Ngondo 6
Ditanu dia 1/6
Nemmufile bu mulambu wa kuosha pa kapia.—Bal. 11:31.
Yefeta kavua ne muana mukuabu to, muanende wa bakaji ke uvuaye mutekemene bua kutantshisha dîku diende, kupiana dîna dia Yefeta ne buloba buende mu Isalele. (Bal. 11:34) Nansha nanku, Balumbuluishi 11:35 udi ujika ne mêyi a Yefeta aa: ‘Ngakabulula mukana muanyi kudi Yehowa, tshiena mua kualukila kunyima.’ Yehowa wakitaba mulambu munene wa Yefeta ne kumubenesha. Udiku pebe ne lulamatu anu bu Yefeta anyi? Patuvua badilambule kudi Yehowa, tuvua baditshipe bua kuenza disua diende nansha mu nsombelu kayi. Tuvua bamanye ne: kabivua mua kuikala bipepele misangu yonso bua kukumbaja mutshipu eu to. Kadi ntshinyi tshitutu tuenza padibu batulomba bua kuenza bualu kampanda butudi katuyi basue? Tuetu batantamene mushindu utudi tudiumvua ne batumikile Nzambi wetu ne muoyo mujima, tudi tuleja ne: tudi balamate ku mutshipu wetu. Bidi mua kutusama ku muoyo patudi tudipangisha amue malu, kadi masanka a kudi Yehowa atu a bungi misangu yonso.—Mal. 3:10. w16.04 1:11, 14, 15
Disambombo dia 2/6
Muntu udi ne matshi, umvue tshidi nyuma wambila bisumbu.—Buak. 2:7.
Yezu udi ulombola tshisumbu ku diambuluisha dia nyuma muimpe. Nyuma muimpe udi utuambuluisha bua kukandamena mateta ne kuyisha ne dikima dionso. Udi kabidi utuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe. Bua kupeta nyuma eu, tudi ne bua kuenza mudimu ne bintu bionso bidibu batulongoluele, bu mudi bisangilu bia tshisumbu. Mu bisangilu bietu bia bungi, tutu tulonga mushindu udi mêyi a buprofete a mu Bible makumbane. Bidi bituambuluisha bua kuikala bashindike ne: malu adi Yehowa mulaye bua matuku atshilualua neakumbane. Bana betu badi batukankamija ki nganu padibu benza miyuki kumpala to, kadi nansha padibu bafila mandamuna ne batumbisha Yehowa padibu bimba misambu ne muoyo mujima. (1 Kol. 14:26) Patudi tuyukila nabu kumpala kua bisangilu ne padibi bijika, tudi tudiumvua bakoleshibue bualu tudi ne balunda ba bungi badi bushuwa batutabalela.—1 Kol. 16:17, 18. w16.04 3:6, 7
Dia lumingu dia 3/6
Nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi.—Mat. 28:19.
Yezu wakamba ne: bayidi bende bavua ne bua kuyisha ne kulongesha lumu luimpe “pa buloba bujima budi bantu basombe.” (Mat. 24:14) Uvua mubatumine dîyi bua kuvuija bantu ba mu “bisamba bionso” bayidi. Bualu ebu budi buleja ne: bavua ne bua kuyisha lumu luimpe pa buloba bujima. Anu Bantemu ba Yehowa ke badi bakumbaja mêyi a buprofete a Yezu adi aleja ne: lumu luimpe luvua ne bua kuyishibua pa buloba bujima. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Tshilejilu, mu ditunga dia États-Unis mudi bamfumu ba bukua buena Kristo batue ku binunu 600, kadi Bantemu ba Yehowa badi bayisha lumu luimpe mu ditunga edi mbatue ku muliyo 1 ne binunu 200. Pa buloba bujima, bamfumu ba tshitendelelu tshia Katolike mbatue ku binunu 400, kadi kudi Bantemu ba Yehowa bapite pa miliyo 8 badi bayisha lumu luimpe mu matunga 240. Bidi bimueneka patoke ne: Bantemu ba Yehowa ke badi bayisha lumu luimpe pa buloba bujima ludi lupesha Yehowa bunême ne lumutumbishisha.—Mis. 34:1; 51:15. w16.05 2:13, 14
Dimue dia 4/6
Muena tshiji udi usonsola matandu; muntu utu wafua tshiji lukasa udi utamba kubishisha ditomboka.—Nsu. 29:22.
Buloba mbuwule tente ne bantu badi ne lutambishi, budinangi, bikale ne lungenyi lua ditembangana. Muntu yonso udi ulonda lungenyi lua nunku udi mu bulelela witaba lungenyi lua Satana lua ne: mbimpe kukeba anu diakalenga dietu, nansha kuenza nunku kuoku kutonda bantu bakuabu. (Gen. 3:1-5) Lungenyi lua nunku ludi lufikisha ku bilumbu. Kadi Yezu yeye wakalongesha bayidi bende bua kuikala mu ditalala ne kuepuka bilumbu nansha padibu bamona ne: kabena ne bualu kampanda buimpe budibu bapeta padibu benza nunku. Yezu wakafila mibelu mimpe mu Muyuki wende wa pa Mukuna bua mushindu wa kujikija matandu anyi bilumbu. Tshilejilu, wakabambila bua kuikala ne bulenga, kuikala mu ditalala ne bakuabu, kuepuka ngikadilu bu mudi tshiji, kujikija bilumbu ne lukasa luonso, ne kunanga bena lukuna babu.—Mat. 5:5, 9, 22, 25, 44. w16.05 1:4, 5
Dibidi dia 5/6
Dijinga didiku, kadi tshiena ne bukole bua kuenza tshidi tshimpe.—Lomo 7:18.
Kumpala kua tuetu kutambula, ba bungi ba kutudi bavua ne bua kuenza mashintuluka manene mu nsombelu wabu bua kuikala ne nsombelu udi mu diumvuangana ne tshidi Bible wamba. Kadi nansha mpindieu, tudi tumona ne: kudi mashintuluka makese atudi ne bua kuenza mu nsombelu wetu bua kuidikija Nzambi ne Kristo. (Ef. 5:1, 2; 1 Pet. 2:21) Tshilejilu, tudi mua kumona ne: tudi tudiabakena bikole, tutshina bantu, tuakula bibi bua bantu bakuabu misangu ya bungi anyi bikale ne butekete bukuabu. Bidiku bitukolele bua kuenza mashintuluka mu malu aa mu mushindu utuvua batekemene anyi? Vuluka ne: tutshidi anu bapange bupuangane. (Kolos. 3:9, 10) Nunku tudi tutungunuka ne kuenza bilema nansha tuetu batambule kukadi bidimu bia bungi. Ku musangu ne ku musangu, tudi mua kuikala ne majinga mabi ne meji mabi anyi bidi mua kutukolela bua kumbusha butekete kampanda butudi nabu. Tudi mua kuluangana ne bumue butekete munkatshi mua bidimu bia bungi.—Yak. 3:2. w16.05 4:3-5
Disatu dia 6/6
Yehowa udi unyoka muntu udiye munange; eyowa, muntu yonso udiye wakidila bu muana udi umuela mfimbu.—Eb. 12:6.
Bamue bantu badi mua kuamba ne: ‘Ngakamona mushinga wa manyoka avua baledi banyi bampesha anu pangakalela banyi bana.’ Patudi tuenda tukola, tudi mua kuangata manyoka atudi tupeta ne mushinga bualu tudi tuamona bu mushindu udibu batuleja dinanga. (Eb. 12:5, 11) Eyowa, Yehowa mmutunange bu bana bende, ke bualu kayi udi utufumba ne lutulu. Mmusue bua tuikale ne meji ne disanka ne bua tumunange bu Tatu wetu. (Nsu. 23:15) Katu musue kutumona tukenga to, ne ki mmusue bua tufue bu “bana ba tshiji” katuyi banyingalale bua mibi yetu to. (Ef. 2:2, 3) Patuvua “bana ba tshiji” kumpala kua tuetu kumanya Yehowa, tuvua ne ngikadilu mibi ya bungi ivua kayiyi isankisha Nzambi to. Kadi Yehowa wakatufumba ne wakatuambuluisha bua kushintuluka, ne tudi mpindieu ne imue ngikadilu mimpe.—Yesh. 11:6-8; Kolos. 3:9, 10. w16.06 1:7, 8
Dinayi dia 7/6
Muntu yonso wadipuekesha bu muana mukese eu, yeye ke udi mutambe bunene mu Bukalenge bua mu diulu.—Mat. 18:4.
Bana batekete ba bungi batu ne budipuekeshi ne batu ne dijinga dikole dia kulonga. (Mat. 18:1-3) Nunku, mbimpe baledi bambuluishe bana babu bua kubalongesha bulelela ne kubunanga patshidibu bashadile. (2 Tim. 3:14, 15) Bua kupatula bipeta bimpe, baledi bobu bine badi ne bua kunanga bulelela ne kutumikila tshidi Bible wamba mu nsombelu wabu. Padi baledi benza nunku, nebikale bipepele bua bana babu kunangabu bulelela. Bana nebumvue pabu ne: manyoka adi baledi babu babapesha adi aleja ne: mbabanange ne Yehowa pende mmubanange. Tuetu ne budipuekeshi ne tutumikila Yehowa misangu yonso, tudi tulua ne mushinga wa bungi kudiye anu bu Danyele. (Dan. 10:11, 19) Yehowa neatungunuke ne kutufumba ku diambuluisha dia Dîyi diende, dia nyuma wende, ne dia bulongolodi buende. w16.06 2:14, 17
Ditanu dia 8/6
Ndi mupete Davidi muana wa Yishayi, muntu udi usankisha muoyo wanyi.—Bien. 13:22.
Yehowa uvua munange Davidi ne umumona bu ‘muntu udi mutshima wende musue.’ (1 Sam. 13:13, 14) Kadi, Davidi wakenda masandi ne Beta-sheba, yeye kuimita. Bayende Uliya uvua muye ku mvita. Pavuaye mupingane kuende bua matuku makese, Davidi wakenza bua Uliya aye ku nzubu kuende ne alale ne mukajende bua bantu bele meji ne: muana uvua wa Uliya. Kadi Uliya wakabenga bua kuya kuende. Nunku Davidi wakenza bua bashipe Uliya mu mvita. Davidi ne bena mu dîku diende bakakenga bikole bua mpekatu minene eyi. (2 Sam. 12:9-12) Kadi Yehowa wakamumvuila ne kumufuila luse. Uvua mumanye ne: Davidi uvua musue kuenza malu mimpe. (1 Bak. 9:4) Bu wewe muikale munkatshi mua bantu ba Nzambi tshikondo atshi, ntshinyi tshiuvua mua kuenza? Uvuaku mua kulekela kuenzela Yehowa mudimu anyi? w16.06 4:7
Disambombo dia 9/6
Nuikale badimuke, nutabale, bualu kanuena bamanye dîba diakumbana tshikondo tshijadika.—Mâko 13:33.
Bu mutudi Bantemu ba Yehowa, tudi tuteya ntema ku didimuija divua Yezu mufile. Tudi bamanye ne: tudi mu ‘tshikondo tshia ku nshikidilu’ ne “dikenga dinene” nedituadije mu katupa kîpi emu! (Dan. 12:4; Mat. 24:21) Anu bu mukavua Yezu muambe, bantu ba Yehowa badi bayisha lumu luimpe lua Bukalenge pa buloba bujima. Ku lukuabu luseke, tudi tumona mvita, masama, dikanka dia buloba ne nzala miaba ya bungi. Kudi tshibuejakaji mu malu a ntendelelu, malu a tshinyangu ne a tshikisu adi enzeka bikole kupita ne kumpala. (Mat. 24:7, 11, 12, 14; Luka 21:11) Mpindieu tudi bindile ne muoyo kuulu kuulu tshikondo tshikala Yezu mua kulua bua kukumbaja malu adi Tatuende mulongolole. (Mâko 13:26, 27) Kadi mbikole bua tuetu kumanya dîba menemene diatuadija dikenga dinene. w16.07 2:2-4
Dia lumingu dia 10/6
Tusemenayi ku nkuasa wa bukalenge wa ngasa ne dikima dia kuakula.—Eb. 4:16.
Ku diambuluisha dia ngasa wa Yehowa, tudi mua kusemena pabuipi ne nkuasa wende wa bukalenge mu disambila. Tudi mua kusambila Yehowa dîba kayi dionso ku butuangaji bua Yezu. Edi didi bushuwa diakalenga dinene! Paulo wakamba ne: “Tudi tuakula ne dikima, tudi ne budikadidi bua kusemena pabuipi bikale ne dishindika ku diambuluisha dia ditabuja ditudi nadi kudiye.” (Efeso 3:12) Diese dia kuakula ne Yehowa mu disambila didi bushuwa mushindu udiye utuleja ngasa wende. Paulo mmutukankamije bua kusambila Yehowa dîba dionso ditudi nende dijinga, “bua tupete luse ne ngasa bua kutuambuluisha pa dîba dikumbane.” (Eb. 4:16b) Dîba dionso ditudi tupeta ntatu anyi ditudi mu nsombelu mikole, tudi mua kulomba Yehowa diambuluisha. Nansha mudiye kayi muenzejibue bua kuandamuna, udi wandamuna masambila etu ku butuangaji bua bena Kristo netu “bua tuikale ne dikima dikole ne tuambe ne: ‘Yehowa mmuambuluishi wanyi; tshiakutshina nansha. Muntu udi mua kungenzela tshinyi?’”—Eb. 13:6. w16.07 3:12, 13
Dimue dia 11/6
Sala uvua utumikila Abalahama, umubikila ne: “mukalenge.” Ne nudi balue bana bende.—1 Pet. 3:6.
Noa ne bana bende ba balume basatu bavua bonso ne mukaji anu umue. Kadi panyima pa Mvula wa kabutu, bantu ba bungi bakasela bakaji ba bungi. Mu miaba ya bungi, dienda dia masandi divua ditangalake mu bantu ne tshilele etshi tshivua mene tshianyishibue mu bitendelelu. Pavua Abalahama ne Sala baye mu Kanâna, bavua babanyunguluke kudi bena tshiendenda bavua kabayi banemeka dibaka. Yehowa wakabutula tshimenga tshia Sodoma ne tshia Amola bualu bantu bavua banange bikole malu a bukoya. Abalahama uvua mushilangane nabu. Uvua mfumu wa dîku muimpe, ne Sala mmushiye tshilejilu tshimpe tshia mukaji uvua ukokela bayende. (1 Pet. 3:3-5) Abalahama wakenza bua muanende Izaka asele mukaji uvua utendelela Yehowa. Izaka wakenza pende bia muomumue bua muanende Yakoba, ne bana ba Yakoba bakalua bankambua ba bisa 12 bia Isalele. w16.08 1:10
Dibidi dia 12/6
Muntu udi utamba kupuekela nealue tshisamba, udi mutambe bukese nealue tshisamba tshipite bukole.—Yesh. 60:22.
Mêyi aa adi enda akumbana mu matuku a ku nshikidilu aa. Bushuwa, mu 2015, kuvua batendeledi ba Yehowa 8220105 bavua bayisha lumu luimpe lua Bukalenge pa buloba bujima. Tshitupa tshia ndekelu tshia mêyi a buprofete etshi tshidi tshitangila muena Kristo yonso, bualu Tatu wetu wa mu diulu udi wambane: ‘Meme Yehowa nengendeshe muanda eu mu tshikondo tshiawu.’ Anu bu bantu badi mu mashinyi adi lubilu luawu luendu lukola, tudi tumona mudi mudimu wa kuvuija bantu bayidi wende uvula. Tudiku tuenza muetu muonso mpindieu bua kuyisha lumu luimpe ne kulongesha bantu anyi? Bena Kristo netu ba bungi mbalue bampanda-njila ba pa tshibidilu anyi bambuluishi. Bamue mbaye muaba mukuabu bua kuambuluisha mu mudimu wa diyisha, ne bakuabu badi benza mudimu mukole wa kuibaka Nzubu ya Bukalenge. Bualu ebu kabuenaku butusankisha bikole anyi? Bushuwa, kudi “bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Mukalenge,” ki nganu bua bana betu ba balume nkayabu, kadi ne bua bana betu ba bakaji kabidi.—1 Kol. 15:58. w16.08 3:1, 2
Disatu dia 13/6
Tshianza tshia Yehowa katshiena tshitamba buîpi bua katshisungidi.—Yesh. 59:1.
Matuku makese bena Isalele bamane kupatuka mu bupika mu Ejipitu, bena Amaleka bakabela mvita. Mose wakambila Yoshua, muntu uvua ne dikima bua kulombolaye bena Isalele mu mvita. Pashishe Mose yeye wakaya ne Alona ne Hû ku mukuna uvua pabuipi. Pavuabu pa mukuna eu, bavua mua kumona bimpe muvuabu baluangana mvita. Mose wakenza bualu buakambuluisha bena Isalele bua kutshimuna. Wakakuata mulangala wa Nzambi mulelela mu bianza biende ne kubielaye muulu. Pavua Mose ushala muele bianza muulu, Yehowa uvua upesha bena Isalele bukole bua kutshimuna bena Amaleka. Kadi pavua bianza bia Mose binema bujitu ne bituadija kupueka, bena Amaleka bavua batuadija kubatshimuna. Alona ne Hû bakambuluisha Mose ne lukasa luonso. ‘Bakangata dibue, bakaditeka kunyima ne yeye wakashikama pa mutu padi; ne Alona ne Hû bakabandisha bianza biende, umue ku luseke lukuabu, umue ku luseke lukuabu; ne bianza biende biakakoleshibua too ne pakabuela dîba.’ Eyowa, bena Isalele bakatshimuna ku diambuluisha dia tshianza tshikole tshia Nzambi.—Ekes. 17:8-13. w16.09 1:5-7
Dinayi dia 14/6
Pandi musue kuenza bualu buimpe, bualu bubi budi kundi.—Lomo 7:21.
Paulo uvua mutuishibue ne: uvua mua kutshimuna mvita ivuaye nayi munda muende yeye musambile Yehowa, mukebe diambuluisha kudiye ne muleje ditabuja mu mulambu wa Yezu udi upikula. Netuambe tshinyi buetu tuetu? Tuetu tuluangana bua kubenga kukuluka mu matekete etu a mubidi, tudi mua kutshimuna. Mushindu kayi? Patudi tuidikija Paulo, tueyemena Yehowa ne katuyi tueyemena bukole buetu ne bikale ne ditabuja mu mulambu udi upikula. Imue misangu Nzambi udi mua kulekela bua tuleje kanyinganyinga kakole katudi naku bua lutatu kampanda. Tshilejilu, tuetu anyi muena mu dîku dietu yeye usama bikole anyi batuenzele malu mu mushindu mubi, ntshinyi tshituenza? Tuetu beyemene Yehowa ne muoyo mujima, netumulombe bua atupeshe bukole butudi nabu dijinga bua kushala ne lulamatu ne bua kulama disanka dietu ne malanda etu nende makole. (Filip. 4:13) Bilejilu bia bena Kristo ba bungi ba kale ne ba lelu mbileje ne: disambila didi mua kutukolesha ne kutupetesha dikima ditudi nadi dijinga bua kutungunuka ne kutantamena ntatu. w16.09 2:14, 15
Ditanu dia 15/6
Bavua bakula tshiena Greke bakatuadija kunungana bua bena Yuda bavua bakula tshiena Ebelu.—Bien. 6:1.
Bualu kampanda buakenzeka tshikondo tshivua tshisumbu tshia kumpala tshia bena Kristo tshienda tshidiunda. Bena Yuda bavua bakula tshiena Greke bakanungana bua muvuabu benzela bakaji bakamba babu malu mu mushindu mubi. Bua kujikija tshilumbu atshi, bapostolo bakasungula bantu balume muanda mutekete bua batangile bua kabalenguludi muntu nansha umue. Bapostolo bakasungula balume bavua ne mêna a tshiena Greke pamuapa bua bakaji bakamba abu badiumvue bimpe. (Bien. 6:2-6) Nansha bajingulule anyi katuyi bajingulule, bibidilu bia miaba itudi bakolele bitu ne buenzeji bukole kutudi. (Lomo 12:2) Bualu bukuabu, tudi mua kumvua bantu ba muaba utudi anyi bena mudimu netu peshi balongi netu bakula bibi bua bantu ba muaba kampanda, ba tshisa kansanga peshi ba dikoba dikuabu. Mbuenzeji kayi butu nabu ngenyi mibi eyi kutudi? Ntshinyi tshitutu tuenza padi muntu useka ditunga dietu anyi bimue bibidilu bia kuetu? w16.10 1:7, 8
Disambombo dia 16/6
Ngikadilu ya Nzambi idi kayiyi imueneka, . . . idi imueneka bimpe, . . . badi bayijinguluila ku bintu bidi bifukibue.—Lomo 1:20.
‘Kujingulula’ kudi kumvuija kumanya bualu kampanda budi kabuyi mua kumvuika anyi kumueneka diakamue. (Eb. 11:3) Bantu badi ne bujinguludi badi benza mudimu ne lungenyi luabu, kadi ki nganu ne mêsu abu ne matshi nkayabi to. Bulongolodi bua Yehowa mbutupatuile bintu bia kuenza nabi makebulula. Bintu ebi bidi mua kutuambuluisha bua ‘kumona’ Mufuki wetu ne mêsu a ditabuja. (Eb. 11:27) Mu bintu ebi mudi: filme wa ne: Les merveilles de la création révèlent la gloire de Dieu, broshire wa ne: La vie a-t-elle été créée ? ne wa ne: Cinq questions à se poser sur l’origine de la vie ne mukanda wa ne: Y a-t-il un créateur qui se soucie de vous ? Mu Réveillez-vous ! mudi nkonko idibu bele bena sianse ne bantu bakuabu badi baleja tshidi tshibafikishe ku ditaba ne: Nzambi udiku. Mu biena-bualu bia ne: « Hasard ou conception ? » mudi malu makuabu adi atangila nyama ne bintu bikuabu bidi ne muoyo ne bilejilu bia mudi bena sianse batete kupatula bintu kampanda bua kuidikija bintu ebi. w16.09 4:4, 5
Dia lumingu dia 17/6
Bavua bapete bujadiki bua muvuabu banyishibue bua ditabuja diabu.—Eb. 11:39.
Bena lulamatu badibu batele mu Ebelu nshapita wa 11 bakafua kumpala kua “muana” uvuabu balaye, Yezu Kristo, kukanguila bantu njila bua kupeta muoyo mu diulu. (Gal. 3:16) Nansha nanku, nebabishibue ku lufu bua kupeta muoyo wa kashidi mupuangane pa buloba mu mparadizu. (Mis. 37:11; Yesh. 26:19; Hosh. 13:14) Ebelu 11:13 udi wamba bua batendeledi ba Yehowa ba lulamatu ba kale aba ne: “Bantu aba bonso bakafua ne ditabuja, nansha muvuabu kabayi bapete dikumbana dia milayi, kadi bakayimuena ku bule, kuyisankidilabu.” Abalahama uvua umue wa kudibu. Uvuaku mulame mu lungenyi luende ditekemena dia disanka dia kuikala ne muoyo mu bukokeshi bua “muana” mulaya anyi? Yezu wakandamuna lukonko alu pavuaye muambile baluishi bende ne: “Abalahama tatu wenu wakasanka bikole bua ditekemena dia kumona dituku dianyi, wakadimona, kusankaye.” (Yone 8:56) Sala, Izaka, Yakoba ne bantu bakuabu ba bungi bavua pabu batekemene Bukalenge budi “Nzambi muikale muenji ne muibaki.”—Eb. 11:8-11. w16.10 3:4, 5
Dimue dia 18/6
Nutungunuke ne kusambila dîba dionso.—Ef. 6:18.
Yehowa uvua muenze mudimu ne nyuma wende muimpe bua kutuambuluisha bua kumanya bulelela pa bidi bimutangila yeye ne Muanende, ne bua kutuambuluisha bua kuikala ne ditabuja kudiye. (Luka 10:21) Katuena mua kulekela kumuela tuasakidila bua mudiye mutuanyishile bua kudia nende bulunda ku butuangaji bua Yezu, “Mulombodi Munene ne Muvuiji wa ditabuja dietu dipuangane.” (Eb. 12:2) Tudi ne bua kutungunuka ne kukolesha ditabuja dietu pa kusambila Yehowa misangu yonso ne kulonga Dîyi diende. (1 Pet. 2:2) Tudi ne bua kutungunuka ne kuleja ku bienzedi bietu ne: tudi ne ditabuja dikole mu milayi ya Yehowa. Tshilejilu, tudi tutungunuka ne kuyisha bantu bua Bukalenge bua Nzambi ne tubambuluisha bua kuluabu bayidi ba Yezu. Tudi kabidi tutungunuka ne ‘kuenzela bantu bonso malu mimpe, kadi kuenzela nangananga bana betu mu ditabuja.’ (Gal. 6:10) Tudi tuenza muetu muonso bua ‘kuvula bumuntu bua kale ne bienzedi biabu.’—Kolos. 3:5, 8-10. w16.10 4:11, 12
Dibidi dia 19/6
[Yehowa] wakafuka bia mu diulu ne meji ende.—Mis. 136:5.
Yehowa mmulongolole tshibuashibuashi mu mushindu muimpe be. Kakuyi mpata, mmusue bua bantu bende bamutendelele mu mushindu mulongolola. Kadi Yehowa mmutupeshe Bible bua kutulombola. Bua tuetu kuikala bimpe ne disanka mu nsombelu, anu tuetu balonde buludiki budiye utupesha ku diambuluisha dia Bible ne bulongolodi buende. Bena Isalele bavua balonde Mikenji ivua Nzambi mubapeshe ne bavua balongolola bimpe. Tshilejilu, kuvua ‘bantu bakaji bavua balongolola bua kuenza mudimu ku tshibuelelu tshia ntenta wa kusambakena.’ (Ekes. 38:8, NWT) Pashishe, mukalenge Davidi wakalongolola bakuidi ne bena Lewi bua benze mudimu musunguluke mu ntempelo. (1 Kul. 23:1-6; 24:1-3) Bisumbu bia mu bidimu lukama bia kumpala bivua pabi bilongolola ne bivua bipeta buludiki bua kudi kasumbu kaludiki, kavua ku ntuadijilu kenza ne bapostolo. (Bien. 6:1-6) Yehowa uvua kabidi mulombole bena mu kasumbu kaludiki aka bua kufunda mikanda ya kutumina bisumbu ivua ne mibelu ne buludiki.—1 Tim. 3:1-13; Tito 1:5-9. w16.11 2:3, 6, 8, 9
Disatu dia 20/6
Badi basunguila bupika nebaye mu bupika.—Yel. 15:2.
Tshidimu tshia 607 kumpala kua Kristo, mukalenge Nebukadenesâ II ne tshiluilu tshiende tshinene tshia bena Babilona bakabunda tshimenga tshia Yelushalema. Bible udi wamba ne: ‘[Nebukadenesâ] wakashipa bansongalume babu ne muele wa mvita mu muaba wabu wa tshijila; kakafuila bansongalume ne bansongakaji bakatshidi kamama nansha bantu banunu bakoke luse. Bakosha nzubu wa Nzambi ne kapia, bakashimbula ngumbu ya Yelushalema, bakosha mbalasa yawu yonso ne kapia, bakapawula bintu bionso bia mushinga mukole.’ (2 Kul. 36:17) Bena Yuda kabavua ne bua kukema pavuabu babutula Yelushalema to. Bidimu bia bungi kumpala, Nzambi uvua mutume baprofete bua kudimuijabu bantu ne: bobu batungunuke ne kubenga kumutumikila, bavua ne bua kubela mvita kudi bena Babilona. Bavua ne bua kushipa bena Yuda ba bungi ku muele wa mvita, ne kuya ne bantu bavua bashala ne muoyo mu bupika mu Babilona. w16.11 4:1, 2
Dinayi dia 21/6
Bubi buakalua pa buloba bua muntu umue.—Lomo 5:12.
Ku diambuluisha dia “muntu umue” Adama, mpekatu ne lufu ‘biakalua pa buloba.’ Nunku, ‘Tshilema tshia muntu umue ntshifikishe lufu ku dikokesha bu mukalenge.’ Ke bualu kayi Paulo wakasakidila ne: ‘Ngasa wa bungi wa [Nzambi]’ wakalua “ku butuangaji bua muntu umue, Yezu Kristo.” (Lomo 5:12, 15, 17) Ngasa eu mmupeteshe bantu bonso malu mimpe. ‘Ditumikila dia muntu umue [Yezu] nedivuije bantu ba bungi bakane.’ Ngasa wa Nzambi udi kabidi mua kufikisha bantu ku dipeta “muoyo wa tshiendelele ku butuangaji bua Yezu Kristo.”(Lomo 5:19, 21) Yehowa kavua muenzejibue bua kufila Muanende bu mulambu wa kupikula nawu bantu to. Kadi wakaleja bulenga bua bungi pa kulongolola mushindu wa kutusungila ku mpekatu ne ku lufu. Kakuena muntu nansha umue wa kutudi uvua mukumbanyine tshivua Nzambi ne Yezu batuenzele etshi to. Tudi ne dianyisha dia bungi bua mudibu benze bua tufuidibue luse ne tupete muoyo wa kashidi! Tulejayi mutudi ne dianyisha kudi Nzambi mu ngenzelu wetu wa malu wa ku dituku ne ku dituku. w16.12 1:1, 6, 7
Ditanu dia 22/6
Kuteka meji ku malu a mubidi kudi kumvuija lukuna ne Nzambi, bualu kaena akokela mikenji ya Nzambi to.—Lomo 8:7.
Kudikonkonona kudi ne mushinga. Bua tshinyi? Bualu Paulo wakafundane: “Kuteka meji ku malu a mubidi kudi kumvuija lufu.” (Lomo 8:6) Tudi mua kunyanga malanda etu ne Yehowa mpindieu ne kupangila muoyo mu matuku atshilualua. Kadi Paulo kavua usua kuamba ne: muntu yeye ‘muteke meji ku malu a mubidi’ nshikidilu wende neikale anu lufu to. Muntu udi mua kushintuluka pashishe. Ela meji bua muena masandi wa mu Kolinto uvua mulonde “mubidi” ne bamuipate mu tshisumbu. Nansha nanku, uvua mua kushintuluka ne wakashintuluka. Wakalekela kuenda bilondeshile mubidi ne kupinganaye mu njila mululame. (2 Kol. 2:6-8) Bu muvua muntu au mushintuluke, nansha lelu muena Kristo udi mua kushintuluka, nangananga eu udi kayi mulonde mubidi bu muvua muena mu Kolinto au muenze. Bushuwa, kuvuluka didimuija dia Paulo bua tshipeta tshia ndekelu tshiapeta muntu udi ‘uteka meji ende ku malu a mubidi,’ kudi mua kutusaka bua kushintuluka mu bualu kayi buonso. w16.12 2:5, 12, 13
Disambombo dia 23/6
Teka bujitu buebe pambidi pa Yehowa, ne yeye neakukoleshe.—Mis. 55:22.
Bidi bitukolesha patudi ‘tuteka bujitu buetu pambidi pa Yehowa’ bamanye ne: ‘yeye neatukoleshe.’ Tudi ne bua kuikala ne dishindika dia ne: Nzambi udi mua kuenza “bivule bipitshidile kule ne kule malu onso atudi tulomba anyi tuelela meji.” (Ef. 3:20) Anji elabi meji, ki nganu ne bivule anyi ne bivule bipitshidile to, kadi “ne bivule bipitshidile kule ne kule”! Bua kupeta difutu, tudi ne bua kuikala ne ditabuja dikole kudi Yehowa ne kulonda buludiki buende. Mose wakambila tshisamba tshia Isalele ne: ‘Yehowa neanusankishe mu buloba budi Yehowa, Nzambi wenu, munupe bu bumpianyi buenu; binumvua dîyi dia Yehowa, Nzambi wenu, bua kutumikila mikenji yonso ingakunuambila lelu. Bualu bua Yehowa, Nzambi wenu, neanusankishe bu muakanulayaye.’ (Dut. 15:4-6) Udiku mushindike ne muoyo mujima ne: Yehowa neakubeneshe wewe mutungunuke ne kumuenzela mudimu ne lulamatu anyi? Kudi malu adi ne bua kukusaka bua kuikala ne dishindika edi. w16.12 4:8, 9
Dia lumingu dia 24/6
Yehowa wakanusungula bua nuenu nuikale bantu ba bumpianyi buende.—Dut. 7:6.
Yehowa uvua ne kabingila ka kuangata dipangadika adi. Uvua musue kukumbaja bualu buvuaye mulaye mulunda wende Abalahama bidimu nkama ya bungi kumpala. (Gen. 22:15-18) Bualu bukuabu, Yehowa utu misangu yonso ne dinanga ne buakane patuye wenza mudimu ne budikadidi buende. Tudi tumona bualu ebu mu mushindu uvuaye munyoke bena Isalele bavua balekele ntendelelu mulelela njila ne njila. Pakanyingalalabu mu bulelela bua bivuabu benze, Yehowa wakabaleja dinanga ne luse. Wakamba ne: ‘Meme nengondape kutomboka kuabu, nembanange ne mutshima wanyi wonso,’ anyi ne disua dianyi meme. (Hosh. 14:4) Yehowa mmutushile tshilejilu tshimpe bua muvuaye muenze mudimu ne budikadidi buende bua kuambuluisha bakuabu. Yehowa wakapangadija bua kufuka banjelu ne bantu ne budikadidi bua kudisunguila malu. Muntu wa kumpala uvua mupete budikadidi ebu uvua Muanende muanabute, udi “tshimfuanyi tshia Nzambi udi kayi umueneka.” (Kolos. 1:15) Nansha kumpala kua Yezu kulua pa buloba, wakasungula bua kushala ne lulamatu kudi Nzambi, kubengaye bua kulonda Satana mu buntomboji buende. w17.01 2:3, 4
Dimue dia 25/6
Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje bua dîna diende.—Eb. 6:10.
Tudi mua kuikala bakumbane bua kuenza bia bungi anyi bikese bilondeshile nsombelu wetu. Kadi nansha tuetu bansonga anyi bakulumpe, bikale ne makanda a mubidi mimpe anyi katuyi nawu, Yehowa mmumanye ne: yonso wa kutudi udi mua kumuenzela mudimu bimpe. Kena utulomba bua tuenze bia bungi kupita mutudi mua kuenza to. Udi usanka bikole bua tshionso tshitudi tumuenzela. Yezu uvua usanka bua mudimu wonso uvua Yehowa umupesha, tudi petu mua kusanka ne utudi nawu. (Nsu. 8:30, 31) Muena bupuekele udi usanka ne midimu idibu bamupesha ne majitu adiye nawu mu tshisumbu. Kena usamisha mutu bua kupeta majitu mu matuku atshilualua anyi bua bidi bantu bakuabu benza to. Kadi udi usanka ne mudimu udiye nawu mu bulongolodi bua Nzambi. Udi uwumona bu udi ufumina kudi Yehowa. Muntu udi ne bupuekele udi kabidi unemeka bakuabu ne udi usanka bua kubakuatshisha. Mmumanye ne: Yehowa mmubapeshe pabu mudimu kampanda.—Lomo 12:10. w17.01 3:13, 14
Dibidi dia 26/6
Anu bu muana ne tatu, wakenza nanyi mudimu bu mupika bua kutungunuja lumu luimpe kumpala.—Filip. 2:22.
Imue misangu badi mua kupesha bansongalume bujitu bua kutangila mudimu udibu benza kudi bakulakaje ne bana betu bakadi ne dimonamona dia malu dia bungi. Mbimpe bansongalume balonge malu kudi bana betu aba. Timote uvua muana bikole kudi mupostolo Paulo, kadi wakenza nende mudimu pamue bidimu bia bungi. Paulo wakambila bena Kolinto ne: “Ndi nnutumina Timote, bualu mmuananyi munanga udi ne lulamatu mu Mukalenge; ne neanuvuluije mishindu yanyi ya kuenza malu mu mudimu wa Kristo Yezu.” (1 Kol. 4:17) Mêyi aa adi atuleja patoke ne: Paulo ne Timote bavua benza mudimu bimpe pamue ne bambuluishangana. Paulo uvua ne dîba dia kulongesha Timote ‘mishindu yende ya kuenza malu,’ ne Timote wakayilonga bimpe. Paulo uvua munange Timote bikole ne uvua mutuishibue ne: uvua ne bua kutabalela bimpe bena Kristo ba mu Kolinto. Bakulu badi mua kuidikija Paulo padibu balongesha bantu balume bakuabu bua kulombola malu mu tshisumbu. w17.01 5:13, 14
Disatu dia 27/6
Nekuikale dibika dia ku lufu dia bantu bakane ne dia badi kabayi bakane.—Bien. 24:15.
Yehowa mmusue bua bantu bikale ne muoyo, ki mmusue bua bafue to. Bu mudi Yehowa Mufuki wa muoyo, udi ulua Tatuende wa muntu yonso udi ubishibua ku lufu. (Mis. 36:9) Nanku, bidi bikumbanangana ne tshivua Yezu mutulongeshe bua kusambila ne: “Tatu wetu udi mu diulu.” (Mat. 6:9) Yehowa mmupeshe Yezu mudimu wa mushinga mukole wa kubisha bafue. (Yone 6:40, 44) Mu Mparadizu, Yezu neakumbaje mudimu wende wa kuikala “dibika ne muoyo.” (Yone 11:25) Yehowa katu ne tshianza tshilekelela anu kudi bantu kampanda bakese to, bualu Yezu wakamba ne: “Muntu yonso udi wenza disua dia Nzambi, yeye ke muanetu wa balume, ke muanetu wa bakaji, ke mamu wanyi.” (Mâko 3:35) Disua dia Nzambi ndia ne: “musumba munene” wa bantu bungi kabuyi kubala ba mu matunga onso, bisamba bionso ne miakulu yonso balue batendeledi bende. Aba badi baleja ditabuja mu mulambu wa Kristo ne benza disua dia Nzambi badi mua kulua ba munkatshi mua bantu badi bela lubila ne: “Lupandu luetu ludi lufumina kudi Nzambi wetu udi musombe mu nkuasa wa bukalenge ne kudi Muana wa mukoko.”—Buak. 7:9, 10. w17.02 2:10, 11
Dinayi dia 28/6
Nuvuluke bantu badi balombola munkatshi muenu.—Eb. 13:7.
Bua kutangalaja bulelela bua mu Bible mu miakulu mishilashilangane, bakenza Zion’s Watch Tower Tract Society mu 1884 mu diumvuangana ne mikenji ya mbulamatadi, ne Charles Russell ke uvua mulombodi. Wakalonga Bible ne ntema yonso, kavua utshina bua kuambila bantu ne: malongesha a bitendelelu bu mudi dia Busatu bunsantu ne dibenga kufua dia anyima kaavua mu Bible to. Wakalonga ne: dipingana dia Yezu kadivua mua kumueneka ku mêsu to, kabidi ne: “tshikondo tshijadika tshia bisamba” tshivua ne bua kujika mu 1914. (Luka 21:24) Muanetu Russell wakenza mudimu ne dîba diende, bukole buende ne makuta ende bua kulongesha bantu bakuabu malu malelela a mu Bible aa. Bidi bimueneka patoke ne: Yehowa ne Yezu bakenza nende mudimu bua kulombola malu mu tshikondo tshia katshia ne katshia atshi. Muanetu Russell kavua ukeba butumbi bua kudi bantu to. Mu 1896, wakafunda ne: “Katuena basue butumbi, ne ditunemekela tuetu anyi malu atudi tufunda to; katuena basue bua bikale batubikila mu mianzu bu mudi, Wa kunemeka anyi Labi to. Katuena basue bua babikile kasumbu nansha kamue ku dîna dietu to.” Wakalua kufunda ne: “Mudimu eu ki ngua muntu to.” w17.02 4:8, 9
Ditanu dia 29/6
Muntu mudimuke udi ujingulula njila udiye uyila ku meji ende.—Nsu. 14:8, NWT.
Tuetu bonso tudi ne bua kuangata mapangadika mu nsombelu wetu. Kutu mapangadika manene ne makese. Kadi mapangadika etu a bungi atu ne buenzeji bukole mu nsombelu wetu. Patudi tuangata mapangadika mimpe, bumue katuakuikala ne ntatu ya bungi to, kadi netuikale ne ditalala dia bungi pamutu pa ntatu ya bungi ne kuedibua mâyi ku makasa. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuangata mapangadika a meji? Tudi ne bua kuikala ne ditabuja kudi Nzambi batuishibue ne: mmusue kutuambuluisha ne neatupeshe meji atudi nawu dijinga bua kuangata mapangadika mimpe. Tudi kabidi ne bua kueyemena Dîyi diende ne mibelu idimu. (Yak. 1:5-8) Patudi tusemena pabuipi ne Yehowa ne tunanga Dîyi diende bikole menemene, bidi bituambuluisha bua kuikala bashindike ne: mmumanye tshidi tshimpe buetu tuetu. Pashishe netukonkonone Dîyi diende kumpala kua kuangata mapangadika. w17.03 2:2, 3
Disambombo dia 30/6
Mêsu etu adi kuudi.—2 Kul. 20:12.
Anu bu tatuende Asa, Yehoshafata wakeyemena Yehowa pakalua tshiluilu tshinene kampanda bua kuluisha Yuda. (2 Kul. 20:2-4) Wakumvua buôwa! Kadi ‘wakapangadija bua kukeba Yehowa.’ Mu disambila diende wakitaba ne: kabavua mua kutshimuna baluishi babu to. Wakamba kabidi ne: yeye ne bantu bende kabavua bamanye tshia kuenza to. Yehoshafata uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua ne bua kubambuluisha. Kuambaye mêyi adi mu mvese wa lelu aa. Anu bu Yehoshafata, imue misangu tudi mua kupanga kumanya tshia kuenza bua lutatu kampanda, ne tudi mene mua kumvua ne buôwa. (2 Kol. 4:8, 9) Kadi vuluka tshivua Yehoshafata muenze. Wakasambila Yehowa kumpala kua bantu bonso, kumuambilaye muvuabu badiumvua kabayi ne bukole. (2 Kul. 20:5) Bamfumu ba mêku badi mua kuidikija tshilejilu tshia Yehoshafata. Lomba Yehowa bua akuambuluishe wewe ne bena mu dîku diebe bua kupita bimpe ne lutatu lunudi nalu, ne bua kumanya tshia kuenza. Kumvu bundu bua bena mu dîku diebe kutelejabu malu audi ulomba mu disambila aa to. Nebamone ne: udi weyemena Yehowa bikole. Wakambuluisha Yehoshafata ne neakuambuluishe pebe. w17.03 3:12, 13