TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es20 dib. 57-67
  • Ngondo 6

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 6
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2020
  • Tumitu tua bualu
  • Dimue dia 1/6
  • Dibidi dia 2/6
  • Disatu dia 3/6
  • Dinayi dia 4/6
  • Ditanu dia 5/6
  • Disambombo dia 6/6
  • Dia lumingu dia 7/6
  • Dimue dia 8/6
  • Dibidi dia 9/6
  • Disatu dia 10/6
  • Dinayi dia 11/6
  • Ditanu dia 12/6
  • Disambombo dia 13/6
  • Dia lumingu dia 14/6
  • Dimue dia 15/6
  • Dibidi dia 16/6
  • Disatu dia 17/6
  • Dinayi dia 18/6
  • Ditanu dia 19/6
  • Disambombo dia 20/6
  • Dia lumingu dia 21/6
  • Dimue dia 22/6
  • Dibidi dia 23/6
  • Disatu dia 24/6
  • Dinayi dia 25/6
  • Ditanu dia 26/6
  • Disambombo dia 27/6
  • Dia lumingu dia 28/6
  • Dimue dia 29/6
  • Dibidi dia 30/6
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2020
es20 dib. 57-67

Ngondo 6

Dimue dia 1/6

Tshionso tshinualomba Tatu mu dîna dianyi [neanupeshatshi].​—Yone 15:16.

Bulelela, mulayi eu uvua ne bua kuikala mukoleshe bapostolo! Nansha muvuabu kabayi bajingulule bimpe ne: Yezu ukavua pa kufua, kabavua mua kupangila dikuatshisha to. Yehowa uvua pabuipi bua kuandamuna masambila abu a kulomba diambuluisha divua dikengela bua batungunuke ne kutumikila mukenji wa kuyisha Bukalenge. Eyowa, matuku makese Yezu mumane kufua, bakasambila Yehowa bua abapeshe dikima, kuandamunaye masambila abu au. (Bien. 4:29, 31) Ke mudibi bienzeka kabidi lelu eu. Patudi tunanukila mu dikuama mamuma, tudi tushala balunda ba Yezu. Bualu bukuabu, tudi batuishibue ne: patudi tulomba Yehowa diambuluisha bua kutshimuna ntatu itudi mua kupeta patudi tuyisha lumu luimpe lua Bukalenge, Yehowa udi utuandamuna. (Filip. 4:13) Tudi ne disanka dia bungi bua mudi Yehowa wandamuna masambila etu ne bua mutudi balunda ba Yezu! Mapa anyi malu adi Yehowa utupetesha aa adi atukolesha bua tutungunuke ne kukuama mamuma.​—Yak. 1:17. w18.05 21 §17-18

Dibidi dia 2/6

[Tukankamijanganayi] ne tuenze nunku nangananga bu munudi numona dituku dienda disemena pabuipi.​—Eb. 10:24, 25.

Mu bidimu bitanu tshianana, bena Kristo bena Yuda bavua basombele mu Yelushalema bavua mua kumona “dituku dia Yehowa” dienda disemena pabuipi ne kujingulula tshimanyinu tshivua Yezu mubapeshe bua kunyema tshimenga bua kupanduka. (Bien. 2:19, 20; Luka 21:20-22) Dituku dia Yehowa adi diakakumbana mu 70 panyima pa Yezu pavua bena Lomo babutule Yelushalema. Lelu, tudi batuishibue ne: dituku ‘dinene’ dia Yehowa didi “dikuatshisha buôwa bikole” dikadi pabuipi. (Yoe. 2:11) Muprofete Sefanya wakamba ne: “Dituku dinene dia Yehowa didi pabuipi! Didi pabuipi ne didi disemena ne lubilu lukole!” (Sef. 1:14) Didimuija dia buprofete edi didi ditutangila petu lelu. Bu mudi dituku dia Yehowa pabuipi, mupostolo Paulo udi utuambila bua “tuikale tuditatshisha bua [bakuabu] bua kusakangana ku dinanga ne ku bienzedi bimpe.” (Eb. 10:24, dim.) Nunku, tudi ne bua kuditatshisha bikole bua bena Kristo netu bua kubakankamija padibi bikengela. w18.04 20 §1-2

Disatu dia 3/6

Ikala ne dikima ne bukole. Kuikadi ne buôwa anyi kutshinyi to, bualu Yehowa Nzambi webe udi nebe kuonso kuudi uya.​—Yosh. 1:9.

Mêyi avua Yehowa muambile Yoshua kumpala kua kubuejaye bantu bende mu Buloba bulaya aa avua bushuwa makankamije! Kavua anu ukankamija muntu pa nkayende to, kadi uvua kabidi ukankamija bantu bende mu tshibungi. Yehowa wakamba mêyi a buprofete avua ne bua kuikala makankamije bena Yuda bavua bakuatshibue mu Babilona, wamba ne: “Kutshinyi to, bualu ndi nebe. Kupampakanyi to, bualu ndi Nzambi webe. Nenkukoleshe, eyowa, nenkuambuluishe, nenkukuate bushuwa ne tshianza tshianyi tshia balume tshia buakane.” (Yesh. 41:10) Bena Kristo ba kumpala bavua pabu ne dishindika dia muomumue, nansha bantu ba Nzambi ba lelu kabidi. (2 Kol. 1:3, 4) Yehowa wakakankamija Yezu pende. Yezu mumane kubatijibua, wakumvua dîyi difuma mu diulu diamba ne: “Eu udi Muananyi, munanga, undi muanyishe.” (Mat. 3:17) Mêyi au avua bushuwa makankamije Yezu mu mudimu wende wonso wa pa buloba! w18.04 16 §3-5

Dinayi dia 4/6

Bua mutshi wa dimanya dia tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, kuena ne bua kuwudia to.​—Gen. 2:17.

Padi bantu ba bungi babala mukenji uvua Yehowa muelele Adama, badi mua kuamba ne: Nzambi kavua mupeshe Adama budikadidi bua kuenza tshivuaye musue to. Padibu bamba nanku, badi babuejakaja budikadidi bua kudisunguila malu ne bukenji bua kujadika tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Adama ne Eva bavua bushuwa ne budikadidi bua kusungula bua kutumikila Nzambi anyi kubenga kumutumikila. Kadi anu Yehowa ke udi ne bukenji bua kujadika mu mushindu mukumbane menemene tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, bualu buvua buleja kudi “mutshi wa dimanya dia tshidi tshimpe ne tshidi tshibi” uvua mu budimi bua Edene. (Gen. 2:9) Yehowa uvua mulongeshe Adama ne Eva ne dinanga dionso ku diambuluisha dia mukenji wende au mua kuikala ne budikadidi bulelela. w18.04 5-6 §9-12

Ditanu dia 5/6

Mu makenga abu onso, uvua ukenga pende.​—Yesh. 63:9.

Yehowa kena anu umvuila batendeledi bende badi bakenga luse to, udi wenza kabidi bualu kampanda bua kubambuluisha. Tshilejilu, pavua bena Isalele bakenga mu bupika mu Ejipitu, Yehowa uvua umvua makenga abu, biobi kumusaka bua kuajikija. Wakambila Mose ne: “Bulelela, ndi mumone dikenga dia bantu banyi . . . , ne ndi mumvue muadi udibu badila . . . ; ndi mumanye bimpe makenga adibu nawu. Nempueke bua kubasungila mu tshianza tshia bena Ejipitu.” (Ekes. 3:7, 8) Bu muvua Yehowa mumvuile bantu bende luse, wakabapatula mu bupika. Bidimu nkama ya bungi pashishe pakavua bena Isalele mu Buloba Bulaya, bakatuilangana ne buluishi. Ntshinyi tshivua Yehowa muenze? “Uvua ubumvuila luse bua mikemu ivuabu batua bua bantu bavua babakengesha ne bantu bavua babenzela malu mabi.” Musangu eu kabidi, luse luakamusaka bua kubambuluisha. Wakatuma balumbuluishi bua kubasungila kudi baluishi babu.​—Bal. 2:16, 18. w19.03 15 §4-5

Disambombo dia 6/6

Mamu udi mua kupua muanende utshidi wamua mabele muoyo anyi kubenga kumvuila muana wa munda muende luse anyi? Nansha bamamu aba mua kupua muoyo, meme tshiakukupua muoyo nansha.​—Yesh. 49:15.

Mikenji ibidi ya kumpala ya mu Mikenji Dikumi ivua ilomba bena Isalele bua balamate anu Yehowa, ne ivua ibadimuija bua kubenga kutendelela mpingu. (Ekes. 20:3-6) Yehowa kavua muele mikenji ayi bua diakalenga diende to. Uvua muyele bua diakalenga dia tshisamba tshiende. Pavuabu batendelela nzambi ya bisamba bikuabu, bavua bakenga. Kadi Yehowa uvua ubenesha bantu bende pavuabu bashala bamulamate ne benzelangana malu mu mushindu muakane. (1 Bak. 10:4-9) Padi bantu badi bamba mudibu benzela Nzambi mudimu bapetula mikenji yende ne bakengesha bantu bende, katuena ne bua kuela Yehowa tshilumbu pa mbidi to. Yehowa yeye mmutunange ne udi umona patudi tukenga bua malu mabi adibu batuenzele. Udi umvua mudibi bitusama kupita mutu mamu umvua padi muanende usama. Nansha mudiye kayi mua kuenza bualu mpindieu, kudi tshikondo tshikalaye mua kulumbuluisha benji ba malu mabi badi kabayi banyingalala bua mudibu benzela bakuabu malu mabi. w19.02 22-23 §13-15

Dia lumingu dia 7/6

Kabienzeki bu mundi musue, kadi bienzeke bu muudi wewe musue.​—Luka 22:42.

Mu bisangilu bia mu mbingu ya kumpala kua Tshivulukilu, batu batamba kuakula bua Yezu ne bua didipuekesha divuaye muleje pavuaye mufile muoyo wende bu tshia kupikulangana natshi. Bidi bitusaka bua kuikala petu ne didipuekesha ne kuenza disua dia Yehowa nansha padibi bitukolele. Tudi tuela meji bua dikima divua Yezu muleje matuku a kumpala kua lufu luende. Uvua mumanye bimpe ne: bena lukuna bende bakavua pa kumupuekesha milongo, kumututa, ne kumushipa. (Mat. 20:17-19) Nansha nanku wakitaba anu bua kufua. Pakakumbana tshikondo tshia kufuaye, wakambila bapostolo bende ba lulamatu bavua nende mu Getesemane ne: “Jukayi, tuyayi. Monayi! Muntungidi ukadi pabuipi.” (Mat. 26:36, 46) Pakalua tshisumbu tshia bantu tshivua ne bia mvita bua kumukuata, wakasemena kumpala, kudimanyishaye, pashishe kuambilaye basalayi bua balekele bapostolo baye. (Yone 18:3-8) Edi ndikima dia dikema divua Yezu muleje! Lelu bena Kristo bela manyi ne mikoko mikuabu badi badienzeja bua kuleja dikima anu bu Yezu. w19.01 27-28 §7-8

Dimue dia 8/6

Kebayi bupuekele.​—Sef. 2:3.

Anu bu mutu muzodi uzola tshimfuanyi kampanda ne mekala mashilashilangane mimpe, tudi petu ne bua kuikala ne ngikadilu mishilashilangane ya mushinga bua kuikala bena bupuekele. Imue ya kudiyi ke budipuekeshi, dikokela, bupole, ne muoyo mukole. Anu bantu badi ne budipuekeshi ke badi bakokela, benza disua dia Nzambi. Disua dia Nzambi didi ne: tuikale ne bupole. (Mat. 5:5; Gal. 5:23) Patudi tuenza disua dia Nzambi, tudi tujula Satana luonji. Nunku nansha tuetu bikale ne budipuekeshi ne bupole, bantu ba bungi ba mu bulongolodi bua Satana nebatukine. (Yone 15:18, 19) Ke bualu kayi bidi bikengela tuikale ne muoyo mukole bua kukandamena Satana. Muntu udi kayi muena bupuekele utu udibandisha, katu mumanye kukanda tshiji, ne katu utumikila Yehowa to. Ke mutu Satana menemene. Kabiena bikemesha bua mudiye mukine bena bupuekele to! Badi bela bilema biende patoke bualu badi ne ngikadilu idiye kayi nayi. Kupita apu, badi baleja mudi Satana muena dishima. Bua tshinyi? Bualu malu onso adiye mua kuamba anyi kuenza, kaena mua kupangisha bena bupuekele bua kuenzela Yehowa mudimu to!​—Yobo 2:3-5. w19.02 8-9 §3-5

Dibidi dia 9/6

Kupampakanyi to, bualu ndi Nzambi webe.​—Yesh. 41:10.

Yehowa uvua mumanye ne: bena mu Babilona amu bavua mua kulua kupeta buôwa. Bavua ne bua kubunda Babilona kudi basalayi ba bukole ba bena Madayi ne bena Pelasa. Yehowa uvua ne bua kuenza bua basalayi abu bapatule tshisamba tshiende mu Babilona. (Yesh. 41:2-4) Pakamanya bena Babilona ne bantu ba bisamba bikuabu ne: baluishi babu bakavua benda basemena pabuipi, bakakankamijangana bambilangana ne: “Ikala ne bukole.” Bakenza nzambi mikuabu ya mpingu, bela meji ne: ivua mua kubakuba. (Yesh. 41:5-7) Kadi Yehowa yeye uvua mutukijije mioyo ya bena Yuda bavuabu baye nabu mu Babilona wamba ne: “Wewe, Isalele, [bishilangane ne bantu bakuabu] udi muena mudimu wanyi . . . Kupampakanyi to, bualu ndi Nzambi webe.” (Yesh. 41:8-10) Mona tshivua Yehowa muambe: “Ndi Nzambi webe.” Pavua Yehowa muambe mêyi aa, uvua mujadikile batendeledi bende ba lulamatu ne: kavua mubapue muoyo to, ne bobu batshivua anu bantu bende. Wakabambila ne: “Nennuambule . . . ne nennusungile.” Mêyi adi akolesha aa avua ne bua kuikala makoleshe bena Yuda bavua mu Babilona.​—Yesh. 46:3, 4. w19.01 4 §8

Disatu dia 10/6

Dîyi diakafuma mu diulu ne: “Wewe udi Muananyi, munanga; ndi mukuanyishe.”​—Mâko 1:11.

Yehowa uvua muakuile mu diulu misangu isatu. Mâko 1:9-11 udi wakula bua musangu wa kumpala uvuaye muakule. Yehowa wakamba ne: ‘Wewe udi Muananyi munanga; ndi mukuanyishe.’ Bivua ne bua kuikala bilenge Yezu bikole pavuaye mumvue Tatuende wamba muvuaye mumunange ne umueyemena! Mêyi a Yehowa akaleja malu asatu manene bua Yezu. Bua kumpala, Yezu mMuanende. Buibidi, Yehowa mmunange Muanende. Buisatu, Yehowa mmuanyishe Muanende. Yehowa uvua muambe ne: “Wewe udi Muananyi,” bua kuleja muvua Yezu Muanende munanga mudie nende malanda mapiamapia. Pavua Yezu mu diulu, uvua muana wa Nzambi, muikale ne mubidi wa nyuma. Kadi pakamubatizabu, wakedibua manyi a nyuma muimpe. Dîba adi, Nzambi wakaleja ne: Yezu uvua mulue muanende muela manyi, ne uvua mpindieu mupete ditekemena dia kupingana mu diulu bua kulua Mukalenge ne Muakuidi Munene muteka kudi Nzambi. (Luka 1:31-33; Eb. 1:8, 9; 2:17) Nunku tudi tumvua bua tshinyi pakabatizabu Yezu, Tatuende uvua mumuambile ne: “Wewe udi Muananyi.”​—Luka 3:22. w19.03 8 §3-4

Dinayi dia 11/6

Kakuena meji . . . padiku dibenga kumvuangana ne Yehowa.​—Nsu. 21:30.

Mibelu mibi yakatuadija katshia ku tshibangidilu pakabuela Satana mu tshialu. Wakadituta mu tshiadi ne lutambishi luonso muditeke mufidi wa mibelu, kuambilaye Eva ne: yeye ne bayende bavua mua kuikala ne disanka dia bungi bobu badisunguila tshia kuenza. (Gen. 3:1-6) Satana uvua ne meji a budinangi. Uvua musue bua Adama ne Eva ne bana babu bamukokele ne bamutendelele yeye pamutu pa kutendelela Yehowa. Pabi Yehowa ke uvua mubapeshe bintu bionso bivuabu nabi, mmumue ne: mupeshe Adama Eva, mupeshe Eva pende Adama, mubapeshe budimi buimpe bua kusombela, ne mubapeshe mubidi mupuangane uvua mua kushala kashidi. Bia dibungama, Adama ne Eva bakabenga kutumikila Nzambi, kudilamunabu kudiye. Anu muudi mumanye, malu akanyanguka bibi bitambe. Bakatuadija kukulakaja ne kufua anu bu bilongo bitula ku mutshi. Mulawu wa mpekatu wakakuata kabidi bana babu. (Lomo 5:12) Nansha nanku, bantu ba bungi batshidi babenga kukokela Nzambi. Mbasue kudienzela malu. (Ef. 2:1-3) Malu adi enzeka adi aleja bimpe mudi mvese wa lelu wambilamu. w18.12 20 §3-4

Ditanu dia 12/6

Katuena tuakula ne miaku idi meji a bantu malongeshe to, kadi tudi tuakula ne miaku idi nyuma mulongeshe, patudi tumvuija malu a mu nyuma ne miaku ya mu nyuma.​—1 Kol. 2:13.

Mupostolo Paulo uvua muntu wa lungenyi lua bungi ne mulonge bikole, mumanye tshiena Ebelu ne tshiena Greke. (Bien. 5:34; 21:37, 39; 22:2, 3) Nansha nanku, pavuaye kumpala kua tshilumbu tshia kumanya tshivua tshimpe ne tshivua tshibi, kavua ulonda meji a bena panu to. Kadi ngelelu wende wa meji uvua muimanyine mu Mifundu. (Bien. 17:2; 1 Kol. 2:6, 7) Biakafikisha Paulo ku dienza mudimu muimpe wa diyisha ne kushalaye muindile difutu dia tshiendelele. (2 Tim. 4:8) Bulelela, ngelelu wa meji wa Nzambi mmupite wa bantu lelu kule ne kule. Tuetu tulekela meji ende atulombola, netupete disanka ne diakalenga dinene. Kadi Yehowa kakutuenzeja bua tuikale ne ngelelu wende wa meji to. “Mupika wa lulamatu udi mudimuke” kena ne bukokeshi pa meji etu to, ke mudibi kabidi bua bakulu. (Mat. 24:45; 2 Kol. 1:24) Kadi muena Kristo yonso udi ne bujitu bua kuenza bua ngelelu wende wa meji apetangane ne wa Nzambi. w18.11 20-21 §12-13

Disambombo dia 13/6

Kanyinganyinga ne kutua kua mikemu nebinyeme.​—Yesh. 35:10.

Nzambi wakamanyisha mukana mua Yeshaya ne: bantu bende bamane kupingana mu buloba buabu, kabavua mua kutuilangana ne bintu bibi bivua mua kubakebela njiwu anyi kabavua mua kutshina nyama peshi bantu badi benza malu bu nyama to. Bakulumpe ne bana bavua mua kusomba talalaa. (Yesh. 11:6-9; 35:5-10; 51:3) Yeshaya uvua muambe kabidi ne: buloba bujima ‘nebuwule tente ne dimanya dia Yehowa bu mudi mâyi abuikila mbuu,’ kabiyi anu bua ditunga dia Isalele nkayadi to. Yeshaya wakambulula kabidi ne: bantu bavua bapingana abu kabavua mua kubaluisha kudi nyama anyi kudi bantu to. Buloba buabu buvua ne bua kukuama biakudia bia bungi bualu buvua ne mâyi a bungi anu bu muvua budimi bua Edene pabu ne mâyi a bungi. (Gen. 2:10-14; Yel. 31:12) Ke dikumbana dionso dia mêyi a buprofete adi anyi? Kakuena tshijadiki tshidi tshileja ne: bantu bavua bapingane kuabu abu bavua bondopibue mu tshishima to. Tshilejilu, bampofu kabavua babange kumona to. Nunku Nzambi uvua uleja ne: diondopibua dietu diena dîna edi nedienzeke anu kuenzeka. w18.12 5 §11-12

Dia lumingu dia 14/6

[Tungunukayi] ne kuenda mu bulelela.​—3 Yone 3.

Kuendela mu bulelela kakuena ne ndekelu to, netutungunuke ne kuendelamu bua kashidi ne tshiendelele. Mmunyi mutudi mua kukolesha dipangadika dietu dia kutungunuka ne kuendela mu bulelela? Tungunuka ne kulonga malongesha malelela a mushinga a mu Dîyi dia Nzambi ne uelele meji. Bushuwa, bua kusumba bulelela, ikala ne dîba dia kudidiisha ne malongesha malelela a mu Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu. Dîba adi neuvudije dianyisha diudi nadi bua bulelela ne neukoleshe dipangadika diebe dia kubenga kubupana. Pa kumbusha disumba bulelela, Nsumuinu 23:23 udi wamba ne: tudi ne bua kusumba kabidi “meji, ne mubelu ne dijingulula dia malu.” Kumanya bulelela patupu ki nkukumbane to, tudi ne bua kubutumikila. Dijingulula dia malu didi dituambuluisha bua kumona mudi mêyi a Yehowa onso umvuangana. Meji adi atusaka bua kutumikila bitudi bamanye. Kudi misangu idi bulelela mua kutubela, butuleja malu atudi ne bua kuakaja. Tulondayiku buludiki ebu misangu yonso bualu mushinga wabu mmupite tshiamu tshia arjan kule ne kule.​—Nsu. 8:10. w18.11 9 §3; 11 §13-14

Dimue dia 15/6

Sumba bulelela, kubupanyi nansha.​—Nsu. 23:23.

Ntshintu kayi tshia mushinga mukole tshiudi natshi? Udi mua kutshishintakaja ku tshintu tshikuabu tshia mushinga mukese anyi? Bua batendeledi ba Yehowa badi badilambule kudiye, mandamuna a nkonko eyi mmapepele. Tshintu tshia mushinga mukole tshitudi natshi mmalanda etu ne Yehowa, ne katuena basue kuashintakaja ku tshintu tshikuabu to. Tudi banange kabidi bulelela bua mu Bible bualu buvua butuambuluishe bua kuikala mu malanda au ne Tatu wetu wa mu diulu. (Kolos. 1:9, 10) Anji elabi meji bua malu onso adi Mulongeshi wetu Munene utulongesha mu Bible Dîyi diende! Udi utusokoluela bulelela budi butangila diumvuija dia dîna diende ne ngikadilu yende idi isankisha. Udi utuleja malu adi atangila dipa dia mushinga mukole dia tshia kupikulangana natshi tshivuaye mutupeshe ne dinanga dionso ku diambuluisha dia Muanende Yezu. Yehowa udi kabidi utuleja tshidi Bukalenge bua Masiya, ne tshidi ditekemena dia kusomba pa buloba mu mparadizu. Udi utulongesha mutudi mua kudituala. Tudi banange malongesha malelela aa bikole bualu adi atusemeja pabuipi ne Mufuki wetu. Adi avuija nsombelu wetu wa nsongo. w18.11 3 §1-2

Dibidi dia 16/6

Kanushimianganyi to.​—Kolos. 3:9.

Bantu badi badinga kabena ne tshidibu mua kusokoka Yehowa to, bualu “bintu bionso bidi butaka ne mbibulula patoke” kudiye. (Eb. 4:13) Tshilejilu, Anania ne Sapila bakalongolola mu muoyo wabu bua kushima bapostolo. Bena dibaka aba bavua basue kuleja bena mu tshisumbu muvuabu bantu bimpe, badileja bena muoyo wa tshipapayi kupita bakuabu, ke bobu kuambila bapostolo ne: bavua bafile makuta onso. Kadi Yehowa uvua mumanye tshivuabu benze, nunku wakabanyoka bua bualu abu. (Bien. 5:1-10) Mmunyi mutu Yehowa umona dishima? Satana ne bena mashimi babi badi kabayi bashintuluka badi benda baya batangile mu “dijiba dia kapia.” (Buak. 20:10; 21:8; Mis. 5:6) Tudi bamanye ne: Yehowa “kena bu muntu wetu utu ushima eu” to. Mu bulelela, ‘Nzambi kena mua kushima’ to. (Nom. 23:19; Eb. 6:18) ‘Yehowa mmukine ludimi ludi ludinga.’ (Nsu. 6:16, 17) Bua Nzambi kutuanyisha, tudi ne bua kutumikila mukenji wende udi utulomba bua kuamba bulelela. w18.10 8 §10-13

Disatu dia 17/6

Elela malu aa meji.​—1 Tim. 4:15.

Mfumuebe wa mudimu yeye mukulombe bua ufile pebe makuta bua difesto didi diumvuangana ne bitendelelu bia dishima dikadibu pa kuenza, ntshinyi tshiwenza? Kuenaku mua kudianjila kumanya mudi Yehowa wela meji bua malu aa mpindieu pamutu pa kuindila anu penzekawu anyi? Dîba adi malu a nunku owu menzeke, nebikale bipepele bua kuenza bualu budi buakane anyi kubuamba. Kudianjila kuela meji bua mushinga udi nawu kushala ne lulamatu kudi kabidi mua kutuambuluisha padi disama dikole dia tshimpitshimpi ditukuata. Nansha mutudi badisuike ne muoyo mujima bua kubenga diedibua mashi onso majima anyi tshimue tshia ku bitupa biawu binene binayi, kudi imue mishindu ya diondopangana idibu benza mudimu ne mashi idi ilomba bua muntu adiangatshile mapangadika bilondeshile mêyi manene a mu Bible adi aleja mmuenenu udi nende Yehowa. (Bien. 15:28, 29) Bushuwa, tshikondo tshitambe buimpe tshia kuela meji a malu a nunku ki mpatukadi mu lupitadi, pamuapa dîba dikadi disama ditunemenene eku batusaka bua tuangate mapangadika lukasa to. Edi ke dîba dia kuenza makebulula, kuwuja karte ketu ka Pas de Sang kadi kaleja tshiudi musue, ne kuyukila ne munganga webe. w18.11 24 §5; 26 §15-16

Dinayi dia 18/6

Muntu udi unteleja neasombe mu bukubi.​—Nsu. 1:33.

Yehowa mmulami muimpe udi wambula bantu ne dinanga dionso, ubakuba kudi bena lukuna babu. Malu aa adi atukolesha bua mutudi ku ndekelu kua ndongoluelu wa malu eu! Yehowa neatungunuke ne kutabalela bantu bende mu dikenga dinene didi dienda disemena ne lukasa. (Buak. 7:9, 10) Bantu ba Nzambi kabakupampakana anyi kumvua buôwa mu dikenga dinene to, nansha bobu bana anyi bantu bakole, bikale ne makanda a mubidi anyi basama. Mu bulelela, nebikale ne dikima! Nebavuluke mêyi a Yezu Kristo aa: “Nuimane tendee, nujule mitu muulu, bualu dipikudibua dienu didi dienda disemena pabuipi.” (Luka 21:28) Nebashale anu ne dishindika adi nansha pababundabu kudi Goga, mmumue ne: bisamba bidisange bia bukole bua bungi. (Yeh. 38:2, 14-16) Bua tshinyi bantu ba Nzambi nebashale anu ne dishindika adi? Bualu mbamanye ne: Yehowa katu ushintuluka to. Neikale anu ubatabalele ne neikale Musungidi wabu muimpe.​—Yesh. 26:20. w18.09 26-27 §15-16

Ditanu dia 19/6

Wewe wakalua tshintu tshia mushinga mukole ku mêsu kuanyi, . . . ndi mukunange.​—Yesh. 43:4.

Bena Isalele ba lulamatu bakakoleshibua ku muoyo pakumvuabu Yehowa wamba adi kuulu aa. Bu muudi mutendeledi wa Yehowa, ikala mumanye pebe ne: Yehowa mmukunange bikole menemene. Dîyi dia Nzambi didi diamba bua bantu badi mu ntendelelu mukezuke ne: “Bu [mudiye] Muena bukole, yeye neakupandishe. Neasanke bikole bua bualu buebe ne disanka dinene.” (Sef. 3:16, 17) Nansha bantu ba Yehowa bobu batuilangana ne ntatu ya mushindu kayi, udi ubalaya bua kubakolesha ne kubasamba. Udi wamba ne: “Nenuamue mabele ne nebanuambule ku lubese, ne nebanubembeleje pa binu. Bu mudi mamu usamba muanende, ke mungatungunuka ne kunusamba.” (Yesh. 66:12, 13) Anji kudifuanyikijila bualu buimpe ebu: mamu wambula muanende ku lubese anyi umubembeleja pa binu! Ke mushindu udi Yehowa uleja mudiye munange batendeledi bende balelela bikole menemene. Ikala mutuishibue ne: wewe udi ne mushinga wa bungi ku mêsu kua Yehowa.​—Yel. 31:3. w18.09 13-14 §6-7

Disambombo dia 20/6

Mbanganyi badi badifila lelu bua kulua ne dipa mu tshianza bua kupesha Yehowa?​—1 Kul. 29:5.

Ku kale, bena Isalele bavua ne mpunga ya bungi ya kudifila bu badisuile. (Ekes. 36:2; Neh. 11:2) Lelu, udi pebe ne mpunga ya bungi ya kufila dîba diebe, bintu biebe, ne bipedi biebe bua kuambuluisha bena Kristo nebe. Neupete disanka ne mabenesha a bungi bua muudi udifila ku budisuile. Bana betu batu badifila ku budisuile mu midimu yetu ya luibaku batu misangu ya bungi bapeta balunda bapiabapia. Tuangate tshilejilu tshia Margie, muanetu wa bakaji uvua muenze mudimu wa dibaka Nzubu ya Bukalenge munkatshi mua bidimu 18. Pavuaye wenza mudimu au, uvua ne bana betu ba bakaji bansonga bavuaye ulongesha mudimu au. Udi wamba ne: mudimu eu uvua mpunga muimpe wa kukankamijangana mu nyuma. (Lomo 1:12) Pakatuilanganaye ne nsombelu mikole, balunda bavuaye mupete mu midimu eyi bakamukolesha. Ukadiku mudifile bua kuenza midimu yetu ya luibaku anyi? w18.08 25 §9, 11

Dia lumingu dia 21/6

Muntu nansha umue kapetudi bunsonga buebe nansha kakese. Kadi ikala tshilejilu kudi bena lulamatu mu ngakuilu, mu bienzedi, mu dinanga, mu ditabuja, ne mu bukezuke.​—1 Tim. 4:12.

Pavua Paulo mufunde mêyi aa, Timote uvua mua kuikala ne bidimu 30 ne bia mu njila. Kadi Paulo uvua mumupeshe midimu ya bungi ya mushinga. Ndilongesha kayi ditudi tupeta? Katuena ne bua kuimanyina pa bungi bua bidimu bia bansonga betu balume to. Tuvuluke ne: nansha Mukalenge Yezu wakenza mudimu wende wonso pavuaye ne bidimu 30 ne bia mu njila. Mu imue miaba, bantu batu bapepeja bansongalume. Ke bualu kayi, bakulu badi pamuapa mua kubenga kulombela bansonga badi bakumbane bua balue basadidi ba mudimu anyi bakulu. Mbimpe bakulu bavuluke ne: Bible kena uleja bungi bua bidimu bidi muntu ne bua kuikala nabi bua kuluaye musadidi wa mudimu anyi mukulu to.​—1 Tim. 3:1-10, 12, 13; Tito 1:5-9. w18.08 11-12 §15-16

Dimue dia 22/6

[Epuka] . . . tshidibu babikila mu dishima ne: “dimanya.”​—1 Tim. 6:20.

Bua tuetu kuangata mapangadika mimpe, tudi ne bua kuikala ne bijadiki bilelela. Nunku tudi ne bua kusungula ne meji onso malu atudi ne bua kubala. (Filip. 4:8, 9) Katuena ne bua kupitshisha dîba dietu tuenda tulonda ngumu mu site ya Enternete idi kayiyi ya kueyemena anyi tubala malu adi kaayi ne bijadiki adi bantu batuminangana mu biamu to. Mbia mushinga nangananga bua kuepuka site ya Enternete ya batontolodi. Tshipatshila tshiabu tshinene ntshia kunyanga bantu ba Nzambi ne kukonyangaja bulelela. Ngumu ya mafi itu ifikisha muntu ku diangata mapangadika mabi. Katupepeji tshidi ngumu ya dishima mua kuenzela muoyo wetu ne lungenyi luetu to. Tangila tshivua tshienzeke mu matuku a Mose pavuabu batume batentekedi 12 bua kutentekela buloba bulaya. Batentekedi 10 bakalua ne luapolo lubi. (Nom. 13:25-33) Malu avuabu bambe bele ne kalele akakuatshisha bantu ba Nzambi buôwa, kubatekeshawu mu mikolo. (Nom. 14:1-4, 6-10) Pamutu pa kukebabu bijadiki ne kueyemena Yehowa, bakitaba luapolo lua dishima alu. w18.08 4 §4-5

Dibidi dia 23/6

Kabanudingi to. Malunda mabi adi anyanga bibidilu bimpe.​—1 Kol. 15:33.

Bantu ba bungi batu ne imue ngikadilu mimpe, ne ba bungi batu kabayi Bantemu kabatu benza buenzavi to. Biobi nanku bua bantu baudi mumanyangane nabu, udiku mua kuamba ne: mbalunda bimpe anyi? Diebeja tshidi bulunda buebe nabu mua kuenzela malanda ebe ne Yehowa. Badiku mua kualengeja anyi? Mmalu kayi atubu basue bikole? Tshilejilu, batu anu basue kuakula nangananga bua mvuadilu ne didilengeja, bua makuta, bua ordinatere, telefone, tablete ne biamu bikuabu, bua dijikija lutetuku, anyi bua malu makuabu a ku mubidi anyi? Batuku basue kupetula bakuabu anyi kuela mineku ya bundu anyi? Yezu uvua mutudimuijilamu ne: “Mukana mudi muamba anu malu adi mavulangane mu muoyo.” (Mat. 12:34) Wewe mumone ne: balunda bebe mbafuane kunyanga malanda ebe ne Yehowa, angata dipangadika dia kukepesha dîba diudi upitshisha nabu, anyi biobi bikengela, kosa nabu bulunda.​—Nsu. 13:20. w18.07 19 §11

Disatu dia 24/6

Mose uvua muena bupuekele kupita bantu bonso.​—Nom. 12:3.

Pavua Mose ne bidimu 80, Yehowa wakamupesha mudimu wa kumbusha bena Isalele ku bupika mu Ejipitu. (Ekes. 3:10) Kadi Mose wakafila tubingila misangu ne misangu bua kubenga kuitaba mudimu au. Nansha nanku, Yehowa uvua anu ne lutulu, kumupeshaye too ne bukole bua kuenza bishima. (Ekes. 4:2-9, 21) Uvua mua kutshingisha Mose ne kumuenzeja bua amukokele ne lukasa. Kadi Yehowa uvua muenzele mutendeledi wende uvua ne bupuekele ne didipuekesha eu malu ne bulenga ne lutulu, umujadikila ne: neikale nende. Mushindu uvuaye muenze malu eu uvuaku mupatule bipeta bimpe anyi? Eyowa! Mose wakalua mulombodi muimpe uvua udienzeja bua kuenzela bakuabu malu ne lutulu ne bulenga anu bu muvua Yehowa mumuenzele pende. Biwikala ukadi ne ndambu wa bukokeshi, mbimpe utabalele bantu badi ku bukokeshi buebe ne ubenzele malu ne bulenga ne lutulu bua kuleja muudi widikija Yehowa. (Kolos. 3:19-21; 1 Pet. 5:1-3) Paudi udienzeja bua kuidikija Yehowa ne Mose munene, tuamba ne: Yezu Kristo, newikale muntu wa kukuatshila malu udi ukolesha bakuabu.​—Mat. 11:28, 29. w18.09 24-25 §7-10

Dinayi dia 25/6

[Bidi] bimpe ne bienza disanka bua bana ba muntu kusomba pamue mu buobumue!​—Mis. 133:1.

Kuenaku mua kudisuika bua kuambuluisha bena Kristo nebe, ukolesha buobumue buenu anyi? Biwikala wenza nanku, kalumbandi kebe aku! Kadi udiku mua ‘kudialabaja,’ mmumue ne: kutamba kuenza nanku, upitshisha too ne apu anyi? (2 Kol. 6:11-13, dim.) Udi mua kukenkesha butoke bua mu Bible muaba wonso uudi musombele. Mêyi ebe mimpe ne bienzedi biebe bidi mua kufikisha muena mutumba nebe ku ditaba bulelela. Diebeja ne: ‘Mmunyi mutu bena mutumba nanyi bammona? Nzubu wanyi ne lupangu luanyi bidiku ne mankenda, bilengeja muaba undi musombele anyi? Ntuku wa kumpala ku diambuluisha bakuabu anyi?’ Paudi uyukila ne bena Kristo nebe, ikala ubebeja mudi bienzedi biabu bimpe biambuluishe balela babu, bena mutumba, bena mudimu nabu, anyi balongi babu. Wewe ubebeja nunku, nebakulondele malu akukolesha.​—Ef. 5:9. w18.06 24 §13-14

Ditanu dia 26/6

Dîba didi dilua dikala muntu yonso udi unushipa wela meji ne: mmuenzele Nzambi mudimu wa tshijila.​—Yone 16:2.

Ke muvua bantu bavua bashipe Stefano bela meji, ne ke mudi bakuabu bela meji anu bu bobu. (Bien. 6:8, 12; 7:54-60) Katshia ku kale, bena mu bitendelelu bia bungi mbenze malu mabi a dikema, bu mudi dishipa bantu bakuabu, bamba muvuabu baenza bua Nzambi. Kadi mu bulelela, bavua bashipa mikenji ya Nzambi. (Ekes. 20:13) Bushuwa, kondo kabu ka muoyo kadi kabadinga! Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kondo ketu ka muoyo katulombole bimpe? Mikenji ne mêyi manene bidi mu Dîyi dia Nzambi bidi ‘biambuluisha bua kulongesha, bua kubela, bua kululamija malu, bua kunyoka mu buakane.’ (2 Tim. 3:16) Patudi tulonga Dîyi dia Nzambi bikole, tuelangana meji a malu adimu, ne tuatumikila, tudi tulongesha kondo ketu ka muoyo bua kikale kalonda meji a Nzambi, nunku nekatulombole bimpe. w18.06 16-17 §3-4

Disambombo dia 27/6

Nuitabe bua kuangata . . . muele wa mvita wa nyuma, mbuena kuamba ne: dîyi dia Nzambi.​—Ef. 6:17.

Tshikondo tshivua Paulo mufunde mukanda wa Efeso, muele wa mvita wa majinda a bena Lomo uvua wa bule bua sentimetre mitue ku 50, ne uvua muenza bua kuluangana nawu mvita ya mpala ne mpala. Basalayi bena lomo bavua baluanganyi bapiluke bualu bavua badibidija ne bia mvita biabu dituku dionso. Paulo udi ufuanyikija Dîyi dia Nzambi ne muele wa mvita udi Yehowa mutupeshe. Kadi tudi ne bua kulonga mua kuenza nadi mudimu bimpe bua kuakuila malu atudi tuitabuja anyi bua kuakaja ngelelu wetu wa meji. (2 Kol. 10:4, 5; 2 Tim. 2:15) Katuena ne bua kumvua Satana ne bademon bende buôwa to. Badi bushuwa ne bukole, kadi kabena ne bukole bupite bua Yehowa to. Kabakuikala ne muoyo tshiendelele to. Mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo, nebabasuike bua kabenzedi muntu bibi, pashishe nebababutule. (Buak. 20:1-3, 7-10) Tudi bamanye muena lukuna wetu, mayele ende, ne malu adiye musue kuenza. Yehowa neatuambuluishe bua tumukandamene! w18.05 30 §15; 31 §19-21

Dia lumingu dia 28/6

Nyoka [wakambila] mukaji ne: “Kanuena nufua bulelela to.”​—Gen. 3:4.

Kakuyi mpata, Adama uvua mumanye ne: nyoka kayitu yakula to. Nunku, uvua mua kuikala muele meji ne: tshifukibua kampanda tshia mu nyuma tshivua tshiyukile ne Eva ku diambuluisha dia nyoka. (Gen. 3:1-6) Adama ne Eva kabavua bamanye tshifikibua atshi bimpe menemene to. Nansha nanku, Adama wakitaba bua kuela Tatu wende wa mu diulu uvua mumunange nyima, kudisangaye ne muanjelu uvuaye kayi mumanye eu bua kuluisha disua dia Nzambi. (1 Tim. 2:14) Diakamue, Yehowa wakatuadija kuela muena lukuna uvua munyange Adama ne Eva eu patoke, ulaya ne: ndekelu wa bionso, muanjelu mubi eu neabutudibue. Kadi Yehowa wakatudimuija kabidi ne: bua tshikondo kampanda, muanjelu eu uvua muakule ku diambuluisha dia nyoka uvua ne bua kuikala ne bukole bua kuluisha bantu badi banange Nzambi. (Gen. 3:15) Bua meji adi nawu Yehowa, katu muanji kutuambila dîna dilelela dia muanjelu uvua mumutombokele eu to. Bidimu bu 2 500 buntomboji bua mu Edene bumane kuenzeka, Yehowa wakalua kuleja dîna divuabu batue muena lukuna eu.​—Yobo 1:6. w18.05 22 §1-2

Dimue dia 29/6

Owu au mbantu badi . . . bakuama mamuma ne dinanukila.​—Luka 8:15.

Biwikala mutekete mu mikolo pauvua uyisha mu teritware uvua bantu ba bungi kabayi bateleja, udi mua kumvua muvua mupostolo Paulo mudiumvue pende. Wakenza bidimu bitue ku 30 wenda uyisha, kuvuijaye bantu ba bungi bayidi ba Kristo. (Bien. 14:21; 2 Kol. 3:2, 3) Nansha nanku, kakafikisha bena Yuda ba bungi ku dilua batendeledi balelela to. Kadi bena Yuda ba bungi bakabenga kumuteleja, ne bakuabu mene bakamukengesha. (Bien. 14:19; 17:1, 4, 5, 13) Mmunyi muvua Paulo mumvue bua malu aa? Wakamba ne: “Ndi ngamba bulelela mu Kristo . . . ndi ne kanyinganyinga kakole ne dikenga didi kadiyi dijika mu muoyo wanyi.” (Lomo 9:1-3) Paulo wakumvua nanku bua tshinyi? Bualu uvua munange mudimu wa buambi bikole. Uvua uyisha bena Yuda bualu uvua nabu ku muoyo. Nunku, biakamusama ku muoyo pavuabu babenga luse lua Nzambi. Anu bu Paulo, tudi tuyisha bantu bualu tudi babanange.​—Mat. 22:39; 1 Kol. 11:1. w18.05 13 §4-5

Dibidi dia 30/6

Kanyinganyinga mu muoyo wa muntu kadi kawunemesha bujitu, kadi dîyi dimpe didi diwusanguluja.​—Nsu. 12:25.

Paulo wakaleja ne: nansha muntu udi ne bujitu bua kukankamija bakuabu udi pende dijinga ne dikankamija. Wakafundila bena Kristo ba mu Lomo ne: “Ndi ne dijinga dikole dia kunumona bua nnupeshe kupa kampanda kua nyuma bua nuvuijibue bashindame; anyi nansha bua tumone mua kukankamijangana muntu ne muntu ku ditabuja dia mukuabu, dienu ne dianyi.” (Lomo 1:11, 12) Eyowa, nansha muvua Paulo ukankamija bakuabu bikole, kuvua bikondo bivuaye pende dijinga ne dikankamija. (Lomo 15:30-32) Bena Kristo netu badi badipangisha amue malu bua kuenzela Yehowa mudimu, mba kuela kalumbandi. Bana betu ba balume ne ba bakaji batshidi bajike bualu mbasue kutumikila mubelu wa kuselangana “anu mu Mukalenge,” mba kukankamija pabu. (1 Kol. 7:39) Bia muomumue, bena Kristo badi bashala ne lulamatu padibu bakengeshibua anyi basama badi pabu dijinga ne mêyi adi akankamija.​—2 Tes. 1:3-5. w18.04 21 §3-5

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu