TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es18 dib. 88-97
  • Ngondo wa 9

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 9
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2018
  • Tumitu tua bualu
  • Disambombo dia 1/9
  • Dia lumingu dia 2/9
  • Dimue dia 3/9
  • Dibidi dia 4/9
  • Disatu dia 5/9
  • Dinayi dia 6/9
  • Ditanu dia 7/9
  • Disambombo dia 8/9
  • Dia lumingu dia 9/9
  • Dimue dia 10/9
  • Dibidi dia 11/9
  • Disatu dia 12/9
  • Dinayi dia 13/9
  • Ditanu dia 14/9
  • Disambombo dia 15/9
  • Dia lumingu dia 16/9
  • Dimue dia 17/9
  • Dibidi dia 18/9
  • Disatu dia 19/9
  • Dinayi dia 20/9
  • Ditanu dia 21/9
  • Disambombo dia 22/9
  • Dia lumingu dia 23/9
  • Dimue dia 24/9
  • Dibidi dia 25/9
  • Disatu dia 26/9
  • Dinayi dia 27/9
  • Ditanu dia 28/9
  • Disambombo dia 29/9
  • Dia lumingu dia 30/9
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2018
es18 dib. 88-97

Ngondo wa 9

Disambombo dia 1/9

Dinanukila dikumbaje mudimu wadi.—Yak. 1:4.

Mu Bible, dinanukila didi diumvuija malu a bungi kupita kuitaba anyi kuanyisha nsombelu kampanda mukole. Didi dileja kabidi mushindu utudi tuela meji ne utudi tudiumvua bua ntatu yetu. Dinanukila didi dituambuluisha bua kuikala ne dikima, lulamatu ne lutulu. Mukanda kampanda udi wamba ne: dinanukila “nngikadilu udi utuambuluisha bua kuikala ne ditekemena dikole ne kubenga kutshioka patudi mu ntatu. Didi dituambuluisha bua kushala bashindame katuyi tunyungishibua nansha mu ntatu mikole menemene. Didi kabidi dituambuluisha bua kutshimuna ntatu ayi ne kutuishila mêsu pa tshipatshila tshietu, kadi ki mpa tunyinganyinga tuetu to.” Dinanga didi dituambuluisha bua kunanukila. (1 Kol. 13:4, 7) Dinanga ditudi nadi bua Yehowa didi dituambuluisha bua kutantamena bualu kayi buonso budiye mulekele butufikila. (Luka 22:41, 42) Dinanga ditudi nadi bua bana betu didi dituambuluisha bua kutantamena matekete abu. (1 Pet. 4:8) Dinanga ditudi nadi bua muena dibaka netu didi dituambuluisha bua kutantamena “makenga” atu afikila nansha bena dibaka badi ne disanka ne didi dituambuluisha bua kukolesha dibaka dietu.—1 Kol. 7:28. w16.04 2:3, 4

Dia lumingu dia 2/9

Bakatungunuka ne kudifila ku didisangisha pamue.—Bien. 2:42; NWT.

Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “kudifila,” udi ne lungenyi lua kutantamena anyi kudienzeja bikole bua kutungunuka ne kuenza bualu kampanda. Nansha muvua mbulamatadi wa bena Lomo ne bamfumu ba bitendelelu bia bena Yuda bakengesha bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala, kabakalekela kudisangisha pamue to. Nansha muvuabi kabiyi bipepele, bakenza muabu muonso bua kutungunuka ne kudisangisha pamue. Lelu batendeledi ba Yehowa badi pabu ne dianyisha dia bungi bua bisangilu ne badi ne disanka dia kubuelamu. Muanetu George Gangas uvua muenze bidimu 22 mu Kasumbu Kaludiki wakamba ne: “Buanyi meme, kudisangisha ne bana betu mbualu butu bunsankisha bikole mu nsombelu wanyi ne butu bunkolesha bikole.” Wakasakidila ne: “Munda muanyi ntu ne dijinga dikole dia kubuela mu bisangilu.” Utu pebe udiumvua mushindu eu bua kuya mu bisangilu bua kutendelela Yehowa anyi? Bikalabi nanku, tungunuka ne kuenza muebe muonso bua kubuela mu bisangilu ne bena Kristo nebe nansha padibi bikole. Leja Yehowa ne: udi bushuwa udiumvua anu bu mukalenge Davidi wakamba ne: ‘Yehowa, ndi munange muaba uudi mushikame mu nzubu muebe.’—Mis. 26:8. w16.04 3:16-18

Dimue dia 3/9

Wanji kulengejangana ne muanenu.—Mat. 5:24.

Fuanyikijabi ne: badi bakuambila ne: bualu kampanda buuvua muambe anyi muenze buvua bunyingalaje muanetu kampanda. Ntshinyi tshiudi ne bua kuenza? Yukila ne muena Kristo nebe au. Tshipatshila tshikale tshia kukeba ditalala. Witabe tshilema tshiebe ne kuena ne bua kumupisha to. Kuikala mu ditalala ne bana betu mbualu bua mushinga mukole. Tshilejilu, Abalahama ne Lota, muana wa muanabu, bakapeta bimuna bia bungi, ne balami babu ba mikoko bakatandangana bua muaba wa kudishila bimuna. Bu muvua Abalahama musue kuikala mu ditalala, wakambila Lota bua asungule muaba mutambe buimpe. (Gen. 13:1, 2, 5-9) Ntshilejilu tshimpe! Bivuaku bisame Abalahama ku muoyo bua muvuaye muleje muoyo muimpe anyi? Tòo. Yehowa wakamulaya mabenesha a bungi. (Gen. 13:14-17) Yehowa neatubeneshe patudi tuenza malu mu diumvuangana ne mêyi manene a mu Bible ne tujikija bilumbu bietu mu dinanga. w16.05 1:11, 12

Dibidi dia 4/9

Tungunukayi ne kujingulula tshidi disua dia Yehowa.—Ef. 5:17.

Yehowa mmutuelele mikenji mu Bible idi ituleja patoke tshidiye musue bua tuetu kuenza. Tshilejilu, udi utukandika bua kutendelela mpingu, kuiba, kukuatshika maluvu anyi kuenda masandi. (1 Kol. 6:9, 10) Yezu Kristo, Muana wa Nzambi, wakelela bayidi bende mukenji musunguluke eu: “Ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi; nubabatize mu dîna dia Tatu, mu dia Muana ne mu dia nyuma muimpe; nubalongeshe mua kutumikila malu onso amvua munuambile. Monayi! Ndi nenu matuku onso too ne ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.” (Mat. 28:19, 20) Bualu buonso budi Yehowa ne Yezu batuambila bua kuenza mbua diakalenga dietu. Mikenji ya Yehowa idi itulongesha mutudi mua kudikuba tuetu ne bena mu mêku etu, idi ituambuluisha bua kuikala ne makanda a mubidi mimpe ne bua kuikala ne disanka. Bualu bua mushinga budi ne: patudi tutumikila mikenji ya Yehowa, kusangisha ne wa kuyisha, tudi tumusankisha ne udi utubenesha. w16.05 3:1

Disatu dia 5/9

Nushintuluke, nukudimune meji enu.—Lomo 12:2.

Tuetu tulonda buludiki butudi tupeta ku diambuluisha dia nyuma muimpe wa Nzambi ne tulonga mua kuela meji mudiye wela meji, dîba adi, malu atudi tuela meji, atudi tuamba ne tuenza neasankishe Yehowa bikole. (Luka 11:13; Gal. 5:22, 23) Kadi nansha nanku, netutungunuke anu ne kualuisha. (Nsu. 4:23) Bidi biangata dîba dia bungi bua kulonga mua kuidikija ngikadilu ya Yehowa. Kuakaja ngikadilu yetu ya buena Kristo mbualu butudi ne bua kutungunuka ne kuenza. Wewe mumone ne: kuena muanji kuenza mashintuluka a bungi bu muuvua musue, ikala ne lutulu. Ku ntuadijilu, udi mua kujinga bua kudienzeja bua kuenza tshidi Bible wamba. Kadi paudi wela meji ne wenza malu mu mushindu udi Yehowa musue, nebilue bipepele bua wewe kuela meji mu mushindu udi Nzambi wela meji ne kuenza malu makane.—Mis. 37:31; Nsu. 23:12; Gal. 5:16, 17. w16.05 4:14, 16

Dinayi dia 6/9

Disanka diende didi mu mikenji ya Yehowa, ne mu mikenji yende mudiye welangana meji munya ne butuku.—Mis. 1:2.

Lelu, Yehowa udi wenza mudimu ne Bible, nyuma wende ne tshisumbu tshia bena Kristo bua kutufumba. Dîyi dia Nzambi didi mua kutufumba patudi tudibala, tuelangana meji pa malu atudi tubala ne tulomba Yehowa bua atuambuluishe bua kutumikila malu atudi balonge. Davidi wakafunda ne: ‘Ndi nkuvuluka pandi pa bulalu buanyi; ndi ngelangana meji a bualu buebe bikondo bindi mutabale butuku.’ (Mis. 63:6, NWT) Wakafunda kabidi ne: ‘Nemvudijile Yehowa disanka, wakumpa lungenyi; bulelela, mu mêba a butuku mutshima wanyi udi unyisha.’ (Mis. 16:7) Eyowa, Davidi uvua welangana meji a mibelu ya Yehowa ne uyilekela ifumba meji a munda muende ne mushindu uvuaye udiumvua, nansha pavua mibelu ayi mimukolele bua kuyitaba. (2 Sam. 12:1-13) Davidi mmutushile tshilejilu tshimpe tshia budipuekeshi ne tshia ditumikila. Nunku diebeja ne: ‘Pantu mbala Bible, ntuku ngelangana meji a malu antu mbala ne ndekela mibelu ya Nzambi ilenga meji a munda muanyi ne mushindu untu ndiumvua anyi? Ndiku mua kuenza nunku misangu yonso anyi?’—Mis. 1:3. w16.06 1:11

Ditanu dia 7/9

Kukuatshi tshiji mu mutshima webe lukasa.—Muam. 7:9.

Tuetu bonso tudi bapange bupuangane kukadi bidimu bitue ku miliyo 6 ne tutu tuenza bilema. Nunku katuena mua kutekemena bua bana betu bikala bamba ne benza malu mimpe misangu yonso to. Ki mbimpe bua tuetu kutungunuka ne kuela meji bua bilema biabu to. Tuetu benze nanku, katuakuikala kabidi ne disanka patudi tuenzela Yehowa mudimu to. Bualu bubi menemene budi ne: ditabuja dietu kudi Yehowa neditekete ne tudi mua kumbuka mu bulongolodi buende. Dîba adi, katuakuenzela Yehowa mudimu anyi kutekemena bua kubuela mu bulongolodi buende bupiabupia to. Bua kuikala ne disanka ne ditekemena, tudi ne bua kuvuluka mulayi wa Yehowa udi ukolesha eu: ‘Monayi, ndi mfuka diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia; malu a diambedi kaena avulukibua, ne malu aa kaena abuela mu mitshima kabidi.’ (Yesh. 65:17; 2 Pet. 3:13) Kulekedi bilema bia bakuabu bikupangisha bua kupeta mabenesha akupesha Yehowa wewe mushale ne lulamatu kudiye. w16.06 4:13, 14

Disambombo dia 8/9

Yehowa, Nzambi wetu, udi biende Yehowa umue.—Dut. 6:4.

Muaku “umue” udi uleja ne: malu adiye mulongolole ne adiye wenza nga kueyemena misangu yonso. Yehowa Nzambi kena mutapuluke ne kena ushintuluka to. Utu misangu yonso Nzambi wa kueyemena, udi kayi ushintuluka, muena lulamatu ne mulelela. Tshilejilu, wakalaya Abalahama ne: tunkanunuina tuende tuvua ne bua kusomba mu Buloba bulaya. Yehowa wakenza bishima bia bungi binene bua kukumbaja mulayi wende eu. Bidimu 430 panyima pa Yehowa mumane kufila mulayi au, malu avuaye mulongolole kaavua mashintuluke to. (Gen. 12:1, 2, 7; Ekes. 12:40, 41) Bidimu nkama ya bungi pashishe, Yehowa wakabikila bena Isalele ne: bantemu bende ne kubambilaye ne: ‘Ndi muomumue. Kumpala kuanyi kakuvua Nzambi mukuabu muenjibue, ne panyima panyi kenaku nansha umue.’ Yehowa wakaleja kabidi patoke ne: malu avuaye mulongolole bua kuenza kaavua mashintuluke pakasakidilaye ne: ‘Meme ndi muomumue misangu yonso.’ (Yesh. 43:10, 13; 44:6; 48:12, NWT) Bushuwa, bena Isalele bavua ne diakalenga dinene dia kuenzela Nzambi uvua kayi ushintuluka ne wa kueyemena misangu yonso mudimu. Tudi ne diakalenga dia muomumue lelu.—Mal. 3:6; Yak. 1:17. w16.06 3:6, 7

Dia lumingu dia 9/9

Nuikale badimuke, nutabale, bualu kanuena bamanye dîba diakumbana tshikondo tshijadika.—Mâko 13:33.

Mbulamatadi ya bungi lelu itu iteka basalayi anyi biamu kampanda bua kulama matunga ayi. Mbulamatadi eyi idi itangila muntu yonso anyi tshintu tshionso tshidi mua kukebesha njiwu mu matunga ayi. Kadi ki mmimanye ne: kudi mbulamatadi mukuabu mu diulu udi ne bukole udibu balombola kudi Kristo Yezu to. Mbulamatadi eu neele mbulamatadi yonso ya pa buloba mvita mu katupa kîpi emu. (Yesh. 9:6, 7; 56:10; Dan. 2:44) Tudi bindile ne muoyo kuulu kuulu bua dituku adi dilue ne tudi basue kuikala badilongolole. Nunku, tudi tuteya ntema ku milayi ya mu Bible ne tutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu. (Mus. 130:6) Padi nshikidilu wenda usemena, nebikale bikole bua tuetu kushala batabale. Nebikale bibi be tuetu katuyi bashale batabale! w16.07 2:2, 9, 10

Dimue dia 10/9

Ngasa [wa Nzambi] uvuaye mundeje kavua patupu to.—1 Kol. 15:10.

Paulo uvua mumanye bimpe ne: kavua mukumbanyine luse lunene lua Nzambi to. Uvua ukengesha bena Kristo. Pabuipi ne ku ndekelu kua muoyo wende, Paulo wakafundila Timote ne: “Ndi ne dianyisha kudi Kristo Yezu Mukalenge wetu uvua mumpeshe bukole, bualu uvua mumbale muena lulamatu pakansungulaye bua mudimu.” (1 Tim. 1:12-14) Mmudimu kayi uvuabu bamupeshe? Paulo wakambila bakulu ba mu tshisumbu tshia mu Efeso ne: “Tshiena ngangata anyima wanyi meme bu udi ne mushinga kundi nansha, tshikole njikije lubilu luanyi ne mudimu umvua mupete kudi Mukalenge Yezu wa kuyisha bikole menemene lumu luimpe lua ngasa wa Nzambi.” (Bien. 20:24) Paulo wakayisha ne tshisumi ne mmushile bena Kristo tshilejilu tshimpe lelu. Wakaleja ne: ngasa wa Nzambi kavua “patupu” kudiye. w16.07 4:1-3

Dibidi dia 11/9

Nendeje lungenyi lua kuindila.—Mika 7:7, NWT.

Yehowa utu misangu yonso ukuatshisha batendeledi bende ba lulamatu nansha mudiye mua kuenza bua bindile munkatshi mua bidimu bia bungi bua kupeta majitu kampanda mu tshisumbu anyi bua nsombelu wetu kushintuluka. Wakalaya Abalahama muana wa balume, kadi nkambua eu uvua ne bua kuleja ditabuja ne lutulu. (Eb. 6:12-15) Nansha muvua Abalahama muindile bidimu bia bungi kumpala kua kulelaye Izaka, uvua anu ne lutulu ne kavua mujimije ditabuja diende kudi Yehowa to. (Gen. 15:3, 4; 21:5) Bushuwa, kabitu bipepele bua kuindila to. (Nsu. 13:12) Kadi tuetu batungunuke ne kuela meji bua nsombelu wetu ne bua mutudi bedibue mâyi ku makasa, netudiumvue batekeshibue mu mikolo bikole. Kadi tudi mua kuakaja ngikadilu ituikala nayi dijinga bua kupeta amue majitu mu tshisumbu. Tuetu tubala Bible ne tuelangana meji pa bitudi tubala, tudi mua kupeta meji, dijingulula dia malu, dimanya, tudi mua kuela meji ne kunana lungenyi bimpe, ne tudi mua kuangata mapangadika mimpe. Patudi tutumikila bitudi tulonga mu Bible dituku dionso, tudi mua kuangata mapangadika adi asankisha Yehowa. Tshilejilu, netumanye mua kuenzela bakuabu malu, mua kutula makuta ne mua kusungula mvuadilu ne didilengeja, ne mishindu ya dijikija lutetuku mimpe. w16.08 3:9-11

Disatu dia 12/9

Nzambi yeye ke udi unupesha dikanda.—Filip. 2:13.

Yehowa wakambuluisha bantu bende bua kutshimuna bena Amaleka ne bena Etshiopi, ne wakapesha Nehemiya ne bena Yuda bukole bua kujikija kuibaka bimanu bia Yelushalema. Mu mushindu wa muomumue, Nzambi neatupeshe bukole bua kutungunuka ne kuyisha nansha mutudi ne tunyinganyinga ne buluishi ne bantu kabayi batuteleja. (1 Pet. 5:10) Yehowa kakutumbushila ntatu yetu mu tshishima to. Kadi tudi ne bua kuenza tshietu tshitupa tshia malu. Mmumue ne: tudi ne bua kubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso, kulongolola bisangilu lumingu luonso ne kubuelamu, kutungunuka ne kudilongela ne kuenza ntendelelu wa mu dîku, ne kueyemena Yehowa mu disambila. Katulekedi tshintu nansha tshimue tshitubueja mu ditanaji bua kuenza malu adi Yehowa mulongolole bua kutupesha bukole ne kutukankamija. Wewe mudiumvue ne: bianza biebe mbitekeshibue ku bumue bua ku malu aa, lomba Yehowa diambuluisha. Pashishe, neumone mudi nyuma wa Nzambi ‘ukupesha dikanda, ukupesha dijinga ne bukole bua kuenza malu.’ w16.09 1:12

Dinayi dia 13/9

Kadi bua divulangana dia masandi, mulume yonso ikale ne wende mukaji ne mukaji yonso ikale ne wende bayende.—1 Kol. 7:2.

Mupostolo Paulo wakalomba bantu bua bashale bajike. Pashishe kuluaye kuamba meyi adi kuulu aa. Wakamba kabidi ne: “Bobu kabayi mua kudikanda, babuele mu dibaka, bualu mbimpe kubuela mu dibaka pamutu pa kufua ne disamina dia muoyo.” Nunku, muntu udi mua kuangata dipangadika dia kubuela mu dibaka bua majinga makole a disangila kaamufikishi ku tshilele tshibi tshia kudijikijila majinga a kusangila anyi ku tshiendenda. Kadi bajike badi ne bua kukonkonona bua kumona bikalabu bakadi bulelela bakumbane bua kubuela mu dibaka. Paulo wakamba ne: “Bikala muntu wela meji ne: udi wenzela bukamama buende bibi, bikalaye mumane kupita tshikondo tshia bunsonga, nunku tshidi ne bua kuenzeka ntshiotshi etshi: enze tshidiye musue; kena wenza bubi to. Babuele mu dibaka.” (1 Kol. 7:9, 36; 1 Tim. 4:1-3) Kabena mua kusaka muntu bua kubuela mu dibaka anu bualu udi ne majinga makole a kusangila atu ba bungi nawu mu tshikondo tshia bunsonga. Muntu wa nunku udi mua kuikala kayi mukumbane bua kuambula majitu a mu dibaka. w16.08 1:17

Ditanu dia 14/9

Mu malu onso tudi tudimanyisha bu bena mudimu ba Nzambi.—2 Kol. 6:4.

Bantu ba bungi badi mua kupeta lungenyi kampanda lua tshitudi bilondeshile “tshidi tshimueneka ku mêsu.” (1 Sam. 16:7; NWT) Bu mutudi batendeledi ba Nzambi, katuena mua kuvuala anu bilamba bidi bienza bua tudiumvue bimpe patudi tubivuala anyi bitudi banange to. Patudi tutumikila mêyi manene a mu Bible, nebituambuluishe bua kubenga kuvuala bilamba bidi bikuata pambidi, bileja mubidi anyi bidi bijulangana majinga mabi. Ebi bidi bileja ne: tudi ne bua kuepuka bilamba bidi bizola bitupa bia mubidi anyi biwushiya patoke. Muntu nansha umue kena ne bua kudiumvua bibi anyi kudiumvua muenzejibue bua kutangila kua tshianana padiye umona mushindu utudi bavuale to. Tuetu ne bilamba bilongolola bimpe, bia mankenda, badilengeje bimpe ne bavuale ne nkatshinkatshi, bantu badi mua kutunemeka bikole ne kukokibua kudi Nzambi utudi tutendelela. Kabidi, badi mua kupeta dijinga dikole dia kumanya Nzambi utudi tutendelela, kunemeka bulongolodi buetu bikole ne kupeta dijinga dikole dia kuteleja mukenji wetu wa lupandu. w16.09 3:5, 6

Disambombo dia 15/9

Kuikadi muena malu makole, kadi ikale ne meji mapole kudi bantu bonso.—Tito 3:2.

Paudi uyukila ne bantu bakuabu, keba bua kuanji kumanya tshidibu bitabuja menemene. Bamue bantu badi bitabuja ne: bintu mbidienzekele batu kabidi bitabuja ne: Nzambi udiku. Batu bamba ne: Nzambi mmuenze mudimu ne tshintu tshimue bua kufuka mishindu mishilashilangane ya bintu bidi ne muoyo. Bakuabu badi bitaba ne: dilongesha dia ne: bintu mbidienzekele ndilelela bualu badi badilongesha mu tulasa. Bamue mbalekele kuitaba ne: Nzambi udiku bualu bitendelelu mbibele mâyi ku makasa. Nunku paudi uyukila ne muntu bua ntuadijilu wa bufuki, mbimpe kuanji kumuela nkonko. Keba bua kumanya tshidi muntu au witabuja ne tshidi tshimufikishe ku ditshitaba. Pashishe teleja ne ntema yonso tshidiye wamba. Wewe muenze nunku, udi mua kuanyisha bua kukuteleja pebe. Muntu yeye mukuambe ne: udi mutatakane bua muudi witabuja ne: kudi Mufuki, ebeja muntu au ne kanemu konso bua akuambile muvua muoyo mutuadije. Bua tshintu tshia kumpala tshivua ne muoyo kutungunuka ne kuikalaku, tshivua ne bua kuanji kupatula bintu bikuabu bifuanangane natshi kumpala kua kuluatshi tshintu tshikuabu. Mulongeshi kampanda wa shimi wakamba ne: “Bungi bua bintu bidi mu tuntu tukese menemene tudi ne muoyo budi bukemesha bikole.” w16.09 4:12, 13

Dia lumingu dia 16/9

Kabavua bitabe bua babalekele ku diambuluisha dia tshia kupikula natshi kampanda, bua bamone mua kupeta dibishibua dimpe menemene.—Eb. 11:35.

Nansha mutudi katuyi bamanye bimpe bantu bavua Paulo welela meji, bamue ba kudibu bu mudi Nabota ne Zekâya, bakabasa mabue ne kubashipa bua muvuabu batumikila Nzambi. (1 Bak. 21:3, 15; 2 Kul. 24:20, 21) Danyele ne balunda bende bavua ne mpunga muimpe wa ‘kuitabuja lupandu’ pavuabu babenga kutumikila Nzambi. Kadi ditabuja divuabu nadi kudi Nzambi, diakabambuluisha bua kuakula, bua ‘kubuikila mukana mua nyama wa ntambue’ ne bua ‘kujima bukole bua kapia.’ (Eb. 11:33, 34; Dan. 3:16-18, 20, 28; 6:13, 16, 21-23) Bua ditabuja diabu, baprofete bu mudi Mikaya ne Yelemiya ‘bakapeta diteta pavuabu babaseke ne babele mu maloko. Bakuabu bu mudi Eliya “bakatambakana mu bipela ne pa mikuna, mu mbuebue ne mu masoso a mu buloba.” Bantu bonso aba bakatantamena ntatu ne kushalabu ne lulamatu kudi Nzambi bualu bavua ne “dindila dishindame dia tshitudi batekemene.”—Eb. 11:1, 36-38; 1 Bak. 18:13; 22:24-27; Yel. 20:1, 2; 28:10, 11; 32:2. w16.10 3:10, 11

Dimue dia 17/9

Ne didipuekesha, nuangate bakuabu bu banupite nuenu.—Filip. 2:3.

Tudi tuleja benyi luse patudi tubela muoyo ne disanka ku Nzubu wa Bukalenge. Bantu batshidi bafikilaku mu ditunga dikuabu badi imue misangu mua kumvua bundu ne kuditola pa nkayabu. Bua bibidilu bia kuabu anyi bua nsombelu wabu, badi mua kudimona bashadile kudi bantu ba dikoba dikuabu anyi ba ditunga dikuabu. Nanku tudi ne bua kuya kudibu bua kubela muoyo ne kubaleja mutudi babanange ne kubatabalela ne muoyo mujima. Nuenu ne JW Language mu muakulu wenu, udi mua kukuambuluisha bua kumanya mutubu belangana muoyo mu muakulu wabu (Filip. 2:4) Udi pamuapa mua kudiumvua bibi bua kuyukila ne muntu udi ne bibidilu bishilangane ne biebe. Bua kumbusha lungenyi elu, udi mua kumuambila bualu kampanda budi bukutangila. Pashishe udi mua kumona ne: nudi ne malu a bungi a muomumue kupita muuvua wela meji. Manya ne: bibidilu bia miaba yonso bitu ne amue malu mimpe ne makuabu mabi. w16.10 1:13, 14

Dibidi dia 18/9

Badi bakula bua masandi munkatshi muenu, masandi adi kaayi nansha munkatshi mua bisamba.—1 Kol. 5:1.

Dîyi dia Nzambi didi dituambila tshidi yonso wa kutudi ne bua kuenza bua malu mabi kaikadi mu bisumbu bietu. Tumone tshivua tshienzeke mu tshisumbu tshia mu Kolinto. Paulo uvua mudienzeje bikole bua kuyisha mu tshimenga atshi ne uvua munange “bansantu” nende bavuamu. (1 Kol. 1:1, 2) Nunku ela meji muvuaye mudiumvue pakamanyaye ne: umue wa kudibu uvua wenda masandi, ne bana betu ba balume bavua balekele muntu au mu tshisumbu. Paulo wakambila bakulu bua kufila muntu au kudi Satana, mmumue ne: bua kumuipatabu mu tshisumbu. Bua bakulu kulamabu tshisumbu tshikezuke, bavua ne bua kumbusha “luevene.” (1 Kol. 5:5-7, 12) Tuetu batue bakulu mpanda padibu bangata dipangadika dia kuipata muntu udi muenze mpekatu munene kayi munyingalale, tudi tuambuluisha bua kulama tshisumbu tshikezuke ne pamuapa tudi mua kuambuluisha muntu au bua kunyingalala ne kulomba Yehowa bua amufuile luse. w16.11 2:14

Disatu dia 19/9

Binuikala ne dîyi dia kukankamija nadi bantu, nudi mua kudiamba.—Bien. 13:15.

Dikankamija mbukole budi buenza bua muntu adiumvue bimpe. Rubén udi wamba ne: “Munkatshi mua bidimu bia bungi mvua nduangana ne lungenyi lua kubenga kudiangata ne mushinga. Kadi umue musangu, ngakayisha ne mukulu uvua mujingulule ne: tshivua bimpe dituku adi to. Wakanteleja ne lutulu pamvua mmulondela mumvua ndiumvua. Pashishe wakamvuluija malu mimpe amvua ngenza. Wakamvuluija kabidi mêyi a Yezu adi aleja ne: yonso wa kutudi udi ne mushinga wa bungi kupita mishamisha ya bungi. Mvua mvuluka mvese eu misangu yonso, ne utu unkolesha. Mêyi a mukulu eu akanshintulula bikole.” (Mat. 10:31) Bible udi wamba ne: tudi ne bua kukankamijangana misangu yonso. Mupostolo Paulo wakafundila bena Kristo bena Ebelu ne: ‘Tungunukayi ne kukankamijangana dituku dionso bua bukole bua dishima budi nabu bubi kabupapishi muntu nansha umue wa kunudi.’ (Ebelu 3:13) Udi mumanye mudi mubelu udi ukankamija ne mushinga paudi uvuluka tshikondo kampanda tshivua mêyi a dikankamija nawu makupeteshe disanka. w16.11 1:2, 3

Dinayi dia 20/9

Bantu nebajuke bakula malu makonyangale bua kukoka bayidi mu nyima muabu.—Bien. 20:30.

Mu tshidimu tshia 313 panyima pa Kristo, mukalenge Constantin uvua ukokesha bukalenge bua Lomo buvua kabuyi bumanye Nzambi ne wakavuija “tshitendelelu tshia bukua buena Kristo” tshitendelelu tshia mbulamatadi. Panyima pa Tshipangu tshia ku Nicée, Constantin uvua muleji mpala wa tshipangu etshi, wakatuma nsaserdose Arius mu bupika bualu uvua mubenge kuitaba ne: Yezu nNzambi. Pashishe, Théodose I wakalua mukalenge wa Lomo (mu 379-395 panyima pa Yezu), ne tshitendelelu tshia Katolike tshiakalua tshitendelelu tshia mbulamatadi wa Lomo. Bamanyi ba malu a kale badi bamba ne: bena Lomo bavua kabayi bamanye Nzambi bakalua bena Kristo ba ku dîna mu bidimu bia 300. Kadi bulelela budi ne: mu tshikondo atshi, bena Kristo batontolodi bavua bitaba malongesha a bampangano, nunku bakavua balue tshitupa tshia mu Babilona Munene. Kadi kutshivua anu bamue bena Kristo bela manyi ba lulamatu bavua benza muabu muonso bua kutendelela Nzambi.—Mat. 13:24, 25, 37-39. w16.11 4:8, 9

Ditanu dia 21/9

Nupuile [Yehowa] ntatu yenu yonso, bualu udi uditatshisha bua bualu buenu.—1 Pet. 5:7.

Tudi mu tshikondo tshikole menemene. Satana Diabolo udi ne tshiji tshikole ne “udi unyunguluka bu ntambue udi ukungula, ukeba bua kudia muntu.” (1 Pet. 5:8; Buak. 12:17) Ke bualu kayi, nsombelu mmuwule ne malu adi abungamija, nansha batendeledi ba Nzambi batu bapeta tunyinganyinga. Batendeledi ba Nzambi ba kale, bu mudi mukalenge Davidi, bavua pabu bapete “ntatu munda” muabu. (Mis. 13:2) Mupostolo Paulo uvua ‘usamisha lungenyi bua bisumbu bionso.’ (2 Kol. 11:28) Kadi ntshinyi tshitudi mua kuenza padi tunyinganyinga tutupita bukole? Tatu wetu wa mu diulu udi ne dinanga uvua muambuluishe batendeledi bende ba kale bua kupeta disulakana ku tunyinganyinga tuabu, ne mmusue kutuenzela bia muomumue lelu. Mushindu kayi? Patudi tusambila ne muoyo mujima, tubala Dîyi dia Nzambi ne tuelangana meji, tulekela nyuma muimpe wa Yehowa bua atuambuluishe ne tuambila muntu utudi tueyemena mutudi tudiumvua. w16.12 3:1, 2

Disambombo dia 22/9

Ndekelu wa malu au ndufu.—Lomo 6:21.

Mu bidimu lukama bia kumpala, bamue bena mu Kolinto bavua bivi, balume badibu balala nabu bu bakaji anyi balume badi balala ne balume, bena masandi, batendeledi ba mpingu ne bakuatshiki ba maluvu. Bakalekela ‘dimuma divuabu bapete adi’ ne bakafika ku dimanya Yehowa, kumunanga, kumuenzela mudimu ne kushintulukabu. ‘[Bakumvua] bundu mpindieu bua malu avuabu benza.’ Kadi ‘bakasukudibua’ ne ‘bakavuijibua ba tshijila.’ (Lomo 6:21; 1 Kol. 6:9-11) Bena Kristo ba mu Lomo bavua pabu dijinga ne kuenza mashintuluka a muomumue. Paulo muenzeja kudi nyuma muimpe wakabafundila ne: “Kanufidi bitupa bia mubidi wenu ku bubi bu bia mvita bia malu adi kaayi makane to, kadi nudifile kudi Nzambi bu bantu bavua bafue kadi mpindieu bikale ne muoyo; nufile kabidi bitupa bienu bia mubidi kudi Nzambi bu bia mvita bia malu makane.” (Lomo 6:13) Paulo uvua mutuishibue ne: bavua mua kuenza malu mimpe, ne ngasa wa Nzambi uvua ne bua kutungunuka ne kubambuluisha. w16.12 1:13

Dia lumingu dia 23/9

Eyemena Yehowa.—Mis. 37:3.

Yehowa wakafuka bantu ne bipedi bia pa buabi. Wakatupesha tshipedi tshia kuela meji tshidi tshituambuluisha bua kujikija bilumbu ne kulongolola malu bua matuku atshilualua. (Nsu. 2:11) Wakatupesha bukole bua tuikale ne mushindu wa kuenza malu atudi balongolole bua kuenza ne kukumbaja bipatshila bietu. (Filip. 2:13) Wakatupesha kabidi kondo ka muoyo, mmumue ne: dimanya dia tshidi tshimpe ne tshidi tshibi didi munda muetu. Kondo ketu ka muoyo kadi katuambuluisha bua kulongolola bilema bietu ne kubenga kuenza mpekatu. (Lomo 2:15) Ku musangu ne ku musangu, Yehowa udi utudimuija mu Dîyi diende bua tuetu kuenza mudimu bimpe ne bipedi bietu. Tshilejilu, mu Mifundu ya tshiena Ebelu badi batuambilamu ne: ‘Meji adi muena mutshima wa mudimu upangadija adi amuvudijila lupetu luvule,’ ne “malu onso audi wenza wenze ne bukole buebe buonso.” (Nsu. 21:5; Muam. 9:10) Mu Mifundu ya tshiena Greke badi batuambilamu ne: “Patutshidi ne mushindu, tuenzelayi bantu bonso malu mimpe,” ne “bilondeshile mudi muntu yonso mupete tshipedi, nukuate natshi mudimu bua kuambuluishangana.” (Gal. 6:10; 1 Pet. 4:10) Kakuyi mpata, Yehowa mmusue bua tuenze tshitudi mua kuenza bua kudiambuluisha ne kuambuluisha bakuabu. w17.01 1:1, 2

Dimue dia 24/9

Malu aa akabafikila bu bilejilu, bakaafunda bua kutudimuija tuetu badi ku nshikidilu kua ndongoluelu ya malu.—1 Kol. 10:11.

Bantu bonso mbapiane dipanga bupuangane ne lufu bia kudi Adama ne Eva. Kadi, tutshidi anu ne bukenji bua kuenza mudimu ne budikadidi bua kudisunguila malu. Tudi tumona bualu ebu mu mushindu uvua Nzambi muenzele tshisamba tshia Isalele malu. Ku butuangaji bua muena mudimu wende Mose, Yehowa wakabashila bua badisunguile bua kulua bumpianyi buende bua pa buabu. (Ekes. 19:3-6) Ntshinyi tshiakenzabu? Bakasungula bua kulua bantu ba Nzambi ne kunemeka mikalu ivua Nzambi muele. Bakamba ne: ‘Netuenze mêyi onso akutuambila Yehowa.’ (Ekes. 19:8) Bia dibungama, bakalua kusungula bua kubenga kukumbaja tshivuabu balaye Yehowa. Tshilejilu tshiabu etshi tshidi mua kutupesha dilongesha dia mushinga edi: tuangatayi misangu yonso budikadidi buetu bua kudisunguila malu ne mushinga wa bungi, ne tutungunukayi ne kulamata Yehowa bikole ne kutumikila mikenji yende. w17.01 2:9

Dibidi dia 25/9

Enda ne Nzambi webe ne mutshima mupuekele.—Mika 6:8.

Umue musangu mu bukokeshi bua Mukalenge Yalobama, Yehowa wakatuma muprofete wa mu Yuda bua kuambila Yalobama mukenji wa dilumbuluisha. Muprofete muena budipuekeshi eu wakatumikila Yehowa ne kufikisha mukenji eu, ne Yehowa wakamukuba ku tshiji tshikole tshia Yalobama. (1 Bak. 13:1-10) Pavuaye upingana, muprofete wakatuilangana ne muntu mulume mukulumpe pabuipi ne Betele. Muntu eu uvua wamba muvuaye muprofete wa Yehowa. Wakashima nsongalume eu bua ashipe mukenji wa kudi Yehowa wa ne: ‘Kudi bidia, kunu mâyi mu Isalele’ ne ‘kupinganyi mu njila uwakafumina.’ Yehowa kakasanka to. Pakavua muprofete wa Yehowa eu mu njila mutangile kuende, ntambue wakamukuata ne kumushipa. (1 Bak. 13:11-24) Katuena bamanye bua tshinyi muprofete wakapangadija bua kuteleja mukulumpe eu pamutu pa kuteleja Yehowa to. Kadi tudi bamanye ne: kavua mutungunuke ne ‘kuenda ne Nzambi ne mutshima mupuekele’ to. w17.01 4:1-3

Disatu dia 26/9

Ngakuamba dîyi dianyi, nendimane; ngakadipangidijila bualu, nembuenze.—Yesh. 46:11.

Mêyi a kumpala a mu Bible a ne: “Kale ku tshibangidilu Nzambi wakafuka diulu ne buloba” adi amueneka mapepele, kadi adi ne bujitu bua bungi. (Gen. 1:1) Tudi tumona anu bintu bikese mu bintu bia bungi bivua Nzambi mufuke mu diulu ne pa buloba, ne tudi ne dimanya dikese menemene dia bintu bu mudi tshibuashibuashi, butoke, ne bukole budi bukoka bintu bua bimate panshi. (Muam. 3:11) Kadi Yehowa mmutuleje tshidiye mulongolole bua buloba ne bua bantu. Wakafuka bantu mu tshimfuanyi tshiende, ne mmusue bua bikale ne muoyo pa buloba. (Gen. 1:26) Bavua ne bua kuikala bana bende, ne yeye uvua ne bua kuikala Tatu wabu. Mu nshapita muisatu wa mukanda wa Genese, tudi tumona ne: bakaluisha tshivua Yehowa mulongolole. (Gen. 3:1-7) Nansha nanku kakuena bualu budi Yehowa kayi mua kuenza to. Muntu nansha umue kena mua kumupangisha bua kuenza bualu. (Yesh. 46:10; 55:11) Tudi bashindike ne: tshivua Yehowa mulongolole ku ntuadijilu netshikumbane anu ku kumbana mu tshikondo tshiakane! w17.02 1:1, 2

Dinayi dia 27/9

Wakatuma nyuma wende muimpe [munda mua Mose] udi kudi kunyi?—Yesh. 63:11.

Bantu bavuaku mua kumona ne: Mose uvua ne nyuma wa Nzambi anyi? Eyowa. Nyuma muimpe wa Yehowa wakapesha Mose bukole bua kuenza bishima ne bua kumanyisha dîna dia Nzambi kudi Palô, mukokeshi wa bukole wa mu Ejipitu. (Ekes. 7:1-3) Nyuma muimpe uvua kabidi muambuluishe Mose bua kuikala mulombodi uvua ne dinanga ne lutulu. Bulelela, Yehowa uvua musungule Mose bua kulombola bantu bende. Mbanganyi bakuabu bavua Yehowa mupeshe nyuma wende muimpe bua kulombola bantu bende? Bible udi wamba ne: “Yoshua, muana wa Nuna, wakadi ne lungenyi.” (Dut. 34:9) “Nyuma wa Yehowa wakatulukila Gideona.” (Bal. 6:34) “Nyuma wa Yehowa wakatulukila Davidi bikole.” (1 Sam. 16:13) Bantu balume bonso aba bavua beyemene nyuma wa Nzambi bua abambuluishe bua kuenza malu avuabu kabayi mua kuenza ne bukole buabu nkayabu.—Yosh. 11:16, 17; Bal. 7:7, 22; 1 Sam. 17:37, 50. w17.02 3:3-5

Ditanu dia 28/9

Tshiena ngamba ne: tudi ne bukokeshi pa ditabuja dienu, kadi tudi benzejanganyi nenu ba mudimu bua disanka dienu, bualu nudi bimane bua ditabuja dienu.—2 Kol. 1:24.

Paulo mmutushile tshilejilu tshimpe tshia kunemeka bukenji budi nabu bena Kristo netu bua kudiangatshila mapangadika. Lelu, bakulu badi mua kuidikija tshilejilu tshiende padibu bafila mubelu mu bualu budi muntu nkayende ne bua kudiangatshila dipangadika. Badi ne disanka dia kuambila bena Kristo nabu malu adi mimanyine mu Dîyi dia Nzambi. Kadi bakulu badi ne budimu, badi balekela muena Kristo yonso udiangatshila mapangadika bualu yeye ke wakungamangana ne bipeta biamueneka. Muaba eu dilongesha dinene ndia ne: tudi mua kuambuluisha bakuabu bua bumvue mubelu wa mu Bible udi utangila nsombelu wabu. Kadi bena Kristo netu badi ne bukenji ne bujitu bua kudiangatshila mapangadika. Padibu badiangatshila mapangadika mimpe, badi bapatula bipeta bimpe. Mbiumvuike bimpe ne: katuena ne bua kuela meji ne: tudi ne bukokeshi bua kusunguila bena Kristo netu tshia kuenza to. w17.03 2:11

Disambombo dia 29/9

Nutumikile bantu badi balombola munkatshi muenu, nubakokele.—Eb. 13:17.

Bena mu Kasumbu kaludiki badi baleja mudibu ne ditabuja dikole padibu bayisha lumu luimpe ne tshisumi tshionso ne benza bua lumuangalake bikole. Tutuku tubatua nyama ku mikolo mu mudimu wa mushinga eu anyi? Biobi nanku, netuikale ne disanka patumvua Yezu utuambila ne: “Misangu yonso inuvua benzele umue wa ku bana betu batekete aba, nuvua bangenzele meme.” (Mat. 25:34-40) Pakapingana Yezu mu diulu, kakalekela bayidi bende to. (Matayi 28:20) Uvua mumanye ne: nyuma muimpe, banjelu ne Dîyi dia Nzambi biakamuambuluisha bua kulombola malu pavuaye pa buloba. Udi wambuluisha mupika wa lulamatu lelu mu mushindu wa muomumue. Kasumbu kaludiki kadi katungunuka ne “kulonda Muana wa mukoko,” Yezu, “kuonso kudiye uya.” (Buak. 14:4) Nunku patudi tulonda bulombodi bua Kasumbu kaludiki, tudi tulonda Mulombodi wetu Yezu. Mu katupa kîpi emu, neatulombole ku muoyo wa tshiendelele. (Buak. 7:14-17) Kakuena mulombodi wa panu nansha umue udi mua kulaya bualu bua nunku to! w17.02 4:17-19

Dia lumingu dia 30/9

Uteke njila webe mu bianza bia Yehowa; umueyemene yeye kabidi, ne yeye neenze malu ende.—Mis. 37:5.

Patudi tutuilangana ne ntatu idi imueneka mitukolele mua kupita nayi, bitu bipepele pamuapa bua kumona ne: mbimpe kueyemena Yehowa. Kadi tutu tuenza tshinyi patudi kumpala kua ntatu mikese menemene ya ku dituku ne ku dituku? Tutuku imue misangu tudieyemena, tukeba bua kujikija tshilumbu kampanda mu mushindu utudi tumona ne: mmuimpe anyi? Peshi tutuku misangu yonso tuanji kukonkonona tshidi Bible wamba ne pashishe tukeba bua kutumikila mubelu au bua kujikija malu atudi nawu anyi? Tshilejilu, fuanyikija ne: bena mu dîku dienu badi bakutatshisha bua kubuela mu bisangilu anyi mu mpuilu. Neulombaku Yehowa bua akuambuluishe bua kumanya tshia kuenza mu nsombelu au anyi? Pamuapa udi mushale munkatshi mua bidimu bia bungi kuyi ne mudimu, kadi ulua kumona muntu kampanda ujinga kukuangata ku mudimu. Neumuambilaku ne: utu ubuela mu bisangilu lumingu luonso ne bifuane kukupangisha bua kukuangataye ku mudimu anyi? Nansha tuetu ne nsombelu kayi, tudi ne bua kuvuluka mibelu ya mufundi wa Misambu idi mu mvese wetu wa lelu. w17.03 4:6

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu