Ngondo wa 7
Dimue dia 1/7
Nudipuekeshe muinshi mua tshianza tshia bukole tshia Nzambi, bua anubandishe mu tshikondo tshikumbane.—1 Pet. 5:6.
Bu muvua Shebena mulami wa bintu uvua “utangila nzubu,” pamuapa nzubu wa Hezikiya, uvua ne bukokeshi bua bungi. (Yesh. 22:15) Kadi bia dibungama, wakapeta lutambishi, ukeba butumbi buende. (Yesh. 22:16-18) Bu muvua Shebena udikebela butumbi, Nzambi ‘wakamuipata ku mudimu wende,’ kutekaye Eleyakima. (Yesh. 22:19-21) Bualu ebu buakenzeka pavua Saneheliba mukalenge wa Ashû ukeba kuluisha Yelushalema. Panyima pa matuku, mukalenge au wakatuma bakokeshi banene ku Yelushalema ne tshiluilu tshinene tshia basalayi bua kutekesha bena Yuda mu maboko ne kuzakeja Hezikiya bua adifile mu bianza biabu. (2 Bak. 18:17-25) Hezikiya wakatuma Eleyakima bua ayukile ne bakokeshi abu, kadi kavua nkayende to, uvua ne bantu bakuabu babidi, umue wa kudibu uvua Shebena ukavua mulue sekretere. Pavua Shebena muitabe ne budipuekeshi buonso mudimu mushadile eu, bidi bileja ne: kavua mukuatshilangane tshiji ne mulaminangane munda to. w18.03 25 §7, 8, 10
Dibidi dia 2/7
Tungunukayi ne kuenda mu diumvuangana ne nyuma, nunku kanuakukumbaja majinga a mubidi nansha.—Gal. 5:16.
Tuetu bamone ne: meji etu adi atusaka bua kunanga bintu bia ku mubidi anyi kuikala ne majinga a mubidi, katupuekeshi maboko to. Tungunuka ne kulomba nyuma muimpe, ne Yehowa neakuambuluishe bua kutuma meji ebe ku malu makane. (Luka 11:13) Vuluka mupostolo Petelo. Misangu ndambu mu nsombelu wende, kakenza malu anu bu muntu wa mu nyuma to. (Mat. 16:22, 23; Luka 22:34, 54-62; Gal. 2:11-14) Kadi kakateketa mu maboko to. Ku kakese ku kakese, Yehowa wakamuambuluisha, yeye kupeta ngelelu wa meji wa Kristo. Tudi petu mua kumupeta. Petelo wakalua kuleja malu masunguluke atudi ne bua kuenza. (2 Pet. 1:5-8) Patudi ‘tudienzeja ne muoyo umue’ bua kupeta ngikadilu bu mudi didikanda, dinanukila, ne dinanga dia buwetu, nebituambuluishe bua kutungunuka ne kuya kumpala mu nyuma. Ikala udiebeja dituku dionso ne: ‘Ntshinyi tshindi mua kuenza lelu bua kuya kumpala mu nyuma?’ w18.02 25-26 §12, 13
Disatu dia 3/7
Ndi mulame mêyi ende bimpe kupita too ne bivuabu bandombe bua kuenza.—Yobo 23:12.
Yobo uvua mumanye bimpe menemene mêyi manene a Nzambi. Uvua bushuwa mumanye Yehowa, ke bualu kayi uvua wenza malu mimpe. Tshilejilu, Yobo uvua mumanye ne: kavua mua kuamba muvuaye munange Nzambi kadi eku wenzela muntu nende malu mabi to. (Yobo 6:14) Kavua uditeka ku mutu kua bakuabu to, uvua wenzela bantu bonso malu mimpe, babanji ne bapele. Wakamba ne: “Yeye uvua mumfuke munda mua mamuanyi kavua mubafuke pabu anyi?” (Yobo 31:13-22) Bushuwa Yobo kavua mulekele nsombelu wende wa kumpala ne bubanji buende binyanga muvuaye umona bakuabu to. Yobo mmushilangane bikole ne bantu ba bungi badi ne bukole ne bubanji ba lelu. Yobo uvua mubenge ditendelela dia mpingu mu mishindu yadi yonso, nansha dia mu muoyo. Uvua mumanye ne: kunanga bubanji kuvua ntendelelu wa dishima, ne bu yeye mubunange bivua bileja ne: uvua uvila “Nzambi mulelela wa mu diulu.” (Yobo 31:24-28) Uvua umona dibaka bu tshintu tshia tshijila tshivua tshisuika mulume ne mukaji. Uvua mudie tshipungidi ne mêsu ende bua katangidi mukaji utshivua kamama ne meji a tshiendenda.—Yobo 31:1. w18.02 11 §16; 12 §18, 19
Dinayi dia 4/7
[Noa] wakadileja kayi kalema munkatshi mua bantu ba tshikondo tshiende. Noa wakenda ne Nzambi mulelela.—Gen. 6:9.
Noa kakabuela muende mua nzubu kulala, usanka bua muvuaye muntu muimpe to. Kadi wakalua kabidi “muyishi wa buakane” wa tshisumi, uleja patoke lulamatu luende kudi Yehowa. (2 Pet. 2:5) Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Ku diambuluisha dia ditabuja edi wakapisha ba pa buloba.” (Eb. 11:7) Nunku, bidi bimueneka patoke ne: bavua baseka Noa ne bamuluisha, pamuapa bamuluisha ne tshikisu tshikole. Nansha nanku, kavua “uzakala kumpala kua bantu” to. (Nsu. 29:25) Kadi uvua ne dikima ditu Yehowa upesha batendeledi bende ba lulamatu. Noa mumane kuenda ne Nzambi bidimu bipite pa 500, Yehowa wakamuambila bua kuibaka buatu bua kusungila bantu ne nyama. (Gen. 5:32; 6:14) Mudimu wonso eu uvua ne bua kuikala munemene Noa bujitu, kabiyi anu bua dibaka dia buatu patupu to, kadi bualu Noa uvua bushuwa mumanye kabidi ne: bavua ne bua kumuseka ne kumuluisha bua mudimu au. Kadi wakatumikila, kuyaye kumpala ne mudimu au ne ditabuja. “Wakenza amu nanku.”—Gen. 6:22. w18.02 4 §4, 6, 7
Ditanu dia 5/7
Mona mudibi bimpe ne bienza disanka bua . . . kusomba pamue mu buobumue!—Mis. 133:1.
Mushindu munene utudi tukolesha buobumue buetu mpatudi tunangangana mudi Yehowa Nzambi wa dinanga mutunange. (1 Yone 4:8) Katuakuamba musangu nansha umue bua bena Kristo netu ne: “Ndi mua kuikala muenzejibue bua kubananga bualu mbana betu, kadi mu bulelela tshiena mubasue to!” Kuela meji mushindu eu kudi kubengangana ne mubelu wa Paulo wa ne: tudi ne bua ‘kulejangana muoyo mule mu dinanga.’ (Ef. 4:2) Mona ne: Paulo kakamba patupu ne: tudi ne bua ‘kulejangana muoyo mule’ to. Wakasakidila ne: tudi ne bua kuenza nanku “mu dinanga.” Kudi dishilangana. Mu bisumbu bietu mudi bantu ba mishindu yonso badi Yehowa mukoke kudiye. (Yone 6:44) Bu mudi Yehowa mubakoke kudiye, mmumue ne: mmubanange. Pa nanku, mmunyi mutudi mua kuamba bua mutendeledi wa Yehowa kampanda ne: ki mmukumbane bua tuetu kumunanga? Katuena ne bua kukanda dinanga didi Yehowa mututumine dîyi bua kuleja bakuabu to!—1 Yone 4:20, 21. w18.01 16 §14
Disambombo dia 6/7
Vuluka Mufuki webe Munene mu matuku a bunsonga buebe.—Muam. 12:1.
Bamue baledi mbafike ku diela meji ne: mbimpe kuladikija batismo wa muanabu bua anji alonge tulasa tutumbuke ne apete mudimu muimpe. Badi mua kuikala ne meji mimpe, kadi ngelelu wa meji eu neambuluishe muana bua kupeta disanka dilelela anyi? Lukonko lua mushinga ludi ne: ngelelu wa meji eu udiku upetangana ne tshidi Mifundu yamba anyi? Mbia mushinga bua kuvuluka ne: bulongolodi ebu ne bionso bidimu bidi bibengangana ne malu adi Yehowa musue ne mushindu udiye wela meji. (Yak. 4:7, 8; 1 Yone 2:15-17; 5:19) Malanda makole ne Yehowa neakube muana bimpe menemene kudi Satana, kudi bulongolodi buende, ne ku ngelelu wa meji wa bena panu. Muledi udi usaka muana bua kuteka malu a tshianana pa muaba wa kumpala mu nsombelu udi mua kubueja muanende mu tshibuejakaji ne kuteka bipatshila biende bimpe mu njiwu. Baledi bena Kristo badi bushuwa banange muanabu badiku mua kuanyisha bua bulongolodi ebu bumulongeshe mushindu wa kupeta disanka anyi? Mu bulelela, tudi tupeta disanka ne diakalengele anu patudi tuteka Yehowa pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu.—Mis. 1:2, 3. w18.03 10-11 §10, 11
Dia lumingu dia 7/7
[Kebayi] tshia kumpala Bukalenge ne buakane buende.—Mat. 6:33.
Bantu ba bungi mbamone ne: kuikala ne nsombelu mupepele kudi kubapetesha disanka, kubapetesha kabidi dîba dia bungi dia kuenzela Yehowa mudimu. Jack wakapanyisha nzubu wende munene ne kumpanyi wende bua yeye ne mukajende bangate bumpanda-njila. Udi wamba ne: “Munkatshi mua bidimu bia bungi mvua mpingana kumbelu ne tshiji tshia malu a ku mudimu. Mukajanyi uvua mpanda-njila uvua yeye anu ne disanka. Uvua ungambila ne: ‘Wanyi mfumu undi ngenzela mudimu mmfumu muimpe be!’ Mpindieu undi panyi mpanda-njila, meme ne mukajanyi tudi tuenzela Muntu umuepele mudimu, mmumue ne: Yehowa.” Bua kumanya mmuenenu utudi nende bua makuta, tudi mua kuandamuna nkonko eyi ne muoyo mujima: ‘Ndiku bushuwa ngitaba tshidi Bible wamba bua makuta ne ntshilonda mu nsombelu wanyi anyi? Dikeba makuta ke didi pa muaba wa kumpala mu nsombelu wanyi anyi? Ntuku ngangata bintu bia ku mubidi ne mushinga wa bungi kupita malanda anyi ne Yehowa ne bantu bakuabu anyi? Ndiku bushuwa ngeyemena Yehowa ne: udi unkumbajila majinga andi nawu anyi?’ Tuikalayi batuishibue ne: kakuela bonso badi bamueyemena mâyi ku makasa nansha kakese. w18.01 25 §12, 13
Dimue dia 8/7
Anu munuvua misangu yonso nutumikila, . . . nutungunuke ne kudienzeja bua lupandu luenu ne ditshina ne dizakala.—Filip. 2:12.
Kudienzeja bua lupandu luebe ki mbualu bua bilele to. Amue malu audi mua kuenza bua kulupeta nguowu aa: kubala Dîyi dia Nzambi ne kuelangana meji bua malu adimu, kusambila Yehowa, ne kuela meji a mishindu idi Yehowa mukubeneshe. Paudi udifila bikole bua kuenza malu aa, nebikoleshe dishindika diudi nadi bua diakalenga dia kuikala mulunda wa Yehowa, ne nebikusake bua kuambila bakuabu malu audi witabuja. (Mis. 73:28) Yezu wakamba ne: “Biasua muntu kundonda, adibenge, ambule mutshi wende wa makenga ne atungunuke ne kundonda.” (Mat. 16:24) Mbiumvuike bimpe ne: kulua muyidi, mmumue ne: kudilambula kudi Yehowa ne kubatijibua, mbualu budi muntu yonso udi musue kulua muena Kristo ne bua kuenza. Bushuwa, kudi kutunzuluila tshiibi bua kupeta masanka bungi kabuyi kubala lelu, ne muoyo wa tshiendelele mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. Ke bualu kayi, mbimpe utungunuke ne kudienzeja bua lupandu luebe! w17.12 27 §18, 19
Dibidi dia 9/7
Vualayi . . . lutulu.—Kolos. 3:12.
Baledi bobu balongesha bana babu ne lutulu, bana nebatuadije kumvua ku kakese ku kakese “butshiama ne bule ne butumbuke ne buondoke” bua ditabuja. (Ef. 3:18) Tudi ne bua kukeba malu adi makumbanyine bidimu biabu ne lungenyi luabu. Padibu batuishibua bua malu adibu balonga, nebakumbane bua kuakuila ditabuja diabu kumpala kua bantu bakuabu, nansha kua balongi nabu. (1 Pet. 3:15) Tshilejilu, bana bebe badiku mua kumvuija ne Bible tshitu tshienzekela muntu padiye ufua anyi? Badiku bumvua bimpe tshidi Bible wamba anyi? Eyowa, kubueja Dîyi dia Nzambi mu muoyo wa muana kudi kulomba kuikala ne lutulu, kadi kudienzeja nunku kakuena patupu to. (Dut. 6:6, 7) Bulelela, tshilejilu tshiebe tshidi kabidi ne mushinga bua kukolesha dituishibua dia bana bebe. Stephanie, mamu wa bana basatu ba bakaji, udi wamba ne: “Ntu ndiebeja ne: ‘Ntuku ngambila bana banyi bua tshinyi ndi mutuishibue ne: Yehowa udiku, mmutunange, ne mikenji yende mmiakane anyi?’ Bua kufikisha bana banyi kuditaba malu adibu balonga, bidi bikengela meme muine ngikale muitabe.” w17.12 20 §8-10
Disatu dia 10/7
Muanenu neajuke.—Yone 11:23.
Bua tshinyi Mâta uvua mutuishibue ne: muanabu uvua ne bua kubishibua ku lufu? Bualu uvua mua kuikala mumvue lumu lua dibishibua dia bantu ku lufu kumpala mene kua Yezu kutuadija mudimu wende. Uvua mulongele malu a dibishibua aa kuabu ne mu nsunagoga patshivuaye muana. Miyuki isatu ya dibishibua dia bantu ku lufu idi mu Bible idi mua kutuluila mu lungenyi. Tuakule bua dibishibua dia muntu wa kumpala ku lufu. Dibishibua edi divua dienzeke dîba divua Nzambi upesha muprofete Eliya bukole bua kuenza bishima. Mu musoko wa bena Foinike wa Salefata, uvua ku muelelu kua mâyi, muvua mukaji mukamba uvua muakidile muprofete eu. Pashishe, Nzambi wakalama mu tshishima bukula ne mafuta ende, bua yeye ne muanende wa balume bashale ne muoyo. (1 Bak. 17:8-16) Panyima pa matuku, muanende eu wakasama, kufuaye. Eliya wakamuambuluisha. Pavuaye mulenge tshitalu tshia muana, wakasambila ne: “Yehowa Nzambi wanyi, bua luse, muoyo wa muana eu upinganaku munda muende.” Biakenzeka anu nanku! Nzambi wakateleja Eliya, muana wakapetulula muoyo. Divua dibishibua dia muntu wa kumpala didibu bakuile mu Bible. (1 Bak. 17:17-24) Mâta uvua bushuwa mumanye bualu bua dikema abu. w17.12 3 §1; 4 §3, 5, 6
Dinayi dia 11/7
Kanuena mua kuikala bapika ba Nzambi ne ba Biuma popamue to.—Mat. 6:24.
Bantu ba bungi batu batusaka bua kufila dîba dietu ne makanda etu onso mu mudimu wa bianza. Mudimu wa nunku udi mua kuenza bua tuende lumu, tulue bantu banene anyi babanji. Bu mudi bantu ba bungi bavuija dienza mudimu wa bianza tshipatshila tshiabu tshinene, muena Kristo udi pende mua kupeta ngelelu wa meji eu. Mbulelela ne: kuenza mudimu udi utuvuija bantu banene ne bende lumu kudi kutupetesha disanka dia kashidi anyi? Tòo. Vuluka ne: kujinga bikole bua kulombola bakuabu ne bua bakuabu batutumbishe, mmajinga avua makulule Satana, kadi lelu udi ne tshiji, kena ne disanka to. (Mat. 4:8, 9; Buak. 12:12) Mudimu wa kuambuluisha bantu bua bapete meji a Nzambi abapetesha muoyo wa kashidi udi utupetesha disanka dia kashidi, kadi mudimu wa bianza wowu udi ufila anu disanka dia tshitupa tshîpi. Kupita apu, lungenyi lua bena panu lutu lutamba kusaka bantu ku ditembangana, ku dikala ne tshikisu, ku diumvuilangana mukawu, ne ndekelu wa bionso, lungenyi elu lutu lumueneka ‘bu kuipata kua lupepele.’—Muam. 4:4. w17.11 23 §11-13
Ditanu dia 12/7
Bobu bamane kuimba misambu ya butumbi, bakapatuka kuyabu ku Mukuna wa Olive.—Mat. 26:30.
Pakatuadija tshisumbu tshia bena Kristo, kuimba misambu kuvua anu ne muaba munene mu ntendelelu mulelela. Butuku bua mushinga wa bungi mu malu a bantu, Yezu ne bayidi bende bamane kuenza Didia dia dilolo dia Mukalenge, bakimba misambu. Bena Kristo ba kumpala mbatushile tshilejilu tshimpe tshia kutumbisha Nzambi ne misambu. Bavua batamba kudisangishila mu nzubu yabu. Nansha muvua nzubu eyi kayiyi mimpe bu ntempelo, bavua anu ne tshisumi mu dimba dia misambu. Mupostolo Paulo wakabela bena Kristo nende ku diambuluisha dia nyuma ne: “Nutungunuke ne kulongeshangana ne kukoleshangana ne misambu, misambu ya kutumbisha nayi Nzambi ne misambu ya mu nyuma mimba ne milowu yonso, nuimbila Yehowa mu mioyo yenu.” (Kolos. 3:16) Misambu idi mu mukanda wetu wa misambu idi bushuwa ‘misambu ya mu nyuma ya kuimba ne dianyisha.’ Idi munkatshi mua biakudia bia mu nyuma bidi “mupika wa lulamatu udi mudimuke” utupesha.—Mat. 24:45. w17.11 4 §7, 8
Disambombo dia 13/7
Sungulayi bimenga bidi binukumbanyine bua bikale bimenga bia kunyemena.—Nom. 35:11.
The six cities of refuge were easy to access. Jehovah commanded Israel to distribute the cities evenly on both sides of the Jordan River. Why? So that any fugitive could find refuge quickly and conveniently. (Num. 35:12-14) Roads leading to the cities of refuge were kept in good repair. (Deut. 19:3) According to Jewish tradition, guideposts were erected to direct fugitives to the cities. Since the cities of refuge were available, an unintentional manslayer was not forced to flee to a foreign land, where he might be tempted to take up false worship. Think of it: Jehovah—the very One who had mandated capital punishment for willful murderers—gave unintentional manslayers ample opportunity to receive compassion and protection! “Every thing was made as plain, as simple, and as easy as possible,” wrote one commentator. Jehovah is not a heartless judge who is eager to punish his servants. Rather, he is “rich in mercy.”—Eph. 2:4. w17.11 14 ¶4-5
Dia lumingu dia 14/7
Pinganayi kundi, . . . ne meme nempingane kunudi.—Zek. 1:3.
Muvungu udi ubuuka muulu, mukaji kampanda mmukangila mu tshipiminu, ne bakaji babidi badi benda bapapala mu lupepele, bikale ne mapuapua bu a kasonga nyunyi. Tudi tupeta malu maleja mu bimfuanyi a dikema aa mu mukanda wa Zekâya. (Zek. 5:1, 7-9) Bua tshinyi Yehowa uvua muleje muprofete wende bikena kumona bia dikema ebi? Bikena kumona bia Zekâya, mmumue ne: tshisambombo ne tshia muanda mutekete, bidi didimuija dimpe bua bantu badi batungunuka ne kulonda njila yabu mibi, ndivuluija dia ne: Yehowa kena wanyisha malu mabi nansha. Batendeledi bende ba meji mimpe, badi ne bua kukina malu mabi ne muoyo mujima. Miyuki eyi idi kabidi dishindika dia dinanga dia kudi Tatu wetu wa mu diulu. Tuetu badienzeje ne muoyo mujima bua kuikala bantu badi Nzambi wanyisha ne ukuba, mulawu wa lufu kawakutukuata to. Kadi, Yehowa neatuvudijile masanka. Bionso bitudi benze bua kushala bakezuke mu buloba ebu budi buwule tente ne malu mabi kabiakuya mu tshianana to. Tuikale bashindike ne: Yehowa neatuambuluishe bua kushala bakezuke! w17.10 21 §1; 25 §19
Dimue dia 15/7
Bakaji bakulumpe bikale ne bikadilu bidi bileja mudibu batshina Nzambi, . . . bua babele bansongakaji.—Tito 2:3, 4.
Bana betu ba bakaji bajike badi mpindieu ne mpunga ya bungi ya kuvudija mudimu wabu pa kuikala bampanda-njila, kuyisha muaba udibu dijinga ne bamanyishi ba bungi, kuambuluisha mu mudimu wa luibaku wa muaba udibu, ne kuwuja dilomba bua kubuela mu Kalasa ka bamanyisha ba Bukalenge. Bamue mbafike too ne ku dibuela mu Kalasa ka Gilada. Bamamu bakulumpe, nansha mudibu kabayi mua kuenza a bungi a ku malu aa, badi dibenesha kudi tshisumbu. Tudi banange bana betu aba bikole! Bamue kabena mua kukumbana bua kuenza malu a bungi bu muvuabu benza kumpala mu mudimu wa Nzambi to, kadi badi anu mua kuleja dikima ne kuenza mudimu. Tshilejilu, muanetu wa bakaji mukulumpe udi dijinga ne dikima bobu bamulombe bua kuyukila ne muanetu wa bakaji nsonga bua tshilumbu tshia mvuadilu muimpe. Kakukanyina muanetu wa bakaji nsonga eu bua mvuadilu wende to, kadi udi mua kumukankamija bua atangile tshidi mvuadilu wende mua kuenzela bakuabu. (1 Tim. 2:9, 10) Kutabalela bena mu tshisumbu ne dinanga mushindu eu kudi mua kupatula bipeta bimpe. w17.09 31-32 §17, 18
Dibidi dia 16/7
Neupete dimanya dia Nzambi.—Nsu. 2:5.
Imue misangu makokeshi a bukole avua matete bua kupangisha bantu bua kuikalabu ne Bible. Kadi bantu ba meji mimpe bavua batantamene buluishi ebu. Tshilejilu, tuakule bua John Wycliffe, mumanyi wa malu a mu Bible wa mu bidimu bia 1300. Uvua witabuja ne muoyo mujima ne: Dîyi dia Nzambi divua ne bua kuambuluisha muntu yonso. Kadi mu tshikondo tshiende, bantu ba bungi ba mu Angleterre kabavua ne mushindu wa kupeta Bible to. Mu 1382, bakapatula nkudimuinu wa mu Anglais uvuabu babikila ne: Bible wa Wycliffe. Bible eu wakatangalaka ne lukasa munkatshi mua bayidi ba Wycliffe. Bu muvua bayishi bena ngendu bavuabu babikila ne: ba-Lollard basue kubueja Dîyi dia Nzambi mu lungenyi ne mu mioyo ya bantu, bavua baya ku musoko ne ku musoko ku makasa mu ditunga dijima dia Angleterre. Ba-Lollard bavua ne tshibidilu tshia kubadila bantu bavuabu bapeta bitupa bia mêyi a mu Bible wa Wycliffe ne babashila yabu Bible mitentula ku bianza. Mu nkama ya bidimu yakalonda, bantu ba bungi ba ku Mputu ne ba mu bitupa bikuabu bia buloba bakatuadija kuimanyina dikudimuna dia Bible ne diyabanya, bua kuambuluisha bantu bakuabu bonso. w17.09 20-21 §10-12
Disatu dia 17/7
Bantu badi babuela mu dibaka nebikale ne makenga mu mubidi wabu.—1 Kol. 7:28.
Dipanga kupeta bana ‘ndikenga mu mubidi.’ (Nsu. 13:12) Ku kale, bunkumba buvua bualu bua bundu bukole. Lakele mukaji wa Yakoba uvua umvua kanyinganyinga kakole pavuaye umona muanabu wa bakaji ne bana. (Gen. 30:1, 2) Padi ba bungi batela ntatu ya mu dibaka, kudi lutatu ludi kaluyi lubaluila lukasa mu meji to. Lutatu elu ndufu lua muntu udibu banange. Lumue lua ku ntatu idi bamue bena dibaka mua kupeta ndifua dia muena dibaka nabu. Elu ndutatu luvua muena dibaka udi mushale ne muoyo kayi mua kuikala mutekemene ne: neapete mu ndongoluelu wa malu eu to. Bena Kristo batu bitaba ne muoyo mujima mulayi wa dibishibua dia bantu ku lufu. (Yone 5:28, 29) Ntshinyi tshidi ditekemena edi mua kuenzela eu udi mushale ne muoyo? Didi dimusamba bikole. Eu mmushindu mukuabu udi Tatu wetu wa dinanga upesha aba badi bapeta ntatu bukole ne ubasamba ku diambuluisha dia Dîyi diende. w17.06 4 §1; 5 §6; 6 §9
Dinayi dia 18/7
Yehowa, Yehowa, Nzambi wa luse udi uditeka pa muaba wa bakuabu.—Ekes. 34:6.
Umue musangu, Nzambi wakadimanyisha kudi Mose umuambila dîna diende ne ngikadilu yende. Ngikadilu ya kumpala ivuaye mutele nduse ne diditeka pa muaba wa bakuabu. (Ekes. 34:5-7) Yehowa uvua mua kuimanyina pa bukole buende ne meji ende. Kadi bu muvua Mose ukeba tshijadiki tshia ne: Nzambi udi nende, Yehowa wakimanyina pa ngikadilu ivua ileja muvuaye musue kuambuluisha batendeledi bende. (Ekes. 33:13) Nansha muvua bantu bafukibue bua kuikala ne luse, dipanga bupuangane ditu ditusaka bua kutangila anu malu etu, bualu tudi ndelanganyi ya Adama. Imue misangu tudi mua kumona ne: ki mbipepele bua kuambuluisha bakuabu eku tuetu bikale ne etu majinga a kukumbaja to. Bua bamue, mbualu budi bubatatshisha ku musangu ne ku musangu, anyi mbualu budi bulomba kuikala ne nkatshinkatshi. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kuikala kuditatshisha bua bakuabu? Tshia kumpala, keba dîba dia kukonkonona muvua Yehowa muleje bantu luse ne mudi bantu bakuabu balulejangane pabu. Tshibidi, ela meji bua muudi mua kuidikija tshilejilu tshia Nzambi ne mudi kuenza nunku mua kukuambuluisha bikole. w17.09 8 §1; 9 §3
Ditanu dia 19/7
Ne didipuekesha, numone bakuabu bu banupite nuenu.—Filip. 2:3.
Tshidi ne bua kutusaka bua kuvuala bumuntu bupiabupia nkutumbisha Yehowa, kadi ki nkukeba lumu lua kudi bantu to. Vuluka ne: nansha tshifukibua tshia mu nyuma tshivua tshipuangane tshiakenza mpekatu bualu tshivua tshilekele lutambishi luwula munda muatshi. (Fuanyikija ne Yehezekele 28:17.) Mbikole menemene bua bantu benji ba mpekatu kuepuka lutambishi lubi ne diambu! Nansha nanku, tudi mua kukokesha bua kuvuala didipuekesha. Ntshinyi tshiatuambuluisha? Bua kuikala ne didipuekesha, tudi ne bua kukeba dîba dituku dionso dia kuelangana meji a malu atudi tubala mu Dîyi dia Nzambi. (Dut. 17:18-20) Tudi ne bua kuelangana meji nangananga a malongesha a Yezu ne tshilejilu tshimpe tshia mudimu uvuaye muenze ne didipuekesha. (Mat. 20:28) Yezu uvua muoweshe too ne bapostolo bende mâyi ku makasa. (Yone 13:12-17) Tudi kabidi ne bua kusambila misangu yonso bua nyuma wa Nzambi atuambuluishe bua kuluisha lungenyi kayi luonso lua kudimona bapite bakuabu.—Gal. 6:3, 4. w17.08 25 §11, 12
Disambombo dia 20/7
Numanyishe Nzambi milombu yenu; ne ditalala dia Nzambi didi dipite dijingulula dionso dia malu nedilame mioyo yenu ne bieledi bienu bia meji.—Filip. 4:6, 7.
Kudi mua kuikala bimue bikondo mu nsombelu wetu bituvua tudiumvua ne: tuvua tulonda bulombodi bua nyuma muimpe wa Nzambi, kadi pashishe malu kaayi menzeke mutuvua batekemene to; tuetu kutuilangana ne ntatu anyi kudimona kumpala kua malu makuabu avua atulomba bua kushintulula nsombelu wetu bikole. (Muam. 9:11) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kubenga kusamisha mutu bua tshintu nansha tshimue ne bua kupeta “ditalala dia Nzambi”? Mêyi avua Paulo mufundile bena Filipoyi adi atuleja ne: disambila ke didi mua kutuambuluisha. Nanku, patudi ne tunyinganyinga, tudi ne bua kuleja Nzambi malu adi atusamisha mutu mu disambila. (1 Pet. 5:6, 7) Sambila Yehowa ne ditabuja dionso, mumanye ne: udi ukutabalela. Umusambile “ne disakidila,” uvuluka malu mimpe adiye mukuenzele. Netukoleshe dieyemena dietu kudiye patudi katuyi tupua muoyo ne: udi mua “kuenza bivule bipitshidile kule ne kule malu onso atudi tulomba anyi tuelela meji.”—Ef. 3:20. w17.08 9 §4, 6; 10 §10
Dia lumingu dia 21/7
Malu malongolola adi apangila padiku kakuyi dishintakaja dia ngenyi, kadi malu adi enda bimpe mu bungi bua bafidi ba ngenyi.—Nsu. 15:22.
Bena Kristo ba bungi bakatuadija mudimu wa bumpanda-njila patshivuabu bansonga, ne bualu ebu buakabapetesha disanka. Biwikala nsonga, kuenaku mua kuyukila ne bamue ba kudibu bua malu audi mulongolole anyi? Bana betu ba balume ne ba bakaji nebakuambile pamuapa ne: mudimu wa bumpanda-njila nkalasa kakuambuluisha mu nsombelu webe yonso. Yezu wakalonga malu a bungi kudi Tatuende pavuaye mu diulu. Pashishe, pavuaye uyisha pa buloba, wakatungunuka ne kulonga malu makuabu. Wakapeta disanka pavuaye uyisha bantu lumu luimpe ne pavuaye mulame muoyo wende mutoke mu nsombelu mikole. (Yesh. 50:4; Eb. 5:8; 12:2) Yezu mmutuambile bua kuya ‘kuvuija bantu bayidi’ ne kubalongesha. (Mat. 28:19, 20) Wewe mulongolole bua kuvuija mudimu eu mudimu webe munene, newikale ne nsombelu muimpe udi utumbisha Nzambi. Bidi bikengela tshikondo bule kampanda bua wewe kulua mupiluke, anu mudibi bua mudimu mukuabu kayi wonso. w17.07 23 §6, 7
Dimue dia 22/7
Nentungunuke ne kunusamba.—Yesh. 66:13.
Kakuyi mpata, mpokolo munene wa busambi n’Yehowa Tatuetu wa mu diulu, muena luse. (2 Kol. 1:3, 4) Bantu badi ne tunyinganyinga badi mua kupetela kabidi busambi mu tshisumbu tshia bena Kristo. (1 Tes. 5:11) Mmunyi mutudi mua kukolesha ne kusamba bantu badi ne ‘muoyo wa majiya’? (Nsu. 17:22) Vuluka ne: kudi ‘tshikondo tshia kupuwa ne tshikondo tshia kuakula.’ (Muam. 3:7) Mukaji mukamba kampanda diende Dalene, udi umvuija ne: “Bantu badi ne kanyinganyinga batu dijinga ne kuleja malu adi mabatonde ne mudibu badiumvua. Nunku, bualu bua mushinga mukole buudi mua kuenza nkubateleja kuyi ubakosa ku mêyi.” Junia muena muanabu wa balume uvua mudishipe udi wamba ne: “Nansha muudi kuyi mua kumvua bimpe menemene kanyinganyinga kadibu naku, bualu bua mushinga budi ne: udi musue kumvua mudibu badiumvua.” Tudi ne bua kuvuluka ne: tuetu bonso katutu tumvua kanyinganyinga ne tukaleja mu mushindu wa muomumue to. w17.07 13 §3; 14 §11-13
Dibidi dia 23/7
Bamanye ne: wewe, udi ne dîna dia Yehowa, wewe nkayebe ke Mutambe Bunene pa mutu pa buloba bujima.—Mis. 83:18.
Bua bantu ba bungi lelu, makuta ke tshilumbu tshinene tshidiku. Batu bapitshisha dîba diabu bakeba bua kupeta makuta a bungi anyi bua kulama makuta akadibu nawu. Bua bakuabu, tshilumbu tshinene menemene ndîku diabu, makanda abu a mubidi anyi malu adibu bajinga kuenza mu nsombelu wabu. Kadi tshilumbu tshinene menemene ndibingishibua dia bumfumu bua Yehowa. Tudi ne bua kuikala badimuke bua kubenga kujimija mushinga wa tshilumbu tshinene etshi. Mmunyi mudibi mua kuenzeka? Tudi mua kudifila bikole ku malu a mu nsombelu wetu wa ku dituku ne ku dituku, anyi mene kuditatshisha bikole bua ntatu yetu, tufika too ne ku dipua mushinga udi nawu dibingisha bumfumu bua Nzambi muoyo. Tuetu balamate bumfumu bua Yehowa, netuikale bakumbane menemene bua kutantamena ntatu ya mu nsombelu wetu wa ku dituku ne ku dituku ne netusemene bikole pabuipi ne Yehowa. w17.06 22 §1, 2
Disatu dia 24/7
Nulue bidikiji banyi anu bu mundi meme muidikiji wa Kristo.—1 Kol. 11:1.
Yehowa utu wenza mudimu ne bukole buende mu dinanga. Bamfumu ba mêku ne bakulu badi banange bumfumu bua Yehowa nebamuidikije ne kabakuikala bena malu makole anyi balondolodianganyi to. Mupostolo Paulo uvua widikija Nzambi ne Muanende. Kavua utondesha bakuabu nsombelu anyi ubenzeja bua kuenza tshidi tshimpe to. Kadi uvua ubasonsola. (Lomo 12:1; Ef. 4:1; Filem. 8-10) Ke mutu Yehowa wenza malu. Tuetu tuenzela bakuabu malu ne dinanga, tudi tuleja mutudi balamate bumfumu bua Yehowa. Mmunyi mutudi mua kumona bukokeshi budiye mupeshe bantu? Patudi tunemeka bantu badiye mupeshe bukokeshi ne tubelesha diboko, tudi tulamata bukokeshi bua Yehowa. Nansha tuetu katuyi bumvue bimpe dipangadika kampanda didibu bangate anyi katuyi badianyishe, tudi anu tubakokela. Bena panu kabatu benza nunku to, kadi ke mutudi tuleja ne: tudi tuitaba Yehowa bu Mukokeshi wetu.—Ef. 5:22, 23; 6:1-3; Eb. 13:17. w17.06 30 §14, 15
Dinayi dia 25/7
Nzambi mmunulongeshe . . . bua kunangangana.—1 Tes. 4:9.
Tudi ne bua kutabalela muena Kristo netu mulume anyi mukaji udi mutekete mu mikolo, muikale ne dibungama, anyi muikale ne ntatu mikuabu, kumukankamija ne kumusamba. (Nsu. 12:25; Kolos. 4:11) Tudi tuleja mutudi banange “bana betu mu ditabuja” mu mêyi ne mu bienzedi. (Gal. 6:10) Bible ukavua muambe ne: mu “matuku a ku nshikidilu” wa ndongoluelu mubi wa malu eu, bantu ba bungi bavua ne bua kuikala badinangi ne bena lukuka. (2 Tim. 3:1, 2) Bu mutudi bena Kristo, tudi ne bua kudienzeja bikole bua kutungunuka ne kunanga Yehowa, Dîyi diende, ne bena Kristo netu. Mutudi bapange bupuangane, imue misangu tudi mua kubenga kupetangana ne bena Kristo netu mu tumalu tukese. Kadi bu mutudi banangangane, netudienzeje bua kujikija bilumbu bionso ne bulenga ne pa lukasa. (Ef. 4:32; Kolos. 3:14) Nunku, tutungunukayi ne kunanga Yehowa, Dîyi diende, ne bena Kristo netu bikole. w17.05 21 §17, 18
Ditanu dia 26/7
Tuetu bambe ne: “Katuena ne bubi,” tudi tudishima tuetu bine.—1 Yone 1:8.
Bena Kristo mbamanye ne: badi mua kubenzela amue malu mabi pambelu pa tshisumbu tshia bena Kristo. Kadi ditabuja dietu didi mua kutetshibua tuetu bamone anyi batuenzele bualu kampanda budi bumueneka kabuyi buakane mu tshisumbu. Bualu ebu buobu buenzeke, ntshinyi tshiwenza? Neulenduke anyi? Tuetu bonso tudi bapange bupuangane ne tutu tuenza bilema, ke bualu kayi mu tshisumbu muntu udi mua kutuenzela bualu bubi katuyi ne tshitudi benze anyi tuetu bine tudi mua kuenzela muntu mukuabu bualu bubi kayi ne tshidiye muenze. Nansha mutubi kabiyi bitamba kuenzeka nunku, bena Kristo ba lulamatu kabatu bakema anyi balenduka padi malu a nunku enzeka to. Yehowa mmutupeshe mibelu mimpe mu Bible idi ituambuluisha bua kushala ne lulamatu nansha bena Kristo netu batuenzele malu adi kaayi makane.—Mis. 55:12-14. w17.04 19 §4, 5
Disambombo dia 27/7
Bantu badi babuela mu dibaka nebikale ne makenga mu mubidi wabu.—1 Kol. 7:28.
Wewe ne muena dibaka udi kayi Ntemu, udi mua kupeta tunyinganyinga ne makenga a bungi mu dibaka diebe. Nansha nanku, dibenga dia muena dibaka nebe bua kulonda Kristo ki nkabingila kakumbane ka kulekelangana nende anyi kushipa dibaka to. (1 Kol. 7:12-16) Nansha mudi mulume udi kayi Ntemu kayi mua kulombola malu a mu nyuma mu dîku, mbimpe kumunemeka bua muanzu udiye nawu bu mfumu wa dîku. Bia muomumue, mulume muena Kristo udi ne bua kunanga mukajende udi kayi Ntemu ne muoyo mujima ne kudifila ne dinanga bua bualu buende. (Ef. 5:22, 23, 28, 29) Ntshinyi tshiudi mua kuenza bikala muena dibaka nebe ukuelela imue mikenji bua ntendelelu webe? Tshilejilu, bayende wa muanetu wa bakaji kampanda uvua mumukosele matuku a kuyisha mu lumingu. Wewe mu nsombelu wa buena eu, diebeja ne: ‘Bayanyi udiku unkandika bua kutendelela Nzambi anyi? Biobi kabiyi nanku, ndiku mua kuitaba tshidiye muambe anyi?’ Kubenga kuikala ne malu makole kudi mua kukuambuluisha bua kuepuka tulumbulumbu mu dibaka.—Filip. 4:5. w17.10 13 §7, 8
Dia lumingu dia 28/7
Udi ne bua kuabueja munda mua bana bebe.—Dut. 6:7
Anu mukavuabu balaye, bantu “ba mu muaku ne mu muaku” badi benda babuela mu bulongolodi bua Yehowa. (Zek. 8:23) Kadi bidi mua kunukolela bua kulongesha bana benu bulelela mu muakulu udibu kabayi bamanye. Bobu ke balongi benu ba Bible banene, padibu ‘bafika ku dimanya’ Yehowa badi bapeta muoyo wa tshiendelele. (Yone 17:3) Bua bana benu kumanya malongesha a Yehowa, nudi ne bua ‘kubayishawu’ misangu yonso. (Dut. 6:6, 7) Pamuapa bana benu nebalonge muakulu wa muaba unudi mu kalasa anyi kudi bantu bakuabu. Kadi badi balonga muakulu wenu panudi nuyukila nabu pa tshibidilu. Padi bana benu bakula muakulu wenu, nebikale bipepele bua bobu kuyukila nenu ne kunuambila mudibu badiumvua. Kadi kudi masanka makuabu. Padi bana benu bakula miakulu ya bungi, bidi biakaja ngelelu wabu wa meji ne bibambuluisha bua kumvua mmuenenu ya bantu bakuabu. w17.05 9 §5, 6
Dimue dia 29/7
Ndaku, uye ku mukuna wa Tabô . . . Nenkutumine Sisela, . . . ne nemmufile mu tshianza tshiebe.—Bal. 4:6, 7.
Tshiluilu tshia Yabina tshivua ne makalu 900 a biamu mikale ne miele mikobame, kadi bena Isalele kabavua ne biabu bia mvita bia kuluangana nabi anyi ngabu ya bobu kudikuba nayi to. (Bal. 4:1-3, 13; 5:6-8) Kadi Yehowa wakambila Balaka mêyi adi kuulu aa. Balaka kavua mujimije dîba pavuaye mutumikile mêyi a Yehowa to. (Bal. 4:14-16) Pavuabu baluangana mvita minene eyi mu Tanaka, mvula wa tshipepele tshikole wakaloka diakamue, ne muaba wa mvita uvua muume kuluawu bitotshi. Balaka wakipata tshiluilu tshia Sisela too ne ku Haloshete, mutantshi wa kilometre 24. Mu njila amu, makalu a mvita a Sisela akajama mu bitotshi. Yeye kupatuka ne kunyemena mu Sananima, pamuapa pabuipi ne Kedeshe. Kuntu aku ke kuvua Sisela muye kusokomena mu ntenta wa mukaji mukuabu diende Yaele. Bu muvua Sisela mutshioke bikole, wakalala tulu tukole. Anu patshivuaye mulale apu, Yaele wakamushipa ne dikima dionso. (Bal. 4:17-21) Bena Isalele bakatshimuna baluishi babu. w17.04 29-30 §6-8
Dibidi dia 30/7
Yehowa udi tshilumbu ne bisamba. . . . Neafile bantu babi ku muele wa mvita.—Yel. 25:31.
Panyima pa Armagedone, nekuikalaku bulongolodi kampanda pa buloba anyi? Bible udi wamba ne: “Bilondeshile mulayi wende, tudi bindile diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia muikala buakane.” (2 Pet. 3:13) Diulu ne buloba bia kale, mbulamatadi mibi ne bantu badiyi ilombola, nebibutudibue. Ntshinyi tshiapingana pa muaba wabi? “Diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia.” Diulu dipiadipia mmbulamatadi mupiamupia. Buloba bupiabupia mbantu bakokeshabu kudi Bukalenge bua Nzambi. Yezu ne bantu bakokeshaye nabu nebidikije Yehowa Nzambi wa bulongame bimpe menemene. (1 Kol. 14:33) Nunku “buloba bupiabupia” nebuikale bulongolola. Nekuikale bantu balume bimpe bua kutabalela malu. (Mis. 45:16) Bantu balume aba nebalombodibue kudi Kristo Yezu ne kudi bantu 144000. Elabi meji muikala nsombelu tshikondo tshiapingana bulongolodi bumue budi mu buobumue budi kabuyi mua kunyanguka pa muaba wa malongolodi mabi onso adiku lelu! w17.04 11 §8, 9
Disatu dia 31/7
Nebikale mubidi umue.—Gen. 2:24.
Dibaka ntshintu tshia tshijila. Padi mulume ne mukaji benza mitshipu yabu, badi bayenza kumpala kua Yehowa ne kua bantu badi muaba au. Pa tshibidilu batu balayangana bua kunangangana, kutabalelangana ne kunemekangana matuku onso asombabu pa buloba apa mu dibaka mushindu udi Nzambi mudilongolole. Bantu bakuabu badi mua kubenga kuamba mêyi aa anu mudiwu emu, kadi tshibi badi benza anu mutshipu kumpala kua Nzambi. Padibu benza mitshipu eyi, badi balua mulume ne mukaji, ne badi benza dibaka diabu edi bua kusomba pamue bua kashidi. (1 Kol. 7:39) Yezu wakamba ne: “Muntu kapanduludi tshidi Nzambi mulamakaje kaba kamue.” Bena dibaka badi baselangana kabena ne bua kuela meji ne: bobu bapete bilumbu mu dibaka diabu, badi anu ne bua kudishipa to. (Mâko 10:9) Bulelela, bu mudiku kakuyi bantu badi bapuangane, kakuena mabaka mapuangane to. Ke bua tshinyi Bible udi utuambila ne: muena dibaka yonso ‘neikale ne makenga’ bimue bikondo.—1 Kol. 7:28. w17.04 7 §14, 15