TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es18 dib. 47-57
  • Ngondo 5

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 5
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2018
  • Tumitu tua bualu
  • Dibidi dia 1/5
  • Disatu dia 2/5
  • Dinayi dia 3/5
  • Ditanu dia 4/5
  • Disambombo dia 5/5
  • Dia lumingu dia 6/5
  • Dimue dia 7/5
  • Dibidi dia 8/5
  • Disatu dia 9/5
  • Dinayi dia 10/5
  • Ditanu dia 11/5
  • Disambombo dia 12/5
  • Dia lumingu dia 13/5
  • Dimue dia 14/5
  • Dibidi dia 15/5
  • Disatu dia 16/5
  • Dinayi dia 17/5
  • Ditanu dia 18/5
  • Disambombo dia 19/5
  • Dia lumingu dia 20/5
  • Dimue dia 21/5
  • Dibidi dia 22/5
  • Disatu dia 23/5
  • Dinayi dia 24/5
  • Ditanu dia 25/5
  • Disambombo dia 26/5
  • Dia lumingu dia 27/5
  • Dimue dia 28/5
  • Dibidi dia 29/5
  • Disatu dia 30/5
  • Dinayi dia 31/5
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2018
es18 dib. 47-57

Ngondo 5

Dibidi dia 1/5

Bena Amona bakateketa.—Bal. 11:33.

Yefeta uvua mumanye ne: uvua dijinga ne diambuluisha dia Nzambi bua kupikula bena Isalele kudi bena Amona. Uvua mulaye Yehowa ne: yeye mumuambuluishe bua kutshimuna, pavuaye ufuma ku mvita uvua ne bua kumulambula muntu wa kumpala uvua upatuka mu nzubu muende bua kumuakidila bu ‘mulambu wa kuosha.’ (Bal. 11:30, 31) Bualu ebu budi bumvuija tshinyi? Yehowa mmukine dishipa muntu bua kumufila bu mulambu. Nunku bidi bimueneka patoke ne: Yefeta kavua ujinga bua kushipa muntu ne kumulambula to. (Dut. 18:9, 10) Mu Mikenji ya Mose, mulambu wa kuosha uvua dipa dia pa buadi divua muntu ufila dionso dijima kudi Yehowa, nunku Yefeta uvua musue kuamba ne: muntu uvuaye ufila kudi Yehowa uvua ne bua kumuenzela mudimu ku ntenta wa tshitendelelu matuku ende onso a muoyo. Yehowa wakateleja Yefeta ne kumuambuluisha bua kutshimuna mvita yonso. (Bal. 11:32) Pakapingana Yefeta ku mvita, muntu wa kumpala wakalua bua kusambakena nende uvua muanende wa bakaji mulela umuepele uvuaye munange bikole! Etshi tshivua diteta. Yefeta uvuaku mua kukumbaja mutshipu wende anyi? w16.04 1:11-13

Disatu dia 2/5

Bakambuluisha bantu bua kumvua malu avuabu babala.—Neh. 8:8.

Kukadi bidimu ndambu, bisumbu bia bungi mbilonge mukanda wa Semena pabuipi ne Yehowa mu Dilonga dia Bible dia tshisumbu. Mmunyi muuvua mudiumvue patuvua balonge ngikadilu ya Yehowa ne pauvua uteleja muvua bana betu badiumvua bua Yehowa? Kakuyi mpata bualu ebu buvua bukusake bua kunanga Yehowa bikole. Tudi kabidi tuvudija dimanya dietu dia Dîyi dia Nzambi patudi tuteleja ne ntema miyuki, manaya a bilejilu ne dibala dia Bible. Bisangilu bidi bitulongesha mua kutumikila malu atudi tulonga mu Bible. (1 Tes. 4:9, 10) Tshilejilu, Tshibumba tshia Nsentedi tshitu tshilongolola bilondeshile majinga adi nawu bantu ba Nzambi. Kudiku Dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi divua dikusake bua kuenzela Yehowa mudimu bikole, kuakaja masambila ebe anyi kufuila muena Kristo nebe luse anyi? Bisangilu bia munkatshi mua lumingu bidi bitulongesha mushindu wa kuyisha lumu luimpe ne mutudi mua kuambuluisha bantu bakuabu bua kumvua bulelela bua mu Bible.—Mat. 28:19, 20. w16.04 3:4, 5

Dinayi dia 3/5

Malu onso avuabu bafunde kale bavua baafunde bua kutulongesha. —Lomo 15:4.

Ukadiku muele meji bua makokangana adibu batele mu Bible anyi? Mu nshapita mikese ya kumpala ya mu Genese, badi baleja ne: Kayina wakashipa Abele (Gen. 4:3-8); Lemeke wakashipa nsongalume uvua mumutute (Gen. 4:23); balami ba mikoko ba Abalahama ne balami ba mikoko ba Lota bakatandangana (Gen. 13:5-7); Hagâ wakadimona mupite Sala, ne Sala wakafikila Abalahama munda (Gen. 16:3-6); Ishimaele uvua uluisha bantu bonso ne bantu bonso bavua bamuluisha. (Gen. 16:12) Bua tshinyi bavua bafunde makokangana a mushindu eu mu Bible? Bualu tudi mua kupeta malongesha ku bilejilu bia bantu bapange bupuangane bavua bapete bilumbu. Tuetu petu tudi bapange bupuangane, ne patudi ne bilumbu bia muomumue mu nsombelu wetu, tudi mua kuidikija bilejilu bimpe bidi mu Bible ne kubenga kuidikija bilejilu bibi. Kuenza nunku kudi mua kutuambuluisha bua kumanya mua kulama ditalala ne bakuabu. w16.05 1:1, 2

Ditanu dia 4/5

Badi ne bua kuanji kuyisha lumu luimpe mu bisamba bionso.—Mâko 13:10.

Mmishindu kayi ya kuyisha ivua Yezu ne bayidi bende benza nayi mudimu? Bavua baya muaba wonso uvuabu mua kupeta bantu. Tshilejilu, bavua bayisha mu njila ne mu bisalu. Bavua kabidi bakeba bantu ku nzubu yabu. (Mat. 10:11; Luka 8:1; Bien. 5:42; 20:20) Kuyisha ku nzubu ne ku nzubu kuvua mushindu mulongolola bimpe bua kupeta bantu ba mishindu yonso. Netuambe tshinyi bua Bantemu ba Yehowa? Anu bobu ke badi bayisha ne: Yezu ukadi ukokesha bu Mukalenge mu diulu katshia mu 1914. Badi batumikila Yezu ne bateka mudimu wa kuyisha eu pa muaba wa kumpala mu nsombelu wabu. Mukanda kampanda wakamba ne: “Bantemu ba Yehowa, kabatu bapua muoyo ne: tshipatshila tshiabu tshinene ntshia kuyisha bantu bua nshikidilu wa bulongolodi ebu ne kubalongesha bua lupandu to.” (Pillars of Faith—American Congregations and Their Partners) Bantemu ba Yehowa badi batungunuka ne kuyisha mukenji eu ne kuidikija mishindu ya kuyisha ya Yezu ne bayidi bende. w16.05 2:10, 12

Disambombo dia 5/5

Neusangane dimanya dia malu a Nzambi.—Nsu. 2:5.

Patudi tuangata mapangadika adi asankisha Yehowa, tudi tusemena pabuipi nende ne udi utuanyisha ne utubenesha. (Yak. 4:8) Pashishe, ditabuja dietu kudi Yehowa didi dikola. Nunku tuelanganayi meji pa malu atudi tubala mu Bible bua tumanye mushindu udiye wela meji. Bushuwa, misangu yonso netupete bualu kampanda bupiabupia butudi tulonga bua Yehowa. (Yobo 26:14) Kadi tuetu badienzeje bikole bua kulonga malu ende mpindieu, netulue bena meji ne netuangate mapangadika mimpe. (Nsu. 2:1-5) Ngenyi ya bantu ne malu adibu balongolola bua kuenza bitu bishintuluka, kadi Yehowa yeye katu ushintuluka nansha. Mufundi wa Misambu wakamba ne: ‘Lungenyi ludi Yehowa usungula ludi lujalama tshiendelele, meji adiye upangidija mu mutshima wende adi ajalama too ne ku bikondo bionso.’ (Mis. 33: 11) Bidi bimueneka patoke ne: tudi mua kuangata mapangadika mimpe patudi tulonga bua kuela meji mumue ne Yehowa ne pashishe tuenza malu adi amusankisha. w16.05 3:17

Dia lumingu dia 6/5

Yehowa udi utangila mu mutshima.—1 Sam. 16:7.

Tudi bajadike ne: Yehowa mmukumbane bua kusungula ne kukoka bantu bimpe kudiye. Ke bua tshinyi katuena ne bua kumona bantu ba mu teritware wetu anyi bena mu tshisumbu tshietu mu mushindu mubi to. (Yone 6:44) Tuetu tuangata Yehowa bu Mufumbi wetu, mmuenenu utudi nende bua bana betu ba balume ne ba bakaji neashintuluke. (Yesh. 64:8) Netumone yonso wa kudibu mu mushindu udi Nzambi umumona, mmumue ne: bu muntu udi Nzambi wenda ufumba. Nzambi udi umona tshidibu menemene mu muoyo wabu ne mmumanye ne: dipanga bupuangane diabu ndia tshitupa tshîpi. Mmumanye kabidi tshidi yonso wa kudibu mua kulua. (Mis. 130:3) Tudi mua kuidikija Yehowa tuetu bikale petu ne mmuenenu muimpe bua bena Kristo netu. Tudi mene mua kuenza mudimu pamue ne Mufumbi wetu bua kuambuluisha bana betu ba balume ne ba bakaji bua kuyabu kumpala. (1 Tes. 5:14, 15) Bakulu ba mu tshisumbu badi ne bua kuikala tshilejilu tshimpe mu dienza nunku.—Ef. 4:8, 11-13. w16.06 1:4-6

Dimue dia 7/5

Muntu udi wela meji ne: mmuimane, adimuke bua kaponyi.—1 Kol. 10:12.

Kuyisha ne bakuabu kudi kutuambuluisha bua kuikala ne budipuekeshi ne ngikadilu mikuabu ya dimuma dia nyuma wa Nzambi. (Gal. 5:22, 23) Bualu bukuabu budi ne: patudi tuleja ngikadilu ya buena Kristo, tudi tulengeja mukenji wetu ne udi mua kulenga bamue bantu. Tshilejilu, pavua Bantemu babidi ba mu Australie basue kuyisha mamu kampanda kuende, mamu eu wakafiika munda bikole ne kubambaye mêyi mabi. Kadi Bantemu aba bakamuteleja ne kanemu konso. Panyima pa matuku, mamu eu wakanyingalala bua tshivuaye muenze ne kufundilaye Betele wetu mukanda. Wakalomba luse bua malu avuaye muenze wamba ne: “Mvua mupale bua mumvua muimane kumpala kua bantu babidi bavua bayisha Dîyi dia Nzambi abu ne mubipate mu mushindu au.” Tshilejilu etshi tshidi tshileja mudibi ne mushinga bua kuikala ne budipuekeshi patudi tuyisha. Eyowa, mudimu wetu wa diyisha udi wambuluisha bantu bakuabu, kadi udi utuambuluisha petu bua kuakaja bumuntu buetu. w16.06 2:12, 13

Dibidi dia 8/5

Udi ne bua kunanga muntu nebe bu muudi mudinange.—Mat. 22:39.

Tuetu bonso tudi bena mibi. (Lomo 5:12, 19) Ke bualu kayi, imue misangu bamue bana betu mu tshisumbu badi mua kuamba anyi kuenza bualu kampanda budi mua kutunyingalaja. Bualu ebu budi mua kutekesha dinanga ditudi banange Yehowa ne bantu bende. Padi malu a nunku enzeka, ntshinyi tshituenza? Tshilejilu, muakuidi munene Eli uvua ne bana ba balume babidi bavua kabayi batumikila mikenji ya Yehowa. Bible udi wamba ne: “Bana balume ba Eli bakadi bantu babi, kabakamanya Yehowa.” (1 Sam. 2:12) Eli uvua mumanye ne: bana bende ba balume babidi bavua benza malu mabi menemene. Nansha nanku, kavua mubapeshe dinyoka divua dikumbane to. Pakapita matuku, Yehowa wakanyoka Eli ne bana bende. (1 Sam. 3:10-14) Pashishe, kakanyishila ndelanganyi ya Eli bua kuenzayi mudimu bu bakuidi banene to. Bu wewe muikalaku mu tshikondo tshia Eli ne mumanye ne: uvua mulekele bana bende ba balume benza malu mabi menemene, uvuaku mua kulenduka anyi? Malu aa avuaku mua kutekesha ditabuja diebe kudi Yehowa, ne kukufikisha ku dilekela kumuenzela mudimu anyi? w16.06 4:5, 6

Disatu dia 9/5

Nebanusakidile bintu bikuabu bionso ebi.—Mat. 6:33.

Bua tshinyi Yezu uvua muambe mêyi aa? Wakumvuija mu mvese udi ku mutu ne: “Tatu wenu udi mu diulu mmumanye ne: nudi dijinga ne bintu bionso ebi.” Yehowa mmumanye biudi nabi dijinga nansha kumpala kua wewe kujingulula ne: udi nabi dijinga, bu mudi biakudia, bilamba, ne muaba wa kusomba. (Filip. 4:19) Mmumanye bilamba bituikale nabi dijinga pashishe. Mmumanye kabidi biakudia biwikala nabi dijinga. Mmumanye ne: wewe ne bena mu dîku diebe nudi dijinga ne muaba wa kusomba. Yehowa neenze bua upete biudi nabi dijinga menemene. Eyowa, tudi batuishibue ne: tuetu benze bidiye utulomba ne bateke Bukalenge buende pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu, neatupeshe bintu bionso bitudi nabi dijinga ne bintu bikuabu kabidi. Tudi tumona kabidi ne: “dilamata Nzambi” neditusake bua kuikala ne disanka bua mutudi ne “biakudia ne bia kuvuala” bitudi nabi dijinga.—1 Tim. 6:6-8. w16.07 1:17, 18

Dinayi dia 10/5

Patutshivua bena lukuna ba Nzambi tuakalengejangana nende ku diambuluisha dia lufu lua Muanende.—Lomo 5:10.

Ku diambuluisha dia tshia kupikula natshi, tudi mua kulengejangana ne Nzambi, mbuena kuamba ne: kuikala nende mu ditalala ne kulua balunda bende. Paulo wakumvuija bualu ebu ne kuleja mudibu bupetangana ne ngasa wa Yehowa pakambilaye bena Kristo nende bela manyi ne: “Bu mutudi babadibue bakane bua ditabuja, tuikale mu ditalala ne Nzambi ku butuangaji bua Mukalenge wetu Yezu Kristo; kudiye ke kutudi kabidi tubuelela mu ngasa wende mutudi bimane mpindieu ku diambuluisha dia ditabuja; nanku tusankile mu ditekemena dia butumbi bua Nzambi.” (Lomo 5:1, 2) Edi ndiakalenga dinene! Buonso buetu tudi baledibue bantu babi. Muprofete Danyele wakafunda ne: mu tshikondo tshia ku nshikidilu, “badi ne meji,” mbuena kuamba ne: bela manyi, bavua ne bua kulombola “bantu ba bungi ku buakane.” (Dan. 12:3) Badi bayisha lumu luimpe ne balongesha “mikoko mikuabu” miliyo ya bungi mikenji ya Yehowa. (Yone 10:16) Badi babambuluisha bua kuluabu bakane ku mêsu kua Nzambi, ne bualu ebu budi buenzeka anu bua ngasa wa Yehowa.—Lomo 3:23, 24. w16.07 3:10, 11

Ditanu dia 11/5

Bakasungula bonso bakasuabo bu bakaji babu.—Gen. 6:2.

Banjelu aba bakalela ne bakaji bana ba mpolondo bavua ne tshikisu, bavuabu babikila ne: Banefilima. Tshikondo atshi, ‘mibi ya bantu ivua idiundadiunda munkatshi mua ba pa buloba.’ (Gen. 6:1-5) Yehowa wakamba ne: uvua ne bua kutuma mâyi a bungi pa buloba bua kubutula bantu babi bonso. ‘Noa muyishi wa buakane’ wakadimuija bantu aba bua Mvula wa kabutu uvua ne bua kuloka. (2 Pet. 2:5) Kadi kabakateleja Noa to, bualu bavua ne malu a bungi a kuenza dituku dionso, mu malu aa muvua kabidi diselangana. Yezu wakafuanyikija matuku a Noa ne tshikondo tshietu etshi. (Mat 24:37-39) Lelu, bantu ba bungi kabena bateleja mukenji wa lumu luimpe lua Bukalenge utudi tubambila to. Tudi tuyisha mukenji eu kumpala kua kubutulabu bulongolodi bubi ebu. Malu avua menzeke mu tshikondo tshia Mvula wa kabutu adi atulongesha tshinyi? Katuena ne bua kulekela malu bu mudi dibaka ne dilela bana alua ne mushinga wa bungi kutudi, tupua muoyo ne: dituku dia Yehowa dikadi pabuipi. w16.08 1:8, 9

Disambombo dia 12/5

Dîba didi dishale ndikese. Nunku kutuadijila ku mpindieu, bantu badi ne bakaji bikale bu badi kabayi nabu, ne badi benza malu ne bia pa buloba bikale bu badi kabayi badinamu ne kasuki.—1 Kol. 7:29-31.

Bu mutudi ku ndekelu kua “matuku a ku nshikidilu,” tudi tutuilangana ne “bikondo bibi bidi bikole mua kupita nabi.” (2 Tim. 3:1-5) Ke bua tshinyi, tudi ne bua kukolesha malanda etu ne Yehowa. Paulo kavua usua kuamba ne: bena dibaka badi ne bua kulengululangana to. Kadi bu mutudi mu matuku a ku nshikidilu, tudi ne bua kuteka ntendelelu wa Yehowa pa muaba wa kumpala. (Mat. 6:33) Mu bikondo bikole bitudi ebi, tudi tumona mudi mabaka a bungi afua. Kudiku mushindu wa kuikala mu dibaka dimpe dia disanka anyi? Eyowa, anu tuetu bashale pabuipi ne Yehowa ne bantu bende, batumikile mêyi manene a mu Bible, ne bitabe bua nyuma muimpe wa Yehowa atulombole. Tuetu benze nunku, netulame bimpe “tshidi Nzambi mulamakaje kaba kamue.”—Mâko 10:9. w16.08 2:17, 18

Dia lumingu dia 13/5

Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi.—1 Pet. 5:2.

Kudi dijinga dia kulongesha bana betu ba balume ba bungi bua kuluabu balami mu tshisumbu. Paulo wakambila Timote ne: “Malu auvua mumvue kundi avua bantemu ba bungi bashindike; malu aa uapeshe balume ba lulamatu balua kuikala pabu bakumbane bimpe bua kulongesha bakuabu.” (2 Tim. 2:1, 2) Timote wakalongela kudi Paulo uvua mukulu ne mupostolo malu a bungi bu mudi: mua kuakaja nyishilu wende ne mua kuambuluisha bakuabu mu tshisumbu. (2 Tim. 3:10-12) Paulo wakapitshisha dîba dia bungi ne Timote bualu uvua musue kujadika ne: Timote uvua mulongeshibue bimpe. (Bien. 16:1-5) Bakulu badi mua kuidikija Paulo padibu baya ne basadidi ba mudimu badi bakumbane bua kuenza amue makumbula a bulami. Mu mushindu eu, basadidi ba mudimu nebalongele kudi bakulu mua kulongesha bakuabu, mua kuikala ne lutulu ne dinanga ne mua kueyemena Yehowa padibu balama mikoko yende. w16.08 4:16, 17

Dimue dia 14/5

Bianza biebe kabiteketshi.—Sef. 3:16.

Misangu mikuabu, Bible udi mua kuakula bua muntu udi mutekeshe maboko ende anyi bianza biende. Ebi bidi bileja muntu udi mutekeshibue anyi mujimije ditekemena. (2 Kul. 15:7; Eb. 12:12) Pa tshibidilu mu nsombelu ya nunku muntu utu uteketa. Bia dibungama, bu mutudi mu bulongolodi bubi bua Satana, tudi tutuilangana ne nsombelu ya bungi mikole idi ikebela muntu tunyinganyinga tudi tumufikisha ku didiumvua mutekeshibue bikole. Anu bu luongo ludi mua kupangisha mazuwa bua kuendawu, tunyinganyinga tudi mua kutusaka ku didiumvua baneme bujitu anyi batekeshibue. (Nsu. 12:25) Ntshinyi tshidi mua kukufikisha ku dipeta kanyinganyinga? Pamuapa udi mubungame bua lufu lua muntu kampanda uudi munange, udi ne disama kampanda dikole, mupete buluishi, lutatu lukole lua makuta anyi uditatshisha bua kutabalela bena mu dîku diebe. Mu kupita kua matuku, tunyinganyinga tua mu lungenyi tudi mua kukepesha bukole buebe bua mubidi ne kukufikisha nansha ku dijimija disanka. Kadi ikala mujadike ne: Nzambi udi pabuipi bua kukuambuluisha.—Yesh. 41:10, 13. w16.09 1:2, 4

Dibidi dia 15/5

Nenyemene mu njila wa mikenji yebe.—Mis. 119:32.

Bu mutudi bapange bupuangane, tudi mua kuikala tuluangana ne amue majinga mabi. Bamue badi badienzeja bua kuikala ne mmuenenu muimpe bua mudimu wa buambi. Ku misangu buebe wewe, bidi mua kuikala ne: udi ne dijinga dia kunanukila nansha mudi masama anyi bunkaya bikutatshisha. Banga pabu badi bamona bibakolele bua kufuila muntu udi mubenzele bibi luse. Nansha tuetu tuenzela Yehowa mudimu kukadi bidimu bungi kayi, tuetu bonso tudi ne bua kuluisha malu adi enza bua bitukolele bua kuenzela Nzambi mudimu, bualu udi ufuta bena lulamatu. Wewe udiumvua mushindu eu, sambila Yehowa ne mulomba nyuma wende muimpe. Disambila ne nyuma muimpe bidi mua kukuambuluisha bua kupeta bukole bua kuenza tshidi tshimpe, Yehowa udi mua kukubenesha. Enza malu mu diumvuangana ne masambila ebe. Dienzeja bua kubala Bible dituku dionso, ne keba dîba dia kudilongela ne dia kuenza Ntendelelu wa mu dîku.—Mis. 119:32. w16.09 2:10, 11

Disatu dia 16/5

Ditabuja nkuleja kua tshijadiki tshia malu malelela atudi katuyi tumona.—Eb. 11:1.

Ukadiku mumvue bantu bamba ne: badi bitabuja dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele bualu ndishindamene pa malongesha a bena sianse, kadi kuitabuja Nzambi nkushindamene pa ditabuja anyi? Bantu ba bungi batu bela meji mushindu eu. Kadi mbimpe tumanye ne: nansha muntu yeye witabuja tshinyi bua Nzambi anyi bua dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele, bidi bilomba kuikala ne ditabuja kampanda. Mushindu kayi? Muntu nansha umue katu muanji kumona Nzambi anyi mumone bafuka tshintu to. (Yone 1:18) Kabidi, kakuena muena sianse anyi muntu mukuabu ukadi mumone mudi tshintu kampanda tshidi ne muoyo tshiandamuka tshilua tshia mushindu mukuabu. Tshilejilu, muntu katu muanji kumona bintu bidi bidikoka panshi biandamuke bilue nyama to. (Yobo 38:1, 4) Nunku tuetu bonso tudi ne bua kukeba bijadiki bilelela, kuela meji bimpe bua bijadiki ebi ne kumona tshidibi bituleja. Mupostolo Paulo wakafunda bua bufuki ne: “Ngikadilu [ya Nzambi] idi kayiyi imueneka, mmumue ne: bukole buende bua tshiendelele ne Bunzambi buende, idi imueneka bimpe katshia buloba buafukibua, bualu badi bayijinguluila ku bintu bidi bifukibue, nunku kabena ne tshia kudibingisha natshi nansha.”—Lomo 1:20. w16.09 4:4

Dinayi dia 17/5

Kanupu muoyo diakidila dia benyi.—Eb. 13:2.

Yehowa wakalongolola bua kutabalela benyi bavua munkatshi mua bena Isalele, bu mudi bukenji bua kupumbulula bia pa madimi bivua banowi bashiya. (Lew. 19:9) Yehowa kavua anu muambile bena Isalele bua kunemeka benyi to, kadi uvua kabidi musue bua bavuluke muvuabu pabu badiumvua pavuabu benyi. (Ekes. 23:9) Bavua bamanye muvua ‘mutshima wa muenyi.’ Kumpala kua bena Isalele kuyabu mu bupika mu Ejipitu, bena Ejipitu bavua babakine bualu bavua badisua bua dikoba diabu ne bua ntendelelu wabu. (Gen. 43:32; 46:34; Ekes. 1:11-14) Bena Isalele bavua mu nsombelu mukole pavuabu benyi. Yehowa uvua musue bua bavuluke bualu ebu ne bua benzele muenyi uvua munkatshi muabu malu bu “muntu muledibue mu nzubu yabu.” (Lew. 19:33, 34) Kakuyi mpata padi benyi balua mu tshisumbu tshietu, katuena ne bua kupua muoyo ne: Yehowa utshidi anu umvuila bantu ba nunku luse to. (Dut. 10:17-19; Mal. 3:5, 6) Anji ela meji bua ntatu idi benyi mua kupeta. Tshilejilu, badi mua kuikala kabayi bumvua muakulu wa muaba au ne badi mua kuikala babenzela malu mu mushindu mubi. Tudienzejayi bua kubambuluisha ne kubaleja luse.—1 Pet. 3:8. w16.10 1:3-5

Ditanu dia 18/5

Anu bu mudi mubidi udi kawuyi ne nyuma mufue, ke mudi kabidi ditabuja didi kadiyi ne bienzedi difue padi.—Yak. 2:26.

Yakobo wakafunda ne: “Ndeja ditabuja diebe kakuyi bienzedi, meme nenkuleje ditabuja dianyi ku bienzedi bianyi.” (Yak. 2:18) Yakobo wakumvuija ne: kuikala ne ditabuja ki nkuitaba patupu malu to. Bademon batu bitaba ne: Yehowa Nzambi udiku, kadi kabatu ne ditabuja kudiye to. Batu babenga tshidiye wamba. (Yak. 2:19, 20) Kadi Yakobo wakafunda bua muntu wa ditabuja wa kale ne: “Kabavuaku babale Abalahama tatu wetu ne: mmuntu muakane bua bienzedi, yeye mumane kufila muanende Izaka pa tshioshelu bua kumulambula anyi? Udi mumone ne: ditabuja diende diakenda pamue ne bienzedi biende ne ditabuja diende diakavuijibua dipuangane ku bienzedi biende.” (Yak. 2:21-23) Pashishe Yakobo wakaleja mudi ditabuja didi kadiyi ne bienzedi kadiyi ne mushinga pakambaye mêyi a mu mvese wa lelu. w16.10 4:8

Disambombo dia 19/5

Uvua muteke lungenyi lua dikalaku tshiendelele mu muoyo wabu. —Muam. 3:11, NWT.

Bena sianse mbenze mudimu ne bintu bia bungi bidibu balonge bua tshibuashibuashi ne buloba bua kuenza bua nsombelu wetu ikale muimpe. Kadi ki mbakumbane bua kuandamuna nkonko ya malu a sianse ya bungi to. Tshilejilu, bamanyi ba malu a mitoto kabena mua kutuambila bimpe menemene muvua tshibuashibuashi tshituadije anyi bua tshinyi bantu, nyama ne mitshi bidi pa buloba. Bantu ba bungi kabena mua kumvuija bua tshinyi bantu badi ne dijinga dikole dia kuikala ne muoyo wa tshiendelele to. Bualu budi busaka bantu bua kubenga kupeta mandamuna a nkonko eyi budi ne: bena sianse ne bantu bakuabu kabena bitaba ne: Nzambi udiku to, kadi badi bitaba dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele. Kadi Nzambi udi utupesha mandamuna a nkonko eyi mu Bible, mukanda wende. Yehowa mmuelele bintu bidiye mufuke mikenji ya kueyemena idi kayiyi ishintuluka. Bena malu a nzembu, balongolodi ba milonda ya mâyi, baenjenyere, bendeshi ba ndeke, badoktere ne bantu bakuabu batu balonda mikenji eyi bua kuenza mudimu wabu. w16.11 2:4, 5

Dia lumingu dia 20/5

Tudi ne muoyo, tudi tuenda, ne tudiku bua [Nzambi].—Bien. 17:28.

Kudi malu a bungi atudi ne bua kuelela Yehowa tuasakidila. Bumue bua kudiwu budi ne: tudi ne muoyo, tudi tuenda, ne tudiku bua bualu buende. Mmutupeshe kabidi Bible, Mukanda wende. Anu bu bena Kristo ba mu Tesalonike, tudi tuanyisha dipa edi bualu mmukenji udi ufumina kudiye. (1 Tes. 2:13) Bible mmutuambuluishe bua kusemena pabuipi ne Yehowa ne mmusemene pabuipi netu. (Yak. 4:8) Tudi ne dianyisha dia bungi bua mudi Tatu wetu mutubikile mu tshitupa tshia bulongolodi buende. Tudi tudiumvua anu bu mufundi wa Misambu wakafunda ne: ‘Sakidilayi Yehowa, bualu bua yeye udi muimpe, bualu dinanga diende dia lulamatu didi dijalame tshiendelele.’ (Mis. 136:1, NWT) Mu mvese yonso wa Musambu 136 eu, mufundi wa Misambu mmuambulule mêyi aa: ‘Dinanga diende dia lulamatu didi dijalame tshiendelele.’ Tuetu ne lulamatu kudi Yehowa ne tulonda buludiki budiye utupesha ku diambuluisha dia bulongolodi buende, neatupeshe muoyo wa tshiendelele ne neikale ne lulamatu kutudi bua kashidi ne tshiendelele! w16.11 3:18, 19

Dimue dia 21/5

Bu muakalua bubi pa buloba bua muntu umue, ne lufu lulue bua bubi abu, nunku lufu luakakuata bantu bonso, bualu bantu bonso bakenza bubi.—Lomo 5:12.

Mvese eu mbamutele misangu ya bungi mu mukanda wa Bible utu ulongesha tshinyi menemene? Patudi tulonga nshapita 3, 5 ne 6 ne bana mu dîku anyi ne bantu bakuabu, tudi mua kubala imue misangu Lomo 5:12. Tudi mua kuenza mudimu ne mvese eu bua kubambuluisha bua bumvue bua tshinyi buloba kabuena mparadizu, bua tshinyi tudi dijinga ne mulambu udi upikula, ne bua tshinyi tudi tufua. Kadi mvese eu udi mua kutuambuluisha kabidi bua kukolesha dianyisha dietu bua malanda atudi nawu ne Yehowa. Udi mua kutuambuluisha bua kuikala badisuike bua kusankisha Nzambi ne kuindila ne muoyo kuulu kuulu malu adiye mutulaye. Bia dibungama, tuetu bonso tudi bena mpekatu. Tutu tuenza bilema dituku dionso. Kadi Yehowa mmubanji mu luse. Mmumanye ne: tudi bena mapanga ne udi wanyisha bua kutufuila luse. (Mis. 103:13, 14) Yezu wakatuambila ne: tudi ne bua kulomba Nzambi bua ‘atufuile luse bua mibi yetu.’ (Luka 11:2-4) Padi Yehowa utubuikidila bilema bituvua benze, katuena ne bua kutungunuka ne kuelela bilema abi meji to. Kadi tudi mua kutuma meji ku mushindu uvuaye mua kutufuila luse anyi udiye mene mutufuilalu. w16.12 1:1-3

Dibidi dia 22/5

Bantu badi balonda mubidi badi bateka meji abu ku malu a mubidi.—Lomo 8:5.

Bena Kristo ba mu Lomo bavua dijinga ne kudikonkonona bua kumanya kuvuabu bateka meji abu. Bavuaku baateka “ku malu a mubidi” anyi? Lelu tuetu petu tudi ne bua kuela meji bua kumanya malu adi ne mushinga wa bungi kutudi. Mmalu kayi atutu tutamba kuakula? Mmalu kayi atutu basue kuenza bikole? Mmalu kayi atutu tuipatshila menemene dituku dionso? Bamue badi mua kumona ne: badi batamba kuela meji bua kunua mishindu mishilashilangane ya mvinyo, bua kulengeja nzubu wabu, kusumba bilamba bipiabipia, kulamisha makuta anyi kudilongolola bua kuya mu dikisha. Kuenza malu aa ki nkubi to, mmalu adi muntu mua kuenza mu nsombelu wende. Tshilejilu, nansha Yezu uvua mupeshe bantu mvinyo mu difesto dia dibaka, ne Paulo uvua mubele Timote bua kunua “mvinyo mukese.” (1 Tim. 5:23; Yone 2:3-11) Kadi Yezu ne Paulo bavuaku bangata mvinyo ne mushinga wa bungi mu nsombelu wabu anyi? Bavuaku bamunange bikole anyi bavuaku bakula misangu yonso bua mvinyo anyi? Tòo. Netuambe tshinyi buetu tuetu? Ntshinyi tshitutu banange bikole mu nsombelu wetu? w16.12 2:5, 10, 11

Disatu dia 23/5

Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese.—Eb. 13:5.

Mulayi wa Yehowa eu udi utuambuluisha bua kueyemena mêyi a Yezu a kukeba tshia kumpala Bukalenge ne buakane bua Nzambi. (Mat. 6:33) Mupostolo Petelo wakebeja Yezu umue musangu ne: “Tuetu tudi bashiye bintu bionso, bakulonde; netupete tshinyi?” (Mat. 19:27) Pamutu pa Yezu kutandisha Petelo bua muvuaye muele lukonko elu, wakambila bayidi bende ne: bavua ne bua kupeta difutu bua muvuabu badipangishe amue malu. Bapostolo ne bantu bakuabu ba lulamatu nebakokeshe ne Yezu mu diulu. Kadi kudi difutu didi bantu bapeta nansha mpindieu. Yezu wakamba ne: “Muntu yonso udi mushiye nzubu anyi bana babu ba balume anyi ba bakaji anyi tatu wende anyi mamu wende anyi bana bende anyi madimi ende bua dîna dianyi, neapete bintu misangu ya bungi menemene, neapete kabidi ne muoyo wa tshiendelele.” (Mat. 19:29) Bayidi ba Yezu bonso badi mua kupeta mu tshisumbu lelu batatu, bamamu, bana babu ba balume, ne ba bakaji, ne bana. Malu aa adi ne mushinga wa bungi kupita bualu kayi buonso butudi badipangishe bua Bukalenge bua Nzambi. w16.12 4:4, 5

Dinayi dia 24/5

Ditabuja ndindila dishindame dia tshitudi batekemene.—Eb. 11:1.

Yehowa mmutulaye tuetu bena Kristo balelela malu mimpe atudi batekemene. Tuetu bonso, bela manyi anyi “mikoko mikuabu,” tudi batekemene bua kumona dikumbana dia dilongolola dia Nzambi dia ku tshibangidilu ne muenzaye bua dîna diende ditumbishibue. (Yone 10:16; Mat. 6:9, 10) Aa mmalu a mushinga wa bungi adi muntu yonso ne bua kutekemena. Tudi kabidi batekemene ne muoyo kuulu kuulu difutu dia muoyo wa tshiendelele mu “diulu dipiadipia” dia Nzambi anyi pa “buloba bupiabupia.” (2 Pet. 3:13) Mu dindila tshikondo atshi, tudi batekemene bua bantu ba Nzambi batungunuke ne kuya kumpala mu nyuma. Bantu badi mu bulongolodi bua Satana ebu badi pabu ne malu adibu batekemene, kadi ki mbatuishibue ne: malu au neakumbane to. Tshilejilu, muntu udi mua kutekemena bua kukuata mu manaya a mfranga, kadi ki mmutuishibue ne: neakuate to. Kadi ditabuja dilelela “ndindila dishindame” dia ditekemena dietu dia bena Kristo. w16.10 3:1, 2

Ditanu dia 25/5

Bilondeshile mudi muntu yonso mupete tshipedi, nukuate natshi mudimu bua kuambuluishangana.—1 Pet. 4:10.

Yehowa mmupeshe yonso wa kutudi bipedi ne mamanya mashilashilangane, ne udi utulekela tudisunguila mushindu wa kuenza nabi mudimu. Tudi mua kuenza nabi mudimu bua kumutumbisha ne bua kuambuluisha bakuabu. (Lomo 12:4-8) Tudi tumona ne: Yehowa mmutupeshe mudimu wa bulami ne majitu makuabu, bileja mudiye ututua mushinga ne utueyemena. Kadi malu atudi tuenza mu mudimu wa Yehowa adi mua kushintuluka mu kupita kua matuku. Tshilejilu, vuluka mashintuluka a bungi avua Yezu mupete. Kumpala uvua nkayende ne Yehowa. (Nsu. 8:22) Pashishe wakambuluisha Yehowa bua kufuka banjelu, diulu ne buloba, ne bantu. (Kolos. 1:16) Panyima pa matuku bakamutuma pa buloba. Uvua muledibue bu muana wetu muena dîna eu pashishe kuluaye muntu mukole. (Filip. 2:7) Yezu wakapingana mu diulu panyima pa lufu luende, ne mu tshidimu tshia 1914 wakalua Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi. (Eb. 2:9) Panyima pa bidimu tshinunu bia bukokeshi bua Yezu, neapingajile Yehowa Bukalenge, bua ‘Nzambi ikale bintu bionso kudi muntu yonso.’—1 Kol. 15:28, NWT. w17.01 3:11, 12

Disambombo dia 26/5

Lelu nusungule unudi basue kukuatshila mudimu.—Yosh. 24:15.

Pavua muntu mukaji kampanda usua kuangata dipangadika, wakambila mulunda wende ne: “Kungeleshishi meji to, ngambila anu tshia kuenza. Nebikale bipepele.” Muntu mukaji eu uvua musue bua bamuambile tshia kuenza pamutu pa kuenza mudimu ne budikadidi buende bua kudisunguila malu budi dipa dia mushinga mukole dia kudi Mufuki wende. Kadi wewe? Utuku musue kudiangatshila mapangadika anyi? Peshi utu musue bua bakuabu bakuangatshilawu? Mmunyi muutu umona budikadidi bua kudisunguila malu? Bantu batu ne mmuenenu mishilangane bua budikadidi bua kudisunguila malu. Bua bamue, budikadidi bua kudisunguila malu kabutuku to, bualu Nzambi ukadi mumane kupangadija malu onso atudi tuenza. Bua bakuabu, budikadidi bua kudisunguila malu budiku anu tuetu ne budikadidi bukena mikalu. Bua kumvua tshilumbu etshi bimpe, tudi ne bua kukonkonona tshidi Bible wamba. Bua tshinyi? Bualu Bible udi ulongesha ne: mbatufuke ne tshipedi ne budikadidi bua kudiangatshila mapangadika a meji. w17.01 2:1, 2

Dia lumingu dia 27/5

Muananyi Solomo utshidi nsongalume udi mutekete; nunku meme nembange kusangisha bintu.—1 Kul. 22:5.

Davidi uvua mua kuikala muele meji ne: Solomo kavua mukumbane bua kulombola mudimu wa mushinga wa kuibakila Nzambi nzubu to. Ntempelo uvua ne bua kuikala “muakane wa butumbi” ne Solomo utshivua “nsongalume udi mutekete.” Kadi Davidi uvua mumanye ne: Yehowa uvua ne bua kuambuluisha Solomo bua kuenza mudimu wa pa buawu eu. Ke bualu kayi Davidi wakenza muende muonso bua kumuambuluisha bua adilongolole bua mudimu mutambe bunene eu. Bia muomumue, lelu bana betu bakulakaje kabena ne bua kuteketa mu mikolo padibu ne bua kupesha bansongalume amue majitu to. Tuetu bonso tudi bamanye ne: mudimu wa Yehowa ke bualu bua mushinga mukole menemene lelu. Kulongesha bansongalume bua kuambula majitu nekuambuluishe bua mudimu eu wende bimpe. w17.01 5:8, 9

Dimue dia 28/5

Nenteke lukuna pankatshi pebe ne mukaji, ne pankatshi pa bana bebe ne bana bende, muana wa mukaji neakukume ku mutu kuebe. —Gen. 3:15.

Bu mudi Yezu Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi, neabutule Satana ne neajikije ntatu yonso idiye mukebeshe. Yezu wakambuluisha bayidi bende bua kumvuabu mushinga udi nawu Bukalenge bua Nzambi. Diakamue Yezu mumane kutambula, wakatuadija kuyisha “lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi” muaba wonso uvuaye uya. (Luka 4:43) Mu mêyi ende a ndekelu kumpala kua kupinganaye mu diulu, wakambila kabidi bayidi bende bua bikale bantemu bende “too ne ku ntengu ya buloba.” (Bien. 1:6-8) Lelu, ku diambuluisha dia mudimu wa kuyisha Bukalenge pa buloba bujima, bantu mbapete mpunga wa kulonga malu a tshia kupikula natshi bantu ne mbalue bena Bukalenge bua Nzambi. Tudi tuleja ne: tudi bena dia Bukalenge ba lulamatu patudi tuambuluisha bela manyi batshidi pa buloba bua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge pa buloba bujima.—Mat. 24:14; 25:40. w17.02 2:7, 8

Dibidi dia 29/5

Kristo wakafila bamue bu bapostolo.—Ef. 4:11.

Nansha muvua bena mu kasumbu kaludiki ne bukokeshi mu tshisumbu, bakajingulula ne: Yezu Kristo ke uvua Mulombodi wabu. Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Tukolayi mu malu onso munda mua yeye udi ku mutu, Kristo.” (Ef. 4:15) Pamutu pa kudinyikabu ne: bapostolo, ‘bakabikila bayidi ku bulombodi bua Nzambi ne: bena Kristo.’ (Bien. 11:26) Bushuwa, Paulo uvua mumanye mudibi ne mushinga bua ‘kulamata bilele’ biangatshila mu Bible bivua bapostolo ne bantu balume bakuabu bavua balombola bashiye. Nansha nanku, Paulo wakamba ne: “Kadi ndi musue numanye ne: ku mutu kua mulume yonso [too ne kua muntu yonso wa mu kasumbu kaludiki] kudi Kristo; . . . ku mutu kua Kristo kudi Nzambi.” (1 Kol. 11:2, 3) Bulelela, Yehowa Nzambi, uvua muteke Kristo Yezu mutumbishibue udi kayi umueneka bua kulombola tshisumbu. w17.02 4:7

Disatu dia 30/5

Bakulu badi balombola mu mushindu muimpe bangatshibue bakumbane bua kupeshibua bunême misangu ibidi.—1 Tim. 5:17.

Kupesha bakuabu bunême kudi kutuambuluisha bua kubenga kuikala bena budinangi ne bua kushala ne budipuekeshi padi bakuabu batuangata ne mushinga wa bungi. Bidi bitukuba kabidi bualu bidi bituambuluisha bua kubenga kuteketa padi muntu kampanda utudi tunemeka wenza bualu kampanda budi butunyingalaja. Disanka dikuabu didi ne: bidi bituambuluisha bua kushala mu buobumue mu bulongolodi bua Yehowa. Bulongolodi bua Yehowa kabutu bupesha muntu bunême bupitshidile to, nansha yeye muena kuitabuja anyi kayi muena kuitabuja. Disanka dinene ditudi tupeta mu dileja bakuabu bunême didi ne: tudi tusankisha Nzambi. Netuikala tuenza tshidiye musue bua tuenze, ne netushale ne lulamatu kudiye. Pashishe Yehowa neandamune Satana udi wamba ne: kakuena muntu udi mua kushala ne lulamatu. (Nsu. 27:11) Bantu ba bungi ba mu bulongolodi ebu ki mbamanye mua kupesha bakuabu bunême mu mushindu muakanyine to. Tudi ne dianyisha dia bungi bua mutudi bamanye mua kupesha bakuabu bunême mu mushindu udi Yehowa musue. w17.03 1:13, 20, 21

Dinayi dia 31/5

[Yehoshafata] wakenza malu akadi mimpe ku mêsu kua Yehowa.—2 Kul. 20:32.

Anu bu tatuende Asa, Yehoshafata wakakankamija bantu bua kutungunuka ne kutendelela Yehowa. Wakatuma bantu balume mu bimenga bia Yuda bua kulongesha bantu malu a mu “mukanda wa mikenji ya Yehowa.” (2 Kul. 17:7-10) Wakaya too ne mu teritware wa bukalenge bua Isalele bua ku nord, kudi bantu ba ku mikuna ya Efelayima, bua ‘kubapingaja kudi Yehowa.’ (2 Kul. 19:4) Lelu, Yehowa mmusue bua bantu ba pa buloba bujima balonge malu ende, ne tuetu bonso tudi mua kuambuluisha mu mudimu eu. Udiku mudifundile tshipatshila tshia kuyisha ngondo yonso anyi? Udiku musue kulongesha bantu bakuabu malu a mu Bible bua kutuadijabu pabu kutendelela Yehowa anyi? Utuku usambila bua bualu ebu anyi? Wewe mudienzeje, Yehowa neakuambuluishe bua kutuadija dilonga dia Bible ne muntu. Udiku witaba bua kulonga ne muntu nansha biobi bikulomba bua kuenza nanku mu mêba ebe a kuikisha anyi? Anu bu muvua Yehoshafata mudienzeje bua kuambuluisha bakuabu bua kutuadijabu kuenzela kabidi Yehowa mudimu, tudi petu mua kudienzeja bua kuambuluisha bantu bakadi balekele kuyisha. w17.03 3:10, 11

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu