Ngondo 9
Dibidi dia 1/9
Nansha munudi kanuyi banji kumumona, nudi bamunange.—1 Pet. 1:8.
Yezu uvua muditeke pa muaba wa Mâta ne Mariya. Pavuaye mumone muvuabu banyingalala bua lufu lua muanabu Lazalo, “wakapuekesha binsonji.” (Yone 11:32-35) Yezu kakadila anu bualu uvua mujimije mulunda wende to, bualu si uvua mumanye ne: neamubishe. Kadi wakadila bualu uvua mumanye muvua balunda bende bakenga ne biakamulenga ku muoyo. Kumanya muvua Yezu uditeka pa muaba wa bakuabu kudi kutuambuluisha bikole. Bushuwa katuena bapuangane bu yeye to. Kadi tudi bamunange bualu uvua wenzela bakuabu malu ne luse. Bidi bitukankamija bua mukadiye ukokesha mpindieu bu Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi. Ukadi pa kumbusha makenga onso. Bu muvua Yezu muntu pa buloba, mmukumbane bua kulongolola malu mabi onso adi bukokeshi bua Satana bukebele bantu. Mu bulelela, tudi ba diakalenga bualu tudi ne Mukokeshi udi “mua kutumvuila mu matekete etu.”—Eb. 2:17, 18; 4:15, 16. w19.03 17 §12-13
Disatu dia 2/9
Muntu kena mua kulua kundi padi Tatu uvua muntume kayi mumukoke nansha.—Yone 6:44.
Tudi tuambuluisha bantu bua bamanye malu a Nzambi, kadi ki ntuetu badi benza mudimu mutambe bunene to. (1 Kol. 3:6, 7) Yehowa ke udi udikokela bantu kudiye. Kamana kamana, muoyo wa muntu yonso ke wamusaka bua kuitaba lumu luimpe anyi kulubenga. (Mat. 13:4-8) Tuvuluke ne: bantu ba bungi kabavua bitabe mukenji wa Yezu to, pende yeye si ke uvua Mulongeshi mutambe bunene wa katshia ne katshia! Ke bualu kayi ki mbimpe tutekete mu mikolo bikala bantu ba bungi batudi tukeba kuambuluisha kabayi batuitaba to. Tuetu tuditeka pa muaba wa bantu batudi tuyisha netupete masanka a bungi. Mudimu wetu wa kuyisha neutusankishe bikole. Netumone bushuwa mudi disanka dia kufila dipite dia kuangata. Netupepejile kabidi bantu badi “bakaje muoyo wabu bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele” malu bua bateleje lumu luimpe. (Bien. 13:48) Nunku “patutshidi ne mushindu, tuenzelayi bantu bonso malu mimpe.” (Gal. 6:10) Tuetu tuenza nunku, netuikale ne disanka dia kutumbishisha Tatu wetu wa mu diulu.—Mat. 5:16. w19.03 25 §18-19
Dinayi dia 3/9
Munkatshi mua tshisumbu tshia bantu, nenkutumbishe.—Mis. 22:22.
Mukalenge Davidi wakafunda ne: “Yehowa mmunene ne mutambe kuakanyina butumbi.” (Mis. 145:3) Uvua munange Yehowa, ne dinanga adi diakamusaka bua kumutumbisha “munkatshi mua tshisumbu tshia bantu.” (1 Kul. 29:10-13; Mis. 40:5) Lelu, umue mushindu utudi tutumbisha Yehowa nkuandamuna mu bisangilu. Tuetu bonso tutu basue kumvua mandamuna a mishindu ne mishindu mu bisangilu. Bitu bitusankisha patu muana ufila diandamuna dipepele ne muoyo mujima. Bitu bitulenga ku muoyo bikole patudi tumvua muntu umvuija dilongesha kampanda dilelela dia mu Bible didiye ufuma ku dipeta. Bitu bituenza kabidi disanka patudi tumona bantu ‘bapeta muoyo mukole’ bua kufila mandamuna nansha bobu ne bundu anyi bikale batshidi balongelaku muakulu wetu. (1 Tes. 2:2; dim.) Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi ne dianyisha bua mudibu baditatshisha bua kuandamuna? Padi bisangilu bijika, tudi mua kubela tuasakidila bua mandamuna abu mimpe. Mushindu mukuabu wa kuleja dianyisha mpatudi tuandamuna petu. Dîba adi kabena anu batukankamija tuetu mu bisangilu to, kadi tudi tukankamijangana bonso.—Lomo 1:11, 12. w19.01 8 §1-2; 9 §6
Ditanu dia 4/9
Nuikale . . . bena dianyisha.—Kolos. 3:15.
Bantu kampanda 10 bavua mu nsombelu mubi mutambe. Bavua ne nsudi, ne kabavua batekemene ne: nsudi yabu ivua mua kujika to. Dimue edi, bobu kumuenena Yezu, Mulongeshi Munene, lua ku bule. Bavua bumvue bualu bua muvua Yezu wondopa masama a mishindu yonso. Ke bobu kuela lubila ne: “Yezu, Mulongeshi, tumvuilaku luse!” Bakondopibua, disama diabu dionso kujika. Kakuyi mpata, buonso buabu bavua ne dianyisha bua bualu buimpe buvua Yezu mubenzele. Kadi umue wa kudibu wakaleja Yezu dianyisha patoke pamutu pa kudilamina munda. Muena Samalea uvua muondopibue au wakadiumvua muenzejibue bua kutumbisha Nzambi “ne dîyi dikole.” (Luka 17:12-19) Anu bu muena Samalea au, tudi basue kuleja bantu badi batuenzela malu mimpe dianyisha. Yehowa mmutushile tshilejilu mu tshilumbu tshia dileja dianyisha. Tshilejilu, utu uleja dianyisha padiye ubenesha bantu badi bamusankisha. (2 Sam. 22:21; Mis. 13:6; Mat. 10:40, 41) Bible udi utulomba bua ‘kulua bidikiji ba Nzambi bu bana bende bananga.’ (Ef. 5:1) Nunku bualu bunene budi butusaka bua kuleja dianyisha budi ne: tudi basue kuidikija Yehowa. w19.02 14 §1-2; 15 §4
Disambombo dia 5/9
Tshiakulekela muoyo wanyi mutoke!—Yobo 27:5.
Mu kalasa, muana wa bakaji kampanda udi ubenga ne kanemu konso bua kubuela mu tshibilu kampanda tshidi katshiyi tshisankisha Nzambi. Nsongalume kampanda utu ne bundu udi wenda uyisha ku nzubu ne ku nzubu. Udi ukokola ku tshiibi tshia nzubu kutu mulongi wabu mukuabu utu useka Bantemu ba Yehowa. Tatu kampanda udi wenza mudimu bikole bua kukumbaja majinga a bena mu dîku diende; mfumuende wa mudimu udi umulomba bua kuenza bualu kampanda bua dipanga bululame anyi budi bushipa mikenji. Nansha mudi mudimu wende mua kufua, tatu eu udi umvuija mfumuende ne: udi ne bua kuikala ne bululame ne kutumikila mikenji, bualu ke tshitu Nzambi ulomba batendeledi bende. (Lomo 13:1-4; Eb. 13:18) Buebe wewe, bantu basatu aba badi ne ngikadilu kayi? Udi mua kuamba ne: idi ya bungi, bu mudi dikima ne bululame. Kadi kudi ngikadilu mukuabu udi nangananga ne mushinga mukole udibu nende, ke muoyo mutoke. Yonso wa kudibu mmuleje lulamatu kudi Yehowa. Yonso wa kudibu mmubenge kushipa mikenji ya Nzambi. Muoyo mutoke ke udi mubasake bua kuenza malu nanku. Yehowa udi ne bua kuikala musanke bua mudi yonso wa kudibu muleje ngikadilu eu. Tuetu petu tudi basue kuenza bua Tatu wetu wa mu diulu asanke. w19.02 2 §1-2
Dia lumingu dia 6/9
Mikenji [idi] ne mundidimbi wa malu mimpe atshilualua.—Eb. 10:1.
Mikenji ivua itamba kukuba bantu bavua kabayi mua kudikuba nkayabu bu mudi: bana ba nshiya, bakaji bakamba, ne bantu bavua basombe buenyi. Bavua bambile mulumbuluishi yonso wa mu Isalele ne: “Kuena ne bua kukonyangaja tshilumbu tshia muntu udi musombe buenyi anyi tshia muana udi mufuishe tatuende, ne kuena ne bua kukuata tshilamba tshia mukaji mukamba bu tshieya tshia tshintu tshisomba to.” (Dut. 24:17) Yehowa uvua uleja muvuaye utabalela bantu bavua kabayi ne wabu wa kubakuila, ubatabalela ne dinanga dionso. Uvua unyoka bavua babakengesha. (Ekes. 22:22-24) Yehowa mmusue bantu badiye upesha bukokeshi batabalele bantu badi ku bukokeshi buabu ne dinanga. Udi ukina bibindi bia mishindu yonso ne mmusue bua bantu bonso bikale mu bukubi ne babenzele malu mu mushindu muakane, nangananga bantu badi kabayi ne wabu wa kubakuila. (Lew. 18:6-30) Tuetu batuishibue ne: Yehowa udi utuenzela malu mu mushindu muakane, dinanga ditudi bamunange didi dikola. Tuetu banange Nzambi, banange ne mikenji yende miakane, bidi bitusaka bua kunanga bantu bakuabu ne kubenzela malu mu mushindu muakane. w19.02 24-25 §22-26
Dimue dia 7/9
[Lekela] malu adi kaayi a Nzambi ne majinga a panu.—Tito 2:12.
Tuangate tshilejilu tshia mushindu utudi mua kuenza bua ngelelu wa meji wa Satana katunyangi. Yehowa mmutulongeshe ne: ‘masandi ne malu a bukoya a mishindu yonso kabiena [ne bua] kutedibua nansha munkatshi muetu’ to. (Ef. 5:3) Kadi netuenze tshinyi bena mudimu netu anyi balongi netu bobu batuadije kuakula malu a masandi? Kondo ketu ka muoyo (anyi nsentedi wetu) kadi mua kutudimuija ne: wamanya, kudi njiwu! (Lomo 2:15) Netukateleje anyi? Pamutu pa kukateleja, tudi bafuane kudishima, tubanga kuteleja bantu abu anyi tutangila bimfuanyi bidibu mua kuikala balejangana. Pabi edi ke dîba dia tuetu kushintulula malu a kuakula anyi kukeba kua diya kuya bua kuepuka njiwu. Padi binetu batusaka bua tuele meji a malu mabi anyi tuenze, bidi bikengela tuikale ne dikima bua kubakandamena. Tuikale batuishibue ne: Yehowa udi umona mutudi tudienzeja bua kukandamana, ne neatupeshe bukole ne meji bidi bikengela bua kukandamena ngelelu wa meji wa Satana.—2 Kul. 16:9; Yesh. 40:29; Yak. 1:5. w19.01 17-18 §12-13
Dibidi dia 8/9
Pangakelangana meji a midimu yonso ivua bianza bianyi bienze . . . , ngakamona ne: malu onso avua tshianana . . . kakuvua bualu nansha bumue bua mushinga mulelela.—Muam. 2:11.
Solomo uvua ne bukokeshi ne bubanji bua dikema. Wakadifila bua kuanji ‘kuteta masanka ne kumona bualu buimpe buvua mua kulua.’ (Muam. 2:1-10) Uvua muibake nzubu, muenze madimi ne mpangu ya bikunyibua, ne kuenzaye tshionso tshivua muoyo wende musue. Wakalua kumvua bishi? Uvua ne disanka mu nsombelu wende mujima anyi? Muoyo wende wakikisha anyi? Wakukuta bintu anyi? Katubuki to. Solomo nkayende mmutuandamune mu mvese wa lelu. Muaba eu padi dilongesha dinene be! Neushale mudivuluke anyi? Yehowa ki mmusue bua wanji kukenga bua ushishe kupeta kalasa to. Nansha nanku, mbimpe wikale ne ditabuja bua kutumikila Nzambi ne kuteka disua diende pa muaba wa kumpala mu nsombelu webe. Ditabuja adi didi ne mushinga mukole, ne kaditu dielangana mâyi ku makasa nansha kakese. Bushuwa, Yehowa kakupua ‘dinanga diuvua muleje bua dîna diende’ muoyo nansha kakese. (Eb. 6:10) Nunku enza muebe muonso bua ukoleshe ditabuja diebe bua udimuenene mudi Tatu webe wa mu diulu nebe ku muoyo.—Mis. 32:8. w18.12 22 §14-15
Disatu dia 9/9
Nzambi udi utubela bua kuikala ne dinanga dia buena diende mu mushindu eu: patutshivua benji ba mpekatu, Kristo wakatufuila.—Lomo 5:8.
Muntu wa mu nyuma udi ne ditabuja kudi Nzambi ne udi umona malu mudi Nzambi uamona. Utu ukeba buludiki kudi Nzambi ne mmudisuike bua kumutumikila. (1 Kol. 2:12, 13) Davidi mmutushile tshilejilu tshimpe. Wakimba wamba ne: “Yehowa ke tshianyi tshitupa, tshianyi tshidibu bampeshe, ne dikopo dianyi.” (Mis. 16:5) “Tshitupa” atshi tshivua tshikongoloja kabidi malanda avua Davidi mudie ne Nzambi uvuaye wangata bu tshinyemenu tshiende. (Mis. 16:1) Tshivua tshimupeteshe tshinyi? Wakafunda ne: “Meme mujima ndi ne disanka.” Bulelela, kakuvua tshintu tshivua tshimupeshe disanka dia bungi kupita bulunda buende ne Nzambi to. (Mis. 16:9, 11) Bantu badi baditue anu mu bisankasanka ne mu dikeba bubanji kabena bapeta disanka dia buena dia Davidi to. (1 Tim. 6:9, 10) Kukolesha ditabuja kudi Yehowa ne kumuenzela mudimu nebikupeteshe nsombelu wa nsongo ne disanka. Mmunyi muudi mua kudikolesha? Ikala usomba nende, tuambe ne: ikala ubala Dîyi diende, ubandila bintu bidiye mufuke, ne welangana meji bua ngikadilu yende, ne bua mudiye mukunange.—Lomo 1:20. w18.12 25 §7-8
Dinayi dia 10/9
Dibaka dinemekibue munkatshi mua bantu bonso.—Eb. 13:4.
Paulo kavua ufila mubelu wa mu lupitapita to. Kadi uvua uwupesha bena Kristo, ulomba muntu yonso bua kunemeka dibaka, kudiangata ne mushinga wa bungi. Ke muutu pebe umona dibaka anyi? Biwikala mu dibaka, utu umona diebe nanku anyi? Wewe unemeka dibaka, udi mubuele mu mulongo wa bantu ba kuidikija. Yezu uvua unemeka dibaka. Pakamuebejabu kudi Bafalese bua dishipa dia dibaka, wakamba tshivua Nzambi muambe bua dibaka dia kumpala ne: “Bua bualu ebu mulume neashiye tatuende ne mamuende, bubidi buabu nebalue mubidi umue.” Wakamba kabidi ne: “Muntu kapanduludi tshidi Nzambi musuike kaba kamue to.” (Mâko 10:2-12; Gen. 2:24) Nunku Yezu uvua witaba ne: Nzambi ke uvua mufuke dibaka ne uvua mudifuke bua dishale kashidi. Nzambi kavua muambile Adama ne Eva bua bashipe dibaka bua kadikadiku kabidi to. Mukenji uvuaye muele bua dibaka dia mu Edene uvua wa ne: muntu ikale ne mukaji umue, “bubidi buabu” balamatangane bua kusomba pamue bua kashidi. w18.12 10-11 §2-4
Ditanu dia 11/9
Nushintuluke pa kukudimuna meji enu.—Lomo 12:2.
Patuakabanga kulonga bulelela, tuakamanya mushinga wa ditumikila mikenji ya nshindamenu ya Yehowa. Kadi patudi tuenda tukola mu nyuma, tudi tulonga malu a bungi adi atangila ngelelu wa meji wa Yehowa bu mudi: malu adiye munange, adiye mukine, ne mushindu udiye umona malu mashilashilangane. Ngelelu wa meji eu nealombole bienzedi bietu ne mapangadika etuNansha mudi kulonga bua kuela meji bu Yehowa kutuenza disanka, kudi mua kuikala kabidi lutatu bualu kudi misangu idi ngelelu wetu wa meji wa bantu bapange bupuangane mua kutunyangila malu. Tshilejilu, bidi mua kutukolela bua kumvua mmuenenu wa malu wa Yehowa mu malu a bukezuke bua mu bikadilu, dinanga dia bintu bia ku mubidi, mudimu wa buambi, dienza mudimu bibi ne mashi, anyi malu makuabu. Ntshinyi tshitudi mua kuenza? Mmunyi mutudi mua kutungunuka ne kuenza bua meji a Nzambi ashale etu? Tudi ne bua kukudimuna meji etu pa kulonga Dîyi dia Nzambi bua kujingulula meji ende, kuelangana meji bua bitudi tulonga, ne kuenza bua ngelelu wetu wa meji apetangane ne wa Nzambi. w18.11 23-24 §2-4
Disambombo dia 12/9
Too ne dîba kayi dindi ne bua kulomba diambuluisha bua malu a tshikisu, kadi wewe kuyi wenza bualu?—Hab. 1:2.
Habakuka uvua ne muoyo tshikondo tshibi tshitambe tshivua tshimuteka mu diteta. Bivua bimutonda bikole bualu bantu ba tshikondo tshiende bavua bantu babi bena tshikisu. Malu mabi abu avua mua kujika dîba kayi? Bua tshinyi Yehowa uvua munenge bua kushisha kuajikija? Tshionso tshivua Habakuka umona kudi bena tshisamba tshiabu tshivua anu malu mabi ne dikengeshanga. Wakadimona mushikile. Nunku mu tshikondo tshibi atshi, wakabila Yehowa bua enze bualu. Habakuka uvua mua kuikala mutuadije kuela meji ne: Yehowa katshivua utabalela tshisamba tshiende to. Bivua bimueneka bu ne: Nzambi utshivua unengakana. Ukadiku mudiumvue muvua muena mudimu wa Nzambi eu mudiumvue emu anyi? Habakuka uvuaku mujimije dieyemena diende kudi Yehowa anyi? Wakapangila mua kulama ditabuja mu milayi ya Yehowa anyi? Kabiena anu nanku to! Bu muvuaye mukuatshile Yehowa ntatu yende ne malu avua mamutonde kayi mubikuatshile bantu, bidi bileja ne: kavua mujimije ditekemena to. Bidi bimueneka patoke ne: uvua usamisha mutu bualu kavua mumanye dîba divua Yehowa mua kuenza bualu ne tshivuaye muanji kumulekeela mu nsombelu wa tunyinganyinga au to. w18.11 14 §4-5
Dia lumingu dia 13/9
Lekelayi kudibutshila biuma pa buloba.—Mat. 6:19.
Pavua Yezu mubikile Petelo ne Andele bavua balobi bua balue “balobi ba bantu,” Bible udi wamba ne: “bakalekela tupamba tuabu.” (Mat. 4:18-20) Bushuwa, ba bungi ba ku bantu badi balonga bulelela lelu kabena anu mua kulekela midimu yabu to. Badi ne majitu adi Bible ubalomba bua kukumbaja. (1 Tim. 5:8) Kadi bantu badi balonga bulelela badi ne bua kuikala bashintulula mmuenenu wabu wa bintu bia ku mubidi ne batangilulula malu adibu bangata ne mushinga. Tuangatayi tshilejilu tshia Maria. Wende wonso uvua anu dinaya dia golf (dinaya dia batuta kandundu kenze bu katenise ne kadikombo bua kaye kubuela mu katshina). Tshipatshila tshiende tshivua tshia kulua munayi munene wa dinaya edi bua apete makuta a bungi. Pashishe Maria wakatuadija kulonga Bible, ne wakasanka bua muvua bulelela bushintulule nsombelu wende. Maria wakamona ne: bivua mua kumukolela bua kuipatshila malu a mu nyuma ne biuma pamue. (Mat. 6:24) Wakalekela tshipatshila tshiende tshia kulua munayi munene wa golf. Udi mpindieu mpanda-njila; yeye nkayende udi wamba ne: udi ne “nsombelu wa disanka ne wa nsongo wa katshia ne katshia.” w18.11 5 §9-10
Dimue dia 14/9
Yeye si mmuena mabaya, muana wa Mariya.—Mâko 6:3.
Pakakumbaja Yezu bidimu 30, wakalekela mudimu wa mabaya bualu uvua mumanye ne: kuikala muyishi kuvua mudimu wa mushinga mukole. Wakamba ne: kumanyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi ke bumue bua ku malu avua Nzambi mumutumine pa buloba. (Mat. 20:28; Luka 3:23; 4:43) Yezu uvua wangata kuyisha ne mushinga wa bungi, ne uvua musue bua bantu bakuabu benze nende mudimu au. (Mat. 9:35-38) Tuetu bonso katuena bena mabaya to, kadi buonso buetu tutu tuyisha lumu luimpe. Kuyisha mmudimu wa mushinga mukole, Nzambi muine udi uwenza; ke bualu kayi tudi tubikidibua ne: “benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi.” (1 Kol. 3:9; 2 Kol. 6:4) Tudi tuitabuja ne: “Nshindamenu muine wa dîyi [dia Yehowa] mbulelela.” (Mis. 119:159, 160) Ke bualu kayi tudi tuenza ne muetu muonso bua ‘kulongesha dîyi dia bulelela bimpe menemene’ patudi tuyisha. (2 Tim. 2:15) Bua bualu abu, tudi tutungunuka ne kuakaja mushindu utudi tuyisha ne Bible, tshiamu tshinene tshia mudimu tshia kulongesha natshi bantu malu malelela adi atangila Yehowa, Yezu, ne Bukalenge bua Nzambi. w18.10 11 §1-2
Dibidi dia 15/9
Ambuluisha badi batekete ne . . . vuluka mêyi a Mukalenge Yezu.—Bien. 20:35.
Padi mulume widikija tshilejilu tshimpe tshia Yezu Kristo udi ku mutu kuende, nebikale bipepele bua mukajende kuikalaye ne “kanemu kakole” kudiye. (Ef. 5:22-25, 33) Bu mudiye unemeka bayende, nebimusake bua kumuenzela malu ne bulenga. Padi mulume ne mukajende benzelangana malu ne bulenga, badi bashila bana babu tshilejilu tshimpe. Bushuwa, baledi badi ne bujitu bunene bua kulongesha bana babu bua kuenzela bakuabu malu ne bulenga. Tshilejilu, baledi badi mua kulongesha bana babu bua kubenga kunyemakana mu Nzubu wa Bukalenge. Baledi ne bana babu bobu batuilangane ne bantu bakuabu, pamuapa bua kudia, badi mua kuambila bana babu bua bashile bantu bakole muaba wa kumpala padibu bela mulongo bua kuangata biakudia. Padi muana kampanda utuenzela kabualu kimpe, bu mudi utunzuluila tshiibi, mbimpe tumuele kalumbandi. Kumuela kalumbandi nekumukoleshe, ne neamone ne: “Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.” w18.09 29 §5-6
Disatu dia 16/9
Mulombodi wenu udi anu umue, Kristo.—Mat. 23:10.
Buludiki butudi tupetela kudi Mukalenge wetu Yezu Kristo udi ukokesha nebutuambuluishe lelu ne mu matuku atshilualua. Nunku, tusankayi bua malu mimpe atudi tupeta bua mutudi tuitaba malu adibu bashintulula mu bulongolodi. Mbimpe nuyukidilangane mu ntendelelu wenu wa mu dîku bua malu mimpe anudi bapete bua mudibu bashintulule malu bua bisangilu ne bua buambi. Tuetu bajingulule bua tshinyi bulongolodi bua Yehowa mbutulombe bua kuenza malu kampanda ne masanka adiwu atupetesha, netulonde anu buludiki abu ne disanka. Tudi tusanka bua mudi dikepesha bungi bua mikanda ya pa mabeji dikepeshisha ditula dia makuta. Dienza mudimu ne biamu bidi bipatuke matuku aa didi dituambuluisha bua kuyisha pa buloba bujima. Nunku tutambe kuyisha ne mikanda, ne filme ne bintu bietu bikuabu bia kuteleja patupu. Patudi tuenza nunku, tudi tutumikila Kristo udi musue bua tuenze mudimu ne bintu bia bulongolodi ne meji. Patudi tulonda buludiki bua Kristo ne muoyo mujima, tudi tukolesha ditabuja dia bakuabu ne buobumue buetu. w18.10 25-26 §17-19
Dinayi dia 17/9
Bu mutuvua ne dinanga dikole kunudi, katuvua badisuike bua kunupesha anu lumu luimpe lua Nzambi nkayalu to, kadi ne kudifila kabidi ne tuetu bine.—1 Tes. 2:8.
Patudi tuleja bakuabu ngikadilu wa Nzambi wa luse eu, tudi mua kupetesha muntu busambi buvuaye mulombe Yehowa. (2 Kol. 1:3-6) Kadi kukebi bua benze malu bu bapuangane to. Ikala umona bena Kristo nebe mu mushindu mukumbanyine. Wewe ukeba bua bena Kristo nebe benze malu kabayi ne kalema, newedibue mâyi ku makasa. (Muam. 7:21, 22) Yehowa mmumanye ne: nansha mu malu adiye utulomba bua kuenza, netuenze anu bilema. Tuetu tumuidikija, netuikale ne bana betu lutulu padibu batuenzela bilema. (Ef. 4:2, 32) Pamutu pa kuenza bua bamone ne: kabena ne tshia nsongo tshidibu benza, mbimpe kubela kalumbandi bua bidibu benza. Bidi mua kubakankamija. Kuela bakuabu kalumbandi ne muoyo mujima kudi mua kubakolesha ne kubambuluisha bua bapete ‘tshidibu mua kusankila’ mu mudimu wabu wa tshijila. Kuenza nanku nkutambe buimpe pamutu pa kubafuanyikija ne bakuabu.—Gal. 6:4. w18.09 16 §16-17
Ditanu dia 18/9
Biakudia bianyi nkuenza disua dia yeye udi muntume ne kujikija mudimu wende.—Yone 4:34.
Bua Yezu, mu biakudia bia mu nyuma mudi dilonda buludiki bua Nzambi. Mmu ngumvuilu kayi mudi bualu ebu bufuanangane ne biakudia? Anu mudi kudia biakudia bidi bimpe kusankisha mubidi ne kuwudiisha, kuenza disua dia Nzambi kudi kukolesha ditabuja dietu bua kupeta muoyo wa tshiendelele. Muntu udi ne meji ngeu udi utumikila mibelu ya Nzambi. (Mis. 107:43) Mbimpe kudienzeja bua kupeta meji. Bible udi wamba ne: “Kakuena tshintu tshiudi ujinga tshidi mua kufuanyikijibua nawu. . . . Adi mutshi wa muoyo kudi badi baakuata, ne nebabikile badi batungunuka ne kuakuata bikole ne: mba diakalenga.” (Nsu. 3:13-18) Yezu wakamba ne: “Nuenu bamanye malu aa, nudi ba diakalenga binuaenza.” (Yone 13:17) Bayidi bavua mua kushala ba diakalenga anu pavuabu batungunuka ne kuenza malu avua Yezu mubalongeshe. Kabakitaba malongesha ende ne kulonda tshilejilu tshiende anu kasangu kamue to; kadi bakashala benza nanku mu nsombelu wabu mujima. w18.09 4 §4-5
Disambombo dia 19/9
Nzambi wakabanga kufuka muntu mu tshimfuanyi tshiende.—Gen. 1:27.
Nzambi wakapesha bena dibaka ba kumpala mêyi a kulonda avua ne bua kuikala mabasake bua kuditatshisha bua diakalenga dia bakuabu, nansha mutshivuabu nkayabu mu budimi bua Edene. Yehowa wakabenesha Adama ne Eva, kubambilaye bua bavulangane, buwuje buloba tente, ne babukokeshe. (Gen. 1:28) Bu muvua Mufuki uditatshisha bikole bua diakalenga dia bifukibua biende, baledi betu ba kumpala bavua pabu ne bua kuditatshisha bua disanka dia bana babu bavuabu ne bua kulua kulela. Bavua ne bua kualabaja Mparadizu pa buloba bujima bua diakalenga dia bana babu bonso. Uvua mudimu munene uvua ulomba kuwenza pamue ne bena mu dîku diabu bavua ne bua kuvulangana. Bantu bapuangane bavua ne bua kuenza mudimu pamue ne Yehowa bua kuvuija buloba Mparadizu ne kukumbaja disua diende; nunku, bavua babuela mu dikisha dia Nzambi. (Eb. 4:11) Elabi meji muvua mudimu au mua kubasankisha! Bu bobu badifile bua diakalenga dia bakuabu, Yehowa uvua ne bua kuikala mubabeneshe bikole ne mubapeteshe disanka dilelela. w18.08 18 §2; 19-20 §8-9
Dia lumingu dia 20/9
Uvua mushiminyine muena mudimu webe malu kudi mfumu mukalenge wanyi.—2 Sam. 19:27.
Kadi netuenze tshinyi bobu batuendeshile ngumu ya mafi? Bavua bendeshile Yezu ne Yone mubatiji ngumu ya mafi. (Mat. 11:18, 19) Ntshinyi tshiakenza Yezu? Kakajimija dîba diende dionso ne makanda ende onso wenda udibingisha to. Kadi wakalomba bantu bua bakebe bijadiki mu malu avuaye muenze ne mulongeshe. Yezu wakamba ne: “Meji adi adibingisha ku bienzedi biawu.” (Mat. 11:19; dim.) Tudi mua kupeta dilongesha dia mushinga mukole muaba eu. Kudi misangu idi bantu mua kutushiminyina malu anyi kutubipisha ku bantu, banyanga lumu luetu. Tudi pamuapa mua kujinga bua kudibingisha anyi kuenza bualu kampanda bua lumu ludibu batunyangile alu. Bushuwa, kudi anu tshitudi mua kuenza. Muntu yeye mutuendeshile ngumu ya mafi, mbimpe tuikale ne nsombelu udi uleja bakuabu ne: ngumu ayi nya mafi bushuwa. Anu mudi tshilejilu tshia Yezu tshileja, bienzedi bietu bimpe bia buena Kristo bidi mua kujadikila bantu ne: ngumu idibu batuendeshila ki mmilelela to. w18.08 6 §11-13
Dimue dia 21/9
Yehowa Nzambi webe ke uudi ne bua kutshina, yeye ke uudi ne bua kuenzela mudimu, yeye ke uudi ne bua kulamata.—Dut. 10:20.
Mu muyuki wa mu Bible udi wakula bua dibenga kutumikila diaKayina, dia Solomo, ne dia bena Isalele ku mukuna wa Sinai mudi malu adi apetangana. Bantu abu bavua ne mpunga wa ‘kunyingalala bua mpekatu ne kushintuluka.’ (Bien. 3:19) Bushuwa, Yehowa katu ulekela bantu badi benze bubi lukasa to. Mu tshilumbu tshia Alona, Yehowa wakamufuila luse. Lelu eu, Yehowa udi mua kutudimuija ku diambuluisha dia bualu kampanda bulonda mu Bible, dia mikanda yetu, anyi dia mubelu mulenga wa kudi muena Kristo netu. Tuetu tuteya ntema ku mavuluija aa, Yehowa neatuenzele malu ne luse. Yehowa udi ne tshidiye utulejila ngasa wende. (2 Kol. 6:1) Mbua kutupetesha mpunga wa “kulekela malu adi kaayi a Nzambi ne majinga a panu.” (Tito 2:11-14) Bu mututshidi “munkatshi mua ndongoluelu wa malu udiku eu,” netutuilangane ne nsombelu yateka lulamatu luetu kudi Yehowa mu diteta. Tuikalayiku anu badiakaje bua kushala balamate ku luseke lua Yehowa bikole! w18.07 21 §20-21
Dibidi dia 22/9
Yehowa mmumanye badi bende.—2 Tim. 2:19.
Mmunyi mutudi mua kukolesha dijinga dietu dia kuanyishibua kudi Yehowa pamutu pa kuanyishibua kudi bena panu? Tudi ne bua kuvuluka malu a mushinga abidi. Bua kumpala, Yehowa utu anu wanyisha bantu badi bamuenzela mudimu ne lulamatu. (Eb. 6:10; 11:6) Udi wanyisha mutendeledi wende yonso bikole, ne buende yeye kulengulula bantu badi bamulamate ‘nkupanga buakane.’ “Mmumanye njila wa bantu bakane” ne mmumanye mua kubasungila mu diteta. (Mis. 1:6; 2 Pet. 2:9) Buibidi, Yehowa udi mua kutuanyisha mu mishindu itudi katuyi batekemene to. Bible udi wamba bua bantu badi benza malu mimpe anu bua babamone kudi bakuabu ne: kabakupeta difutu kudi Yehowa nansha. Bua tshinyi? Bualu bakadi bapete difutu diabu dionso. (Mat. 6:1-5) Kadi Yezu wakamba bua bantu badibu kabayi batumbisha bua malu mimpe adibu benzela bakuabu ne: Tatu wende ‘udi ubamona mu musokoko.’ Udi umona malu adibu benza au, ne udi ufuta muntu yonso bilondeshile malu au. w18.07 9 §8, 10
Disatu dia 23/9
Wewe lekela kubikila bintu bidi Nzambi mukezule ne: mbibipe.—Bien. 10:15.
Petelo kavua mujingulule tshivua dîyi adi disua kumuambila to. Diakamue bantu bavua Kônelio mutume kufikabu. Pavua Petelo mupete buludiki bua nyuma muimpe, wakaya nabu kua Kônelio. Bu Petelo muimanyine anu pa tshimuenekelu patupu, kavua mua kuikala muye kua Kônelio to. Bena Yuda kabavua mua kudiata kua bantu ba bisamba bia bende to. Bua tshinyi Petelo uvua muyaku nansha muvuaye ne kansungansunga? Tshikena kumona tshivuaye mupete ne buludiki bua kudi nyuma muimpe bivua bishintulule meji ende. Kakuyi mpata, yeye mumane kuteleja malu avua Kônelio muambe, wakalua kuamba ne: “Mpindieu ndi mujingulule bulelela ne: Nzambi kena ne kansungansunga to, kadi udi witaba muntu wa mu tshisamba tshionso udi umutshina ne udi wenza malu makane.” (Bien. 10:34, 35) Etshi tshivua bushuwa ngumvuilu wa malu mupiamupia uvua Petelo mupete! w18.08 9 §3-4
Dinayi dia 24/9
Kinayi malu mabi.—Amo. 5:15.
Tudi mua kubenga kuenza malu adi Nzambi mukine. Kadi kudi malu anyi nsombelu mikuabu idi Bible kayi muleje patoke tshia kuenza to. Mu nsombelu eyi, mmunyi mutudi mua kujadika tshidi Nzambi wanyisha? Ke muaba udi kondo ka muoyo kalongesha kudi Bible kabuelela mu tshialu au. Bua dinanga, Yehowa mmutupeshe mêyi manene bua alombole kondo ketu ka muoyo. Yeye nkayende udi wamba ne: “Meme, Yehowa, ndi Nzambi webe, Yeye udi ukulongesha bua diakalenga diebe, Yeye udi ukulombola mu njila uudi ne bua kuendela.” (Yesh. 48:17, 18) Patudi tuelangana meji a mêyi manene a mu Bible, tudi tuakaja kondo ketu ka muoyo, tukaludika, ne tukafumba. Kuenza nanku kudi kutuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe. Mêyi manene mmalu malelela a nshindamenu anyi mmalongesha manene adi atulombola bua kuela meji bimpe ne kuangata mapangadika mimpe. Kumanya tshidi mêyi manene kudi kukongoloja kumvua meji a Muedi wa mikenji ne tshidiye muyelele. w18.06 17 §5; 18 §8-10
Ditanu dia 25/9
Mbianyishibue bua kufuta Kaisa tshitadi anyi ki mbianyishibue?—Mat. 22:17.
Bena dia Helode bavua batete Yezu abu bavua batekemene ne: yeye mubenge difuta bitadi, bavua bamuamba ne: uvua utombuesha bantu. Kadi yeye muambe ne: bivua bikengela kufuta bitadi, bantu bavua balekela kumulonda. Yezu uvua mudimuke bua kubenga kutua ku luseke lumue anyi ku lukuabu. Yezu uvua mumanye bimpe ne: balambuishi ba bitadi bavua badia mishiku bikole. Kavua musue bua bualu ebu bumubueje mu ditanaji to. Kadi wakadifila bikole bua kuleja bantu ne: anu Bukalenge bua Nzambi ke buajikija ntatu yabu. Nunku, mmushile bayidi bende bonso tshilejilu tshia kulonda. Kabena ne bua kubuelakana mu malu a tshididi nansha bua kabingila kayi to. Bena Kristo badi bakeba Bukalenge bua Nzambi ne buakane buende. Kabena ne bua kuleja mudi mapangadika a bena tshididi mikale mimpe anyi mabi, peshi kuakula bibi bua malu mabi adibu benza to. (Mat. 6:33) Bantemu ba Yehowa ba bungi mbafike ku dilekela malu a tshididi avuabu banange kumpala. w18.06 6 §9-11
Disambombo dia 26/9
Bana ba balume ba Nzambi mulelela bakatuadija kumona ne: bana ba bakaji ba bantu bavua bimpe kumona.—Gen. 6:2.
Pamuapa Satana kavua anu muteye banjelu bapange lulamatu abu bua kuenda masandi patupu to, kadi uvua mua kuikala kabidi mubalaye bua bobu kukokesha bukua bantu. Tshipatshila tshiende tshivua mua kuikala tshia kupangisha dilua dia ‘muana wa mukaji’ uvuabu balaye. (Gen. 3:15) Mu mishindu yonso, Yehowa wakanyangakaja mayele ende onso pakatumaye Mvula wa kabutu uvua mulue kunyangakaja bionso bivua Satana ne banjelu bantomboji balongolola tshikondo atshi. Nanku katuena ne bua kupepeja buteyi bua tshiendenda tshia masandi anyi njiwu ya lutambishi nansha kakese. Banjelu bavua badisange ne Satana bavua benze mudimu kumpala kua Nzambi muine munkatshi mua bidimu bungi kabuyi kubala. Nansha muvuabu muaba muimpe au, ba bungi ba kudibu bakalekela majinga mabi asa miji munda muabu ne akola. Bia muomumue, tudi mua kuikala benzele Nzambi mudimu bidimu bia bungi mu tshitupa tshia bulongolodi buende tshidi pa buloba. Kadi nansha mutudi muaba mukezuke wa mu nyuma eu, majinga mabi adi mua kuasa miji munda muetu. (1 Kol. 10:12) Nanku, bidi ne mushinga bua tuikale tukonkonona muoyo wetu ku musangu ne ku musangu, ne tulekela meji mabi ne lutambishi.—Gal. 5:26; Kolos. 3:5. w18.05 25 §11-12
Dia lumingu dia 27/9
Ndi ne kanyinganyinga kakole ne dikenga didi kadiyi dijika mu muoyo wanyi.—Lomo 9:2.
Paulo wakateketa mu mikolo bualu bena Yuda bavua babenga kuteleja mukenji wa Bukalenge. Nansha nanku, kakalekela kubayisha to. Mona tshiakaluaye kuamba mu mukanda wakafundilaye bena Kristo ba mu Lomo bua muvuaye umvua bua bena Yuda abu: “Dijinga dia muoyo wanyi ne disengelela dianyi kudi Nzambi bua bualu buabu bidi ne: bapete lupandu bulelela. Bualu ndi njadika bua bualu buabu ne: badi ne tshisumi bua Nzambi, kadi ki mbilondeshile dimanya dijalame to.” (Lomo 10:1, 2) Paulo wakaleja tshivua tshimusaka bua kutungunuka ne kuyisha bena Yuda abu. Tshivua ‘dijinga dia muoyo wende.’ Uvua musue ne: bamue bena Yuda bapete lupandu. (Lomo 11:13, 14) Uvua ulomba Nzambi bua ambuluishe muena Yuda yonso bua itabe mukenji wa Bukalenge. Wakamba kabidi ne: “Badi ne tshisumi bua Nzambi.” Uvua mumone malu mimpe kudi bantu abu ne mumone ne: bavua pabu mua kulua kuenzela Yehowa mudimu. Tuetu tuenza mudimu ne tshisumi, tudi mua kuvuija bantu ba muoyo muimpe bayidi ba Kristo ba tshisumi. Paulo pende uvua mumanye bualu ebu. w18.05 13 §4; 15-16 §13-14
Dimue dia 28/9
[Akulayi] dîyi dimpe didi mua kukolesha bakuabu padibi bikengela, bua dikuatshishe badi bateleja.—Ef. 4:29.
Yonso wa kutudi udi ne bua kuela meji bua tshidiye mua kuenza bua kuambuluisha bakuabu. Paulo wakabela bena Kristo bena Ebelu ne: “Koleshayi bianza bidi bilembelele ne binu bidi bitekete, ne tungunukayi ne kululamijila makasa enu njila, bua tshidi ne bulema katshipawuki, kadi tshiondopibue.” (Eb. 12:12, 13) Tuetu bonso, nansha bana kabidi, tudi mua kukoleshangana ne mêyi adi akankamija. Paulo wakafila mubelu eu: “Nunku bikalaku dikankamija kayi dionso mu Kristo, bikalaku busambi bua dinanga kayi buonso, bikalaku buwetu bua mu nyuma kayi buonso, bikalaku dinanga dikole ne diumvuilangana luse kayi dionso, nuenze bua disanka dianyi divulangane pa kuikala ne meji amue ne kuikala ne dinanga dia muomumue, kuikala mu buobumue mu bionso, kuikala ne meji amue. Kanuenji bualu nansha bumue ne lungenyi lua dikokangana anyi lua kudimona bapite bakuabu, kadi ne didipuekesha, numone bakuabu bu banupite nuenu, panudi kanuyi nutangila anu malu enu nkayenu, kadi nutangila kabidi malu a bakuabu.”—Filip. 2:1-4. w18.04 22 §10; 23 §12
Dibidi dia 29/9
Nuikale bu bantu badi ne budikadidi, . . . nukuata mudimu ne budikadidi buenu bu . . . bapika ba Nzambi.—1 Pet. 2:16.
Yehowa uvua mutupikule ku mukenji wa mpekatu ne wa lufu ku diambuluisha dia Yezu bua tuikale “bu bapika ba Nzambi” badilambule kudiye. Patudi tudifila bikole mu malu a mu nyuma, bidi bituambuluisha bua kubenga kuenza malu bibi ne budikadidi buetu ne kubenga kukuatshibua ku bupika kudi bipatshila ne majinga bia panu. (Gal. 5:16) Tuangatabi tshilejilu tshia Noa ne dîku diende. Bavua banyunguluka kudi bena tshikisu ne benzavi. Kadi kabavua balekele majinga ne bipatshila bia bantu ba tshikondo atshi bibakuata ku bupika to. Mmunyi muvuabu bafike ku dienza nanku? Bavua basungule bua kudifila bikole mu mudimu uvua Yehowa mubapeshe, mmumue ne: kuibaka buatu, kukeba biakudia biabu ne bia nyama, ne kudimuija bantu bakuabu. Bible udi wamba ne: “Noa wakenza malu bilondeshile bionso bivua Nzambi mumutumine dîyi bua kuenza. Wakenza amu nanku.” (Gen. 6:22) Tshiakenzeka ntshinyi? Noa ne dîku diende bakapanduka ku nshikidilu wa bulongolodi abu.—Eb. 11:7. w18.04 10 §8; 11 §11-12
Disatu dia 30/9
Nenkupeshe bukokeshi buonso ebu ne butumbi buawu, bualu bakadi babumpeshe, ne ndi mbupesha muntu yonso undi musue.—Luka 4:6.
Bua kupambuisha “ba pa buloba bonso,” Satana ne bademon bende kabena benza mudimu anu ne mbulamatadi patupu to, badi kabidi benza mudimu ne bitendelelu ne malu a bungenda mushinga. (Buak. 12:9) Satana udi umuangalaja malu adiye ushiminyina Yehowa ku diambuluisha dia bitendelelu bia dishima. Bualu bukuabu, bidi bimueneka ne: Diabolo mmudisuike bua kufikisha bantu ba bungi ku dipua dîna dia Nzambi muoyo. (Yel. 23:26, 27) Nunku, bamue bantu badi bela meji ne muoyo mujima ne: badi batendelela Nzambi, kadi mu bulelela bikale batendelela bademon. (1 Kol. 10:20; 2 Kol. 11:13-15) Satana udi kabidi umuangalaja mashimi ku diambuluisha dia malu a bungenda mushinga. Tshilejilu, bangenda mushinga batu baleja bantu ne: bua kuikala ne disanka, badi ne bua kukeba makuta a bungi ne kuikala ne bintu bia bungi. (Nsu. 18:11) Bantu badi bitaba dishima edi, badi baditua mu dienzela “Biuma” mudimu pamutu pa kuwenzela Nzambi. (Mat. 6:24) Ndekelu wa bionso, dinanga didibu banange bintu bia ku mubidi didi dijimija dinanga divuabu banange Nzambi.—Mat. 13:22; 1 Yone 2:15, 16. w18.05 23 §6-7