TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es18 dib. 77-87
  • Ngondo wa 8

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 8
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2018
  • Tumitu tua bualu
  • Disatu dia 1/8
  • Dinayi dia 2/8
  • Ditanu dia 3/8
  • Disambombo dia 4/8
  • Dia lumingu dia 5/8
  • Dimue dia 6/8
  • Dibidi dia 7/8
  • Disatu dia 8/8
  • Dinayi dia 9/8
  • Ditanu dia 10/8
  • Disambombo dia 11/8
  • Dia lumingu dia 12/8
  • Dimue dia 13/8
  • Dibidi dia 14/8
  • Disatu dia 15/8
  • Dinayi dia 16/8
  • Ditanu dia 17/8
  • Disambombo dia 18/8
  • Dia lumingu dia 19/8
  • Dimue dia 20/8
  • Dibidi dia 21/8
  • Disatu dia 22/8
  • Dinayi dia 23/8
  • Ditanu dia 24/8
  • Disambombo dia 25/8
  • Dia lumingu dia 26/8
  • Dimue dia 27/8
  • Dibidi dia 28/8
  • Disatu dia 29/8
  • Dinayi dia 30/8
  • Ditanu dia 31/8
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2018
es18 dib. 77-87

Ngondo wa 8

Disatu dia 1/8

Dinanukila dikumbaje mudimu wadi, bua nuenu nuikale bakumbane kanuyi kalema mu malu onso, kanuyi nupangila mu bualu nansha bumue.—Yak. 1:4.

Tetabi kumona mu lungenyi mvita mikole idi itshiokesha ivua basalayi ba bena Isalele balombola kudi mulumbuluishi Gideona baluangana ne baluishi babu. Gideona ne bantu bende bakipata bena Midiyana ne bena diabu butuku bujima ntanta wa kilometre 32. Bena Isalele bavua bamanye ne: katshivua tshikondo tshia kubalekela to. Ke bualu kayi, Gideona ne bantu bende bakatungunuka ne ‘kubipata’ too ne muakatshimunabu! (Bal. 7:22; 8:4, 10, 28) Tuetu petu tudi tuluangana mvita mikole idi itshiokesha. Baluishi betu ke Satana, bulongolodi buende ne dipanga bupuangane. Bamue ba kutudi mbaluangane ne baluishi aba bidimu bia bungi. Tudi batshimune mvita ya bungi ne diambuluisha dia Yehowa. Imue misangu tudi mua kudiumvua bapungile bua kuluangana mvita eyi, anyi tudi mua kutshioka bua kuindila nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu. Bushuwa, katuena banji kutshimuna mvita yonso to. Yezu wakadimuija ne: tuvua ne bua kupeta ntatu ne buluishi bukole mu matuku a ku nshikidilu. Kadi wakamba kabidi ne: tuetu bananukile, netutshimune.—Luka 21:19. w16.04 2:1, 2

Dinayi dia 2/8

Bakatungunuka ne kudifila ku malongesha a bapostolo, ku didisangisha pamue.—Bien. 2:42; NWT.

Mu bisangilu bietu, Mulongeshi wetu Munene udi utulombola ku diambuluisha dia Bible Dîyi diende. (Yesh. 30:20, 21) Nansha padi bamue bantu badi kabayi batendelela Yehowa babuela mu bisangilu, badi mua kuamba ne: “Bulelela, Nzambi udi munkatshi muenu.” (1 Kol. 14:23-25) Yehowa udi ulombola bisangilu bietu ku diambuluisha dia nyuma wende ne malu atudi tulongamu adi afumina kudiye. Nunku patudi tuya mu bisangilu, tudi tuteleja tshidi Yehowa utuambila, tumona mudiye mutunange bikole ne tusemena pabuipi nende. Yezu wakamba ne: “Muaba udi bantu babidi anyi basatu badisangishe mu dîna dianyi, meme ndi munkatshi muabu.” (Mat. 18:20) Bu mudi Kristo muikale mfumu wa tshisumbu, “udi wenda munkatshi” mua bisumbu bia bantu ba Nzambi. (Buak. 1:20–2:1) Bidi bimueneka patoke ne: Yehowa ne Yezu badi netu ne badi batukolesha mu bisangilu bietu. Udi wela meji ne: Yehowa udi udiumvua mushindu kayi padiye ukumona udienzeja bua kusemena pabuipi nende ne pabuipi ne Muanende? w16.04 3:13, 14

Ditanu dia 3/8

Kukuatshi tshiji mu mutshima webe lukasa.—Muam. 7:9.

Muanetu wa bakaji kampanda uvua muele bana betu ba balume babidi muoyo pavuabu badisangishe muaba kampanda. Kadi muanetu wa balume umue uvua munyingalale bua mushindu uvua muanetu wa bakaji au mumuele muoyo. Pakashala bana betu ba balume babidi pa nkayabu, muanetu wa balume uvua munyingalale wakatuadija kuakula bibi bua muanetu wa bakaji au. Kadi muanetu wa balume uvuabu nende wakamuvuluija ne: muanetu wa bakaji au ukavua muenzele Yehowa mudimu ne lulamatu munkatshi mua bidimu 40 nansha muvuaye ne ntatu ya bungi. Uvua mujadike ne: muanetu wa bakaji au kavua musue kumunyingalaja to. Ntshinyi tshivua muanetu wa balume au muenze? Wakamba ne: “Udi muambilamu.” Pashishe wakalengulula tshivua tshienzeke. Bidi bitulongesha tshinyi? Padi muntu utuenzela bualu bubi, tudi mua kusungula tshitudi mua kuenza. Muntu udi ne dinanga udi ufuilangana luse. (Nsu. 10:12; 1 Pet. 4:8) Patudi ‘tulekeleela muntu bubi,’ tudi tusankisha Yehowa. (Nsu. 19:11) Nunku, musangu udi ulonda muntu yeye muambe anyi muenze bualu budi bukunyingalaja, diebeja ne: ‘Ndiku mua kulekela bualu ebu anyi? Ndi ne bua kutungunuka ne kuela meji bua bualu ebu anyi?’ w16.05 1:8, 9

Disambombo dia 4/8

Nzambi yeye ke udi unupesha dikanda, unupesha dijinga ne bukole bua kuenza malu.—Filip. 2:13.

Mbanganyi badi bushuwa bayisha lumu luimpe lua Bukalenge lelu? Tudi tuamba ne dishindika dionso ne: Anu Bantemu ba Yehowa! Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu tudi tuyisha mukenji muimpe, mmumue ne: lumu luimpe lua Bukalenge. Tudi tuenda tukeba bantu patudi tuyisha, nunku tudi tuenza mudimu ne mishindu mimpe. Tudi ne tshipatshila tshimpe tshidi tshitusaka bua kuyisha, mmumue ne: tudi banange Yehowa ne bantu. Mudimu wetu wa kuyisha udi wenzeka mu tshipapu tshinene bualu tudi tuyisha bantu ba mu bisamba bionso ne ba mu miakulu yonso. Netutungunuke ne kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge katuyi tutshioka too ne padi nshikidilu ulua. Bidi bulelela bikemesha bua kumona mudimu muimpe udi bantu ba Yehowa benza bua kuyisha lumu luimpe mu matuku a ku nshikidilu aa. Kadi mmunyi mutudi bakumbane bua kuenza mudimu wonso eu? Mupostolo Paulo udi wandamuna mu mvese wa lelu. Yehowa atungunuke ne kutupesha bukole butudi nabu dijinga bua tuenze muetu muonso bua kutungunuka ne kuyisha lumu luimpe!—2 Tim. 4:5. w16.05 2:17, 18

Dia lumingu dia 5/8

Nukine malu mabi ne muoyo umue, nulamate malu mimpe.—Lomo 12:9.

Patudi tusungula bua kutumikila Yehowa ne tudienzeja bua kuenza disua diende, tudi tuleja ne: tudi bamunange ne tudi basue kumusankisha. Tudi tuleja kabidi mutudi tutua bumfumu buende nyama ku mikolo. Satana udi wela bukenji bua Yehowa bua kukokesha mpata, nunku Tatu wetu wa mu diulu udi wangata madikolela onso atudi tuenza bua kumutumikila ne kulamata bumfumu buende ne mushinga. (Yobo 2:3-5; Nsu. 27:11) Patudi tudienzeja bua kukandamena matekete etu nansha padibi bikole, tudi tuleja mutudi ne lulamatu kudi Yehowa ne basue bua ikale Mukokeshi wetu. Yehowa udi utuambila bua ‘tudienzeje ne muoyo umue’ bua kuidikija ngikadilu yende. (2 Pet. 1:5-7; Kolos. 3:12) Mmutekemene kabidi bua tudienzeje bua kukanda meji etu ne mutudi tudiumvua. (Lomo 8:5) Misangu yonso itudi tudienzeja bua kushintuluka mu nsombelu wetu ne tupatula bipeta bimpe, tudi tumvua disanka dia bungi. w16.05 4:12, 13

Dimue dia 6/8

Wewe Yehowa udi mufumbi wetu.—Yesh. 64:8.

Anu bu mudi mufumbi mupiluke mumanye ‘diima’ didiye ufumba, Mufumbi wetu Yehowa mmutumanye bimpe menemene. (Mis. 103:10-14) Mmumanye matekete etu, mikalu yetu ne mushindu utudi balubuluke, ne udi ufumba yonso wa kutudi bilondeshile malu aa. Tudi mua kumanya mudi Yehowa utumona patudi tutangila tshivua Yezu muenze pavua bapostolo bende benza bilema. Imue misangu, bapostolo bavua bakokangana bua kumanya uvua munene mupite bakuabu. Bu wewe muikale muaba au, uvuaku mua kumona bapostolo aba bu diima dinefuke ne bena bupuekele anyi? Kadi Yezu uvua mumanye ne: bavua mua kufumbibua bobu bateleje mibelu yende mimpe ivuaye mufile ne lutulu ne bidikije budipuekeshi buende. (Mâko 9:33-37; 10:37, 41-45; Luka 22:24-27) Pakabishabu Yezu ku lufu, bapostolo bakapeta nyuma wa Nzambi ne kabavua kabidi bajinga bua kumanya uvua munene mupite bakuabu to. Kadi, bakimanyina pa mudimu uvua Yezu mubapeshe.—Bien. 5:42. w16.06 1:10

Dibidi dia 7/8

Yehowa, Nzambi wetu, udi biende Yehowa umue.—Dut. 6:4.

Yehowa nkayende ke Nzambi mulelela, ne kakuena nzambi mukuabu udi bu yeye to. (2 Sam. 7:22) Nunku, mêyi a Mose avua avuluija bena Isalele ne: bavua ne bua kutendelela anu Yehowa nkayende. Kabavua ne bua kuidikija bantu bavua babanyunguluke bavua batendelela nzambi ya dishima ya bungi milume ne mikaji to. Bantu abu bavua bitabuja ne: nzambi yabu ivua ne bukokeshi pa bimue bifukibua. Tshilejilu, bena Ejipitu bavua batendelela nzambi dîba Râ, nzambi mukaji wa diulu Nout, nzambi wa buloba Geb, nzambi wa Nile Hapi, ne bavua batendelela nyama ya bungi. Yehowa wakaleja ne: uvua mupite nzambi ya dishima eyi kule ne kule pavuaye mutume bipupu dikumi. Nzambi munene wa bena Kanâna uvua Bâla, nzambi wa dishima uvua bena Kanâna bitabuja ne: uvua mufuke muoyo. Bavua kabidi bitabuja ne: uvua nzambi wa diulu ne mvula ne tshipepele tshikole. Miaba ya bungi, bantu bavua beyemena Bâla bua abakube. (Nom. 25:3) Bena Isalele bavua ne bua kuvuluka ne: Nzambi wabu, “Nzambi mulelela,” udi “Yehowa umue.”—Dut. 4:35, 39. w16.06 3:4, 5

Disatu dia 8/8

Nubalongeshe mua kutumikila malu onso amvua munuambile. Monayi! Ndi nenu matuku onso too ne ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.—Mat. 28:20.

Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshitulongesha bua kuikala ne lulamatu kudi Yehowa ne kudi bantu bende. Bidi bitukemesha patudi tumona mudi Yehowa ulombola bantu bende mu tshikondo tshia ku nshikidilu etshi. Udi ubambuluisha bua kuyisha bulelela pa buloba bujima, ne anu bobu ke badi benza mudimu eu. Malu adi Yehowa ubalongesha adi kabidi abambuluisha bua kuikala mu buobumue ne kuikala ne disanka. Yehowa wakaleja bualu ebu pakambaye ne: ‘Tangilayi, bantu banyi nebimbe misambu bua disanka dia mu mitshima yabu.’ (Yesh. 65:14) Tudi ne disanka dia bungi bualu Yehowa udi utulombola ne utuambuluisha bua kuenza malu mimpe a bungi. Kadi bantu ba mu bulongolodi bua Satana kabena ne disanka ne ditekemena dilelela bua matuku atshilualua to. Tudi ne bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa ne kulonda buludiki buende. w16.06 4:10-12

Dinayi dia 9/8

Nushale batabale.—Mat. 25:13.

Tudi mua kupeta dilongesha ku tshilejilu tshia bansentedi bavua balama bimenga bikondo bia kale. Bimenga bia bungi, pamue ne tshia Yelushalema, bivua binyunguluka kudi bimanu bile bua kupangisha baluishi bua kubuelabu. Bansentedi bavua bimana pa bimanu ebi ne bavua mua kumona nseka yonso ya tshimenga ne bakuabu bavua bimana ku biibi bia tshimenga. Bavua ne bua kushala batabale butuku ne munya, ne pavuabu bamona baluishi balua, bavua badimuija bantu mu tshimenga. (Yesh. 62:6) Bavua bamanye muvuabi ne mushinga bua kushala batabale ne kumona bimpe malu avua enzeka. Bobu kabayi benze nanku, bantu ba bungi bavua mua kufua. (Yeh. 33:6) Josèphe, uvua mufunde muyuki wa bena Yuda wakumvuija muvua bena Lomo bafike ku dibuela mu Yelushalema mu 70 panyima pa Yezu. Bansentedi bavua balama tshimue tshitupa tshia tshimenga bavua balale. Ke bualu kayi, basalayi ba bena Lomo bakapeta mushindu wa kubuela mu tshimenga. Bakaya ku ntempelo, kumutua mudilu ne kubutula Yelushalema mujima. Tshivua tshitupa tshia ndekelu tshia dikenga dinene divua bena Yuda katshia kabayi banji kupeta. w16.07 2:2, 7, 8

Ditanu dia 10/8

Nudimuke bua kanupambuki nabu ku dipanga dia bashipi ba mikenji ne bua kanulu kupangila mua kushindama.—2 Pet. 3:17.

Tudi tupeta masanka a bungi bua ngasa wa Nzambi. Kadi katuena ne bua kupepeja buimpe bua Nzambi, mbuena kuamba ne: kubuvuija bu tshintu tshia kudibingisha natshi bua kuenza mpekatu to. Munkatshi mua bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala, kuvua bamue bavua ‘bakudimuna ngasa wa Nzambi bu tshia kudibingisha natshi bua kuikala ne bikadilu bibi bia dikamakama.’ (Yuda 4) Bidi bimueneka ne: bena Kristo bavua kabayi ne lulamatu aba bavua bela meji ne: bavua mua kuenza malu mabi, ne Yehowa uvua misangu yonso mua kubafuila luse. Bavua mene basaka bena Kristo bakuabu bua kuenzabu pabu malu mabi. Nansha lelu, muntu yonso udi wenza malu mushindu eu ‘mmupende bibi nyuma wa ngasa.’ (Eb. 10:29) Satana mmushime bamue bena Kristo lelu, mubafikishe ku diela meji ne: badi mua kuenza mpekatu kadi Yehowa neikale anu ne bua kubafuila luse. Bulelela, Yehowa mmusue kufuila benji ba mpekatu badi banyingalala luse, kadi mmusue bua tuluangane ne majinga etu mabi. w16.07 3:16, 17

Disambombo dia 11/8

Muntu yonso udi ushipa dibaka ne mukajende kabuyi bua masandi, yeye musele mukaji mukuabu udi wenda masandi.—Mat. 19:9.

Bantu badi bashipa dibaka kabuyi bua masandi kabena ne budikadidi bua kusela anyi kusedibua kabidi to. Muntu udi mua kusungula bua kufuila muena dibaka nende udi muende masandi ne munyingalale luse. Ke tshiakenzeka pavua muprofete Hoshea mufuile mukajende Gomê uvua mukaji wa masandi luse, ne pavua Yehowa mufuile tshisamba tshia Isalele tshivua tshinyingalale luse. (Hosh. 3:1-5) Bualu bukuabu, muntu yeye mumanye ne: muena dibaka nende mmuende masandi ne yeye mulue kusangila kabidi nende, bidi bileja ne: mmumufuile luse. Kena kabidi ne kabingila ka mu Bible bua kushipa dibaka to. Panyima pa Yezu mumane kuakula meyi a mvese wa lelu eu, wakakula bua “badi ne tshipedi” tshia kushala bajike. Wakamba kabidi ne: “Udi mua kuitaba bualu ebu, abuitabe.” (Mat. 19:10-12) Ba bungi mbasungule bua kubenga kubuela mu dibaka bualu mbasue kuenzela Yehowa mudimu kabayi ne ditanaji, tudi ne bua kubela kalumbandi bua dipangadika diabu edi! w16.08 1:15, 16

Dia lumingu dia 12/8

Teta, ulabule, umvue ne: Yehowa udi muakane; disanka didi kudi muntu udi unyemena kudiye, badi bamutshina kabena bakengela tshintu.—Mis. 34:8, 9.

Bansonga badi mua kuenza bia bungi mu mudimu wa Yehowa bualu badi ne bukole ne makanda a mubidi mimpe. (Nsu. 20:29) Bamue bana betu ba balume bansonga badi ku Betele badi bambuluisha bua kupatula mabeji a mikanda ne a Bible ne kualamakaja. Bana betu ba balume ne ba bakaji bansonga badi bibaka Nzubu ya Bukalenge anyi bambuluisha bua kuyilongolola. Bamue badi benza mudimu bu badisuile bua kuambuluisha padi bikumina bienzeka. Bansonga ba bungi bampanda-njila badi balonga muakulu mukuabu anyi baya muaba mukuabu bua kuyisha lumu luimpe. Mufundi wa Misambu wakamba ne: “Badi bakeba Yehowa kabena bakengela tshintu tshimpe tshimue.” (Mis. 34:10) Eyowa, Yehowa kakuela bonso badi bamuenzela mudimu ne tshisumi mâyi ku makasa to. Patudi tuenzela Yehowa mudimu muetu muonso, tudi ‘tuteta, tulabula ne tumvua ne: Yehowa udi muakane.’ Bushuwa, patudi tuenzela Nzambi mudimu ne muoyo mujima tudi tudiumvua ne disanka kadiyi kuamba. w16.08 3:5, 8

Dimue dia 13/8

Ndi musue kunupandisha, ne nenulue bantu badi basankisha bakuabu, maboko enu ikale ne bukole.—Zek. 8:13.

Yehowa mmukumbane bua kutuambuluisha ne ke dijinga didiye nadi, udi utupesha nyuma wende muimpe bua kutukolesha. (1 Kul. 29:12) Bidi ne mushinga wa bungi bua tuetu kulomba nyuma wa Nzambi bua kutshimuna Satana ne bulongolodi buende bubi. (Mis. 18:39; 1 Kol. 10:13) Tudi kabidi ne dianyisha bua diambuluisha ditudi tupeta mu Dîyi dia Nzambi difundisha ku nyuma. Ela meji bua bungi bua malu atudi tulonga mu mikanda yetu ngondo yonso. Bavua bambe mêyi adi mu Zekâya 8:9, 13 pavuabu bibakulula ntempelo mu Yelushalema, kadi adi mua kutuambuluisha lelu. Yehowa udi kabidi utukolesha ku diambuluisha dia malu atudi tulonga mu bisangilu bietu bia bena Kristo, mu mpuilu ne mu mpungilu, nansha mu tulasa tuetu tua malu a Nzambi. Bitudi tulonga bidi bituambuluisha bua kuenzela Nzambi mudimu ne meji mimpe, kudifundila bipatshila ne kukumbaja midimu ya bena Kristo itudi nayi. (Mis. 119:32) Udiku ujinga ne muoyo mujima bua malu adi Yehowa utulongesha akupeteshe bukole anyi? w16.09 1:10, 11

Dibidi dia 14/8

Nudijadikile nuenu nkayenu disua dia Nzambi didi dimpe, didi dianyishibue ne didi dipuangane.—Lomo 12:2.

Mikenji ivua Nzambi mupeshe bena Isalele ivua ileja ne: Yehowa mmukine mvuadilu udi kayi uleja dishilangana pankatshi pa bantu balume ne bantu bakaji. Lelu badi babikila mvuadilu eu ne: mvuadilu wa tshibuejakaji. (Dut. 22:5) Ku diambuluisha dia Mikenji ya Mose, tudi tumona ne: Yehowa kena wanyisha bilamba bidi bivuija bantu balume bu bantu bakaji, anyi bivuija bantu bakaji bu bantu balume, peshi bidi kabiyi bileja dishilangana pankatshi pa balume ne bakaji to. Mêyi manene a mu Bible adi mua kutuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe bua mushindu wa kuvuala. Tudi mua kutumikila mêyi manene aa nansha tuetu mu ditunga kayi, mu muvu kayi anyi bikale ne bibidilu bia mushindu kayi. Katuena dijinga ne liste wa mvuadilu idi mimpe ne idi kayiyi mimpe to. Kadi tudi ne bua kulonda mêyi manene a mu Bible adi kabidi atuanyishila bua kuvuala bilamba bitudi basue. w16.09 3:3, 4

Disatu dia 15/8

Bonso bakamushiya, kunyemabu.—Mâko 14:50.

Ela meji bua dikima ne diamba bulelela dia bafundi ba Bible. Bafundi bakuabu ba mu bikondo abi bavua misangu yonso bafunda anu malu mimpe bua bamfumu babu ne batumbisha makalenge abu. Kadi baprofete ba Yehowa bavua misangu yonso bamba bulelela. Bavua kabidi bafunde ne malu mabi avua bena Isalele ne bakalenge babu benze. (2 Kul. 16:9, 10; 24:18-22) Bavua bafunde too ne bilema biabu ne bia batendeledi bakuabu ba Nzambi. (2 Sam 12:1-14) Padi bantu balekela Bible ubalombola, badi bamona mudiye ubambuluisha ne bidi bibajadikila ne: Bible mmukanda wa Nzambi. (Mis. 19:7-11) Bible mmuambuluishe bantu ba bungi bua kumonabu ne: amue malu avuabu bitabuja kaavua malelela to. (Mis. 115:3-8) Bantu batu bamba ne: Nzambi kenaku, mbavuije bintu bidiku bu nzambi, babipesha bukole budi buakanyine anu Yehowa. Bakuabu badi bamba ne: bantu badi mua kulongolola nkayabu bua kupeta nsombelu mulenga matuku atshilualua, kadi patudi tutangila malu akadibu benze, ki mbakokeshe bua kujikija ntatu idi pa buloba to.—Mis. 146:3, 4. w16.09 4:10, 11

Dinayi dia 16/8

Nuitabuje bua yeye apumbulule mpumbuluila, kanumukandi nansha.—Luta 2:15.

Boaza uvua uditatshisha bua Luta ne bua nsombelu mukole uvuaye nende bu muvuaye muenyi. Wakamulomba bua kuikalaye pamue ne bansongakaji bavua bamuenzela mudimu bua bantu balume bavua benza mudimu mu budimi kabamuenzedi bibi. Wakenza kabidi bua apete biakudia bikumbane ne mâyi, anu bu bena mudimu bende. Boaza wakaleja kabidi muvuaye unemeka mukaji mupele muenyi eu ne wakamukankamija. (Luta 2:8-10, 13, 14) Boaza uvua muleje Luta luse bualu uvua ne dinanga dia lulamatu kudi mamuende muenu Naomi, ne uvua kabidi mutuadije kuenzela Yehowa mudimu. Pavua Boaza wenzela Luta, mukaji uvua mulue ‘kusokoma muinshi mua mapuapua a Nzambi wa Isalele’ malu mimpe, uvua mu bulelela widikija dinanga dia lulamatu dia Yehowa. (Luta 2:12, 20; Nsu. 19:17) Bia muomumue lelu, tuetu tuenzela bantu malu mimpe, tudi mua kuambuluisha “bantu ba mishindu yonso” bua kulongabu bulelela ne kumonabu ne: Yehowa mmubanange bikole.—1 Tim. 2:3, 4. w16.10 1:10-12

Ditanu dia 17/8

Ngakakeba Yehowa, ne yeye wakitaba kundi, wakansungila ku malu onso angakatshina.—Mis. 34:4.

Tuetu petu tudi mua kukuatshila Yehowa malu adi matutonde, bamanye ne: neatuteleje ne neatupeshe bukole bua kutantamena malu au ne disanka. Padi Yehowa wandamuna masambila etu, ditabuja kudiye didi dikola bikole. (1 Yone 5:14, 15) Bu mudi ditabuja dikale tshitupa tshia dimuma dia nyuma, tudi ne bua ‘kutungunuka ne kulomba’ Yehowa nyuma muimpe, anu bu muvua Yezu mutuambile bua kuenza. (Luka 11:9, 13) Patudi tusambila Yehowa, katuena ne bua kumulomba anu bitudi nadi dijinga to. “Malu a kukema” atudi ne bua kuelela Yehowa tuasakidila ne kumutumbisha dituku dionso adi a bungi ‘matupite bua kuabala.’ (Mis. 40:5) Bualu bukuabu, tudi ne bua kuleja mu masambila etu ne: tudi tutungunuka ne ‘kuvuluka bantu badi mu buloko bienze bu ne: tuvua nabu mu buloko.’ Tudi kabidi tusambila bua bena Kristo netu ba pa buloba bujima, nangananga “bantu badi balombola munkatshi [muetu].” Patudi tumona mudi Yehowa wandamuna masambila etu, ditabuja dietu didi dikola ne tudi tusemena pabuipi nende.—Eb. 13:3, 7. w16.10 3:8, 9

Disambombo dia 18/8

Nudi basungidibue ku diambuluisha dia ditabuja; bualu ebu kabuena ku disua dienu. Kadi ndipa dia Nzambi.—Ef. 2:8.

Bantu ba Yehowa ba matuku etu aa badi bitabuja Bukalenge bua Nzambi ne babutua mpanda. Mbanangangane. Bidi nanku bualu badi balekela nyuma wa Nzambi ulombola mushindu wabu wa dienza malu. (Gal. 5:22, 23) Mbipeta kayi bidi bimueneke? Bena Kristo netu bapite pa miliyo 8 pa buloba bujima badi mu ditalala ne mu buobumue mu bisumbu biabu. Bushuwa, ditabuja ne dinanga nngikadilu idi ne bukole. Buobumue ebu budiku anu bualu Nzambi mmutuambuluishe. Bua bualu ebu, mmukumbanyine dimutumbisha dietu. (Yesh. 55:13) Yehowa neatungunuke ne kuambuluisha bantu ba bungi bua kuikalabu ne ditabuja kudiye. Ndekelu wa bionso, buloba bujima nebuwule ne bantu bapuangane, bakane ne badi ne disanka, bikala mua kutumbisha Yehowa kashidi. Tutungunukayi ne kuleja ditabuja dietu mu milayi ya Yehowa! w16.10 4:18, 19

Dia lumingu dia 19/8

Bakuabu kabena benda mu bulongame munkatshi muenu.—2 Tes. 3:11.

Tudi ne bua kulonda buludiki bua mu Bible budi bakulu batupesha. Vuluka mubelu wa Paulo bua bantu bavua kabayi benza malu mu bulongame mu tshisumbu. Bamue bavua ‘babuelakana mu malu avua kaayi abatangila.’ Bakulu bavua badienzeja bua kubabela, kadi bavua babenga bua kushintuluka. Paulo wakambila bena mu tshisumbu muvuabu ne bua kuenzela muntu wa nunku malu. Wakamba ne: “Numutue tshimanyinu, nulekele kusomba nende.” Bavua ne bua kulekela kusomba ne muntu wa nunku, kadi kabavua ne bua kumuangata bu muena lukuna to. (2 Tes. 3:11-15) Lelu bakulu badi mua kuenza muyuki bua kudimuija bena mu tshisumbu bua muntu udi kayi ulonda mikenji ya Nzambi, bu mudi muntu udi utantshilangana ne muntu udi kayi muena Kristo bua kuselangana. (1 Kol. 7:39) Newenze tshinyi padibu bafila mibelu ya nunku? Wewe mumanye muanetu udi wenza malu adibu bakuile mu muyuki eu, neubenge bua kusomba nende anyi? Wewe mubenge bua kusomba nende, udi mua kumuambuluisha bua ajingulule ne: bikadilu biende bidi bimuenzela yeye nkayende bibi ne kabiena bisankisha Yehowa, ne udi mua kushintulula mmuenenu wende. w16.11 2:13

Dimue dia 20/8

Munkatshi muenu nuenu nemujuke bantu bakula malu makonyangale bua kukoka bayidi mu nyima muabu.—Bien. 20:30.

Mu Pentekoste wa mu 33, bakela bena Kristo bapiabapia binunu bia bungi manyi a nyuma muimpe. Bakalua “bantu basungula, bakuidi bikale bakalenge, tshisamba tshia tshijila, bantu balongolola bua kuikala tshintu tshia Nzambi tshia pa buatshi.” (1 Pet. 2:9, 10) Bapostolo bakatabalela bikole bisumbu mu tshikondo tshitshivuabu ne muoyo. Kadi, nangananga panyima pa lufu luabu, bamue bantu mu tshisumbu bakatuadija ‘kuakula malu makonyangale’ bua “kukoka bayidi mu nyima muabu.” (2 Tes. 2:6-8) Bantu aba bavua banange malu a nkindi a Aristote ne a Platon ne bakatuadija kulongesha ngenyi yabu pamutu pa kulongesha bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi. Ba bungi bavua bantu bende lumu ne batangidi mu bisumbu, ne panyima pa matuku bakalua kuenza mudimu bu “bepiskopo.” Nunku, nansha mukavua Yezu muambile bayidi bende ne: “Nuenu bonso nudi bana ba muntu,” bakatuadija kuenza kasumbu ka bamfumu.—Mat. 23:8. w16.11 4:8

Dibidi dia 21/8

Kanulekedi bubi butungunuka ne kukokesha bu mukalenge mu mibidi yenu.—Lomo 6:12.

Kumpala kua tuetu kulua bena Kristo tuvua misangu ya bungi tuenza bilema pamuapa katuyi bamanye muvua Yehowa umona bienzedi bietu bibi abi. Tuvua balue bu “bapika ba malu a bukoya ne ba malu mabi,” mmumue ne: “bapika ba bubi.” (Lomo 6:19, 20) Kadi patuakalonga mu Bible mushindu udi Nzambi musue bua tuenze malu, tuakashintulula nsombelu wetu, kudilambula kudiye ne kutambula. Tuvua ‘bapikudibue ku bubi’ ne ‘balue bapika ba buakane.’ (Lomo 6:17, 18) Nansha nanku, tudi mua “kulekela bubi butungunuka ne kukokesha” patudi tuenza bualu buonso budi mubidi wetu mupange bupuangane utusaka bua kuenza. Bu mutudi mua “kulekela” bubi bukokesha anyi kubenga kubulekela, lukonko ludi ne: ntshinyi tshitudi basue bulelela mu muoyo? Diebeja ne: ‘Ndiku ndekela majinga anyi mabi akola amfikisha too ne ku dienza bualu bubi anyi? Peshi ndi nguumbusha diakamue?’ Tuetu ne dianyisha dia bungi bua ngasa uvua Nzambi muleje bua kutufuila luse, netuenze muetu muonso bua kumusankisha. w16.12 1:11, 12

Disatu dia 22/8

Kuteka meji ku malu a nyuma kudi kumvuija ditalala.—Lomo 8:6.

Umue mushindu wa kuikala ne ditalala dia mu lungenyi, mpatudi tudienzeja bikole bua kuikala mu ditalala ne bena mu dîku dietu ne bena mu tshisumbu. Bu mutudi bapange bupuangane, imue misangu netupete bilumbu ne bena Kristo netu balume ne bakaji. Padi malu a nunku enzeka, tudi tutumikila mubelu wa Yezu wa ne: ‘Ulengejangane ne muanenu.’ (Mat. 5:24) Vuluka ne: muanenu wa balume anyi wa bakaji udi pende wenzela Yehowa, “Nzambi udi ufila ditalala” mudimu. (Lomo 15:33; 16:20) Kudi ditalala dikuabu didi ne mushinga udi kawuyi kuamba. Tuetu ‘tuteka meji etu ku malu a nyuma,’ netuikale kabidi mu ditalala ne Mufuki wetu. Muprofete Yeshaya wakafunda ne: ‘Wewe [Yehowa] udi ulama muntu udi ne mutshima wende mujalame bua yeye ikale ne ditalala dia tshishiki, bualu bua yeye udi ukueyemena.’—Yesh. 26:3; Lomo 5:1. w16.12 2:5, 18, 19

Dinayi dia 23/8

Ikalayi nusanka mu Mukalenge misangu yonso.—Filip. 4:4.

Nansha mu matuku a ku nshikidilu wa bulongolodi bua Satana aa, Yehowa udi ubenesha bantu bende. Udi wenza bua tuikale ne dimanya dia bungi ne ditalala bu bana ba mu dîku dimue dia pa buloba bujima. (Yesh. 54:13) Eyowa, anu muvua Yezu mulaye, Yehowa mmutufute lelu padiye mutupeshe dîku dia bana betu ba balume ne ba bakaji ba pa buloba bujima badi ne dinanga. (Mâko 10:29, 30) Bantu badi bakeba Nzambi ne muoyo mujima badi kabidi bapeta ditalala dia bungi dia mu muoyo ne disanka bu difutu. (Filip. 4:5-7) Ikala mushindike ne: wewe ‘mumane kuenza disua dia Nzambi, newangate dikumbana dia mulayi.’ (Eb. 10:35, 36) Nunku tutungunukayi ne kukolesha ditabuja dietu ne tuenzayi muetu muonso bua kuenzela Yehowa mudimu bashindike ne: neatufute!—Kolos. 3:23, 24. w16.12 4:17, 20

Ditanu dia 24/8

Muaba udi nyuma wa Yehowa udi budikadidi.—2 Kol. 3:17.

Budikadidi bua kudisunguila malu budi ne mikalu mbudikadidi bulelela anyi? Eyowa. Bua tshinyi? Bualu mikalu idi mua kutukuba. Tshilejilu, tudi mua kusungula bua kuenza luendu ne mashinyi bua kuya mu tshimenga kampanda tshia kule. Kadi ela meji ne: kakuena mikenji ya njila to, muntu yonso udi unyema ne mashinyi mu lubilu ludiye musue, ne ku luseke lua njila ludiye musue. Neudiumvuaku mu bukubi wewe wenza luendu mu njila eu anyi? Tòo. Bidi bikengela mikalu bua bantu bonso bapete masanka a budikadidi bulelela. Bua kumona mikalu idi Yehowa mutuelele ituambuluisha, tuangatayi tshilejilu tshia Adama. Adama wakasungula bua kudia tshimuma tshivuabu bakandike, pakenzaye nanku wakabenga kunemeka mikalu ivua Nzambi muele. Bu muvua Adama muenze mudimu bibi ne budikadidi buende bua kudisunguila malu, bantu mbakenge bidimu bia bungi. (Lomo 5:12) Kumanya bipeta bia dipangadika dia Adama nekutusake bua kuenza mudimu ne budikadidi buetu mu mushindu muimpe ne kunemeka mikalu idi Yehowa mutuelele. w17.01 2:6, 8

Disambombo dia 25/8

Ndi ngambila muntu yonso wa munkatshi muenu bua kedi meji ne: mmupite tshidiye atshi.—Lomo 12:3.

Kumpala kua kuitaba mudimu mupiamupia, mbimpe kusambila ne kuela meji bimpe bua kumona ni udi mukumbane bua kuwenza. Muntu yeye ne bupuekele neambe anu ne: tshiena nkumbana to. Nunku padibu batupesha mudimu mupiamupia, anu bu Gideona, tukebayi buludiki bua Nzambi ne tumulombe bua atuambuluishe. Yehowa mmusue bua tuende nende ne ‘mutshima mupuekele.’ (Mika 6:8) Tudi ne bua kuela meji bikole bua malu adi Yehowa utuambila ku diambuluisha dia Bible ne bulongolodi buende. Tumanyayi ne: tshionso tshitudi bakokeshe bua kuenza mu mudimu wende ki mbua dimanya ditudi nadi to, kadi mbualu Yehowa udi ne budipuekeshi ne mmusue kutuambuluisha. (Mis. 18:35) Muena bupuekele kena wela “meji ne: mmupite tshidiye atshi” to. w17.01 3:17, 18

Dia lumingu dia 26/8

Mudimu wenu mukole unudi nuenza mu Mukalenge kawena patupu.—1 Kol. 15:58.

Yezu uvua mumanye ne: bakuabu bavua ne bua kutungunuka ne kuenza mudimu wende. Bushuwa, uvua mumanye ne: bayidi bende mbantu bapange bupuangane. Kadi uvua mushindike ne: bavua ne bua kumuangalaja lumu luimpe too ne miaba ya kule ivuaye kayi muye. (Yone 14:12) Wakabalongesha bimpe, ne bakakumbana bua kuyisha mu ditunga dionso divuabu mua kuya. (Kolos. 1:23) Yezu mumane kufua, Yehowa wakamubisha ne kumupeshaye mudimu mukuabu wa kuenza bua kukokesha “ku mutu menemene kua mbulamatadi yonso ne bukokeshi buonso ne bukole buonso ne bumfumu buonso.” (Ef. 1:19-21) Bu mutudi batendeledi ba Yehowa, tuetu bafue ne lulamatu kumpala kua Armagedone, netupetulule muoyo ne netuikale ne mudimu wa mushinga mukole mu bulongolodi bupiabupia. Lelu, buonso buetu tudi ne mudimu muimpe menemene wa kuyisha lumu luimpe ne kuvuija bantu bayidi. Nunku, nansha tuetu bansonga anyi bakulumpe, yonso wa kutudi udi mua kutungunuka ne kuikala ne “bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Mukalenge.” w17.01 5:17, 18

Dimue dia 27/8

Meme Yehowa tshitu ngakudimuka.—Mal. 3:6.

Tshia kupikula natshi bantu tshiakafutshibua bua kashidi. (Eb. 9:24-26) Tshidi tshijikija bua kashidi tshibawu tshia lufu tshituvua bapiane kudi Adama. Tshidi mua kutupikula ku bulongodi bua Satana ne ku ditshina dia lufu. (Eb. 2:14, 15) Milayi ya Nzambi neyikumbane anu kukumbana. Anu bu mudi mikenji idi Yehowa muelele bintu bidiye mufuke kayiyi mua kushintuluka, Yehowa pende kakushintuluka nansha kakese. Kakutuela mâyi ku makasa to. Yehowa udi utupesha bintu bia bungi pa kumbusha dipa dia muoyo. Mmutunange. “Tudi bamanye ne bitabuje dinanga didi Nzambi nadi buetu tuetu. Nzambi udi dinanga.” (1 Yone 4:16) Mu katupa kîpi emu, buloba nebulue mparadizu mulenga. Bantu bonso ba pa buloba nebikale ne dinanga bu dia Nzambi. Pashishe batendeledi bende bonso ba mu diulu ne ba pa buloba nebambe ne: “Dibenesha ne butumbi ne meji ne disakidila ne bunême ne bukole ne makanda bikale kudi Nzambi wetu kashidi ne tshiendelele. Amen.”—Buak. 7:12. w17.02 2:16, 17

Dibidi dia 28/8

Tudilengeje ku bukoya buonso bua mubidi ne bua nyuma.—2 Kol. 7:1.

Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1/6/1973, tshiakebeja ne: “Bantu badi kabayi balekele kunua makanya mbakumbanaku bua kutambula anyi?” Diandamuna divua ne: “Malu adi mu Mifundu adi afikisha ku diamba ne: tòo.” Tshibumba tshia Nsentedi etshi tshiakatela mvese ya bungi ne kumvuijatshi bua tshinyi bavua ne bua kuipata muntu uvua kayi ulekela kunua makanya. (1 Kol. 5:7) Tshiakamba ne: “Mukenji eu ki mmuela tshielela, bua kuenzeja bantu malu ku bukole to, kadi mmufume kudi Nzambi, udi wakula nkayende mu Dîyi diende difunda.” Mukanda kampanda wa mu États-Unis wa matuku etu aa udi wakula bua bitendelelu, udi wamba ne: “Bamfumu ba bitendelelu mbashintulule misangu ne misangu malongesha abu bua apetangane ne ditabuja ne ngenyi bidi bantu badimu ne bantu bonso mu tshibungi mua kuitaba.” Pa kumbusha Bantemu ba Yehowa, kudiku tshitendelelu tshikuabu tshisue kueyemena Dîyi dia Nzambi nansha padi kuenza nunku kakuyi kusankisha benamu anyi? w17.02 4:15

Disatu dia 29/8

Muntu yonso udi udibandisha; nebamupuekeshe, muntu yonso udi udipuekesha, nebamubandishe.—Mat. 23:12.

Bakulu badi bu balami ba mikoko badi ne budipuekeshi. Ki mbasue babatumbishe to. Nunku mbashilangane bikole ne bamfumu ba bungi ba bitendelelu ba lelu ne ba mu bidimu lukama bia kumpala. Yezu wakamba bua bualu buabu ne: “Mbasue miaba ya lumu mu bibilu; mbasue kusomba miaba ya kumpala mu nsunagoga; mbasue bua bantu babele mioyo mu bisalu.” (Mat. 23:6, 7) Bakulu bena Kristo badi batumikila mêyi a Yezu aa: “Kabanubikidi ne: Labi to, bualu Mulongeshi wenu udi anu umue, nuenu bonso nudi bana ba muntu. Kabidi kanubikidi muntu nansha umue wa pa buloba ne: tatu to, bualu Tatu wenu udi anu umue, udi mu diulu. Anyi kabanubikidi ne: mulombodi, bualu Mulombodi wenu udi anu umue, Kristo. Kadi udi mutambe bunene munkatshi muenu udi ne bua kuikala muena mudimu wenu.” (Mat. 23:8-11) Bakulu ba mu bisumbu bia pa buloba bujima bobu ne budipuekeshi ne batumikila mêyi a Yezu, bana betu ba balume ne ba bakaji nebabanange, nebabanemeke ne nebabapeshe bunême. w17.03 1:14, 15

Dinayi dia 30/8

Muntu yonso neadiambuile buende bujitu.—Gal. 6:5.

Tuetu basue kuangata mapangadika mimpe, tudi ne bua kuenza mudimu ne Dîyi dia Nzambi. Katuena ne bua kulekeela muntu mukuabu bujitu bua kutuangatshila mapangadika to. Kadi yonso wa kutudi udi ne bua kumanya ne: tshidi Nzambi wamba ntshiakane ne kusungula bua kutshienza. Mmunyi mutudi mua kulekela bakuabu batuangatshila mapangadika? Mpatudi tulekela batusaka bua kuenza disungula dibi. (Nsu. 1:10, 15) Tudi ne bua kulonda kondo ketu ka muoyo kalongesha kudi Bible. Tuetu tulekela bakuabu batuangatshila mapangadika, bidi bileja ne: tudi basungule bua kubalonda. Disungula edi didi mua kutufikisha ku njiwu. Mupostolo Paulo wakadimuija bena Galatiya bua kubenga kulekela bakuabu babangatshila mapangadika. (Gal. 4:17) Bamue bena Kristo ba mu Galatiya bavua basue kuangatshila bakuabu mapangadika mu tshisumbu bua bena Kristo nabu babalonde bobu pamutu pa kulonda bapostolo. w17.03 2:8-10

Ditanu dia 31/8

Patshivuaye muana, yeye wakabanga kukeba Yehowa, Nzambi wa Davidi, nkambua wende; mu tshidimu tshia dikumi ne bibidi yeye wakabanga kumusha bioshelu biakadi pa mutu pa mikuna ne mitshi ya Bashela mu Yuda ne mu Yelushalema.—2 Kul. 34:3.

Yoshiya wakadienzeja bikole bua kusankisha Yehowa. Wewe muikale nsonga, udi mua kuidikija Yoshiya ne kukeba bua kumanya Yehowa bimpe. Yoshiya uvua mua kuikala mulonge kudi Mukalenge Manashe, kakuende uvua munyingalale bua mibi yende ne: Yehowa utu ufuila bantu luse ne muoyo mujima. Wewe pebe udi mua kulonga malu kudi bantu bakulakaje ba mu dîku dienu ne ba mu tshisumbu. Badi mua kukuambila malu mimpe a bungi adi Yehowa mubenzele. Vuluka kabidi muvua Yoshiya mumvue pakamanyaye tshivua Mifundu minsantu yamba. Uvua ne dijinga dikole dia kusankisha Yehowa, ke kuakajaye diakamue amue malu. Paudi ubala Mifundu minsantu, udi pebe mua kudiumvua ne dijinga dikole dia kutumikila Yehowa. Dîba adi malanda ebe nende neakole ne neudiumvue ne disanka. Pashishe neujinge bua kuambila bantu bakuabu malu a Yehowa. (2 Kul. 34:18, 19) Paudi ulonga Bible, udi kabidi mua kumona ne: kudi malu audi mua kuakaja mu mudimu uudi wenzela Nzambi. Biobi nanku, enza muebe muonso bua kuakaja malu au anu bu Yoshiya. w17.03 3:18, 19

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu