Ngondo 4
Dia lumingu dia 1/4
Kale nuenu nuvua kule ne Nzambi ne nuvua bena lukuna bende, bualu lungenyi luenu luvua lutuma ku midimu mibi; mpindieu mmulengejangane nenu ku butuangaji bua mubidi wa musunyi wa yeye au, ku lufu luende.—Kolos. 1:21, 22.
Bantu bobu kabayi baleja ditabuja mu mulambu wa Yezu, Nzambi udi ubamona bu bena lukuna bende. Ke bualu kayi tudi ne mudimu wa kuambila bantu ne: badi mua kulua balunda ba Nzambi. Mupostolo Yone wakafunda ne: “Muntu udi uleja ditabuja kudi Muana udi ne muoyo wa tshiendelele; udi ubenga kutumikila Muana kakumona muoyo, kadi tshiji tshia Nzambi tshidi tshishala kudiye.” (Yone 3:36) Tudi mua kuikala ne disanka bua mudi mulambu wa Kristo muenze bua tulue balunda ba Nzambi. (2 Kol. 5:18-20) Tudi tuenza mudimu wa kulongesha bantu bulelela ne kubambuluisha bua badie bulunda ne Yehowa. Etshi ntshitupa tshia mushinga tshia mudimu wetu wa kuyisha. w16.07 4:8-10
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu (Malu a mu dia 14 Nisana mu munya) Yone 19:1-42
Dimue dia 2/4
Banemeke dîna diebe.—Mat. 6:9.
Yezu wakasambila bua dîna dia Yehowa ditumbishibue anyi divuijibue dia tshijila. Bu mudi Yehowa wa tshijila, bintu bionso bidiye wenza ne mikenji yonso idiye wela mbia tshijila. Kadi mu Edene, Satana wakelesha mpata muinshi muinshi bukenji budi nabu Nzambi bua kuelela bantu mikenji. Wakashiminyina Yehowa malu ne kuluishaye dîna dia Nzambi anyi lumu luende. (Gen. 3:1-5) Ku lukuabu luseke, Yezu uvua munange bikole dîna dia Yehowa. (Yone 17:25, 26) Wakenza tshionso tshivuaye mua kuenza bua kutumbisha dîna dia Nzambi. (Mis. 40:8-10) Yezu wakaleja kupitshila ku bienzedi biende ne malongesha ende ne: mbimpe ne mbiakane bua Yehowa kuelela bifukibua biende bia meji mikenji. Pavua Yezu mushale ne lulamatu kudi Tatu wende wa mu diulu too ne ku lufu, wakaleja ne: muntu mupuangane udi mua kutumikila mikenji miakane ya Yehowa ne muoyo mujima. w17.02 2:2-4
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu (Malu a mu dia 15 mu munya) Matayi 27:62-66 (Malu a mu dia 16 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Yone 20:1
Dibidi dia 3/4
Bunême ne butumbi bikale kudi Muana wa mukoko.—Buak. 5:13.
“Muana wa mukoko wa Nzambi udi umbusha mibi ya ba pa buloba” n’Yezu Kristo. (Yone 1:29) Bible udi utuambila ne: yeye mmupite bakalenge anyi bantu bakuabu bonso bakadi balue bakalenge kule ne kule. Udi umvuija ne: “Yeye udi Mfumu wa badi bakokesha bu bamfumu ne Mukalenge wa badi bakokesha bu bakalenge; yeye nkayende udi kayi mua kufua, udi musombe mu butoke budi muntu kayi mua kufika kudibu, udi muntu nansha umue kayi muanji kumona anyi kayi mua kumona.” (1 Tim. 6:14-16) Mmukalenge kayi mukuabu ukadi muitabe bua kutufuila bu tshia kutupikula natshi ku mpekatu yetu? Udi pamuapa udiumvua bu bifukibua bia mu diulu bidi bimba ne: “Muana wa mukoko uvuabu bashipe mmukumbane bua kuangata bukole ne mabanji ne meji ne makanda ne bunême ne butumbi ne dibenesha.” (Buak. 5:12) Kupesha Yehowa ne Kristo bunême mbualu budi muntu yonso ne bua kuenza. Patudi tusungula bua kupesha Yezu ne Tatu wende bunême, tudi mua kupeta muoyo wa tshiendelele.—Mis. 2:11, 12; Yone 5:22, 23. w17.03 1:3, 4
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu (Malu a mu dia 15 Nisana mu munya) Yone 20:2-18
Disatu dia 4/4
Binuaya nanyi kuetu kabidi, nengikale mukalenge wenu.—Bal. 11:9.
Kumanya bimpe malu a bena Isalele kuvua kuambuluishe Yefeta bua kumanya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi ku mêsu kua Yehowa. (Bal. 11:12-27) Mêyi manene a mu Mikenji ya Mose akalengeja meji ende ne muoyo wende. Uvua mumanye ne: Yehowa kavua musue dikuatshilangana tshiji ne didisombuela to; kadi Nzambi uvua ulomba bantu bende bua banangangane. Mikenji ivua mimulongeshe kabidi mushindu wa kuenzela bantu bakuabu malu nansha aba bavua nende “lukuna.” (Ekes. 23:5; Lew. 19:17, 18) Bilejilu bia bantu bavua ne lulamatu bu mudi Jozefe bivua pamuapa biambuluishe Yefeta. Uvua ne bua kuikala mulonge mushindu uvua Jozefe muleje bana babu luse nansha muvuabu bamukine. (Gen. 37:4; 45:4, 5) Kuela meji bua bilejilu ebi kuvua mua kuikala kuambuluishe Yefeta bua kuenza malu mu mushindu uvua usankisha Yehowa. Tshivua bana babu ne Yefeta benze tshivua bulelela tshimunyingalaje bikole, kadi kuluangana kua Yefeta bua dîna dia Yehowa ne bua bantu bende kuvua ne mushinga wa bungi kupita kanyinganyinga kavuaye naku.—Bal. 11:1-3. w16.04 1:8, 9
Dinayi dia 5/4
Bakatungunuka ne kudifila ku didisanga pamue.—Bien. 2:42, NWT.
Bantu ba Yehowa batu misangu yonso bindila ne muoyo kuulu kuulu bua kudisangisha pamue ne bakuabu. Diakamue pakenzabu tshisumbu tshia bena Kristo, bayidi ba Yezu bakatuadija ‘kudifila ku didisanga pamue.’ Bushuwa, udi pebe mua kuikala ne dijinga dikole dia kudisangisha ne bena mu tshisumbu pa tshibidilu. Kadi bena Kristo batu bapeta ntatu. Mudimu wa bianza, bia bungi bia kuenza anyi didimvua mutshioke, mmalu adi mua kuenza bua bitukolele bua kubuela mu bisangilu. Nunku, kuangata bisangilu bietu ne mushinga nekutusake bua kuenza muetu muonso bua kutantamena ntatu eyi ne kulama tshibidilu tshietu tshimpe tshia kubibuela. Bamue bana betu kabena ne mushindu wa kubuela mu bisangilu pa tshibidilu to, bualu badi ne nsombelu idi mibapite bukole bu mudi masama makole. Bakulu badi mua kuambuluisha bana betu aba bua kulondabu bisangilu pamuapa ku diambuluisha dia telefone anyi kubakuatshilabi bua balue kubiteleja. w16.04 3:3
Ditanu dia 6/4
Koleshayi muoyo! Ndi mutshimune ba pa buloba.—Yone 16:33.
Bilejilu bia batendeledi ba Yehowa ba lulamatu bidi mua kutupesha meji ne bukole bitudi nabi dijinga bua kunanukila. Tshilejilu, Shadalaka, Meshaka ne Abedenego bavua babenge bua kutendelela lupingu luvua tshimfuanyi tshia mbulamatadi wa Babilona. (Dan. 3:16-18) Muyuki wa mu Bible eu mmuambuluishe Bantemu ba bungi lelu bua kuikala ne dikima ne kubenga kukukuila dibendele dia ditunga dia muaba udibu basombele. Yezu kavua mubuelakane mu malu a tshididi anyi mu bilumbu bikuabu bivua bitapulula bantu to. Uvua mumanye ne: tshilejilu tshiende tshimpe tshivua ne bua kuambuluisha bayidi bende bavuaye muambile bua ‘kukolesha muoyo.’ Bana betu ba balume ne ba bakaji ba mu tshisumbu tshienu badi mua kukuambuluisha bua kubenga kubuelakana mu malu a pa buloba. Bana betu ba mu tshisumbu bobu bamanye nsombelu uudi nende, badi mua kukukankamija. Balomba bua basambile bua bualu buebe. Bushuwa, tuetu petu tudi ne bua kukankamija bana betu ne kusambila bua bualu buabu.—Mat. 7:12. w16.04 4:16, 18
Disambombo dia 7/4
Bantu bebe badi badifila kuudi ne disanka.—Mis. 110:3.
Bantemu ba Yehowa batuku basangisha makuta mu Nzubu yabu ya Bukalenge ne mu mpungilu anyi? Tòo. Mudimu wabu utu wenzeka ne mapa adibu bafila ku budisuile. (2 Kol. 9:7) Nansha nanku, anu mu tshidimu tshia 2015 nkayatshi, Bantemu ba Yehowa mbenze mêba matue ku miliyare 2 mu diyisha lumu luimpe ne bavua balombole malonga a Bible mapite pa miliyo 9 ngondo yonso. Kabena babafuta bua mudimu wabu wa diyisha to, kadi badi ne disanka dia kufila makuta abu bua kuenza mudimu eu. Mukebuludi kampanda wakamba bua mudimu wa Bantemu ba Yehowa ne: “Tshipatshila tshiabu tshinene ntshia kuyisha ne kulongesha.” Wakamba kabidi ne: Bantemu ba Yehowa kabatu ne bamfumu babu batubu bafuta to. Nunku, bituikala katuyi tuyisha bua kupeta makuta, ntshinyi tshitu tshitusaka bua kuyisha? Tudi tuitaba bua kuenza mudimu eu bualu tudi banange Yehowa ne banange bantu. Mmuenenu eu udi ukumbaja mêyi a buprofete adi mu mvese wa lelu. w16.05 2:9
Dia lumingu dia 8/4
Meji adi afumina muulu, tshia kumpala mmakezuke, pashishe nga ditalala, kaena ne malu makole, mmadiakaje bua kutumikila, mmuwule tente ne luse ne mamuma mimpe.—Yak. 3:17.
Kumanya bualu ebu kudi kutusaka bua kuepuka dijikija dia lutetuku dionso didi mua kutusaka bua kuela meji anyi kujinga malu adi kaayi makezuke ne adi mabi. Tuetu bajingulule bimpe malu adi Yehowa munange ne adiye mukine, nebikale bipepele bua tuetu kumanya mikanda, filme anyi manaya bitudi mua kusungula. Meji a Yehowa bua bintu ebi mmaleja patoke mu Dîyi diende. Tuetu basue kuangata dipangadika kampanda, kudi malu a bungi atudi mua kusungula ikala mua kusankisha Yehowa. Tuetu basue kuangata dipangadika kampanda dia mushinga mukole, mbimpe kulomba mibelu kudi mukulu anyi muena Kristo netu udi ne dimonamona dia malu. (Tito 2:3-5; Yak. 5:13-15) Bulelela, katuena ne bua kulomba muanetu eu bua atuangatshile dipangadika to. Kadi mbimpe tuele meji bikole pa malu a mu Bible atudi balonge ne pashishe tudiangatshile dipangadika. (Eb. 5:14) Mupostolo Paulo wakamba ne: “Muntu yonso neadiambuile buende bujitu.”—Gal. 6:5. w16.05 3:15, 16
Dimue dia 9/4
Mvua mupendi wa Nzambi, mukengeshanganyi, ne mupange bukalanga.—1 Tim. 1:13.
Yehowa katu umona bantu mututu tubamona to. Kadi udi utangila mu muoyo ne umona tshidi yonso wa kutudi munda muende. (1 Sam. 16:7b) Yehowa wakaleja bualu ebu pakenzaye tshisumbu tshia bena Kristo. Wakakoka bantu ba bungi bavua bakuabu bamona bu bantu tshianana kudiye ne kudi Muanende. (Yone 6:44) Tshilejilu, umue wa kudibu uvua Shaula uvua Mufalese. Kadi Yehowa wakatangila mu muoyo wa Shaula, kumonaye ne: uvua diima divuaye mua kuenza nadi mudimu. (Nsu. 17:3) Yehowa wakamona ne: uvua mua kufumba Shaula bua alue ‘tshivuadi tshisungula,’ muntu uvua mua kuyisha ‘bisamba bikuabu, bakalenge ne bana ba Isalele.’ (Bien. 9:15) Yehowa wakasungula kabidi bantu bakuabu bua kubafumba bua kuikalabu “bintu bia bunême,” munkatshi muabu muvua too ne bakuatshiki ba maluvu, bena tshiendenda ne bivi. (Lomo 9:21; 1 Kol. 6:9-11) Pakalonga bantu aba Mifundu minsantu, bakakolesha ditabuja diabu kudi Yehowa ne kuanyishabu bua abafumbe. w16.06 1:4
Dibidi dia 10/4
Monayi, bu mudi diima mu bianza bia mufumbi, mbu munudi mu bianza bianyi.—Yel. 18:6.
Bua kutuambuluisha bua kuikala bu diima dinefuke, Nzambi mmutupeshe Dîyi diende, tshisumbu tshia bena Kristo ne mudimu wa kuyisha. Patudi tubala Bible dituku dionso ne tuelangana meji pa malu atudi tubala, nebituambuluishe bua kuikala bu diima dinefuke mu bianza bia Yehowa ne bua kumulekela utufumba. Yehowa wakambila bakalenge ba mu Isalele bua kutentula Mikenji ya Nzambi ne kuyibala dituku dionso. (Dut. 17:18, 19) Bapostolo bavua bamanye ne: kubala Mifundu minsantu ne kuelangana meji kuvua ne mushinga wa bungi bua mudimu wabu wa kuyisha. Bavua batele mêyi a mu Mifundu ya tshiena Ebelu misangu nkama ya bungi mu malu avuabu bafunde, ne pavuabu bayisha bantu, bavua babakankamija bua kuenzabu pabu nayi mudimu. (Bien. 17:11) Mu mushindu wa muomumue, tudi petu tumona ne: bidi ne mushinga bua kubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso ne kuelangana meji pa malu adimu. (1 Tim. 4:15.) Kuenza nunku nekutuambuluishe bua kuikala ne budipuekeshi, ne nebienze bua Yehowa atufumbe. w16.06 2:10
Disatu dia 11/4
Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuikala ne dinanga munkatshi muenu.—Yone 13:35.
Mu bidimu bishale ebi, batendeledi ba Yehowa mbaleje mudibu banangangane nansha pavua bantu ba mu bisamba baluangana mvita. Tshilejilu, mu Mvita mibidi ya buloba bujima, bavua bashipe bantu miliyo mitue ku 55. Kadi bantu ba Yehowa kabavua bashipe muntu nansha umue mu mvita ayi to. (Mika 4:1, 3) Bualu ebu mbubambuluishe bua kubenga kuikala ne “dibanza dia mashi a muntu nansha umue.” (Bien. 20:26) Bantu ba Nzambi badi batungunuka ne kuvula nansha mudibu babaluisha kudi Satana, muluishi wa bukole. Udi “nzambi wa ndongoluelu wa malu eu.” (2 Kol. 4:4) Satana udi ulombola malongolodi a tshididi a pa buloba, ne kabidi ngumu idibu bafila mu bikandakanda ne ku tudiomba. Kadi kena mua kuimanyika mudimu wa kuyisha lumu luimpe to. Satana mmumanye ne: nkumushadile tshikondo tshîpi, nunku udi utungunuka ne kuenza bua kutupangisha bua kutendelela Yehowa.—Buak. 12:12. w16.06 4:3, 4
Dinayi dia 12/4
Longelayi malu kudi bilongo bia kapapankole bia mu mpata.—Mat. 6:28, NWT.
Yezu wakavuluija kabidi bayidi bende mudi Yehowa utabalela bifukibua biende. Wakabapesha tshilejilu tshia “bilongo bia kapapankole bia mu mpata.” “Bilongo” bivuaye muakuile bivua bilongo bia mekala a bungi. Kakuena tshilongo nansha tshimue tshidi mua kuditelela bilamba to. Kadi bilongo ebi mbimpe bikole, kufikishabi Yezu kudiamba ne: Bulelela, “nansha Solomo mu butumbi buende buonso kavua muvuale bu tshimue tshia kudibi to.” Ela meji bua mêyi avua Yezu mulue kuamba pashishe aa: ‘Bikala Nzambi uvuadika bisonsa bia mu mpata, kenaku mua kunuvuadika nuenu, bantu ba ditabuja dikese, anyi?’ (Mat. 6:29, 30) Bushuwa, neenze nanku! Kadi bayidi ba Yezu bavua dijinga ne ditabuja dia bungi. (Mat. 8:26; 14:31; 16:8; 17:20) Bavua ne bua kuikala ne dieyemena dia ne: Yehowa uvua musue kubatabalela ne uvua ne bua kuenza nanku. Netuambe tshinyi buetu tuetu? Tudiku tuitaba ne: Yehowa neatutabalele anyi? w16.07 1:15, 16
Ditanu dia 13/4
Bilondeshile mudi muntu yonso mupete tshipedi, nukuate natshi mudimu bua kuambuluishangana bu balami bimpe ba ngasa wa Nzambi.—1 Pet. 4:10.
Nansha tuetu batuilangane ne ntatu ya mushindu kayi mu nsombelu wetu, Yehowa neatupeshe tshitudi natshi dijinga bua kunanukila. (1 Pet. 1:6) Neatupeshe misangu yonso anu tshitudi natshi dijinga menemene bua kutantamena lutatu luonso. Bu mudi Yehowa uleja ngasa wende mu mishindu ya bungi, tudi tupeta masanka a bungi. Tshilejilu, badi batubuikidila mibi yetu. Ku diambuluisha dia ngasa wende, Yehowa udi utubuikidila mibi yetu. Kadi utu wenza nunku anu patudi tunyingalala ne tutungunuka ne kuluangana ne majinga etu mabi. (1 Yone 1:8, 9) Tudi ne bua kuikala ne dianyisha dia bungi bua luse lua Nzambi. Paulo wakamba ne: “[Yehowa] wakatusungila ku bukokeshi bua mîdima, kutubuejaye mu Bukalenge bua Muana wa dinanga diende, utudi tupikudibua ku butuangaji buende ku diambuluisha dia tshia kupikula natshi, ndibuikidibua dia mibi yetu.” (Kolos. 1:13, 14) Bu mudi Yehowa utubuikidila mibi yetu, tudi kabidi mua kupeta malu makuabu a bungi mimpe. w16.07 3:7-9
Disambombo dia 14/4
Neakukume ku mutu kuebe.—Gen. 3:15.
Nansha muvua Satana munyange malu mu Edene, Yehowa wakenza bua bantu bikale ne ditekemena bua matuku atshilualua. Ditekemena edi didi mu mulayi wa buprofete wa kumpala wa mu Bible. Nzambi uvua ne bua kutuma umue wa ku bifukibua ebi bua ‘kukuma’ anyi kuzaza Diabolo. ‘Muana’ eu uvua ne bua kuenza bualu ebu bua bantu badi batumikila Nzambi bapete tshivua bena dibaka ba kumpala bajimije. Bantu badi batumikila Nzambi bavua ne bua kupeta mushindu wa kusomba pa buloba kashidi anu muvua Yehowa mulongolole. (Yone 3:16) Buntomboji bua Adama ne Eva buakanyanga dibaka diabu bibi bitambe ne mabaka makuabu onso akalonda. Tshilejilu, Eva ne bakaji bakuabu bonso bavua ne bua kuikala ne didinyenga dikole pavuabu balela. Bakaji bavua ne bua kuikala ne dijinga dikole dia babayabu, kadi balume bavua ne bua kukokesha bakaji babu, imue misangu babakengesha bu mudibi bienzeka lelu. (Gen. 3:16) Yehowa mmusue bua balume bikale bamfumu ba mêku badi ne dinanga ne mmusue bua bakaji bakokele babayabu. (Efeso 5:33) Padi mulume ne mukaji bena Kristo beleshangana diboko, badi mua kujikija bilumbu biabu bia bungi. w16.08 1:6, 7
Dia lumingu dia 15/4
Mukaji, udi mumanye bishi biwikala mua kusungila bayebe? Anyi wewe mulume, udi mumanye bishi biwikala mua kusungila mukajebe?—1 Kol. 7:16.
Bible udi uleja ne: kudi tubingila tuimpe tudi tusaka bena dibaka bua kushala pamue nansha padi umue wa kudibu kayi mutendeledi wa Yehowa. (1 Kol. 7:12-14) Muena dibaka udi kayi muena kuitabuja “mmujidila” bua mudiye mu dibaka ne mutendeledi wa Nzambi. Bana babu ‘mba tshijila,’ nunku badi mu bukubi bua Nzambi. Kudi bilejilu bimpe bia bungi bia balume ne bakaji bena Kristo badi bambuluishe bena dibaka nabu bua kulua batendeledi ba Yehowa. Mupostolo Petelo udi ubela bakaji bena Kristo bua kukokela babayabu, “bua bikala bakuabu kabayi batumikila dîyi dia Nzambi, bakokibue kakuyi dîyi, bua bikadilu bia bakaji babu, bualu mbadimuene bikadilu bienu bimpe pamue ne kanemu kakole.”—1 Pet. 3:1-4. w16.08 2:14, 15
Dimue dia 16/4
Nunangangane bikole mu muoyo wenu.—1 Pet. 1:22.
Yehowa mmusue bua bantu bende banangangane bu bana ba muntu ne bua bambuluishangane. (Luka 22:24-27) Tshilejilu, Bible udi uleja ne: Yezu wakafila bintu bionso, too ne muoyo wende bua kuambuluisha bakuabu. (Mat. 20:28) Dôka “uvua wenza malu a bungi mimpe ne uvua upeshangana bintu bia luse.” (Bien. 9:36, 39) Mariya ‘uvua muenze midimu mikole ya bungi’ bua bena Kristo nende ba mu Lomo. (Lomo 16:6) Mmunyi mutudi mua kuambuluisha bapiabapia bua kujingululabu mudibi ne mushinga bua kuenzela bena Kristo nabu malu mimpe? Tudi mua kulomba bantu bapiabapia bua kuya kutangila nabu bakulakaje anyi aba badi basama. Padi baledi baya kutangila bantu ba nunku, badi mua kuya ne bana babu biobi bikumbana. Bakulu badi mua kulomba bansonga anyi bamanyishi bapiabapia bua kuya kubafila padibu baya kupesha bakulakaje biakudia anyi kubalongoluela nzubu. Padi bansonga ne bantu bapiabapia aba bamona mudi bena Kristo batabalelangana, nebalonge mua kuenza bia muomumue.—Lomo 12:10. w16.08 4:13, 14
Dibidi dia 17/4
Owu ke muntu udi uteleja dîyi, udijingulula, bushuwa udi ukuama.—Mat. 13:23, NWT.
Muanetu wa bakaji kampanda nsonga wa mu France wakamba ne: “Balongeshi betu batu bakema padibu bamona ne: kudi balongi batshidi bitabuja malu adi Bible wamba.” Biwikala nsonga mutendeledi wa Yehowa anyi ulonga malu ende, udi mua kuikala udiebeja imue misangu muudi mua kujadikila bantu ne: yeye ke Mufuki. Kudi malu audi mua kuenza bua kukolesha ditabuja diebe ne kudilama dikole. Bumue bua kudiwu nkuenza mudimu ne tshieledi tshiebe tshia meji, tshiotshi ‘netshikulame.’ Netshikuambuluishe bua kubenga ngenyi idi kayiyi milelela ne kukolesha ditabuja diebe. (Nsu. 2:10-12) Ditabuja dilelela ndishindamene pa dimanya dijalame dia Nzambi. (1 Tim. 2:4) Nunku, paudi ubala Bible ne mikanda yetu, mbimpe kuanji kuimana ne kuela meji pa malu adibu bambe. Keba bua ‘kujingulula’ malu audi ubala. w16.09 4:1-3
Disatu dia 18/4
Tungunuka ne kutshimuna malu mabi ku malu mimpe.—Lomo 12:21.
Nansha tuetu bakole mu nsombelu mubi anyi tumona ne: nsombelu wetu udi umueneka bu udi kayi ne ditekemena, tudi ne bua kutungunuka ne kuluangana ne kunanukila. Tuetu benze nunku, netuikale batuishibue ne: Yehowa neatubeneshe. (Gen. 39:21-23) Lelu, tudi petu mua kutuilangana ne ntatu mikole. Pamuapa udi ukenga bualu badi bakuenzela malu mu mushindu mubi, ne kansungansunga, bakupuekesha milongo anyi muntu kampanda udi ukushiminyina malu pamuapa bua mukawu. Pamutu pa kuteketa mu mikolo, vuluka tshivua tshiambuluishe Yakoba, Lakela ne Jozefe bua kutungunukabu ne kuenzela Yehowa mudimu ne disanka. Nzambi wakabakolesha ne kubabenesha bualu bakatungunuka ne kuleja muvuabu ne dianyisha bua malanda abu nende. Bakatungunuka ne kudienzeja, anyi kuluangana, ne kuenza malu mu diumvuangana ne masambila abu. Bu mutudi mu matuku a ku nshikidilu, bidi ne mushinga bua kulama bikole ditekemena dietu bua matuku atshilualua. Udiku witaba bua kudienzeja bikole bua kuanyishibua kudi Yehowa anyi? w16.09 2:8, 9
Dinayi dia 19/4
Dimuma dia nyuma didi: . . . ditabuja.—Gal. 5:22.
Bu munudi baledi, tshilejilu tshienu tshia ditabuja tshidi ne mushinga wa bungi. Bana bebe nebatangile malu audi wenza ne neabasake bua kuenza malu mimpe. Nunku wewe muledi, tungunuka ne kukolesha ditabuja diebe. Enza bua bana bebe bamone muudi wangata Yehowa bu muntu mulelela. Tshilejilu, patu mamu ne tatu kampanda ba mu Bermudes ne lutatu, batu basambila pamue ne bana babu ba bakaji ne balomba Yehowa bua abalombole. Batu kabidi bakankamija bana babu bua kuikalabu basambila pa nkayabu. Badi bamba ne: “Tutu kabidi tuambila muanetu wa bakaji mukulumpe ne: ‘Ikala weyemena Yehowa ne muoyo mujima, ikala ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Bukalenge ne kutambi kusamisha mutu bikole to.’ Patuye upatula bipeta bimpe, utu umona ne: Yehowa udi utuambuluisha. Ebi mbikoleshe ditabuja diende kudi Nzambi ne kudi Bible.” Baledi wetu, ikalayi bamanye ne: kanuena ne bua kuenzeja bana benu bua kupetabu ditabuja. Nudi nukuna ne numiamina mâyi, kadi anu Yehowa ke udi mua kukolesha. (1 Kol. 3:6) Nunku enzayi muenu muonso bua kulongesha bana benu malu a Nzambi, lombayi nyuma muimpe bua abambuluishe bua kuikalabu ne ditabuja. Nunku nudi mua kuikala batuishibue ne: Yehowa neabeneshe mudimu mukole unudi nuenza.—Ef. 6:4. w16.09 5:16-18
Ditanu dia 20/4
Wewe neuyishe bana bebe [mêyi aa].—Dut. 6:7.
Tuangate tshilejilu tshia Serge ne mukajende Muriel bavua benze bidimu bipite pa bisatu mu tshisumbu tshia muakulu muenyi. Bakamona ne: muanabu wa balume wa bidimu 17 kavua musue kuyisha ne kuya mu bisangilu to. Serge udi wamba ne: “Patuakajingulula ne: nsombelu eu uvua upangisha muanetu bua kuya kumpala mu nyuma, tuakangata dipangadika dia kupingana mu tshisumbu tshituvua.” Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha baledi bua kumanya ni badi mua kupingana? Tshia kumpala, badi ne bua kumanya bikalabu ne dîba dikumbane anyi makanda makumbane bua kulongesha bana babu bua kunangabu Yehowa, ne kubalongesha kabidi muakulu muenyi au. Tshibidi, badi mua kumona ne: bana babu ki mbasue kuyisha, kuya mu bisangilu, anyi mene kuambuluisha mu teritware wa muakulu muenyi au to. Bua malu aa, baledi badi mua kuangata dipangadika dia kupingana mu tshisumbu tshia muakulu udi bana babu bumvua bimpe. Pashishe, baledi bobu bamone ne: malanda a bana babu ne Yehowa mmakole, badi mua kupingana kabidi mu tshisumbu tshia muakulu muenyi.—Dut. 6:5-7. w16.10 2:14, 15
Disambombo dia 21/4
Bua ditabuja, Nowa mumane kupeta didimuija dia kudi Nzambi bua malu avua bantu kabayi banji kumona, wakaleja ditshina dia Nzambi, kuenzaye buatu bua kupandisha ba mu nzubu muende.—Eb. 11:7.
Kakuyi mpata, bantu bavua bebeja Nowa tshivuaye wenzela buatu abu. Tudi batuishibue ne: Noa kavua mushale mupuwe to. Bible udi wamba ne: Noa uvua “muyishi wa buakane.” (2 Pet. 2:5) Wakadimuija bantu ne: Nzambi uvua ne bua kulokesha mvula ya bungi bua kubutula bantu babi. Uvua pamuapa mubambile anu mêyi avua Yehowa mumuambile aa: ‘Ku nshikidilu kua bantu bonso kuakufika kumpala kuanyi, bualu bua buloba budi buwule tente ne mayoyo bualu buabu; meme nkayanyi nendokeshe mâyi mangi pa buloba bua kujimija bintu bionso bidi ne mupuya wa muoyo munda muabi muinshi mua diulu; tshintu tshionso tshidi ne muoyo pa buloba netshifue.’ Pashishe Noa uvua mua kuikala muleje bantu tshivuabu mua kuenza bua kupanduka. Yehowa uvua mumuambile ne: “Wewe neubuele mu buatu.”—Gen. 6:13, 17, 18. w16.10 4:7
Dia lumingu dia 22/4
Muntu kena ne bukole munda muende bua kuendesha nabu biendedi biende bimpe.—Yel. 10:23.
Baledi bena Kristo badi baleja mudibu ne lulamatu kudi Yehowa padibu balongesha bana babu bilondeshile mudi Dîyi diende diamba. Bena Kristo badi ne bua kuikala ne budimu bua kubengabu kulonda ngelelu wa meji wa mushindu wa mua kukolesha bana udi mutangalake mu bulongolodi ebu. (Ef. 2:2) Tshilejilu, mu imue miaba tatu udi mua kuela meji ne: ‘Kuetu kunu bamamu ke batu balongesha bana.’ Kadi tshidi Bible wamba ntshitoke, udi wamba ne: ‘Nuenu batatu, nutungunuke ne kukolesha [bana benu] ne mibelu ne didimuija [dilongesha; buludiki] bia Yehowa.’ (Ef. 6:4) Batatu ne bamamu badi banange Yehowa mbasue bua bana babu bikale nende mu malanda makole, anu bu Samuele patshivuaye muana. (1 Sam. 3:19) Mbimpe kuanji kuela meji ku tshidi Bible wamba kumpala kua kuangata mapangadika manene adi atangila dîku dietu ne mudimu wetu. Tudi basue bua Tatu wetu atuambuluishe bualu katuena mua kulombola biendedi bietu. w16.11 3:14, 15
Dimue dia 23/4
Pandi ntangila diulu diebe, didi mudimu wa bianza biebe, ne ngondo ne mitoto biwakafuka; muntu udi nganyi bua wewe kumuelela meji?—Mis. 8:3, 4.
Bufuki budi bujadika ne: Yehowa udi Nzambi wa bulongame. Bible udi wamba ne: ‘Yehowa wakafuka buloba ne meji ende; wakajadika bia mu diulu ne lungenyi luende.’ (Nsu. 3:19) Tudi bamanye anu “mielelu ya njila [ya Nzambi] patupu,” ne “anu dinunganyi dikese tshianana.” (Yobo 26:14, NWT) Malu makese atudi bamanye bua bintu bia mu tshibuashibuashi tshietu etshi adi aleja patoke ne: ntshilongolola bimpe bitambe. Mitoto miliyare ne miliyare idi inyunguluka mu bulongame. Mitoto idi mu tshikata tshietu tshia mitoto idi inyunguluka ku dîba, mutoto wonso mu njila wawu. Bulongame budi mu tshibuashibuashi budi butuambuluisha bua kumona ne: Yehowa udi ‘mufuke bia mu diulu ne meji ende’ ne buloba, bidi bitusaka bua kumutumbisha, kumutendelela ne kushala ne lulamatu kudiye.—Mis. 136:1, 5-9. w16.11 2:3
Dibidi dia 24/4
Bobu bikale kudi Yehowa bu bantu badi bafila milambu kudiye mu buakane.—Mal. 3:3.
Malaki 3:1-3 udi umvuija tshivua tshifikile Balongi ba Bible kumbukila mu 1914 too ne ku ntuadijilu kua 1919. “Bana ba Lewi” bavua ne bua kubuela mu tshikondo tshia dikezudibua. Tshikondo atshi, Yehowa Nzambi, ‘Mukalenge’ mulelela, ne Yezu Kristo, ‘messager wa dipungila,’ bakalua mu ntempelo wa mu nyuma bua kutangila bavua benzamu mudimu. Yehowa mumane kubalengeja ne mubakezule, bakalua bakumbane bua kuenza mudimu mupiamupia. Mu 1919, Yezu wakajadika ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke,’ kumupesha mudimu wa kulombola ne kulongesha batendeledi ba Nzambi bonso. (Mat. 24:45) Bantu ba Nzambi bakapatuka ndekelu wa bionso mu bupika mu Babilona Munene. Katshia anu ku tshikondo atshi, ku diambuluisha dia ngasa wa Yehowa, badi benda bavudija dimanya diabu dia disua dia Nzambi, ne dinanga diabu kudiye ndikole. Badi ne dianyisha dia bungi bua mudiye mubabeneshe. w16.11 5:14
Disatu dia 25/4
Yehowa wa misumba udi wamba ne: Nuntete mpindieu, numone bingikala tshiyi mununzuluile biibi bia mu diulu, munulokeshile masanka, kanuyi nukengela bintu bikuabu kabidi.—Mal. 3:10.
Tudi banange Yehowa “bualu yeye uvua mudianjile kutunanga.” (1 Yone 4:19) Umue mushindu udi Yehowa uleja mudiye mutunange mpadiye mulaye bua kubenesha batendeledi bende ba lulamatu. Padi dinanga dietu kudi Yehowa dikola, ditabuja dietu kudiye didi padi dikola ne tudi tupeta dishindika dikole dia ne: Yehowa neafute bantu badiye munange. (Eb. 11:6) Yehowa mmufutshi wa bantu, ebu mbualu bunene budi buleja tshidiye ne malu adiye wenza. Nunku bua kuikala ne ditabuja kudi Nzambi, tudi ne bua kuitaba ne: neafute bantu badi bamukeba ne muoyo mujima, bualu “ditabuja ndindila dishindame dia tshitudi batekemene.” (Eb. 11:1) Ditabuja didi diumvuija kuikala ne dishindika dikole dia ne: Nzambi neabeneshe bantu badi ne lulamatu kudiye. Anu mudibi bileja mu mvese wa lelu, Yehowa udi utulomba bua kuipatshila mabenesha ende. Tudi tuleja dianyisha dietu bua bualu ebu patudi tuitaba dilomba dia Yehowa dia kumuteta. w16.12 4:1-3
Dinayi dia 26/4
Kuteka meji ku malu a mubidi kudi kumvuija lufu.—Lomo 8:6.
Nansha muntu ukadi muenzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi udi mua kutuadija kuteka meji ende ku malu a mubidi. Kadi Paulo uvuaku musue kuamba ne: katuena ne bua kuela meji bua malu bu mudi biakudia, mudimu, dijikija dia lutetuku anyi malu a dibaka anyi? Tòo. Aa mmalu adi muntu mua kuenza mu nsombelu wende. Nansha Yezu uvua munange biakudia ne wakabipesha bantu bakuabu. Uvua kabidi mumanye ne: uvua dijinga ne kuikisha. Paulo wakaleja pende ne: disangila dia mulume ne mukaji mbualu budi ne mushinga mu dibaka. Muaku wa mu tshiena Greke udi Paulo muenze nawu mudimu udi uleja “kutuma meji onso ku bualu kampanda ne kulongolola bua kubuenza.” Bantu badi balonda mubidi batu nangananga balekela majinga abu mabi alombola nsombelu wabu. Mumanyi kampanda wa malu a mu Bible wakumvuija muaku udi mu Lomo 8:5 ne: muaku eu udi utangila bantu “badi baditatshisha bikole anyi badi batamba kuakula bua bualu kampanda ne bimanyina bikole pa majinga abu a mubidi.” w16.12 2:5, 9, 10
Ditanu dia 27/4
Wewe udi nganyi bua kulumbuluisha mukuebe?—Yak. 4:12.
Tudi mua kutuadija kuenza malu ne didibandisha tuetu katuyi tukanda majinga etu mabi. Ba bungi mbalue bena didibandisha bualu bavua basue bua babatumbishe, bavua bumvuila bakuabu mukawu anyi kabavua bakanda tshiji tshiabu. Bualu ebu buakafikila bamue bantu badibu batele mu Bible bu mudi: Abashaloma, Uziya ne Nebukadenesa. Yehowa wakabaleja patoke ne: bavua ne bua kuikala bena budipuekeshi. (2 Sam. 15:1-6; 18:9-17; 2 Kul. 26:16-21; Dan. 5:18-21) Kudi mua kuikala tukuabu tubingila tutu tupangisha bantu bua kuikala ne bupuekele. Vuluka tshilejilu tshia Abimeleke ne Petelo. (Gen. 20:2-7; Mat. 26:31-35) Bienzedi biabu bia didibandisha bivuaku bikebesha kudi majinga mabi anyi? Anyi bivuaku mua kuikala ne: kabavua bamanye malu onso, peshi bavua benza malu kabayi bela meji anyi? Bu mutudi katuyi mua kubala mu mioyo ya bantu, katuena ne bua kubipisha meji a munda muabu adi abasaka ku malu kampanda to. w17.01 3:9, 10
Disambombo dia 28/4
Mukaji eu, nansha mudiye ukenga, mmuele bionso bivuaye nabi bua kudidisha.—Luka 21:4.
Anu bu mukaji mukamba mupele, bena Kristo netu ba bungi lelu mbatuishibue ne: bobu bateke Bukalenge bua Nzambi pa muaba wa kumpala, Yehowa neenze bua bapete bidibu nabi dijinga. (Mat. 6:33) Tuangate tshilejilu tshia muanetu Malcolm. Mu bidimu bia bungi bivuaye yeye ne mukajende benzele Yehowa mudimu, bavua bapitshile mu bikondo bimpe ne bibi. Wakamba ne: “Nsombelu utu ushintuluka imue misangu, katuyi tumanya tshia kuenza, tupanga ne mua kupita nende. Kadi Yehowa udi ubenesha bantu badi bamueyemena.” Mmubelu kayi uvua Malcolm mufile? Udi wamba ne: “Bikengela kusambila bua kupatula bipeta bimpe ne kuikala ne tshisumi mu mudimu wa Yehowa. Mbimpe kuimanyina pa malu audi mua kuenza, kadi ki mpa audi kuyi mua kuenza to.” Bulongolodi bubi ebu budi buenda anu ‘bunyanguka bibi menemene,’ nunku tumanye ne: netuikale ne ntatu mipite bungi. (2 Tim. 3:1, 13) Mbia mushinga bua katulekedi ntatu yetu itutekesha to. Kadi tudi ne bua kuikala ne ditabuja ne dieyemena dikole kudi Yehowa ne kuimanyina pa malu atudi mua kukokesha bua kuenza. w17.01 1:17-19
Dia lumingu dia 29/4
Wewe kuena ungibakila nzubu nansha.—1 Kul. 17:4.
Bu muvuabi bitonde Davidi bua muvuaku kakuyi ‘nzubu’ anyi ntempelo wa Yehowa, wakajinga bua kumuibakilaye. Kadi Yehowa wakamuambila mêyi adi mu mvese wa lelu aa. Nansha muvua Yehowa mulaye Davidi ne: uvua ne bua kuikala nende misangu yonso, Davidi wakamanya ne: muanende Solomo ke uvua ne bua kuibaka ntempelo. Ntshinyi tshiakenza Davidi? (1 Kul. 17:1-4, 8, 11, 12; 29:1) Davidi uvua bushuwa musue kuibakila Yehowa ntempelo, ke bualu kayi bivua mua kuikala bimutonde bikole. Kadi wakatungunuka anu ne kukuatshisha ne muoyo mujima mudimu uvua muanende Solomo ulombola. Davidi wakambuluisha bua kulongolola bena mudimu ne kulongolola tshiamu tshifike, tshiamu tshia mitaku, arjan, or ne mitshi. Kavua musamishe mutu bua muntu uvua mua kupeta lumu lua kuibaka ntempelo wakaluabu kubikila ne: ntempelo wa Solomo to. Kadi wakakankamija Solomo wamba ne: ‘Katataka, muananyi, Yehowa ikale nebe; wikale ne diakalengele, wibakile Yehowa, nzubu.’—1 Kul. 22:11, 14-16. w17.01 5:6, 7
Dimue dia 30/4
Utupandishe, utubuikidile malu mabi etu, bua bualu bua dîna diebe!—Mis. 79:9.
Nansha padibu batuluisha, tudi tuenza muetu muonso bua kuenza malu mu mushindu udi Nzambi utulongesha. Patudi tutumikila mikenji ya Yehowa, butoke buetu budi butokesha ne tudi tutumbisha dîna diende. (Mat. 5:14-16) Bu mutudi bantu ba tshijila, tudi tuleja mu malu atudi tuenza ne: mikenji Yehowa mmimpe, kadi Satana yeye mmuena dishima. Kadi patudi tuenza bilema, tudi tunyingalala ne tuenza muetu muonso bua kubenga kuenza malu adi apendeshisha dîna dia Yehowa. Yehowa udi utubuikidila mibi yetu tuetu bikale ne ditabuja mu mulambu wa Kristo. Udi wangata badi badilambule kudiye bu batendeledi bende. Udi wangata bena Kristo bakane badi bela manyi bu bana bende, ne ‘mikoko mikuabu’ idi miakane bu balunda bende. (Yone 10:16; Lomo 5:1, 2; Yak. 2:21-25) Nunku nansha lelu, tshia kupikula natshi bantu tshidi tshitupetesha mushindu wa kudia malanda mimpe ne Tatu wetu ne kutumbisha dîna diende. w17.02 2:5, 6