Ngondo 10
Dinayi dia 1/10
Nudile ne badi badila.—Lomo 12:15.
Katuena mua kumanya tshidi mu mioyo ya bantu bu Yehowa ne Yezu to. Nansha nanku, tudi mua kuditatshisha bua kumanya mudi bakuabu bumvua ne bidibu nabi dijinga. (2 Kol. 11:29) Katuena tuenza malu bu bantu bena budinangi badi mu buloba ebu to. Tuetu tudi tuditatshisha bua kubenga ‘kutangila anu malu etu nkayetu, kadi tudi tutangila kabidi malu a bakuabu.’ (Filip. 2:4) Bakulu ba mu tshisumbu ke badi nangananga ne bua kuditeka pa muaba wa bakuabu. Mbamanye ne: nebalue kufila luapolo lua mudibu benzela mikoko malu. (Eb. 13:17) Mbimpe bakulu bikale bumvuila bena Kristo nabu bua kumona mua kubambuluisha. Mmunyi mudi bakulu mua kuleja mudibu baditeka pa muaba wa bakuabu? Mukulu udi uditeka pa muaba wa bakuabu udi ufila dîba diende bua kuambuluisha bena Kristo nende. Udi ubela nkonko, pashishe ubateleja ne ntema yonso ne lutulu kabidi. Bidi nangananga ne mushinga padi umue wa ku mikoko ya Nzambi eyi ujinga kuleja malu adi mamutonde, kadi upangila miaku mimpe ya kumvuija mudiye umvua. (Nsu. 20:5) Padi mukulu witaba bua kufila dîba diende bua kuambuluisha bena Kristo nende, badi bamueyemena, bulunda buabu budi bukola ne dinanga diabu kabidi.—Bien. 20:37. w19.03 17 §14-17
Ditanu dia 2/10
Bu bimuma bia pome bia or mu bitekelu bia arjan ke mudi dîyi diamba mu tshikondo tshiakane.—Nsu. 25:11.
Dianyisha didi bu tshiakudia tshimpe tshitudi tudia; tshidi tshisankisha bikole patudi tutshidia ne bantu. Patudi tudiumvua banyishibue, bidi bituenza disanka. Patudi tuleja dianyisha dietu patoke kudi bantu bakuabu, bidi bibenza pabu disanka. Muntu utudi tuela tuasakidila udi umona ne: bionso bidiye muenze bua kutuambuluisha anyi bua kutupesha tshintu tshituvua natshi dijinga ki mbiye mu mâyi to. Dîba adi, bulunda buetu nende budi bukola. Kuleja dianyisha kudi ne mushinga wa bungi anu mudi mvese wa lelu wamba. Elabi meji mudi tshimuma tshia pome tshia or tshiteka mu tshitekelu tshia arjan tshimueneka tshilenga! Anji ela kabidi meji bua mushinga uditshi mua kuikala natshi! Bobu bakupeshatshi, udi mua kumvua bishi? Bulelela, mêyi a dianyisha audi wambila bakuabu adi mua kuikala pawu ne mushinga wa bungi. Mona bualu bukuabu: Tshimuma tshia pome tshia or tshidi mua kushala kashidi katshiyi tshinyanguka to. Bia muomumue, paudi wambila muntu mêyi a dianyisha, udi mua kuangata mêyi au ne mushinga wa bungi ne ushala uavuluka matuku ende onso a muoyo. w19.02 15 §5-6
Disambombo dia 3/10
Muntu mmulue bu umue wa kutudi mu dimanya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.—Gen. 3:22.
Pavua Adama ne Eva badie tshimuma tshia mutshi wa dimanya dia tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, bakaleja patoke ne: kabavua beyemena Yehowa ne mikenji yende to. Bakasungula bua kudielela yabu mikenji ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Kadi tangila malu akajimijabu. Bakajimija bulunda buabu ne Yehowa. Bakajimija kabidi diakalenga dia kushala ne muoyo kashidi, bobu kusambulujila bana babu mpekatu ne lufu. (Lomo 5:12) Fuanyikija tshivua Adama ne Eva benze ne tshivua muntu mutungu muena Etshiopi muenze yeye pavua Filipo mumuyishe. Muntu mutungu au wakanyisha bikole malu avua Yehowa ne Yezu bamuenzele, yeye kubatijibua diakamue. (Bien. 8:34-38) Patudi tudilambula kudi Nzambi ne tubatijibua anu bu muntu mutungu au, tudi tuleja patoke ne: tudi tuanyisha malu adi Yehowa ne Yezu batuenzele. Tudi tuleja kabidi mutudi tueyemena Yehowa ne tuitaba ne: anu yeye ke udi ne bua kuela mikenji ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. w19.03 2 §1-2
Dia lumingu dia 4/10
Tshiakulekela muoyo wanyi mutoke!—Yobo 27:5.
Padibu bamba ne: batendeledi ba Nzambi badi ne muoyo mutoke, bidi biumvuija ne: mbanange Yehowa ne muoyo mujima ne mbamulamate bikole, benza bua disua diende dikale kumpala mu mapangadika onso adibu bangata. Muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: “muoyo mutoke,” udi ne lungenyi lua tshintu tshijima, tshimpe, anyi katshiyi kalema. Tshilejilu, nyama ivuabu balambula Yehowa ivua ne bua kuikala mimpe. (Lew. 22:21, 22) Kabavua banyishile bantu ba Nzambi bua kulambula nyama uvua kayi mukolo, kayi ditshi, anyi kayi dîsu to; peshi kabavua mua kulambula nyama uvua ne disama nansha. Yehowa uvua musue bua nyama ikale mujima, muimpe, anyi kayi kalema. (Mal. 1:6-9) Tudi tumvua bua tshinyi Yehowa utu utabalela tshilumbu tshia tshintu tshidi tshimpe anyi tshidi tshijima. Patudi tusumba tshintu, ni ntshimuma, ni mmukanda, ni ntshiamu tshia mudimu, katuena mua kuangata tshidi masoso masoso anyi katshiyi ne bitupa bikuabu to. Tudi tuangata anu tshidi tshimpe, tshijima, anyi katshiyi kalema. Ke tshidi Yehowa musue pende bua dinanga ne lulamatu bitudi nabi kudiye. Mmusue ne: bikale bu tshintu tshimpe, tshijima, anyi katshiyi kalema. w19.02 3 §3
Dimue dia 5/10
Ndi munange mikenji yebe be! Ndi ngelangana meji ayi dituku dijima.—Mis. 119:97.
Bua kulama muoyo wetu, katuena anu ne bua kubenga malu mabi adi mua kutunyanga to, kadi tudi kabidi ne bua kuitaba malu adi mua kutuambuluisha. Kale mu bimenga bivua binyunguluka kudi bimanu, mulami wa biibi uvua ukanga biibi bia tshimenga bua muena lukuna kabuedimu to, kadi kuvua bikondo bivuaye ukangula biibi bua babueje biakudia ne bintu bikuabu mu tshimenga. Bu bobu bashiya biibi anu bikanga, bena mu tshimenga bavua bafua ne nzala. Bia muomumue, mbimpe tuikale ne tshibidilu tshia kunzuluila ngelelu wa meji wa Nzambi muoyo wetu bua awulombole. Bible udi ne ngelelu wa meji wa Yehowa. Nunku dîba dionso ditudi tumubala, tudi tulekela meji a Yehowa alombola mushindu utudi tuela meji, tudiumvua, ne tuenza malu. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua dibala dietu dia Bible kutuambuluishadi bikole? Mbimpe tusambile bualu nebitu angambuluishe bua ‘kumona bimpe malu a kukema’ adi mu Dîyi diende. (Mis. 119:18) Mbimpe tuelangane kabidi meji bua malu atudi babale. Patudi tusambila, tubala, ne tuelangana meji, Dîyi dia Nzambi didi dibuela ‘munda menemene mua muoyo wetu.’ Dîba adi netufike ku dinanga meji a Yehowa.—Nsu. 4:20-22. w19.01 18 §14-15
Dibidi dia 6/10
Tuikale tufila misangu yonso kudi Nzambi mulambu wa kumutumbisha nawu.—Eb. 13:15.
Yehowa mmumanye ne: tutu tuenza malu mishindu mishilangane ne tudi ne nsombelu mishilangane, ne utu ne dianyisha dia bungi bua milambu itudi tukumbana bua kumupesha. Elabi meji bua mishindu ya milambu ivuaye witaba bua bena Isalele bamupeshe. Bamue bena Isalele bavua bakumbana bua kufila mukoko anyi mbuji. Kadi muena Isalele uvua mupele uvua mua kufila “tumanda nkutshi tubidi anyi bana ba nkudimba babidi.” Muena Isalele yeye kayi ne mushindu wa kufila nyunyi ibidi eyi, Yehowa uvua witaba “tshia dikumi tshia efa wa bukula bunefuke.” (Lew. 5:7, 11) Bukula buvua mushinga mukese, kadi Yehowa uvua anu wanyisha mulambu au wowu muikale wa “bukula bunefuke.” Nzambi wetu muena malu malenga ki mmushintuluke to. Patudi tufila mandamuna, kena utulomba bua tuikale bakudi ba dipoko bu Apolo anyi tufike ku ditabijija bantu malu bu Paulo to. (Bien. 18:24; 26:28) Yehowa yeye udi ukeba anu bua ne: tufile mandamuna mimpe atudi bakumbane bua kufila. Vuluka mukaji mukamba uvua mufile tukuta tubidi tua binjanja. Yehowa uvua mumuangate ne mushinga wa bungi bualu uvua mufile bionso bivuaye mukumbane bua kufila.—Luka 21:1-4. w19.01 8-9 §3-5
Disatu dia 7/10
Nebanukine kudi bantu bonso bua dîna dianyi.—Mat. 10:22.
Bu mutudi bayidi ba Kristo, tudi bamanye ne: nebatukine. Yezu ukavua muambe ne: bayidi bende bavua ne bua kukengeshibua bikole menemene matuku a ku nshikidilu. (Mat. 24:9; Yone 15:20) Mêyi a buprofete a Yeshaya adi adianjila kutudimuija ne: bena lukuna betu kabakutukina anu tshianana to, kadi nebatuluishe ne bia mvita bishilashilangane. Mu bia mvita abi mudi ditushiminyina malu muinshi muinshi, ditushiminyinawu patoke, ne ditukengesha ne tshikisu tshikole. (Mat. 5:11) Yehowa kakukanda bena lukuna betu bua kutuluisha ne bia mvita ebi to. (Ef. 6:12; Buak. 12:17) Kadi ki mbimpe tuikale ne buôwa to. Yehowa wakamba ne: “Tshia mvita tshionso” tshidibu batuluisha natshi “katshiakutshimuna to.” (Yesh. 54:17) Anu bu mudi tshimanu tshitukuba ku tshipepele tshikole tshia mvula wa tshipupu, Yehowa udi utukuba pende ku “ditayika dia bena tshikisu.” (Yesh. 25:4, 5) Bena lukuna betu kabakukokesha bua kutuenzela bualu nansha bumue budi butukengesha buashala kashidi to. (Yesh. 65:17) Bena lukuna bonso ba bantu ba Nzambi “nebavuijibue tshianana ne nebajimine.”—Yesh. 41:11, 12. w19.01 6-7 §13-16
Dinayi dia 8/10
Muaba udi nyuma wa Yehowa udi budikadidi.—2 Kol. 3:17.
Nsonga wetu, Yehowa mmunange budikadidi, ne mmukufuke ne dijinga dia kubunanga. Kadi mmusue kabidi bua wenze malu bimpe ne budikadidi buebe bualu budi bukukuba. Pamuapa udi mumanye bansonga bakuabu badi batangila malu a masandi anyi badi baditue mu tshiendenda, mu manaya a njiwu mikole, anyi badi badinuina bintu bidi binyungulula mutu anyi banua maluvu makole bapitshisha. Mu bulelela, bidi mua kubasankisha ndambu, kadi misangu ya bungi bitu bibakebela njiwu minene bu mudi masama, bashala bapika ba bintu abi, anyi mene lufu. (Gal. 6:7, 8) Bushuwa, “budikadidi” buabu budi buya nabu mu tshina. (Tito 3:3) Kadi mbantu bungi kayi baudi mumanye bakadi basame bualu bavua batumikile mikenji ya mu Bible? Bidi bimueneka bimpe ne: kutumikila Yehowa kudi kutupetesha makanda a mubidi mimpe ne budikadidi. (Mis. 19:7-11) Bualu bua mushinga budi ne: paudi wenza malu ne budikadidi buebe bimpe, mmumue ne: ulonda mikenji ne mêyi manene bipuangane bia Nzambi, udi umuleja yeye ne baledi bebe ne: udi muntu wa kupesha budikadidi bua bungi.—Lomo 8:21. w18.12 22-23 §16-17
Ditanu dia 9/10
Mulume neashiye tatuende ne mamuende, nealamate mukajende, ne nebalue mubidi umue.—Gen. 2:24.
Mpekatu wa Adama mmukebeshe malu. Bumue bua ku malu au ndufu ludi lulenga dibaka. Tudi tumona bualu ebu kupitshila ku tshivua Paulo mufunde pavuaye umvuija ne: bena Kristo kabatshiena muinshi mua Mikenji ya Mose to. Wakaleja ne: lufu ludi luimanyika dibaka, ne muena dibaka udi ushala ne muoyo udi mua kulua kubuela kabidi mu dikuabu. (Lomo 7:1-3) Mikenji ivua Nzambi mupeshe bena Isalele ivua mileje malu adi atangila dibaka ne mu katoba. Ivua ilekela bena Isalele basela bakaji ba bungi. Tshilele etshi tshivuaku kumpala mene kua Nzambi kubapesha Mikenji. Kadi tshiselasela etshi tshivua ne mikenji, ikandika dikengeshangana. Tshilejilu, muena Isalele yeye musele mupika, pashishe mulue kusela mukaji muibidi, kavua mua kukepesha bungi bua biakudia bia mukaji wa kumpala, bua bilamba biende, ne malu avuaye ne bua kumuenzela bu mukaji musela to. Nzambi uvua umulomba bua amukube ne amutabalele. (Ekes. 21:9, 10) Tuetu katuena muinshi mua Mikenji ya Mose to, kadi itshidi ituambuluisha bua kumona mudi Yehowa utabalela dibaka. Bua bualu ebu, katuenaku mua kuangata dibaka ne mushinga anyi? w18.12 10 §3; 11 §5-6
Disambombo dia 10/10
[Nenubenge] kuitaba nansha bikalabu banuambilabu.—Hab. 1:5.
Habakuka mumane kuleja Yehowa ntatu yende ne malu avua mamutonde, uvua mua kuikala mushale udikonka tshivua Yehowa mua kuenza. Bu mudi Yehowa Tatu udi umvuilangana ne uditeka pa muaba wa bakuabu, kakamutandisha bua muvuaye mudilakane ne muoyo wende mujima to. Nzambi uvua mumanye ne: didilakana diende dia dishikila divua difumina ku kanyinganyinga ne dibungama bivuaye nabi. Yehowa wakambila Habakuka tshikavua pa kufikila bena Yuda babi abu. Bidi bimueneka ne: Habakuka ke muntu wa kumpala uvua Yehowa muleje ne: nsombelu wa tshikisu au ukavua pa kujika. Yehowa wakaleja Habakuka ne: ukavua pa kuenza bualu. Ukavua pa kunyoka tshipungu tshia bantu babi ba tshikisu abu. Pavua Yehowa muambe ne: “mu matuku enu,” uvua uleja ne: dinyoka edi divua ne bua kulua patshivua Habakuka ne muoyo anyi patshivua bantu ba mu tshikondo tshiende ne muoyo. Diandamuna dia Yehowa ki ndivua Habakuka mutekemene nangananga to. Ke tshivuaye ukeba pavuaye udilakana apu anyi? Tshivua Yehowa mumuambile tshivua tshileja patoke ne: makenga avua ne bua kuvulangana mu Yuda mujima. w18.11 15 §7-8
Dia lumingu dia 11/10
[Nzambi mmusue] bua bantu ba mishindu yonso bapandishibue ne bafike ku dimanya dijalame dia bulelela.—1 Tim. 2:4.
Mmunyi muutu umona bantu bonso badi kabayi banji kumanya bulelela? Nansha muvua mupostolo Paulo muye mu Nsunagoga uya ukeba bantu bakavua bamanye Nzambi, kavua ukeba anu bena Yuda to. Tshilejilu, pavua Paulo mu luendu luende lua kumpala lua bumisionere, bena mu Lukaonia bakamona Paulo ne Bânaba bu bantu ba pa buabu, babangata bu nzambi yabu, Zeuse ne Hême, ivua mivuale mibidi ya bantu mipueke kudibu. Paulo ne Bânaba bavuaku balekele bantu abu babalabidila anyi? Bavuaku bamone tshienzedi etshi bu dikisha ku buluishi buvuabu bapete mu bimenga bibidi muvuabu bafuma ku diyisha anyi? Bavuaku bele meji ne: dibatumbisha adi divua mua kuenza bua lumu luimpe luambibue bikole anyi? Tòo! Bakabenga musangu umue, bobu kudipanda bilamba, kudielabu munkatshi mua musumba wa bantu, bela mbila ne: “Nudi nuenza nunku bua tshinyi? Tuetu petu tudi bantu badi ne butekete anu bu nuenu.”—Bien. 14:8-15. w18.09 4-5 §8-9
Dimue dia 12/10
Kanuena bamanye ne: bantu badi kabayi bakane kabakupiana Bukalenge bua Nzambi anyi? . . . Pabi ke muvua bamue ba munkatshi muenu nanku. Kadi nudi basukudibue; . . . nudi babadibue bakane.—1 Kol. 6:9, 11.
Bua kuitaba bulelela ne kutumikila mikenji ya bikadilu bilenga idi mu Bible, tudi ne bua kuitaba bua kushintulula ngelelu wetu wa meji ne bikadilu bietu. Mona tshivua Petelo mufunde bua mashintuluka aa: “Bu bana batumikidi, lekelayi kufumbibua kudi majinga anuvua nawu kumpala mu dipanga dienu, kadi . . . nulue ba tshijila mu bikadilu bienu bionso.” (1 Pet. 1:14, 15) Bua bantu ba mu tshimenga tshia Kolinto tshivua ne buenzavi, kusumba bulelela kuvua kulomba kuenza mashintuluka manene mu nsombelu wabu. Bantu ba bungi lelu mbalekele pabu bikadilu bibi bua kusumba bulelela. Petelo wakavuluija kabidi bena Kristo ba tshikondo tshiende ne: “Tshikondo tshikadi tshipite atshi ntshikumbane tshinuvua nuenza disua dia bisamba panuvua badifile mu bienzedi bia tshikadilu tshia dikamakama, majinga makole bua kukanda, dinua dipitshisha, bibilu bia bisankasanka, bunuavi, ne ditendelela dibi dia mpingu.”—1 Pet. 4:3. w18.11 6 §13
Dibidi dia 13/10
Bantu bonso bavua bakaje muoyo wabu bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele bakalua bena kuitabuja.—Bien. 13:48.
Mmunyi mutudi mua kumanya bantu badi “bakaje muoyo wabu bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele”? Anu bu mu bidimu lukama bia kumpala, tudi tupeta bantu abu anu patudi tuyisha. Nunku, mbimpe tulonde anu tshivua Yezu muambe etshi: “Mu tshimenga tshionso anyi mu musoko wonso unudi nubuela, nukebamu muntu udi mukumbane.” (Mat. 10:11) Katuedi meji ne: bantu badi kabayi ba muoyo muimpe, bena lutambishi anyi badi kabayi ne dijinga nansha dikese dia malu a Nzambi nebitabe anu lumu luimpe to. Batudi tukeba tuetu mbantu badi ne bululame mu muoyo, badi ne budipuekeshi, ne badi ne nzala ya bulelela. Tudi mua kufuanyikija mushindu utudi tukeba bantu ne tshivua Yezu, muena mabaya, mua kuikala muenze pavuaye ukeba anu mitshi ivua mikumbane bua kuenza bia mu nzubu, biibi, mitshi ya tshikokedi, anyi bintu bikuabu. Pavuaye anu uyipeta, uvua wangata biamu biende bia mudimu, wenza bintu abi ne dimanya diende. Tudi ne bua kuenza bia muomumue patudi tudienzeja bua kuvuija bantu ba muoyo mululame bayidi.—Mat. 28:19, 20. w18.10 12 §3-4
Disatu dia 14/10
Filipo . . . wakapueka mu tshimenga tshia Samalea, kutuadijaye kubayisha bualu bua Kristo.—Bien. 8:5.
Muambi Filipo mmutushile tshilejilu tshimpe tshia muvuaye mudifile mu mudimu wende wa kuyisha nansha muvua nsombelu mishintuluke. Dikengeshibua dikole diakajuka mu Yelushalema panyima pa lufu lua Stefano. Tshikondo atshi, Filipo uvua mupete mudimu mupiamupia. (Bien. 6:1-6) Kadi pavua bayidi ba Kristo batangalake, Filipo kavua mua kushala anu muvunge maboko kayi ne tshivuaye wenza to. Wakaya kuyisha ku Samalea, tshimenga tshivuabu kabayi banji kuyisha lumu luimpe tshikondo atshi. (Mat. 10:5; Bien. 8:1) Filipo uvua mudiakaje bua kuya muabu wonso uvua nyuma wa Nzambi mua kumulombola, ke bualu kayi Yehowa wakamutuma bua kuyisha miaba mipiamipia. Bu muvuaye kayi ne kansungansunga, bivua bikolesha bena Samalea bavuabu bapetula kudi bena Yuda. Ke bualu kayi misumba ya bantu yakamuteleja “mu buobumue”! (Bien. 8:6-8) Filipo wakashala anu mudifile mu mudimu wende wa kuyisha, ke bualu kayi Yehowa wakamubenesha yeye ne dîku diende bikole.—Bien. 21:8, 9. w18.10 30 §14-16
Dinayi dia 15/10
Tuelelanganayi kabidi meji bua kusakangana ku dinanga ne ku bienzedi bimpe.—Eb. 10:24.
Pavua Yezu mu buloba bua Dekapoli, “bakamutuadila mpudi matshi uvua ne lutatu lua kuakula.” (Mâko 7:31-35) Pamutu pa Yezu kumondopa pa bantu, “wakaya nende ku luseke,” yeye kumondopa. Bua tshinyi? Muntu au uvua mua kuikala udiumvua bibi pa bantu. Pamuapa bu muvua Yezu mujingulule bualu ebu, wakaya kumondopa pa nkayende. Bushuwa, katuena mua kuondopa bantu mu tshishima to. Mbimpe tutabalele majinga a bena Kristo netu ne tubenzele malu ne bulenga. Yezu uvua mumanye muvua mpudi matshi au udiumvua, nunku wakamuenzela malu ne bulenga.Bia muomumue, tudi ne bua kutabalela bakulakaje ne bantu badi ne butekete. Tshimanyinu tshinene tshia bena Kristo ndinanga, ki ndimanya kuenza malu patupu to. (Yone 13:34, 35) Dinanga edi didi ditusaka bua kuenza muetu muonso bua kuambuluisha bakulakaje ne bana betu badi ne butekete bua kubuela mu bisangilu ne kuyisha. Mbimpe tubenzele nanku nansha tuetu bamanye ne: kabena mua kuenza malu bu tuetu to.—Mat. 13:23. w18.09 29-30 §7-8
Ditanu dia 16/10
Yonso wa kutudi asankishe muinende bua diakalenga diende, bua kumukolesha.—Lomo 15:2.
Muena Kristo yonso udi ne mushinga wa bungi ku mêsu kua Yehowa ne kua Yezu uvua mufile tshiakupilangana natshi. (Gal. 2:20) Tudi banange bena Kristo netu bikole. Tudi basue kubatabalela bimpe ne dinanga dionso. Bua tuetu kuikala bantu badi bakoleshangana, “tuipatshilayi malu adi afila ditalala ne malu adi akoleshangana.” (Lomo 14:19) Tuetu bonso tudi bindile ne muoyo kuulu kuulu dîba dituikala mu Mparadizu, kakutshiyi bualu budi mua kututekesha mu mikolo! Kakuakuikala kabidi masama, mvita, lufu lutudi bapiane, dikengeshibua, bilumbu mu mêku, ne didiebua mâyi ku makasa. Papita Bukokeshi bua bidimu tshinunu, bantu bonso nebikale bapuangane. Bantu bapita diteta dia ndekelu nebikale bu bana ba Yehowa Nzambi pa buloba ne nebapete “budikadidi bua butumbi bua bana ba Nzambi.” (Lomo 8:21) Bana betu, tungunukayi ne kunangangana mu mushindu udi ukolesha ne tuambuluishanganayi bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. w18.09 14 §10; 16 §18
Disambombo dia 17/10
Ndi munange mikenji yebe be! Ndi ngelangana meji ayi dituku dijima.—Mis. 119:97.
Kulonga Dîyi dia Nzambi ki nkubala malu pamutu pamutu ne kuela mishonyi patupu pa mandamuna a nkonko ya tshiena-bualu tshitudi tulonga to. Patudi tulonga, tudi tukonkonona tshidi malu au atuambila bua Yehowa, bua njila yende, ne bua ngelelu wende wa meji. Tudi tudienzeja bua kumvua tshidi Nzambi utulombela bua kuenza bualu kampanda ne utubengela bukuabu. Tudi tuela kabidi meji bua malu atudi ne bua kushintulula mu nsombelu wetu ne mu ngelelu wetu wa meji. Nansha mutudi katuyi mua kuenza malu onso aa anu mu dîba ditudi badikosele bua kuikala kulonga adi, kuangata nansha nkatshinkantshi wa dîba ditudi badilongele adi bua kuelangana meji a bitudi babale kudi kutuambuluisha. (1 Tim. 4:15) Tuetu ne tshibidilu tshia kuelangana meji bua Dîyi dia Nzambi, tudi ‘tudijadikila tuetu nkayetu,’ ne: ngelelu wa meji wa Yehowa mu malu onso mmupuangane. Tudi tubanga kumona malu anu bu yeye, ne tudi tufika ku ditaba mmuenenu wende au. Dîba adi, meji etu adi ‘akudimuka,’ tubanga kuela meji mushindu mukuabu. (Lomo 12:2) Nunku tudi tuenza ku kakese ku kakese bua meji a Yehowa alue etu. w18.11 24 §5-6
Dia lumingu dia 18/10
Tudi benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi.—1 Kol. 3:9.
Mu bidimu lukama bia kumpala, Paulo wakadibikila yeye ne bena diende bakuabu ne: “benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi” bualu bavua benza mudimu wa kukuna ntete ya bulelela bua Bukalenge ne kuyimiamina mâyi. (1 Kol. 3:6) Lelu, tuetu tufila dîba dietu, bintu bietu, ne makanda etu bua kuenza mudimu wa kuyisha udi Nzambi mutupeshe, netuikale petu “benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi.” Edi ndiakalenga dinene be! Kufila dîba ne makanda etu mu mudimu wa kuyisha ne kuvuija bantu bayidi kudi kutupetesha disanka dia bungi. Ke tshidi bena Kristo netu ba bungi bavua balonge Bible ne bantu bamba. Tutu tupeta disanka dia bungi patutu tumona balongi ba Bible basanka padibu bajingulula malongesha malelela a mu Bible, ditabuja diabu dikola, bashintuluka, ne batuadija kuyisha. Yezu pende wakapeta disanka dia bungi pavua bayidi 70 bavuaye mutume mu buambi ‘bapingane ne disanka’ bua bipeta bimpe bivuabu bapete.—Luka 10:17-21. w18.08 20 §11-12
Dimue dia 19/10
Muntu udi weyemena muoyo wende mmutatakane.—Nsu. 28:26.
Kutamba kueyemena dijingulula dietu dia malu kudi mua kulua buteyi kutudi. Tudi mua kutuadija kumona ne: tudi mua kujingulula bualu kampanda bimpe nansha tuetu katuyi ne bijadiki bionso to. Kabidi, tudi mua kupangila bua kukonkonona malu bimpe bimpe tuetu bikale ne tshilumbu ne muena Kristo netu. Tuetu bashale bimanyine pa tulumbulumbu tutudi nende, tudi mua kutuadija kumuelela meji mabi. Dîba adi bobu bamuendeshile lumu lubi, tudi mua kuluitaba bipepele nansha kakuyi bijadiki. Tudi tupeta dilongesha kayi? Kulamina bana betu munda kudi mua kutusaka bua kubamona mu mushindu mubi nansha katuyi ne bijadiki. (1 Tim. 6:4, 5) Tuetu katuyi balekele mukawu wela miji mu muoyo wetu, katuakumona bana betu mu mushindu mubi to. Pamutu pa tuetu kuikala ne meji mabi a nunku, mbimpe tumanye ne: Yehowa mmutuelele mukenji wa kunanga bana betu ne kubafuila luse ne muoyo mujima.—Kolos. 3:12-14. w18.08 6 §15; 7 §18
Dibidi dia 20/10
Diulu . . . ne buloba ne bionso bidipu mbia Yehowa.—Dut. 10:14.
Bantu bonso mba Yehowa bualu yeye ke udi mubafuke. (Mis. 100:3; Buak. 4:11) Kadi katshia Yehowa wafuka bantu, mmusungule bamue bua bikale bantu bende mu mushindu wa pa buawu. Tshilejilu, Misambu 135 udi wamba bua batendeledi ba lulamatu ba Yehowa ba mu Isalele wa kale ne: bavua “tshisamba tshiende tshia pa buatshi.” (Mis. 135:4) Mukanda wa Hoshea ukavua pawu mumanyishe ne: bantu bavua kabayi bena Isalele bavua ne bua kulua bantu ba Yehowa. (Hosh. 2:23) Mêyi a buprofete a Hoshea aa akakumbana pavua Yehowa musungule bantu bavua kabayi bena Yuda bua balue pabu kukokesha ne Kristo mu diulu. (Bien. 10:45; Lomo 9:23-26) “Tshisamba tshia tshijila” etshi ‘ntshintu tshia pa buatshi’ tshia Yehowa tshidi ne bantu bedibue manyi a nyuma muimpe ne basungula bua kuikala ne muoyo mu diulu. (1 Pet. 2:9, 10) Kadi netuambe tshinyi bua bena Kristo ba lulamatu badi ne ditekemena dia kuikala ne muoyo pa buloba? Yehowa udi kabidi ubabikila ne: “bantu” bende ne “basungula” bende.—Yesh. 65:22. w18.07 22 §1-2
Disatu dia 21/10
Nulame munda muenu meji a buena avua kabidi munda mua Kristo Yezu . . . Wakadivuija tshianana, kuangataye tshimuenekelu tshia mupika.—Filip. 2:5, 7.
Bena Kristo balelela badi bidikija Kristo udi mutushile tshilejilu tshipuangane tshia mutudi mua kuikala ne muoyo wa kupa. (Mat. 20:28) Mbimpe yonso wa kutudi adiebeje ne: ‘Ndiku mua kutamba kuidikija tshilejilu tshia Yezu kupita mundi ngenza mpindieu anyi?’ (1 Pet. 2:21) Tuetu tuidikija tshilejilu tshipuangane tshia Yehowa ne tshia Kristo, tuditatshisha bua diakalenga dia bakuabu, ne tukeba mishindu ya kubambuluisha, Yehowa neatuanyishe. Yezu wakalongesha mu tshilejilu tshia muena Samalea wa luse ne: bayidi bende badi ne bua kuambuluisha bantu bakuabu, too ne ba bisamba bikuabu. (Luka 10:29-37) Udi uvuluka lukonko luvua lusake Yezu bua kufila tshilejilu atshi anyi? Muena Yuda kampanda uvua mumuebeje ne: “Mukuanyi nnganyi menemene?” Diandamuna dia Yezu didi dileja ne: anu bu muena Samalea au, tuetu basue bua Nzambi atuanyishe, tudi ne bua kuitaba bua kupeshangana bintu ne tshianza tshilekelela. w18.08 19 §5-6
Dinayi dia 22/10
Muanjelu wakamuambila ne: “Muoyo au, wewe udi muanyishibue bikole, Yehowa udi nebe.”—Luka 1:28.
Yehowa wakatungunuka ne kupesha Mariya lumu bua muvuaye mutabalele Muanende ne mumukoleshe anyi? Eyowa. Nzambi wakafundisha mêyi a Mariya ne malu avuaye muenze mu Bible. Bidi bimueneka ne: Mariya kavua ne mushindu wa kuenza ngendu ne Yezu mu bidimu bionso bisatu ne tshitupa bia mudimu wende to. Pamuapa bu mukavuaye mukaji mukamba, uvua ne bua kushala mu Nazaleta. Kadi nansha muvuaye mupangile malu mimpe a bungi, uvuapu pakashipabu Yezu. (Yone 19:26) Panyima pa matuku, Mariya uvua mu Yelushalema pamue ne bayidi ba Yezu kumpala kua kubitshikijilabu nyuma muimpe mu tshibilu tshia Pentekoste. (Bien. 1:13, 14) Bidi bimueneka ne: Mariya uvua muedibue manyi pamue ne bayidi bakuabu. Biobi nanku, uvua mupete diakalenga dia kuikala mu diulu ne Yezu bua kashidi. Mushindu kayipu mulenga udi Nzambi mumufute bua mudimu wende wa lulamatu! w18.07 9 §11; 10 §14
Ditanu dia 23/10
Nuenze malu onso bua butumbi bua Nzambi.—1 Kol. 10:31.
Pavua Yezu pa buloba, wakalongesha malu malelela a nshindamenu bua kuambuluisha bayidi bende bua bajingulule bipeta bia imue ngelelu ya meji anyi bia bimue bienzedi. Tshilejilu, wakalongesha ne: dilaminangana munda didi mua kufikisha ku tshikisu, ne dialakana didi mua kufikisha ku dienda masandi. (Mat. 5:21, 22, 27, 28) Tudi ne bua kulekela mêyi manene a Nzambi atulombola bua tuikale ne kondo ka muoyo kalongesha bimpe, nunku netutumbishe Nzambi. Mu amue malu, bena Kristo babidi badi ne kondo ka muoyo kalongesha kudi Bible badi mua kuangata mapangadika mashilangane. Tuangate tshilejilu tshia dinua maluvu. Bible ki mmukandike kunua maluvu pa nnuinu to. Kadi udi ukandika kunua kupitshisha ne kukuatshika. (Nsu. 20:1; 1 Tim. 3:8) Bidiku bileja ne: muena Kristo kena ne malu makuabu adiye ne bua kutabalela anu bualu udi unua maluvu pa nnuinu anyi? Tòo. Nansha mudi kondo kende ka muoyo kakayi pamuapa kamulumbuluisha, udi ne bua kunemeka kondo ka muoyo ka bakuabu. w18.06 18 §10-11
Disambombo dia 24/10
Nudimukile luevene lua Bafalese ne luevene lua Helode.—Mâko 8:15.
Yezu wakadimuija bayidi bende ne muoyo mujima bua kudimukila malongesha anyi luevene lua Bafalese, Basadoke, ne bena dia Helode. (Mat. 16:6, 12) Yezu wakafila didimuija edi matuku makese panyima pa bantu bamane kukeba bua kumuteka mukalenge. Padi bitendelelu bidibueja mu malu a tshididi, malu a tshikisu adi mua kuenzeka bipepele. Yezu wakalongesha bayidi bende bua kubenga kubuelakana mu malu a nunku. Ke bumue bua ku malu avua masake bamfumu ba bakuidi ne Bafalese bua kuelela Yezu tshifufu bua kumushipa. Bavua bamumona bu muluishi wabu mu malu a Nzambi ne a tshididi. Bakamba ne: “Tuetu bamulekele utungunuka nunku, bantu bonso nebamuitabuje, ne bena Lomo nebalue, nebangate muaba wetu ne tshisamba tshietu.” (Yone 11:48) Nunku, muakuidi munene Kayifa wakangata malu mu bianza bua kushipa Yezu.—Yone 11:49-53; 18:14. w18.06 6-7 §12-13
Dia lumingu dia 25/10
Dinanga dienu kadikadi ne lubombo to.—Lomo 12:9.
Bualu budi Satana ulobesha nabu bantu nkujinga kumanya mutu malu a mîdima. Lelu, Satana udi usaka bantu bua banange bademon ku diambuluisha dia bitendelelu bia dishima ne mishindu ya dijikija lutetuku. Filme, manaya a video, ne bintu bikuabu bia buena ebi bidi bienza bua malu a mîdima ikale asankisha bantu. Mmunyi mutudi mua kuepuka buteyi ebu? Katuena ne bua kutekemena bua bulongolodi bua Nzambi butuleje mishindu yonso ya dijikija lutetuku mimpe ne mibi to. Yonso wa kutudi udi ne bua kulongesha kondo kende ka muoyo bua kikale mu diumvuangana ne mikenji ya Nzambi. (Eb. 5:14) Kadi bua tuetu kuangata mapangadika mimpe, tudi ne bua kutumikila mubelu wa Paulo mufundisha ku nyuma udi mu mvese wa lelu eu. Tudi mua kudiebeja ne: ‘Mushindu undi njikija lutetuku udiku umvuija muena lubombo anyi? Balongi banyi ba Bible anyi bantu bandi mpinganyina bua kuyisha bobu bamone mishindu yanyi ya dijikija lutetuku, nebelaku meji ne: ntu ngenza malu andi mbayisha anyi?’ Tuetu tudienzeja bikole bua mêyi etu umvuangane ne bienzedi bietu, katuakukuatshibua bipepele mu mateyi a Satana to.—1 Yone 3:18. w18.05 25 §13
Dimue dia 26/10
Dijinga dia muoyo wanyi ne disengelela dianyi kudi Nzambi bua bualu buabu bidi ne: bapete lupandu bulelela.—Lomo 10:1.
Mmunyi mutudi mua kuidikija Paulo? Tshia kumpala, tudienzeje bua kulama dijinga dia muoyo wetu, dia kupeta muntu yonso udi ‘muakaje muoyo wende bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele.’ Tshibidi, tusambile Yehowa, tumusengelela bua akangule mioyo ya bantu bimpe. (Bien. 13:48; 16:14) Silvana udi mpanda-njila kukadi bidimu bitue ku 30 udi wamba ne: “Kumpala kua kuya mu buambi ntu nsambila Yehowa, mmulomba bua ampeshe meji mimpe.” Tudi tusambila kabidi Yehowa bua banjelu batufikishe kudi bantu badi balongolole mioyo yabu. (Mat. 10:11-13; Buak. 14:6) Robert udi mpanda-njila kukadi bidimu bipite pa 30 udi wamba: “Kuyisha ne banjelu badi bamanye nsombelu wa bantu batudi tuya kuyisha kudi kuenza disanka.” Tshisatu, tudienzeje bua kumona malu mimpe adi kudi bantu ne kubamona ne: badi pabu mua kulua kuenzela Yehowa mudimu. Carl, udi mukulu, udi wamba ne: “Ntu nkeba bua kumona kabualu nansha kakese kadi mua kundeja ne: muntu undi nyukila nende mmusue kuteleja, bu mudi untuila mimuemue, untangila bimpe, anyi wela lukonko ne muoyo mujima.” Eyowa, anu bu Paulo, tudi mua kunanukila mu dikuama mamuma. w18.05 15 §13; 16 §15
Dibidi dia 27/10
Tuelelanganayi kabidi meji . . . , tuikale tukankamijangana, ne tuenze nunku nangananga bu munudi numona dituku dienda disemena pabuipi.—Eb. 10:24, 25.
Patudi tumvua ne: bantu batuvua bambuluishe kale mbashale anu ne lulamatu bidi bitukankamija bikole, anu muvuabi bikankamije mupostolo Yone wakafunda ne: “Tshiena ne disanka dinene kupita edi: bua meme kumvua ne: bana banyi badi batungunuka ne kuenda mu bulelela.” (3 Yone 4) Bampanda-njila ba bungi badi mua kutujadikila ne: bitu bibakankamija bikole patubu bumvua ne: bamue bantu bavuabu bambuluishe bua kumanya bulelela kukadi bidimu, batshidi anu ne lulamatu ne pamuapa mbalue pabu bampanda-njila. Nanku, kuvuluija patupu mpanda-njila udi mutekete mu mikolo masanka avuaye mupete kale, kudi mua kumusamba bikole. Batangidi ba bijengu ba bungi mbambe ne: patu bena mu bisumbu bitubu bakumbula babafundila bua kubaleja dianyisha, bitu bibakankamija bobu ne bakaji babu bikole. Ke mudi bakulu, bamisionere, bampanda-njila, ne bena mu dîku dia Betele badiumvua pabu patudi tubambila mêyi a dianyisha bua mudimu wabu udibu benza ne lulamatu. w18.04 23 §14-15
Disatu dia 28/10
[Mukalenge] kena . . . ne bua kusela bakaji ba bungi, bua muoyo wende kawulu kupambuka.—Dut. 17:17.
Solomo kakawutumikila to, wakalua kusela bakaji 700. Kubanjijaye kabidi bakaji bakuabu 300. (1 Bak. 11:3) Bakaji bende ba bungi kabavua bena Isalele to, bavua batendelela nzambi ya dishima. Nunku, Solomo kakatumikila kabidi mukenji mukuabu wa kubenga kusela bakaji ba bisamba bikuabu. (Dut. 7:3, 4) Ku kakese ku kakese, Solomo wakajimija dinanga divuaye nadi bua mikenji ya Yehowa, kufikaye too ne ku dienza bubi bunene. Solomo wakibakila lupingu lua nzambi mukaji Ashatelota ne nzambi wa dishima Kemoshe bioshelu, pashishe wakalonda bakaji bende mu ditendelela nzambi ya dishima ayi. Wakibaka bioshelu abi pa mukuna uvua mutangilangane buludiludi ne Yelushalema mukavuaye muibake ntempelo wa Yehowa! (1 Bak. 11:5-8; 2 Bak. 23:13) Pamuapa Solomo uvua udishima ne: Yehowa uvua mua kulengulula dibenga kutumina diende bu muvuaye utungunuka ne kumulambula milambu ku ntempelo. Kadi Yehowa katu ubuikila mêsu pa mpekatu to. w18.07 18-19 §7-9
Dinayi dia 29/10
Nuambule ngabu munene wa ditabuja unuikala mua kujima nende mikete yonso ya kapia ya mubi.—Ef. 6:16.
Imue ‘mikete ya kapia’ idi Satana mua kukuela mmalu adiye ushiminyina Yehowa a ne: kena ukutabalela ne ki mmukunange to. Ida udi ne bidimu 19 udi uluangana ne meji a mudiye kayi udimona ne mushinga. Udi wamba ne: “Misangu ya bungi ntu mmona ne: Yehowa katu nayi pabuipi to, ne ki mmusue kuikala Mulunda wanyi to.” Ntshinyi tshituye wenza patuye udiumvua nunku? Udi wamba ne: “Bisangilu bitu bikolesha ditabuja dianyi bikole. Kumpala, mvua nsombamu tshiyi ngandamuna, ngela meji ne: muntu nansha umue kavua mua kuteleja tshimvua mua kuamba to. Kadi lelu wa Ndaya, ndi ndongolola bisangilu, ne ngandamunamu misangu ibidi anyi isatu.” Muyuki wa Ida udi utulongesha bualu bua mushinga ebu: Bunene bua ngabu uvuabu bapesha musalayi kabuvua bushintuluka to, kadi ngabu wetu wa ditabuja udi mua kukepela anyi kudiunda. Tuetu ke badi mua kumudiundisha anyi kumukepesha. (Mat. 14:31; 2 Tes. 1:3) Nanku, mbia mushinga bua tuetu kukolesha ditabuja dietu! w18.05 29-30 §12-14
Ditanu dia 30/10
Ngenze tshinyi bua kupandishibua?—Bien. 16:30.
Mulami wa buloko uvua mushintulule muoyo wende ne mukebe diambuluisha anu panyima pa dikanka dia buloba. (Bien. 16:25-34) Bia muomumue, lelu bamue bantu badi babenga mukenji wa mu Bible badi mua kulua kushintulula muoyo wabu ne kukeba diambuluisha nsombelu mubi yeye mubafikile. Badi mua kuikala bajimije mudimu wabu wa matuku a bungi mu mushindu uvuabu kabayi batekemene ne bashala ne kanyinganyinga. Bakuabu pabu badi mua kudimona bashikile padibu babakuata disama dikole, anyi badi mua kupeta kanyinganyinga kakole bualu mbafuishe. Badi mua kudiela nkonko idi itangila muoyo wabu ivuabu kabayi belela meji kumpala. Pamuapa badi mene mua kudiebeja ne: ‘Ngenze tshinyi bua kupandishibua?’ Patudi tutuilangana nabu, badi mua kujinga kuteleja mukenji wetu wa ditekemena bua musangu wa kumpala. Nunku, patudi tutungunuka ne kuyisha ne lulamatu, netuikale pabuipi bua kusamba bantu tshikondo tshidibu mua kuikala badiakaje bua kuitaba busambi abu.—Yesh. 61:1. w18.05 19-20 §10-12
Disambombo dia 31/10
Nyuma wa Yehowa udi pambidi panyi, bualu uvua mungele manyi bua [kuamba] lumu luimpe.—Luka 4:18.
Lelu, bantu ba bungi batshidi anu bafofomija kudi nzambi wa ndongoluelu wa malu eu, ne badi ku bupika bua bitendelelu, bua bintu bia ku mubidi, ne bua malu a tshididi. (2 Kol. 4:4) Tudi ne diakalenga dia kulonda tshilejilu tshia Yezu tshia kuambuluisha bantu bua bamanye Yehowa, Nzambi wa budikadidi, ne bamutendelele. (Mat. 28:19, 20) Ki mmudimu mupepele to, bualu kudi ntatu ya bungi. Mu imue miaba, bantu kabena batamba kututeleja to, bamue mene bafiika munda patudi tubayisha. Kadi lukonko ludi yonso wa kutudi mua kudiela ludi ne: ‘Ndiku mua kuenza mudimu ne budikadidi buanyi bua kutamba kutua mudimu wa Bukalenge mpanda anyi?’ Patudi tumona bana betu ba bungi bajingulula mutudi tshikondo tshia kuenza malu ne mitalu, ne bapepeja nsombelu wabu bua kuikala bampanda-njila, bidi bitukankamija bikole. (1 Kol. 9:19, 23) Bamue badi bampanda-njila mu teritware wa tshisumbu tshiabu; bakuabu mbaye kuambuluisha muaba udibu dijinga ne bamanyishi ba bungi. Ebi mbipeta bimpe bidi bimueneke bua dienza malu bimpe ne budikadidi buetu bua kuenzela Yehowa mudimu!—Mis. 110:3. w18.04 11-12 §13, 14