Ngondo 3
Dinayi dia 1/3
Bobu bakipata Yefeta.—Bal. 11:2.
Bu muvua bana babu ne Yefeta bamumvuile mukawu ne bamukine, bakamuenzeja bua kumbuka mu buloba buvua bumpianyi buende bu muvuaye muanabute. (Bal. 11:1-3) Nansha nanku, pavuabu bamulombe bua abambuluishe, wakitaba. (Bal. 11:4-11) Kuluangana bua dîna dia Yehowa kuvua ne mushinga wa bungi kudi Yefeta kupita kuluangana bua malu ende. Uvua mudisuike bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa, bualu ebu buakamupetesha yeye ne bantu bakuabu masanka. (Eb. 11:32, 33) Tudiku mua kupeta dilongesha mu tshilejilu tshia Yefeta anyi? Pamuapa bena Kristo netu mbatuele mâyi ku makasa anyi badi batuenzela malu mu mushindu mubi. Biobi nanku, katuena mua kulekela nsombelu ya nunku itupangisha bua kubuela mu bisangilu bia bena Kristo anyi bua kuenzela Yehowa mudimu ne kupitshisha dîba pamue ne bena mu tshisumbu to. Tuetu bidikije Yefeta ne batumikile Yehowa, nebituambuluishe bua kutantamena nsombelu mikole bua tuikale petu tshilejilu tshimpe.—Lomo 12:20, 21; Kolos. 3:13. w16.04 1:7, 9, 10
Ditanu dia 2/3
Katuena tulekela.—2 Kol. 4:1.
Tudi ne bua kunanukila too ne ku ndekelu, kadi ki nganu bua tshikondo kampanda to. Fuanyikijabi ne: mazuwa kampanda adi enda adina mu mâyi. Bua bena luendu kupandukabu, badi ne bua kuowela too ne ku mukuna. Muntu udi ulekela kowela padiye utuadijilaku, neadine mu mâyi, nansha eu udi ulekela kuowela kumpala kua kufika ku mukuna. Bia muomumue, tuetu basue kubuela mu bulongolodi bupiabupia, tudi ne bua kutungunuka ne kunanukila. Mbimpe tuikale ne mmuenenu wa buena wa mupostolo Paulo wakamba ne: “Katuena tulekela.” (2 Kol. 4:16) Anu bu Paulo, tudi bashindike ne muoyo mujima ne: Yehowa neatuambuluishe bua kunanukila too ne ku ndekelu. Tudi petu batuishibue anu bu Paulo wakafunda mu Lomo 8:37-39 ne: “Tudi tutshimuna too ne ku ndekelu ku diambuluisha dia yeye uvua mutunange. Bualu ndi mutuishibue ne: ni ndufu, ni mmuoyo, ni mbanjelu, ni mbulamatadi, ni mmalu a mpindieu anyi malu atshilualua, ni mmakokeshi, ni mbutumbuke, ni ndondo, ni ntshifukibua kayi tshikuabu tshionso, katshiena mua kutumbusha ku dinanga dia Nzambi didi mu Kristo Yezu Mukalenge wetu nansha.” w16.04 2:17, 18
Disambombo dia 3/3
Bikala umue wa kunudi mupangile meji, atungunuke ne kualomba kudi Nzambi, nebamupeshawu.—Yak. 1:5.
Lomba Yehowa meji bua ujingulule nsombelu udi mua kuenza bua bikukolele bua kubenga kubuelakana mu malu a pa buloba ne bua umutantamene. Badi mua kukuela mu buloko anyi kukunyoka mu mushindu mukuabu bua lulamatu luebe kudi Yehowa. Biobi bienzeke nanku, lomba Nzambi dikima bua umvuije bantu bakuabu mu mushindu muimpe bua tshinyi udi ubenga kubuelakana mu malu a pa buloba. Yehowa udi mua kukukolesha ne Dîyi diende. (Bien. 4:27-31) Elangana meji a mvese yakuambuluisha bua kubenga kubuelakana mu malu a pa buloba. Dienzeja bua kulonga mvese eyi ne bua kuyikuata ku muoyo bualu neyikuambuluishe biobi mua kuenzeka umue musangu ne: kuena ne Bible. Bible udi kabidi mua kukolesha ditekemena diebe bua malu adi Nzambi mulaye bua matuku atshilualua. Tudi dijinga ne ditekemena edi bua kutantamena buluishi. (Lomo 8:25) Sungula mvese idi ileja malu audi nangananga musue kupeta mu bulongolodi bupiabupia, ne difuanyikija bu ukadimu. w16.04 4:14, 15
Dia lumingu dia 4/3
Nuvua bapete tshianana, nufile tshianana.—Mat. 10:8.
Bamfumu ba bitendelelu kabatu bayisha Bukalenge bua Nzambi to. Padibu bakula bua Bukalenge bua Nzambi, ba bungi ba kudibu batu bamba ne: mmushindu udi muntu udiumvua mu muoyo wende. (Luka 17:21) Kabatu balongesha bantu ne: Bukalenge bua Nzambi mmbulamatadi wa mu diulu udi Yezu ukokesha to. Kadi batu bakula bua Yezu nangananga mu tshikondo tshia Noele anyi tshia Pasaka. Kabatu bumvuija ne: Bukalenge bua Nzambi nebujikije ntatu yonso ya bantu ne nebumbushe malu mabi onso pa buloba mu katupa kîpi emu to. (Buak. 19:11-21) Bidi bimueneka patoke ne: bamfumu ba bitendelelu ki mbamanye tshienza Yezu bu Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi to. Ki mbamanye bua tshinyi badi ne bua kuyisha to. Bayidi ba Yezu kabena ne bua kuyisha bua kupeta makuta anyi bua kuibaka nzubu idi ikemesha bantu to. Nunku, katuena tuyisha bua kupeta makuta to. (2 Kol. 2:17) Bayidi ba Yezu kabena ne bua kulomba bua babafute bua mudimu wabu wa kuyisha to.—Bien. 20:33-35. w16.05 2:7, 8
Dimue dia 5/3
Muntu yonso katungunuki ne kukeba anu diakalenga diende nkayende, kadi atungunuke ne kukeba dia mukuabu.—1 Kol. 10:24.
Fuanyikija ne: udi munange bikole mvuadilu kampanda, kadi udi mumanye ne: mvuadilu au udi mua kulenduisha bamue bena mu tshisumbu. Bible kena wamba bualu nansha bumue bua mvuadilu au to. Mmushindu kayi uudi mua kumanya mmuenenu wa Yehowa? Bible udi utuambila ne: “Bakaji badilengeje ne mvuadilu muakane, wa kanemu ne meji mimpe, kabayi ne mishindu ya pa buayi ya dilukisha nsuki, kabayi ne ngolo anyi mabue a busanga anyi bilamba bia mushinga mukole menemene, kadi mu mushindu udi mukumbanyine bakaji badi bamba mudibu batshina Nzambi.” (1 Tim. 2:9, 10) Bushuwa, mêyi aa adi mua kuambuluisha batendeledi ba Yehowa bonso, too ne bantu balume. Tuetu ne budipuekeshi, netuele meji bua mudi bakuabu mua kudiumvua bua bilamba bitudi tusungula bua kuvuala. Bu mutudi banange bana betu, tudi tuepuka bua kubabungamija anyi kubalenduisha.—1 Kol. 10:23, 24; Filip. 3:17. w16.05 3:14
Dibidi dia 6/3
Wewe Yehowa udi Tatu wetu; tuetu tudi diima ne wewe udi mufumbi; buonso buetu tudi bintu biwakuenza ku bianza biebe.—Yesh. 64:8.
Pavua Adama mutombokele Mufuki wende, kavua kabidi muana wa Nzambi to. Kadi bana ba Adama ba bungi mbasungule Yehowa bua ikale Mukokeshi wabu. (Eb. 12:1) Bu mudibu batumikila Mufuki wabu ne budipuekeshi, badi baleja ne: mbasue bua ikale Tatu wabu ne Mufumbi wabu, kadi ki n’Satana to. (Yone 8:44) Lulamatu luabu kudi Nzambi ludi lutuvuluija mêyi a mu mvese wa lelu. Lelu, batendeledi balelela ba Yehowa badi pabu badienzeja bua kuikala ne budipuekeshi ne kutumikila Nzambi. Badi bamona kuangata Yehowa bu Tatu wabu bu diakalenga dinene, ne mbasue bua ikale Mufumbi wabu. Tudiku basue kuikala bu diima dinefuke didi Nzambi mua kuenza nadi tshivuadi tshia mushinga anyi? Tudiku tumona bana betu ba balume ne ba bakaji bonso bu bantu badi Nzambi wenda ufumba anyi? w16.06 1:2, 3
Disatu dia 7/3
Tungunukayi ne kuditeta bua kumanya ni nudi mu ditabuja. —2 Kol. 13:5.
Bu mutudi tusemena pabuipi menemene ne bulongolodi bupiabupia, ditabuja dietu didi ditetshibua. Nunku tudi ne bua kukonkonona mushindu udi ditabuja dietu. Tshilejilu, tudi mua kukonkonona mêyi a Yezu adi mu Matayi 6:33. Diebeja ne: ‘Bipatshila bianyi ne mapangadika anyi bidiku bileja bulelela ne: ndi ngitabuja mêyi a Yezu aa anyi? Ndiku mpumbisha bisangilu anyi buambi bua kupeta makuta a bungi anyi? Ntshinyi tshingenza bikala mudimu wanyi undomba dîba dia bungi ne makanda a mubidi a bungi? Nengitabe bua kulonda bulongolodi ebu ne pamuapa kulekela kuenzela Yehowa mudimu anyi?’ Tuetu katuyi tutumikila tshidi Bible wamba bua malunda mabi, bua dipatshibua dia muntu mu tshisumbu anyi bua dijikija lutetuku, muoyo wetu udi mua kupapa. Ntshinyi tshiudi mua kuenza wowu mutuadije kupapa? Udi ne bua kukonkonona ditabuja diebe ne lukasa. Ikala umona malu mudiwu ne ikala ne tshibidilu tshia kuenza mudimu ne Dîyi dia Nzambi bua kuakaja meji ebe. w16.06 2:8, 9
Dinayi dia 8/3
Muntu udi utamba kupuekela nealue tshisamba, udi mutambe bukese nealue tshisamba tshipite bukole.—Yesh. 60:22.
Pa buloba bujima, kudi bulongolodi budi buenza ne bantu badi banange Yehowa ne basue kumuenzela mudimu. Bantu abu ke Bantemu ba Yehowa. Nansha mudibu bena bilema ne batupakana, Yehowa udi ubalombola ne nyuma wende muimpe. Pavua matuku a ndekelu wa ndongoluelu eu matuadije mu 1914, bantu ba Nzambi bavua bakese menemene pa buloba. Kadi Yehowa mmubeneshe mudimu wa kuyisha. Bu tshipeta, bantu miliyo ya bungi mbalonge bulelela bua mu Bible ne balue Bantemu ba Yehowa. Yehowa wakakula bua divulangana didi dikemesha edi pakambaye mêyi a mu mvese wa lelu ne kusakidila ne: ‘Meme Yehowa nengendeshe muanda eu mu tshikondo tshiawu.’ Lelu tudi tumona patoke ne: mulayi wa buprofete eu mmukumbane. Bantu ba Yehowa badi bu tshisamba tshinene. Bidi nanku bualu bungi bua bantu ba Nzambi pa buloba mbupite bua bena mu matunga makuabu lelu. w16.06 4:1, 2
Ditanu dia 9/3
Nuenu kanuena bapite nyunyi ya mu diulu ku mushinga anyi?—Mat. 6:26.
Kakuyi mpata, Yezu uvua mumanye ne: bu mudi Tatuende utabalela nyunyi, neatabalele kabidi bantu. (1 Pet. 5:6, 7) Yehowa kakutubueja biakudia mukana muetu to, kadi neabeneshe madikolela atudi tuenza bua biakudia bietu kukolabi anyi bua kukeba makuta a kubisumba. Tuetu bapangile bitudi nabi dijinga, udi mua kusaka bantu bakuabu bua kuabanyanganabu netu bidibu nabi. Yehowa udi kabidi upesha nyunyi muaba wa kusomba. Nansha mudiye kayi mulongoluele nyunyi kaba ka kusombela, mmuyipeshe mushindu wa kuenza masua, ne mmulongolole bintu bidi nyunyi mua kuenza nabi masua aa. Yehowa udi mua kutuambuluisha petu bua kupeta muaba wa tuetu kusomba ne bena mu dîku dietu. Pavua Yezu muambe mêyi a mu mvese wa lelu aa, uvua pamuapa muele meji bua mukavuaye pa kufila muoyo wende bua bantu bonso. (Fuanyikija ne Luka 12:6, 7.) Eyowa, Yezu kavua mufuile nyunyi anyi nyama kayi mukuabu yonso to. Uvua mutufuile tuetu bua tuikale ne muoyo wa tshiendelele.—Mat. 20:28. w16.07 1:11-13
Disambombo dia 10/3
Bubi kabuena ne bua kunukokesha bualu kanuena ku bukokeshi bua mikenji to, kadi nudi ku bukokeshi bua ngasa.—Lomo 6:14.
Bua tshinyi tutu tuenza malu mabi ne tufua? Bible udi uleja ne: ‘tshilema tshia muntu umue [Adama] ntshifikishe lufu ku dikokesha bu mukalenge.’ Nunku, bu mutudi ndelanganyi ya Adama, tudi bapange bupuangane ne tutu tufua. (Lomo 5:12, 14, 17) Kadi diakalenga, tudi mua kusungula bua bubi kabutukokeshi anyi kabutulombodi. Patudi tuleja ditabuja mu mulambu wa tshia kupikula natshi wa Kristo, tudi tupeta masanka adi afumina ku ngasa wa Yehowa. (Lomo 5:20, 21) Nansha mutudi bena mibi, katuena ne bua kulekela bubi butukokesha to. Ke bualu kayi, patudi tuenza bualu kampanda bubi, tudi tulomba Yehowa bua atufuile luse. Nunku mmunyi mudi ngasa wa Nzambi mua kutupetesha masanka? Paulo wakamba ne: ‘Ngasa wa Nzambi udi utulongesha bua kulekela malu adi abengangana ne disua dia Nzambi ne majinga a pa buloba ne bua kuikala ne meji mimpe, ne buakane ne dilamata Nzambi munkatshi mua ndongoluelu wa malu udiku eu.’—Tito 2:11, 12. w16.07 3:5, 6
Dia lumingu dia 11/3
[Nzambi] wakalua nende kudi mulume.—Gen. 2:22.
Dibaka dia kumpala diakanyanguka pavua Adama ne Eva babenge kutumikila Yehowa. Satana Diabolo, “nyoka wa kale,” wakashima Eva, kumuambilaye ne: yeye mudie “mamuma a mutshi wa lungenyi lua kujingulula malu mimpe ne malu mabi” uvua mua kupeta dimanya dia pa buadi. Uvua bu uvua wamba ne: Eva yeye mudie tshimuma tshia mutshi au, bivua mua kumupetesha mushindu wa kudiangatshila dipangadika dia tshivua tshimpe ne tshivua tshibi. Eva wakaleja muvuaye kayi unemeka Adama bu mfumu wa dîku pakangataye dipangadika dia kudia tshimuma kayi muanji kumuambila. Adama wakabenga kutumikila Nzambi pakitabaye bua kudia tshimuma tshivua mukajende mumupeshe. (Buak. 12:9; Gen. 2:9, 16, 17; 3:1-6) Pavua Yehowa mubebeje, Adama wakela mukajende tshilumbu pambidi. Eva pende wakela nyoka tshilumbu pambidi bua muvuaye mumushime. (Gen. 3:12, 13) Adama ne Eva bakafila tubingila tuvua katuyi tukumbane bua dibenga kutumikila diabu, nunku Yehowa wakakosela bantomboji aba tshibawu. Bushuwa, tshilejilu tshiabu tshidi didimuija kutudi. Bua kuikala bimpe mu dibaka, mulume ne mukaji badi ne bua kutumikila Yehowa, ne yonso wa kudibu udi ne bua kuitaba bilema biende. w16.08 1:1, 4, 5
Dimue dia 12/3
Muntu kapanduludi tshidi Nzambi mulamakaje kaba kamue.—Mat. 19:6.
Bamue badi bamona ne: badi mu dibaka divuabu kabayi batekemene, ne badiumvua bedibue mâyi ku makasa anyi bikale ne tshiji. Pa tshibidilu, bilumbu bitu bijuka bualu bantu mbakole mu mishindu mishilangane ne batu baleja mudibu badiumvua mu mishindu mishilangane. Bilumbu ne bena mu dîku dia mulume anyi dia mukaji peshi dibenga kupetangana mu mushindu wa kutula makuta anyi wa dikolesha bana bidi kabidi mua kukebesha ntatu. Kadi bidi bienza disanka bua kumona ne: bena Kristo ba bungi badi mu dibaka batu bajikija bilumbu biabu bualu batu balonda buludiki budi Nzambi ubapesha. Padiku bilumbu binene, bena dibaka badi ne bua kulomba bakulu diambuluisha. Bakulu badi ne malu mamonamona a bungi ne badi mua kuambuluisha bena dibaka bua kutumikila mibelu ya Nzambi mu nsombelu wabu. Padi bena dibaka balomba Yehowa nyuma wende, nyuma eu udi mua kubambuluisha bua kutumikila mêyi manene a mu Bible ne kuleja ngikadilu ya buena Kristo.—Gal. 5:22, 23. w16.08 2:11-13
Dibidi dia 13/3
Kutuadijila ku mpindieu newikale ukuata bantu ne muoyo.—Luka 5:10.
Yezu uvua ne bia bungi bia kuenza. Kadi pavua bantu bajinga kumuteleja, uvua usomba nabu ne ubalongesha malu a bungi. Tshilejilu, dimue dituku musumba wa bantu wakadisangisha ku muelelu wa mâyi bua kuteleja Yezu. Ke Yezu kubuela mu buatu ne Petelo ne kulongeshaye bantu. Pashishe wakenza bua Petelo akuate mishipa ya bungi mu tshishima, kuambaye mêyi a mu mvese wa lelu. Mêyi a Yezu akapatula bipeta kayi? Diakamue Petelo ne bantu bavuaye nabu kushiyabu bintu bionso’ ne kulondabu Yezu. (Luka 5:1-11) Nikodemo uvua pende musue kulonga malu a bungi kudi Yezu. Kadi bu muvuaye muena mu Tshilumbuluidi tshinene, uvua utshina tshivua bantu mua kuamba bobu bamumone uyukila ne Yezu. Nunku wakaya kudi Yezu butuku. Yezu kakamuipata to, kadi wakasomba nende ne kumumvuija malu malelela a mushinga. (Yone 3:1, 2) Muyuki eu udi utulongesha tshinyi? Yezu uvua misangu yonso musue kuenza mudimu ne dîba diende bua kulongesha bantu bulelela ne kukolesha ditabuja diabu. Bia muomumue, tudi ne bua kuya kudi bantu pa dîba didi dimpe buabu bobu, ne tudi ne bua kusomba nabu, kubambuluisha bua kumvuabu Bible. w16.08 4:10, 11
Disatu dia 14/3
Enda ne Nzambi webe ne mutshima mupuekele.—Mika 6:8.
Tudi tuitaba ne budipuekeshi buonso ne: Yehowa mmukezuke ne ngua tshijila, ne mikenji yende ke idi mua kutulombola bimpe. Kuikala ne nkatshinkatshi nekutuambuluishe kabidi bua kunemeka mmuenenu wa bakuabu ne mushindu udibu badiumvua. Nunku, tudi ‘tuenda ne Nzambi ne mutshima mupuekele’ patudi tutumikila mikenji yende mu nsombelu wetu ne tumvuila bakuabu. Mvuadilu wetu udi ne bua kuleja patoke ne: tudi batendeledi ba Yehowa. Bana betu ba balume ne ba bakaji ne bantu bakuabu bonso badi ne bua kumona ne: tudi bakumbane bua kuleja mpala wa Nzambi wetu muakane. Yehowa udi ne mikenji mitumbuke, ne tudi ne disanka dia kuyitumikila. Bana betu ba balume ne ba bakaji mu tshibungi mba kuela kalumbandi bua tshimuenekelu tshiabu ne bikadilu biabu bimpe bualu bidi bikoka bantu ba muoyo muimpe ku mukenji wa mu Bible wa lupandu, bitumbisha Yehowa ne bimusankisha. w16.09 3:18-20
Dinayi dia 15/3
Bualu bua wewe wakuluangana ne Nzambi ne bantu, wakabapita bukole.—Gen. 32:28.
Yakoba uvua mudisuike ne muoyo mujima, ne wakaleja ne: uvua ne bua kuenza muende muonso bua kubeneshibua. (Gen. 32:24-26) Yehowa wakabenesha Yakoba bua muvuaye munanukile ne kumupesha dîna dia Isalele didi diumvuija ne: “Muluanganyi anyi munanukidi ne Nzambi.” Yakoba wakapeta difutu ditudi tukeba petu lelu, mmumue ne: dianyishibua kudi Yehowa ne dibeneshibua. Lakela mukaji wa Yakoba uvuaye munange uvua pende ne dijinga dikole dia kumona muvua Yehowa ukumbaja mulayi wende wa kubenesha ndelanganyi ya bayende. Lakela kavua ulela to. Mu tshikondo tshivuabu bafunda Bible, dibenga kulela divua dinyingalaja bantu bakaji bikole. Mmunyi muvua Lakela mupete makanda a mubidi ne a mu lungenyi bua kutungunuka ne kuluangana ne lutatu elu nansha muvuaye mu nsombelu uvua umutekesha mu mikolo? Kakajimija ditekemena diende to. Kadi wakatungunuka ne kuluangana pa kusambila Yehowa njila ne njila. Yehowa wakateleja masambila avua Lakela wenza ne muoyo mujima, bualu wakamubenesha ne ndekelu wa bionso kulelaye bana.—Gen. 30:8, 20-24. w16.09 2:6, 7
Ditanu dia 16/3
Dîyi dia Nzambi didi ne muoyo ne bukole, nditue kupita muele wonso wa ntapa kubidi.—Eb. 4:12.
Mbimpe kulongesha bana bebe mudi mêyi manene a mu Bible ne mushinga. (Mis. 1:1-3) Kudi mishindu ya bungi ya kuenza nunku. Tshilejilu, udi mua kulomba bana bebe bua badimone bu badi mu tshidiila kampanda. Badi ne bua kusungula bantu badibu ne bua kusomba nabu muaba au. Pashishe bebeja ne: “Mbantu ba mushindu kayi banudi ne bua kusungula nuenu basue kuikala bimpe?” Bua kujikija udi mua kubabadila Galatiya 5:19-23 bua bamone bantu badi Yehowa musue bua kubuelabu mu bulongolodi bupiabupia. Mu mushindu eu, udi mua kulongesha bana bebe malongesha abidi a mushinga. Dia kumpala, Yehowa udi utulongesha mua kuikala ne disanka mu nsombelu wetu mpindieu ne kuikala mu ditalala ne bakuabu. Dibidi, Yehowa udi utulongesha mua kusomba mu bulongolodi bupiabupia. (Yesh. 54:13; Yone 17:3) Udi kabidi mua kuleja bana bebe mudi Bible muambuluishe bena Kristo netu. Udi pamuapa mua kuangata muyuki wa mu biena-bualu bia ne: “Bible utu ushintulula bantu” bidi mu Tshibumba tshia Nsentedi. w16.09 5:13, 14
Disambombo dia 17/3
[Nukuate] mudimu bimpe menemene ne dîba dienu.—Ef. 5:16.
Nansha mutudi mua kuikala ne bia bungi bia kuenza, tuetu bonso tudi ne bua kukeba dîba dia kudilongela ne kuenza ntendelelu wa mu dîku. (Ef. 5:15) Tshipatshila tshietu ki ntshia kubala patupu mabeji a bungi anyi tshia kulongolola diandamuna dia kufila mu bisangilu to. Tshipatshila tshietu tshidi ne bua kuikala tshia kulekela Dîyi dia Nzambi dilenga muoyo wetu ne dikolesha ditabuja dietu. Tudi ne bua kuikala ne nkatshinkatshi, patudi tudilongela, katuena ne bua kuela meji anu mudi malu au mua kuambuluisha bakuabu to, kadi tudi ne bua kuela meji kabidi mudiwu mua kutuambuluisha. (Filip. 1:9, 10) Tudi ne bua kumanya ne: patutu tudilongolola bua buambi, tulongolola bisangilu anyi muyuki, katutu nangananga tumona mudi malu atudi tubala atuambuluisha mu nsombelu wetu to. Tuangate tshilejilu, nansha mutu muntu udi upesha bantu biakudia ubilabula kumpala kua kubapeshabi, kena mua kushala ne makanda a mubidi anu bua tuntu tukese tudiye ulabula atu to. Yeye musue kuikala ne makanda a mubidi, udi ne bua kuikala umbusha biende biakudia. Bia muomumue, tuetu basue kukolesha malanda etu ne Yehowa, tudi ne bua kudilongela Bible pa tshibidilu. Didilongela dia nunku didi dituambuluisha bua kukumbaja majinga atudi nawu. w16.10 2:10, 11
Dia lumingu dia 18/3
Bua ditabuja tudi tumvua ne: ndongoluelu ya malu ivua miteke mu bulongame ku dîyi dia Nzambi bua ne: bintu bidi bimueneka mbiluile ku bintu bidi kabiyi bimueneka.—Eb. 11:3.
Bible udi umvuija tshidi ditabuja mu Ebelu 11:1. 1) Ditabuja “ndindila dishindame dia tshitudi batekemene.” Mu malu atudi batekemene mudi milayi ya Nzambi bua matuku atshilualua. Tshilejilu, tudi batuishibue ne: malu mabi neajike ne nekuikale bulongolodi bupiabupia. 2) Ditabuja “nkuleja kua tshijadiki” anyi nkuikala mutuishibue bua “malu atudi katuyi tumona.” Tudi bamanye ne: Yehowa Nzambi, Yezu Kristo ne banjelu badi mu diulu nansha mutudi katuyi tubamona, ne Bukalenge bua Nzambi budimu pabu. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi bushuwa ne ditabuja mu milayi ya Nzambi ne mu bintu bitudi katuyi tumona? Tudi mua kuleja nanku ku mushindu wetu wa dienza malu ne ku bitudi tuamba ne tuenza. w16.10 4:6
Dimue dia 19/3
Tungunukayi ne kukankamijangana.—Eb. 3:13.
Yehowa ne Yezu badi bangata bualu buonso butudi tuenza bua kutua Bukalenge nyama ku mikolo ne mushinga, nansha tuetu katuyi tuenza bu kumpala bua nsombelu ukadi nende. (Luka 21:1-4; 2 Kol. 8:12) Tshilejilu, bua bana betu bakadi bakulakaje kuluabu mu bisangilu ne kuyisha pa tshibidilu, bitu bikengela badienzeje bikole. Tutuku tubakankamija ne tubela kalumbandi bua bionso bidibu benza anyi? Eyowa, dîba dionso diudi umona ne: muntu mmuenze bualu kampanda buimpe, muele kalumbandi. Pavua Paulo ne Banaba mu Antiyokiya wa mu Pisidiya, batangidi ba nsunagoga bakabambila ne: “Bana betu, binuikala ne dîyi dia kukankamija nadi bantu, nudi mua kudiamba.” Paulo wakababidila mpunga au bua kukankamija bantu. (Bien. 13:13-16, 42-44) Patudi tukankamija bantu, nebatukankamije petu.—Luka 6:38. w16.11 1:3, 15, 16
Dibidi dia 20/3
Mêsu a Yehowa adi kuonso, adi alama bantu babi ne bantu bimpe.—Nsu. 15:3.
Tudi ne diakalenga dia kuikala mu tshitupa tshia bulongolodi bua Yehowa ne kumanya malu adiye utulomba. Bushuwa, bu mutudi bamanye malu adi asankisha Nzambi, tudi ne bujitu bua kumutumikila ne kuenza tshidi tshimpe. Nansha mudi bantu ba bungi basue kuenza malu mabi, tudi ne bua kuikala ne “malu mabi lukuna” anu bu Yehowa. (Mis. 97:10) Katuena ne bua kuikala bu bantu badi bela meji ne: ‘bualu bubi, mbualu buakane ne bualu buakane, mbubi.’ (Yesh. 5:20) Bu mutudi basue kusankisha Yehowa, nunku tudisuikayi bua kuikala bakezuke mu mishindu yonso. (1 Kol. 6:9-11) Malu adi Yehowa utuambila mu Bible adi bua diakalenga dietu. Tudi bamunange ne tudi basue kuikala ne lulamatu kudiye. Ke bualu kayi tudi tulonda buludiki buende kumbelu, mu tshisumbu, ku mudimu, mu kalasa anyi muaba wonso utudi tusanganyibua. w16.11 3:13
Disatu dia 21/3
Muntu yonso akokele bakokeshi badi ku mutu.—Lomo 13:1.
Balongi ba Bible bavua ne dijinga dikole dia kumanya malu a mu Bible. Kadi kumbukila mu 1914 too ne mu 1919 kabavua bumvue bimpe tshivua kutumikila mbulamatadi kumvuija to. Ke bualu kayi, mu tshibungi bavua imue misangu babuelakana mu malu a mvita. Tshilejilu, pavua mfumu wa ditunga dia États-Unis mulombe bantu bua kusambila bua ditalala mu dia 30 ngondo 5 mu 1918, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakalomba Balongi ba Bible bua kusambila pabu. Bamue bana betu bakafila makuta bua kuambuluisha mu malu a mvita, ne bakese ba kudibu bakambula bingoma ne tuele kuyabu ku mvita. Kadi nansha mutshivuabu dijinga ne kuakaja amue malu, katuena mua kuamba ne: bua bualu ebu bavua bakuatshibue mu bupika mu Babilona Munene to. Kadi bakajingulula ne: kabavua ne bua kubuelakana ne ntendelelu wa dishima to, ne mu tshikondo tshia Mvita ya kumpala ya buloba bujima, bakavua baditapulule ne nsangilu wa bitendelelu bia dishima mu malu a bungi.—Luka 12:47, 48. w16.11 5:9
Dinayi dia 22/3
Tudi tuenda kabiyi mu diumvuangana ne mubidi, kadi mu diumvuangana ne nyuma.—Lomo 8:4.
Udi mua kudiebeja ne: bua tshinyi Paulo uvua muambile bena Kristo bela manyi bua kuepuka njiwu ya ‘kulonda mubidi’? Njiwu ya muomumue idiku mua kuluisha bena Kristo lelu badi Nzambi muitabe bu balunda bende ne badiye umona bu bakane anyi? Bia dibungama, muena Kristo kayi yonso udi mua kutuadija kulonda majinga ende mabi a mubidi. Tshilejilu, Paulo wakafunda ne: bamue bena Kristo ba mu Lomo bavua bapika “ba mafu abu,” wakula pamuapa bua malu a dimanyangana dia mulume ne mukaji, biakudia anyi masanka makuabu avuabu bangata ne mushinga wa bungi. Bamue ba kudibu bavua ‘basesuisha bantu bavua kabayi badimuke.’ (Lomo 16:17, 18; Filip. 3:18, 19; Yuda 4, 8, 12) Tuvuluke kabidi ne: bua tshikondo kampanda, mu tshisumbu tshia Kolinto muvua muena Kristo uvua wenda masandi “ne mukaji wa tatuende.” (1 Kol. 5:1) Bidi biumvuika mpindieu bua tshinyi Nzambi uvua muenze mudimu ne Paulo bua adimuije bena Kristo pa bidi bitangila “kuteka meji ku malu a mubidi.” (Lomo 8:5, 6) Didimuija edi didi ditutangila petu. w16.12 2:5, 8, 9
Ditanu dia 23/3
Lutatu mu mutshima wa muntu ludi lumunemeshila bujitu, kadi dîyi dia luse didi dimusanguluja.—Nsu. 12:25.
Muyuki muimpe ne kuleja muntu uudi weyemena muudi udiumvua kudi mua kukuambuluisha bua kutantamena tunyinganyina. Muena dibaka nebe, mulunda webe wa pa muoyo, anyi mukulu kampanda mu tshisumbu udi mua kukuambuluisha bua kujingulula lutatu luebe. Kuyukila ne muoyo mujima ne kuamba malu mudiwu kudi mua kukuambuluisha bua kutantamena tunyinganyinga. Bible udi utuambila ne: ‘Bikalaku kakuyi bulombodi bua meji, malu adi bantu bapangadija adi apumbishibua, kadi bikalaku tshisumbu tshia balombodi, malu aa adi alubuluka.’ (Nsu. 15:22) Bisangilu bietu bia bena Kristo bidi kabidi bituambuluisha bua kukepesha tunyinganyinga. Mu bisangilu bia lumingu luonso, udi utuilangana ne bana betu ba balume ne ba bakaji badi bakutabalela ne badi basue kukukankamija. (Eb. 10:24, 25) “Dikankamijangana” dia nunku nedikukoleshe ne nedienze bua bikale bipepele bua kutantamena kanyinganyinga kayi konso.—Lomo 1:12. w16.12 3:17, 18
Disambombo dia 24/3
Hana wakatuadija kusambila Yehowa.—1 Sam. 1:10, NWT.
Patudi tusama anyi bikale ne ntatu mikuabu itudi katuyi mua kushintulula, tupuile Yehowa kanyinganyinga ketu bashindike ne: udi uditatshisha bua bualu buetu. (1 Pet. 5:6, 7) Tudi kabidi ne bua kuenza muetu muonso bua bisangilu bietu bia bena Kristo ne ndongamu mikuabu idi bulongolodi bua Yehowa bulongolola bituambuluishe. (Eb. 10:24, 25) Netuambe tshinyi bua baledi ba lulamatu badi bana babu balekele kuenzela Yehowa mudimu? Muprofete Samuele kavua mua kuenzeja bana bende bakavua bantu bakole bua kushalabu ne lulamatu kudi Nzambi to. (1 Sam. 8:1-3) Uvua ne bua kuteka tshilumbu mu bianza bia Yehowa. Kadi Samuele wakenza ne muende muonso bua kushala ne lulamatu kudi Nzambi ne kusankisha Tatu wende wa mu diulu Yehowa. (Nsu. 27:11) Lelu, baledi bena Kristo ba bungi badi mu nsombelu wa muomumue. Mbashindike ne: Yehowa utu misangu yonso pabuipi bua kuakidila benji ba mpekatu badi banyingalala. (Luka 15:20) Mu tshikondo atshi, baledi badi mua kudienzeja bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa, batekemene ne: tshilejilu tshiabu netshisake bana babu bua kupingana kudiye. w17.01 1:15, 16
Dia lumingu dia 25/3
Ne didipuekesha, nuangate bakuabu bu banupite nuenu.—Filip. 2:3.
Muena budipuekeshi utu misangu yonso muena bupuekele. Mmumanye ne: udi ne mikalu ne utu witaba bilema biende ne budipuekeshi buonso. Mmusue kuteleja ngenyi ya bakuabu ne kulonga malu kudibu. Muena budipuekeshi utu usankisha Yehowa bikole. Bible udi uleja ne: muena bupuekele mmudimanye ne mmumanye ne: kudi malu adiye kayi mua kuenza anyi adibu kabayi bamuanyishile bua kuenza. Dimanya edi didi dimuambuluisha bua kunemeka bakuabu ne kubenzela malu mu mushindu muimpe. Kadi tudi mua kutuadija kuela meji a kuenza malu ne didibandisha katuyi nansha bajingulule. Mmunyi mudibi mua kuenzeka? Tudi mua kutuadija kudimona tuetu anyi majitu atudi nawu ne mushinga wa bungi. (Lomo 12:16) Anyi tudi mua kutuadija kuenza malu ne lungenyi lua batumone batuambe. (1 Tim. 2:9, 10) Tudi mene mua kutuadija kuambila bakuabu malu adibu ne bua kuenza ne adibu kabayi ne bua kuenza.—1 Kol. 4:6. w17.01 3:6-8
Dimue dia 26/3
Butumbi bua bansongalume mbukole buabu, bulengele bua bantu banunu budi mutu mutoke tòò.—Nsu. 20:29.
Mu bidimu bidi panshi ebi, mudimu wa kuyisha udi anu wenda uvula, bulongolodi bua Yehowa budi buenza mudimu ne biamu bidi bantu bapatule bua kuyisha bantu ba bungi lumu luimpe. Bidi mua kukolela bakulakaje bua kulonga mishindu mipiamipia ya kuenza nayi mudimu. (Luka 5:39) Nansha biobi kabiyi nanku, bansonga batu ne makanda a bungi kupita bakulakaje. Nunku, mbimpe ne mbia meji bua bakulakaje kulongeshabu bansongalume bua kuambula majitu makuabu mu bulongolodi bua Yehowa. (Mis. 71:18) Kabitu bipepele misangu yonso bua bantu badi ne bukokeshi kupeshabu bansongalume imue midimu idibu nayi to. Padi bana betu ba balume bela meji bua dijimija mudimu udibu banange bikole, bidi mua kubabungamija. Bidi mua kubasama ku muoyo padibu bela meji bua kulekela mudimu wa pa buawu udibu banange. Anyi bidi mua kubatonda ne: muntu mukuabu yeye mulombole mudimu au kawakuenda bimpe to. Pamuapa badi bela meji ne: kabena ne dîba dia kulongesha bakuabu to. Nansha nanku, bansonga badi ne bua kuikala ne lutulu bobu kabayi babapeshe majitu makuabu. w17.01 5:3, 4
Dibidi dia 27/3
Bua tshienzedi tshimue tshia buakane, bantu ba mishindu yonso badi babadibua bakane bua muoyo.—Lomo 5:18.
Yezu wakalua muntu mupuangane anu bu muvua Adama. (Yone 1:14) Kadi Yezu uvua mushilangane ne Adama, bualu wakalonda mikenji ivua Yehowa mutekemene bua muntu mupuangane kutumikila. Nansha mu ntatu mikole menemene, Yezu kakenza mpekatu anyi kushipa mukenji wa Nzambi nansha umue. Pavua Yezu ufua muntu mupuangane, uvua mua kusungila bantu ku bubi ne ku lufu. Wakakumbanangana menemene ne tshionso tshivua Adama ne bua kuikala. Yezu uvua mupuangane, uvua ne lulamatu lukole ne uvua utumikila Nzambi ne muoyo mujima. (1 Tim 2:6) Yezu wakalua mulambu wa kupikula nawu udi upetesha bantu bonso, balume ne bakaji ne bana mushindu wa kuikala ne muoyo kashidi. (Mat. 20:28) Tshia kupikula natshi bantu ntshintu tshidi tshiambuluisha bua malu adi Nzambi mulongolole ku tshibangidilu kukumbanawu. (2 Kol. 1:19, 20) Tshia kupikulangana natshi tshidi tshipetesha bantu bonso bena lulamatu ditekemena dia muoyo wa tshiendelele. w17.02 1:15, 16
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 9 Nisana mu munya) Yone 12:12-19; Mâko 11:1-11
Disatu dia 28/3
Bua disanka divua dimutekela kumpala, wakatantamena.—Eb. 12:2.
Fuanyikija ne: udi ulonda njila mule wa muinshi mua buloba mudi mufiike. Udi mua kudiebeja ni wamona kabidi butoke. Mu mushindu wa muomumue, udi mua kupitshila mu bikondo bikole, ne udi mua kudiumvua bu ne: ntatu yebe mmikupite makanda. Nansha Yezu wakadiumvua pende mushindu eu. Bavua bamuamba ‘mêyi a buluishi kudi benji ba malu mabi,’ uvua mupuekeshibue milongo ne uvua ne bisama bia bungi pa “mutshi wa makenga.” (Eb. 12:3) Tshivua tshikondo tshikole menemene tshia mu nsombelu wende, kadi wakatantamena malu onso aa. Yezu uvua mutuishile mêsu ku difutu divuaye ne bua kupeta bua dinanukila diende, ne bualu bua mushinga buvua ne: dinanukila diende divua dimuambuluisha bua kutumbisha dîna dia Nzambi ne kutua bukenji bua Nzambi bua kukokesha nyama ku mikolo. Uvua mumanye ne: ntatu ivua ya tshitupa tshîpi, kadi difutu diende mu diulu divua dia kashidi. Lelu, ntatu iudi utuilangana nayi idi mua kukupita makanda ne kukusama ku muoyo, kadi uvuluke ne: nya tshitupa tshîpi. w16.04 2:10
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 10 Nisana mu munya) Yone 12:20-50
Dinayi dia 29/3
Ku butuangaji bua [Yezu], tshia kupikula natshi tshidi tshitupikula ku diambuluisha dia mashi ende, eyowa, dilekeledibua dia bilema bietu.—Ef. 1:7.
Lelu, bantu ba bungi kabatu badiumvua bapile padibu benza mpekatu to, nunku kabena bumvua bua tshinyi bantu badi dijinga ne tshia kubapikula natshi. Ba bungi kabatu bamanye tshidi mpekatu, tshidiyi utuenzela ne tshitudi natshi dijinga bua kupikudibua ku bupika bua mpekatu. Padi bantu ba muoyo muimpe bajingulula tshidi mpekatu, batu basanka padibu bamanya ne: Yehowa uvua mutume Muanende pa buloba bua kutupikula ku bubi ne lufu. Yehowa uvua muenze nunku bua dinanga diende dia bungi ne bua ngasa wende. (1 Yone 4:9, 10) Mulambu wa Kristo udi upikula ntshijadiki tshitambe bunene tshidi tshileja mudi Nzambi mutunange ne mutuleje ngasa wende wa bungi. Tutu tupeta disulakana patudi tumanya ne: tuetu baleje ditabuja mu mulambu wa Yezu, Nzambi neatubuikidile mibi yetu ne netuikale ne kondo ka muoyo kimpe! (Eb. 9:14) Elu ndumu luimpe lutudi ne bua kuambila bantu bakuabu! w16.07 4:6, 7
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 11 Nisana mu munya) Luka 21:1-36
Ditanu dia 30/3
[Kristo] wakatupetela dipikudibua dia tshiendelele.—Eb. 9:12.
Nzambi udi mua kutubuikidila mibi yetu yonso patudi tuleja ditabuja mu tshia kupikula natshi bantu. Dîyi dia Nzambi didi ditujadikila ne: mibi yetu ‘neyijimijibue.’ (Bien. 3:19-21) Ku diambuluisha dia tshia kupikula natshi bantu, Yehowa udi wangata batendeledi bende bela manyi bua bikale bana bende mu diulu. (Lomo 8:15-17) Buetu tuetu “mikoko mikuabu” bidi anu bu ne: Yehowa ukadi muenze mukanda udi utuanyishila bua kuikala bana bende, mufundamu dîna dietu. Patudi tulua bapuangane, ne tushala ne lulamatu mu diteta dia ndekelu, Yehowa neikale ne disanka dia kutua tshiala pa mukanda, dîba adi udi utuangata bu bana bende bananga ba pa buloba. (Lomo 8:20, 21; Buak. 20:7-9) Yehowa neatungunuke anu ne kunanga bana bende bonso. Tshia kupikula natshi bantu netshitungunuke anu ne kutuadila bantu masanka bua kashidi. Dipa edi kadiakujimija mushinga wadi nansha. Kakuena muntu nansha umue udi mua kutunyengadi. w17.02 2:15, 16
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 12 Nisana mu munya) Matayi 26:1-5, 14-16; Luka 22:1-6
Dituku dia Tshivulukilu
Panyima pa dibuela dia dîba
Disambombo dia 31/3
Biobi bifikile muntu bua kuenza bubi, tudi ne muambuluishi kudi Tatu, Yezu Kristo.—1 Yone 2:1.
Pavua Yehowa mutukoke kudiye bua tulue balunda bende, uvua mumanye ne: tudi bena mibi, tudi ne matekete ne tuvua ne bua kuenza bilema imue misangu. Kadi Yehowa wakitaba anu bua tulue balunda bende. Yehowa uvua mutunange bikole, ke bualu kayi wakatupesha dipa dia mushinga mukole. Wakatuma Muanende Yezu pa buloba bua afile muoyo wende bu tshia kupikula natshi mibi yetu. (Yone 3:16) Patudi tuenza tshilema kampanda, tudi mua kulomba Yehowa bua atufuile luse. Ku diambuluisha dia mulambu wa tshia kupikula natshi, tudi batuishibue ne: Nzambi neatufuile luse ne netuikale anu balunda bende nansha mutudi bena mibi.—1 Tim. 1:15. w16.05 4:6, 7
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 13 Nisana mu munya) Matayi 26:17-19, Mâko 14:12-16; Luka 22:7-13 (Malu a mu dia 14 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Yone 13:1-5; 14:1-3