TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es19 dib. 98-108
  • Ngondo wa 10

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 10
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2019
  • Tumitu tua bualu
  • Dibidi dia 1/10
  • Disatu dia 2/10
  • Dinayi dia 3/10
  • Ditanu dia 4/10
  • Disambombo dia 5/10
  • Dia lumingu dia 6/10
  • Dimue dia 7/10
  • Dibidi dia 8/10
  • Disatu dia 9/10
  • Dinayi dia 10/10
  • Ditanu dia 11/10
  • Disambombo dia 12/10
  • Dia lumingu dia 13/10
  • Dimue dia 14/10
  • Dibidi dia 15/10
  • Disatu dia 16/10
  • Dinayi dia 17/10
  • Ditanu dia 18/10
  • Disambombo dia 19/10
  • Dia lumingu dia 20/10
  • Dimue dia 21/10
  • Dibidi dia 22/10
  • Disatu dia 23/10
  • Dinayi dia 24/10
  • Ditanu dia 25/10
  • Disambombo dia 26/10
  • Dia lumingu dia 27/10
  • Dimue dia 28/10
  • Dibidi dia 29/10
  • Disatu dia 30/10
  • Dinayi dia 31/10
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2019
es19 dib. 98-108

Ngondo wa 10

Dibidi dia 1/10

Bikala umue wa kunudi mupangile meji, atungunuke ne kualomba kudi Nzambi, bualu yeye udi upesha bantu bonso ne tshianza tshilekelela, kayi ubatobolola.—Yak. 1:5.

Yehowa udi Mpokolo wa meji, ne udi upesha bantu bakuabu meji ende ne tshianza tshilekelela. Umue mushindu wa kupetela meji kudi Nzambi nkuitaba mibelu yende. Meji ende au adi mua kutukuba ku njiwu ya mu bikadilu ne ya mu nyuma. (Nsu. 2:10-12) Abi nebienze bua ‘tudilame mu dinanga dia Nzambi . . . bua muoyo wa tshiendelele.’ (Yuda 21) Kadi dipanga bupuangane, mushindu utudi bakole, ne malu makuabu bidi mua kuenza bua bitukolele bua kuitaba mibelu anyi bua tuyimone mu mushindu mubi. Patudi tumona mudi mibelu ya kudi Nzambi ituambuluisha, bileja mudiye mutunange, tudi tuyanyisha bikole. Nsumuinu 3:11, 12 udi wamba ne: “Muananyi, kubengi dinyoka dia Yehowa, . . . bualu Yehowa udi ubela bantu badiye munange.” Eyowa, katupu muoyo nansha kakese bualu ebu: Yehowa mmusue bua tupete diakalenga. (Eb. 12:5-11) Bu mudi Nzambi mutumanye bimpe menemene, utu utunyoka mu mushindu muakanyine ne mukumbane. w18.03 28 §1, 2

Disatu dia 2/10

Nuikale nuakidilangana.—1 Pet. 4:9.

Mupostolo Petelo wakafundila bena mu bisumbu bivua ne bantu ba miaba mishilangane bia mu Asia mukese mêyi a mu mvese wa lelu aa. Bavua batuilangana ne “mateta makole adi bu kapia.” Ntshinyi tshivua mua kuambuluisha bena Kristo abu muaba wonso uvuabu bua kupita bimpe ne bikondo bia ntatu abi? (1 Pet. 1:1; 4:4, 7, 12) Mona ne: Petelo uvua ulomba bena Kristo nende bua bikale ‘bakidilangana,’ mmumue ne: bakidilangana ne bantu bakavuabu bamanye ne bibidilangane nabu. Mmunyi muvua kuakidilangana mua kubambuluisha? Kuvua mua kukolesha bulunda buabu. Tuanji tuakule buebe wewe muine. Ukadiku mupete disanka dia muntu kampanda ukubikila kuende anyi? Kuenaku uvuluka malu mimpe auvua mupete tshikondo atshi anyi? Pauvua muakidile pebe bena mu tshisumbu tshienu, bulunda buenu nabu kabuvuaku bukole anyi? Patudi tuakidila bena Kristo netu ku metu tudi tubamanya bimpe kupita patudi tutuilangana nabu mu nsombelu mikuabu. Bu muvua nsombelu wenda unyanguka, bivua bikengela bena Kristo ba mu tshikondo tshia Petelo bakoleshe bulunda buabu. Ke tshidi kabidi bena Kristo ne bua kuenza mu “matuku a ku nshikidilu” aa.—2 Tim. 3:1. w18.03 14-15 §1-3

Dinayi dia 3/10

Badi bamanye ne: badi dijinga ne malu a mu nyuma mba diakalenga, bualu Bukalenge bua mu diulu mbuabu.—Mat. 5:3.

Bible udi wakula bimpe bua bantu badi badifile ku malu a mu nyuma. Lomo 8:6 udi uleja buimpe bua kudifila ku malu a mu nyuma wamba ne: “Kuteka meji ku malu a mubidi kudi kumvuija lufu, kadi kuteka meji ku malu a nyuma kudi kumvuija muoyo ne ditalala.” Patudi tudifila ku malu a mu nyuma, netuikale mu ditalala ne Nzambi lelu ne netupete ditekemena dia kupeta muoyo wa kashidi mu matuku atshilualua. Nansha nanku, tudi basombele muaba mubi. Bu mudi bantu badi batunyunguluke benza malu a mubidi, bikengela tudienzeje bikole bua kuikala mu malanda makole ne Nzambi ne kualama. Muntu yeye mujimije malanda ende ne Nzambi, udi anu bu muntu mushiye disoso mu nsombelu wende bua “kapepe” kanyanguke ka mu bulongolodi ebu kabuelamu. Yuda wakaleja muvua bantu ne bua kunyanguka kufika too ne ku dikala “kabayi bantu ba mu nyuma.”—Yuda 18, 19. w18.02 19 §5, 7; 20 §8

Ditanu dia 4/10

Bantu babi ne badi badinga bakuabu nebatungunuke ne kunyanguka bibi menemene.—2 Tim. 3:13.

Baminganga ba bungi batu benza mudimu muaba udi bantu badi ne masama a tshiambu. Badi buondopa babedi babu bualu mbasue kubambuluisha. Kadi padibu babuondopa apu, badi ne bua kudikuba bobu bine bua kabalu kupia disama didibu buondopa. Bia muomumue, ba bungi ba kutudi mbasombe ne bantu badi ne mmuenenu ne ngikadilu idi kayiyi yumvuangana ne ya Nzambi ne benza nabu mudimu pamue. Bualu ebu budi bututatshisha bikole. Mu matuku a ku nshikidilu aa, bikadilu bia bantu mbinyanguke bikole. Mu mukanda muibidi uvua Paulo mufundile Timote, udi uleja ngikadilu ya bantu badi kule ne Nzambi. (2 Tim. 3:1-5) Nansha mudi divula dia ngikadilu eyi ditutonda, bienzedi ne lungenyi lua bantu badi nayi bidi mua kutunyanga. (Nsu. 13:20) Nunku, tudi ne bua kudikuba tuetu bine bua ngikadilu mibi kayilu kutunyanga patudi eku tuambuluisha bantu bua kumanya Yehowa. w18.01 27 §1, 2

Disambombo dia 5/10

Nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi, nubabatiza.—Mat. 28:19.

Mu 33 Yezu mumane kubishibua, wakamuenekela musumba wa bantu balume, bakaji, pamuapa ne bana, bapite pa 500. Pamuapa ke musangu uvuaye muambe mêyi a mu mvese wa lelu. (1 Kol. 15:6) Eyowa, bidi bimueneka ne: bayidi nkama ne nkama bavuapu dîba divua Yezu mutume dîyi dia kuvuija bantu bayidi. Nunku Yezu wakaleja patoke ne: bantu badi bitaba bua kuambula mutshi wa tshikokedi bua kulua bayidi bende bavua ne bua kubatijibua. (Mat. 11:29, 30) Muntu yonso udi musue kuenzela Nzambi mudimu mu mushindu udiye wanyisha udi ne bua kuitaba ne: Yehowa udi wenza mudimu ne Yezu bua kukumbaja malu adiye mulongolole. Muntu yeye mumane kuenza malu aa, udi mua kubatijibua. Eu ke batismo umuepele wa mu mâyi udi Nzambi wanyisha. Mu Bible mudi bijadiki bia bungi bidi bileja ne: bayidi bapiabapia ba Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua bajingulule mushinga udi nawu batismo. Kabavua baladikija malu tshianana tshianana bua kubatijibua to.—Bien. 2:41; 9:18; 16:14, 15, 32, 33. w18.03 5 §8

Dia lumingu dia 6/10

Danyele, wewe muntu wa mushinga mukole.—Dan. 10:11.

Lelu, tudi petu bu benyi mu bulongolodi bunyanga mu malu a bikadilu ne a Nzambi kudi Babilona Munene, nsangilu wa bitendelelu bia dishima bia pa buloba bujima, “muaba wa kusombela wa bademon.” (Buak. 18:2) Tudi bashilangane nabu, bienza too ne bua batuseke. (Mâko 13:13) Nunku, anu bu Danyele, tusemenayi pabuipi ne Yehowa Nzambi wetu. Patudi tumueyemena ne budipuekeshi buonso ne tumutumikila, tudi petu tulua bantu ba mushinga mukole ku mêsu kuende. (Hag. 2:7) Ntshinyi tshidi baledi mua kulongela ku tshilejilu tshia baledi ba Danyele? Nansha muvua malu mabi matape bu meshi mu Yuda patshivua Danyele muana, yeye wakakola, kulua muntu uvua munange Nzambi. Bidi bileja muvua baledi bende bamukoleshe bimpe. (Nsu. 22:6) Dîna dia Danyele mene didi diumvuija ne: “Nzambi mmulumbuluishi wanyi” didi dileja muvua baledi bende batshina Nzambi. (Dan. 1:6; dim.) Nunku baledi wetu, longeshayi bana benu ne lutulu, kanubalekeledi to. (Ef. 6:4) Sambilayi nabu, ne nubasambidile kabidi. Panudi nudienzeja bua kubueja bulelela bua mu Bible mu mioyo yabu, Yehowa neanubeneshe bikole.—Mis. 37:5. w18.02 5 §12; 6 §14, 15

Dimue dia 7/10

Bintu bionso bidi bifumina kuudi, ne tuetu tudi bakupeshe anu tshidi tshifumine ku tshianza tshiebe wewe.—1 Kul. 29:14.

Difila bintu mmushindu utudi tutendelela Yehowa. Mupostolo Yone wakumvua mu tshikena kumona bena mudimu ba Yehowa bamba mu diulu ne: “Wewe, Yehowa Nzambi wetu, udi mukumbane bua kuangata butumbi ne bunême ne bukole, bualu wakafuka bintu bionso, ne bua disua diebe biakikalaku ne biakafukibua.” (Buak. 4:11) Kuenaku witaba ne: Yehowa mmukumbanyine butumbi ne bunême buonso, bitusaka bua kumupesha bintu bietu bia mushinga anyi? Yehowa wakambila bena Isalele ku diambuluisha dia Mose bua kumueneka kumpala kuende mu bibilu bisatu ku tshidimu. Bu muvua kufila bintu kuikale tshitupa tshia ntendelelu wa bena Isalele mu bibilu abi, kabavua ne bua ‘kumueneka kumpala kua Yehowa bianza bitupu to.’ (Dut. 16:16) Bia muomumue lelu, kufila bintu ne muoyo mujima bua dianyisha ditudi nadi bua mudimu udi wenzeka mu tshitupa tshia bulongolodi bua Yehowa tshia pa buloba ne bua kuwutua mpanda ntshitupa tshinene tshia ntendelelu wetu. w18.01 18 §4, 5

Dibidi dia 8/10

Nennupeshilule bukole.—Mat. 11:28.

Yezu wakamba ne: “Ambulayi mutshi wanyi wa tshikokedi . . . Bualu mutshi wanyi wa tshikokedi mmuimpe ne bujitu buanyi mbupepele.” (Mat. 11:29, 30) Mêyi aa mmalelela menemene! Kudi bikondo bitutu mua kudiumvua bazengele patudi tumbuka kumbelu bua kuya mu bisangilu anyi mu buambi. Kadi mmunyi mututu tudiumvua patudi tupingana kumbelu? Tutu tudiumvua ne bukole, badilongolole bimpe bua kutantamena ntatu ya mu nsombelu. Bushuwa mutshi wa tshikokedi wa Yezu mmuimpe! Muanetu wa bakaji mukuabu diende Kayla udi utata ne disama dia mubidi utshioka bikole, tunyinganyinga, ne mutu umusama bikole. Nunku, bitu bimukolela imue misangu bua kubuela mu bisangilu. Kadi pakadienzejaye bua kubuela mu tshisangilu kampanda, wakafunda ne: “Muyuki uvua wakula bua diteketa mu maboko. Bavua bawenze mu mushindu udi ulenga ku muoyo ne ukolesha bakuabu, meme kuamba kupuekesha binsonji. Biakamvuluija ne: bidi bikengela ngikale mbuela mu bisangilu.” Muanetu eu wakasanka bikole bua muvuaye mudienzeje bua kubuela mu bisangilu. w18.01 8-9 §6, 7

Disatu dia 9/10

Makasa anyi akavua mambe kupambuka.—Mis. 73:2.

Newenze tshinyi bikala muanebe mubange kuelakana panyima pa batismo wende? Tshilejilu, nsonga ukadi mubatijibue udi mua kumueneka munange malu a pa buloba anyi udi mua kutuadija kumona ne: kutumikila mikenji ya mu Bible kakuena ne mushinga to. (Mis. 73:1, 3, 12, 13) Bu muudi muledi, umanye ne: mushindu uudi upita ne malu aa udi mua kuenza bua muanebe itabe bua kulonda malu audi witabuja anyi aabenge. Enza bua kukokianganyi ne muanebe bua malu aa, nansha yeye mutshikale muana mutekete anyi ukadi nsonga. Tshipatshila tshiebe ntshia kumuleja ne: udi mumunange ne udi musue kumuambuluisha. Bushuwa, muana ukadi mubatijibue mmuenze mutshipu munene kudi Yehowa. Mu mutshipu au, mmulaye bua kunanga Nzambi ne kuteka disua diende kumpala kua bualu kayi buonso. (Mâko 12:30) Yehowa kena wangata mutshipu eu bu bualu bua bilele to, ne muntu yonso udi uwenza kena ne bua kuwumona bu bualu bua bilele to.—Muam. 5:4, 5. w17.12 22 §16, 17

Dinayi dia 10/10

Ndi mumanye ne: [muanetu] neajuke ku dibishibua dia bantu ku lufu dituku dia ku nshikidilu.—Yone 11:24.

Anu bu Mâta, batendeledi ba Yehowa ba lulamatu bavua bamanye ne: nekuikale tshikondo tshikala Nzambi mua kubisha bantu ku lufu. Ela meji ku tshivua Nzambi muambile Abalahama bua kuenzela Izaka, mupianyi uvuaye muindile bidimu bia bungi. Yehowa uvua mumuambile ne: “Angata koku muanebe, muanebe umuepele uudi munange bikole, Izaka, . . . umulambule . . . bu mulambu wa kuosha.” (Gen. 22:2) Ela meji muvua Abalahama ne bua kuikala mumvue pavuabu bamutumine dîyi edi. Yehowa uvua mulaye ne: bisamba bionso bivua ne bua kubeneshibua ku diambuluisha dia bana ba Abalahama. (Gen. 13:14-16; 18:18; Lomo 4:17, 18) Yehowa wakamba kabidi ne: bantu bavua ne bua kubeneshibua “mu Izaka.” (Gen. 21:12) Kadi mmunyi muvua bualu ebu mua kuenzeka bu Abalahama mua kushipa Izaka bua kumulambula? Paulo wakumvuija ku nyuma muimpe ne: Abalahama wakitaba ne: Nzambi uvua ne bukole bua kujula Izaka ku lufu. (Eb. 11:17-19) Abalahama kavua mua kumanya dîba divua muanende mua kubishibua to. Kadi uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua ne bua kumubisha ku lufu. w17.12 5-6 §12-14

Ditanu dia 11/10

Tshiena ne dibanza dia mashi a muntu nansha umue.—Bien. 20:26.

Anu bu Paulo, tuetu petu tudi ne bua kudienzeja bua kuangata muoyo mudi Nzambi uwangata. Yehowa “mmusue bua bonso bafike ku dikudimuna mutshima.” (2 Pet. 3:9) Ke tshiudi musue pebe anyi? Udi mua kumona ne: kusonsola lungenyi lua diumvuila bantu luse mu muoyo webe nekukusake bua kuvudija tshisumi tshiebe mu mudimu wa buambi, ne nekukupeteshe disanka dia bungi bua muudi wenza nanku. Tudi kabidi tumona muoyo mudi Yehowa uwumona patudi tudimukila njiwu. Tudi ne bua kudimukila njiwu patudi tuendesha mashinyi, moto, anyi dikalu, patudi tuenza mudimu, tuibaka miaba yetu ya ntendelelu, tuyilongolola, peshi patudi tuyaku. Bantu, didimukila njiwu, ne makanda a mubidi bitu ne mushinga wa bungi kupita kuipatshila dîba anyi makuta. Nzambi wetu muakane utu misangu yonso wenza malu atu makane ne makumbanyine. Tudi basue kumuidikija. Nangananga bakulu badi ne bua kudienzeja bua kudikuba, bobu ne bantu bakuabu. (Nsu. 22:3) Mukulu yeye mukuvuluije malu a kulonda bua kudimukila njiwu, mbimpe witabe mibelu ayi. (Gal. 6:1) Angata muoyo mudi Yehowa uwangata, nunku “kuakuikala ne dibanza dia mashi to.”—Dut. 19:10. w17.11 16 §11, 12

Disambombo dia 12/10

Kabanunyengi difutu kudi muntu nansha umue.—Kolos. 2:18.

Bena Kristo bela manyi badi ne ditekemena dia kupeta “difutu dia dibikila dia muulu dia Nzambi,” anu bu mupostolo Paulo. (Filip. 3:14) Mbindile ne muoyo kuulu kuulu bua kuenza mudimu pamue ne Yezu mu Bukalenge buende bua mu diulu ne bua kuvuija bantu bapuangane. (Buak. 20:6) Mbualu buimpe butambe budi Nzambi mubalombe bua kuipatshila! Bantu badi bu mikoko mikuabu badi bobu ne ditekemena dikuabu. Mbindile ne muoyo kuulu kuulu bua kupeta difutu dia muoyo wa tshiendelele pa buloba. Nditekemena dimpe dia dikema! (2 Pet. 3:13) Bua Paulo kuambuluisha bena Kristo nende bela manyi bua kushalabu ne lulamatu ne kupeta difutu, wakabakankamija ne: “Nushale bateke meji enu ku malu a muulu.” (Kolos. 3:2) Bavua ne bua kushala bateke meji abu ku ditekemena dimpe dia kupeta bumpianyi buabu bua mu diulu. (Kolos. 1:4, 5) Mu bulelela, kuelangana meji a masanka adi Yehowa mulongoluele bantu bende kudi kuambuluisha batendeledi ba Nzambi bonso bua kushala batuishile mêsu ku difutu.—1 Kol. 9:24. w17.11 25 §1, 2

Dia lumingu dia 13/10

Imbilayi Yehowa!—Mis. 96:1.

Misambu ya bungi idi mu mukanda wa ‘Tuimbile Yehowa ne disanka ne dîyi dikole’ mmienza bu masambila. Ku diambuluisha dia misambu eyi udi mua kuleja Yehowa muudi udiumvua. Misambu mikuabu ‘neyitusake ku dinanga ne ku bienzedi bimpe.’ (Eb. 10:24) Bushuwa tudi basue kuibidilangana ne tshiona tshia misambu, tshikuma tshiayi, ne mêyi ayi. Udi mua kuenza nanku pa kuteleja misambu ya mêyi makuata idi mu site wetu wa jw.org. Udi mua kumanya mua kuimba misambu eyi ne dishindika dionso ne muoyo mujima, wewe ne tshibidilu tshia kuyilonga ku nzubu. Uvuluke ne: kuimba misambu ntshitupa tshinene tshia ntendelelu wetu. Mmushindu munene utudi tuleja dinanga ne dianyisha dietu bua Yehowa. (Yesh. 12:5) Paudi wimba ne dîyi dikole ne disanka, neukankamije bakuabu bua kuimba pabu ne dishindika dionso. Eyowa, bena mu tshisumbu bonso, mmumue ne: bana, bansonga, bakulumpe, ne bapiabapia, badi mua kutendelela Yehowa mu mushindu eu. Nunku kudikandi bua kuimba misambu ne muoyo mujima to. Eyowa, imba ne dîyi dikole ne disanka! w17.11 7 §18, 19

Dimue dia 14/10

Nuikale badimuke bu nyoka, kadi kanuyi ne bualu bu nyunyi ya nkutshi.—Mat. 10:16.

Bena tshimuangi ba bungi lelu mbafumine mu matunga adibu bakandike mudimu wetu wa kuyisha. Ku diambuluisha dia Bantemu ba tshisumi, bena tshimuangi binunu bia bungi badi benda bumvua “dîyi dia Bukalenge” bua musangu wa kumpala. (Mat. 13:19, 23) Ba bungi badi “bambule majitu manene” batu bapeta busambi ne disulakana mu bisangilu bietu ne batu bamba ne lukasa ne: “Bulelela Nzambi udi munkatshi muenu.” (Mat. 11:28-30; 1 Kol. 14:25) Tudi ne bua kuikala ne meji ne ‘budimu’ patudi tuyisha bena tshimuangi. (Nsu. 22:3) Ikala ne lutulu paudi uteleja bena tshimuangi padibu bakula, kadi kanuakudi malu a tshididi to. Tudi ne bua kulonda buludiki budi Betele utupesha ne budi bamfumu ba muaba utudi batupesha bua katuditeki tuetu ne bantu bakuabu mu njiwu. Bu mudi bena tshimuangi bafumina mu bitendelelu ne bikale ne bilele bishilashilangane, tudi ne bua kubimanya ne kunemeka mmuenenu yabu ne mudibu badiumvua. Tshilejilu, bantu ba mu amue matunga batu batamba kuimanyina bikole pa mushindu udi bantu bakaji ne bua kuvuala. Ke bua tshinyi patudi tubayisha, mbimpe tuvuale mu mushindu udi kawuyi mua kubatonda to. w17.05 7 §17, 18

Dibidi dia 15/10

Mêyi enu ikale mashême misangu yonso.—Kolos. 4:6.

Tudi mua kulomba Yehowa nyuma wende muimpe bua tufike ku dileja dimuma dia nyuma patudi tuyukila ne balela betu badi kabayi Bantemu. Katuena ne bua kukokangana nabu bua malongesha abu onso a dishima to. Bobu batunyingalaje mu mêyi anyi mu bienzedi biabu, tuetu tudi mua kuidikija tshilejilu tshia bapostolo. Paulo wakafunda ne: “Padi bantu batupenda, tudi tubabenesha; padibu batukengesha, tudi tutantamena ne lutulu; padibu batushiminyina malu, tudi tuandamuna ne dîyi dimpe.” (1 Kol. 4:12, 13) Nansha mudi dîyi dimpe mua kutuambuluisha patudi tuyukila ne balela betu badi batuluisha, bikadilu bietu bimpe bidi biobi mua kuakula bikole. (1 Pet. 3:1, 2, 16) Leja balela bebe ku tshilejilu tshiebe ne: Bantemu ba Yehowa batu ne disanka mu mabaka abu, batu batabalela bana babu, ne batu ne nsombelu mukezuke, ne bikadilu bimpe, ne basanka bua nsombelu udibu nende. Nansha balela betu bobu kabayi bitaba bulelela, tudi mua kupeta disanka didi difumina ku disankisha Yehowa patudi tushala ne lulamatu kudiye. w17.10 15 §13, 14

Disatu dia 16/10

Mueneka kumpala kua Nzambi bu muntu muanyishibue.—2 Tim. 2:15.

Bidiku mua kutukemesha bua mudi bantu ba bungi lelu benze mashintuluka a bungi padibu balonge Dîyi dia Nzambi anyi? Tòo. Malu a nunku adi atuvuluija bana betu ba balume ne ba bakaji ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua ne ditekemena dia kuya mu diulu. (1 Kol. 6:9-11) Mupostolo Paulo mumane kutela mishindu ya bantu bikala kabayi mua kupiana Bukalenge bua Nzambi, wakasakidila ne: “Ke muvua bamue ba munkatshi muenu nanku.” Kadi bakashintuluka ku diambuluisha dia Mifundu ne dia nyuma muimpe wa Nzambi. Nansha pakavua bamue ba kudibu bitabe bulelela, bavua benza bilema binene bivua binyanga malanda abu ne Yehowa. Bible udi wakula bua muena Kristo muela manyi umue wa mu bidimu lukama bia kumpala uvuabu bipate mu tshisumbu, kadi balue kumupingaja pashishe. (1 Kol. 5:1-5; 2 Kol. 2:5-8) Kabienaku bitukolesha bua kukonkonona ntatu ivua bena Kristo netu batuilangane nayi ne batantamene ku diambuluisha dia Dîyi dia Nzambi anyi? Tudi bushuwa basue kuenza nadi mudimu bimpe menemene. w17.09 23-24 §2, 3

Dinayi dia 17/10

Katuena ne bua kunangangana anu ne mêyi anyi ne ludimi patupu, kadi tunangangane mu bienzedi ne mu bulelela.—1 Yone 3:18.

Dinanga didi dimanyine pa mikenji miakane (agape) ndipa dia kudi Yehowa. Ndifumine kudiye. (1 Yone 4:7) Dinanga edi ke didi dipite mishindu mikuabu ya dinanga. Nansha mudidi dikongoloja dinanga dikole dia buwetu ne dinanga ditudi tumvua bua bakuabu, ditu dimuenekela tshia kumpala ku malu mimpe atudi tuenza bua diakalenga dia bantu bakuabu. Bilondeshile mukanda kampanda, dinanga edi (agape) “ditu dimuenekela anu ku bienzedi biadi.” Patudi tuleja bantu dinanga didi kadiyi bua diakalenga dietu anyi padibu batulejadi, nsombelu wetu udi ulua muimpe ne wa disanka ne muikale ne tshipatshila. Yehowa wakaleja mutuye munange bantu kumpala mene kua kufukaye Adama ne Eva. Wakafuka buloba bua buikale muaba wa bantu kusombela kashidi ne kuikalabu ne disanka dia bungi mu nsombelu wabu. Yehowa uvua muenze nunku anu bua diakalenga dietu, ki mbua diende yeye to. Wakaleja kabidi dinanga edi pavuaye mubeneshe bana bende ba pa buloba pa kubapesha diakalenga dia kusomba kashidi mu Mparadizu uvuaye mubalongoluele. w17.10 7 §1, 2

Ditanu dia 18/10

Udi ne bua kunanga mukuebe bu muudi mudinange.—Yak. 2:8.

Yakobo wakamba kabidi ne: “Nuenu nutungunuka ne kusunguluja bantu, nudi nuenza mpekatu.” (Yak. 2:9) Kadi dinanga neditusake bua kubenga kusunguluja bantu bua tulasa tudibu balonge, bua dikoba diabu, anyi bua nsombelu udibu nende. Bushuwa, katuena ne bua kudingidija bu badi kabayi ne kansungansunga to. Ngikadilu eu udi ne bua kuikala tshitupa tshia bumuntu buetu bulelela. Dinanga didi kabidi “ne lutulu ne buimpe” ne “kadiena didiuwuja.” (1 Kol. 13:4) Bidi bikengela kuikala ne lutulu, ne bulenga ne didipuekesha bua kutungunuka ne kuyisha bantu mukenji wa Bukalenge. (Mat. 28:19) Ngikadilu imue imue eyi ke idi yambuluisha bua tuetu kusomba bipepele ne bena Kristo netu bonso, balume ne bakaji mu tshisumbu. Mbualu kayi buimpe butudi tupeta patudi ne dinanga dia nunku? Didi dikebesha buobumue mu tshisumbu budi butumbishisha Yehowa ne bukoka bantu bapiabapia badi banyisha bulelela. Mbikumbane mudi Bible umvuija bumuntu bupiabupia, ujikija ne mêyi malelela adi ne bukole aa: “Pa kumbusha malu aa onso, nuvuale dinanga, bualu didi tshisuikidi tshipuangane tshia buobumue.”—Kolos. 3:14. w17.08 26 §18, 19

Disambombo dia 19/10

Yehowa wakabadimuija misangu ne misangu, bualu uvua mumvuile tshisamba tshiende luse.—2 Kul. 36:15.

Katuenaku mua kumvuila bantu badi mua kulua kunyingalala bua nsombelu wabu mubi ne kuanyishibua kudi Nzambi luse lua nunku anyi? Yehowa ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue mu kabutu kadi kalua to. (2 Pet. 3:9) Nunku, tutungunukayi ne kumanyisha mukenji wa Nzambi wa didimuija udi uleja mudiye ne luse too ne pabutulaye bantu babi. Tudi mua kupetela dilongesha kudi Yezu. Wakumvuila musumba wa bantu uvuaye mutuilangane nawu luse, “bualu bavua batata, balekelela bu mikoko idi kayiyi ne mulami.” Ntshinyi tshivuaye muenze bua muvuabu benza luse? “Wakatuadija kubalongesha malu a bungi.” (Mat. 9:36; Mâko 6:34) Uvua mushilangane bikole ne Bafalese bavua kabayi ne dijinga dia kuambuluisha bantu betu ba tshianana aba. (Mat. 12:9-14; 23:4; Yone 7:49) Udiku umvua pebe dijinga dikole dia buena divua nadi Yezu dia kudisha bantu badi ne nzala ya mu nyuma anyi? w17.09 9 §6; 10 §9

Dia lumingu dia 20/10

Pandi ngenza bualu, nnganyi udi mua kubupangisha?—Yesh. 43:13.

Pavua Jozefe mu buloko mu Ejipitu, uvuaku muele meji ne: bavua mua kumuteka muntu muibidi mu bukalenge, anyi ne: Yehowa uvua mua kuenza nende mudimu bua kupandisha bena mu dîku diabu ku tshiyole tshia nzala anyi? (Gen. 40:15, dim.; 41:39-43; 50:20) Kakuyi mpata, malu avua Yehowa muenze avua mapite kule ne kule avua Jozefe mutekemene. Sala uvuaku mutekemene ne: Yehowa uvua mua kumuanyishila bua alele muana anyi? Diledibua dia Izaka divua bushuwa dipite kule ne kule tshivua Sala mua kuikala muelele meji. (Gen. 21:1-3, 6, 7) Nansha nanku, katuena batekemene ne: Yehowa neumbushe ntatu yetu yonso mu tshishima kumpala kua buloba bupiabupia kulua to; ne katuena tulomba bua malu a dikema atuenzekele mu nsombelu wetu to. Kadi tudi bamanye ne: Nzambi, uvua muambuluishe batendeledi bende mu mishindu ya dikema, udi kabidi Nzambi wetu, Yehowa. (Yesh. 43:10-12) Tudi bamanye ne: udi mua kuenza tshionso tshidi tshikengela bua kutupesha bukole bua kukumbaja disua diende bimpe. (2 Kol. 4:7-9) Eyowa, tuetu bashale ne lulamatu kudi Yehowa, udi mua kutuambuluisha bua kutshimuna lutatu ludi lumueneka bu ne: katuena mua kulutshimuna. w17.08 11-12 §13, 14

Dimue dia 21/10

Teka tshionso tshiudi wenza kudi Yehowa, ne malu audi mulongolole neakumbane.—Nsu. 16:3.

Mudimu wa ku dîba ne ku dîba udi ukuambuluisha bua kulua muena Kristo mushindame paudi uyisha ne bena Kristo nebe bakuabu badi benza mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Bana betu ba bungi mbamone ne: kuikala mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba patshivuabu bansonga kuvua kulue kubambuluisha mu dibaka diabu. Misangu ya bungi, bantu bavua bampanda-njila kumpala kua kubuelabu mu dibaka batu batungunuka ne kuenza mudimu eu. (Lomo 16:3, 4) Misambu 20:4 udi wamba bua Yehowa ne: “Yeye akukumbajile majinga a muoyo webe, alubuluje malu ebe onso audi mulongolole.” Nunku ela meji a tshiudi musue kuenza menemene mu nsombelu webe. Ela meji bua tshidi Yehowa wenza matuku etu aa ne bua tshiudi mua kuenza mu mudimu wende. Pashishe longolola bua kuenza malu adi amusankisha. Paudi wenzela Yehowa mudimu mu nsombelu webe mujima ne umutumbisha, newikale ne disanka divule. ‘Newikale ne disanka diebe mu Yehowa, ne yeye neakupe milombu idi [muoyo] webe ulomba.’—Mis. 37:4. w17.07 26 §15-18

Dibidi dia 22/10

Tumbishayi Yah! . . . Mona mudibi bienza disanka ne bikumbane bua kumutumbisha!—Mis. 147:1.

Tutu tutumbisha muntu padiye muenze mudimu uvuabu bamupeshe bimpe anyi muleje ngikadilu kampanda munene wa bena Kristo. Bituikala tuenzela bantu netu nanku, mmumue ne: bua Yehowa tudi tupitshisha, bualu kudi malu a bungi akumutumbishila. Tudi tumutumbisha bua bukole buende bua bungi butudi tumuenena mu bintu bia dikema bidiye mufuke anyi bua malu adiye muenzele bukua bantu bua dinanga, anu mudi mulambu udi upikula wa Muanende ujadika. Mufundi wa Musambu wa 147 uvua ne dijinga dikole dia kutumbisha Yehowa. Wakalomba kabidi bantu bakuabu bua batumbishe Nzambi pamue nende. (Mis. 147:7, 12) Katuena bamanye uvua mufunde musambu eu to, kadi mufundi eu uvua mua kuikala ne muoyo tshikondo tshivua Yehowa mupingaje bena Isalele mu Yelushalema bafuma mu Babilona muvuabu bakuatshibue. (Mis. 147:2) Dipingaja bantu ba Nzambi mu buloba buabu muvuabu batendelela Nzambi mulelela, divua mua kuikala disake mufundi wa Misambu bua kutumbisha Yehowa. Mmalu kayi a mu nsombelu webe adi akusaka bua kuela lubila ne: “Aleluya!”?—Mis 147:1; dim. w17.07 17 §1-3

Disatu dia 23/10

Nudikebele balunda ku diambuluisha dia biuma bidi kabiyi biakane, bua padibi bijika, bamone mua kunuakidila mu miaba ya kusombela ya tshiendelele.—Luka 16:9.

Yezu uvua mumanye ne: bayidi bende ba bungi bavua ne bua kupetela bintu bidibu nabi dijinga mu ndongoluelu mubi wa malu a bungenda mushinga eu. Nansha mudi Yezu kayi umvuija tshidiye ubikidila biuma ne: bintu bidi “kabiyi biakane,” Bible udi uleja patoke ne: Nzambi kavua mulongolole bua malu a bungenda mushinga ikalaku to. Tshilejilu, Yehowa wakapesha Adama ne Eva bintu bia bungi menemene mu budimi bua Edene tshianana. (Gen. 2:15, 16) Panyima pa matuku, pavua Nzambi mupeshe bela manyi bende nyuma muimpe, “kakuvua muntu nansha umue uvua wamba ne: bintu bindi nabi mbianyi nkayanyi, kadi bakasangisha bintu bionso muaba umue.” (Bien. 4:32) Muprofete Yeshaya uvua muakule bua tshikondo tshivua bantu bonso mua kupeta bintu bidi buloba bupatula kakuyi bualu bua kubisumba. (Yesh. 25:6-9; 65:21, 22) Kadi mu dindila tshikondo atshi, bayidi ba Yezu bavua ne bua kuenza malu ne “meji adi ambuluisha,” benza mudimu ne bintu bia ku mubidi bia pa buloba ebu bidi kabiyi biakane bua kuikalabu ne muoyo, eku badienzeja bua kusankisha Nzambi.—Luke 16:8. w17.07 8 §4-6

Dinayi dia 24/10

Bintu bionso bidiye nabi bidi mu tshianza tshiebe.—Yobo 1:12.

Patudi tubala mukanda wa Yobo, umue wa ku mikanda ya kumpala ivuabu bafunde mu Bible, tudi tumona ne: Satana uvua muambe ne: Yobo yeye mukenge bikole menemene, uvua mua kubenga Nzambi. Satana uvua mene mulombe Nzambi bua akengeshe Yobo. Yehowa kavua muenze nanku to, kadi wakanyishila Satana bua atete Yobo. Mutantshi mukese pashishe, Yobo wakajimija bena mudimu bende, bintu biende, ne bana bende dikumi. Satana wakenza malu bua bimueneke bu ne: Nzambi ke uvua mukebeshe ntatu ayi. (Yobo 1:13-19) Satana wakatua kabidi Yobo disama dikole dibi ditambe. (Yobo 2:7) Bua kunyanga kabidi malu bikole, mukaji wa Yobo ne balunda bende basatu ba dishima bakamuamba malu avua amusama ku muoyo ne amutekesha. (Yobo 2:9; 3:11; 16:2) Mbipeta kayi bakamueneka? Malu avua Satana muambe akamueneka muvuawu a dishima. Yobo kavua mubenge Yehowa nansha.—Yobo 27:5. w17.06 24 §9, 10

Ditanu dia 25/10

Bikala muntu kayi ukumbaja majinga a . . . ba mu nzubu muende, yeye mmuvile ditabuja.—1 Tim. 5:8.

Yehowa mmupeshe bamfumu ba mêku bujitu bua kuambuluisha mêku abu. Badi ne bua kuenza mudimu bikole bua kukumbaja bualu ebu. Kadi mu matuku a ku nshikidilu aa, mudimu wa bianza udi mua kukebesha tunyinganyinga tua bungi. Misangu ya bungi bantu badi bakeba midimu mba bungi kupita midimu idiku. Bua bualu ebu, bantu badi baluangana bua kupeta mudimu. Ba bungi badi bamona ne: bidi bikengela bikale benza mêba a pa mutu ku mudimu, misangu ya bungi bua difutu dikese. Biapu bidi biditatshisha bua kupatula bintu bia bungi eku bikale ne bena mudimu bakese kupita kumpala. Nunku bena mudimu badi mua kupeta tunyinganyinga, kutshioka, anyi mene kusama. Ba bungi badi batshina bua kujimija mudimu wabu bobu kabayi benze tshionso tshidi mfumuabu wa mudimu ubalomba bua kuenza. Bu mutudi bena Kristo, tudi tulamata Yehowa kupita muntu mukuabu kayi yonso, kupita ne mfumuetu wa mudimu. (Luka 10:27) Mudimu wetu wa bianza mmushindu wa kukumbaja majinga etu manene ne kukuatshisha mudimu wa buambi. Kadi tuetu katuyi badimuke, majitu atudi nawu ku mudimu adi mua kunyanga ntendelelu wetu. w17.05 23 §5-7

Disambombo dia 26/10

Teleja tatuebe wakakulela, ne kupetudi mamuebe anu bualu wakulakaji to.—Nsu. 23:22.

Imue misangu, bana betu batshidi bapiabapia badi mua kutulomba bua tubambuluishe bua kulongesha bana babu Bible. Padi muledi utulomba bua tuetu kulongesha muanende Bible, mbimpe kuvuluka ne: katuena ne bukokeshi bua muomumue ne bua muledi wende to. (Ef. 6:1-4) Imue misangu tudi mene mua kulonga ne muana udi baledi bende kabayi bena Kristo. Patudi tulonga ne bana badi kabayi betu, mbia meji bua kulongela nabu kuabu padi baledi babu anyi Ntemu mukuabu mushindame muikalapu anyi kulongela nabu muaba udi bantu. Mu mushindu eu, katuakufikisha bantu ku dituelela meji mabi to. Mu bungi bua matuku, pamuapa baledi nebalue bakumbane bua kukumbaja mudimu udi Nzambi mubapeshe wa kudilongeshila bana babu malu a Nzambi. w17.06 8 §15, 16

Dia lumingu dia 27/10

Bingikala tshiyi ngumvua . . . muntu udi uwakula, . . . muntu udi uwakula au neikale muntu wa ku babende kundi.—1 Kol. 14:11.

Bana bobu kabayi bamona ne: bilele bia baledi mbiabu pabu, kabakujinga bua kulonga muakulu wa baledi babu ne kubuela mu tshitendelelu tshiabu to. Baledi bena Kristo badi bateka majinga a bana babu kumpala kua bidibu bobu basue. (1 Kol. 10:24) Muanetu mukuabu diende Samuel udi wamba ne: “Meme ne mukajanyi tuakatangila bana betu ne ntema bua kumanya muakulu uvua bulelela bulenga muoyo wabu, ne tuakalomba Nzambi meji. . . . Patuakamona ne: bana kabavua bumvua bimpe bisangilu mu muakulu wetu, tuakapangadija bua kuya mu tshisumbu tshia muakulu wa muaba au. Tuvua bonso ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu ne kuyisha. Tuvua kabidi tubikila balunda betu bua kudia netu ne kuya kuendakana. Malu onso aa akambuluisha bana betu bua kuibidilangana ne bena Kristo netu ne kufika ku dimanya Yehowa, ki nganu bu Nzambi wabu patupu, kadi kabidi bu Tatu wabu ne mulunda wabu. Tuakamona bualu ebu ne mushinga wa bungi kupita kubambila bua kulonga muakulu wetu.” w17.05 10 §11-13

Dimue dia 28/10

Tumbishayi Yehowa!—Bal. 5:2.

Mu katupa kîpi emu, bantu bonso ba pa buloba nebanyishe bumfumu bua Yehowa kupita makokeshi makuabu onso. Tudi bindile ne muoyo kuulu kuulu tshikondo atshi! Tudi tudiumvua bu Debola ne Balaka bavua bimbe ne: ‘Yehowa, bantu bonso badi nebe lukuna bafue nunku; kadi bantu badi bakusue bikale bu dîba pabandadi ne bukole buadi buonso.’ (Bal. 5:31) Bualu ebu nebuenzeke pabutula Yehowa bulongolodi bubi bua Satana ebu. Patuadija mvita ya Armagedone, Yehowa kakuikala dijinga ne bantu bena budisuile bua kubutula muluishi eu to. Kadi netuikale anu ‘bimane talalaa’ ne ‘tumona lupandu lua Yehowa.’ (2 Kul. 20:17) Mu dindila tshikondo atshi, tudi ne mpunga mimpe bikole ya kutua bumfumu bua Yehowa nyama ku mikolo ne dikima ne tshisumi. Debola ne Balaka bakatuadija kuimba musambu wa ditshimuna bua kutumbisha Yehowa, kadi ki bantu to. Bakimba ne: “Bua bantu badi badifila ku budisuile, tumbishayi Yehowa!” (Bal. 5:1, 2) Bia muomumue lelu, patudi tuenzela Yehowa mudimu mu mushindu wonso udi ukengedibua, bidi mua kusaka bantu bakuabu bua ‘kutumbisha Yehowa!’ w17.04 32 §17, 18

Dibidi dia 29/10

Tshiena ne bualu bundi muenze muaba eu budibu ne bua kungelela mu buloko to.—Gen. 40:15.

Munkatshi mua bidimu 13, Jozefe kavua mupue muoyo malu mabi avuabu bamuenzele to, kadi kavua mulaminangane munda to. (Gen. 45:5-8) Bualu bua mushinga budi ne: kavua mulekele mapanga ne malu mabi a bakuabu amupandulula ne Yehowa to. Lulamatu lua Jozefe luakamupesha mpunga wa kumona muvua Yehowa muakaje malu mabi, mumubeneshe yeye ne bena mu dîku diabu. Bia muomumue, tudi ne bua kutabalela ne kukuba malanda etu ne Yehowa. Katuena ne bua kulekela bilema bia bana betu bitupandulula ne Nzambi utudi banange ne tutendelela to. (Lomo 8:38, 39) Kadi bobu batuenzele malu mabi mu tshisumbu katuyi ne butudi benze, tuidikije Jozefe ne tukoleshe malanda etu ne Yehowa. Keba bua kumona malu mudiye uamona. Tuetu bamane kuenza tshionso tshitudi mua kuenza bua kujikija tshilumbu ku diambuluisha dia mêyi manene a mu Bible, tudi ne bua kutshilekela mu bianza bia Yehowa. Tuikale bashindike ne: neakaje malu mu tshikondo tshiakanyine ne mu mushindu udiye musue. w17.04 20 §12; 22 §15, 16

Disatu dia 30/10

Wewe mupeshe muena mudimu webe muana wa balume, nemmufile kudi Yehowa matuku ende onso a muoyo.—1 Sam. 1:11.

Hana wakenza anu muvuaye mulaye Yehowa. Wakaya ne Samuele kudi Eli, Muakuidi munene uvua ku ntenta wa tshitendelelu mu Shilo, kuambaye ne: ‘Ngakamulomba muana eu, ne Yehowa wakamana kumpa kulomba kuanyi kungakamulomba: nunku ngakamupingaja kudi Yehowa; ngakumufila kudi Yehowa matuku onso adiye ne muoyo. Yeye wakatendelelaku Yehowa.’ (1 Sam. 1:24-28) Bible udi wamba ne: ‘Muana eu Samuele wakadiunda ku mêsu kua Yehowa.’ (1 Sam. 2:21) Bivuaku bipepele bua Hana kukumbajaye mutshipu wende anyi? Uvua munange muanende mutekete bikole, kadi kavua kabidi mua kupeta mushindu wa kusomba nende dituku dionso patshivuaye muana to. Elabi meji muvuaye munange bua kumuela mu tshitupa, kunaya nende, kumutabalela ne kulondelangana malu onso mimpe atu muledi muimpe yonso eu munange bikole padiye umona muanende mutekete wenda ukola. Nansha nanku Hana kavua mulue kunyingalala bua muvuaye mukumbaje mutshipu wende kudi Nzambi to. Muoyo wende wakasankila mu Yehowa.—1 Sam. 2:1, 2; Mis. 61:1, 5, 8. w17.04 5 §7, 8

Dinayi dia 31/10

Kadi umanye ne: mu matuku a ku nshikidilu nekuikale bikondo bia malu makole bidi bikole mua kupita nabi.—2 Tim. 3:1.

Mupostolo Paulo wakamba ne: mu matuku a ku nshikidilu kuvua ne bua kuikala “bikondo bibi bidi bikole mua kupita nabi.” Pashishe kusakidila ne: “bantu babi ne badi badinga bakuabu nebatungunuke ne kunyanguka bibi menemene.” (2 Tim. 3:2-5, 13) Ukadiku mutuilangane ne malu aa anyi? Ba bungi ba kutudi bakadi batuilangane ne bantu babi bu mudi bena tshikisu, bantu batu bakinangana bua makoba ne benzavi banene. Bamue ba kudibu kabatu basokoka malu mabi atubu benza to. Bakuabu batu baleja mudibu basue kuambuluisha bantu, kadi mu bulelela bikale bantu babi. Kadi nansha tuetu katuyi banji kutuilangana ne benzavi, bantu babi badi anu ne buenzeji kutudi. Bitu bitutonda bikole patutu tumvua mudibu bakengesha ne tshikisu tshionso bana, bakulakaje ne bantu bakuabu badi kabayi ne mushindu wa kudisungila. Bantu babi aba batu benza malu bu nyama ya luonji anyi bu bademon. (Yak. 3:15) Diakalenga, Dîyi dia Yehowa didi ditupesha ditekemena. w17.04 10 §4

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu