Ngondo 5
Disatu dia 1/5
Ukuate mubelu bikole; kuwulekedi uya to. Uwulame, bualu wowu udi muoyo webe.—Nsu. 4:13.
Nansha mudi dinyoka mua kusama, kudi tshintu tshidi mua kusama tshiotshi bikole, tshintu atshi ke diakabi didi muntu mua kupeta padiye ubenga dinyoka. (Eb. 12:11) Tuakulabi bua tshilejilu tshia Kayina. Pavua Kayina mupete lukinu ukeba kushipa Abele, Nzambi wakamubela ne: “Bua tshinyi udi mufiike munda ne mubungame nunku? Wewe mubange kuenza malu mimpe, kuakuanyishibua kabidi anyi? Kadi wewe kuyi mubange kuenza malu mimpe, mpekatu mmukualamine ku tshiibi, ne dijinga diende ndia kukukokesha; kadi wewe neumupite bukole anyi?” (Gen. 4:6, 7) Kayina kakateleja to. Nunku mpekatu wakamupita bukole. Kayina wakadikebela lutatu ne kanyinganyinga bia patupu! (Gen. 4:11, 12) Bu Kayina muteleje mubelu wa Yehowa, kavua mua kupeta dikenga dikole nanku to. Bulelela, Yehowa mmusue kutuepula ku ntatu ya patupu ya nanku! (Yesh. 48:17, 18) Nunku, ‘telejayi mubelu, nulue bena meji.’—Nsu. 8:33. w18.03 32 §18-20
Dinayi dia 2/5
Meme, Danyele, ngakajingulula ku diambuluisha dia mikanda bungi bua bidimu.—Dan. 9:2.
Mmunyi muakafika Danyele ku dimanya Yehowa? Bidi bimueneka ne: Danyele uvua mulongesha bimpe kudi baledi bende bua kunanga Yehowa ne Dîyi diende. Kabidi, Danyele wakalama dinanga adi matuku ende onso a muoyo. Nansha pakavuaye mukulakaje, uvua anu ulonga Mifundu bikole. Disambila divua Danyele muenze ne muoyo mujima bua kulomba luse didi mu Danyele 9:3-19 didi dileja muvuaye mumanye Nzambi bimpe ne malu avuaye muenzele bena Isalele. Kuenaku mua kukeba dîba dia kubala disambila adi ne kudielela meji anyi? Kusomba munkatshi mua bampangano mu Babilona kuvua kukebela muena Yuda yonso wa lulamatu ntatu mikole. Tshilejilu, Yehowa uvua muambile bena Yuda ne: “Nukebe ditalala dia tshimenga tshindi munutumamu bakuatshibue.” (Yel. 29:7) Ku lukuabu luseke, uvua kabidi mubalombe bua bamulamate anu yeye. (Ekes. 34:14) Tshivua tshiambuluishe Danyele bua kutumikila mikenji yonso ibidi eyi ntshinyi? Meji a Nzambi avua mamuambuluishe bua kujingulula ne: uvua ne bua kutumikila Nzambi kumpala kua bakokeshi ba pa buloba. Yezu wakalongesha bualu bumue bumue ebu nkama ya bidimu pashishe.—Luka 20:25. w18.02 10 §11, 12
Ditanu dia 3/5
Tuaku tshimanyinu pa mpala ya bantu.—Yeh. 9:4.
Udiku utuilangana ne ntatu bu mudi: masama, dipanga makuta, anyi dikengeshibua anyi? Bituku bikukolela imue misangu bua kulama disanka diebe mu mudimu wa Yehowa anyi? Biobi nanku, tshilejilu tshia Noa, tshia Danyele, ne tshia Yobo tshikupeteshe dikima. Bavua bapange bupuangane ne bapete ntatu ya bungi ya ku itudi tupeta lelu, imue ya kudiyi ivua iteka too ne muoyo wabu mu njiwu ya lufu. Kadi bakashala ne muoyo mutoke, kuluabu bilejilu bia ditabuja ne ditumikila ku mêsu kua Nzambi. (Yeh. 14:12-14) Yehezekele wakafunda mêyi adi mu mvese wa tshiena-bualu etshi mu Babilona mu 612 kumpala kua Yezu. (Yeh. 1:1; 8:1) Dibutuka dia Yelushalema uvua muwule ne butontolodi dikavuabu balaye diakenzeka mu 607 kumpala kua Yezu divua dienda disemena pabuipi. Anu bantu bakese patupu ke bavua ne ngikadilu bu ya Noa, Danyele, ne Yobo, ke kupetabu tshimanyinu bua kupanduka. (Yeh. 9:1-5) Bia muomumue lelu, anu bantu badi kabayi mua kubandibua ku mêsu kua Yehowa badi bu Noa, Danyele, ne Yobo ke bapeta tshimanyinu bua kupanduka pabutulabu ndongoluelu wa malu eu.—Buak. 7:9, 14. w18.02 3-4 §1-3
Disambombo dia 4/5
Vuluka Mufuki webe Munene mu matuku a bunsonga buebe. —Muam. 12:1.
Nsonga wetu, diebeja ne: ‘Ndiku ndifila mu malu a mu nyuma bualu baledi banyi mbasue bua ngenze nanku anyi? Ndiku nsemena pabuipi ne Nzambi, ndia nende malanda a nsungansunga anyi?’ Bushuwa, mubelu wa kudifundila bipatshila bia mu nyuma ki nganu wa bansonga nkayabu to. Kudifundila bipatshila nunku nekuambuluishe muena mudimu wa Yehowa yonso bua kukola bikole mu nyuma. (Muam. 12:13) Diakamue patudi tumona malu a kuakaja, tudi ne bua kuenza tshidi tshikengela bua kuya kumpala. Kulua muntu wa mu nyuma kudi ne mushinga wa bungi. Mu bulelela, mbualu bua lufu anyi muoyo. (Lomo 8:6-8) Kadi bua tuetu kukola mu nyuma katuena ne bua kuikala bapuangane to. Nyuma wa Yehowa udi mua kutuambuluisha bua kuya kumpala. Nansha nanku tudi ne bua kudienzeja bikole. Nansha mudi dilonga Bible mua kusankisha, katuena ne bua kubala Bible anu bua kupitshisha dîba patupu bu mutudi mua kubala mukanda wa tshianana to. Tudi ne bua kudienzeja bua kupeta bubanji bua mu nyuma buatuambuluisha. w18.02 25 §10, 11
Dia lumingu dia 5/5
Udi ujingakana bua tshinyi? Juka, ubatijibue.—Bien. 22:16.
Ki mbambe ne: muntu amanye malu onso adi Bible ulongesha kumpala kua yeye kudilambula kudi Nzambi ne kubatijibua to. Bayidi ba Yezu bonso badi ne bua kutungunuka ne kuvudija dimanya diabu dijalame panyima pa batismo wabu. (Kolos. 1:9, 10) Nunku, bidi bikengela muntu ikale ne dimanya bungi kayi bua yeye kubatijibua? Bualu buvua bufikile dîku kampanda mu bidimu lukama bia kumpala budi mua kutuambuluisha. (Bien. 16:25-33) Pavua mupostolo Paulo mu luendu luende luibidi lua bumisionere bu mu 50 panyima pa Yezu, wakaya mu Filipoyi. Pavuabu ne muena diende Sila muntu amu, bakabashiminyina malu, kubakuatabu, kubelabu mu buloko. Munkatshi mua butuku, buloba buakakanka, kunyukulabu bishimikidi bia buloko, ne biibi bionso kukangukabi. Bu muvua mulami wa buloko mumvue buôwa, wela meji ne: bena buloko mbanyeme, ukavua usua kudishipa. Ke Paulo kumuelaye dîyi. Paulo ne Sila bakapeta mushindu wa kuyisha mulami wa buloko au ne dîku diende. Dianyisha diabu bua malongesha a Yezu avuabu balonga diakabasaka bua kuenza bualu kayi? Bakabatijibua diakamue. w18.03 10 §7, 8
Dimue dia 6/5
Ba diakalenga mbantu badi Yehowa muikale Nzambi wabu!—Mis. 144:15.
Yehowa udi Nzambi wa disanka, bantu bende batu pabu ne disanka. Kabidi, bantu ba Yehowa mbashilangane ne badinangi badi basue anu kupeta bintu, bualu bobu badi ne disanka dia kudifila bua diakalenga dia bakuabu. (Bien. 20:35; 2 Tim. 3:2) Mmunyi mutudi mua kumanya bituikala tukadi tuenda tudinanga bikole kupita Nzambi? Tangila mubelu udi mu Filipoyi 2:3, 4 eu: “Kanuenji bualu nansha bumue ne lungenyi lua dikokangana anyi lua kudimona bapite bakuabu, kadi ne didipuekesha, numone bakuabu bu banupite nuenu, panudi kanuyi nutangila anu malu enu nkayenu, kadi nutangila kabidi malu a bakuabu.” Tudi mua kudiebeja ne: ‘Ntuku ntumikila mubelu eu mu nsombelu wanyi anyi? Ntuku ndienzeja bua kuambuluisha bakuabu mu tshisumbu ne mu buambi anyi?’ Kudifila bua bakuabu kakutu anu kupepele to. Kudi kulomba didienzeja ne didipangisha amue malu. Kadi kakuena bualu bukuabu budi mua kutusankisha bikole kupita kumanya ne: tudi ne dianyisha dia Mutambe Bunene wa diulu ne buloba. w18.01 23 §6, 7
Dibidi dia 7/5
Tungunukayi ne kuditeta bua kumanya ni nudi mu ditabuja.—2 Kol. 13:5.
Bua tuetu kuditeta, mbimpe tudiebeje ne: ‘Ndiku mutuishibue ne: ndi mu bulongolodi bumuepele budi Yehowa muanyishe bua kukumbaja disua diende anyi? Ndiku ngenza ne muanyi muonso bua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge ne kululongesha bantu anyi? Malu andi ngenza adiku aleja ne: ndi bushuwa mutuishibue ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu ne nshikidilu wa bukokeshi bua Satana ukadi pabuipi anyi? Ntshidiku mueyemene Yehowa ne Yezu bu pamvua mudilambule kudi Yehowa Nzambi anyi?’ (Mat. 24:14; 2 Tim. 3:1; Eb. 3:14) Tuetu tuelangana meji a mandamuna a nkonko eyi nebituambuluishe bua kutungunuka ne kupima tshitudi tuetu bine. Bala ne elangana meji a biena-bualu bidi biakula bua mushinga udi nawu Tshivulukilu. (Yone 3:16; 17:3) Mushindu umuepele wa kupeta muoyo wa tshiendelele ‘nkuenda kumanya’ Yehowa ne ‘kuleja ditabuja’ kudi Muanende mulela umuepele Yezu. Bua wewe kudilongolola bua Tshivulukilu, kuenaku mua kulonga bimue biena-bualu biakuambuluisha bua kusemena pabuipi ne Yehowa ne Yezu anyi? w18.01 13 §5, 6
Disatu dia 8/5
Muntu kena mua kulua kundi padi Tatu uvua muntume kayi mumukoke nansha.—Yone 6:44.
Paudi ubala Bible ne mikanda yetu ne paudi ubuela mu bisangilu bietu, udi umvua malu mamonamona adi akankamija a muvua Nzambi muambuluishe bantu bakuabu bua bashale ne lulamatu. Kadi paudi wenda ukola mu nyuma, bidi bikengela udimuenene tshianza tshia Yehowa mu nsombelu webe. Mmushindu kayi uukadi mudilabuile buimpe bua Yehowa? Kudi mushindu umue udi bena Kristo bonso badilabuile buimpe bua Yehowa. Mushindu au nkuikala mubikidibue bua kusemena pabuipi ne Nzambi ne Muanende kabidi. Muana udi mua kuela meji ne: ‘Yehowa uvua mukoke baledi banyi, meme mvua anu mubalonde patupu.’ Kadi pauvua mudilambule kudi Yehowa ne mubatijibue, uvua muleje muuvua mudie nende malanda a pa buawu. Mpindieu udi mumanyike kudiye. Bible udi utujadikila ne: “Muntu yeye munange Nzambi, muntu au mmumanyike kudiye.” (1 Kol. 8:3) Ikala wanyisha misangu yonso muaba uudi nawu mu bulongolodi bua Yehowa. w17.12 26 §12, 13
Dinayi dia 9/5
Yehowa udi unyoka bantu badiye munange.—Eb. 12:6.
Muaku “dinyoka,” udi mua kutuma meji ebe ku dituta, kadi muaku eu udi umvuija malu a bungi. Bible utu wakula bua dinyoka mu mushindu muimpe, imue misangu uditela pamue ne dimanya, meji, dinanga, ne muoyo. (Nsu. 1:2-7; 4:11-13) Bidi nanku bualu padi Nzambi utunyoka, bidi bileja mudiye mutunange ne musue bua tupete muoyo wa tshiendelele. (Eb. 12:6) Nansha mudi Nzambi utunyoka imue misangu, kena utunyoka ne tshikisu to. Mu bulelela, dinyoka didi nangananga diumvuija kulongesha, bu mudi kulongesha muana bua kumukolesha. Bu mutudi bena mu tshisumbu tshia bena Kristo, tudi bena mu nzubu wa Nzambi. (1 Tim. 3:15) Bua nanku, tudi tunemeka bukenji budi nabu Yehowa bua kutuelela mikenji ne kutunyoka ne dinanga patudi tuyishipa. Bualu bukuabu, padi bienzedi bietu bitufikisha kubi, dinyoka diende didi dituvuluija mudibi menemene ne mushinga bua kutumikila Tatu wetu wa mu diulu.—Gal. 6:7. w18.03 23 §1; 24 §3
Ditanu dia 10/5
Muntu udi ne dimanya udi ukanda mêyi ende, ne muntu udi ne dijingulula dia malu neashale mupuwe.—Nsu. 17:27.
Nsonga wetu, newenze tshinyi wewe mumone ne: baledi bebe bena Kristo kabena bakumvuila ne badi bakuelela mikenji mikole? Udi mua kufiika munda, bikufikisha ku dimona ne: kuenzela Yehowa mudimu kakuena ne mushinga to. Kadi wewe mulekele kuenzela Yehowa mudimu bua tshiji, neumone ne: kakuena muntu mukuabu udi uditatshisha bikole buebe kupita baledi bebe badi batshina Nzambi ne bena mu tshisumbu tshienu to. Baledi bebe bobu kabayi bakubela anyi bakunyoka, kuakudiebejaku ni badi bushuwa bakutabalela anyi? (Eb. 12:8) Pamuapa mushindu udi baledi bebe bakubela anyi bakunyoka ke udi ukufiikisha munda. Pamutu pa kuimanyina pa mushindu udibu benza nanku, keba bua kujingulula tshidibu bakubelela. Nunku ikala ne lutulu ne enza muebe muonso bua kubenga kuakula bibi. Difundila tshipatshila tshia kulua muntu mushindame udi witaba mibelu ne lutulu, ne ukeba bua imuambuluishe pamutu pa kusamisha mutu bikole bua mushindu udibu bamupeshayi.—Nsu. 1:8. w17.11 29 §16, 17
Disambombo dia 11/5
Udi mulekele dinanga diuvua nadi ku ntuadijilu.—Buak. 2:4.
Pamuapa udi mumone bamue bansonga babatijibua kadi pashishe batuadija kuela meji ne: kuikala ne nsombelu udi umvuangana ne mikenji ya Nzambi kakuena ne mushinga to. Bamue mene mbalekele bulelela. Nunku, bidi mua kuikala bikutonda paudi wela meji ne: muanebe udi mua kutuadija kulonda njila wa buena Kristo kadi kulua kushintuluka ne kujimija dinanga divuaye nadi bua bulelela. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kuepuka bualu bua nunku, kadi kuambuluisha muanebe bua ‘akole too ne ku lupandu’? (1 Pet. 2:2) Diandamuna didi mu mêyi avua Paulo mufundile Timote aa: “Tungunuka mu malu auvua mulonge ne avuabu bakufikishe ku ditaba, mumanye bantu bavua bakulongeshawu ne mumanye ne: katshia ku buana buebe udi mumanye mifundu ya tshijila [Mifundu ya tshiena Ebelu] idi mua kukuvuija muena meji bua kupeta lupandu ku ditabuja mu Kristo Yezu.” (2 Tim. 3:14, 15) Mona ne: Paulo wakamba bua Timote ne: 1) uvua mumanye mifundu ya tshijila, 2) bavua bamufikishe ku ditaba malu avuaye mulonge, ne 3) uvua mulue muena meji bua kupeta lupandu ku ditabuja mu Kristo Yezu. w17.12 18-19 §2, 3
Dia lumingu dia 12/5
Bena mudimu banyi nebele mbila ya disanka bualu muoyo wabu udi bimpe, kadi nuenu nenuele mbila bua kusama kua muoyo.—Yesh. 65:14.
Bitendelelu bia bungi bitu bipambuisha bantu kule ne Nzambi ne dilongesha dia iferno wa kapia, disangisha dia tshia dikumi, anyi ne diyisha dia malu a tshididi. Kabiena bikemesha bua mudi bantu ba bungi bamba ne: badi mua kuikala ne disanka nansha kabayi mu tshitendelelu kampanda to! Bushuwa muntu yeye kayi mu tshitendelelu tshia dishima udi mua kuikala ne disanka, kadi muntu udi mua kupeta disanka dilelela anu padiye mu malanda ne Yehowa udi Bible ubikila ne: “Nzambi wa disanka.” (1 Tim. 1:11) Bualu buonso butu Nzambi wenza butu buambuluisha bakuabu. Batendeledi bende batu ne disanka bualu badi batamba kudifila bua kuambuluisha bakuabu. (Bien. 20:35) Tshilejilu, ntendelelu mulelela udi wambuluisha mêku a bungi bua ikale ne disanka. Udi utulongesha bua kutua muena dibaka netu mushinga ne kumunemeka, kuangata mitshipu yetu ya dibaka bu tshintu tshia tshijila, kuepuka masandi, kukolesha bana badi ne kanemu, ne kulejangana dinanga dilelela. Bu tshipeta, ntendelelu wa nunku udi usangisha bantu mu bisumbu ne mu dîku dimue ba buloba bujima bikale ne disanka. w17.11 21 §6, 7
Dimue dia 13/5
Meme muena dikenga!—Lomo 7:24.
Batendeledi ba Nzambi ba bungi ba lulamatu bakadi bambe pabu mêyi a mupostolo Paulo aa. Tuetu bonso tudi tukenga bua mpekatu utudi bapiane, ne padi bienzedi bietu kabiyi bileja mutudi ne dijinga dikole dia kusankisha Nzambi, tudi mua kudimona bena dikenga. Bamue bena Kristo badi benze mpekatu munene badi mene badiumvua ne: Nzambi kena mua kubafuila luse to. Kadi Bible udi utujadikila ne: bonso badi banyemena kudi Yehowa kabena ne bua kulekela didipisha dibupuila panshi to. (Mis. 34:22) Paulo mumane kuakula bua muvuaye muena dikenga bua dipanga kutumikila Yehowa muvuabi bikengela, wakamba ne: “Ndi ngela Nzambi tuasakidila ku butuangaji bua Yezu Kristo Mukalenge wetu!” (Lomo 7:25) Eyowa, nansha muvua Paulo uluangana ne mpekatu ne malu ende mabi avuaye muenze kale, akavuaye munyingalele ne mulekele, uvua mutuishibue ne: Nzambi uvua mumufuile luse ku butuangaji bua Yezu. Bu mudi Yezu Mupikudi wetu, udi ukezula kondo ketu ka muoyo ne utupesha ditalala dia mu muoyo. (Eb. 9:13, 14) Bu mudiye Muakuidi wetu Munene, “mmukumbane bua kusungila bantu badi basemena kudi Nzambi ku butuangaji buende mu malu onso, bualu udi anu ne muoyo bua kubakuila.”—Eb. 7:24, 25. w17.11 8 §1, 2; 12 §15
Dibidi dia 14/5
Enzelayi Yehowa Nzambi wenu mitshipu ne ikumbajayi.—Mis. 76:11.
Mmunyi mutudi mua kukumbaja mutshipu wetu wa didilambula? Kushala ne lulamatu mu mateta manene anyi makese kudi kuleja ne: tudi tuangata mulayi wetu wa kutumbisha Yehowa “ku dituku ne ku dituku” ne mushinga wa bungi. (Mis. 61:8) Tshilejilu, muntu yeye utuambisha ku mudimu anyi mu kalasa, tutuku tumona bualu ebu bu mpunga wa ‘kusanka bua njila ya Yehowa’ patudi tubenga mêyi adiye utuambisha nawu anyi? (Nsu. 23:26) Tuetu bikale mu dîku didi ditapuluke mu malu a ntendelelu, tutuku tulomba Yehowa bua atuambuluishe bua kulama ngikadilu ya buena Kristo, nansha bikala bena mu dîku dietu kabayi badienzeja mushindu eu anyi? Tutuku tusambila Tatu wetu wa mu diulu udi ne dinanga dituku dionso, tumuela tuasakidila bua mudiye muenze bua tuikale ku bukokeshi buende ne bua mudiye mutunange anyi? Tutuku tukeba dîba dia kubala Bible dituku dionso anyi? Mu bulelela, katuvuaku balaye ne: netuenze malu aa anyi? Tuetu bikale tutumikila, netuenze malu aa. Didifila dietu bikole mu malu a ntendelelu didi dileja ne: tudi banange Yehowa ne tudi bushuwa badilambule kudiye. Ntendelelu wetu ke nsombelu wetu yonso mujima, ki mbualu bua kuenza pamutu pamutu to. w17.10 23 §11, 12
Disatu dia 15/5
Mbimpe kuimba misambu ya kutumbisha nayi Nzambi wetu.—Mis. 147:1.
Mufundi kampanda munene wa mêyi a misambu wakamba ne: “Mêyi a misambu adi eleshisha meji. Mizike idi isanguluja. Kadi paudi wimba, mêyi au adi alenga ku muoyo.” Misambu yetu idi itumbisha Tatu wetu wa mu diulu Yehowa, ileja mutudi bamunange, ne itusemeja pabuipi menemene nende. Ke bualu kayi dimba misambu ntshitupa tshinene tshia ntendelelu mukezuke, nansha tuyimba pa nkayetu anyi pamue ne bena Kristo netu mu tshisumbu. Kadi mmunyi muutu udiumvua bua kuimba misambu ne dîyi dikole mu bisangilu? Bituku bikutonda anyi? Mu imue miaba, bitu bitonda bantu balume bua kuimba misambu pa bantu. Mmuenenu wa malu eu udi mua kunyanga tshisumbu nangananga bakulu bobu bakeba tubingila bua kubenga kuimba misambu anyi benza malu makuabu padi eku bena mu tshisumbu bakuabu benda bimba. (Mis. 30:12) Bushuwa tuetu tumona dimba misambu bu tshitupa tshia ntendelelu wetu, kakuyi mpata, katuakupatuka pambelu anyi kupangila tshitupa tshia bisangilu bietu etshi to. w17.11 3 §1-3
Dinayi dia 16/5
Kanuedi meji ne: mvua mulue bua kufila ditalala pa buloba; tshivua mulue bua kufila ditalala, kadi muele wa mvita.—Mat. 10:34.
Tuetu bonso tutu basue nsombelu wa ditalala udi kayi ne tunyinganyinga. Tudi ne dianyisha kudi Yehowa bua mudiye mutupeshe “ditalala dia Nzambi,” mmumue ne: ditalala dia mu muoyo didi ditukuba ku malu adi atutatshisha mu meji. (Filip. 4:6, 7) Bu mutudi badilambule kudi Yehowa, tudi kabidi “mu ditalala ne Nzambi,” mmumue ne: tudi nende mu malanda mimpe. (Lomo 5:1) Kadi tshikondo tshia Nzambi kufilaye ditalala dia kashidi ki ntshianji kukumbana to. Matuku makole a ku nshikidilu aa mmuwule tente ne bilumbu, ne bantu ba bungi badi ne lungenyi lua dikokangana. (2 Tim. 3:1-4) Bu mutudi bena Kristo, tudi ne bua kuluangana mvita ya mu nyuma ne Satana ne malongesha a dishima adiye utangalaja. (2 Kol. 10:4, 5) Kadi buluishi butambe bunene budi bunyanga ditalala dietu budi mua kufumina kudi balela betu badi kabayi Bantemu. Bamue badi mua kuseka malongesha etu, kutubanda mutudi tutapulula mêku, anyi kutufunyina bua kutulekela tuetu katuyi balekele kuenzela Yehowa mudimu. w17.10 12 §1, 2
Ditanu dia 17/5
Ndi munange mikenji yebe be! Ndi ngelangana meji ayi dituku dijima.—Mis. 119:97.
Dishintuluka dia miakulu mu kupita kua bidimu didi kabidi ditangila miakulu idibu bakudimune Bible. Nkudimuinu wa Bible uvua umvuika bipepele pavuabu bamupatule bua musangu wa kumpala udi mua kulua kayi ne mushinga wa bungi pashishe. Tuangate tshilejilu tshia Bible uvuabu bakudimune mu Anglais. Bavua bapatule nkudimuinu wa King James bua musangu wa kumpala mu 1611. Wakalua Bible wa mu Anglais uvua bantu ba bungi nende, ne uvua ne bua kulua ne buenzeji bua bungi mu muakulu wa Anglais. Nansha nanku, miaku ya bungi ya mu nkudimuinu wa King James yakalua ya kale mu kupita kua bidimu. Ke mudibi kabidi bua nkudimuinu ya Bible ya ntuadijilu ya mu miakulu mikuabu. Nunku, katuenaku ne dianyisha bua mutudi ne Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia mu muakulu udi bantu bakula lelu anyi? Bakadi bapatule nkudimuinu eu mujima anyi tshitupa tshiende mu miakulu mipite pa 150, nanku ukadi kudi bantu ba bungi lelu. Miaku ya mu nkudimuinu eu idi yumvuika bipepele idi yambuluisha bua mukenji wa mu Dîyi dia Nzambi ubuele mu mioyo yetu. w17.09 19 §5, 6
Disambombo dia 18/5
Muananyi, ikala ne meji, usankishe muoyo wanyi.—Nsu. 27:11.
Bansonga bena Kristo batu ne mapangadika a mushinga adibu ne bua kuangata. Mapangadika a meji adibu bangata bua dikeba balunda bimpe, dijikija dimpe dia lutetuku, dikala ne bikadilu bikezuke, ne bua kubatijibua, adi alomba kuikala ne dikima. Bidi nanku bualu bansonga aba badi benza malu adi abengangana ne disua dia Satana udi uyobola Nzambi. Dipangadika dinene didi bansonga ne bua kuangata didi ditangila bipatshila biabu. Mu amue matunga, batu basaka bansonga bua kudifundila bipatshila bia kulonga tulasa tubandile ne kukeba mudimu wa makuta a bungi. Mu matunga makuabu, malu a mpetu adi mua kusaka bansonga bua kumona ne: badi ne bua kuimanyina anu pa dikebela bena mu mêku abu bintu bia ku mubidi. Yehowa neabeneshe bansonga badi badienzeja bua kudifundila bipatshila bia mu nyuma ne kuteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala mu nsombelu wabu. Neabambuluishe bua kukumbajilabu bena mu mêku abu majinga abu. Mu bidimu lukama bia kumpala, nsonga Timote uvua muimanyine pa bipatshila bia mu nyuma, ne nudi mua kuenza penu nanku.—Filip. 2:19-22. w17.09 29-30 §10-12
Dia lumingu dia 19/5
Mukanda wa Mikenji eu kawumbuki mukana muebe to; . . . utumikile ne muoyo mujima malu onso adibu bafundamu; bualu dîba adi malu ebe neende bimpe, ne dîba adi newenze malu ne meji.—Yosh. 1:8.
Kulonga Bible ne muoyo mujima ne tshisumi kudi mua kuambuluisha bena Kristo bua kuikala ne didikanda. Mushindu kayi? Mu Bible mudi miyuki idi ileja patoke bipeta bimpe ne bibi bitudi tupeta bua bienzedi bietu. Yehowa uvua ne tshivuaye mufundishile miyuki eyi. (Lomo 15:4) Tudi tuleja mutudi ne meji patudi tuyibala, tuyelela meji ne tuyilonga! Keba mua kujingulula mudi malu adimu akutangila wewe ne bena mu dîku diebe. Lomba Yehowa bua akuambuluishe bua kutumikila Dîyi diende. Wewe mujingulule ne: kutu udikanda mu amue malu, itaba. Pashishe sambila bua bualu abu, ne dienzeja bua kumona muudi mua kuakaja malu. (Yak. 1:5) Kakuyi mpata, kuenza makebulula mu mikanda yetu ya bena Kristo kudi mua kukupetesha malu makumbane akuambuluisha kabidi. w17.09 6 §15, 16
Dimue dia 20/5
Nuvuale bumuntu bupiabupia.—Kolos. 3:10.
Tshiambilu “bumuntu bupiabupia” tshidi tshileja bumuntu budi “bufukibue bilondeshile disua dia Nzambi.” (Ef. 4:24) Tudiku mua kupeta bumuntu bupiabupia ebu anyi? Eyowa. Yehowa uvua mufuke bantu mu tshimfuanyi tshiende ne mmutupeshe mushindu wa tuetu kuleja ngikadilu yende milenga (Gen. 1:26, 27; Ef. 5:1) Paulo mumane kutulomba bua kuvuala bumuntu bupiabupia, udi uleja kabidi ne: dibenga kuikala ne kansungansunga nngikadilu munene wa bumuntu bupiabupia. Wakamba ne: “Kakuena ni mmuena Greke, ni mmuena Yuda, ni nditengudibua, ni ndibenga kutengudibua, ni mmuenyi, ni mmuena Sekutiya, ni mmupika, ni mmuntu mudikadile.” Bua tshinyi mu tshisumbu kamuena ne bua kuikala kansungansunga ka makoba, ka bisamba, anyi ka nsombelu udi nende muntu? Bualu bayidi balelela ba Kristo ‘bonso badi tshintu tshimue.’ (Kolos. 3:11; Gal. 3:28) Bantu badi bavuale bumuntu bupiabupia badi benzela bena Kristo nabu ne bantu bakuabu malu ne bunême, kabayi batangila nsombelu wabu anyi dikoba diabu to.—Lomo 2:11. w17.08 22 §1; 23 §3, 4
Dibidi dia 21/5
Yehowa mmuindile ne lutulu luonso.—Yesh. 30:18.
Yehowa kena utulomba bualu budiye yeye muine kayi witaba bua kuenza to. Mmushiye tshilejilu tshitambe bunene tshia kuitaba bua kuindila. (2 Pet. 3:9) Yehowa mmuindile ne lutulu kukadi bidimu binunu bia bungi bua tshilumbu tshivuabu bajule mu budimi bua Edene tshikoshibue kakuyi bualu budibu mua kuelesha mpata. “Mmuindile ne lutulu luonso” ne udi ‘utungunuka ne kutekemena’ tshikondo tshikala dîna diende mua kujidibua mu malu onso. Bualu ebu nebupeteshe bantu badi ‘bamuindile ne muoyo mujima’ mabenesha bungi kabuyi kubala (Yesh. 30:18; dim.) Yezu pende uvua muitabe bua kuindila. Nansha muvuabu batete muoyo wende mutoke pa buloba apa ne muleje mushinga wa mulambu wende wa tshia kupikulangana natshi mu 33, uvua ne bua kuindila too ne mu 1914 bua kutuadijaye kukokesha. (Bien. 2:33-35; Eb. 10:12, 13) Neindile kabidi too ne ku ndekelu kua Bidimu tshinunu bia bukokeshi buende bua bena lukuna bende kubutudibuabu bonso. (1 Kol. 15:25) Kadi tuikale bajadike ne: nebikale ne mushinga wa bungi bua kuindila. w17.08 7 §16, 17
Disatu dia 22/5
Nzambi . . . udi utusamba mu mateta etu onso.—2 Kol. 1:3, 4.
Susi wakamba ne: “Bu pabuipi ne tshidimu tshijima panyima pa lufu lua muanetu wa balume, tuvua ne kanyinganyinga kakole katambe.” Muanetu wa balume mukuabu uvua mukajende mufue lufu lua tshikoso wakamba ne: uvua umvua “mubidi usama mu mushindu udi kawuyi kumvuija.” Bia dibungama, bantu ba bungi batu bumvua kanyinganyinga ka mushindu eu. Bena Kristo netu ba bungi kabavua batekemene ne: bananga babu bavua mua kufua kumpala kua Armagedone to. Nansha wewe mufuishe anyi mumanye muntu udi mufuishe, udi mua kudikonka ne: ‘Mmunyi mudi muntu udi ne kanyinganyinga mua kupeta busambi?’ Bamue bantu badi bamba ne: mputa ya kanyinganyinga itu idiumina mu bule bua matuku. Kadi bitu anu nanku anyi? Mukaji mukamba kampanda wakamba ne: “Ngakamona ne: mbikumbane bua kuamba ne: bualu budi muntu wenza tshikondo atshi ke budi buambuluisha bua kujikija kanyinganyinga.” Anu mutubi bilomba kutabalela mputa munkantshi mua tshikondo bule kampanda bua kumaye, ke mudibi kabidi bua kanyinganyinga kujikaku. w17.07 12-13 §1-3
Dinayi dia 23/5
Ikala ne disanka dipite bungi mu Yehowa, yeye neakukumbajile majinga a muoyo webe.—Mis. 37:4.
Mmalu kayi adi Yehowa ukulomba bua kulongolola? Uvua mufuke bantu bua bamumanye ne bamuenzele mudimu ne lulamatu bua bikale ne disanka. (Mis. 128:1; Mat. 5:3) Nyama yoyi itu anu idia, inua, ne ilela. Kadi Yehowa mmusue bua ulongolole malu bishilangane ne nyama bua wikale ne disanka. Mufuki webe udi “Nzambi wa dinanga,” “Nzambi wa disanka,” uvua mufuke bantu ‘ne tshifuanyikiji tshiende.’ (2 Kol. 13:11; 1 Tim. 1:11; Gen. 1:27) Newikale ne disanka paudi widikija Nzambi wetu wa dinanga. Bible udi wamba ne: “Disanka dia kupa ndipite dia kuangata.” (Bien. 20:35) Kutuku muanji kumvua nunku anyi? Ebu mbualu bulelela bua mu nsombelu. Nunku, Yehowa mmusue bua ulongolole malu muimanyine pa dinanga diudi nadi bua bantu bakuabu ne buende yeye.—Mat. 22:36-39. w17.07 23 §3
Ditanu dia 24/5
Kakuena tshintu tshimpe nansha tshimue tshikala Yehowa mua kupala badi benda ne muoyo mutoke.—Mis. 84:11.
Nzambi udi utuenzela malu ne bunême ne kanemu. Udi ututabalela bimpe kupita mutudi mua kuditabalela tuetu bine. Yehowa mmunange bantu bende bonso mu tshibungi. Kadi udi kabidi utabalela muntu yonso pa nkayende bikole. Elabi meji bua tshivua tshienzeke bikondo bia kale pavua Yehowa wenza mudimu ne balumbuluishi bua kusungila tshisamba tshia Isalele kudi baluishi babu. Mu tshikondo tshikole atshi, wakatabalela mukaji kampanda uvua kayi muena Isalele diende Luta. Wakalekela bintu biende bia bungi bua kulua mutendeledi wa Yehowa. Yehowa wakamupesha mulume ne muana wa balume bu difutu. Ki nkujike to. Pabishabu Luta ku lufu, neamanye ne: muanende au uvua mu mulongo wa bankambua ba Masiya. Fuanyikijabi kabidi muadiumvuaye pamanyaye ne: bavua bafunde muyiki wa nsombelu wende mu Bible, mu mukanda udi ne dîna diende!—Luta 4:13; Mat. 1:5, 16. w17.06 28-29 §8, 9
Disambombo dia 25/5
Nyuma muimpe . . . neanuvuluije malu onso amvua munuambile.—Yone 14:26.
Mu 1970, muanetu wa balume kampanda diende Peter uvua ne bidimu 19 ne utshivua utuadijilaku kuenza mudimu ku Betele wa mu Grande-Bretagne. Pavuaye uyisha ku nzubu ne ku nzubu, wakatuilangana ne tatu kampanda wa muedi uvua ne bidimu pankatshi pa 40 ne 60. Wakebeja tatu eu ni uvua wanyisha bua kumvua malu a mu Bible. Tatu au uvua labi muena Yuda, biakamutonda bua tshivua muanetu eu mumuebeje. Bua kuteta Peter, labi au wakamuebeja ne: “Muananyi wa balume, mmu muakulu kayi muvuabu bafunde mukanda wa Danyele?” Peter kuamba ne: “Tshitupa tshiawu tshivua tshifunda mu tshiena Alama.” Peter udi uvuluka wamba ne: “Labi au wakakema bikole bua mumvua mumanye diandamuna, kadi ki mbu mumvua meme mukeme to. Mmunyi mumvua mumanye diandamuna adi? Pangakapingana kumbelu ne kuenza makebulula mu bibejibeji bia Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous ! bia ngondo mishale, ngakapeta tshiena-bualu tshivua tshiumvuija ne: mukanda wa Danyele uvua mufunda mu tshiena Alama.” (Dan. 2:4; dim.) Bushuwa, nyuma muimpe udi mua kuvuluija malu atuvua babale kale.—Luka 12:11, 12; 21:13-15. w17.06 13 §17
Dia lumingu dia 26/5
Bantu badi babuela mu dibaka nebikale ne makenga mu mubidi wabu.—1 Kol. 7:28.
Mulume ne mukaji badi mua kupeta tunyinganyinga tukuabu padibu bajingulula ne: bakadi pa kupeta muana. Nansha mudibu ne disanka dia kupeta muana, badi mua kubungama, badikonka bikala difu mua kukola bimpe, ne basamisha mutu bua makanda a mubidi a muana. Mbamanye kabidi ne: bungi bua makuta a kutula nebuvule. Padibu balela muana, bidi bibakengela kushintulula amue malu. Mamu udi mua kupitshisha dîba dia bungi bua kutabalela muana. Nunku bidi mua kukolela mulume ne mukaji bua kutabalelangana bikole bu muvuabu benza kumpala. Tatu neikale kabidi ne majitu a bungi. Udi ne bua kuenza bua mukajende ne muanende bikale ne bidibu nabi dijinga. Bamue bena dibaka badi ne lutatu lua mushindu mukuabu. Padi mukaji kayi wimita, udi mua kupeta kanyinganyinga kakole menemene. w17.06 4 §1; 5 §5, 6
Dimue dia 27/5
Ke mudi mêyi ebe mashême mu tshilakalaka tshianyi kupita ne buitshi mukana muanyi nunku!—Mis. 119:103.
Bu mutudi bena Kristo, tudi banange bulelela. Mu Dîyi dia Nzambi ke mutudi tupetela bulelela. Yezu wakambila Tatuende ne: “Dîyi diebe mbulelela.” (Yone 17:17) Bua kunanga bulelela bua mu Bible, tudi ne bua kumanya malu adi mu Bible. (Kolos. 1:10) Kadi ki nkujike to. Mona mudi mufundi wa Misambu 119 utuambuluisha bua kumvua tshitudi ne bua kuenza. (Mis. 119:97-100) Dituku dijima, tudi ne bua kuelangana meji a malu atudi tubala mu Bible bikole. Patudi tuelangana meji a malu malenga atudi tupeta patudi tutumikila bulelela bua mu Bible mu nsombelu wetu, netubunange bikole menemene. Mikanda idi yumvuija malu a mu Bible idi bulongolodi bua Nzambi bupatula idi kabidi bu biakudia bishême. Tudi mua kubilekela bishala mu tshilakalaka tshietu tshia mu tshimfuanyi bua tuikale tuvuluka “mêyi adi asankisha” a bulelela ne tuambuluisha nawu bakuabu.—Muam. 12:10. w17.05 19-20 §11, 12
Dibidi dia 28/5
Bulelela, Nzambi udi munkatshi muenu.—1 Kol. 14:25.
Tudi basue kuambuluisha bantu badi bakenga, nansha aba badi kabayi benzela Yehowa mudimu. (Luka 10:33-37) Mushindu muimpe wa kuambuluisha bantu nkubayisha lumu luimpe. Mukulu kampanda uvua muambuluishe bena tshimuangi ba bungi wakamba ne: “Mbia mushinga bua kubambila diakamue ne: tudi Bantemu ba Yehowa, ne tshipatshila tshietu nangananga ntshia kumbambuluisha ne malu a Nzambi, kadi ki ntshia kubapesha bintu bia ku mubidi to. Tuetu katuyi babambile nanku, bakuabu badi mua kutuadija kudisangisha netu anu bua kupeta bintu.” Patudi tuleja “benyi” dinanga dilelela, bipeta bimpe bidi bimueneka. (Mis. 146:9) Muanetu wa bakaji kampanda wakalonda ne: dîku diende divua ne bua kunyema buluishi mu Érythrée. Bana bende banayi bakenza luendu lua matuku muanda mukulu luvua lubatshiokeshe bikole bapitshila mu tshipela. Ndekelu wa bionso bakafika mu Soudan. Wakamba ne: “Bana betu ba muntu amu bakabangata bu balela babu, kubapeshabu biakudia, bilamba, kaba ka kulala, ne makuta a kuikala kufuta njila. Mbanganyi bakuabu badi mua kuakidila benyi ku mabu anu bualu badi batendelela nabu Nzambi umue? Anu Bantemu ba Yehowa!”—Yone 13:35. w17.05 7 §17, 19, 20
Disatu dia 29/5
Kanuena bambe bulelela pa bidi bintangila bu mudi muena mudimu wanyi Yobo muambe.—Yobo 42:8.
‘Muntu udi mua kukuatshisha Nzambi ne tshintu anyi? Nansha, muntu udi ne meji udi ne dikuatshisha kudiye anyi? Biwikala muakane bualu ebu budi bukuatshisha Wa Bukole Buonso anyi? Biwenda ne mutshima mutoke, bualu ebu budi bumupetesha tshintu anyi?’ (Yobo 22:1-3) Pavua Elifaza muena Temana muele nkonko eyi, bidi bimueneka patoke ne: buende yeye diandamuna divua ne: tòo. Muena diende Biledada muena Shuhi, wakasakidila ne: bantu kabena mua kubadibua bakane kudi Nzambi to. (Yobo 25:4) Basambi ba dishima aba bavua basua kuleja ne: madikolela atudi tuenza bua kuenzela Yehowa mudimu kaena ne mushinga to, kabidi ne: katuena ne mushinga kudi Nzambi to; tudi anu bu tshibeyibeyi, tshikusu anyi musanda. (Yobo 4:19; 25:6) Yehowa wakaleja mmuenenu wende patoke pavuaye mutandishe Elifaza, Biledada ne Sofâ bua muvuabu bambe malu a dishima, kadi wakanyisha Yobo ne wakamubikila ne: “muntu wanyi.” (Yobo 42:7) Nunku tuikalayi bashindike ne: muntu udi mua “kukuatshisha Nzambi ne tshintu.” w17.04 28 §1, 2
Dinayi dia 30/5
Nebikale ne disanka dipite bungi mu ditalala divule.—Mis. 37:11.
Tudi bapitshile mu nsombelu mibi bidimu bia bungi, bitupangisha too ne bua kumona bukole bua tunyinganyinga tudiyi itukebela. Tshilejilu, bantu badi basombele pabuipi ne muaba utu kawulu kimanyina kabatu kabidi bumvua mutoyi wa kawulu ubatonda to. Nansha bantu batu pabuipi ne tshina tshia butshiafu kabatu kabidi bumvua mupuya wa butshiafu ubatonda to. Kadi pajikija Yehowa malu mabi onso, nekuikale disulakana dia dikema! Ntshinyi tshiapingana pa muaba wa tunyinganyinga tuonso tutudi natu lelu? Ke tshidibu balaye mu mvese wa lelu eu. Bidi bikolesha ku muoyo patudi tumanya ne: ke tshidi Yehowa musue buetu tuetu! Mu bikondo bia tunyinganyinga ebi, enza tshionso tshiudi mua kuenza bua kushala pabuipi ne Yehowa ne bulongolodi buende. Malu audi mutekemene matuku atshilualua adi ne mushinga wa bungi, nunku elela malu aa meji bikole, enza bua uamone malelela kuudi, ne uambile bakuabu. (1 Tim. 4:15, 16; 1 Pet. 3:15) Wewe muenze nanku, newikale mutuishibue ne: pabutulabu ndongoluelu eu, neushale ne muoyo, ne neusanke bua kashidi! w17.04 13 §16, 17
Ditanu dia 31/5
Tuetu bonso tutu tuenza bilema misangu ya bungi.—Yak. 3:2; dim.
Mbipepele bua kuitaba bualu ebu, kadi ntshinyi tshituenza tuetu badimuenene bilema bia muanetu kampanda? Netuidikijaku mushindu utu Yehowa umona kulumbulula kuakane anyi? Tshilejilu, ntshinyi tshiwenza mukulu kampanda yeye mufile diandamuna didi dimueneka dinyangakaja kabidi malu? Mukulu yeye muambe bualu kampanda budi bukunyingalaja anyi bukutapa ku muoyo kayi muele meji, neulenduke anyi? Pamutu pa kuamba diakamue ne: muanetu eu kena ukumbana kuikala kabidi mukulu, neutangidilaku Yezu, mutu wa tshisumbu ne lutulu luonso anyi? Pamutu pa kuimanyina pa tshilema tshiende, neuvulukaku bidimu bia bungi bikadi muanetu eu muenzele Nzambi mudimu ne lulamatu anyi? Muanetu kampanda yeye mukuenzele bibi kadi utungunuka ne kuikala mukulu anyi bamupesha majitu makuabu, newikalaku ne disanka bua bualu buende anyi? Wewe muitabe bua kumufuila luse ne muoyo mujima, udi uleja ne: udi widikija mushindu udi Yehowa umona kulumbulula kuakane.—Mat. 6:14, 15. w17.04 27 §18