TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es20 dib. 78-88
  • Ngondo 8

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 8
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2020
  • Tumitu tua bualu
  • Disambombo dia 1/8
  • Dia lumingu dia 2/8
  • Dimue dia 3/8
  • Dibidi dia 4/8
  • Disatu dia 5/8
  • Dinayi dia 6/8
  • Ditanu dia 7/8
  • Disambombo dia 8/8
  • Dia lumingu dia 9/8
  • Dimue dia 10/8
  • Dibidi dia 11/8
  • Disatu dia 12/8
  • Dinayi dia 13/8
  • Ditanu dia 14/8
  • Disambombo dia 15/8
  • Dia lumingu dia 16/8
  • Dimue dia 17/8
  • Dibidi dia 18/8
  • Disatu dia 19/8
  • Dinayi dia 20/8
  • Ditanu dia 21/8
  • Disambombo dia 22/8
  • Dia lumingu dia 23/8
  • Dimue dia 24/8
  • Dibidi dia 25/8
  • Disatu dia 26/8
  • Dinayi dia 27/8
  • Ditanu dia 28/8
  • Disambombo dia 29/8
  • Dia lumingu dia 30/8
  • Dimue dia 31/8
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2020
es20 dib. 78-88

Ngondo 8

Disambombo dia 1/8

Nzambi udi utubela bua kuikala ne dinanga dia buena diende mu mushindu eu: patutshivua benji ba mpekatu, Kristo wakatufuila.​—Lomo 5:8.

Mu bisangilu, batu batuvuluija pa tshibidilu malu adi Yehowa ne Muanende batuenzele. Bu mutudi ne dianyisha dia bungi, tudi tudienzeja bua kuidikija Yezu mu malu atudi tuenza matuku onso. (2 Kol. 5:14, 15) Bualu bukuabu, muoyo wetu udi utusaka bua kutumbisha Yehowa bua mudiye mufile tshia kutupikula natshi. Umue mushindu utudi mua kumutumbisha nkufila mandamuna mu bisangilu ne muoyo mujima. Dinanga dikole ditudi nadi bua Yehowa ne bua Muanende didi mua kumuenekela mu mushindu utudi tudipangisha amue malu bua bakuabu. Misangu ya bungi, tudi ne bua kudipangisha malu mashilashilangane bua kuebuela mu bisangilu bietu. Bisumbu bia bungi bitu bienza tshisangilu tshia munkatshi mua lumingu ku dilolo pakadi ba bungi ba kutudi batshioke bua midimu yabu. Bitu bienza tshikuabu ku ndekelu kua lumingu patu bantu bakuabu bikisha. Yehowa utu umona ne: tudi tubuela mu bisangilu nansha tuetu batshioke anyi? Eyowa, utu umona! Mu bulelela, patudi tudienzeja bikole bua kubuelamu, Yehowa pende udi usanka bikole bua dinanga ditudi tumuleja.​—Mâko 12:41-44. w19.01 29 §12-13

Dia lumingu dia 2/8

Pakamumona Mukalenge, wakamumvuila luse.​—Luka 7:13.

Yezu muine uvua mutuilangane ne imue ntatu ivua bantu nayi tshikondo atshi. Tshilejilu, bidi bimueneka ne: Yezu uvua mukolele mu dîku divua dipele. Pavuaye wenza mudimu ne Jozefe, tatuende mudishi, wakalonga mua kuenza midimu ya bianza ivua ilomba makanda. (Mat. 13:55; Mâko 6:3) Bidi bimueneka ne: Jozefe wakafua kumpala kua Yezu kutuadijaye mudimu wende wa diyisha. Nunku Yezu uvua mua kuikala mumvue kanyinganyinga ka difuisha. Uvua mumanye kabidi mutubi padi bena mu dîku bonso kabayi bitabuja malu a muomumue. (Yone 7:5) Malu onso aa ne makuabu kabidi avua mambuluishe Yezu bua kumvua ntatu ya bantu ne mutubu bumvua. Mushindu uvuaye uditatshisha bua bakuabu uvua utamba kumueneka pavuaye wenza bishima. Kavua wenza bishima anu bua kukumbaja mukenji to. Pavuaye umona bantu bakenga, ‘luse luvua lumukuata.’ (Mat. 20:29-34; Mâko 1:40-42) Yezu uvua uditeka pa muaba wa bantu ne uvua musue kubambuluisha.​—Mâko 7:32-35; Luka 7:12-15. w19.03 16 §10-11

Dimue dia 3/8

Nutungunuke ne kulejangana lutulu.​—Kolos. 3:13.

Tuvua butuku bua ndekelu kumpala kua Yezu kufua. Elabi meji tshivua mua kuikala tshitonda Yezu. Uvua mua kushala ne lulamatu too ne ku lufu anyi? Mioyo ya bantu bungi kabuyi kubala ivua mu njiwu. (Lomo 5:18, 19) Bualu bua mushinga mukole buvua butamba kumutonda mbua lumu lua Tatuende. (Yobo 2:4) Mpindieu, pavuaye udia musangu wa ndekelu ne bapostolo bende (balunda bende ba pa muoyo) kuakajuka “makokianganyi makole . . . bua kumanya muntu wa kudibu uvuabu bangata bu mutambe bunene.” Bualu bua dikema, Yezu kavua mufiike munda to. Kadi wakashala ne lutulu. Wakabumvuija musangu eu kabidi ne bulenga buonso mmuenenu uvuabu ne bua kuikala nende, kayi ubalabidila to. Pashishe wakela balunda bende kalumbandi bua muvuabu bashale bamulamate. (Luka 22:24-28; Yone 13:1-5, 12-15) Tudi mua kuidikija Yezu ne kushala ne bupole nansha padi malu makutonde tuetu tuvuluka ne: bonso buetu tutu tuenza malu anyi tupatula mêyi adi mua kutonda bantu bakuabu. (Nsu. 12:18; Yak. 3:2, 5) Pashishe ikala wambila bantu malu mimpe audi umona kudibu.​—Ef. 4:29. w19.02 11-12 §16-17

Dibidi dia 4/8

Yehowa . . . mmujadike nkuasa wende wa bukalenge bikole bua kulumbuluisha kuakane.​—Mis. 9:7.

Mikenji ya Mose ivua ipangisha muntu bua kubanda mukuabu ne bualu bubi. Muntu uvuabu babande uvua ne bukenji bua kumanya uvua mumubande au. (Dut. 19:16-19; 25:1) Bua kumupishabu, bivua bikengela bujadiki bua bantu bobu bakese, mbabidi. (Dut. 17:6; 19:15) Kadi netuambe tshinyi bua muena Isalele uvua wenza bualu bubi buvua muntu umue tshianana umona? Kavua mua kudiambila ne: kabavua mua kumunyoka to, bualu Yehowa uvua mumone tshivuaye muenze. Bushuwa, Yehowa udi tshilejilu tshimpe menemene; malu onso atuye wenza atu anu makane. Utu ufuta bantu badi batumikila mikenji yende, kadi unyoka bantu badi benzelangana bibi ne bukokeshi buabu. (2 Sam. 22:21-23; Yeh. 9:9, 10) Kudi bantu badi mua kuenza malu mabi bimueneka bu ne: kabena bapeta dinyoka to, kadi padi Yehowa umona ne: tshikondo ntshikumbane, udi wenza bua babalumbuluishe. (Nsu. 28:13) Bobu kabayi banyingalale, dîba adi nebamone ne: “mbualu budi bukuatshisha buôwa bua kukuluka mu bianza bia Nzambi wa muoyo.”​—Eb. 10:30, 31. w19.02 23-24 §20-21

Disatu dia 5/8

Mu Isalele kamutu muanji kujuka kabidi muprofete bu Mose, uvua Yehowa mumanye mpala ne mpala.​—Dut. 34:10.

Bushuwa, Mose uvua utangila kudi Yehowa bua amulombole ne amuludike. Mu bulelela, “wakatungunuka mushindame bu uvua umona Yeye udi kayi umueneka.” (Eb. 11:24-27) Ngondo mitue ku ibidi panyima pa bena Isalele bamane kupatuka mu Ejipitu, kumpala mene kua bobu kufika ku mukuna wa Sinai, tshilumbu tshinene tshiakajuka. Bakatuadija kudiabakena bua dipangila dia mâyi. Bakanungana bua Mose, ne tshilumbu tshiakakola, kufikishabi Mose ku dididila Yehowa ne: “Ngenze tshinyi ne bantu aba? Nkushale anu kakese bua bobu kungasa mabue!” (Ekes. 17:4) Ke Yehowa kuandamuna Mose, umuambila malu masunguluke a kuenza. Uvua ne bua kuangata dikombo diende, kututa dibue ku Holeba, ne pashishe mâyi avua ne bua kusukumuka. Bible udi wamba ne: “Mose wakenza nanku kumpala kua bakulu ba mu Isalele.” Bena Isalele bakanua kumana nyota, ne tshilumbu atshi tshiakajika.​—Ekes. 17:5, 6. w18.07 13 §4-5

Dinayi dia 6/8

Dinanga didi dikolesha.​—1 Kol. 8:1.

Umue mushindu udi Yehowa utukolesha nku diambuluisha dia tshisumbu tshia bena Kristo. Tuetu banange bena Kristo netu, nebileje mutudi banange Yehowa. Tudi tuenza ne muetu muonso bua kuambuluisha bena Kristo bua bamanye ne: Yehowa mmubanange ne udi ubatua mushinga. (1 Yone 4:19-21) Mupostolo Paulo wakasengelela bena Kristo ne: “Tungunukayi ne kukankamijangana ne kukoleshangana anu bu munudi nuenza mu bulelela.” (1 Tes. 5:11) Eyowa, bena Kristo bonso badi ne bua kusambangana ne kukoleshangana bua kuleja mudibu bidikija Yehowa ne Yezu, ki mmudimu wa bakulu nkayabu to. (Lomo 15:1, 2) Bamue bena Kristo badi ne masama a mitu badi mua kuikala dijinga ne diambuluisha dia munganga bua kupeta buanga. (Luka 5:31) Bakulu ne bena mu tshisumbu bakuabu badi bitaba ne bupuekele buonso ne: ki mbalonge mua kuondopa masama a mitu to. Kadi buonso buabu badi ne mudimu munene wa “kuakula ne mêyi a busambi kudi badi babungame, kuambuluisha badi batekete, kuikala ne lutulu kudi bantu bonso.”​—1 Tes. 5:14. w18.09 14-15 §10-11

Ditanu dia 7/8

Kupampakanyi to, bualu ndi Nzambi webe.​—Yesh. 41:10.

Tudi tukolesha dieyemena dietu kudi Yehowa patudi tuenda tumumanya bimpe menemene. Mushindu umuepele utudi mua kumanya Nzambi bimpe menemene nkubala Bible ne meji onso ne pashishe kuelangana meji a bitudi tubala. Mu Bible mudi miyuki ya kueyemena idi ileja muvua Yehowa mukube bantu bende kale. Miyuki eyi idi itupesha dishindika dia ne: neatutabalele petu lelu. Tangila tshilejilu tshimpe tshidi Yeshaya wangata bua kuleja mudi Yehowa utukuba. Udi ufuanyikija Yehowa ne mulami wa mikoko, ufuanyikija bena mudimu bende ne bana ba mikoko. Udi wamba bua Yehowa ne: “Neasangishe bana ba mikoko pamue ne diboko diende, neabambule mu tshiadi tshiende.” (Yesh. 40:11) Patudi tudiumvua bu badi mu maboko a Yehowa a bukole, tudi tudiumvua mu bukubi ne mu ditalala. Kuelangana meji bua mêyi adi akankamija a mu mvese wa lelu kudi kukuambuluisha bua kushala mutukije nansha wewe mu ntatu. Mêyi au neakukoleshe pawatuilangana ne ntatu itshidi mikuindile. w19.01 7 §17-18

Disambombo dia 8/8

Kuenza disua diebe, Nzambi wanyi, ke disanka dianyi.​—Mis. 40:8.

Udi ne tshipatshila tshimue anyi bia bungi biudi udienzeja bua kukumbaja anyi? Pamuapa udi udienzeja bua kubala Bible dituku dionso. Anyi udi mua kuikala udienzeja bua kuakaja mushindu webe wa kuakula anyi wa kulongesha. Nansha wewe ne tshipatshila kayi, paudi umona bipeta bimpe, anyi padi bakuabu babimona ne bakuela kalumbandi, mmunyi muutu umvua? Kakuyi mpata, utu umvua disanka dia bungi. Udi nadi dia bungi bualu udi uteka disua dia Nzambi kumpala kua diebe wewe anu muvua Yezu muenze. (Nsu. 27:11) Paudi udifila bua kukumbaja bipatshila bia mu nyuma, udi kabidi wenda wenza mudimu udi ukusankisha bulelela, bualu kawena patupu to. Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Nuikale bashindame, kanuyi kunyungisha, bikale amu ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Mukalenge, bamanye ne: mudimu wenu mukole mu Mukalenge kawena tshianana nansha.” (1 Kol. 15:58) Kadi nsombelu udi muimanyine pa majinga ne bipatshila bia bena panu nansha yeye umueneka bu muimpe menemene, ndekelu wa bionso neamueneke amu wa patupu.​—Luka 9:25. w18.12 22 §12-13

Dia lumingu dia 9/8

Bantu bakane nebapiane buloba.​—Mis. 37:29.

Davidi uvua wakula bua tshikondo tshikala bantu basomba pa buloba mua kuenza malu bilondeshile mikenji miakane ya Nzambi. (2 Pet. 3:13) Mêyi a buprofete adi mu Yeshaya 65:22 adi amba ne: “Matuku a bantu banyi neikale bu matuku a mutshi.” Mêyi aa adi aleja ne: bantu nebalale bidimu binunu ne binunu. Bilondeshile Buakabuluibua 21:1-4, Nzambi neatume ntema yende kudi bukua bantu, ne bumue bua ku malu mimpe adiye mulaye bantu bamuenzela mudimu mu bulongolodi bupiabupia buende bua buakane mbua ne: “lufu kaluakuikalaku kabidi” to. Adama ne Eva bakajimija Mparadizu mu Edene, kadi kavua mujimine bua kashidi to. Anu muvua Nzambi mulaye, bantu badi pa buloba nebabeneshibue. Davidi wakamba ku bukole bua nyuma ne: bena bupuekele ne bantu bakane nebapiane buloba ne nebasombapu tshiendelele. (Mis. 37:11) Mêyi a buprofete a mu mukanda wa Yeshaya adi ne bua kutupesha dijinga dikole dia kuikala ne nsombelu muimpe wikalaku au. (Yesh. 11:6-9; 35:5-10; 65:21-23) Ndîba kayi adi? Pakumbana bualu buvua Yezu mulaye muenzavi muena Yuda au. (Luka 23:43) Udi mua kuikala pebe mu Mparadizu au. w18.12 7 §22-23

Dimue dia 10/8

Kumpala kua bintu bionso biudi ulama, ulame muoyo webe.​—Nsu. 4:23.

Tudi mua kuepuka dituilangana ne ngelelu ya meji yonso ya bena panu anyi? Tòo, bualu tutshidi anu munkatshi muabu. Kudi imue nsombelu itudi katuyi mua kuepuka idi mua kutufikisha ku dituilangana ne ngenyi ya bena panu. (1 Kol. 5:9, 10) Mudimu wa buambi muine utu wenza bua tutuilangane ne malongesha a dishima. Kadi padiku kakuyi mushindu wa kuepuka ngelelu ya meji mibi, tudi ne bua kuikala nayi ne dîsu dikole ne kubenga kuyitaba. Anu bu Yezu, tudi ne bua kubenga diakamue ngelelu ya meji idi ikumbaja tshipatshila tshia Satana. Kudi kabidi mushindu wa kudilama ku nsombelu ya patupu idi mua kutufikisha ku dituilangana ne ngelelu ya meji ya bena panu. Tshilejilu, tudi ne bua kuikala ne budimu patudi tusungula balunda. Bible udi utudimuija ne: tuetu badie bulunda ne bantu badi kabayi batendelela Yehowa, ngenyi yabu idi ituambulukila. (Nsu. 13:20; 1 Kol. 15:12, 32, 33) Patudi kabidi tubenga mishindu ya dijikija lutetuku idi izangika dilongesha dia ne: bintu mbidienze, izangika malu a tshikisu, anyi buenzavi, katuena tunyanga meji etu ne ngenyi idi ‘iluisha dimanya dia Nzambi’ to.​—2 Kol. 10:5. w18.11 21 §16-17

Dibidi dia 11/8

Nengendele mu bulelela buebe.​—Mis. 86:11.

Mmunyi mutudi mua kukolesha didisuika dietu bua kutungunuka ne kuendela mu bulelela? Umue mushindu nkulongesha bantu bulelela bua mu Bible bikole menemene. Wewe wenza nunku, neushale mulame muele wetu wa mvita wa mu nyuma udi “dîyi dia Nzambi.” (Ef. 6:17) Bu mutudi balongeshi, tuetu bonso tudi mua kudienzeja bua kuakaja nyishilu wetu, ‘tulongesha dîyi dia bulelela bimpe menemene.’ (2 Tim. 2:15) Patudi tuambuluisha bantu ne Bible bua basumbe bulelela ne balekele malongesha a dishima, mêyi a Nzambi adi ela miji mu muoyo wetu ne ashala mu lungenyi luetu. Tuetu tuenza nunku, tudi tukolesha dipangadika dietu dia kutungunuka ne kuendela mu bulelela. Bulelela ndipa dia mushinga mukole dia kudi Yehowa. Mbutupeteshe tshintu tshia mushinga mukole, mmumue ne: malanda etu a nsungansunga ne Tatu wetu wa mu diulu. Malu adiye mutulongeshe too ne mpindieu ntuadijilu patupu! Nzambi mmutulaye muoyo wa kashidi bua kusakidila malu makuabu ku bulelela butukadi basumbe. Nunku, nanga bulelela bikole anu bu dibue dia busanga dimpe menemene. Tungunuka ne ‘kusumba bulelela, kubupanyi nansha.’​—Nsu. 23:23. w18.11 8 §2; 12 §15-17

Disatu dia 12/8

Noa [uvua] muyishi wa buakane.​—2 Pet. 2:5.

Mu malu avua Noa uyisha bantu kumpala kua Mvula wa kabutu kuloka, muvua didimuija bua kabutu kavua kalua. Mona tshiakamba Yezu: “Bualu anu muvuabu mu matuku au kumpala kua Mvula wa kabutu, badia ne banua, balume basela ne bakaji basedibua, too ne dituku diakabuela Noa mu buatu, ne kabakateya ntema too ne pakalua Mvula wa kabutu kubakomba bonso, ke muikala dikalaku dia Muana wa muntu.” (Mat. 24:38, 39) Nansha muvua bantu kabayi bateleja, Noa wakamanyisha mukenji wa didimuija uvua Nzambi mumupeshe ne lulamatu. Lelu, tudi tuyisha mukenji wa Bukalenge bua kupetesha bantu mpunga wa kulongabu tshidi disua dia Nzambi bua bukua bantu. Anu bu Yehowa, tudi tujinga bikole ne: bantu bitabe mukenji eu ne ‘bashale ne muoyo.’ (Yeh. 18:23) Patudi tuyisha ku nzubu ne ku nzubu, ne miaba idi bantu ba bungi, tudi tudimuija bantu ba bungi ne: Bukalenge bua Nzambi nebulue kubutula ndongoluelu eu udi kule ne Nzambi.​—Yeh. 3:18, 19; Dan. 2:44; Buak. 14:6, 7. w18.05 19 §8-9

Dinayi dia 13/8

Muntu udi ujadika malu ne lulamatu neambe bulelela.​—Nsu. 12:17.

Ntshinyi tshiudi ne bua kuenza padi bamfumu bakandika mudimu wa Bukalenge mu ditunga dienu ne padibu bakuebeja malu adi atangila bena Kristo nebe? Udi ne bua kubambila malu onso audi mumanye anyi? Ntshinyi tshivua Yezu muenze pavua nguvena muene Lomo mumuele nkonko? Mu diumvuangana ne dîyi dinene dia mu Bible dia ne: kudi “tshikondo tshia kupuwa ne tshikondo tshia kuakula,” kuvua misangu ivua Yezu kayi wamba bualu nansha bumue! (Muam. 3:1, 7; Mat. 27:11-14) Mu nsombelu wa nunku, kubenga kusokolola malu nkuimpe bua katuteki bana betu mu njiwu. (Nsu. 10:19; 11:12) Ntshinyi tshiwenza wewe mumanye ne: mulunda webe anyi mulela webe mmuenze mpekatu munene? ‘Amba bulelela.’ Udi ne dibanza dia kuambila bakulu malu onso mudiwu, kukonyangaji malu to. Badi ne bukenji bua kumanya malu mudiwu bua bamanye mushindu muimpe wa kuambuluisha muenji wa mpekatu au bua apetulule malanda ende ne Yehowa.​—Yak. 5:14, 15. w18.10 10 §17-18

Ditanu dia 14/8

Tungunukayi ne kukankamijangana ne kukoleshangana.​—1 Tes. 5:11.

Mmunyi mutudi mua kukolesha bakuabu ne dinanga? Umue mushindu wa kuenza nanku nkubateleja. (Yak. 1:19) Wewe uteleja bakuabu ne uditeka pa muaba wabu, bidi bileja muudi ne dinanga. Mbimpe wele muntu udi utata nkonko ne bulenga bua kumanya mudiye udiumvua. Nunku neuditeke pa muaba wende ne neumukoleshe. Mbimpe amone mudi tshilunji tshiebe tshia mpala tshileja muudi uditatshisha bua bualu buende. Muena Kristo mukuabu yeye ukeba kumvuija malu onso ne mu katoba, ikala ne lutulu ne kuzuki bua kumukosa ku mêyi to. Wewe uteleja ne lutulu, neufike ku diumvua mudiye udiumvua. Abi nebisake muanetu udi utata au bua kukueyemena ne neakuteleje bimpe paudi udienzeja bua kumukolesha. Paudi uleja muudi utabalela bakuabu ne muoyo mujima, nebitambe kubakolesha. w18.09 14 §10; 15 §13

Disambombo dia 15/8

Sumba bulelela.​—Nsu. 23:23.

Dîba ntshintu tshidi muntu yonso udi usumba bulelela ne bua kudipangisha. Bitu bilomba dîba bua kuteleja mukenji wa Bukalenge, kubala Bible ne mikanda yetu, kudilongela Bible, kulongolola bisangilu ne kubuelamu. Tudi ne bua ‘kudisumbila’ dîba, anyi kuangata dîba dia amue malu a mushinga mukese atutu tuenza. (Ef. 5:15, 16, dim.) Bua kupeta dimanya dijalame dia malongesha a nshindamenu a mu Bible, nebituangate dîba bungi kayi? Bidi bilondeshila nsombelu wa muntu ne muntu. Kakuena mikalu bua kulonga meji a Yehowa, njila yende, ne midimu yende nansha. (Lomo 11:33) Tshibumba tshia Nsentedi tshia nzanzanza tshiakafuanyikija bulelela ne “tshilongo tshikese,” kuambatshi ne: “Kushikidi anu pa tshilongo tshimuepele tshia bulelela to. Bu tshimuepele tshikumbanyine kakuvua mua kuikala bia bungi nansha. Tungunuka ne kukungija, tungunuka ne kukeba bia bungi.” Nansha bobu batupeshe muoyo wa tshiendelele, netulonge anu kulonga malu a bungi adi atangila Yehowa. Lelu, mbimpe tuenze mudimu ne dîba dietu ne meji bua kusumba bulelela bua bungi bilondeshile nsombelu wetu. w18.11 5 §7

Dia lumingu dia 16/8

Nuenu balume, tungunukayi ne kunanga bakaji benu.​—Ef. 5:25.

Bible udi ubalomba balume bua kusomba ne bakaji babu “bilondeshile dimanya”; tudi kabidi mua kukudimuna tshiambilu etshi ne: ‘kubatua mushinga; kubumvuila.’ (1 Pet. 3:7, dim.) Kumvuilangana ne kutuangana mushinga mbana ba muntu. Tshilejilu, mulume udi umvuila mukajende mmumanye ne: bu mudi mukajende muikale mumukuatshishi udi umukumbaja, mmushilangane nende ku malu a bungi, kadi ki mmushadile kudiye to. (Gen. 2:18) Nunku udi utabalela majinga ende, umuenzela malu ne kanemu ne bunême. Mulume udi utabalela majinga a mukajende udi kabidi utangila mudiye yeye muine wenzelangana malu ne bantu bakaji bakuabu. Kena ne bua kubenzela malu a mananga anyi kudifila kudibu mu mushindu udi kawuyi muakanyine peshi kufundilangana nabu mesaje a mananga ku Enternete, nansha kubuela mu site mibi to. (Yobo 31:1) Udi ne lulamatu kudi mukajende, kabiyi anu bualu mmumunange to, kadi bualu mmunange kabidi Nzambi ne mmukine malu mabi.​—Mis. 19:14; 97:10. w18.09 29 §3-4

Dimue dia 17/8

Muntu udi wenza malu bu mukese munkatshi muenu bonso, yeye ke udi munene.​—Luka 9:48.

Bua tshinyi mbikole bua tuetu kutumikila bitudi tulonga mu Dîyi dia Nzambi? Bumue bualu budi ne: bidi bikengela kuikala ne didipuekesha bua kuenza tshidi tshiakane, kadi kudi malu adi mua kutupangisha bua kuikala ne didipuekesha. Mu “matuku a ku nshikidilu” aa, tudi banyunguluka kudi bantu badi “badinangi, banangi ba makuta, bena diambu, badibandishi,” ne “kabayi badikanda.” (2 Tim. 3:1-3) Bu mutudi batendeledi ba Nzambi, tudi bamanye ne: ngikadilu eyi mmibi, kadi kudi misangu idibi mua kumueneka bu ne: bantu badi nayi mbatute diakalengele ne bikale ne disanka. (Mis. 37:1; 73:3) Tudi mua kudiebeja ne: ‘Bidiku bikengela nteke majinga a bakuabu kumpala kua anyi meme anyi? Meme ngenza malu “bu mukese,” bantu nebannemeke anyi?’ Tuetu balekele lungenyi lua budinangi lua bena panu lutulombola, malanda etu ne bena mu tshisumbu ne buena Kristo buetu nebinyanguke. Kadi tuetu tukonkonona bilejilu bimpe bia bantu badibu bakuile mu Bible ne tubidikija, netupete masanka. w18.09 3 §1

Dibidi dia 18/8

[Kudi] disanka dia kufila.​—Bien. 20:35.

Kumpala kua Yehowa kufuka bintu, anu yeye nkayende ke uvuaku. Pashishe, wakafuka banjelu ne bantu. Yehowa “Nzambi wa disanka” utu musue kupeshangana bintu bimpe. (1 Tim. 1:11; Yak. 1:17) Udi utulongesha bua tuikale ne muoyo wa kupa bualu mmusue tuikale ne disanka. (Lomo 1:20) Nzambi wakafuka muntu mu tshimfuanyi tshiende. (Gen. 1:27) Mmumue ne: mmutufuke ne ngikadilu yende. Tuetu bidikije tshilejilu tshia Yehowa tshia kupeshangana bintu, netupete disanka dilelela ne neatubeneshe. (Filip. 2:3, 4; Yak. 1:5) Bua tshinyi? Bualu Yehowa mmutufuke ne muoyo wa kupa. Nansha mutudi bapange bupuangane, tudi anu mua kuikala ne muoyo wa kupa bu Yehowa. Yehowa mmusue bua bantu bamuidikije, nunku tudi tumusankisha patudi tupeshangana bintu.​—Ef. 5:1. w18.08 18 §1-2; 19 §4

Disatu dia 19/8

Mikoko yanyi idi yumvua dîyi dianyi.​—Yone 10:27.

Bayidi ba Kristo badi baleja mudibu bumvua dîyi diende padibu bateleja mêyi ende ne baateka mu tshienzedi. “Tunyinganyinga tua mu nsombelu” katuena tubabueja mu ditanaji to. (Luka 21:34) Kadi badi bateka ditumikila mikenji ya Yezu kumpala kua malu onso, nansha padibi bikole menemene. Bana betu badi bashala anu ne lulamatu kudi Yehowa nansha bia kumona lufu. Mushindu mukuabu utudi mua kuleja ne: tudi tuteleja Yezu, nkueleshangana diboko ne bantu badiye muteke bua kutulombola. (Eb. 13:7, 17) Bulongolodi bua Yehowa mbuakajilule malu a bungi bidimu bishale ebi, bu mudi mishindu ya kuyisha, bintu bipiabipia bia kuyisha nabi, mushindu wa kuenza tshisangilu tshia munkatshi mua lumingu, ne mushindu wa kuibaka Nzubu ya Bukalenge, kuyilongolola, ne kuyilama. Tudi ne dianyisha dia bungi bua buludiki buelela meji bimpe budibu batupesha ne dinanga! Tudi batuishibue ne: Yehowa neabeneshe bionso bitudi tuenza bua kulonda buludiki budi bulongolodi buende butupesha mu tshikondo tshiakanyine. w19.03 10-11 §11-12

Dinayi dia 20/8

Katuikadi kabidi [bantu badibu] . . . baya [nabu] eku ne eku . . . ku dishimakajangana dia bantu.​—Ef. 4:14.

Ngumu idi ne ndambu wa bulelela anyi idi ne malu kaayi malelela onso mbualu bukuabu budi mua kutupangisha bua kumanya malu onso mudiwu. Mona tshiakenzekela bena Isalele bavua basombele ku ouest kua musulu wa Yadene mu matuku a Yoshua. (Yosh. 22:9-34) Bakabamanyisha ne: bena Isalele bavua ku est bavua bibake tshioshelu tshinene. Lumu alu luvua ne ndambu wa bulelela. Bena Isalele bavua ku ouest bakitaba lumu alu luvua ne malu kaayi malelela onso, bobu kuamba ne: bana babu bavua batombokele Yehowa. (Yosh. 22:9-12) Diakalenga, kumpala kua bobu kubela mvita, bakatuma bantu ba kueyemena bua bapete bijadiki bionso. Ntshinyi tshiakabambilabu? Kabavua bibake tshioshelu atshi bua kulambula nzambi ya dishima milambu to. Bavua batshibake bua tshikale tshivulukilu, bua kumanyisha muntu yonso ne: bavua batendelela Yehowa. Bena Isalele bavua ku ouest bakangata dîba dia kukeba bijadiki bua lumu luvuabu bapete alu. Bavua ne bua kuikala basanke bikole bua muvuabu kabayi baye kushipa bana babu! w18.08 5 §9-10

Ditanu dia 21/8

Muntu udi wela meji ne: mmuimane adimuke bua kaponyi.​—1 Kol. 10:12.

Anu mudi Paulo muleje, nansha batendeledi balelela badi mua kuditua mu dienza malu mabi. Badi mene mua kuela meji ne: Yehowa utshidi ubanyisha. Kadi kujinga patupu bua kuikala mulunda wa Nzambi anyi kuamba patupu ne: tudi ne lulamatu kudiye, kakutu anu kumvuija ne: Yehowa udi bushuwa utuanyisha to. (1 Kol. 10:1-5) Anu bu muvua bena Isalele bapampakane bua muvua Mose munenge bua kutuluka ku mukuna wa Sinai, lelu bena Kristo badi mua kupampakana bua mudi dituku dia dilumbuluisha dia Yehowa ne bulongolodi bupiabupia butudi bindile bimueneka bu bidi binengakana. Bidi mua kumueneka bu ne: kutshidi bidimu bia bungi kumpala eku bua milayi eyi kukumbana anyi ne: kayakukumbana anu to. Tuetu katuyi badimuke, ngelelu wa meji wa nunku udi mua kutusaka bua kuteka malu a ku mubidi kumpala kua disua dia Yehowa. Ndekelu wa bionso, tudi mua kumbuka ku luseke lua Yehowa, tutuadija kuenza malu atuvua katuyi mua kuenza patuvua mu malanda makole ne Nzambi. w18.07 21 §17-18

Disambombo dia 22/8

Nengenze kabidi bualu buudi mulombe ebu, bualu udi muanyishibue ku mêsu kuanyi ne ndi mukumanye mu dîna.​—Ekes. 33:17.

Yehowa udi mua kutubenesha bikole padiye utumanya petu muntu pa nkayende. Kadi ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua Yehowa atumanye? Tudi ne bua kumunanga ne kudifila kudiye mu nsombelu wetu mujima. (1 Kol. 8:3) Kadi tudi ne bua kulama malanda etu a mushinga mukole atudi badie ne Tatu wetu wa mu diulu. Anu bu bena Kristo ba mu Galatiya bavua Paulo mufundile, tuetu petu tudi ne bua kubenga kudishiya bapika ba “malu matekete a ntuadijilu a tshianana” a panu, bu mudi dikeba lumu. (Gal. 4:9) Bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bakavua baye kumpala bafike too ne ku dimanyibua kudi Nzambi. Kadi Paulo wakamba ne: anu bobu aba bavua benda ‘bakapingana kabidi’ ku malu a patupu. Mu bulelela, Paulo uvua usua kubambila ne: “Nuenu bamane kufuma kule, bua tshinyi nudi nupingana ku malu matatakane, kaayi ne mushinga anukavua balekele?” w18.07 8 §5-6

Dia lumingu dia 23/8

Muena meji udi uteleja ne udi upeta malongesha a bungi.​—Nsu. 1:5.

Diakalenga, kabiena bikengela bua tuetu kuanji kupeta bipeta bibi bia dibenga kutumikila mikenji ya Nzambi bua tushishe kupeta kalasa to. Bilema bivua bantu bakuabu benze bidi bifunda mu Dîyi dia Nzambi bidi bituambuluisha bua kutapa ntala kudimuka. Bushuwa, tudi tupetela malongesha matambe buimpe kudi Nzambi patudi tubala malu avua bantu benze adi mu Bible. Difuanyikijilabi kanyinganyinga kavua mukalenge Davidi mumvue pavuaye mubenge kutumikila mukenji wa Yehowa ne muende masandi ne Beta-sheba. (2 Sam. 12:7-14) Patudi tuenda tubala muyuki eu ne tuwelela meji, tudi mua kudiebeja ne: ‘Ntshinyi tshivua mukalenge Davidi mua kuikala muenze bua kuepuka ntatu ivuaye mupete bua dienda masandi ne Beta-sheba? Meme mutuilangane ne diteta dia buena adi, nenkokeshe bua kudinyema anyi? Nenyeme bu Jozefe anyi nenkuluke bu Davidi?’ (Gen. 39:11-15) Patudi tuela meji ku bipeta bibi bia mpekatu, tudi tupeta bukole bua ‘kukina malu mabi.’​—Amo. 5:15. w18.06 17 §5, 7

Dimue dia 24/8

Nufute Kaisa bintu bia Kaisa, kadi nufute Nzambi bintu bia Nzambi.​—Mat. 22:21.

Malu mabi adi enzeka atu atamba kusaka bantu bua kubuela mu malu a tshididi. Mu matuku a Yezu, difutshisha bantu bitadi ke diakasaka bantu ba bungi bua kubuela mu malu a tshididi. Bavua bafutshisha bantu bavua ku bukokeshi bua bena Lomo bitadi bia bungi bua bintu bivuabu nabi, bua bitupa bia maloba, bua nzubu, ne bua bintu bikuabu; munkatshi muabu muvua bantu bavua bateleja Yezu. Bu muvua balambuishi ba bitadi banange mishiku bikole, bena Yuda bavua bamona kasuba. Bamue balambuishi ba bitadi bavua bapesha bakokeshi bena Lomo makuta bua babapeshe bukokeshi bua bungi, pashishe bavua benza mudimu ne bukokeshi abu bua kulua babanji. Zakayi uvua mfumu wa balambuishi ba bitadi ba mu Yeliko wakalua mubanji bua makuta avuaye udia bantu. (Luka 19:2, 8) Pamuapa balambuishi ba bitadi bakuabu bakalua pabu babanji mu mushindu au. Baluishi ba Yezu bakamuteta bua aleje luende luseke mu tshilumbu tshia difuta bitadi bua kumukuata mu buteyi. “Tshitadi” tshivuabu bakuila tshivua tshia ndenaliyo umue uvua bena Lomo bafutshisha bantu bavuabu bakokesha. (Mat. 22:16-18) Bena Yuda bavua bakine tshitadi etshi bikole bualu tshivua tshileja ne: bavua ku bukokeshi bua bena Lomo. w18.06 5-6 §8-10

Dibidi dia 25/8

Tshionso tshidi muntu ukuna, ke tshiapuolaye kabidi.​—Gal. 6:7.

Kulamata ku luseke lua Satana kutu anu kufikisha ku bipeta bibi. Kakutu kupetesha muntu masanka a nsongo to! (Yobo 21:7-17; Gal. 6:8) Kumanya bukokeshi budi nabu Satana kudi kutuambuluisha ku tshinyi? Kudi kutuambuluisha bua kuikala ne nkatshinkatshi mu mushindu utudi tumona bakokeshi ba panu ne kudi kutusaka bua kutungunuka ne mudimu wetu wa kuyisha. Tudi bajingulule ne: Yehowa mmusue bua tunemeke bakokeshi ba mbulamatadi. (1 Pet. 2:17) Mmusue bua tutumikile mikenji ya mbulamatadi ya bantu padiyi kayiyi ibengangana ne mikenji ya Yehowa. (Lomo 13:1-4) Kadi tudi bamanye ne: katuena ne bua kubuelakana mu malu a pa buloba, tutua tshisumbu kampanda tshia malu a tshididi anyi mfumu kansanga mpanda nansha kakese. (Yone 17:15, 16; 18:36) Bu mutudi bamanye tshidi Satana ujinga kuenzela dîna dia Yehowa ne lumu luende, tudi tudiumvua benzejibue bikole bua kulongesha bantu bakuabu bulelela budi butangila Nzambi wetu. Tudi ne disanka dia mutudi tubikidibua ku dîna dia Nzambi ne dia kudiambila bantu, bamanye ne: kumunanga kudi kutupetesha masanka a bungi kupita kunanga makuta anyi bintu.​—Yesh. 43:10; 1 Tim. 6:6-10. w18.05 24 §8-9

Disatu dia 26/8

Mukaji kumbuki kudi bayende.​—1 Kol. 7:10.

Padiku bilumbu mu dibaka, diabulukangana ke didi dibijikija anyi? Bible kena uleja nsombelu mishilashilangane idi mua kufikisha ku diabulukangana to. Paulo wakafunda ne: “Bikala mukaji ne mulume udi kayi muena kuitabuja, kadi mulume au muanyishe bua kusomba nende, mukaji kalekedi bayende to.” (1 Kol. 7:12, 13) Bualu ebu budi bututangila petu lelu. Mu kuamba kuimpe, kudi misangu ikadibi bimueneke ne: “mulume udi kayi muena kuitabuja” kena ‘wanyisha bua kusomba’ ne mukajende udi muena kuitabuja. Mulume udi mua kuikala umututa bibi, mukaji mufuane kumona ne: mubidi wende anyi muoyo wende bidi mu njiwu. Udi mua kuikala ubenga kuambula bujitu buende ne bua dîku anyi uteka malanda ende ne Nzambi mu njiwu mibi menemene. Bua malu a nunku, mukaji muena Kristo udi mua kumona ne: nansha bayende mua kuamba tshinyi, ki ‘mmuanyishe bua kusomba’ nende to, ne bidi bikengela kuabulukangana. Kadi bena Kristo bakuabu badi pabu mu ntatu ya nunku ki mbabulukangane bobu to; mbananukile ne mbaditatshishe bua kueleshangana diboko bua kulengeja malu. w18.12 13 §14; 14 §16, 17

Dinayi dia 27/8

Owu au mbantu badi . . . bakuama mamuma ne dinanukila.​—Luka 8:15.

Mu tshilejilu tshia mumiaminyi tshidi mu Luka 8:5-8, 11-15, mamiinu ‘ndîyi dia Nzambi,’ anyi mukenji wa Bukalenge. Buloba mmuoyo wa muntu. Mamiinu avua mamate pa buloba buimpe akela miji, kutolokawu, ne “akakuama bimuma misangu lukama kupita.” Anu muvua buloba buimpe bua mu tshilejilu tshia Yezu bulame mamiinu, tuvua bitabe mukenji au ne bawulame. Nunku, mukenji wa Bukalenge au udi bu mamiinu wakela miji, kukolawu kulua kakolakola ka ntete ya blé, ndekelu wa bionso, kukumbanaku bua kukuama mamuma. Mamuma atu kakolakola ka ntete ya blé kakuama, ki ntukolakola tupiatupia to, kadi mmamiinu mapiamapia a blé, bia muomumue, mamuma atudi tukuama, ki mbayidi bapiabapia to, kadi mmamiinu mapiamapia a Bukalenge. Mmunyi mutudi tukuama mamiinu mapiamapia a Bukalenge? Dîba dionso ditudi tumanyisha mukenji wa Bukalenge mu mushindu kampanda anyi kansanga, tudi tupatula mamiinu a buena avuabu bakune mu muoyo wetu bua kuamuangalaja. (Luka 6:45; 8:1) Nunku, tshilejilu etshi tshidi tshitulongesha ne: patudi tutungunuka ne kumanyisha mukenji wa Bukalenge tudi ‘tukuama mamuma ne dinanukila.’ w18.05 14 §10-11

Ditanu dia 28/8

Bantu bonso bandi munange bikole, ndi mbabela ne mbanyoka.​—Buak. 3:19.

Paulo kavua anu musue kukankamija bena Kristo nende patupu to, kadi uvua kabidi musue ‘kufila bintu biende bionso ne kudifila yeye mujima’ bua bualu buabu. (2 Kol. 12:15) Bia muomumue, bakulu kabena ne bua kukankamija bena Kristo nabu ne kubasamba anu ne mêyi a mukana patupu to, kadi badi kabidi ne bua kubakolesha, baleja ku malu adibu benza mudibu baditatshisha bua bualu buabu. (1 Kol. 14:3) Kukolesha bakuabu kudi mua kumvuija kubabela, kadi nansha nanku, Bible udi ne bua kuambuluisha bakulu bua kumanya mua kubela bakuabu mu mushindu udi ukankamija. Yezu mumane kubishibua ku lufu, wakatushila tshilejilu tshitambe buimpe mu bualu ebu. Uvua ne mibelu mikole ya kupesha bena mu bimue bisumbu bia mu Asia mukese, kadi mona muvuaye muyifile. Kumpala kua kubabela, wakela bena mu tshisumbu tshivua mu Efeso, mu Pêgamo, ne mu Tuatila kalumbandi ne muoyo mujima. (Buak. 2:1-5, 12, 13, 18, 19) Bakulu badi ne bua kuidikija tshilejilu tshia Kristo padibu babela bakuabu. w18.04 22 §8-9

Disambombo dia 29/8

Nuenu batatu, . . . tungunukayi ne [kukolesha bana benu] ne mibelu ne didimuija bia Yehowa.​—Ef. 6:4.

Baledi wetu, bushuwa nutu nuenza muenu muonso bua bana benu kabapetshi masama. Nutu nulama mbanza yenu ne mankenda, ne nuimansha tshintu tshionso tshidi mua kunukebela nuenu ne bana benu masama. Bia muomumue, nudi ne bua kuenza bua bana benu kabatangidi filme, ndongamu ya ku TV, kabanayi manaya a mu biamu, anyi kubuela mu site ya Enternete bidi mua kubanyanga ne ngelelu wa meji wa Satana. Yehowa mmunupeshe bukokeshi bua kutabalela makanda a mu nyuma a bana benu. (Nsu. 1:8) Nunku kanutshinyi bua kubelela mikenji idi mimanyine pa mêyi a mu Bible to. Bambilayi bidibu mua kutangila ne kubenga kutangila, ne bambuluishayi bua bumvue tshinudi bangatshile mapangadika au. (Mat. 5:37) Padibu benda bakola, balongeshayi mua kudijinguluila tshidi tshimpe ne tshidi tshibi bilondeshile mikenji ya Yehowa. (Eb. 5:14) Ikalayi bamanye ne: bana benu nebalonge malu nangananga ku binudi nuenza.​—Dut. 6:6, 7; Lomo 2:21. w19.01 16 §8

Dia lumingu dia 30/8

Bantu bakulumpe pamue ne bana. Batumbishe dîna dia Yehowa.​—Mis. 148:12, 13.

Biwikala nsonga muena Kristo, kuenaku mua kudifundila tshipatshila tshia kudia bulunda ne bakulakaje anyi? Badi mua kukulondela malu mimpe avuabu bapete mu mudimu wa Nzambi, ubebejawu ne kanemu. Kuenza nunku nekukoleshe ditabuja diebe ne nekunusake, wewe ne bobu, bua kukenkesha butoke bua bulelela bikole kumpala kua bantu. Tuetu bonso tudi ne bua kuakidila benyi badi balua mu bisangilu bietu. Bobu bakupeshe mudimu wa kulombola tshisangilu tshia buambi, enza bua bakulakaje bayishe bimpe. Bakebela teritware udibu mua kuyisha kakuyi lutatu. Mu imue nsombelu, udi mua kutuma mukulakaje ne nsonga bua ikale umutabalela. Ikala kabidi umvuila badi basama kabayi mua kuyisha bikole. Eyowa, wewe muikale ne dijingulula dia malu ne umvuila bakuabu, newambuluishe bantu bonso bua kuyisha ne tshisumi nansha bobu bukole kayi anyi bikale ne bidimu bungi kayi mu bulelela.​—Lew. 19:32. w18.06 23 §10-12

Dimue dia 31/8

[Kanukuatshi] mudimu ne budikadidi buenu bu tshibuikilu bua kuenza malu mabi, kadi bu bapika ba Nzambi.​—1 Pet. 2:16.

Ki mbimpe tupue muoyo ne: Yehowa mmutupikule ku bupika bua mpekatu ne lufu to. Tshia kupikulangana natshi tshidi tshituambuluisha bua kuenzela Nzambi wetu mudimu ne kondo ka muoyo kimpe, ne bualu ebu budi butupetesha disanka dilelela. (Mis. 40:8) Kadi pa kumbusha kuleja dianyisha bua budikadidi bua mushinga mukole butudi nabu, tudi ne bua kudimuka bua katuenji nabu malu bibi. Mupostolo Petelo wakatudimuija bua kubenga kuangata budikadidi buetu bu bualu bua kudingidila bua kukumbaja majinga a mubidi wetu. Didimuija edi kadienaku dikuvuluija tshivua tshifikile bena Isalele mu tshipela anyi? Kadi njiwu ya muomumue idi mua kutufikila petu, imue misangu kupita ne muvuabi bifikile bena Isalele. Satana ne bulongolodi buende badi bapatula bintu bidi bisankisha bantu bikole bu mudi mvuadilu ne dilengeja dia mubidi, biakudia ne bia kunua, dijikija dia lutetuku, ne malu makuabu a bungi. Bantu bapiluke badi benza madisuisha batu baenza ne bantu bimpe kumona bua kutufikisha ku dimona ne: tudi ne bua kusumba bintu kampanda pabi katuyi nabi dijinga menemene. Mbipepele bua tuetu kuitabakana ne kuenza mudimu bibi ne budikadidi buetu! w18.04 9-10 §7-8

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu