Ngondo wa 8
Dinayi dia 1/8
Kabienzeki bu mundi musue, kadi bienzeke bu muudi musue.—Mat. 26:39.
Bua kuikala balongeshi bimpe, tudi ne bua kuanji kuikala balongi bimpe. (1 Tim. 4:15, 16) Bia muomumue, bantu badi Nzambi mupeshe bukokeshi bua kufila manyoka, bobu bine badi ne bua kutungunuka ne kukokela buludiki bua Yehowa ne muoyo mujima. Budipuekeshi bua mushindu eu budi bufikisha bakuabu ku dibanemeka ne bubapetesha mushindu wa kuakula ne dikima padibu balongesha anyi babela bakuabu. Tuangate tshilejilu tshia Yezu. Yezu uvua misangu yonso utumikila Tatu wende nansha pavuabi bikole menemene. Wakaleja muvua malongesha ende ne meji avuaye nawu bifumina kudi Tatu wende. (Yone 5:19, 30) Budipuekeshi bua Yezu ne ditumikila diende biakakoka bantu ba muoyo mutoke kudiye ne bivua bimuvuije mulongeshi uvua ne luse ne mêyi malenga. (Mat. 11:29) Mêyi ende malenga akalenga mioyo ya bantu bavua bu dilenge didibu baboze anyi bu mukaba wa muendu wa mafuta udi wamba kujima. (Mat. 12:20) Nansha pavuaku malu avua mua kumupangisha lutulu, yeye uvua anu ne bulenga ne dinanga. Bualu ebu buakamueneka pavuaye mubele bapostolo bende bua muvuabu baleje lungenyi lua budinangi ne lutambishi.—Mâko 9:33-37; Luka 22:24-27. w18.03 26 §15, 16
Ditanu dia 2/8
Dibatiza didi dipetangana ne bualu ebu didi dinupandisha penu mpindieu.—1 Pet. 3:21.
Petelo wakafuanyikija batismo ne dibaka dia buatu kudi Noa. Buatu buvua tshijadiki katshiyi kuelesha mpata tshia ne: Noa uvua mudifile ne muoyo mujima bua kuenza disua dia Nzambi. Noa wakajikija ne lulamatu luonso mudimu uvua Yehowa mumupeshe. Eyowa, bienzedi bia ditabuja bia Noa bivua bimueneka biakamupandisha yeye ne dîku diende ku Mvula wa kabutu. Anu muvua buatu buikale tshijadiki tshia ne: Noa uvua ne ditabuja, batismo udi pende tshijadiki tshidi bantu bamona ne mêsu. Udi uleja ne: muyidi wa Kristo mmudilambule kudi Yehowa bualu udi ne ditabuja mu Kristo. Anu bu Noa, bayidi bena Kristo badi badilambule badi batungunuka ne kutumikila Nzambi, benza mudimu udiye mubapeshe. Anu muvua Yehowa mupandishe Noa ku Mvula wa kabutu, neapandishe kabidi bena Kristo badi babatijibue badi ne lulamatu pabutulaye ndongoluelu mubi wa malu eu. (Mâko 13:10; Buak. 7:9, 10) Bualu ebu budi buenza bua didilambula ne batismo bikale malu a mushinga mukole. Muntu udi uladikija bua kubatijibua kakuyi bualu udi mua kupangila muoyo wa tshiendelele. w18.03 4 §3-4
Disambombo dia 3/8
Butshimbakane mbusuikibue mu muoyo wa muana wa balume.—Nsu. 22:15.
Bamue baledi badi mua kuela meji ne: ‘Bu mudi muananyi kayi muanji kubatijibua, kabena mua kumuipata mu tshisumbu to.’ Bua tshinyi ngelelu wa meji eu mmubi? (Yak. 1:22) Baledi bena Kristo kabena mua kuanyisha bua muanabu abatijibue pende kayi muanji kukumbana bua kudilambula mu mushindu udi Nzambi wanyisha to. Kadi bobu bela meji ne: mudi muanabu kayi muanji kubatijibua kena ne tshilumbu kumpala kua Yehowa, badi badishima. Bua tshinyi? Ki nganu bantu badi babatijibue badi ne tshilumbu kumpala kua Yehowa to. Kadi padi anu muana umanya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi ku mêsu kua Yehowa, udi ne tshilumbu kumpala kuende. (Yak. 4:17) Nanku, pamutu pa baledi ba meji kutekesha muanabu mu mikolo bua kubatijibua, badi badienzeja bikole bua kuikala tshilejilu tshimpe kudiye. Mbasue kuambuluisha muanabu katshia ku buana bua anange mikenji mitumbuke ya bikadilu ya Yehowa ne muoyo mujima. (Luka 6:40) Dinanga edi mbukubi buimpe menemene, bualu nedisake muanebe bua kulamata njila muakane wa Yehowa.—Yesh. 35:8. w18.03 11 §12, 13
Dia lumingu dia 4/8
Noa wakenda ne Nzambi mulelela.—Gen. 6:9.
Noa wakatungunuka ne kuenda ne Nzambi kabidi bidimu 350 panyima pa Mvula wa kabutu. (Gen. 9:28) Ntshilejilu kayipu tshilenga tshia ditabuja ne ditumikila! Tudi mua kuidikija ditabuja dia Noa ne ditumikila diende patudi tulamata buakane bua Nzambi, patudi katuyi tubuelakana mu malu a mu bulongolodi bua Satana, ne patudi tuteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala. (Mat. 6:33; Yone 15:19) Bulelela, nsombelu wetu kena anu wenza bua bena panu batuanyishe to. Mu kuamba kuimpe, nansha mpindieu, dilamata dietu ku mikenji ya Nzambi, bu mudi idi itangila dibaka ne disangila dia mulume ne mukaji, ndifikishe bena mu amue matunga bua kuakula bibi bua bualu buetu. (Mal. 3:17, 18) Kadi anu bu Noa, tudi tutshina Yehowa, ki mbantu to. Tudi bamanye ne: anu yeye nkayende ke udi ufila muoyo wa tshiendelele. (Luka 12:4, 5) Kadi netuambe tshinyi buebe wewe? Neutungunukaku ne ‘kuenda ne Nzambi’ nansha padibu bakuseka anyi bakupepeja peshi padi dinyanguka dia malu a mpetu diteka ditabuja diebe kudi Yehowa Mukumbaji wa majinga ebe mu diteta anyi? Wewe widikija ditabuja dia Noa ne ditumikila diende, ikala mushindike ne: Yehowa neakutabalele.—Filip. 4:6, 7. w18.02 4 §4, 8; 5 §9, 10
Dimue dia 5/8
Muntu wa mu mubidi kena witaba malu a nyuma wa Nzambi to.—1 Kol. 2:14.
Ngenzelu wa malu wa bena panu mmuimanyine anu pa malu a mubidi. Paulo wakamubikila ne: “nyuma udi munkatshi mua dienza malu mu bana ba dibenga kutumikila.” (Ef. 2:2) Nyuma eu udi usaka bantu ba bungi ku didikija ngenzelu wa malu wa bantu bakuabu. Nunku, ba bungi badi benza anu malu adibu bamona ne: mmakane, kabayi badienzeja nansha kakese bua kutumikila mikenji ya Nzambi. Muntu wa mu mubidi udi utamba kuditatshisha anu bua kupeta lumu ne bintu bia ku mubidi anyi bua manême ende. Bantu badi badifile ku “malu a mubidi,” mbantu ba mu mubidi. (Gal. 5:19-21) Ngenzelu wa malu wa mu mubidi udi umuenekela ku dikebesha matapuluka, disungulujangana, dikokangana, difundangana ku tubadi, dibenga kunemeka badi balombola, ne budiavi ne bunuavi. Padi muntu udi mudifile ku malu a mubidi utuilangana ne diteta, udi uteketa ne ukulukamu.—Nsu. 7:21, 22. w18.02 19 §3-5
Dibidi dia 6/8
Bantu nebikale . . . banangi ba masanka.—2 Tim. 3:2, 4.
Ki mbibi bua kusanka mu mushindu muakanyine to. Yehowa ki mmusue tuikale tudipangisha masanka onso a mu nsombelu anyi tubenga kupita kapepe mu mushindu muimpe udi usankisha to. Bible udi ukankamija bantu badi balamate Nzambi wamba ne: “Ndaku, udie biakudia biebe ne disanka, ne unue mvinyo webe ne muoyo wa disanka.” (Muam. 9:7) Bible udi wakula mu 2 Timote 3:4 bua bantu badi banange masanka kabayi banange Nzambi. Mona ne: mvese eu kena wamba ne: bantu bavua ne bua kunanga masanka bikole kupita Nzambi bienze bu ne: bavua mua kumunanga ndambu to. Kadi udi wamba ne: ‘pamutu pa Nzambi.’ Mumanyi kampanda wa malu a mu Bible wakafunda ne: “[Mvese] eu kenaku umvuija ne: bantu abu mbanange kabidi Nzambi mu mushindu kampanda to. Udi umvuija ne: ki mbamunange nansha kakese to.” Ndidimuija kayipu dilenga bua badi ne dinanga dinekesha dia masanka! Bible udi uleja ne: “banangi ba masanka” mbantu badibu ‘basesuisha kudi masanka a muoyo eu.’—Luka 8:14. w18.01 25 §14, 15
Disatu dia 7/8
Tumbisha Yehowa ne bintu biebe bia mushinga.—Nsu. 3:9.
Yehowa n’Nzambi muena tshipapayi. Yeye ke udi mutupeshe bionso bitudi nabi. Or ne arjan ne bubanji buonso bua pa buloba mbia Yehowa, ku diambuluisha diabi, udi utupetesha bitudi nabi dijinga bua tuikale ne muoyo. (Mis. 104:13-15; Hag. 2:8) Munkatshi mua bidimu 40, Yehowa wakapesha bena Isalele mana ne mâyi pavuabu mu tshipela. (Ekes. 16:35; Neh. 9:20, 21) Yehowa wakavudija mafuta makese a mukaji mukamba kampanda mu tshishima ku diambuluisha dia muprofete Elisha. Dipa dia Nzambi adi diakamuambuluisha bua kufutaye mabanza ende, pashishe kushala ne makuta makumbane a yeye ne bana bende kudiabu. (2 Bak. 4:1-7) Yehowa wakambuluisha Yezu bua kupatula biakudia, too ne makuta, mu tshishima pavuabi bikengela. (Mat. 15:35-38; 17:27) Kakuena tshintu tshidi mua kupangisha Yehowa bua kukuatshisha bifukibua biende bia pa buloba to. Nansha nanku, udi anu ulomba bantu bende bua bafile bintu biabu bua kukuatshisha mudimu udi bulongolodi buende buenza.—Ekes. 36:3-7. w18.01 17 §1-3
Dinayi dia 8/8
Yehowa wanyi, angata muoyo wanyi.—1 Bak. 19:4.
Bible udi uleja ne: bantu ba Nzambi ba lulamatu ba kale bavua pabu misangu ne misangu badiumvua bashikile. (Yobo 7:7) Kadi pamutu pa kulekelabu, bakalomba Yehowa bukole. Kabakedibua mâyi ku makasa to, bualu Nzambi wetu “udi upesha muntu udi mutshioke bukole.” (Yesh. 40:29) Bia dibungama, lelu bamue bantu ba Nzambi badi bamona ne: mushindu muimpe wa kutantamena ntatu yabu nkuanji kulekela kuenzela Yehowa mudimu bua tshikondo kampanda. Badi bamona midimu ya mu nyuma bu bujitu, kayiyi bu dibenesha to. Nunku badi batuadija kuenza malu adi Satana musue aa: balekela kubala Dîyi dia Nzambi, kubuela mu bisangilu, ne kuyisha. Diabolo mmumanye bimpe ne: patudi tudifila bikole mu midimu ya mu nyuma tudi tupeta bukole bua bungi, pende ki mmusue tuikale nabu to. Paudi utshioka ku mubidi ne mu lungenyi, kusemenyi kule ne Yehowa to. Semena pabuipi nende bikole, bualu ‘neakushindamije, neakukoleshe.’—1 Pet. 5:10; Yak. 4:8. w18.01 7-8 §2, 3
Ditanu dia 9/8
Yehowa . . . udi upuekesha mu Lukita, ne udi ubisha.—1 Sam. 2:6.
Mu Bible, muprofete Elisha ke uvua mujule muntu muibidi ku lufu. Mukaji muena Isalele uvua mumanyike bikole wa mu Shunema, wakakidila Elisha mu mushindu wa pa buawu. Ku diambuluisha dia muprofete eu, Nzambi wakambuluisha mukaji uvua nkumba eu ne bayende ukavua mukulakaje bua kulelabu muana wa balume. Bidimu ndambu pashishe, muana eu wakafua. Elabi meji kanyinganyinga kavua naku mamu eu. Bayende wakamuanyishila bua kuenza luendu lua kilometre 30 bua kuya kudi Elisha ku mukuna wa Kâmele. Elisha wakatuma muena mudimu wende Gehazi bua adianjile mu Shunema. Kadi Gehazi kakakokesha bua kujula muana eu ku lufu to. Pashishe mamuende uvua ne kanyinganyinga kakole wakafika ne Elisha. (2 Bak. 4:8-31) Pakafika Elisha mu nzubu muvua tshitalu tshia muana mu Shunema, wakasambila. Muana uvua mufue wakapetulula muoyo mu tshishima, Elisha kumufilaye kudi mamuende uvua mpindieu ne disanka diyila ne panshi. (2 Bak. 4:32-37) Mbimueneke patoke ne: pavua Nzambi mujule muana wa balume wa mu Shunema eu ku lufu, wakaleja ne: Udi ne bukole bua kubisha bantu ku lufu. w17.12 4 §7-8
Disambombo dia 10/8
Butshimbakane mbusuikibue mu muoyo wa muana.—Nsu. 22:15; dim.
Mu bulelela, meji adi tshijadiki tshia dikola ne adi abengangana ne butshimbakane. Bungi bua bidimu bia muntu ki mbudi bujadika dikola diende dia mu nyuma to, kadi nditshina dimpe dia Yehowa ne dijinga dikole dia kutumikila mikenji yende. (Mis. 111:10) Bansonga badi bakole mu nyuma mu mushindu mukumbanyinaku kabena ‘babakupakaja eku ne eku anu bu bakupakaja kudi mavuala ne baya nabu eku ne eku’ kudi majinga abu anyi kudi bansonga nabu to. (Ef. 4:14) Kadi badi baya kumpala mu dikala ne “bieledi biabu bia meji bia kujingulula nabi malu bibidija . . . bua kutapulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.” (Eb. 5:14) Badi baleja mudibu benda bakola mu nyuma padibu bangata mapangadika mimpe. Meji a mushindu au ke adi akengedibua bua kupeta lupandu. (Nsu. 24:14) Nunku, enza muebe muonso bua kuleja bana bebe patoke muudi ulonda mikenji idi mu Bible. Ubaleje ku mêyi ne ku bienzedi biebe ne: mikenji idi mu Dîyi dia Nzambi ke iudi ulonda.—Lomo 2:21-23. w17.12 20-21 §12, 13
Dia lumingu dia 11/8
Tungunukayi ne kuenda ne meji kumpala kua bantu badi pambelu . . . Numanye munudi ne bua kuandamuna muntu yonso.—Kolos. 4:5, 6
Lungenyi lua ne: bantu badi mua kudijikijila ntatu yabu ludi mua kusankisha bantu ba bungi. Bua tshinyi? Bu lungenyi elu lulelela, bantu kabavua mua kuikala dijinga ne buludiki bua Nzambi to, kadi bavua mua kuikala benza tshidibu basue. Lungenyi elu ludi kabidi lusankisha bantu bualu mikanda kampanda idi yamba ne: mvita, buenzavi, masama, ne bupele bidi bienda bikepa. Luapolo kampanda ludi luleja ne: “Bualu budi buenza bua nsombelu wa bantu ikale wenda ulengela ndipangadika didibu bangate bua kuvuija buloba muaba muimpe wa kusombela.” Wewe mumvue lungenyi kampanda lua bena panu ludi mua kutatshisha ditabuja diebe, keba tshidi Dîyi dia Nzambi diamba bua bualu abu ne ubukuatshile muena Kristo mushindame mu ditabuja. Ukebe bua kumanya bua tshinyi lungenyi alu ludi mua kusankisha bantu, bua tshinyi ngelelu wa meji au mmubi, ne muudi mua kumubenga. Bushuwa, patudi tulonda didimuija divua Paulo mufile mu mvese wa lelu, tuetu bonso tudi mua kudikuba ku ngelelu wa meji wa bena panu. w17.11 24 §14, 17
Dimue dia 12/8
Nzambi wanyi, ndi nkuela tuasakidila bualu tshiena bu bantu bakuabu.—Luka 18:11.
Bua tshinyi Bafalese kabavua basue kufuilangana luse? Bible udi wamba ne: bavua “bamona bantu bakuabu bu bantu tshianana.” (Luka 18:9-14) Idikija Yehowa, kuidikiji Bafalese to. Ikala ufuilangana luse. (Kolos. 3:13) Umue mushindu uudi mua kuenza nunku nkupepejila bantu malu bua bakulombe luse. (Luka 17:3, 4) Diebeja ne: ‘Ntuku mfuila bantu luse, nansha bobu bangenzela bilema misangu ne misangu anyi? Ntuku musue kukeba ditalala ne muntu udi mungenzele bibi anyi udi muntape ku muoyo anyi?’ Kufuilangana luse kutu bushuwa kuteka budipuekeshi buetu mu diteta. Bafalese bakapanga ku diteta edi bualu bavua bamona bantu bakuabu bu bashadile. Kadi bu mutudi bena Kristo, ne budipuekeshi buonso, tudi ne bua ‘kumona bakuabu bu batupite’ tuetu, bakumbane bua tuetu kubafuila luse. (Filip. 2:3) Newidikijaku Yehowa ne kukuata ku diteta dia kufuilangana luse anyi? Tuetu ne budipuekeshi, nebikale bipepele bua bakuabu kutulomba luse ne bua tuetu kubafuilalu. Ikala ne lukasa ku difuilangana luse ne lujoko ku dikuata tshiji.—Muam. 7:8, 9. w17.11 14-15 §6-8
Dibidi dia 13/8
Mbimpe kuimba misambu ya kutumbisha nayi Nzambi wetu.—Mis. 147:1.
Paudi ufuanyikija dîyi diebe ne bakuabu, udi mua kudiumvua bibi. Nansha nanku, kulekedi bualu ebu butshiamakana kumpala kua dibanza diudi nadi dia kutumbisha Yehowa ne misambu to. Kadi bandisha mukanda webe wa misambu kuulu, ambulula mutu, ne imba ne disanka! (Eze. 3:11) Mu Nzubu ya Bukalenge ya bungi lelu mudi biamu bia bindidimbi bidi bileja mêyi a misambu, biambuluisha bua kuimba ne dîyi dikole. Tumanye kabidi ne: kuimba misambu ya Bukalenge nkulue tshitupa tshinene mu Kalasa ka Mudimu wa Bukalenge ka bakulu. Bualu ebu budi buleja mudi bakulu ne bua kuikala bantunga mulongo mu dimba misambu mu tshisumbu. Bumue bualu butu bupangisha ba bungi bua kuimba ne dîyi dikole mbuôwa. Pamuapa mbuôwa bua ne: badi ne dîyi dibi. Nansha nanku, katupu muoyo ne: patudi tuakula, “tuetu bonso tutu tulenduka misangu ya bungi.” (Yak. 3:2) Kadi kabitu bitupangisha bua kuakula to. Nanku, bua tshinyi kulekela mêyi etu mapange bupuangane atupangisha bua kutumbisha Yehowa ne misambu? w17.11 4-5 §9, 10
Disatu dia 14/8
Bualu ebu nebuenzeke, anu nuenu batungunuke ne kuteleja dîyi dia Yehowa Nzambi wenu.—Zek. 6:15.
Padi tshikena kumona tshia muanda mutekete tshijika, Zekâya udi ne malu a bungi a kuelela meji. Yehowa mmumujadikile ne: neabutule bantu bua bienzedi biabu bibi. Mulayi eu uvua bushuwa mukoleshe Zekâya. Nansha nanku, kakuvua bualu nansha bumue buvua bushintuluke menemene to. Dipanga bululame ne bienzedi bikuabu bibi bitshivua mu bantu, ne dibakulula ntempelo wa Yehowa mu Yelushalema kadivua dianji kujika to. Mmunyi muvua bena Yuda bafike ku dilekela ne lukasa luonso mudimu uvua Nzambi mubapeshe? Bavuaku bapingane mu buloba buabu anu bua kudifila bikole mu malu abu bobu anyi? Yehowa uvua mumanye tshivua bantu bende natshi dijinga. Nzambi wakaleja Zekâya tshikena kumona tshia ndekelu bua kujadikila bena Yuda ne: uvua mubanange ne uvua muanyishe bionso bikavuabu benze, ne bua kubajadikila ne: bobu bapingane ku mudimu wende, neabakube. Yehowa wakalaya mêyi adi mu mvese wa lelu aa bua tshilumbu tshia mudimu wa dibakulula ntempelo eu. w17.10 26 §1; 27 §5
Dinayi dia 15/8
Nzambi . . . udi unupesha dikanda, unupesha dijinga ne bukole bua kuenza malu.—Filip. 2:13.
Bantu balume badi ne dikima badi basue kuambula majitu makuabu badi dibenesha kudi tshisumbu. (1 Tim. 3:1) Kadi bamue badi mua kuelakana bua kuipatshila majitu. Pamuapa muanetu wa balume uvua muenze bilema kampanda ku kale, ne mpindieu udiumvua ne: kena ukumbana bua kuikala musadidi wa mudimu anyi mukulu to. Anyi muanetu wa balume mukuabu udi mua kudimona kayi mukumbane bua kukumbaja mudimu kansanga to. Wewe udiumvua mushindu eu, Yehowa udi mua kukuambuluisha bua kuikala ne dikima. (Filip. 4:13) Vuluka ne: umue musangu Mose wakadimona kayi mukumbane bua kuenza mudimu uvuabu bamupeshe. (Ekes. 3:11) Kadi Yehowa wakamuambuluisha, ne mu kupita kua matuku, Mose wakapeta dikima dia kukumbaja mudimu au. Muanetu wa balume ukadi mubatijibue udi mua kupeta dikima dia muomumue padiye wenza disambila ne muoyo mujima bua Nzambi amuambuluishe ne padiye ubala Bible dituku dionso. Kuelangana meji a bilejilu bia bantu bavua ne dikima nekumuambuluishe kabidi. Udi mua kulomba bakulu ne budipuekeshi bua bamulongeshe ne udi ne bua kuikala mudiakaje bua kuambuluisha mu mudimu wonso udi umueneka. w17.09 32 §19
Ditanu dia 16/8
Dîyi dia Nzambi wetu didi dishala kashidi.—Yesh. 40:8.
Lelu bena Kristo kabena mua kuela meji ne: dikudimuna dia Bible wa Septante, wa Wycliffe, wa King James, anyi nkudimuinu kayi mukuabu yonso divua dienzeke ku bukole bua nyuma wa Nzambi to. Nansha nanku, patudi tukonkonona miyuki ya nkudimuinu eyi ne ya nkudimuinu mikuabu ya bungi idibu bapatule, idi ijadika bualu ebu: anu muvua Yehowa mulaye, Dîyi diende ndijalame. Bualu ebu kabuenaku bukolesha dishindika diebe dia ne: milayi mikuabu yonso ya Yehowa neyikumbane payi anyi? (Yosh. 23:14) Pakumbusha dikolesha ditabuja dietu, kukonkonona mudi Bible mutungunuke ne kuikalaku munkatshi mua bidimu bia bungi kudi kukolesha dinanga dietu bua Yehowa. Kadi bua tshinyi uvua mufile Dîyi diende kumpala? Bua tshinyi mmutujadikile ne: divua ne bua kutungunuka ne kuikalaku? Bualu mmutunange ne mmusue kutulongesha mua tuetu kupeta diakalenga. (Yesh. 48:17, 18) Mu bulelela, mbikumbane bua kuleja mutudi tuanyisha dinanga dia Yehowa patudi tumunanga petu ne tutumikila mikenji yende.—1 Yone 4:19; 5:3. w17.09 21-22 §13, 14
Disambombo dia 17/8
Nemeka tatuebe ne mamuebe.—Ef. 6:2.
Kulongesha bana bua kutumikila mukenji eu kudi mua kulua lutatu nangananga wewe ne muena dibaka udi kayi muena kuitabuja. Ikala tshilejilu paudi unemeka muena dibaka nebe. Imanyina pa ngikadilu yende mimpe, ne leja dianyisha bua muena dibaka nebe. Kuikadi wakula bibi bua muena dibaka nebe kumpala kua bana bebe to. Kadi, bumvuija ne: muntu ne muntu udi ne bua kudisunguila bua kuenzela Yehowa mudimu anyi kubenga kumuenzelawu. Bikadilu bimpe bia bana bidi mua kukoka muledi udi kayi muena kuitabuja mu ntendelelu mulelela. Bamue balume badi mua kukandika bakaji babu bena Kristo bua kulongesha bana malu a mu Bible anyi bua kuya nabu mu bisangilu. Nansha nanku, mukaji muena Kristo udi wenza muende muonso bua kulongesha bana malu malelela a mu Bible. (Bien. 16:1; 2 Tim. 3:14, 15) Padiye utumikila mapangadika a bayende aa, udi ne bua kutungunuka ne kuleja ditabuja diende mu mêyi kumpala kua bana padi mpunga umueneka, nunku udi ubalongesha bikadilu bimpe ne malu a Yehowa.—Bien. 4:19, 20. w17.10 14 §9, 10
Dia lumingu dia 18/8
Nulue bidikiji ba Nzambi bu bana bende bananga.—Ef. 5:1.
Bantu bavua bafukibue mu tshimfuanyi tshia Nzambi. Nanku, bu mudi Yehowa ne luse, bantu bonso, mbaledibue ne ngikadilu wa kuditatshisha bua bakuabu. Too ne bantu badi kabayi bamanye Nzambi mulelela batu misangu ya bungi bumvuilangana luse. (Gen. 1:27) Mu Bible mudi miyuki ya bungi ya bantu bavua bumvuile bakuabu luse. Vuluka muyuki wa bakaji babidi ba ndumba bavua bafuila muana kumpala kua Solomo. Pavua Solomo mubatete pavuaye mutume dîyi bua bakose muana mu bitupa bibidi, eu uvua mu bulelela mamuende wa muana wakumvua luse. Luse alu luakamusaka too ne bua kulekeela mukaji mukuabu au muana. (1 Bak. 3:23-27) Vuluka kabidi muana wa bakaji wa Palô wakapandisha Mose patshivuaye muana. Nansha muvuaye mumanye ne: muana uvuaye muangule eu uvua wa bena Ebelu ne kavua ne bua kumulama ne muoyo, “wakafuila muana luse” ne kuangata dipangadika dia kumukolesha bu muanende.—Ekes. 2:5, 6. w17.09 8-9 §2, 3
Dimue dia 19/8
[Yehowa] udi nenu lutulu. —2 Pet. 3:9.
Badi balomba batendeledi balelela bonso bua kuikala ne didipuekesha, ne ngikadilu eu udi upetesha masanka a bungi. (Nsu. 22:4) Kuikala ne didipuekesha nekutuambuluishe bua kulama ditalala ne buobumue mu tshisumbu. Kupeta ngikadilu wa didipuekesha ne kumukolesha nekutuvuije bantu badi bakumbanyine ngasa wa Nzambi. Mupostolo Petelo wakamba ne: “Buonso buenu nuvuale didipuekesha kudi umue ne mukuabu, bualu Nzambi kena wanyisha badibandishi, kadi udi upesha bantu badi badipuekesha ngasa.” (1 Pet. 5:5) Lelu pa buloba, batu misangu ya bungi bamona bantu badi ne bupole ne lutulu bu bantu badi kabayi ne bukole. Ngelelu wa meji wa nunku udi ubengangana bikole ne bulelela. Ngikadilu mimpe eyi idi ifumina kudi Muntu udi ne bukole bupite bungi mu diulu ne pa buloba. Yehowa Nzambi ke tshilejilu tshitambe buimpe tshia muntu udi ne bupole ne lutulu. Konkonona muvuaye muandamune Abalahama ne Lota ku diambuluisha dia banjelu bavua baleji mpala bende pavuabu bamuele nkonko. (Gen. 18:22-33; 19:18-21) Bualu bukuabu, Yehowa wakaleja tshisamba tshitomboke tshia Isalele lutulu munkatshi mua bidimu bipite pa 1500.—Yeh. 33:11. w17.08 25 §13, 14
Dibidi dia 20/8
Ditalala dia Nzambi didi dipite dijingulula dionso dia malu nedilame mioyo yenu.—Filip. 4:7.
Sambilayi, pashishe nenupete ditalala dia Nzambi. Kadi mona ne: ‘ditalala dia Nzambi didi dipita dijingulula dionso dia malu.’ Bidi biumvuija tshinyi? Bamue bakudimunyi badi bakudimuna tshiambilu etshi ne: “didi dipita malu onso atudi tulota” anyi ne: “didi dipita kule ne kule malu onso adi bantu balongolole.” Mu bulelela, Paulo uvua wamba ne: “ditalala dia Nzambi” ndimpe bikole menemene kupita mutudi mua kuelela meji. Nunku, nansha mutudi tuetu katuyi mua kumona njila wa kupatukila mu ntatu yetu bua lungenyi lua buntu, Yehowa yeye udi umona ne udi mua kuenza malu atudi katuyi batekemene. (2 Pet. 2:9) Mmunyi mutudi mua kutuilangana ne ntatu, eku bikale anu ne “ditalala dia Nzambi”? Mpatudi tulama malanda mimpe ne Nzambi wetu, Yehowa. Tudi mua kudia nende malanda a nunku “ku butuangaji bua Kristo Yezu” uvua mufile muoyo wende bu mulambu udi upikula. Difila dia tshia kupikulangana natshi etshi didi kabidi umue wa ku midimu idi ikemesha ya Tatu wetu. Yehowa udi utubuikidila mpekatu yetu ku diambuluisha dia tshia kupikulangana natshi, utuambuluisha bua kuikala ne kondo ka muoyo kakezuke ne bua kusemena pabuipi nende.—Yone 14:6; Yak. 4:8; 1 Pet. 3:21. w17.08 10 §7; 12 §15
Disatu dia 21/8
Muoyo mmumanye kanyinganyinga kawu, ne kakuena udi pambelu pawu udi mua kusanka nawu pamue.—Nsu. 14:10.
Imue misangu, anu muoyo wa muntu udi mu tshinyongopelu nkayawu ke utu mumanye bukole bua kanyinganyinga kende, bidi mua kumukolela bua kumvuija bakuabu mudiye udiumvua. Nansha padi muntu umvuija mudiye udiumvua, kabitu anu bipepele bua bantu bakuabu kumvuabu tshidiye usua kuamba to. Bidi mua kukola bua kumanya tshia kuambila muntu udi ne kanyinganyinga. Bualu budi buambuluisha bikole buudi mua kuenza ‘nkudila ne badi badila.’ (Lomo 12:15) Biobi bikukolele bua kuambila muntu mêyi a kumusamba nawu buludiludi, bidi mua kuikala bipepele bikole bua kumufundila mêyi pa karte, kumutumina mesaje ku Enternete, mu telefone anyi kumufundila mukanda. Udi mua kumufundila patupu mêyi a mu mvese kampanda adi akolesha, kutela ngikadilu kampanda wa pa buende uudi muvuluke wa muntu udi mufue, anyi kumuambila bualu kampanda bua disanka buuvua munange budi butangila muntu au. Kabidi, kusambidila muena Kristo netu udi mufuishe ne kusambila nende kudi ne mushinga wa bungi. w17.07 14-16 §13-16
Dinayi dia 22/8
Muntu kapanduludi tshidi Nzambi musuike kaba kamue to.—Mat. 19:6.
Ntshinyi tshidi mua kuenzeka bikala bena dibaka batuilangane ne nsombelu mikole ivuabu kabayi batekemene? Badi mene mua kutekeshibua mu mikolo. Ela meji a mushindu uvua Yehowa muenzele tshisamba tshia Isalele wa kale malu. Yehowa wakaleja muvuaye bu mulume kudi tshisamba tshiende. (Yesh. 54:5; 62:4) Malanda abu au avua anu bu “dibaka” dia lutatu menemene. Kadi Yehowa kavua muashipe lukasa to. Wakabafuila luse njila ne njila ne kulamataye ku tshipungidi tshivuaye mudie nabu. (Mis. 106:43-45) Dinanga dia lulamatu edi kadienaku ditukoka kudi Yehowa anyi? Nunku, bena dibaka badi banange Yehowa badi badienzeja bua kumuidikija. Kabatu bakeba kushipa dibaka mu mushindu udi Bible kayi muanyishe to. Mbamanye ne: Yehowa mmubasuike pamue ne mmusue bua ‘balamatangane.’ Masandi ke bualu bumue budi Bible wanyishila muntu bua kushipa dibaka ne kuikala ne budikadidi bua kubuela mu dibaka dikuabu. (Mat. 19:5, 9) Padibu badienzeja ne muabu muonso bua kulengeja dibaka diabu, badi baleja mudibu balamate bumfumu bua Yehowa. w17.06 31 §17, 18
Ditanu dia 23/8
Mêsu enu neatabale, nenuikale bu Nzambi.—Gen. 3:5.
Satana Diabolo uvua mujule tshilumbu tshia bukenji budi Yehowa nabu bua kukokesha. Mmusue bua bantu bele meji ne: Yehowa Mmukokeshi mubi ne ki mmusue diakalenga dietu to. Bilondeshila Diabolo, bantu bavua mua kuikala ne diakalenga dia bungi bu bobu badikokesha nkayabu. (Gen. 3:1-4) Satana uvua kabidi musue kuamba ne: nsombelu yeye mulue mukole menemene, bantu bonso nebabenge bukokeshi bua Yehowa. (Yobo 2:4, 5) Yehowa mmulekele tshikondo tshipita bua kuleja bantu bonso patoke ne: yeye kayi Mukokeshi, nsombelu udi unyanguka bikole menemene. Bushuwa, Yehowa mmumanye ne: malu adi Diabolo umubanda nawu nga dishima. Kadi bua tshinyi mmushile Satana tshikondo bua ajadike bidiye muambe? Diandamuna didi ditangila bantu bonso, badi mu diulu ne badi pa buloba. (Mis. 83:18) Adama ne Eva bakabenga bukokeshi bua Yehowa, katshia anu ku tshikondo atshi, bantu ba bungi mbabubenge pabu. Bualu ebu buvua mua kufikisha bamue bantu ku diela meji ne: Diabolo mmuambe bulelela. w17.06 22-23 §3, 4
Disambombo dia 24/8
Ndayi nuvuije bantu . . . bayidi.—Mat. 28:19.
Mudimu wa kuvuija bantu bayidi udi kulongesha bibidilu bimpe bia mua kuyisha, mua kuyukila bimpe ne bantu, ne mua kuikala ne dikima ne bukalanga. (Nsu. 21:5; 2 Tim. 2:24) Kadi mudimu eu udi nangananga usankisha bualu udi ukuambuluisha bua kuibidilangana ne malu a mu Mifundu audi witabuja. Udi ulonga kabidi mua kuenza mudimu pamue ne Yehowa. (1 Kol. 3:9) Udi mua kupeta disanka mu mudimu wa divuija bantu bayidi nansha bikalabi ne: bantu bakese ba mu teritware wenu ke badi basue kulonga Bible. Bua kuvuija bantu bayidi, tshisumbu tshijima tshidi tshienza mudimu pamue bu muntu umue. Nansha mudibi anu ne: muanetu wa balume anyi wa bakaji ke udi mua kupeta muntu udi ulua muyidi, tuetu bonso tudi ne disanka bualu buonso buetu tuvua baditue mu dikeba. Tshilejilu, Brandon uvua mpanda-njila bidimu 9 muaba uvua bantu bakese bitaba bua kulonga Bible. Udi wamba ne: “Mu bulelela, tshitu muanji kupeta muntu nansha umue uvua mufike too ne ku ntambu to, kadi bakuabu bavua bakokesha bua kuenza nanku. Ndi ne disanka bualu mvua mulongolole bua kudifila bikole mu mudimu wa kuvuija bantu bayidi.”—Muam. 11:6. w17.07 23 §7; 24 §9, 10
Dia lumingu dia 25/8
Mpala wende katshivua kabidi mubungame to.—1 Sam. 1:18.
Hana uvua nkumba pavua Penina mukaji mukuabu wa Elekana mulele bana ba bungi. (1 Sam. 1:4-7) Penina uvua useka Hana “ku tshidimu ku tshidimu.” Bivua bisama Hana ku muoyo bikole. Wakapeta busambi pavuaye musambile Yehowa. (1 Sam. 1:12) Uvua mutekemene ne: Yehowa uvua mua kujikija bunkumba buende anyi kumusamba mu mushindu mukuabu. Bu mutudi bantu bapange bupuangane ne bikale mu bulongolodi bua Satana, netutungunuke ne kutuilangana ne makenga. (1 Yone 5:19) Ndisanka kayipu dia kumanya ne: Yehowa udi “Nzambi wa busambi buonso”! (2 Kol. 1:3) Disambila ngumue mushindu utudi tupetela diambuluisha bua kupita ne ntatu anyi makenga. Hana wakambila Yehowa muvuaye udiumvua menemene. Bia muomumue, patudi tukenga, katuimanyinyi anu pa kuambila Yehowa ntatu yetu to. Tudi ne bua kumusengelela, kumuambila mutudi tudiumvua menemene patudi tumusambila ne muoyo mujima.—Filip. 4:6, 7. w17.06 6 §10, 11
Dimue dia 26/8
Simona muana wa Yone, udi munnange kupita ebi anyi?—Yone 21:15.
Bu muvua Yezu ukavua mubishibue ku lufu mumanye ne: bayidi bende kabavua bakuate mushipa nansha umue pavuabu baloba, wakabambila ne: “‘Elayi kapamba ku dia balume dia buatu, nenupete ndambu wa mishipa.’ Bakakela, kupangilabu bua kukakoka bua bungi bua mishipa.” (Yone 21:1-6) Yezu mumane kupesha bayidi bende mampa ne mishipa bua kudia, wakakudimuka kudi Simona Petelo, kumuebejaye mêyi adi mu mvese wa lelu aa. Yezu uvua webeja bua binganyi? Petelo uvua munange kuloba. Bidi bimueneka ne: Yezu uvua webeja bikala Petelo uvua munange mishipa ne mudimu wende wa diloba bikole kupita muvuaye munange Yezu ne malu avuaye ulongesha. Petelo wakandamuna Yezu ne: “Mukalenge, udi mumanye ne: ndi mukunange.” (Yone 21:15) Kumbukila anu ku dituku adi, Petelo wakaleja muvuaye muambidilamu. Wakaleja dinanga diende bua Kristo ku tshisumi tshivuaye natshi mu mudimu wa diyisha, ne wakalua muntu wa mushinga mu tshisumbu tshia bena Kristo. w17.05 22 §1, 2
Dibidi dia 27/8
Yehowa mmuambuluishi wanyi; tshiakutshina to. Ntshinyi tshidi muntu mua kungenzela?—Eb. 13:6.
Dieyemena divua nadi Paulo kudi Yehowa diakamuambuluisha bua kupita bimpe ne ntatu ya mu nsombelu. Pavuaye mu nsombelu mikole, kakajimija dieyemena diende kudi Yehowa to. Bua tshinyi? Bualu Paulo uvua mueyemene ‘Nzambi wa busambi buonso, udi utusamba mu makenga etu onso.’ (2 Kol. 1:3, 4) Patudi tusambila, tudi tuyukila ne Yehowa. Bualu ebu budi butuambuluisha bua kuikala mu malanda mimpe nende. (Mis. 86:3; 1 Tes. 5:17; Lomo 12:12) Patudi tukuatshila Tatuetu wa mu diulu malu adi munda muetu ne mutudi tudiumvua, tudi tusemena pabuipi nende menemene bualu yeye udi ‘Muteleji wa disambila.’ (Mis. 65:2) Kabidi, dinanga dietu bua Yehowa didi dikola patudi tumona mudiye wandamuna masambila etu. Tudi bashindike ne: “Yehowa udi pabuipi ne bonso badi bamubila.” (Mis. 145:18) Dieyemena dietu mu dinanga dia Yehowa ne dikuatshisha diende nebituambuluishe bua kupita ne ntatu yonso idi mua kutukuata. w17.05 19 §9, 10
Disatu dia 28/8
Yehowa yeye udi umona mu muoyo.—1 Sam. 16:7.
Ntshinyi tshiwenza bakulu bobu bangate dipangadika diudi kuyi mumvue bimpe anyi kuyi witaba? Nsombelu eu udi mua kuteka ditabuja dietu kudi Yehowa mu diteta ne mushindu udiye mulongolole malu mu tshisumbu lelu. Mmunyi mudi budipuekeshi mua kukukuba bikala umue wa ku nsombelu eyi muteke ditabuja diebe mu diteta? Tukonkononayi mishindu ibidi. Tshia kumpala, tuetu ne budipuekeshi, netuitabe ne: katuena ne bijadiki bionso to. Nansha tuetu tuela meji ne: tudi bamanye malu onso adi atangila tshilumbu kampanda, anu Yehowa ke udi mumanye tshidi mu muoyo wa muntu. Patudi tuvuluka bualu ebu, netumanye ne budipuekeshi buonso ne: tudi ne mikalu ne tudi ne bua kuakaja mmuenenu wetu. Tshibidi, budipuekeshi nebutuambuluishe bua kutumikila, kuikala ne lutulu, ne kuindila bua Yehowa alongolole bualu abu. Bible udi wamba ne: ‘Muntu mubi kena upeta diakalengele, yeye kena uvudija matuku ende.’ (Muam. 8:12, 13) Tuetu bashale ne budipuekeshi, nebituambuluishe ne nebiambuluishe kabidi bantu bakuabu.—1 Pet. 5:5. w17.04 25-26 §10, 11
Dinayi dia 29/8
Bulelela, bakungiba mu buloba bua bena Ebelu; ne kuneku kabidi tshiakuenza bualu bubi bua kungelelabu mu nzubu wa [lukanu].—Gen. 40:15.
Bulelela, bavua benzele Jozefe malu mabi kayi ne tshivuaye muenze. Jozefe wakamba kabidi patoke ne: kavua muenze tshilema tshivuabu bamubanda natshi atshi to. Ke bua tshinyi wakalomba mutuadi wa maluvu bua ambile Palô bualu buende. Dijinga diende divua tshinyi? Wakamba ne: bua ‘angumbushe mu nzubu eu.’ (Gen. 40:14) Jozefe uvua anu muitabe nsombelu uvua mumufikile au ne mubuele muende mua nzubu mulale anyi? Tòo. Jozefe uvua mumanye ne: bavua bamuenzele malu mabi a bungi. Ke bua tshinyi wakumvuija mutuadi wa maluvu tshilumbu tshiende, mutekemene ne: uvua mua kumuambuluisha. Kadi mona ne: Bible kena wamba ne: Jozefe uvua nansha musangu umue muambile muntu anyi mene Palô ne: bana babu bavua bantu batu bambula bantu ku bukole baya nabu to. Kadi pakaya bana babu mu Ejipitu ne kukebabu ditalala ne Jozefe, Palô wakabakidila ne kubambilaye bua kusombela mu Ejipitu bua basanke ne “bintu bimpe bionso bia mu buloba.”—Genese 45:16-20. w17.04 20-21 §12, 13
Ditanu dia 30/8
Aka! Monayi ndondo wa bubanji bua Nzambi ne meji ende ne dimanya diende! Malumbuluisha ende kaena kujingulula, ne njila yende kayena kulondolola!—Lomo 11:33.
Bumue bualu budi buenza bua Yehowa ikale ne bukenji bua kukokesha budi ne: udi ne dimanya ne meji a kulombola bia mu diulu ne bia pa buloba. Tshilejilu, mona ne: uvua mupeshe Muanende bukole bua kuondopa masama avua baminganga kabayi mua kuondopa. (Mat. 4:23, 24; Mâko 5:25-29) Bua Yehowa, malu aa kaavua bishima to. Mmumanye mutu malu enzeka mu mubidi wa muntu ne udi mua kuondopa tshintu tshionso tshidi tshinyanguke mu mubidi. Udi kabidi mua kujula bafue ne kuimanyika bipupu bua kabienzeki kabidi to. Bulongolodi budi Satana ulombola kabuena mua kufila ditalala munda mua ditunga anyi pankatshi pa matunga to. Anu Yehowa ke udi ne meji a mua kufila ditalala pa buloba. (Yesh. 2:3, 4; 54:13) Patudi tulonga bua kumanya dimanya ne meji bia Yehowa, tudi tudiumvua anu bu mupostolo Paulo wakafunda mêyi a mvese wa lelu aa ku bukole bua nyuma muimpe. w17.06 28 §6, 7
Disambombo dia 31/8
Muntu kapanduludi tshidi Nzambi mulamakaje kaba kamue.—Mâko 10:9.
Pa buloba lelu, bantu ba bungi badi ne mmuenenu mubi bua dibaka. Buabu bobu, malu wowu kaayi enda bimpe mu dibaka badi anu mua kudishipa. Kadi ki mmudi bena Kristo bamona dibaka to. (1 Kol. 7:27) Bobu banyange mutshipu au, nebimueneke anu bu ne: bavua bashima Nzambi, pabi Nzambi mmukine bena mashimi. (Lew. 19:12; Nsu. 6:16-19) Yehowa mmukine kabidi badi bashipa dibaka. (Mal. 2:13-16) Yezu wakalongesha ne: dibaka didi mua kufua anu bua kabingila kadi Bible ufila ka ne: anu muena dibaka yeye muende masandi, ne muena dibaka mukuabu udibu benzele bibi mubenge kumufuila luse. (Mat. 19:9; Eb. 13:4) Kadi netuambe tshinyi bua diabulukangana dia mulume ne mukaji? Bible udi uleja kabidi malu patoke bua tshilumbu etshi. (1 Kol. 7:10, 11) Kakuena kabingila ka mu Bible kadi mua kusaka bena dibaka bua kuabulukangana to. Kadi kudi mua kuikala nsombelu idi muena Kristo mua kudimona muenzejibue bua kuabulukangana ne muena dibaka nende. Tshilejilu, bamue badi mua kumona ne: muoyo wabu anyi malanda abu ne Yehowa adi mu njiwu mikole menemene bobu bashale ne muena dibaka nabu udi ne tshikisu anyi udi mutontolodi. w17.04 7 §14-16