TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es18 dib. 67-77
  • Ngondo wa 7

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 7
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2018
  • Tumitu tua bualu
  • Dia lumingu dia 1/7
  • Dimue dia 2/7
  • Dibidi dia 3/7
  • Disatu dia 4/7
  • Dinayi dia 5/7
  • Ditanu dia 6/7
  • Disambombo dia 7/7
  • Dia lumingu dia 8/7
  • Dimue dia 9/7
  • Dibidi dia 10/7
  • Disatu dia 11/7
  • Dinayi dia 12/7
  • Ditanu dia 13/7
  • Disambombo dia 14/7
  • Dia lumingu dia 15/7
  • Dimue dia 16/7
  • Dibidi dia 17/7
  • Disatu dia 18/7
  • Dinayi dia 19/7
  • Ditanu dia 20/7
  • Disambombo dia 21/7
  • Dia lumingu dia 22/7
  • Dimue dia 23/7
  • Dibidi dia 24/7
  • Disatu dia 25/7
  • Dinayi dia 26/7
  • Ditanu dia 27/7
  • Disambombo dia 28/7
  • Dia lumingu dia 29/7
  • Dimue dia 30/7
  • Dibidi dia 31/7
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2018
es18 dib. 67-77

Ngondo wa 7

Dia lumingu dia 1/7

Ungenzele bu mu dîyi diakapatuka mukana muebe.—Bal. 11:36.

Muana wa bakaji wa Yefeta wakadipangisha diakalenga dia kukumbaja dijinga dia ku tshilelelu dia kuikala ne mulume ne dia kulela bana anu bua kuenzela Yehowa mudimu. Mmunyi mutudi mua kuidikija lungenyi luende lua kudipangisha amue malu? Bena Kristo ba bungi balume ne bakaji batshidi bansonga badi bitaba bua kubenga kubuela mu dibaka anyi kubenga kulela bua tshikondo kampanda bualu mbasue kudifila bikole mu mudimu wa Yehowa. Bana betu ba bungi bakulumpe badi pabu badipangisha dîba didibu mua kupitshisha ne bana babu anyi bikulu babu. Kadi badi bafila dîba diabu ne makanda abu bua mudimu wa Yehowa. Bamue ba kudibu badi benza mudimu wa luibaku anyi babuela mu Kalasa ka bamanyishi ba Bukalenge peshi baya mu tshisumbu tshidi dijinga ne bamanyishi ba bungi. Bakuabu badi badilongolola bua kuyisha bikole. Mudimu udi bana betu aba benza ne muoyo mujima udi usankisha Yehowa, ne kakupua muoyo musangu nansha umue malu adi bana betu bonso ba lulamatu aba badipangishe to. (Eb. 6:10-12) Kadi wewe, udiku mukumbane bua kudipangisha amue malu bua kuenzela Yehowa mudimu bikole anyi? w16.04 1:16, 17

Dimue dia 2/7

Neyikale tshisumbu tshimue ne mulami umue.—Yone 10:16.

Yezu wakadifuanyikija ne mulami wa mikoko ne kufuanyikijaye bayidi bende ne tshisumbu tshia mikoko. Elabi meji bua bualu ebu: Mikoko ibidi yoyi pa mukuna, mikuabu ibidi mu tshibandabanda ne umue muikale muaba mukuabu, tudiku mua kuamba ne: mikoko itanu eyi idi mu tshisumbu tshimue anyi? Tòo, bualu tshisumbu tshia mikoko tshitu tshishala pamue ne tshilonda mulami umue. Bia muomumue, katuena ne bua kushala kule ne bana betu pa kubenga kubuela mu bisangilu to. Tudi ne bua kudisangisha pamue bua kuenza “tshisumbu tshimue” ne kulonda “mulami umue.” Patudi tubuela mu bisangilu bietu bidi bituambuluisha bua kuikala mu buobumue bu bena mu dîku badi banangangane. (Mis. 133:1) Bamue bana betu mbababenge kudi bena mu mêku abu bu mudi baledi babu anyi bana babu. Kadi Yezu uvua mulaye bua kubapesha dîku dia mu nyuma divua ne bua kubananga ne kubatabalela. (Mâko 10:29, 30) Paudi ubuela mu bisangilu pa tshibidilu, udi mua kulua kudi muena mu tshisumbu kampanda bu tatuende anyi mamuende peshi muanabu wa balume anyi wa bakaji. Patudi tuela meji bua bualu ebu, bidi bitusaka bua kuenza muetu muonso bua kubuela mu bisangilu bionso. w16.04 3:9, 10

Dibidi dia 3/7

Panudi bimane nusambila, nufuile muntu yonso unudi nende bualu luse, bua Tatu wenu udi mu diulu anufuile penu luse bua bilema bienu.—Mâko 11:25.

Lelu, tudi tutendelela Yehowa patudi tusambila, tuyisha ne tubuela mu bisangilu ne tuenza malu makuabu a ntendelelu wetu. Tuetu katuyi tukeba ditalala ne bana betu, Yehowa kakuanyisha ntendelelu wetu to. Bua tuetu kuikala balunda ba Yehowa, tudi ne bua kufuila bakuabu luse padibu benza bilema. (Luka 11:4; Ef. 4:32) Yehowa mmutekemene bua batendeledi bende bonso bikale bafuilangana luse ne bua bikale mu ditalala ne bakuabu. Tudi mua kudiebeja ne: ‘Ntuku mfuila bana betu luse ne lukasa anyi? Ntuku nsanka bua kusomba nabu anyi?’ Wewe mumone ne: mbikukolele bua kufuilangana luse, enza disambila kudi Yehowa, umulomba bua akuambuluishe bua kuakaja malu. Tatu wetu wa mu diulu neateleje masambila a budipuekeshi a nunku ne neaandamune.—1 Yone 5:14, 15. w16.05 1:6, 7

Disatu dia 4/7

Nebayishe lumu luimpe elu lua Bukalenge.—Mat. 24:14.

Mudimu wa kuyisha ngua kuenza too ne dîba kayi? Yezu wakamba ne: bavua ne bua kuyisha lumu luimpe too ne pavua nshikidilu ulua. Tuetu Bantemu ba Yehowa, tudi bakumbane bua kunanukila ne kuyisha mu matuku a ku nshikidilu aa anu bualu tudi ne nyuma muimpe wa Yehowa. (Bien. 1:8; 1 Pet. 4:14) Bena mu bitendelelu bikuabu badi mua kuamba pabu ne: badi ne nyuma muimpe. Kadi mbakumbanaku bua kuenza mudimu udi Bantemu ba Yehowa benza mu matuku a ku nshikidilu aa anyi? Bena mu bimue bitendelelu mbatete bua kuyisha mututu tuyisha, kadi ki mbakokeshe to. Bakuabu badi bitaba bua kuyisha, kadi badi bayisha anu bua tshikondo kampanda, pashishe bapingana ku malu abu a pa tshibidilu. Banga badi mua kuyisha ku nzubu ne ku nzubu, kadi kabena bayisha lumu luimpe lua Bukalenge to. Nunku, kabena benza mudimu uvua Yezu mutuadije to. w16.05 2:13, 16

Dinayi dia 5/7

Bana betu, tungunukayi ne kusanka, ne kupingajibua mu njila mululame, ne kusambibua, ne kuikala ne lungenyi lumue, ne kuikala mu ditalala.—2 Kol. 13:11.

Bidi bitulomba kudienzeja bikole bua “kupingajibua mu njila mululame” ne kuvuala “bumuntu bupiabupia.” Mupostolo Paulo wakambila bena Kristo ne: “Nudi ne bua kumbusha bumuntu bua kale, budi bupetangana ne bikadilu bienu bia kale ne budi bunyanguka bilondeshile majinga abu adi ashimangana. Nudi ne bua kutungunuka ne kuvuijibua bapiabapia mu bukole budi bulombola meji enu, ne nudi ne bua kuvuala bumuntu bupiabupia buvua bufukibue bilondeshile disua dia Nzambi mu buakane ne lulamatu bia bushuwa.” (Ef. 4:22-24) Tshiambilu tshia ne: “kutungunuka ne kuvuijibua bapiabapia” tshidi tshileja ne: kuvuala bumuntu bupiabupia mbualu bua kuenza pa tshibidilu. Bualu ebu budi bukolesha bualu budi butujadikila ne: nansha tuetu tuenzela Yehowa mudimu kukadi bidimu bia bungi, tudi misangu yonso mua kulonga malu a bungi pa bidi bitangila ngikadilu yende. Bible udi mua kutungunuka ne kushintulula nsombelu wetu. w16.05 4:8, 9

Ditanu dia 6/7

Yehowa udi ubela udiye munange.—Nsu. 3:12.

Tudi mu mparadizu wa mu nyuma. Eu nnsombelu wa pa buende udi Yehowa mulongolole matuku etu aa udi wambuluisha bua kutufumbabu. (Yesh. 64:8) Mu mparadizu emu, tudi tudiumvua mu bukubi nansha mutudi banyunguluka kudi bulongolodi bubi. Tudi bafike ku dimanya Yehowa ne tudi mpindieu tumvua mudiye mutunange bu Tatuetu. (Yak. 4:8) Mu bulongolodi bupiabupia, netupete masanka onso adi afumina mu mparadizu wa mu nyuma. Netuikale kabidi ne disanka bua nsombelu utuikale nende mu mparadizu muena dîna wakokeshabu kudi Bukalenge bua Nzambi. Tshikondo atshi, Yehowa neatungunuke ne kutufumba ne kutulongesha mu mushindu wa dikema utudi katuyi mua kuelela meji mpindieu. (Yesh. 11:9) Yehowa neavuije kabidi meji etu ne mibidi yetu bipuangane. Nebikale bipepele menemene bua tuetu kumvua mêyi ende onso ne kuatumikila. Nunku, tutungunukayi ne kulekela Yehowa utufumba ne tumulejayi ne: tudi tuangata tshijadiki tshidi tshileja mudiye mutunange ne mushinga. w16.06 1:8, 9

Disambombo dia 7/7

Umvuayi Isalele, Yehowa, Nzambi wetu, udi biende Yehowa umue.—Dut. 6:4.

Mêyi aa adi mu muyuki uvua Mose muenze bua kulayangana ne tshisamba tshia Isalele mu mpata ya Moaba mu tshidimu tshia 1473 kumpala kua Kristo. Bena Isalele bavua pabuipi ne kusabuka musulu wa Yadene ne kubuela mu Buloba bulaya. (Dut. 6:1) Mose uvua mulombole bantu munkatshi mua bidimu 40, ne uvua musue bua bikale ne dikima bua kutantamena ntatu ivuabu mua kupeta. Bavua ne bua kueyemena Nzambi wabu Yehowa ne kuikala ne lulamatu kudiye. Nunku, mêyi a ndekelu a Mose akabakankamija bua kuenza nunku. Mose mumane kutelela bantu Mikenji dikumi ne mikenji mikuabu ya Yehowa, wakabavuluija mêyi a mushinga adi mu Dutelonome 6:4, 5. Bena Isalele bavua bamanye ne: Yehowa Nzambi wabu udi “Yehowa umue.” Bena Isalele ba lulamatu bavua batendelela anu Nzambi umue, Nzambi wa bankambua babu Abalahama, Izaka, ne Yakoba. w16.06 3:2, 3

Dia lumingu dia 8/7

Bua dituku adi ne dîba adi, kakuena muntu udi mumanye, nansha banjelu ba mu diulu, nansha Muana; kadi anu Tatu nkayende ke udi mumanye.—Mat. 24:36.

Yezu wakamba mêyi aa pavuaye pa buloba. Bushuwa, bu mudi Yezu mulombodi wa mvita ya Armagedone yelaye bulongolodi bua Satana, udi mua kuikala ukadi mumanye dîba diatuadija mvita eyi. (Buak. 19:11-16) Kadi tuetu katuena anu banji kumanya dituku anyi dîba dialua nshikidilu to. Ke bualu kayi bidi ne mushinga bua tuetu kushala batabale. Yehowa ukadi mujadike dituku dikala dikenga dinene mua kutuadija, ne dituku edi didi dienda disemena pabuipi dituku dionso edi. ‘Kadiena dipanga kulua,’ mbuena kuamba ne: kadiakujanguluka nansha! (Hab. 2:1-3) Bua tshinyi tudi ne bua kuitaba bualu ebu? Milayi ya Yehowa itu ikumbana misangu yonso anu pa dîba diayi! Tudi ne bua kuikala bashindike ne: mulayi wa Yehowa wa kusungila bantu bende mu dikenga dinene ne kubapesha muoyo wa tshiendelele mu bulongolodi bupiabupia neukumbane. Nunku, tuetu basue kuikala mu bulongolodi bupiabupia, tudi ne bua kushala batabale. w16.07 2:4-6

Dimue dia 9/7

Petelo wakamuambila ne: “Nansha bakuabu bonso balenduke, meme tshiakulenduka to.”—Mâko 14:29.

Bapostolo ba Yezu bakamulekela pavuaye mu tshikondo tshikole. Petelo uvua muambe kumpala ne: kavua mua kumulekela to, nansha bakuabu bobu bamulekele. (Mâko 14:27-31, 50) Kadi pakakuatabu Yezu, bapostolo bonso bakamulekela, too ne Petelo. Pashishe, Petelo wakavila Yezu misangu isatu. (Mâko 14:53, 54, 66-72) Kadi Petelo wakanyingalala bikole bua tshivuaye muenze, ne Yehowa wakatungunuka ne kuenza nende mudimu. Bu wewe muikale muyidi wa Yezu tshikondo atshi ne mumanye bivua Petelo muenze, uvuaku mua kutungunuka ne kueyemena Yehowa anyi? Lelu, neumone ne: Yehowa udi ne luse ne udi mua kuikala windila bua muenji wa bubi anyingalale; kadi bidi mua kuenzeka imue misangu ne: muntu udi muenze mpekatu minene abenge kunyingalala bua malu adiye muenze. Newikalaku ne dieyemena dia ne: Yehowa mmumanye bualu abu ne neenze tshidi tshikengela mu tshikondo tshiakanyine ne pamuapa kumbusha muenji wa bubi au mu tshisumbu biobi bikengela anyi? w16.06 4:8, 9

Dibidi dia 10/7

Mukalenge wetu Yezu Kristo yeye nkayende ne Nzambi Tatu wetu basambe mioyo yenu ne banukoleshe.—2 Tes. 2:16, 17.

Ndibenesha dinene bua mudi Yehowa utusamba dîba dionso ditudi ne kanyinganyinga. (Mis. 51:17) Pavuabu bakengesha bena Kristo ba mu Tesalonike, Paulo wakabafundila mêyi adi mu mvese wa lelu aa. Bidi bitukolesha patudi tumanya ne: bua ngasa wende, Yehowa mmutunange ne udi ututabalela! Bu mutudi benji ba mibi, katuena mua kupeta ditekemena bikala Yehowa kayi mutuambuluishe. (Mis. 49:7, 8) Kadi Yehowa mmutupeshe ditekemena ditambe buimpe. Yezu wakalaya bayidi bende ne: “Disua dia Tatu wanyi didi nunku: Muntu yonso udi umona Muana ne uleja ditabuja kudiye, ikale ne muoyo wa tshiendelele.” (Yone 6:40) Nunku, tudi ne ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele bua ngasa wa Yehowa. Paulo uvua ne dianyisha dia bungi bua ngasa eu wakamba ne: “Ngasa wa Nzambi mmumueneke, mmutuadile bantu ba mishindu yonso lupandu.”—Tito 2:11. w16.07 3:14, 15

Disatu dia 11/7

Kulekedi mukaji wa ku bunsongalume buebe.—Mal. 2:15.

Lelu, dipanga lulamatu mu dibaka ki ndianyishibue munkatshi mua batendeledi ba Yehowa to, kadi mbualu butu buenzeka ku mpukampuka. Kadi fuanyikija ne: muena dibaka ukadi mutambule udi wenda masandi ne ushipa dibaka bua kuselangana ne muntu mukuabu. Muena dibaka eu yeye kayi munyingalale, udi ne bua kuipatshibua mu tshisumbu bua kutshilama tshikezuke. (1 Kol. 5:11-13) Muntu eu udi ne bua ‘kukuama mamuma adi aleja mudiye mukudimune mutshima’ kumpala kua kumuanyishabu mu tshisumbu. (Luka 3:8; 2 Kol. 2:5-10) Kakuena tshikondo tshikosa tshidi ne bua kupita kumpala kua muntu eu kupingana mu tshisumbu to. Kadi bidi mua kuangata tshidimu tshijima anyi bia bungi bua muenji wa bubi kulejaye ne: mmunyingalale bulelela ne kuanyishibuaye kabidi mu tshisumbu. Nansha nanku, muntu eu neikale anu ne bua ‘kuimana kumpala kua nkuasa wa tshilumbuluidi tshia Nzambi.’—Lomo 14:10-12. w16.08 1:12, 13

Dinayi dia 12/7

Muntu mulume yeye wipatshila mudimu wa butangidi, udi ujinga mudimu muimpe.—1 Tim. 3:1.

Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “wipatshila” udi umvuija kuolola diboku bikole bua kupeta tshintu kampanda tshidi pamuapa kule nebe. Pavua mupostolo Paulo muenze mudimu ne muaku eu, uvua uleja ne: bua kuya kumpala mu nyuma bidi bikengela kuenza madikolela a bungi. Mpindieu fuanyikijabi ne: muanetu wa balume udi wela meji bua tshikalaye mu tshisumbu, mmusue kukumbaja malu malomba bua kulua musadidi wa mudimu. Udi ujingulula ne: udi ne bua kudienzeja bua kuakaja ngikadilu yende ya buena Kristo. Tshia kumpala, udi udienzeja bua kukumbaja malu malomba bua kulua musadidi wa mudimu. Tshibidi, mu kupita kua matuku, udi ujinga bua kukumbaja malu malomba a mu Bible bua kulua mukulu. Mu malu onso abidi aa, udi udienzeja bikole bua kukumbaja malu malomba bua kuambula majitu makuabu mu tshisumbu. Bana betu ba balume ne ba bakaji badi bajinga bua kulua bampanda-njila, kuenza mudimu ku Betele anyi kuibaka Nzubu ya Bukalenge badi benza bimpe padibu badienzeja bua kukumbaja bipatshila biabu. w16.08 3:3, 4

Ditanu dia 13/7

Aba mbena mudimu bebe ne bantu bebe bawakapikula ku bukole buebe bunene ne ku tshianza tshiebe tshikole.—Neh. 1:10.

Ela meji muvua Nehemiya mua kuikala mumvue pakapinganaye mu Yelushalema. Wakasangana ne: baluishi ba mu bisamba bikuabu bavua batatshisha bena Yuda, bibafikishe too ne ku dilekela dibaka bimanu bia Yelushalema. Bu muvua tshimenga katshiyi mu bukubi, bena Yuda bavua batekeshibue mu mikolo. Nehemiya uvuaku mutekeshibue pende mu mikolo ne mupuekeshe bianza anyi? Tòo. Anu bu Mose, Asa ne batendeledi bakuabu ba Yehowa ba lulamatu, Nehemiya uvua weyemena Yehowa misangu yonso. (Ekes. 17:8-13; 2 Kul. 14:8-13) Kumpala kua nsombelu uvua bena Yuda mua kuikala bamueneke kabayi mua kupita bipumbishi bukole, Yehowa wakandamuna disambila divua Nehemiya muenze ne muoyo mujima bua kulomba diambuluisha. Nzambi wakenza mudimu ne ‘bukole buende bunene’ ne ‘tshianza tshiende tshikole’ bua kukolesha bianza bia bena Yuda bivua bitekeshibue. (Neh. 2:17-20; 6:9) Udiku witaba ne: Yehowa udi wenza mudimu ne ‘bukole buende bunene’ ne ‘tshianza tshiende tshikole’ bua kukolesha batendeledi bende lelu anyi? w16.09 1:9

Disambombo dia 14/7

Nuenze malu onso bua butumbi bua Nzambi.—1 Kol. 10:31.

Tshikandakanda kampanda tshia mu Pays-Bas tshiakaleja muvua bamfumu ba bitendelelu bavuale mu tshisangilu kampanda tshivuabu benze tshiamba ne: “Bantu ba bungi bavua bavuale bilamba bu bia kujikija nabi lutetuku, nangananga pavuaku luya. Kadi Bantemu ba Yehowa kabavua bavuale nanku pavuabu baya mu mpungilu wabu to.” Bushuwa, batu banyisha bikole Bantemu ba Yehowa bua mudibu ne “mvuadilu wa kanemu ne meji mimpe mu mushindu udi mukumbanyine [bantu] badi bamba mudibu batshina Nzambi.” (1 Tim. 2:9, 10) Nansha muvua Paulo muakule bua bantu bakaji, dîyi dinene edi didi ditangila kabidi bena Kristo bantu balume. Mvuadilu muimpe udi ne mushinga kutudi bu mutudi bantu ba Yehowa, ne udi kabidi ne mushinga kudi Nzambi utudi tutendelela. (Gen. 3:21) Bible udi uleja patoke ne: Yehowa Mfumu mutambe bunene wa diulu ne buloba udi ne mikenji idi ileja mudiye musue bua batendeledi bende kuvualabu. Nanku, bualu bua mushinga budi ne: bitudi tusungula bua kuvuala bidi ne bua kusankisha Yehowa, Mukalenge wetu Mutambe Bunene. w16.09 3:1, 2

Dia lumingu dia 15/7

Bantu bakakula malu a kudi Nzambi benzeja kudi nyuma muimpe.—2 Pet. 1:21.

Bamue batu basue kulonga milayi ya buprofete ya mu Bible, kufuanyikija miyuki ya mu Bible ne malu adibu bambe kudi bamanyi ba malu a kale, bena sianse ne bakebuludi ba bintu bia kale. Tuangate tshilejilu tshia Genese 3:15. Mvese eu udi uleja tshiena-bualu tshinene tshia Bible, tshia ne: dibingisha dia bumfumu bua Nzambi ne ditumbisha dîna diende ku diambuluisha dia Bukalenge. Mvese eu udi uleja mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi muajikija Yehowa makenga onso adi bantu batuilangane nawu katshia ku Edene. Mmunyi muudi mua kulonga Genese 3:15? Udi mua kufunda mvese yonso idi ne malu makuabu adi aleja muakumbana mulayi eu, kukeba bikondo bivuabu bayifunde ne kubifunda mudibi bilondangane. Neumone mudi Nzambi mufile butoke ku kakese ku kakese bua bantu ne bua dilongolola didi mu mvese eu, bidi bijadika ne: mulayi wa buprofete eu neukumbane. Paudi umona mushindu udi mvese ipetangana, neujadike ne: baprofete ne bafundi ba Bible bavua bushuwa “benzeja kudi nyuma muimpe.” w16.09 4:8

Dimue dia 16/7

Nnganyi udi ukuvuija mushilangane ne mukuabu?—1 Kol. 4:7.

Kuvua tshikondo tshivua mupostolo Petelo umona bantu bavua kabayi bena Yuda mu mushindu mubi. Kadi wakalonga ku kakese ku kakese bua kumbusha ngenyi mibi ayi. (Bien. 10:28, 34, 35; Gal. 2:11-14) Bia muomumue, tuetu badimone ne kansungansunga nansha mu tumalu tukese anyi lutambishi bua dikoba dietu, tudi ne bua kudienzeja bikole bua kubiumbusha. (1 Pet. 1:22) Vuluka ne: tuetu bonso tudi bapange bupuangane nansha tuetu ba mu ditunga kayi, ne muntu nansha umue ki mmukumbanyine lupandu. (Lomo 3:9, 10, 21-24) Nunku katuena ne kabingila nansha kamue ka kudimona bapite bakuabu to. Tudi ne bua kudiumvua anu bu mupostolo Paulo. Wakambila bena Kristo nende ne: kabatshivua “kabidi bantu ba ku ba bende ne benyi to,” kadi bakavua “ba mu nzubu wa Nzambi.” (Ef. 2:19) Tuetu bonso tudi ne bua kudienzeja bua kumbusha kansungansunga konso bua kuvuala bumuntu bupiabupia.—Kolos. 3:10, 11. w16.10 1:9

Dibidi dia 17/7

Udi ubala mikenji Yende ne dîyi dia panshi panshi munya ne butuku.—Mis. 1:2, NWT.

Yehowa mmutupeshe Bible, Dîyi diende, bua tulame ditabuja dietu dikole. Bua tuetu kuikala ne “disanka” ne ‘kututa diakalengele,’ tudi ne bua kubala Bible misangu yonso, padiku mushindu dituku dionso. (Mis. 1:1-3; Bien. 17:11) Anu bu batendeledi ba Yehowa ba kale, tudi ne bua kuikala ne tshibidilu tshia kuelangana meji bua milayi ya Nzambi ne kutumikila malu adiye utulomba bua kuenza. Yehowa udi kabidi utupesha biakudia bia mu nyuma bipite bungi ku butuangaji bua ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke.’ (Mat. 24:45) Nanku, patudi tunanga malu atudi tulonga mu biakudia bia mu nyuma bidi Yehowa mutupeshe, netuikale bu bantu ba kale bavua ne ditabuja bavua ne “dindila dishindame” dia ditekemena diabu dia Bukalenge. (Eb. 11:1) Disambila divua diambuluishe batendeledi ba Yehowa ba kale bua kukolesha ditabuja diabu. Pavuabu bamona muvua Nzambi wandamuna masambila abu, ditabuja diabu divua dikola.—Neh. 1:4, 11; Mis. 34:4, 15, 17; Dan. 9:19-21. w16.10 3:7, 8

Disatu dia 18/7

Bingikale ne ditabuja dionso dindi mua kutentemuna nadi mikuna, kadi tshiyi ne dinanga, ndi tshianana.—1 Kol. 13:2.

Yezu wakaleja muvua dinanga dikale ngikadilu wa mushinga wa bungi pakandamunaye lukonko lua ne: “Mu Mikenji yonso, mmukenji kayi udi mutambe mikuabu?” (Mat. 22:35-40) Ditabuja ne dinanga nngikadilu idi ne mushinga wa bungi, ne bafundi ba Bible bavua misangu ya bungi bayitela pamue. Tshilejilu, Paulo wakakankamija bena Kristo nende bua “kuvuala tshibuikilu tshia pa tshiadi tshia ditabuja ne dinanga.” (1 Tes. 5:8) Yone wakafunda ne: mukenji wa Nzambi udi ne: “tuikale ne ditabuja mu dîna dia Muanende Yezu Kristo ne bua tunangangane.” (1 Yone 3:23) Kadi Paulo wakafunda kabidi ne: “Mpindieu kudi kushala bisatu ebi: ditabuja, ditekemena, dinanga; kadi tshidi tshipite bionso ndinanga.” (1 Kol. 13:13) Mu matuku atshilualua, katuakuikala kabidi dijinga ne ditabuja mu milayi ya Nzambi bua bulongolodi buende bupiabupia to, bualu neyikale ikadi mikumbane. Netuikale ne nsombelu mutambe buimpe udi Bible wakuila. Kadi netuikale misangu yonso dijinga ne kunanga Nzambi ne bantu. Bushuwa, dinanga dietu kudibu neditungunuke ne kukola bua kashidi ne tshiendelele. w16.10 4:15-17

Dinayi dia 19/7

Bisumbu biakatungunuka ne kukoleshibua mu ditabuja.—Bien. 16:5.

Bena mu kasumbu kaludiki bavua batuma bana betu ba balume bavua bakumbula bena mu bisumbu ne “mikenji ivua bapostolo ne bakulu bavua mu Yelushalema bele.” (Bien. 16:4) Pavua bisumbu bitumikile mikenji eyi, “biakatungunuka ne kukoleshibua mu ditabuja ne kuvulangana ku dituku ne ku dituku.” Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padi bulongolodi bua Nzambi butupesha buludiki bua kulonda lelu? Kadi Mukanda wa Yehowa udi utulomba tuetu bonso bua kutumikila bantu badi batulombola. (Dut. 30:16; Eb. 13:7, 17) Mutu mukole anyi lungenyi lua buntomboji kabiena ne muaba mu bulongolodi bua Nzambi to, bualu malu aa adi anyanga ditalala ne buobumue mu tshisumbu. Katuena basue kuikala bu Diotelefe, uvua kayi unemeka bana betu ba balume bavua balombola. (3 Yone 9, 10) Tudi mua kudiebeja ne: ‘Ntuku nkankamija bena Kristo nanyi bua kuikalabu ne lulamatu kudi Yehowa anyi? Ntuku ndonda diakamue buludiki butudi tupeta kudi bulongolodi bua Nzambi anyi?’ w16.11 2:10, 11

Ditanu dia 20/7

Nukebe kuvuijila musoko ungakanutuma mu bupika ditalala.—Yel. 29:7.

Bena Yuda bavua batumikile mêyi a Yehowa bavua ne nsombelu uvua umueneka muimpe mu Babilona. Bena Babilona bavua banyishile bena Yuda bua kuenzabu midimu yabu ne bua kuendakana mu ditunga badilekelele. Tshikondo atshi, Babilona uvua muaba munene wa malu a bungenda. Mikanda ya kale idi ileja ne: pavua bena Yuda mu bupika, ba bungi bavua balonge mudimu wa kusumba bintu ne kubipana ne bavua balue bansenda banene. Bamue bena Yuda bakalua babanji. Nsombelu wa mu bupika kavua mukole bu uvua nende bena Isalele pavuabu mu bupika mu Ejipitu bidimu nkama ya bungi kumpala to. (Ekes. 2:23-25) Kadi bena Isalele bavuaku mua kutendelela kabidi Nzambi mu mushindu uvuaye wanyisha anyi? Tshikondo atshi, bivua mua kumueneka bikole, bualu bena Babilona kabavua balekela bapika babu to. Kadi Yehowa Nzambi ukavua mulaye ne: bantu bende bavua ne bua kupatuka mu bupika, ne ke tshiakenzeka. Milayi ya Nzambi itu anu ikumbana!—Yesh. 55:11 w16.11 4:3, 5

Disambombo dia 21/7

Tuvua bafue pa bidi bitangila bubi.—Lomo 6:2.

Bena Kristo abu batshivua ne muoyo pa buloba, kadi mmunyi muvuabu bafue pa bidi bitangila bubi? Nzambi wakabuikidila Paulo ne bena Kristo bakuabu mpekatu yabu ku diambuluisha dia mulambu udi upikula. Yehowa wakabela manyi a nyuma muimpe bua bikale bana bende ba mu nyuma. Pashishe wakabapesha ditekemena dia kuya mu diulu. Pavuabu bashala ne lulamatu, bavua ne bua kuya mu diulu bua kukokesha ne Kristo. Nunku bu mutshivuabu ne muoyo ne benzela Nzambi mudimu pa buloba, bivua bienze anu bu ne: ‘bavua bafue pa bidi bitangila bubi.’ Paulo wakafila tshilejilu tshia Yezu uvua mufue, mubishibue ku lufu bu nyuma mu diulu udi kayi mua kufua. Ke bualu kayi lufu kaluvua “ne bukokeshi kudiye.” Bia muomumue, bivua bienze bu ne: bena Kristo aba bavua pabu bafue. Nsombelu wabu uvua mushintuluke bikole menemene bualu kabavua balekele majinga mabi a mpekatu abalombola to. Katshia balua bena Kristo, bavua benza muabu muonso bua kuenza malu avua asankisha Nzambi. Bavua ‘bafue pa bidi bitangila bubi, kadi bikale ne muoyo pa bidi bitangila Nzambi mu Kristo Yezu.’—Lomo 6:9, 11. w16.12 1:9, 10

Dia lumingu dia 22/7

Kuteka meji ku malu a nyuma kudi kumvuija muoyo ne ditalala.—Lomo 8:6.

Ebi kabiena biumvuija ne: muntu udi ne bua kuela meji ne kuakula anu bua dinanga diende bua Nzambi, bua Bible anyi bua ditekemena diende bua matuku atshilualua to. Tuvuluke ne: Paulo ne bantu bakuabu ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua basankisha Nzambi bavua ne nsombelu bu wa bantu bonso mu malu a bungi. Bavua badia ne banua, basela ne basedibua, bakolesha bana ne benza midimu. (Mâko 6:3; 1 Tes. 2:9) Kadi Paulo ne bena Kristo bakuabu ba mu bidimu lukama bia kumpala kabavua balekela midimu eyi ilua ne mushinga wa bungi kudibu mu nsombelu wabu to. Tshilejilu, tudi bamanye ne: Paulo uvua ukumbaja majinga ende pavuaye wenza ntenta. Kadi kuenzela Nzambi mudimu ke kuvua ne mushinga wa bungi kudiye: uvua utamba kuimanyina pa mudimu wa kuyisha ne kulongesha bantu. (Bien. 18:2-4; 20:20, 21, 34, 35) Ke midimu ivuaye ulomba bena Kristo nende balume ne bakaji ba mu Lomo bua kuenza. Eyowa, nsombelu wa Paulo uvua muimanyine pa malu a mu nyuma. Bena Kristo ba mu Lomo bavua ne bua kumuidikija, nansha tuetu petu.—Lomo 15:15, 16. w16.12 2:5, 15, 16

Dimue dia 23/7

Udi ufuila mupele luse udi usombesha Yehowa bintu; yeye neamuenzele bimpe ku buimpe buakamuenzelaye.—Nsu. 19:17.

Tudi batuishibue ne: Yehowa udi wangata tshionso tshitudi tuenza bua kumuenzela mudimu ne mushinga. Udi utumvuila patudi katuyi tudimona ne mushinga anyi patudi ne dielakana. Udi ututabalela bikole patudi tusamisha mutu bua mudimu wa bianza anyi bua kukumbaja majinga a bena mu dîku dietu. Udi utumvuila patudi katuyi mua kuenza kabidi bituvua tuenza kumpala mu mudimu wende bua mutudi tusama anyi bikale ne dibungama dikole. Tuikale bashindike ne muoyo mujima ne: Yehowa udi wangata lulamatu luetu ne mushinga wa bungi nansha tuetu ne ntatu. (Eb. 6:10, 11) Umanye kabidi ne: Yehowa udi ‘umvua milombu.’ Tudi ne bua kuikala batuishibue ne: udi ututeleja patudi tumulomba. (Mis. 65:2) “Tatu wa luse lua bungi ne Nzambi wa busambi buonso,” neatupeshe tshionso tshitudi natshi dijinga bua kushala pabuipi nende. Imue misangu, Nzambi udi mua kuenza mudimu ne bana betu ba balume ne ba bakaji bua kutuambuluisha. (2 Kol. 1:3) Yehowa udi usanka patudi tuleja bantu luse. (Mat. 6:3, 4) Udi ulaya bua kutufuta bua tshienzedi tshimpe etshi. w16.12 4:13, 14

Dibidi dia 24/7

Muaba udi nyuma wa Yehowa udi budikadidi.—2 Kol. 3:17.

Pavua Yezu pa buloba, wakasungula bua kukandamena mateta a Satana. (Mat. 4:10) Pashishe, mu butuku bua kumpala kua lufu luende, wakajadikila Tatu wende ne: uvua musue kuenza disua diende. Wakamba ne: “Tatu wanyi, bu wewe mua kusua, ngumbushilaku lupanza elu. Kadi kabienzeki bu mundi musue, bienzeke bu muudi wewe musue.” (Luka 22:42) Tuidikijayi Yezu ne tuenzayi mudimu ne budikadidi buetu bua kutumbisha Yehowa ne kuenza disua diende! Bidiku bushuwa mua kuenzeka anyi? Eyowa, tudi mua kuidikija Yezu bualu tuetu petu tudi bafukibue mu tshimfuanyi tshia Nzambi. (Gen. 1:26) Kadi tuetu tudi ne mikalu. Katuena ne budikadidi budi kabuyi mikalu budi nabu Yehowa to. Dîyi dia Nzambi didi diumvuija ne: Yehowa mmuelele budikadidi buetu mikalu ne musue bua tuyinemeke. Tshilejilu, mu dîku bakaji badi ne bua kukokela babayabu, bana badi ne bua kutumikila baledi babu.—Ef. 5:22; 6:1. w17.01 2:4, 5

Disatu dia 25/7

Ndi ngambila muntu yonso wa munkatshi muenu bua kedi meji ne: mmupite tshidiye atshi.—Lomo 12:3.

Tudi mu tshikondo tshimpe tshitambe. Tshitupa tshia bulongolodi bua Yehowa tshidi pa buloba tshidi tshienda tshidiunda mu mishindu ya bungi. Bualu ebu budi buleja ne: malu neatungunuke ne kushintuluka. Amue a ku mashintuluka aa adi mua kutulenga. Nebituambuluishe anu tuetu ne budipuekeshi ne bimanyine pa malu mimpe a mu mudimu wa Bukalenge bua Nzambi pamutu pa kuimanyina pa bitudi tuetu basue. Patudi tuenza nunku tudi tushala mu buobumue. Paulo wakafundila bena Kristo ba mu Lomo ne: “Anu bu mutudi ne bitupa bia mubidi bia bungi mu mubidi umue, kadi bitupa bionso kabiena ne mudimu umue, nunku ke mutudi tuetu, nansha mutudi ba bungi, tudi mubidi umue mu buobumue ne Kristo.” (Lomo 12:4, 5) Bantu ba Yehowa bonso mbasue kutua Bukalenge bua Nzambi mpanda ne badi benza tshionso tshidibu babalomba. Nuenu bakulakaje, longeshayi bansonga binudi nuenza. Nuenu bansongalume, itabayi majitu makuabu, nuikale bena bupuekele ne nuikale ne kanemu kudi bantu bakulumpe. Nuenu bana betu ba bakaji, idikijayi tshilejilu tshia Pisikila, mukaji wa Akila, uvua wenza mudimu ne lulamatu pamue ne Akila ne umutua nyama ku mikole nansha pavua nsombelu ushintuluka.—Bien. 18:2. w17.01 5:15, 16

Dinayi dia 26/7

Meme ndi mutambe bupuekele mu nzubu wa tatu wanyi.—Bal. 6:15.

Bu muvua Gideona ne bupuekele, wakaleja muvuaye wa mu tshisamba tshipuekele. Kadi wakeyemena Yehowa ne kuitaba mudimu uvuaye mumupeshe. Pashishe wakadienzeja bua kumvua bimpe tshivua Yehowa umulomba, kusambilaye bua kupeta buludiki. (Bal. 6:36-40) Gideona uvua muntu wa bukole ne wa dikima, kadi uvua kabidi ne meji ne budimu. (Bal. 6:11, 27) Panyima pa matuku, pakajinga bantu bua abakokeshe, wakabenga. Yeye mumane kuenza tshivua Yehowa mumulombe, wakapingana kuende ne disanka. (Bal. 8:22, 23, 29) Muntu yeye muitabe bua kuenza mudimu mupiamupia anyi musue kuenza bia bungi mu tshisumbu, kabiena biumvuija ne: kena ne bupuekele to. Bible udi ukankamija yonso wa kutudi bua kuya kumpala. (1 Tim. 4:13-15) Kadi bua tuetu kulubuluka, bidi bikengela anu batupeshe mudimu mupiamupia anyi? Tòo. Tuetu bonso tudi mua kutungunuka ne kuakaja bumuntu buetu bua bena Kristo ne bipedi bidi Yehowa mutupeshe bua tuetu kumuenzela mudimu bimpe ne kuambuluisha bakuabu. w17.01 3:15, 16

Ditanu dia 27/7

Nzambi wakatuma Muanende mulela umuepele pa buloba bua tupete muoyo ku butuangaji buende.—1 Yone 4:9.

Biakalomba Yehowa bua kudienzeja bikole menemene bua kufila tshia kupikula natshi bantu. (1 Pet. 1:19) Udi utuangata ne mushinga wa bungi, kumusakabi too ne bua kulekela Muanende wa mushinga mukole utufuila. Mu mushindu kampanda, Yezu wakalua tatuetu pa muaba wa Adama. (1 Kol. 15:45) Yezu wakatupesha mushindu wa kupeta muoyo wa tshiendelele ne wa kupingana kabidi mu dîku dia Nzambi dimue dituku. Ku diambuluisha dia tshia kupikulangana natshi, Yehowa udi mua kuitaba bua kuakidila kabidi bantu mu dîku diende kayi ushipa mikenji yende. Ela meji muikalabi bimpe palua bantu bonso badi ne lulamatu kudi Yehowa bapuangane! Ndekelu wa bionso, bantu bonso, mu diulu ne pa buloba, nebikale mu buobumue bu bena mu dîku dimue. Tuetu bonso netuikale bana ba Nzambi. (Lomo 8:21) Dianyisha dietu bua tshia kupikula natshi bantu didi ne bua kutusaka bua kuenza muetu muonso bua kuambila bakuabu bua kumanya ne: badi mua kupetela masanka a bungi ku diambuluisha dia dipa dia mushinga mukole adi. w17.02 1:17, 19

Disambombo dia 28/7

Mmupika kayi wa lulamatu udi mudimuke?—Mat. 24:45.

Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/7/2013 tshiakumvuija ne: ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke’ eu nkasumbu kakese ka bana betu ba balume bela manyi badi benza Kasumbu kaludiki. Bena mu Kasumbu kaludiki batu bangata mapangadika manene mu tshibungi. Badi benza nanku mushindu kayi? Batu batuilangana pamue lumingu luonso, kutuilangana mushindu eu kudi kubambuluisha bua kuikala kuyukidilangana ne kushala mu buobumue. (Nsu. 20:18) Kakuena muena mu Kasumbu kaludiki udi ne mushinga wa bungi kupita binende to, ke bualu kayi tshidimu tshionso muenamu yonso utu ulombola bisangilu ebi. (1 Pet. 5:1) Ke mudibi kabidi bienzeka bua Komite yonso isambombo ya Kasumbu kaludiki, balombodi batu pabu bashintulukangana. Kakuena muena mu Kasumbu kaludiki utu udiangata bu mulombodi wa binende to. Kadi yonso wa kudibu udi udiangata bu umue wa ku “bena mudimu,” udi upeta biakudia bia mu nyuma kudi mupika wa lulamatu ne ulonda bulombodi buende. Bena mu Kasumbu kaludiki ki mbenzeja ku nyuma wa Nzambi ne ki mbapuangane to. Badi mua kuenza bilema padibu bumvuija malu a mu Bible anyi bafila buludiki. w17.02 4:10-12

Dia lumingu dia 29/7

[Nzambi] kavua nansha muepule Muanende, kadi mumufile buetu tuetu bonso.—Lomo 8:32

Mushindu munene utudi tuleja ne: tudi ne dianyisha bua tshia kupikula natshi bantu, mpatudi tudilambula kudi Yehowa ne tutambula. Patudi tuenza nunku tudi tuleja ne: tudi ne ditabuja mu tshia kupikula natshi bantu ne “tudi bantu ba Yehowa.” (Lomo 14:8) Bualu buonso budi Yehowa wenza udi ubuenza bua dinanga. Disua diende ndia ne: batendeledi bende bamuidikije ne banangangane. (1 Yone 4:8-11) Patudi tunanga bantu netu, tudi tuleja ne: tudi basue kuikala “bana ba Tatu wenu wa mu diulu.” (Mat. 5:43-48) Kudi mikenji mitambe bunene ibidi: wa kumpala, kunanga Yehowa, ne muibidi, kunanga bantu bakuabu. (Mat. 22:37-40) Tudi mua kuleja muntu netu dinanga dia nunku patudi tutumikila mukenji wa kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Patudi tunanga bantu netu, tudi tutumbishisha Nzambi. Bushuwa, dinanga dia Nzambi “didi divuijibua dipuangane munda muetu” patudi tutumikila mukenji wa Nzambi wa kunanga bantu bakuabu, nangananga bena Kristo netu.—1 Yone 4:12, 20. w17.02 2:13, 14

Dimue dia 30/7

Bikala Yehowa Nzambi, numulonde; kadi bikala Bâla Nzambi, numulonde.—1 Bak. 18:21.

Bidi mua kumueneka bu ne: ndisungula dipepele dia kuenza, bualu kuenzela Yehowa mudimu kutu misangu yonso kuimpe menemene. Muntu wa meji kakujinga kuenzela nzambi mufue mudimu to. Kadi bena Isalele abu bavua ‘benda bazobela pankatshi pa nseke ibidi.’ Eliya wakabakankamija ne meji onso bua basungule bua kutendelela Nzambi mulelela, Yehowa. Bua tshinyi biakakolela bena Isalele abu bua kuangata dipangadika dimpe? Tshia kumpala, kabavua ne ditabuja kudi Yehowa to, ne bakabenga kumuteleja. Kabavua beyemene Yehowa to, ne kabavua bakeba dîba dia kulonga malu ende anyi meji ende to. Bu bobu benze nanku, bivuabu balonge bivua mua kuikala bibambuluishe bua kuangata mapangadika mimpe. (Mis. 25:12) Tshibidi, bantu ba bisamba bikuabu bavua ne buenzeji kudi bena Isalele, bakanyanga meji a bena Isalele kubangatshilabu too ne mapangadika. Bu tshipeta, bena Isalele bakatuadija kulonda bantu ba bisamba abi ne kutendelela nzambi yabu ya dishima. Yehowa uvua mudimuije bena Isalele bua bualu ebu bidimu bia bungi kumpala.—Ekes. 23:2. w17.03 2:6, 7

Dibidi dia 31/7

[Hezikiya] wakabutula nyoka wa tshiamu tshia mitaku wakenza Mose.—2 Bak. 18:4.

Mmunyi muudi mua kuidikija tshilejilu tshia Hezikiya? Pamuapa kudi bualu kampanda budi bunyanga malanda etu ne Yehowa anyi budi butupangisha dîba dia kumuenzela mudimu. Tshilejilu, lelu bantu ba bungi badi bangata bantu nabu bu bintu bia kutendelela. Badi banyisha bikole bantu bende lumu ne bantu bakuabu badibu kabayi bamanye. Ba bungi badi bapitshisha dîba dia bungi, babala malu a bantu aba ne batangila foto yabu. Misangu ya bungi batu benza mudimu ne site ya kupetelangana ne bantu bakuabu ku Enternete anyi ne biamu bikuabu bua kuyukidilangana ne bantu ku Enternete. Mbimpe kuyukila ne bena mu dîku dietu anyi balunda betu ba pa muoyo ku diambuluisha dia biamu ebi. Kadi tudi mua kujimija dîba dia bungi anu mu site eyi. Tudi mene mua kupeta lutambishi bantu ba bungi bobu batuambila ne: mbanange foto itudi bele anyi malu atudi bafunde ku Enternete. Peshi tuetu balue kumona ne: bamue bantu kabatshiena bayitangila kabidi, bidi mua kututonda. Tudi mua kudiebeja ne: ‘Ntuku ne budimu bua kubenga kuangata bantu bu bintu bia kutendelela anyi? Ntuku mbenga kupitshisha dîba dia bungi mu dienza malu adi kayi ne mushinga menemene anyi?’—Ef. 5:15, 16. w17.03 3:14, 17

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu