Ngondo wa 9
Dia lumingu dia 1/9
[Koleshayi bana benu] ne mibelu ne didimuija bia Yehowa.—Ef. 6:4.
Kukolesha muana ne “mibelu ne didimuija bia Yehowa” ndiakalenga dinene didi baledi bena Kristo mua kupeta. (Mis. 127:3) Bana ba bena Kristo mbashilangane ne bana ba bena Isalele ba kale bualu bobu kabena baledibua bu bantu badilambule kudi Yehowa to. Bualu bukuabu, kabena baledibua bikale ne dinanga dia Nzambi ne bulelela mu mashi to. Katshia anu ku dituku didi muana uledibua, baledi badi ne bua kuikala ne meji a kumuvuija muyidi, bamuambuluisha bua alue muena mudimu wa Yehowa udi mudilambule ne mubatijibue. Bualu bua mushinga budi ne: didilambula dia muntu, batismo wende, ne mudimu udiye wenzela Nzambi ne lulamatu ke biamubueja mu mulongo wa bantu badi mua kutekemena bua kupanduka mu dikenga dinene dialua. (Mat. 24:13) Baledi wetu, tudi basue bua nupete penu disanka didi difumina ku dimona bana benu balua bena mudimu ba Yehowa badi badilambule ne babatijibue. w18.03 12 §16, 17
Dimue dia 2/9
Wikale mudimuke mu malu audi wenza ne mu dilongesha diebe.—1 Tim. 4:16.
Bantu bonso badibu bapeshe bukokeshi bua kufila manyoka bilondeshile Bible, mu dîku anyi mu tshisumbu, badi ne meji padibu bidikija tshilejilu tshia Kristo. Bushuwa, padibu benza nunku badi baleja mudibu basue bua Nzambi ne Muanende babafumbe. Mbikole bua tuetu kubala masanka onso atudi tupeta patudi tuitaba dinyoka dia kudi Nzambi, ne patudi tuidikija Yehowa ne Yezu mu dipesha bakuabu manyoka. Mu mêyi makese, mêku ne bisumbu bidi bilua muaba wa ditalala. Kabidi, muntu yonso neadiumvue munangibue bikole, muikale ne mushinga, ne muikale mu bukubi, aka nkadiosha ka masanka alua! (Mis. 72:7) Bulelela, katuena tuela kalele patudi tuamba ne: dinyoka dia kudi Yehowa didi ditulongesha mua kusomba pamue mu ditalala bua kashidi ne mu buobumue bu bena mu dîku badi tatuabu utabalela to. (Yesh. 11:9) Tuetu tumona dinyoka dia kudi Nzambi mu mushindu eu, netudianyishe bikole, tudimona anu mudidi bushuwa tshijadiki tshinene tshia mudi Nzambi mutunange bikole. w18.03 26 §15; 27 §17, 19
Dibidi dia 3/9
Wakababatiza mu Musulu wa Yadene, batonda mpekatu yabu patoke.—Mat. 3:6.
Bantu bavua baya bua Yone kubabatiza bua kuleja dinyingalala bua muvuabu benze mpekatu, bashipe Mikenji ya Mose. (Mat. 3:1-6) Kadi Yone uvua mubatize muntu mukuabu uvua yeye kayi ne bua kunyingalala bua mpekatu to, nunku wende batismo au uvua ne diumvuija dikuabu. Yone uvua ne diakalenga dia pa buadi dia kubatiza Yezu muana wa Nzambi uvua muntu mupuangane. (Mat. 3:13-17) Yezu kavua ne mpekatu to, nunku kavua ne bua kunyingalala to. (1 Pet. 2:22) Batismo wende uvua uleja ne: uvua mudifile bua kuenza disua dia Nzambi. (Eb. 10:7) Pavua Yezu pa buloba, bayidi bende bavua pabu babatize bantu. (Yone 3:22; 4:1, 2) Bantu aba bavua pabu babatijibua bua kuleja dinyingalala bua muvuabu benze mpekatu, bashipe Mikenji ya Mose. Kadi Yezu mumane kufua ne mubishibue, aba bavua basue kulua bayidi bende bavua ne bua kubatijibua bua bualu bukuabu bushilangane ne ebu. w18.03 5 §6, 7
Disatu dia 4/9
Muntu wa mu nyuma yeye udi ukonkonona malu onso.—1 Kol. 2:15.
Kuikala “muntu wa mu nyuma” kudi kumvuija tshinyi? Muntu wa mu nyuma mmunange malu a Nzambi bikole, kena bu muntu wa mu mubidi to. Bantu badi badifile ku malu a mu nyuma batu badienzeja bua kulua “bidikiji ba Nzambi.” (Ef. 5:1) Mmumue ne: badi badienzeja bua kuikala ne ngelelu wa meji wa Yehowa ne kumona malu mudiye uamona. Badi bamona Nzambi bu muntu mulelela. Badi badienzeja bua nsombelu wabu mujima apetangane ne mikenji ya Yehowa, bishilangane ne bantu badi badifile ku malu a mubidi. (Mis. 119:33; 143:10) Muntu udi mudifile ku malu a mu nyuma udi udienzeja bua kuleja ngikadilu ya “dimuma dia nyuma,” pamutu pa kudifila ku malu a mubidi. (Gal. 5:22, 23) Anu mutubu mua kubikila muntu udi mudifile ku malu a bungenda ne: ngenda mushinga, ke mudibu mua kubikila muntu udi mudifile ku malu a mu nyuma anyi a Nzambi ne: muntu wa mu nyuma. w18.02 19 §3, 6
Dinayi dia 5/9
Danyele, wewe muntu wa mushinga mukole.—Dan. 10:11.
Bavua baye ne Danyele ku bukole mu Babilona, tshimenga tshiuwule tente ne ditendelela dia mpingu ne malu a midîma. Kabidi, bena Babilona bavua bapepeja bena Yuda, babaseka, baseka ne Yehowa Nzambi wabu. (Mis. 137:1, 3) Nsombelu eu uvua ne bua kuikala mutonde Danyele ne bena Yuda bakuabu ba lulamatu. Tshilumbu tshia biakudia ne bia kunua tshiakakola bualu Danyele kavua musue “kudinyanga ne biakudia bitambe buimpe bia mukalenge” to. (Dan. 1:5-8, 14-17) Lutatu lukuabu lua muinshimuinshi luvua Danyele mupete luvua mua kuikala lutangila bipedi bia pa buabi bivuaye nabi biakamupetesha midimu ya pa buayi. (Dan. 1:19, 20) Kadi pamutu pa kulua ne diambu ne kudimona mumanye bionso, uvua ne budipuekeshi ne bupuekele, upesha anu Yehowa butumbi budi bumukumbanyine. (Dan. 2:30) Kabidi, patshivua Danyele nsonga ke pavua Yehowa mumumone mukumbane bua kumutela bu tshilejilu tshia buakane pamue ne Noa ne Yobo. (Yeh. 14:14) Nzambi uvuaku mutupakane pavuaye mumueyemene anyi? Nansha kakese! Danyele wakashala ne lulamatu ne ditumikila too ne ku lufu. w18.02 5 §11, 12
Ditanu dia 6/9
Lewi wakenzejila [Yezu] tshibilu tshinene mu nzubu muende.—Luka 5:29.
Yezu wakaleja muvuaye ne mmuenenu muakanyine menemene wa masanka. Wakabuela mu “tshibilu tshia dibaka” ne mu “tshibilu tshinene.” (Yone 2:1-10) Mu tshibilu tshia dibaka, wakenza tshishima tshia mâyi akudimuka mvinyo, kumusakidilabu ku mukese uvua mushale. Kadi Yezu kavua mudine ne kasuki mu masanka to. Uvua muteke Yehowa pa muaba wa kumpala mu nsombelu wende ne wenza tshionso tshivuaye mua kuenza bua kuambuluisha bakuabu. Wakitaba bua kufua lufu lubi pa mutshi bua kupandisha bantu. Yezu wakambila bonso bavua basue kumulonda ne: “Nudi ba diakalenga padi bantu banupenda, banukengesha ne banushiminyina malu mabi a mishindu yonso bua bualu buanyi. Nusanke, nuikale ne disanka dia bungi, bualu difutu dienu ndinene mu diulu.” (Mat. 5:11, 12) Bituikala bushuwa banange Nzambi, netudienzeje bua kuepuka malu onso atudi batuishibue ne: adi amunyingalaja ne atudi tumona ne: adi mua kumunyingalaja.—Mat. 22:37, 38. w18.01 26 §16-18
Disambombo dia 7/9
Bobu bengeleke muena mudimu katshia ku buana buende, nealue muntu udi kayi ne dianyisha pashishe.—Nsu. 29:21.
Tutu tupesha Yehowa bintu bualu tudi bamunange ne tumuanyisha. Patudi tumona bionso bidi Yehowa mutuenzele, bidi bitupitshila mutu. Mukalenge Davidi wakamba ne: bintu bionso bitudi nabi mbia kudi Yehowa, ne tshionso tshitudi tupesha Yehowa ntshia mu bikadiye mutupeshe. (1 Kul. 29:11-14) Kupeshangana bintu nkuimpe bua bualu buetu. Mbimpe tuikale tupesha bakuabu bintu bietu pamutu pa kuindila anu bobu bikala anu batupesha tuetu. Fuanyikijabi ne: muana kampanda udi upesha baledi bende tshintu tshia ku makuta makese avuabu bamupeshe. Baledi bende nebanyishe tshintu atshi be! Anyi ne: muana mukuabu muikale mpanda-njila musombele kuabu kadi upesha baledi bende ndambu wa makuta bua kusakidila ku a biakudia anyi a kufuta ku nzubu. Nansha mudi baledi kabayi mua kutekemena bua muanabu ikale ubenzela nanku, badi bangata dipa adi bualu mmushindu udi muana uleja dianyisha bua bionso bidibu bamuenzela. Bia muomumue, Yehowa mmumanye ne: kufila bintu bietu bia mushinga nkuimpe buetu tuetu. w18.01 18 §4, 6
Dia lumingu dia 8/9
Sungula muoyo bua ushale ne muoyo, wewe ne ndelanganyi yebe.—Dut. 30:19.
Kuambila bana bebe patupu tshidi tshimpe ne tshidi tshibi ki nkukumbane to. Mbimpe ubambuluishe kabidi bua kuelangana meji a nkonko bu mudi: ‘Bua tshinyi Bible udi ukandika malu adi asankisha mubidi? Ntshinyi tshidi tshintuishisha ne: mikenji ya mu Bible itu anu bua diakalenga dianyi?’ (Yesh. 48:17, 18) Mbimpe kuambuluisha muana udi uleja dijinga dia kubatijibua bua elangana meji a mudiye udiumvua bua bujitu budiye wambula padiye ulua muena Kristo. Kulua muena Kristo kudi kumupetesha masanka kayi? Nntatu kayi idiye mua kupeta? Bua tshinyi masanka apetaye mmapite ntatu ayi kule ne kule? (Mâko 10:29, 30) Aa mmalu adi muntu mua kupeta panyima pa batismo. Ke bua tshinyi mbimpe kuelela meji bikole kumpala kua kubatijibua. Paudi wambuluisha bana bebe bua belangane meji a malu aa bikole, badi anu mua kupeta dituishibua. Ndituishibua kayi adi? Ndituishibua dia ne: mikenji ya mu Bible itu anu bua diakalenga diabu. w17.12 21 §14, 15
Dimue dia 9/9
Udi ubibikila bionso ku dîna diabi.—Yesh. 40:26.
Ba bungi ba kunudi nuenu bana betu batudi banange badi batata ne masama makole. Bakuabu nansha mukadibu bakulumpe, badi batabalela balela babu bakadi bakulakaje. Banga pabu bua kupetela bena mu mêku abu bidibu nabi dijinga badi banyakila. Tudi bamanye kabidi ne: ba bungi ba kunudi kabena anu batata ne bumue bua ku malu aa patupu to, kadi badi batata ne a bungi musangu umue! Bikala Yehowa utabalela bintu bidiye mufuke bu mudi mitoto, elabi meji mudiye udiumvua buebe wewe udi umuenzela mudimu ku budisuile bualu udi mumunange! (Mis. 19:1, 3, 14) Tatu wetu utudi banange bikole mmukumanye mpala ne nyima. “Nansha nsuki ya ku mutu kuenu mmibala yonso” kudiye. (Mat. 10:30) Muimbi wa misambu udi utujadikila ne: “Yehowa mmumanye malu adi bantu badi kabayi mua kubandibua bapetangana nawu.” (Mis. 37:18) Eyowa, Yehowa mmumanye bimpe ntatu yebe, ne udi mua kukupesha bukole bua kuyitantamena yonso. w18.01 7 §1; 8 §4
Dibidi dia 10/9
Tabita, juka!—Bien. 9:40.
Pavua Petelo mubishe Tabita ku lufu, biakatuishisha bantu bikole, nunku “ba bungi bakalua bena kuitabuja mu Mukalenge.” Bavua mua kujadikila bantu bakuabu lumu luimpe ludi lutangila Yezu ne kuambila muntu yonso bua bukole budi nabu Yehowa bua kujula bafue. (Bien. 9:36-42) Bantu bakuabu bakadimuenena dibishibua dia muntu kampanda. Dimue dituku, mupostolo Paulo uvua mu tshisangilu mu nzubu wa kuulu mu Toa udi lelu ku nord-ouest kua ditunga dia Turquie. Paulo wakakula too ne mundankulu. Nsongalume kampanda, diende Eutuko, uvua umuteleja musombele ku dididishi. Kadi tulu tuakamukuata, kukulukaye panshi kumbukila ku tshisasa tshisatu. Pamuapa munganga Luka ke muntu wa kumpala wakafika muaba uvua Eutuko mukulukile, yeye kumuteta, kusangana ne: kavua mutshibuke anyi mujimije lungenyi to, kadi uvua mufue! Paulo wakatuluka, kuelaye tshitalu mu maboko ende, pashishe kumanyishaye mu mushindu wa dikema ne: “Udi ne muoyo.” Bualu ebu buvua ne bua kuikala bukemeshe bantu bavua babumone bikole! Bu muvuabu bajadike bimpe ne: nsongalume au uvua mufue ne bavua bamubishe ku lufu, “bualu ebu buakabakolesha bikole menemene.”—Bien. 20:7-12. w17.12 5 §10, 11
Disatu dia 11/9
Luayi, numone midimu ya Yehowa.—Mis. 46:8.
Bantu bakadi benda bajikija malu adi mabatatshishe munkatshi mua bidimu bia bungi anyi? Mu kuamba kuimpe, ki mbafike ku dimanya mua kuepuka mvita to. Buenzavi bu mudi: buenzavi bua ku Enternete, tshikisu mu mêku, ne malu a tshinyangu, budi buenda buvula bikole menemene. Masama a lufu adi anu enda avula. Malu a mpetu ne a tshididi mmalombola kudi bantu bena budinangi. Mu bulelela, bantu ba nunku kabena mua kujikija mvita, buenzavi, masama, ne bupele to, anu Bukalenge bua Nzambi ke buajikija malu aa. Tangila tshikala Yehowa mua kuenzela bantu. Mvita: Bukalenge bua Nzambi nebujikije malu onso adi akebesha mvita bu mudi: budinangi, dikosa dia mishiku, buena ditunga, bitendelelu bia dishima, ne Satana muine. (Mis. 46:9) Buenzavi: Bukalenge bua Nzambi bukadi buenda bulongesha bantu miliyo ya bungi bua kunangangana ne kueyemenangana, bualu budi mbulamatadi nansha umue kayi mua kuenza to. (Yesh. 11:9) Masama: Yehowa neapeshe bantu bende makanda a mubidi mimpe. (Yesh. 35:5, 6) Bupele: Yehowa neabujikije ne neapeshe bantu bende nsombelu wa disanka ne neenze bua bikale nende mu malanda mashême.—Mis. 72:12, 13. w17.11 24 §14-16
Dinayi dia 12/9
Kuakuikala ne dibanza dia mashi to.—Dut. 19:10.
Bualu bunene buvuabu batekele misoko ya kunyemena buvua bua kukuba bena Isalele ku dibanza dia mashi. Yehowa mmunange muoyo, udi ukina ‘bianza bidi bimatshisha mashi a badi kabayi ne tshilumbu panshi.’ (Nsu. 6:16, 17) Nzambi muakane ne wa tshijila kavua mua kulengulula nansha diela mashi a muntu panshi ku mpukapuka to. Bafundi ne Bafalese kabavua bu Yehowa to, kabavua bangata muoyo ne mushinga to. Mushindu kayi? Yezu wakabambila ne: “Nudi bumbushe nsapi wa dimanya; nuenu bine kanuvua babuelamu ne nuvua bapangishe bavua basue kubuelamu.” (Luka 11:52) Bobu ke bavua ne bua kuleja bakuabu tshidi Dîyi dia Nzambi diumvuija ne kubambuluisha bua bendele mu njila udi ufikisha ku muoyo wa kashidi. Kadi bakapambuisha bantu kule ne Yezu “Mulombodi Munene udi ufikisha ku muoyo,” babalombola mu njila uvua mua kubafikisha ku kabutu ka tshiendelele. (Bien. 3:15) Bu muvua bafundi ne Bafalese bikale bena lutambishi ne badinangi, kabavua batamba kuditatshisha bua mioyo ne bua diakalenga dia bantu nabu to. Bavua bena tshikisu bapange luse! w17.11 15 §9, 10
Dinayi dia 13/9
Muntu yonso udi umvua bundu bua bualu buanyi . . . Muana wa muntu neumvue pende bundu bua bualu buende.—Mâko 8:38.
Kumpala, katuvua pamuapa bambile bena mu dîku dietu bua didisangisha dietu ne Bantemu ba Yehowa to. Kadi pavua ditabuja dietu dienda dikola, tuakamona muvuabi bikengela kuleja patoke ditabuja dietu. Bikala disungula diudi muenze ne muoyo mukole edi dikebeshe lutatu pankatshi pebe ne balela bebe badi kabayi Bantemu, ikala uditeka pa muaba wabu. Patudi mua kuikala tusanka bikole bua malu malelela a mu Bible atudi bamanye, balela betu bobu badi mua kuikala bela meji ne: tudi bajimine anyi ne: tudi babuele mu kasumbu kampanda ka malu a ntendelelu. Badi mua kuikala bela meji ne: katuena kabidi babanange, bualu katuena tusekelela nabu bimue bibilu to. Badi mene mua kutshina bua tshiatufikila matuku atshilualua. Tudi ne bua kuditeka pa muaba wabu, kukeba bua kumona malu mudibu baamona ne kubateleja bimpe bua kujingulula tshidi nangananga tshibatatshisha. (Nsu. 20:5) Mupostolo Paulo wakadienzeja bua kumvuila “bantu ba mishindu yonso” bua kubambila lumu luimpe, kuenza nunku kudi mua kutuambuluisha petu.—1 Kol. 9:19-23. w17.10 15 §11, 12
Disambombo dia 14/9
Imbilayi [Yehowa] misambu ya kumutumbisha nayi.—Mis. 33:2.
Tudi mua kumvua buôwa bua kuimba misambu bualu katuena bamanye mua kuyimba to. Kadi tudi mua kuakaja ngimbilu wetu tuetu balonde mibelu ya mushinga. Udi mua kuimba ne dîyi dikole paudi weyela bimpe. Anu mudi nzembu itemesha muendu, dieyela didi dikolesha dîyi diebe paudi wakula anyi wimba. Udi ne bua kuimba bikole anu bu muutu wakula anyi mene kubandisha dîyi bikole kupita muutu wakula. Mu bulelela, mu bualu bua kutumbisha Nzambi ne misambu, Bible udi imue misangu ulomba batendeledi ba Yehowa bua ‘kuela mbila ne disanka.’ (Mis. 33:1-3) Enza bualu budi bulonda ebu: Sungula musambu uutu munange bikole. Bala mêyi awu ne dîyi dikole dishindame. Pashishe koka mieyelu ne amba mêyi onso a mu tshiambilu tshimue tshia musambu ne dîyi dimue dimue adi. Mpindieu imba tshiambilu atshi ne dîyi dimue dimue adi. (Yesh. 24:14) Dîyi diebe nedikole, ke bualu bua mushinga abu. Kulekedi dîyi diebe dikuenza buôwa anyi bundu to! w17.11 5-6 §11-13
Dia lumingu dia 15/9
Muntu yonso uvua Nzambi mulelela musonsole lungenyi luende, wakadilongolola bua kubanda ne kuibakulula nzubu wa Yehowa uvua mu Yelushalema.—Eze. 1:5.
Pavua bena Yuda mu luendu, kakuyi mpata bakapitshisha mêba a bungi belangana meji a buloba buabu bupiabupia. Bantu bakulumpe ba munkatshi muabu bavua bamone butumbi buvua nabu ntempelo kale. Bavua babalondele muvua tshimenga tshia Yelushalema tshilenga kumpala. (Eze. 3:12) Bu wewe muenze luendu pamue nabu, uvua mua kumvua tshinyi pauvua umona buloba buenu bupiabupia bua Yelushalema bua musangu wa kumpala? Uvuaku mua kubungama pauvua umona nzubu ivua miupuke mijibakaja kudi bisuku anyi? Uvuaku mua kufuanyikija bimanu binene bia Babilona bivua bibaka bibidi bibidi ne bia Yelushalema bikavua biupuke, bivua ne miaba ya biibi ne bibumba bia bansentedi mishale mibole mibole anyi? Nansha nanku, bantu bakakolesha ku muoyo. Bakavua bamone muvua tshianza tshia Yehowa tshibalame mu luendu luabu lule baya batangile kuabu. Pakafikabu, bualu bua kumpala buakenzabu nkuasa tshioshelu muaba uvua ntempelo kale, ne bobu kutuadija kulambula Yehowa milambu ku dituku ku dituku.—Eze. 3:1, 2. w17.10 26-27 §2, 3
Dimue dia 16/9
Kutshinyi anyi kuikadi ne buôwa, bualu Yehowa . . . udi nebe. —1 Kul. 28:20.
Solomo uvua pamuapa mulonge malu a bungi adi atangila dikima kudi tatuende. Davidi wakaleja muvuaye ne dikima dia bungi pavuaye muluangane ne tshilobo tshinene tshia mvita. Eyowa, Davidi wakatshimuna Goleyata ne diambuluisha dia Nzambi ne dibue difinunuke. (1 Sam. 17:45, 49, 50) Bivua bikumbane bua muvua Davidi mulue kulomba Solomo bua ikale ne dikima ne ibake ntempelo! Yehowa uvua ne bua kumuambuluisha too ne pavua mudimu wa kuibaka ntempelo ujika. Bu muvua Solomo mubueje mêyi a tatuende au mu lungenyi luende ne mu muoyo wende, kakalekela dikala diende muana ne dipanga kuikala ne dimanya dia bungi bimupangisha bua kuenza mudimu to. Wakaleja muvuaye ne dikima dikole, kuenzaye mudimu, ne Yehowa wakamuambuluisha bua kujikija ntempelo mulenga mu bidimu muanda mutekete ne tshitupa. Anu muvua Yehowa muambuluishe Solomo, udi mua kutuambuluisha petu bua kuikala ne dikima ne kukumbaja mudimu wetu mu dîku ne mu tshisumbu. (Yesh. 41:10, 13) Patudi tuenzela Yehowa mudimu ne dikima, netuikale bashindike ne: neatubeneshe lelu ne mu matuku atshilualua. w17.09 28 §3; 29 §4; 32 §20, 21
Dibidi dia 17/9
Dîyi dia Nzambi didi ne muoyo, ne bukole.—Eb. 4:12.
Bu mutudi bantu ba Yehowa, tudi bashindike ne: dîyi dia Nzambi, mmumue ne: mukenji wende udiye mupeshe bantu, “didi ne muoyo ne bukole.” Ba bungi ba kutudi mbadimuenene mudi Bible ne bukole bua kushintulula bantu. Kumpala bamue bana betu ba balume ne ba bakaji bavua bivi, bapika ba bintu bia lulengu anyi bena tshiendenda. Bakuabu bavua mua kuikala baye kumpala mu ndongoluelu wa malu eu kadi badiumvua ne: bavua bapangile tshintu kampanda mu nsombelu wabu. (Muam. 2:3-11) Ku musangu ne ku mukuabu, bantu badi bamueneka bu bajimine badi bapeta njila wa muoyo ku diambuluisha dia bukole budi Bible nabu bua kushintulula bantu. Ukadi pamuapa mubale ne muanyishe miyuki ya nunku idibu balonde mu biena-bualu bia mu Tshibumba tshia Nsentedi bia ne: “Bible utu ushintulula bantu.” Udi kabidi mumone ne: bena Kristo badi batungunuka ne kuya kumpala mu nyuma ku diambuluisha dia Mifundu nansha pakadibu bitabe bulelela. w17.09 23 §1
Disatu dia 18/9
Bua luse luvua nalu Yehowa bua bualu buende, bakamupatula, kumuimanyikabu pambelu pa tshimenga.—Gen. 19:16.
Bualu buvua bufikile Lota ebu kabuenaku buleja ne: Yehowa mmumanye bimpe nsombelu mikole idi pamuapa itulukila batendeledi bende ba lulamatu anyi? (Yesh. 63:7-9; Yak. 5:11; dim.; 2 Pet. 2:9) Mmulongeshe kabidi bantu bende mudibi ne mushinga bua kulejangana luse. Tuakule bua mukenji uvuaye muelele bena Isalele bua dikuata tshilamba tshia muntu lukola. (Ekes. 22:26, 27) Musombeshanganyi wa bintu wa muoyo mubi uvua mua kujinga bua kunyenga mumusombi wa bintu tshilamba tshiende, umushiya kayi ne tshia kudibuikila padiye ulala. Kadi, Yehowa uvua mulongeshe bantu bende bua kuepuka ngenzelu wa malu wa nunku uvua kayi wa luse. Bantu bende bavua ne bua kuikala ne luse. Dîyi dinene didi mu mukenji eu kadienaku ditusaka bua kuenza bualu kampanda anyi? Netujingaku bua muena Kristo netu kulala mu mashika petu bikale ne tshia kuenza bua kumuambuluisha mu dikenga diende anyi?—Kolos. 3:12; Yak. 2:15, 16; 1 Yone 3:17. w17.09 9 §4, 5
Dinayi dia 19/9
Tatu, bafuila luse, bualu ki mbamanye tshidibu benza to.—Luka 23:34.
Yezu wakasambila, ulomba Tatu wende bua afuile bantu bakamushipa luse. Etshi ntshilejilu tshitambe buimpe tshia dileja bupole ne lutulu mu nsombelu mikole ya tunyinganyinga! (1 Pet. 2:21-23) Mmunyi mutudi mua kuleja bupole ne lutulu? Paulo wakatela mushindu umue pavuaye mufundile bena Kristo nende ne: “Nutungunuke ne kulejangana lutulu ne kufuilangana luse ne muoyo mujima nansha muntu yeye tshilumbu ne mukuabu. Anu bu muvua Yehowa munufuile luse ne muoyo mujima, nuenu penu nudi ne bua kuenza nanku.” (Kolos. 3:13) Bushuwa, bidi bitulomba kuikala ne bupole ne lutulu bua kutumikila dîyi dituma edi. Kadi patudi tufuilangana luse, tudi tuenza bua buobumue buikale mu tshisumbu ne tudi tubulamamu. Muena Kristo yonso udi ne bua kuvuala bupole ne lutulu. Mbualu bua mushinga budibu batulomba bua tuetu kupeta lupandu. (Mat. 5:5; Yak. 1:21) Bualu budi ne mushinga wa bungi budi ne: ngikadilu eyi idi ituambuluisha bua tutumbishe Yehowa ne tuambuluisha bantu bakuabu bua kutumikila mibelu ya mu Bible.—Gal. 6:1; 2 Tim. 2:24, 25. w17.08 25-26 §15-17
Ditanu dia 20/9
Yehowa mmumanye mua kusungila bantu badi balamate Nzambi mu diteta.—2 Pet. 2:9.
Patudi tubala Bible, misangu ya bungi tudi tupeta bilejilu bia mudi Yehowa wenza malu adi kaayi matekemena. Mukalenge Hezikiya uvua ne muoyo tshikondo tshivua Saneheliba mukalenge wa Ashû muele Yuda mvita ne mukuate bimenga bikolesha bionso, pa kumbusha tshia Yelushalema. (2 Bak. 18:1-3, 13) Pashishe Saneheliba wakatuma ntema yende ku tshimenga tshia Yelushalema. Ntshinyi tshivua mukalenge Hezikiya muenze pavuabu babafunyina bua kubela mvita? Wakenza disambila kudi Yehowa, ne kulombaye mibelu kudi Yeshaya muprofete wa Yehowa. (2 Bak. 19:5, 15-20) Hezikiya wakaleja kabidi muvuaye ne meji mimpe pavuaye mufute tshitadi tshivua Saneheliba mumulombe bua kufuta. (2 Bak. 18:14, 15) Hezikiya wakalongolola malu bua kumona mua kupita ne tshikondo tshile tshivuabu mua kutshintshimika tshimenga. (2 Kul. 32:2-4) Kadi lutatu elu luakajika mushindu kayi? Yehowa wakatuma muanjelu bua kushipa basalayi ba Saneheliba binunu 185 mu butuku bumue. Mu bulelela, nansha Hezikiya kavua mutekemene ne: bivua mua kuenzeka nanku to!—2 Bak. 19:35. w17.08 10 §7; 11 §12
Disambombo dia 21/9
Ndayi nuvuije bantu . . . bayidi . . . , nubalongesha mua kutumikila malu onso andi munuambile.—Mat. 28:19, 20.
Mmunyi muudi mua kudilongolola bua kuenza mudimu wa ku dîba ne ku dîba? Bua kuenzela Yehowa mudimu mu mushindu mutambe buimpe, udi ne bua kukeba bua kupeta ngikadilu ya buena Kristo. Ikala ne tshibidilu tshia kulonga Dîyi dia Nzambi, elangana meji a malu audi ulonga, ne dienzeja bua kujikula ditabuja diebe patoke mu bisangilu. Pautshidi ulonga kalasa, udi mua kuakaja mushindu webe wa kuambila bakuabu lumu luimpe. Longa mua kutabalela bantu paudi ubebeja mmuenenu wabu ne bukalanga ne uteleja mandamuna abu. Udi kabidi mua kulomba bua kuenza midimu mikuabu mu tshisumbu bu mudi kuteka mankenda ku Nzubu wa Bukalenge ne kumulongolola. Yehowa udi usanka bua kuenza mudimu ne bantu badi ne budipuekeshi ne badi basue kuenza mudimu. (Mis. 110:3; Bien. 6:1-3) Mupostolo Paulo wakalomba Timote bua kuenzaye mudimu bu misionere bualu bana betu “bavua bakula bimpe bua bualu buende.”—Bien. 16:1-5. w17.07 23 §7, 26 §14
Dia lumingu dia 22/9
Tshinu tshionso netshintuile panshi, ludimi luonso neluditshipe bua lulamatu.—Yesh. 45:23.
Bu mutshidi tshilumbu tshia bukenji budi Yehowa nabu bua kukokesha katshiyi tshianji kutoka mu mitu ya bantu anyi ya banjelu, kakuena mua kuikala ditalala dilelela ne buobumue to. Kadi pabingishibua bumfumu bua Yehowa, bantu bonso nebikale ku bukokeshi buende butambe buimpe tshiendelele. Ditalala nedikalaku mu diulu ne pa buloba. (Ef. 1:9, 10) Bumfumu bua Nzambi nebubingishibue, ne bukokeshi bua Satana ne bantu nebupangile mu bionso ne nebumbushibue. Bukokeshi bua Nzambi ku diambuluisha dia Bukalenge bua Masiya nebukumbaje malu onso. Bena lulamatu nebikale baleje ne: bantu badi mua kulama muoyo wabu mutoke ne kushala balamate bukokeshi bua Nzambi. (Yesh. 45:24) Tudiku basue kuikala munkatshi mua bena lulamatu aba anyi? Eyowa! Nanku, tudi ne bua kujingulula mudi tshilumbu etshi ne mushinga bushuwa. w17.06 23 §4
Dimue dia 23/9
Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo bionso ne yeye mmuanetu udi muledibue bua bikondo bia dikenga.—Nsu. 17:17.
Bule bua tshikondo tshidi muntu ushala ne kanyinganyinga mbushilangane bilondeshile muntu ne muntu. Nunku ikala mudiakaje bua kubambuluisha ki nganu mu matuku a ntuadijilu atshidi balunda ne balela babu ba bungi bikalaku to, kadi nansha ngondo idi ilonda pikala bakuabu bapingane ku malu abu a pa tshibidilu. Tudi ne bua kusamba bena Kristo netu badi ne kanyinganyinga mu tshikondo tshionso tshidibu netu dijinga. (1 Tes. 3:7) Vuluka ne: bikondo bia mifikilu, misambu kampanda, foto, malu kampanda avua udi mufue wenza, anyi dipembu kansanga, dîyi, nansha muvu kampanda wa mu tshidimu bidi mua kujula muntu udi mufuishe kanyinganyinga kakole. Padi muntu udi mufuishe muena dibaka nende wenza bualu kampanda bua musangu wa kumpala nkayende, bu mudi kubuela mu mpuilu anyi mu Tshivulukilu, bidi mua kumusama ku muoyo bikole. Kadi vuluka ne: bantu badi bafuishe kabatu dijinga ne dikankamija anu mu bikondo bia pa buabi to. w17.07 16 §17-19
Dibidi dia 24/9
Kanutangidi anu malu enu nkayenu, kadi nutangile kabidi malu a bakuabu.—Filip. 2:4.
Patudi tudifila bikole mu dienzela bakuabu malu mimpe, tutu misangu ya bungi tupua imue ntatu itudi nayi muoyo. Bana betu ba bakaji badi mu mabaka anyi bajike mbamanye ne: badi bapeta disanka padibu bayisha lumu luimpe bu benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi. Tshipatshila tshiabu ntshia kuenza disua dia Nzambi bua kumutumbisha. Bamue batu mene bamona ne: mudimu wa buambi utu ubapesha disulakana mu lungenyi. Bushuwa, tuetu bonso tudi mua kutabalela bakuabu patudi tuyisha nabu lumu luimpe. Patudi tuenzela bana betu ba balume ne ba bakaji malu mimpe, tudi tusemena bikole pabuipi nabu. Ke tshivua mupostolo Paulo muenze. Uvua anu bu “mamu udi wamusha” kudi bena mu tshisumbu tshia mu Tesalonike; uvua kabidi bu tatu wabu mu nyuma. (1 Tes. 2:7, 11, 12) Bansonga badi balonga bua kunanga Nzambi ne kulonda mibelu yende badi mua kulua busambi mu dîku diabu. Badi benza nanku padibu batumikila baledi babu ne babambuluisha mu midimu ya ku nzubu. Badi kabidi mua kufila diambuluisha diabu dia mu nyuma. w17.06 7 §13, 14; 8 §17
Disatu dia 25/9
Nudikebele balunda ku diambuluisha dia biuma bidi kabiyi biakane.—Luka 16:9.
Bantu miliyare ya bungi mbapele, bakuabu bobu badi ne makuta makumbane a kubambuluisha munkatshi mua bidimu bia bungi; kakuena muntu udi mua kuelesha bualu abu mpata to. Yezu uvua mumanye ne: anu Bukalenge bua Nzambi ke buvua mua kushintulula ndongoluelu wa malu a bungenda eu. Bible udi uleja ne: “bangenda mushinga” anyi ndongoluelu wa malu a bungenda, pamue ne wa malu a tshididi ne a bitendelelu ke idi yenza bulongolodi bua Satana. (Buak. 18:3) Bantu ba Nzambi badi mua kuditapulula ne malu onso a tshididi ne a ntendelelu wa dishima. Kadi ba bungi kabena mua kuditapulula ne malu onso a bungenda to. Mutudi bena Kristo, tudi ne bua kukonkonona mmuenenu utudi nende bua ndongoluelu wa malu a bungenda eu. Tudiebeje ne: ‘Mmunyi mundi mua kuenza mudimu ne bintu bianyi bia ku mubidi bua kuleja ne: ndi mulamate Nzambi? Mmunyi mundi mua kubenga kudifila mu malu a bungenda? Mmalu kayi adi aleja ne: lelu bantu ba Nzambi mbamueyemene ne muoyo wabu wonso?’ w17.07 7-8 §1-3
Dinayi dia 26/9
Nudimuke bua mioyo yenu kayinemi bujitu ne budiavi ne bunuavi ne tunyinganyinga tua mu nsombelu.—Luka 21:34.
Yezu uvua mumanye ne: nsombelu wa mu ndongoluelu eu uvua ne bua kuikala wa tunyinganyinga. Mu tshilejilu tshia Yezu tshia mumiaminyi, wakamba ne: bamue bantu bavua mua kuitaba “dîyi dia Bukalenge” ne kuikala ne tshisumi ku ntuadijilu. Kadi pashishe “tunyinganyinga tua mu ndongoluelu wa malu eu ne bukole bua mashimi bua biuma” bivua mua ‘kufimpakaja dîyi.’ (Mat. 13:19-22; Mâko 4:19) Tuetu katuyi badimuke, ntatu ya mu nsombelu ya ku dituku ne ku dituku idi mua kunyanga mudimu utudi tuenzela Yehowa. Tudi mua kuleja mutudi banange Kristo patudi tuteka mudimu wa kuyisha pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu. Mmunyi mutudi mua kujadika ne: tudi tutungunuka ne kuenza nanku? Tudi mua kudiebeja ne: ‘Ntshinyi tshindi munange bikole mu nsombelu wanyi? Mudimu wa Yehowa ke udi umpetesha disanka anyi mmidimu mikuabu?’ w17.05 23 §3, 4
Ditanu dia 27/9
Nuakule . . . malu adi . . . umvuika bipepele.—1 Kol. 14:9.
Padi “benyi” basombele kule ne Bantemu bakuabu badi bakula muakulu wabu, badi ne bua kudisangisha ne bena mu tshisumbu badi bakula muakulu wa muaba udibu. (Mis. 146:9) Kadi koku tshisumbu pabuipi tshidi tshiakula muakulu wabu wa ku dibele, mfumu wa dîku udi ne bua kusungula tshisumbu tshia muakulu udi bena mu dîku diende bumvua bimpe. Kumpala kua kuangata dipangadika edi, udi ne bua kuela meji bikole ne kusambila. Mbimpe ayukile kabidi ne mukajende ne bana bende. (1 Kol. 11:3) Baledi badi ne bua kukonkonona tshidi bana babu bajinga menemene. Pa kumbusha mêba makese adi bana bapitshisha mu bisangilu bua kulonga malu a mu Bible lumingu luonso, badi kabidi dijinga ne mêba a bungi bua kumvuabu bulelela bua mu Bible bimpe. Kadi tshia kumanya tshidi ne: bisangilu bidibu benza mu muakulu udi bana bumvua bimpe bidi mua kubambuluisha anu bua dikalamu diabu patupu, pamuapa badi mua kulonga malu a bungi kupita mudi baledi bela meji. Kadi bana bobu kabayi bumvua muakulu au bimpe, kabiena mua kuenzeka nanku to.—1 Kol. 14:11. w17.05 10 §10, 11
Disambombo dia 28/9
Bua bantu badi badifila ku budisuile, tumbishayi Yehowa!—Bal. 5:2.
Yonso wa kutudi udi ne bua kudiebeja ne: ‘Ndiku ne ditabuja ne dikima dia kukuata mudimu ne tshionso tshindi natshi bua kutumikila mukenji mutoke wa Yehowa anyi? Ntuku ngela meji bua kuya mu tshimenga tshikuabu anyi mu ditunga dikuabu bua kukeba makuta a bungi ne kuikala ne nsombelu muimpe anyi? Biobi nanku, ntuku ngelangana meji bikole bua tshidi bualu ebu mua kuenzela bena mu dîku dianyi ne bena mu tshisumbu anyi?’ Yehowa mmutupeshe bunême bua bungi padiye mutuanyishile bua kutua bumfumu buende nyama ku mikolo. Katshia ku tshikondo tshia Adama ne Eva, Diabolo mmusue bua bantu bikale ku luseke luende bua kuluisha Yehowa. Kadi patudi tutua bumfumu bua Yehowa mpanda, tudi tuleja Satana patoke luseke lutudi. Ditabuja ne lulamatu luetu bidi bitusaka bua kuenza mudimu wa Yehowa ku budisuile, ne kuenza nunku kudi kumusankisha bikole. (Nsu. 23:15, 16) Nzambi udi mua kuandamuna ku bipendu bia Satana ku diambuluisha dia lulamatu ne ditumikila dietu dia kutua bumfumu buende mpanda. (Nsu. 27:11) Ditumikila dietu mbualu butudi tupesha Yehowa budi ne mushinga mukole kudiye ne budi bumupetesha disanka dia bungi. w17.04 32 §15, 16
Dia lumingu dia 29/9
Dîba dionso diudi wenza mutshipu kudi Nzambi, kujanguluki bua kuwukumbaja to, bualu yeye kena usanka bua bantu batatakane. Mutshipu uudi muditshipe, uwukumbaje.—Muam. 5:4.
Mikenji ya Mose idi yamba ne: muntu yeye muenze mutshipu kudi Yehowa ‘kena mua kulekela dîyi diende; yeye neenze mêyi onso akalupuka mukana muende.’ (Nomba 30:2) Panyima pa matuku, Solomo wakafunda mêyi a mvese wa lelu aa. Yezu wakajadika mudi mutshipu utudi tuditshipa kudi Nzambi kawuyi bualu bua bilele pakambaye ne: bavua “bambile bantu ba kale ne: ‘Kuditshipi patupu kuyi ukumbaja, kadi udi ne bua kukumbaja biwakalaya Yehowa.’” (Mat. 5:33) Mbiumvuike ne: katuena ne bua kuangata mulayi wonso utudi tuenza kudi Yehowa bu bualu bua bilele to. Mushindu utudi tumona mitshipu yetu udi ne buenzeji mu malanda etu ne Yehowa. Davidi wakafunda ne: ‘Nnganyi udi mua kubanda ku mukuna wa Yehowa? Nnganyi udi mua kuimana muaba wende wa tshijila? Mmuntu yonso udi kayi muditshipe kudi muoyo wanyi [meme Yehowa] ne mutshipu wa dishima, anyi kayi muditshipe ne mashimi.’—Mis. 24:3, 4; dim. w17.04 4 §3, 4
Dimue dia 30/9
Yeye kena ushiminyinangana malu ne ludimi luende.—Mis. 15:3.
Tuetu bamone ne: mbatuenzele malu mabi mu tshisumbu, tudi ne bua kuikala ne budimu bua kubenga kuakuatshila bantu tshianana tshianana. Bushuwa, tudi ne bua kulomba diambuluisha kudi bakulu, ne muanetu kampanda yeye muenze bubi bunene tudi ne bua kubaleja. (Lew. 5:1) Kadi koku kakuyi bubi bunene buenza, mbimpe kukeba ditalala ne muanetu katuyi tukuatshila muntu mukuabu peshi bakulu to. (Mat. 5:23, 24; 18:15) Tuikalayi ne lulamatu, ne tutumikilayi mêyi manene a mu Bible mu nsombelu eyi. Pamuapa tudi mua kumona ne: tuetu ke bavua bumvue bualu kampanda bibi ne kumona kabidi ne: mu bulelela kabavua batuenzele bibi to. Pashishe netuikale ne disanka dia ne: katuena bakule bibi bua muanetu kampanda to, bualu buvua mua kunyangakaja kabidi malu! Manya ne: nansha tuetu babinge anyi bapile, kupatula mêyi mabi kakuakuakaja malu to. Kuikala ne lulamatu kudi Yehowa ne kudi bana betu nekutuambuluishe bua kubenga kuenza tshilema tshia nunku. w17.04 21 §14