TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es19 dib. 37-46
  • Ngondo 4

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 4
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2019
  • Tumitu tua bualu
  • Dimue dia 1/4
  • Dibidi dia 2/4
  • Disatu dia 3/4
  • Dinayi dia 4/4
  • Ditanu dia 5/4
  • Disambombo dia 6/4
  • Dia lumingu dia 7/4
  • Dimue dia 8/4
  • Dibidi dia 9/4
  • Disatu dia 10/4
  • Dinayi dia 11/4
  • Ditanu dia 12/4
  • Disambombo dia 13/4
  • Dia lumingu dia 14/4
  • Dimue dia 15/4
  • Dibidi dia 16/4
  • Disatu dia 17/4
  • Dinayi dia 18/4
  • Dituku dia Tshivulukilu
    Panyima pa dibuela dia dîba
    Ditanu dia 19/4
  • Disambombo dia 20/4
  • Dia lumingu dia 21/4
  • Dimue dia 22/4
  • Dibidi dia 23/4
  • Disatu dia 24/4
  • Dinayi dia 25/4
  • Ditanu dia 26/4
  • Disambombo dia 27/4
  • Dia lumingu dia 28/4
  • Dimue dia 29/4
  • Dibidi dia 30/4
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2019
es19 dib. 37-46

Ngondo 4

Dimue dia 1/4

Wakafila mapa mikale bantu.​—Ef. 4:8.

Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua mapa a mushinga mukole aa atuambuluishe? Umue mushindu nkuidikija ditabuja dia bakulu ne tshilejilu tshiabu tshimpe. Mushindu mukuabu nkutumikila mibelu ya mu Bible idibu batupesha. (Eb. 13:7, 17) Tuvuluke ne: bakulu mbatunange ne mbasue bua tukole mu nyuma. Tshilejilu, bobu bamone ne: tudi bapumbishe bisangilu, anyi ne: tshisumi tshietu tshidi tshienda tshikepa, kakuyi mpata, nebalue ne lukasa luonso bua kutuambuluisha. Nebatuteleje ne pashishe nebadienzeje bua kutukolesha ne mibelu mimpe ya mu Bible idi ikankamija. Utuku umona diambuluisha dia nunku bu mushindu udi Yehowa uleja mudiye mukunange anyi? Manya ne: bidi mua kukolela bakulu bua kutupesha mibelu. Nunku, mmunyi muudi mua kupepejila bakulu bujitu mu tshisumbu tshienu? Ikala ne budipuekeshi, muntu wa kukuatshila malu, ne ikala ne dianyisha. Mona diambuluisha diabu bu mushindu udi Nzambi mukunange. Nebikuambuluishe wewe ne nebibambuluishe pabu bua kuenza mudimu wabu ne disanka dia bungi. w18.03 31 §15, 16

Dibidi dia 2/4

Muananyi, ikala ne meji, usankishe muoyo wanyi, bua mmone mua kuandamuna kudi yeye udi unnyobola.—Nsu. 27:11.

Muana yonso mmushilangane ne bakuabu; bana bonso kabatu bakola mu nyuma mu mushindu wa muomumue to. Bamue batu bajingulula bulelela, bangata mapangadika mimpe, ne baleja dijinga dia kubatijibua patshidibu bana. Bakuabu badi bakumbana bua kubatijibua anu padibu bakola ndambu. Nunku, baledi badi ne busunguluji kabatu benzeja bana babu ku bukole bua babatijibue to. Kadi badi bambuluisha muana yonso bua kukola mu nyuma bilondeshile lubilu ludiye uya nalu kumpala. Baledi badi mua kusanka padi muanabu uvuluka lungenyi ludi mu mvese wa lelu. Tshidibi, kabena ne bua kujimija tshipatshila tshiabu tshia kuvuija bana babu bayidi ba Kristo to. Baledi bobu ne bualu ebu mu mutu, nebajinge kuandamuna lukonko elu: ‘Muananyi udi ne dimanya dikumbane bua kudilambula kudi Nzambi ne kubatijibua anyi?’ w18.03 9 §6

Disatu dia 3/4

Kena upingana tshianyima bua malu adiye mulaye, nansha padiwu amubipila.—Mis. 15:4.

Tuetu bamane kuitaba dibikila dia kuya kua muntu, katuena ne bua kulua kudibenga tshianana tshianana to. Muntu udi mutubikile au udi mua kuikala mulongolole bintu biende; tuetu babenge kuya, bionso bidiye mulongolole bidi mua kuya mu mâyi. (Mat. 5:37) Bamue bantu mbabenge dibikila dikavuabu bitabe anu bua kuitaba dikuabu didi dimueneka dimpe dipite dia kumpala. Kuenza nanku kudiku kuleja dinanga ne kanemu anyi? Kadi tudi ne bua kuitaba dibikila dia muntu ne kuleja dianyisha bua tshionso tshidiye mua kutupesha. (Luka 10:7) Bikala malu atudi katuyi mua kuepuka matupangishe bua kuya, mbimpe tuleje muntu udi mutubikile au kumpala kua dîba. Kuenza nanku kudi kuleja mutudi bamunange ne tumutua mushinga. Kunemeka bibidilu bia muaba ne muaba kudi paku ne mushinga. Mu imue miaba, batu anu bakidila muntu uvuabu kabayi batekemene; mu miaba mikuabu, mbimpe kuanji kumvuangana. Mu imue miaba, benyi badi mua kubenga ne kanemu konso dibikila dia muntu dia kumpala anyi dibidi; mu miaba mikuabu, kubenga dibikila dia kumpala nkupanga malu. Tuenzayi muetu muonso bua bantu badi batubikile basanke. w18.03 18 §20, 21

Dinayi dia 4/4

Tuyayi batangile ku dikola.​—Eb. 6:1.

Manya ne: kumanya patupu Bible ki nkukumbane bua kulua muntu mukole mu nyuma to. (1 Bak. 4:29, 30; 11:4-6) Nanku tshitudi mua kusakidila ku dimanya dia Bible ntshinyi? Tudi ne bua kutungunuka ne kuya kumpala mu nyuma. (Kolos. 2:6, 7) Bualu bumue bua mushinga nkulonga mukanda wa “Nudilame mu dinanga dia Nzambi.” Dijikija kulonga mukanda eu nedikuambuluishe bua kumanya mua kutumikila mêyi manene a mu Bible mu nsombelu webe. Wewe mumane kujikija kuwulonga, udiku mua kulonga malu makuabu adi mua kujalamija ditabuja diebe anyi? (Kolos. 1:23) Udiku welangana meji a biudi ulonga ne usambila bua kumanya muudi mua kubitumikila anyi? Umanye ne: patudi tulonga ne tuelangana meji, tudi tuenza nanku ne tshipatshila tshia kuikala ne dijinga dikole dia kusankisha Yehowa ne kutumikila mikenji yende. (Mis. 40:8; 119:97) Tudi kabidi tuditatshisha bua kulekela bintu bidi bitupangisha bua kukola mu nyuma.​—Tito 2:11, 12. w18.02 24 §7; 25 §9

Ditanu dia 5/4

[Noa] kuluaye mupianyi wa buakane budi bufumina ku ditabuja.​—Eb. 11:7.

Bua kupeta ditabuja bu dia Noa, tudi ne bua kulonga Dîyi dia Nzambi bikole, kulama malu atudi tulonga, ne kulekela dimanya adi ditufumba ne ditulombola. (1 Pet. 1:13-15) Apu, ditabuja ne meji a Nzambi nebitukube ku mayele a Satana ne ku nyuma mubi wa pa buloba. (2 Kol. 2:11) Nyuma au udi usaka bantu ku dinanga tshikisu ne tshiendenda ne ku dilonda majinga a mubidi. (1 Yone 2:15, 16) Udi mene mua kufikisha bantu batekete mu nyuma ku dilengulula tshijadiki tshia ne: dituku dinene dia Nzambi dikadi disemene pabuipi. Mona ne: pavua Yezu mufuanyikije matuku etu aa ne matuku a Noa, kavua muimanyine pa tshikisu ne tshiendenda to, kadi uvua muimanyine pa njiwu ya dilengulula malu a Nzambi. (Mat. 24:36-39) Diebeja ne: ‘Nsombelu wanyi udiku uleja ne: ndi bushuwa mumanye Yehowa anyi? Ditabuja dianyi didiku dinsaka bua kuikala ne nsombelu udi umvuangana ne mikenji miakane ya Nzambi ne bua kuyimanyisha bakuabu anyi?’ Mandamuna ebe alejaku ne: wewe pebe udi ‘wenda ne Nzambi mulelela.’—Gen. 6:9. w18.02 9-10 §8-10

Disambombo dia 6/4

Umbuka kudi bantu aba.—2 Tim. 3:5.

Katuena mua kuepuka bantu badi ne ngikadilu mibi eyi kubepukilamu to. Tudi mua kuenza nabu mudimu pamue, kulonga nabu tulasa, anyi kusombela nabu muaba umue. Kadi tudi mua kuepuka bua ngelelu wabu wa meji kalu kutuambulukila ne katulu kuidikija ngikadilu yabu. Tudi tuenza nanku patudi tukolesha malanda etu ne Yehowa ku diambuluisha dia dilonga dia Bible ne tudia bulunda ne bantu badi badisuike bua kuenzela Yehowa mudimu. Tudi kabidi ne bua kudienzeja bua kuambuluisha bakuabu bua bamanye Yehowa. Keba mpunga ya kuyisha bakuabu, ne lomba Yehowa bua akuambuluishe bua kuamba mêyi makane mu tshikondo tshiakane. Tudi ne bua kumanyisha bakuabu ne: tudi Bantemu ba Yehowa. Nunku bikadilu bietu bimpe nebitumbishishe Nzambi pamutu pa kututumbisha tuetu. Mbatulongeshe “bua kulekela malu adi kaayi a Nzambi ne majinga a panu ne bua kuikala ne meji majalame ne buakane ne dilamata Nzambi munkatshi mua ndongoluelu wa malu udiku eu.” (Tito 2:11-14) Tuetu tuenza malu adi Nzambi munange, bakuabu nebamone bualu ebu. Bamue badi mene mua kuamba ne: “Tudi basue kuya nenu, bualu tudi bumvue ne: Nzambi udi nenu.”—Zek. 8:23. w18.01 31 §17, 18

Dia lumingu dia 7/4

Bantu nebikale badinangi.​—2 Tim. 3:2.

Mbibi bua tuetu kudinanga anyi? Tòo, kudinanga mu mushindu muakanyine nkuimpe ne kudi mene ne mushinga. Yehowa mmutufuke nanku. Yezu wakamba ne: “Udi ne bua kunanga mukuebe bu muudi mudinange.” (Mâko 12:31) Tuetu katuyi badinange, katuena mua kunanga mukuetu to. Bible udi wamba kabidi ne: “Balume badi ne bua kunanga bakaji babu bu mibidi yabu bobu bine. Muntu udi munange mukajende mmudinange yeye muine, bualu kakuena muntu ukadiku mukine mubidi wende, kadi udi uwudisha, uwunanga.” (Ef. 5:28, 29) Nanku mbimpe tudinange mu mushindu muakanyine. Didinanga didibu baleje mu 2 Timote 3:2 ndinanga dibi dia budinangi. Bantu badi badinange banekeshe badi bela meji ne: mbapite tshidibu atshi. (Lomo 12:3) Badi baditatshisha bikole anu buabu bobu. Badi baditatshisha kakese bua bakuabu. Padi malu kaayi enda bimpe, badi bela bantu bakuabu tshilumbu pambidi pamutu pa kuitaba tshiabu tshilema. Badinangi ba nunku kabatu bushuwa ne disanka to. w18.01 23 §4, 5

Dimue dia 8/4

Nuikale bena dianyisha.​—Kolos. 3:15.

Kudilongela ngumue mushindu utudi tuteleja Yehowa, kadi kusambila mmushindu utudi tumuambila malu etu. Muena Kristo kena ne bua kumona kusambila bu mukiya kampanda wa kukumbaja patupu anyi bu ‘tshijimba tshidi tshimututshisha dikasa dimpe’ mu malu adiye wenza to. Kadi kusambila nkuyukila bushuwa ne Mufuki wetu. Yehowa mmusue kuteleja malu audi umuambila. (Filip. 4:6) Wewe muikale ne kanyinganyinga nansha ka mushindu kayi, Bible udi ukupesha mubelu wa meji eu: “Upuila Yehowa bujitu buebe.” (Mis. 55:22) Udiku bulelela witaba bualu ebu anyi? Kudi bana betu ba bungi badi mua kukujadikila ne: mubelu eu ukadi mubambuluishe. Udi mua kukuambuluisha pebe! Kusambila kudi kukupetesha mushindu wa kuyukila ne Yehowa kabiyi anu bua kumulomba diambuluisha to. Kudi bikondo bidi ntatu mua kutupita bukole, tupanga kujingulula masanka a bungi atudi nawu. Ke bualu kayi, difundila tshipatshila tshia kukeba malu nansha asatu ku dituku audi mua kulejila dianyisha kudi Yehowa. Pashishe sambila Yehowa bua kumuela tuasakidila bua malu aa. w17.12 25-26 §10, 11

Dibidi dia 9/4

Katshia ku buana buebe udi mumanye mifundu ya tshijila idi mua kukuvuija muena meji bua kupeta lupandu.​—2 Tim. 3:15.

Tshidimu tshionso, balongi ba Bible binunu ne binunu badi badilambula kudi Yehowa ne babatijibua. Ba bungi ba kudibu mbakolesha kudi baledi bena Kristo ne mbasungule nsombelu mutambe buimpe eu. (Mis. 1:1-3) Kakuyi mpata, wewe muikale muledi, udi muindile ne muoyo kuulu kuulu dituku diabatijibua muanebe (Fuanyikija ne 3 Yone 4.) Bu muudi muledi muena Kristo, udi musue bua muanebe amanye mifundu ya tshijila idi ikongoloja lelu Mifundu ya tshiena Ebelu ne Mifundu ya tshiena Greke ya buena Kristo. Nansha bana batekete menemene badi mua kulonga malu adi mu Bible ne miyuki ya bantu badibu batelamu, bilondeshile lungenyi luabu. Bulongolodi bua Yehowa mbupatule bintu bia bungi bu mudi: mikanda, broshire, ne filme bidi baledi mua kuambuluisha nabi bana babu. Umanye ne: dimanya dia Mifundu ke didi diambuluisha muntu bua kudia malanda makole ne Yehowa. w17.12 18 §1; 19 §4

Disatu dia 10/4

Mulume udi ku mutu kua mukajende.​—Ef. 5:23.

Muanetu wa bakaji, newenze tshinyi wewe mumone ne: bayebe udi kayi Ntemu kena ukuenzela malu mimpe to? Wewe mufiike munda ne mukokangane nende, newakaje malu anyi? Nansha wewe mumufikishe ku dienza malu muudi musue, neumufikishe ku dienzela Yehowa mudimu anyi? Pamuapa kabiakuenzeka nanku to. Kadi wewe unemeka bumfumu bua bayebe, udi mua kufila ditalala mu dîku, neutumbishe Yehowa, ne udi mene mua kufikisha bayebe ku ditaba bua kuenzela Yehowa mudimu; nunku nuenu bonso babidi nudi mua kupeta difutu. (1 Pet. 3:1, 2) Muanetu wa balume, newenze tshinyi wewe mumone ne: mukajebe udi kayi Ntemu kena ukunemeka? Wewe umukanyina bua kumuleja muudi mfumu, neumufikishe ku dikunemeka bikole anyi? Nansha kakese! Nzambi mmusue bua ukokeshe ne dinanga, widikija Yezu. Yezu udi ukokesha tshisumbu tshiende ne dinanga ne lutulu. (Luka 9:46-48) Mulume yeye widikija tshilejilu tshia Yezu, udi mua kufikisha mukajende ku ditaba bulelela. w17.11 28 §13; 29 §14

Dinayi dia 11/4

Uvua muibake bintu bionso nNzambi.​—Eb. 3:4.

Bantu badi ne ngelelu wa meji wa bena panu batu balengulula mikenji ya Yehowa ne bayipepeja, ne badi mua kutekesha ditabuja dietu ku kakese ku kakese. Lelu, mbipepele bua ngelelu wa meji eu kututampakena tuetu bonso, bualu mmutangalake ku televizion, ku Enternete, ku mudimu, ne mu tulasa. Mu matunga a bungi, bantu batu ne tshibidilu tshia kuamba ne: kabatu bitabuja Nzambi to; batu badiamba mudibu kabayi batendelela. Pamuapa ki mbakonkonone bimpe bimpe tshilumbu tshia dikalaku dia Nzambi to, kadi lungenyi lua kuikala ne budikadidi bua kuenza tshidibu basue ke ludi lubasankisha. (Mis. 10:4) Bakuabu badi mua kudimona bena meji padibu bamba ne: “Ndi mua kuikala ne bikadilu bimpe nansha tshiyi ngitabuja Nzambi.” Lungenyi lua ne: Mufuki kenaku, ludi ne mutu anyi? Padi muntu ukonkonona malu a sianse bua kumanya ni bavua bafuke bintu bidi ne muoyo, udi mua kupeta malu adi mua kumubueja bipepele mu tshibuejakaji. Kadi mu bulelela, diandamuna ndipepele. Bikalabi ne: bua nzubu kuikalaku bikengela muntu amuibake, netuambe tshinyi bua bintu bidi ne muoyo! w17.11 20-21 §2-4

Ditanu dia 12/4

Mukanda wa tshivulukilu wakafundibua kumpala kuende bua aba badi batshina Yehowa ne bua aba badi belangana meji a dîna diende.​—Mal. 3:16.

Elangana meji a mushinga udi nawu dibuela mu Tshivulukilu. Vuluka ne: bisangilu ntshitupa tshia ntendelelu wetu. Bushuwa Yehowa ne Yezu badi bamona muntu yonso udi udienzeja bua kubuela mu Tshivulukilu. Mu kuamba kuimpe, tudi basue bua bamanye ne: netubuele mu Tshivulukilu, amba anu tuetu katuyi ne makanda a mubidi nansha makese anyi bikale mu nsombelu mukole menemene. Patudi tuenza malu adi aleja ne: tudi tuangata bisangilu ne mushinga wa bungi, tudi tupesha Yehowa tshijadiki tshikuabu tshidi tshimusaka bua kulama dîna dietu mu ‘mukanda wende wa tshivulukilu,’ mmumue ne: “mukanda wa muoyo,” mudiye mufunde mêna a bapeta muoyo wa tshiendelele. (Buak. 20:15) Mu matuku a kumpala kua Tshivulukilu, tudi mua kukeba dîba dia kusambila ne kukonkonona ne muoyo mujima malanda etu ne Yehowa.—2 Kol. 13:5. w18.01 13 §4, 5

Disambombo dia 13/4

Udi ne bua kunyemena mu tshimue tshia ku bimenga ebi.​—Yosh. 20:4.

Pavua muntu ubuela mu musoko wa kunyemena, uvua ushala mu bukubi. Yehowa wakamba bua misoko ayi ne: “Neyikale tshinyemenu tshienu.” (Yosh. 20:2, 3) Yehowa kavua ulomba bua balumbuluishe kabidi muntu uvua mushipangane bua tshilema tshimue tshimue atshi to, ne kavua wanyishila musombuedi wa mashi bua kubuela mu musoko bua kushipa muntu au to. Nunku muntu au kavua ne bua kutshina ne: nebamuenzele kabidi bibi to. Pavuaye mu musoko au, uvua mu bukubi bua Yehowa. Kavua mu buloko bua kunyemena to. Musoko au uvua umupetesha mpunga wa kuenza mudimu wa bianza, kuambuluisha bakuabu, ne kuenzela Yehowa mudimu mu ditalala. Eyowa, kuvua anu mushindu wa kuikalaye ne nsombelu muimpe wa disanka! Bamue batendeledi ba Nzambi bavua benze mpekatu minene kadi banyingalale, bavua badiumvue mu “buloko” bua didipisha diabu, badiumvua mene ne: Yehowa neikale anu ubabadila bubi buabu kashidi. Wewe udiumvua nanku, ikala mutuishibue ne: padi Yehowa ukufuila luse, mmukufuilalu ne muoyo mujima. w17.11 9 §6; 11 §13, 14

Dia lumingu dia 14/4

Mona mudibi bimpe ne bienza disanka bua . . . kusomba pamue mu buobumue!​—Mis. 133:1.

Mushindu utudi mua kukolesha buobumue buetu mpatudi tuelangana meji a tshidi diampa ne mvinyo bia mu Tshivulukilu biumvuija. Matuku ndambu kumpala kua dilolo dia Tshivulukilu, ne nangananga dilolo adi, elangana meji ne muoyo mujima a diumvuija dia diampa kadiyi diela luevene ne mvinyo mukunze. (1 Kol. 11:23-25) Diampa didi diumvuija mubidi wa Yezu udi kawuyi ne mpekatu wakafilaye bu mulambu, mvinyo udi uleja mashi ende akedibua panshi. Ikala uvuluka ne: mulambu wa kupikula nawu bantu wa Kristo udi uleja mishindu mitambe bunene ibidi ya dinanga eyi: dinanga didi Yehowa mutuleje pakafilaye muanende bua bualu buetu, ne didi Yezu mutuleje pakitabaye bua kutufuila. Kuelangana meji a mishindu ibidi ya dinanga eyi nekutusake bua kubananga pabu. Dinanga ditudi tuetu ne bena Kristo netu banange Yehowa didi bu muonji udi utusuika pamue ne ukolesha buobumue buetu. w18.01 14 §11

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 9 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Matayi 26:6-13

Dimue dia 15/4

Mu bualu ebu dinanga dia Nzambi diakamueneshibua bua bualu buetu, ne: Nzambi wakatuma Muanende mulela umuepele pa buloba bua tupete muoyo ku butuangaji buende.​—1 Yone 4:9.

Yehowa mmunange bantu ne udi ubatua mushinga bikole. Wakafila too ne Muanende bua tumone mua kupeta muoyo wa tshiendelele. (Yone 3:16) Bu Yehowa kayi mukumbaje milayi yende, Satana uvua mua kupeta kabingila ka kuamba mudi Nzambi muena dishima, usokoka bantu malu mimpe ne ukokesha mu mushindu mubi. Bivua mua kubingisha baluishi badi baseka bamba ne: “Dikalaku diende divuabu balaye didi kuepi? Bualu katshia dituku divua bankambua betu balale tulu mu lufu, malu onso adi atungunuka ne kuikala anu muomumue kumbukila ku ntuadijilu kua bufuki.” (2 Pet. 3:3, 4) Kadi Yehowa neenze bua bantu bena butumike bapete lupandu padi bumfumu buende bubingishibua. (Yesh. 55:10, 11) Bumfumu bua Yehowa mbuimanyine kabidi pa dinanga. Tudi ne bua kuikala batuishibue ne: neatungunuke ne kunanga batendeledi bende ba lulamatu ne kubatua mushinga.​—Ekes. 34:6. w17.06 23 §7

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 9 Nisana mu munya) Matayi 21:1-11, 14-17

Dibidi dia 16/4

[Nzambi] wakatunanga, kutumaye Muanende bu mulambu wa kulengejangana nawu ne Nzambi bua mpekatu yetu.​—1 Yone 4:10.

Katshia anu pavua Yehowa mulaye Musungidi uvua ne bua kulua, bu mudibi bileja mu Genese 3:15, wakamona anu bu ne: ukavua mufile mulambu au. Nunku bidimu bitue ku 4000 pashishe, Yehowa wakalambula Muanende umuepele mulela bua bantu bonso ba pa buloba, nansha muvua bualu ebu bumulombe bua kudienzejaye bikole. (Yone 3:16) Tudi ne dianyisha dia bungi bua mudi Yehowa mutunange mushindu eu! Tudi petu mua kuleja dinanga dia nunku bualu Nzambi mmutufuke mu tshimfuanyi tshiende. Abele wakaleja muvuaye munange Nzambi pakamulambulaye bintu biende bitambe buimpe ne muoyo mujima. (Gen. 4:3, 4) Noa wakaleja muvuaye munange bantu bua diakalenga diabu pavuaye muyishe mukenji wa Nzambi munkatshi mua bidimu makumi a bungi nansha muvuabu kabayi bawitaba. (2 Pet. 2:5) Abalahama wakateka dinanga divuaye nadi bua Nzambi kumpala kua majinga ende pavuabu bamulombe bua kulambula muanende Izaka. (Yak. 2:21) Anu bu bantu ba lulamatu abu, tudi petu basue kuleja dinanga nansha mutudi tutuilangana ne ntatu. w17.10 7-8 §3, 4

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 10 Nisana mu munya) Matayi 21:18, 19; 21:12, 13; Yone 12:20-50

Disatu dia 17/4

Katuena ne muakuidi munene udi kayi mua kutumvuila mu matekete etu, kadi tudi ne muakuidi udi mutetshibue mu malu onso bu tuetu, kadi kayi ne mpekatu.​—Eb. 4:15.

Mudimu wa Muakuidi wetu Munene Yezu udi utushindikila ne: Nzambi udi mua kutufuila luse bua mpekatu yetu, kabidi ne: tudi ‘tupeta luse ne ngasa bua kutuambuluisha pa dîba dikumbane.’ (Eb. 4:16) Nunku, leja ditabuja mu mulambu wa Yezu. Ikala mutuishibue ne: tshia kupikulangana natshi etshi tshidi tshikuambuluisha wewe. (Gal. 2:20, 21) Ikala kabidi mutuishibue ne: tshia kupikulangana natshi ke tshidi tshienza bua bakubuikidile mpekatu yebe. Ikala mutuishibue ne: tshia kupikulangana natshi tshidi tshikupetesha wewe ditekemena dia muoyo wa tshiendelele. Mulambu wa Yezu ndipa didi Yehowa mukupeshe wewe. Yehowa yeye mumane kutufuila luse bua mpekatu, katuena ne bua kutshina kabidi ne: neakebe bualu bua kutulumbuluishila kabidi bua mpekatu au to. (Mis. 103:8-12) Eyowa, tudi batuishibue ne: Yehowa yeye mutufuile luse, mmutufuilalu ne muoyo mujima. w17.11 11-12 §14-​17

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 11 Nisana mu munya) Matayi 21:33-41; 22:15-22; 23:1-12; 24:1-3

Dinayi dia 18/4

Kadi ndi ndomba kabidi bua bantu badi bangitabuja ku diambuluisha dia dîyi diabu, bua bonso bikale tshintu tshimue, anu bu muudi wewe, Tatu, mu buobumue nanyi.​—Yone 17:20, 21.

Butuku butu Yezu muenze Didia dia dilolo dia Mukalenge, wakasambila bua bayidi bende bikale mu buobumue bua muomumue ne budiye nabu ne Tatu wende. Bulelela Yehowa wakandamuna disambila dia Muanende munanga adi, ke bua tshinyi lelu bantu miliyo ya bungi badi bitaba ne: Yehowa uvua mutume Muanende. Tshivulukilu ntshipite bisangilu bikuabu bionso bia bantu ba Nzambi bualu tshidi tshifila tshijadiki katshiyi kuelesha mpata tshia ne: Bantemu ba Yehowa badi mu buobumue. Mu imue miaba, bantu ba makoba mashilangane kabatu badisangisha mushindu eu to, anyi bobu badisangisha nanku, bakuabu badi babapetula. Kadi buobumue bua nunku budi busankisha Yehowa ne Yezu be! Bu mutudi bantu ba Yehowa, buobumue buetu kabuena butukemesha to. Mu bulelela Yehowa ukavua mubumanyishe.—Yeh. 37:15-17; Zek. 8:23. w18.01 14 §7-9

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 12 Nisana mu munya) Matayi 26:1-5, 14-16; Luka 22:1-6

Dituku dia Tshivulukilu
Panyima pa dibuela dia dîba
Ditanu dia 19/4

Dibue diakabenga bibaki ndilue dibue dinene dia mu ditumba.​—Mis. 118:22.

“Bibaki,” mmumue ne: balombodi bena Yuda, bakabenga Masiya. Kabakamukoma nyima anyi kubenga kuitaba patupu ne: uvua Kristo to, kadi bena Yuda ba bungi bakamubenga, balomba too ne lufu luende. (Luka 23:⁠18-⁠23) Eyowa, badi pabu ne tshilumbu mu lufu lua Yezu. Bu muvuabu babenge Yezu ne bamushipe, mmunyi muvuaye mua kulua “dibue dinene dia mu ditumba”? Bivua mua kuenzeka nanku pavuabu mua kumubisha bua ikale kabidi ne muoyo. Mupostolo Petelo wakakula bua ‘Yezu Kristo muena Nazaleta uvuabu bashipele ku mutshi kadi uvua Nzambi mujule ku lufu.’ (Bien. 3:15; 4:5-11; 1 Pet. 2:5-7) Nunku, Muana uvuabu babishe ku lufu eu wakalua Muntu umuepele udi ne dîna “didibu bafile munkatshi mua bantu didi ne bua kutupandisha.”​—Bien. 4:12; Ef. 1:20. w17.12 9-10 §6-9

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 13 Nisana mu munya) Matayi 26:17-19; Luka 22:7-13 (Malu a mu dia 14 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Matayi 26:20-56

Disambombo dia 20/4

Nutungunuke ne kumanyisha lufu lua Mukalenge too ne paluaye.​—1 Kol. 11:26.

Yezu wakamba bua dikenga dinene dienzeka kumpala eku ne: “[Bisamba] nebimone Muana wa muntu ulua pa matutu a mu diulu ne bukole ne butumbi bunene. Nunku [Yezu] neatume banjelu bende ne muadi mukole wa mpungi, nebasangishe basungula bende pamue.” (Mat. 24:29-31) ‘Disangishibua dia basungula’ edi nedienzeke tshikondo tshiapeta bena Kristo bela manyi bonso batshidi pa buloba difutu diabu mu diulu. Nedienzeke panyima pa tshitupa tshia kumpala tshia dikenga dinene tshimane kuenzeka kadi kumpala kua mvita ya Armagedone. Dîba adi, bela manyi bonso 144000 pamue ne Yezu nebatshimune bakalenge ba pa buloba. (Buak. 17:12-14) Tshivulukilu tshituenza kumpala kua disangishibua dia bela manyi mu diulu kuenzekadi netshikale tshia ndekelu, bualu Yezu neikale ‘mulue.’ w18.01 16 §15

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 14 Nisana mu munya) Matayi 27:1, 2, 27-37

Dia lumingu dia 21/4

Nzambi wakabisha Yezu eu ku lufu.—Bien. 2:32.

Yezu udi mu diulu, muikale ne muoyo bua “kashidi ne tshiendelele” ne kakubola nansha kakese. (Buak. 1:5, 18; Lomo 6:9; Kolos. 1:18; 1 Pet. 3:18) Uvua mujadikile bapostolo bende ba lulamatu ne: bavua ne bua kukokesha nende mu diulu. (Luka 22:28-30) Paulo wakafunda ne: “Bakadi bajule Kristo ku lufu, mamuma a kumpala a badi balale tulu mu lufu.” Wakatungunuka uleja ne: kuvua bantu bakuabu bavua ne bua kubishibua bua kupeta muoyo mu diulu, wamba ne: “Muntu ne muntu mu mulongo wende: Kristo mamuma a kumpala, pashishe bantu ba Kristo mu tshikondo tshia dikalaku diende.” (1 Kol. 15:20, 23) Katshia mu 1914, tudi mu tshikondo tshilaya tshia “dikalaku” dia Yezu, kabidi ne: nshikidilu wa ndongoluelu wa malu mubi eu ukadi pabuipi menemene. w17.12 10 §11; 11 §14-​16

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 15 Nisana mu munya) Matayi 27:62-66 (Malu a mu dia 16 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Matayi 28:2-4

Dimue dia 22/4

Meme muine ndi Yeye udi ukusamba.—Yesh. 51:12.

Tatu wetu wa luse lua bungi ukadi pende mufuishe bantu badiye munange, bu mudi: Abalahama, Izaka, Yakoba, Mose ne mukalenge Davidi. (Nom. 12:6-8; Mat. 22:31, 32; Bien. 13:22) Bible udi utujadikila ne: Yehowa mmuindile ne muoyo kuulu kuulu dituku diababishaye ku lufu. (Yobo 14:14, 15) Nebikale ne disanka ne makanda a mubidi mapuangane. Mona kabidi ne: Muana munanga bikole wa Nzambi, “muntu uvuaye nangananga mutambe kunanga,” wakafua lufu lubi lua dikema. (Nsu. 8:22, 30) Mbikole bua tuetu kufuanyikija muvuabi bitonde Yehowa bua kumona Muanende ufua lufu lubi. (Yone 5:20; 10:17) Tudi ne bua kuikala ne dishindika dikole dia ne: Yehowa neatuambuluishe. Nunku katuikadi tuelakana bua kumuleja kanyinganyinga kadi mu muoyo wetu mu disambila to. Ndikoleshibua ku muoyo kayipu dia kumanya ne: Yehowa mmumanye mutudi tudiumvua ne udi utusamba ne busambi butudi nabu dijinga!​—2 Cor. 1:3, 4. w17.07 13 §3-5

Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 16 Nisana mu munya) Matayi 28:1, 5-15

Dibidi dia 23/4

Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje bua dîna diende.​—Eb. 6:10.

Lelu, bantu miliyo ya bungi mbasakibue mu mioyo yabu bua kufila ‘bintu biabu bia mushinga,’ mu bintu ebi mudi: dîba diabu, makanda abu, ne biuma bidibu bafila bua kukuatshisha ntempelo munene wa mu nyuma wa Yehowa. (Nsu. 3:9) Yehowa kakupua mudimu utudi tuenza ne dinanga ditudi tumuleja muoyo to. Malu onso adi enda enzeka bua ntendelelu mulelela mu matuku a ku nshikidilu aa ntshijadiki tshinene tshia ne: Yehowa udi uabenesha ne Kristo udi ualombola. Tudi mu bulongolodi budi bushindame, buikale mu bukubi ne buashalaku kashidi. Anyisha muaba uudi nawu munkatshi mua bantu ba Yehowa, ne ‘nanukila ne kutumikila dîyi dia Yehowa Nzambi webe.’ (Zek. 6:15) Nunku neushale mu bukubi bua Mukalenge wetu ne Muakuidi Munene. Difila ne muebe muonso bua kukuatshisha ntendelelu mulelela. Paudi wenza nunku, newikale mutuishibue ne: Yehowa wa biluilu neakulame mu bukubi mu matuku adi mashadile ndongoluelu wa malu eu, ne neakulame bua kashidi! w17.10 30 §18, 19

Disatu dia 24/4

Nudikebele balunda ku diambuluisha dia biuma bidi kabiyi biakane, bua padibi bijika, bamone mua kunuakidila mu miaba ya kusombela ya tshiendelele.​—Luka 16:9.

Mu matuku makese emu, ndongoluelu wa malu a tshididi, a bitendelelu ne a bungenda idi yenza ndongoluelu wa Satana neyishikile. Muprofete Yehezekele ne Sefanya bakamanyisha ne: or ne arjan bitu ne mushinga wa bungi mu ndongoluelu wa malu a bungenda eu nebilue bintu bia tshianana. (Yeh. 7:19; Sef. 1:18) Netumvue bishi tuetu bafike ku ndekelu kua muoyo wetu mu bulongolodi ebu ne balue kumona ne: tuvua bajimije biuma bilelela bua kudibutshila “biuma bidi kabiyi biakane” bia bungi bia mu bulongolodi ebu? Tudi mua kudiumvua bu muntu udi muenze mudimu matuku ende onso a muoyo bua kukeba makuta a bungi, kadi kulua kumona ne: makuta onso au nga dishima. (Nsu. 18:11) Ndekelu wa bionso, biuma ebi nebishikile, nunku kupitshishi mpunga uudi nende wa ‘kudikebela nabi balunda’ mu diulu to. Bualu buonso butudi tuenza bua kutuma midimu ya Bukalenge bua Yehowa kumpala budi butuvuija babanji kumpala kuende. w17.07 11 §16

Dinayi dia 25/4

Nulue bidikiji ba Nzambi bu bana bende bananga, ne nutungunuke ne kuenda mu dinanga anu bu muvua Kristo pende mutunange ne mudifile bua bualu buetu.​—Ef. 5:1, 2.

Bamue bena Kristo badi benze mpekatu munene batu bajinga kumusokoka bua kubenga kupuekeshibua milongo anyi kuela bantu bakuabu mâyi ku makasa. (Nsu. 28:13) Kadi kuenza nunku kakuena kuleja mutudi ne dinanga to, bualu kudi kuenzela muenji wa mpekatu ne bantu bakuabu bibi. Kudi mua kupangisha nyuma wa Nzambi bua kuenzaye mudimu ne kunyanga ditalala dia tshisumbu tshijima. (Ef. 4:30) Dinanga dilelela ditu disaka bena Kristo badi benze mpekatu minene bua kuambila bakulu bua babapeshe diambuluisha didi dikengedibua. (Yak. 5:14, 15) Dinanga ke ngikadilu udi mutambe mikuabu yonso. (1 Kol. 13:13) Didi dileja mutudi bayidi ba Yezu ne bidikiji ba Yehowa, Mpokolo wa dinanga. Paulo wakafunda ne: meme “tshiyi ne dinanga, ndi tshianana.” (1 Kol. 13:2) Tutungunukayi ne kuleja dinanga dietu mu “bienzedi ne mu bulelela,” kadi ki nganu “mu mêyi” to.—1 Yone 3:18. w17.10 11 §17, 18

Ditanu dia 26/4

Tudi ne bua kutumikila Nzambi bu mfumu pamutu pa kutumikila bantu.​—Bien. 5:29.

Tuakule bua dikima divua Jozefe nadi pavua mukaji wa Potifâ ukeba kuenda nende masandi. Uvua ne bua kuikala mumanye ne: yeye mubenge, bivua ne bua kumukebela ntatu mikole. Nansha nanku, kakenza bubi to, kadi wakaleja muvuaye ne dikima ne kubengaye diakamue. (Gen. 39:10, 12) Lahaba mmuntu mukuabu uvua ne dikima. Pavua batentekedi bena Isalele baye ku nzubu kuende mu Yeliko, wakasokoka bantu balume babidi aba ne dikima dionso ne kubambuluisha bua baye kabayi bapete njiwu. (Yosh. 2:4, 5, 9, 12-16) Pavua basadoke baluisha bapostolo ba lulamatu bavua bamone muvua Yezu ne dikima, bapostolo abu kabakalekela kulongesha bantu bua dîna dia Yezu to. (Bien. 5:17, 18, 27-29) Jozefe, Lahaba, Yezu, ne bapostolo bakaleja muvuabu ne dijinga dikole munda muabu divua dibasake bua kuenza malu mimpe. Kabavua bapete dikima bualu bavua badieyemene to. Bavua badipete bualu bavua beyemene Yehowa. Tuetu petu tutu tutuilangana ne nsombelu idi itulomba bua kuikala ne dikima. Tudi ne bua kueyemena Yehowa pamutu pa kudieyemena.​—2 Tim. 1:7. w17.09 29 §6-9

Disambombo dia 27/4

Vulayi bumuntu bua kale ne bienzedi biabu.​—Kolos. 3:9.

Muntu kena mua kulekela ngikadilu ya bumuntu bua kale ku bukole buende nkayende to. Misangu ya bungi, bantu batu bafike ku diyivula bavua baluangane bikole bua kufikabu ku dilekela bienzedi biabu bibi. Bakatshimuna pavuabu bakanguile bukole bua Dîyi dia Nzambi ne nyuma wende muimpe meji abu ne mioyo yabu. (Luka 11:13; Eb. 4:12) Bua bukole ebu kutuambuluishabu, tudi ne bua kubala Bible dituku dionso, kuelanganapu meji, ne kutungunuka ne kusambila bua kulomba meji ne bukole bua kutumikila mibelu ya mu Bible. (Yosh. 1:8; Mis. 119:97; 1 Tes. 5:17) Dîyi dia Nzambi ne nyuma wende muimpe bidi kabidi bituambuluisha patudi tulongolola bisangilu bia tshisumbu ne tubuelamu. (Eb. 10:24, 25) Bualu bukuabu, bidi bikengela kuenza mudimu bimpe ne bintu bishilashilangane bidi bipetesha bantu ba Nzambi badi pa buloba bujima biakudia bia mu nyuma lelu. (Luka 12:42) Bua Nzambi kutuanyishaye, katuena anu ne bua kuvula bumuntu bua kale patupu to. Tudi kabidi ne bua kuvuala bumuntu bupiabupia.—Kolos. 3:10. w17.08 21 §16, 17

Dia lumingu dia 28/4

Kadi meme, ndi mueyemene dinanga diebe dia lulamatu; muoyo wanyi newusanke bua bienzedi biebe bia lupandu.​—Mis. 13:5.

Bavua benzele pende mukalenge Davidi malu mabi a bungi. Nansha muvua Yehowa muele Davidi manyi patshivuaye nsonga bua alue mukalenge wa Isalele, uvua ne bua kuindila bidimu bitue ku 15 kumpala kua kumutekabu mukalenge pa tshisa tshiabu. (2 Sam. 2:3, 4) Mu tshine tshikondo atshi, mukalenge Shaula uvua kayi ne lulamatu wakipatangana ne Davidi bua kumushipa. Ke bualu kayi Davidi wakalua munyemakanyi, kuvua misangu ivuaye usombela mu ditunga dia ku babende ne mu nyongolo ya mu bipela. Nansha pakavuabu bashipe Shaula mu mvita, Davidi uvua kabidi ne bua kuindila bidimu bikuabu muanda mutekete kumpala kua kumupeshabu bukokeshi ku mutu kua tshisamba tshijima tshia Isalele. (2 Sam. 5:4) Bua tshinyi Davidi uvua muitabe bua kuindila ne lutulu? Davidi uvua mueyemene dinanga dia lulamatu dia Yehowa. Uvua mutekemene dipikudibua ne disanka dionso, ne uvua welangana meji a muvua Yehowa mumuenzele malu mimpe. (Mis. 13:6) Eyowa, Davidi wakamona ne: bivua ne mushinga bua kuindila. w17.08 6 §14, 15

Dimue dia 29/4

Nzambi kena ne kansungansunga to.—Bien. 10:34.

Mu kupita kua bidimu, miakulu itu ishintuluka. Miaku ne biambilu bidi mua kutuadija kumvuija tshintu tshikuabu bishilangane ne kumpala. Ke mudibi kabidi bua tshiena Ebelu ne tshiena Greke, miakulu ivuabu bafunde tshitupa tshinene tshia Bible. Tshiena Ebelu ne tshiena Greke tshia lelu ntshishilangane ndambu ne tshivuabu bakula mu bikondo bia kale. Nunku muntu yonso udi musue kumvua Dîyi dia Nzambi, udi ne bua kubala nkudimuinu wadi, nansha bantu badi bakula tshiena Ebelu ne tshiena Greke tshia lelu. Bamue bantu bavua bele meji ne: bavua ne bua kulonga tshiena Ebelu tshia kale ne tshiena Greke tshia kale bua bamone mua kubala Bible mu miakulu ivuabu bamufunde ku ntuadijilu. Kadi kuenza nunku kakuena mua kubambuluisha bu mudibu bela meji to. Diakalenga, bakadi bakudimune Bible mujima anyi tshitupa tshiende mu miakulu mitue ku 3000. Bidi bimueneka patoke ne: Yehowa mmusue bua Dîyi diende diambuluishe bantu ba mu ‘ditunga dionso, tshisamba tshionso ne muakulu wonso.’ (Buak. 14:6, dim.) Bualu ebu kabuenaku bukusemeja bikole pabuipi ne Nzambi wetu wa dinanga udi kayi ne kansungansunga anyi? w17.09 19 §4

Dibidi dia 30/4

Muntu udi ne dimanya udi ukanda mêyi ende, ne muntu udi ne dijingulula dia malu neashale mupuwe.—Nsu. 17:27.

Wewe ne balela bebe badibu bipate mu tshisumbu, bidi bikulomba kukanda muudi udiumvua bua kubenga kuyukila nabu malu adi kaayi ne mushinga. Kudikanda mu nsombelu ya nunku kakutu kudiluila to, kadi bidi bitamba kupepela patudi tujingulula ne: malu atudi tuenza adi apetangana ne tshilejilu tshia Nzambi ne adi mu diumvuangana ne mibelu yende. Tshilejilu tshitambe buimpe ntshia mukalenge Davidi. Uvua ne bukole bua bungi kadi wakadikanda bua kuenza nabu mudimu mu tshiji pavuabu bamuyobole kudi Shaula ne Shimei. (1 Sam. 26:9-11; 2 Sam. 16:5-10) Kabiena bisua kuamba ne: Davidi uvua misangu yonso udikanda to, anu mutudi tumuenena bualu ebu mu mpekatu uvuaye muenze ne Beta-sheba ne tshivuaye muambe diakamue bua lukuka lua Nabala. (1 Sam. 25:10-13; 2 Sam. 11:2-4) Nansha nanku, tshilejilu tshia Davidi tshidi mua kutulongesha malu a mushinga. Bua kumpala, bakulu badibu bateka munkatshi mua bantu ba Nzambi badi ne bua kudienzeja nangananga bua kuikala ne didikanda bua kabenji mudimu bibi ne bukokeshi buabu. Buibidi, muntu nansha umue kena ne bua kupepeja malu, wela meji ne: yeye kena mua kutetshibua to.​—1 Kol. 10:12. w17.09 5-6 §12, 13

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu