Ngondo 3
Dimue dia 1/3
“Nuditapulule kudibu,” ke mudi Yehowa wamba, “ne lekelayi kulenga tshintu tshia bukoya.”—2 Kol. 6:17.
Tuetu banange Nzambi ne Dîyi diende, netupete bukole bua kutumikila Yehowa nansha padi balela ne balunda betu badi ne muoyo wa kutuepula ku ntatu batusaka bua kuditua nabu mu bilele bidi bibengangana ne Bible bitu bantu benza bua bafue. Patudi tubenga bidibu batuambila, badi mua kutufuisha bundu, pamuapa bamba ne: katuvua banange muntu udi mufue au anyi tumunemeka to. Anyi badi mua kuamba ne: dibenga dietu adi didi mua kufikisha mufue ku dienzela badi bashale bibi. Mu ditunga kampanda dia mu bidiila bia Caraïbes, bantu ba bungi batu bitabuja ne: padi muntu ufua, “mukishi” wende udi mua kushala muaba au bua kunyoka bonso bavua bamukengesha. Bilondeshile mukanda kampanda, “mukishi” au udi nansha mua “kuenzela bantu bonso ba muaba au” bibi. Mu imue miaba mu Afrike, batu ne tshilele tshia kubuikila mmuenu ya mu nzubu wa mufue, ne kukudimuna foto yende itangila mu tshimanu. Bua tshinyi? Bamue bantu batu bamba ne: ki mbimpe mufue adimone to! Tuetu batendeledi ba Yehowa, katuena tubuelakana mu bilele anyi tuitaba malu mafuikakaja bidi bitua mashimi a Satana mpanda nansha kakese!—1 Kol. 10:21, 22. w19.04 16-17 §11, 12
Dibidi dia 2/3
Malu onso anudi basue bua bantu banuenzele, nudi ne bua kubenzelawu penu.—Mat. 7:12.
Yezu uvua mulongeshe mêyi manene avua ne bua kuambuluisha bayidi bende bua kuenzelangana malu makane. Tuangate tshilejilu tshia mukenji munene udi mu mvese wa lelu eu. Tuetu bonso tutu basue bua batuenzele malu makane. Nunku mbimpe tuikale tuenzela bantu bakuabu malu makane. Dîba adi, bidi mua kubasaka bua batuenzele pabu malu makane. Kadi tshia kuenza ntshinyi bantu bobu batuenzele malu mabi? Yezu wakalongesha kabidi bayidi bende bua bikale bashindike ne: Yehowa ‘neenze bua kubingisha bantu badi bamudidila munya ne butuku.’ (Luka 18:6, 7) Mu bulelela, mêyi aa adi atujadikila ne: Nzambi wetu muakane mmumanye ntatu itudi tutuilangana nayi matuku a ku nshikidilu aa, ne neatusombuele mu tshikondo tshidiye mulongolole. (2 Tes. 1:6) Tuetu tulonda mêyi manene avua Yezu mulongeshe, netuikale tuenzela bantu bakuabu malu makane. Bikalabu batuenzele malu mabi mu bulongolodi bua Satana ebu, tukolayi ku muoyo bualu tudi bamanye ne: Yehowa neikale ne bua kutusombuela. w19.05 5 §18, 19
Disatu dia 3/3
[Ikalayi] badiakaje misangu yonso bua kuandamuna kumpala kua muntu yonso udi unukonka bua tshinyi nudi ne ditekemena dinudi nadi, kadi nuenza nanku ne bupole ne kanemu kakole.—1 Pet. 3:15.
Wewe muikale mulongi, badi mua kuikala bakutatshisha bua muudi kuyi wimba musambu wa ditunga. Udi mua kuikala musue kuleja tshidi Bible wamba bua bualu ebu, kadi pamuapa kuena udiumvua mukumbane to. Mbimpe wenze makebulula. Udi mua kuenza makebulula ne bipatshila bibidi ebi mu mutu: 1) kukolesha dishindika diebe dia ne: kuena ne bua kubuelakana mu malu a panu, ne 2) kumanya mua kumvuija tshidi Bible wamba. (Yone 17:16) Udi mua kuanji kudiebeja ne: ‘Mmalu kayi atu balongi betu badibingisha nawu bua kuimba musambu wa ditunga?’ Pashishe enza makebulula bimpe mu mikanda yetu. Udi mua kulua kumona ne: ki mbikole bua kumvuija malu audi witabuja to. Bantu ba bungi batu bamba ne: mbimpe kuimba musambu wa ditunga anu bualu muntu kampanda utubu banemeka mmubambile ne: bidi bikengela kuwimba. Wewe mupete bualu bumue anyi abidi audi mua kubumvuija, udi mua kuambuluisha muntu udi ukeba kumanya bulelela ne muoyo mujima.—Kolos. 4:6. w19.05 29 §13
Dinayi dia 4/3
Bu mudi mamu usamba muanende, ke mungatungunuka ne kunusamba.—Yesh. 66:13.
Pavua muprofete Eliya unyema bua kudisungila, uvua mutekete mu mikolo, kujingaye too ne lufu. Yehowa wakamutumina muanjelu wa bukole. Muanjelu wakambuluisha Eliya ne tshivuaye ukengela dîba adi. Wakamupesha tshiakudia tshia luya, kumulombaye ne dîyi dimpe bua kutshidia. (1 Bak. 19:5-8) Tshivua tshienzeke atshi tshidi tshitulongesha bualu bua mushinga ebu: Misangu mikuabu, kabualu kimpe katudi mua kuenzela muntu kadi mua kumuambuluisha bikole. Pamuapa tuetu bapeshe muanetu udi ne kanyinganyinga tshiakudia anyi katshintu kimpe kadi kamusankisha, peshi bamufundile ka mesage, bidi mua kumuleja ne: tudi bamunange ne tudi tuditatshisha bua bualu buende. Tuetu tumvua bibi bua kuyukila ne muntu malu adi amusama ku muoyo, tudi pamuapa mua kuenza anu bualu kampanda budi mua kumuambuluisha. Yehowa wakambuluisha Eliya mu tshishima bua kuenda kilometre ya bungi menemene bua kufika ku mukuna wa Holeba muaba uvua kule menemene, uvua bantu bavua bajinga kumushipa kabayi mua kumupeta to. Bidi bitulongesha tshinyi? Tuetu bajinge kusamba muntu uvuabu banyange, tudi mua kuanji kumuambuluisha bua adiumvue mu bukubi, ni kumbelu kuende anyi ku Nzubu wa Bukalenge. w19.05 16 §11; 17 §13, 14
Ditanu dia 5/3
Buloba nebuele kabobo ka muadi, . . . dîku dia nzubu wa Natana pa nkayadi.—Zek. 12:12.
Tutekabi ne: udi ubala nshapita wa 12 wa Zekâya udi ne dîyi dia buprofete didi diakula bua lufu lua Masiya. (Zek. 12:10) Paudi ufika mu mvese wa 12, udi ubala ne: “dîku dia nzubu wa Natana” divua ne bua kudila bikole menemene bua lufu lua Masiya. Pamutu pa kupita lubilu, anji imana, udiebeje ne: ‘Ndipetangana kayi didi pankatshi pa nzubu wa Natana ne Masiya?’ Udi wenza makebulula. Mu mvese amu badi baledila mvese wa 2 Samuele 5:13, 14 udi uleja ne: Natana uvua umue wa ku bana ba Davidi. Mbaledilamu kabidi Luka 3:23, 31, mudibu baleja ne: Yezu uvua wa mu ndelanganyi menemene ya Natana, luseke lua bamamuende Mariya. Bidi bikoka ntema yebe, bualu uvua mumanye kuonso eku muvuabu balaye ne: Yezu uvua ne bua kupatukila mu ndelanganyi ya Davidi. (Mat. 22:42) Kadi Davidi uvua ne bana ba balume bapite pa 20. Kabiena bikukemesha bua muvua Zekâya muleje ne: nzubu wa Natana ke uvua nangananga ne bua kudila bua lufu lua Yezu anyi? w19.05 30 §17
Disambombo dia 6/3
Kadi nushintuluke pa kukudimuna meji enu, bua nudijadikile nuenu nkayenu disua dia Nzambi didi dimpe, didi dianyishibue ne didi dipuangane.—Lomo 12:2.
Nunku tshia kuenza ntshinyi? Tuetu ne tshibidilu tshia kudilongela, tudi mua kudijadikila ne: malu atudi balonge mu Bible mmalelela. Netutuishibue kabidi menemene ne: mikenji ya Yehowa mmimpe. Dîba adi, anu bu mutshi udi ne miji mikole, netuele miji bikole, tushala “bajalame mu ditabuja.” (Kolos. 2:6, 7) Vuluka ne: kakuena muntu udi mua kukujalamija mu ditabuja to, anu wewe nkayebe. Ke bualu kayi tungunuka ne kuvuijibua mupiamupia mu ngelelu wa meji udi ulombola meji ebe. Ikala usambila bikole, ulomba Yehowa bua akuambuluishe ne nyuma wende. Ikala welangana meji bikole, utungunuka ne kukonkonona meji ebe ne malu adi akusaka bua kuenza malu kampanda. Keba balunda bimpe badi mua kukuambuluisha bua kushintulula ngelelu webe wa meji. Wewe wenza malu aa, neutekeshe lulengu lua meji a bena panu ne neufike ku ditonkola “ngelelu ya meji ne tshintu tshionso tshitumbuke tshidibu bajula bua kuluisha dimanya dia Nzambi.”—2 Kol. 10:5. w19.06 13 §17, 18
Dia lumingu dia 7/3
Ntendelelu udi mukezuke ne kayi munyanguke ku mêsu kua Nzambi wetu ne Tatu udi nunku: kutangila bana ba nshiya ne bakaji bakamba mu makenga abu.—Yak. 1:27.
Anu muvua Luta mulamate Naomi ukavua mukaji mukamba, bidi bikengela tutungunuke ne kukuatshisha bantu badi bafuishe. (Luta 1:16, 17) Paula udi wamba ne: “Patshivua bayanyi ufuilaku, bantu bakankuatshisha bikole menemene. Kadi panyima pa matuku, bakapingana ku malu abu; pabi lufu lua bayanyi luvua lushintulule malu onso. Bantu batu bapua muoyo ne: bidi bikengela kutungunuka ne kukuatshisha muntu udi mufuishe munkatshi mua ngondo anyi bidimu bia bungi. Kadi bobu bajingulule bualu ebu ne babuenze, nebimuambuluishe bikole menemene.” Bushuwa, bantu mbashilangane. Bamue batu bibidilangana ne nsombelu wabu mupiamupia au lukasa. Bua bakuabu, padibu benza bualu buonso buvuabu benza ne wabu udi mufue, badi bamuvuluka ne bidi bibanyingalaja bikole. Mushindu udi bantu banyingalala padibu bafuisha mmushilangane. Tuvuluke ne: Yehowa mmutupeshe diakalenga ne mudimu wa kutabalela bantu badi bafuishe bena dibaka nabu. w19.06 24 §16
Dimue dia 8/3
Nendame mukana muanyi ne tshintu tshia kumujika natshi Padi muntu mubi muikale kumpala kuanyi.—Mis. 39:1.
Padibu batukandike, tudi ne bua kumanya “tshikondo tshia kupuwa.” (Muam. 3:7) Kudi malu atudi katuyi ne bua kuamba, bu mudi mêna a bena Kristo netu, miaba itudi tuenzela bisangilu, mutudi tuyisha, ne mutudi tupeta mikanda yetu. Ki mbimpe tuambile bakokeshi malu aa anyi tuambile balunda betu peshi balela betu badi mu ditunga ditudi anyi mu makuabu nansha. Tuetu bambe malu aa, tudi mua kukebela bana betu njiwu. Kulekedi tumalu tukese tututapulule to. Satana mmumanye ne: nzubu udi mupanduluke kena mua kushindama to. (Mâko 3:24, 25) Neikale anu ukebesha matapuluka munkatshi muetu bua tutuadije kuluishangana pamutu pa kumuluisha yeye. Nansha bena Kristo bashindame badi ne bua kudimuka bua kabakuluki mu buteyi ebu. Tuetu tudienzeja bua kujikija bilumbu ne bena Kristo netu, katuakulekela tshintu nansha tshimue tshitutapulula to.—Kolos. 3:13, 14. w19.07 11-12 §14-16
Dibidi dia 9/3
Mupika wa Mukalenge . . . udi ne bua kuikala muena bupole kudi bantu bonso, mukumbane bua kulongesha.—2 Tim. 2:24.
Misangu ya bungi bantu batu bateleja mukenji wetu bua mushindu utudi tubambilawu, kabiyi bua bitudi tubambila to. Batu basue patudi tuyikila nabu bimpe, bikale ne bukalanga anyi bamanye malu, ne tubatabalela ne muoyo mujima. Ki mbimpe tubenzeje bua bitabe tshitudi tubambila to. Kadi tuikale tuditatshisha bua kumvua malu adi abasaka bua kumona bitendelelu mudibu babimona amu ne tudienzeja bua kubumvuila. Tshilejilu, pavua Paulo uyukila ne bena Yuda, uvua ubeleshisha meji ne malu a mu Mifundu. Kadi pavuaye uyukila ne bena nkindi bena Greke mu Aleopago, kavua wamba ne: malu avuaye ubambila avua a mu Mifundu to. (Bien. 17:2, 3, 22-31) Mmunyi mutudi mua kuidikija Paulo? Wewe mutuilangane ne muntu udi kayi witaba Bible, ki mbimpe kumutelela Bible buludiludi paudi uyukila nende to. Wewe mujingulule ne: muntu udi mua kumvua bundu padibu banumona nubala nende Bible, mubadila mvese mu mushidu wa bantu kabayi bamona to, bu mudi mu tshiamu tshiebe. w19.07 21 §5, 6
Disatu dia 10/3
Nudimuke bua kanulekedi mioyo yenu isesuishibua ne bua kanutendeledi nzambi mikuabu.—Dut. 11:16.
Satana wakateta bena Isalele ne budimu buonso bua kutendelelabu nzambi ya dishima, pavuaye mubuelele pa dijinga diabu dia kupeta biakudia. Pavua bena Isalele babuele mu Buloba Bulaya, bavua ne bua kushintulula mushindu wa kudima bia pa madimi. Pavuabu mu Ejipitu, bavua bapandila mâyi a musulu wa Nile tujila bua atalaje madimi abu. Kadi mu Buloba Bulaya kamuvua misulu minene to; mvula ne lumuma ke bivua bikolesha bia pa madimi. (Dut. 11:10-15; Yesh. 18:4, 5) Ke bualu kayi bena Isalele bavua ne bua kulonga mushindu mupiamupia wa kudima bia pa madimi. Kadi bua tshinyi Yehowa uvua mubadimuije bua ditendelela nzambi ya dishima pende wakula bua malu a madimi? Yehowa uvua mumanye ne: muoyo wa bena Isalele uvua mua kubasaka bua kuya kudi bampangano bavua babanyunguluke bua kulonga imue mishindu ya kudima ne uvua mumanye ne bidime bia mu Kanâna bivua bitendelela Bâla, ne ngelelu wabu wa meji uvua munyanguke ne malongesha a mu ntendelelu wabu.—Nom. 25:3, 5; Bal. 2:13; 1 Bak. 18:18. w19.06 3 §4-6
Dinayi dia 11/3
Ndi ntungunuka ne kusambila bua bualu ebu: bua dinanga dienu ditungunuke ne kuvulangana kabidi bikole menemene.—Filip. 1:9.
Pavua mupostolo Paulo ne Sila ne Luka ne Timote bafike mu tshimenga tshia Filipoyi, bakapeta bantu ba bungi bavua basue kumvua lumu luimpe. Ku diambuluisha dia bana betu ba tshisumi banayi aba, tshisumbu tshiakaledibua. Bena Kristo ba muaba au bakatuadija kudisangisha, pamuapa mu nzubu mua Ludia, muena Kristo uvua muakididi wa benyi. (Bien. 16:40) Tshisumbu tshipiatshipia etshi tshiakapeta lutatu matuku makese pashishe. Satana wakenza bua bena lukuna ba bulelela baluishe mudimu wa kuyisha uvua Paulo ne bena diende ba lulamatu aba benza. Bakakuata Paulo ne Sila, kubelabu mfimbu, pashishe kubelabu mu buloko. Pakabapatulabu, bakaya kukankamija bena Kristo bapiabapia abu. Pashishe Paulo ne Sila ne Timote bakumbuka mu tshimenga, pamuapa Luka yeye wakashala. Bena Kristo bapiabapia abu bakenza tshinyi? Nyuma wa Yehowa wakabambuluisha bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne tshisumi. (Filip. 2:12) Bushuwa, Paulo uvua ne bualu bua kusankila! w19.08 8 §1, 2
Ditanu dia 12/3
Musombi wa bintu mmupika wa musombeshanganyi.—Nsu. 22:7.
Udi mumuangale matuku adi panshi aa anyi? Kumuangala kudi mua kututudisha makuta a bungi, ne dîba adi mbipepele bua kubuela mabanza. Nunku ki mbimpe kusomba makuta bua kusumba bintu bitudi katuyi tukengela menemene to. (Nsu. 22:3) Padi malu matutonde, bu mudi patudi tusamisha, bidi mua kutukolela bua kumanya bungi bua makuta atudi mua kusomba. Biobi bikufikile, vuluka ne: “disambila ne disengelela” bidi mua kukuambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe. Yehowa neandamune masambila ebe, ukupesha ditalala dikala mua ‘kulama muoyo webe ne bieledi biebe bia meji,’ ukuambuluisha bua kutukija bua kumona mua kuangata mapangadika mimpe. (Filip. 4:6, 7; 1 Pet. 5:7) Keba balunda bimpe. Ambila balunda bimpe muudi umvua, nangananga aba bakadi bapitshile mu ntatu ya buena yebe. Kuenza nunku kudi mua kukuambuluisha bua kudiumvua bimpe. (Muam. 4:9, 10) Balunda baudi mushiye abu nebashale anu balunda bebe. w19.08 22 §9, 10
Disambombo dia 13/3
Akabasangisha pamue muaba udibu babikila . . . ne: Armagedone.—Buak. 16:16.
Bua tshinyi Yehowa mmusuikakaje mvita minene ya ndekelu eyi ne Megido? Megido ne Tshibandabanda tshia Yizelele tshivua pabuipi nende bivua miaba ivua mvita ya bungi itua ipela. Kuvua misangu ivua Yehowa wambuluisha bantu bende bua kuluangana mvita ayi. Tshilejilu, Nzambi wakambuluisha Balaka mulumbuluishi wa Isalele bua kutshimuna tshiluilu tshia bena Kanâna tshivua tshilombola kudi Sisela “pabuipi ne mâyi a Megido.” Balaka ne muprofete mukaji Debola bakasakidila Yehowa bua muvuaye mubambuluishe bua kutshimuna mu tshishima. Bakimba bamba ne: “Mitoto yakaluangana kumbukila mu diulu . . . ne Sisela. . . . Nunku bena lukuna bebe bonso bajimine, Yehowa, kadi bantu badi bakunange bikale bu dîba didi dibanda mu butumbi buadi.” (Bal. 5:19-21, 31) Ku Armagedone, bena lukuna ba Nzambi nebabutudibue kabidi, badi bamunange bobu nebasungidibue. Kadi kudi dishilangana dinene pankatshi pa mvita ibidi eyi. Ku Armagedone bantu ba Nzambi kabakuluangana to. Kabakuambula nansha bia mvita to! “Bukole [buabu] nebuikale mu dishala talalaa ne dikala ne dieyemena.”—Yesh. 30:15; Buak. 19:11-15. w19.09 9 §4, 5
Dia lumingu dia 14/3
Luayi kundi.—Mat. 11:28.
Mushindu wa kumpala wa kuya kudi Yezu nkulonga malu avuaye muambe ne muenze, kualonga bikole. (Luka 1:1-4) Muntu mukuabu kakualonga pa muaba wetu to, mbujitu buetu. Tudi kabidi tuya kudi Yezu patudi tuangata dipangadika dia kubatijibua ne kulua bayidi ba Kristo. Mushindu mukuabu wa kuya kudi Yezu nkuya kudi bakulu ba tshisumbu patudi dijinga ne diambuluisha. Yezu mmuteke “mapa mikale bantu” aa bua kulama mikoko yende. (Ef. 4:7, 8, 11; Yone 21:16; 1 Pet. 5:1-3) Tuetu nkayetu tudi ne bua kuangata dipangadika dia kuya kubalomba diambuluisha. Katuedi meji ne: bakulu nebabale bidi mu meji etu bua kumanya tshitudi natshi dijinga to. Tuangate tshilejilu tshia muanetu kampanda diende Julian. Udi wamba ne: “Pangakabikila bakulu, ngakamona ne: dikumbula diabu divua bualu buimpe menemene buntu tshiyi muanji kupeta.” Bakulu ba lulamatu (ba buena bavua bakumbule Julian aba) badi mua kutuambuluisha bua kumanya “meji a Kristo,” mmumue ne: kujingulula ngelelu wende wa meji ne mmuenenu wende wa malu ne kukeba bua kuikala nabi. (1 Kol. 2:16; 1 Pet. 2:21) Diambuluisha diabu edi ntshimue tshia ku bintu bimpe menemene bidibu mua kutupesha. w19.09 21 §4, 5
Dimue dia 15/3
Ndi ne mikoko mikuabu idi kayiyi ya mu tshikumbi etshi.—Yone 10:16.
Patudi tubala Bible, tudi tumvua wakula bua balume ne bakaji ba ditabuja bavua balombola kudi nyuma muimpe; kadi kabena munkatshi mua bantu 144 000 to. Yone Mubatiji ngumue wa kudibu. (Mat. 11:11) Mukuabu n’Davidi. (Bien. 2:34) Bobu ne bantu bakuabu bungi kabuyi kubala nebabishibue bua kusomba mu Mparadizu pa buloba. Buobu buonso, pamue ne bena mu musumba munene, nebikale ne mpunga wa kuleja mudibu balamate Yehowa ne bumfumu buende. Katshia katshia Nzambi katu muanji kusangisha bantu bapite bungi ba mu bisamba bionso nunku to. Nansha tuetu ne ditekemena dia kuya mu diulu anyi dia kusomba pa buloba, bidi bikengela tuambuluishe bantu ba bungi bua balue pabu bena mu musumba munene wa “mikoko mikuabu.” Mu matuku makese emu, ku dikenga dinene dikavua Yehowa mulaye, neabutule makalenge ne bitendelelu bidi bikengeshe bukua bantu bikole. Bena mu musumba munene bonso mbindile bua kuenzela Yehowa mudimu pa buloba bua kashidi. Edi ndiakalenga dia katshia ne katshia!—Buak. 7:14. w19.09 31 §18, 19
Dibidi dia 16/3
Mu matuku a ku nshikidilu, baseki nebalue ne tuseku tuabu.—2 Pet. 3:3.
Bu mukadi bulongolodi bua Satana butangile ku tshibungubungu, tudi bamanye ne: netutuilangane ne ntatu mikole menemene yateka lulamatu luetu kudi Yehowa ne kudi Bukalenge buende mu diteta. Bidi bimueneka ne: bantu nebatungunuke ne kutuseka. Bualu ebu budi mua kuenzeka nangananga bualu pikalabu batusaka bua kubuelakana mu malu a mu bulongolodi bua Satana netuikale anu tubenga. Bidi bikengela tukoleshe lulamatu luetu ku mpindieu bua tuetu kushala nalu mu dikenga dinene. Mu dikenga dinene, nekuikale dishintuluka dia malu didi ditangila bana betu badi balombola midimu yetu ya pa buloba bujima. Nekufike tshikondo tshiaya bela manyi bonso batshidi pa buloba mu diulu bua kubuelabu pabu mu mvita ya Armagedone. (Mat. 24:31; Buak. 2:26, 27) Bualu ebu budi buleja ne: Kasumbu kaludiki kakakuikala kabidi netu pa buloba to. Kadi bena mu musumba munene nebashale balongolola. Bana betu ba balume ba mu mikoko mikuabu badi bakumbane nebangate mudimu wa buntunga mulongo. Bua tuetu kuleja ne: tudi balamate Yehowa, nebitulombe bua kutua bana betu abu nyama ku mikolo ne kutumikila buludiki bua kudi Nzambi buatupeshabu. Bua tuetu kupandishibua, anu tuetu balonde tshiatuambilabu! w19.10 17 §13, 14
Disatu dia 17/3
Nenye muaba uwaya . . . Nemfuile muaba uwafuila.—Luta 1:16, 17.
Naomi uvua muntu wa lulamatu uvua munange Yehowa. Kadi panyima pa lufu lua bayende ne lua bana bende babidi ba balume, wakajinga kuangata dîna dia “Mala” didi diumvuija ne: “Bululu.” (Luta 1:3, 5, 20, dim., 21) Luta, mukaji wa muanende, wakashala nende mu ntatu yende yonso. Wakamuambuluisha ne bivuaye nabi dijinga, ne uvua kabidi umusamba ne mêyi mimpe. Wakakula ne muoyo mujima, uleja Naomi muvuaye mumunange ne musue kumukuatshisha. Padi muena Kristo netu ufuisha muena dibaka nende, udi ukengela diambuluisha. Mulume ne mukajende badi anu bu mitshi ibidi idi mikole kaba kamue. Padi bidimu bienda bipita, miji yayi idi yenda ipindakanangana. Bobu bupule mutshi umue bajule ne miji yawu, bidi mua kutatshisha mutshi udi ushala au bikole. Bia muomumue, padi muntu ufuisha muena dibaka nende, udi mua kushala ne kanyinganyinga kakole matuku a bungi menemene. w19.06 23 §12, 13
Dinayi dia 18/3
Kadi muntu yonso udi utetshibua padi dijinga diende dimukoka ne dimulobesha.—Yak. 1:14.
Tudi ne bua kuikala ne budimu patudi tusungula mushindu wa kupitshisha kapepe utudi basue ne kukosa dîba dia kupitshisha kapepe. Tshianana tudi mua kupitshisha dîba dia bungi mu dipitshisha kapepe kadi tupitshisha anu dikese mu dienzela Yehowa mudimu. Tshia kumpala, anji manya bungi bua mêba autu wenza kuonso eku bua kupitshisha kapepe. Anji tetabi kuafunda bua lumingu lujima. Angata kalandriye ufundapu bungi bua dîba diutu wenza ku TV, ku Enternete, ne pautu unaya manaya a mu telefone. Wewe mumone ne: udi upitshisha dîba dipite bungi, enza programe. Teka malu adi ne mushinga wa bungi pa muaba wa kumpala, mu dîba didi dishala ukebe dia kupitshisha kapepe. Pashishe lomba Yehowa akuambuluishe bua wikale unemeka programe webe au. Dîba adi neupete dîba ne bukole biudi nabi dijinga bua kudilongela Bible, kuenza Ntendelelu wa mu dîku, kubuela mu bisangilu, ne kuenza mudimu wa kuyisha ne kulongesha bantu. Pamuapa kuakutamba kabidi kudipisha bua dîba diudi wenza mu dipitshisha kapepe to. w19.10 30 §14, 16; 31 §17
Ditanu dia 19/3
Ndi ne dijinga dia kuenza tshidi tshimpe, kadi tshiena ne bukole bua kutshienza to.—Lomo 7:18.
Bu mu tshidimu tshia 55, bena mu Kolinto bakangata dipangadika dinene. Pakumvuabu ne: bena Kristo nabu ba mu Yelushalema ne mu Yudaya bavua mu lutatu, bakadisuika buonso buabu bua kusangisha bintu bua kubambuluisha. (1 Kol. 16:1; 2 Kol. 8:6) Kadi ngondo mikese pashishe, mupostolo Paulo wakumvua ne: bena mu Kolinto kabavua bakumbaje tshivuabu bambe to. Ke bualu kayi, diambuluisha diabu kadivua pamuapa dianji kuikala pabuipi bua kudituma ku Yelushalema pa dîba pamue ne bintu bia mu bisumbu bikuabu to. (2 Kol. 9:4, 5) Bena Kolinto bavua bangate dipangadika dimpe, ne Paulo wakabela kalumbandi bua ditabuja diabu dikole ne bua dijinga diabu dikole dia kupeshangana bintu. Kadi wakabakankamija kabidi bua bajikije tshikavuabu batuadije. (2 Kol. 8:7, 10, 11) Tshivua tshibenzekele etshi tshidi tshitulongesha ne: nansha bena Kristo ba lulamatu badi mua kutata bua kukumbaja dipangadika dimpe. Bua tshinyi? Bualu bu mutudi bapange bupuangane, tudi mua kuladikija malu. Peshi malu adi mua kutuenzekela ku mpukapuka adi mua kutupangisha bua kuenza tshituvua bapangadije bua kuenza.—Muam. 9:11. w19.11 26-27 §3-5
Disambombo dia 20/3
Nuambule ngabu munene wa ditabuja.—Ef. 6:16.
Anu mutu ngabu munene ukuba tshitupa tshinene tshia mubidi, ditabuja diebe didi dikukuba padi ku buenzavi, ku malu a tshikisu, ne ku malu makuabu a mu ndongoluelu mubi wa malu eu. Bu mutudi bena Kristo, tudi tuluangana mvita ya mu nyuma ne baluishi betu. Mu baluishi abu mudi kabidi nyuma mibi. (Ef. 6:10-12) Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kujadika ne: udi mudiakaje bua kutua mateta tshiadi? Tshia kumpala, udi ne bua kulomba Nzambi diambuluisha. Pashishe udi ne bua kuikala ubala Dîyi dia Nzambi bua udimone mudi Nzambi ukumona. (Eb. 4:12) Mukanda wa Nzambi udi wamba ne: “Eyemena Yehowa ne muoyo webe wonso, kueyemenyi dijingulula diebe dia malu.” (Nsu. 3:5, 6) Mpindieu anji vulukabi amue mapangadika auvua muangate matuku mashale aa. Tshilejilu, uvuaku mupete lutatu lukole lua makuta anyi? Uvuaku muvuluke mulayi wa Yehowa udi mu Ebelu 13:5 wa ne: “Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese” anyi? Mulayi au uvuaku mukujadikile ne: Yehowa neakuambuluishe anyi? Wewe muandamune ne: eyowa, bidi bileja ne: utshidi mulame ngabu webe wa ditabuja bimpe. w19.11 14 §1, 4
Dia lumingu dia 21/3
Bana badi bumpianyi bua kudi Yehowa.—Mis. 127:3.
Bua muana kukola bimpe, bidi bilomba muledi yonso dîba dia bungi ne makanda. Nanku baledi bobu balela bana balondangane, bidi mua kubakolela bua kubatabalela mudibi bikengela. Bamue baledi bavua balele bana ba bungi bakamba ne: bivua bibakolela bua kubakolesha. Mamu udi mua kuikala utshioka anu kutshioka. Bidi mua kumupangisha too ne mua kuikala kulonga, kusambila, ne kuyisha. Lutatu lukuabu ndua mudiye mua kulonda bisangilu bimpe. Kadi mulume udi munange mukajende neenze tshidiye mua kuenza bua kumuambuluisha padibi bilomba kutabalela bana mu bisangilu nansha ku nzubu. Tshilejilu, udi mua kuambuluisha mukajende ne midimu ya ku nzubu. Neenze muende muonso bua dîku dijima dikale dibuela mu Ntendelelu wa mu dîku pa tshibidilu. Neikale kabidi ne tshibidilu tshia kuya ne dîku diende mu buambi. w19.12 24 §8
Dimue dia 22/3
Tshidimu tshia 50 netshilue Tshidimu tshia budikadidi kunudi.—Lew. 25:11.
Mmunyi muvua Tshidimu tshia budikadidi tshiambuluisha bena Isalele? Tshilejilu, pavua muena Isalele kampanda ubuela dibanza kayi ne mushindu mukuabu wa kudifuta, uvua upanyisha buloba buende bua kufuta dibanza adi. Mu tshidimu tshia budikadidi, bavua bamupingajilabu. Dîba adi, uvua mua ‘kupingana mu buloba buende’ ne ditekemena dia ne: bana bende nebapiane buloba abu. Ku luseke lukuabu, pavua muntu ne dibanza dinene, uvua upana muanende mu bupika anyi udipana nansha yeye bua kufuta dibanza adi. Mu Tshidimu tshia budikadidi, muntu uvua mu bupika uvua ne bua ‘kupingana mu dîku diabu.’ (Lew. 25:10) Nanku kakuvua muntu uvua ushala mu bupika kashidi kayi ditekemena to! Bualu bukuabu Yehowa uvua muambe ne: “Muntu nansha umue wa munkatshi muebe kena ne bua kulua mupele, bualu Yehowa neakubeneshe kakuyi mpata mu buloba budi Yehowa Nzambi webe ukupesha bua buikale bumpianyi buebe.” (Dut. 15:4) Bualu ebu mbushilangane bikole ne tshidi tshienzeka lelu. Bantu babanji badi anu benda bapeta bubanji bua bungi, kadi bapele bobu badi anu benda bakenga kabidi bikole! w19.12 8-9 §3, 4
Dibidi dia 23/3
Muananyi, ikala ne meji, usankishe muoyo wanyi.—Nsu. 27:11.
Pavua Yezu utuilangana ne mateta, uvua usambila “ne mbila mikole ne binsonji.” (Eb. 5:7) Masambila ende menza ne muoyo wa munda avua aleja muvuaye ne lulamatu ne akakolesha dijinga diende dia kushala ne ditumikila. Ku mêsu kua Yehowa, masambila a Yezu avua bu dipembu dia musenga wa manananshi wa mupuya muimpe menemene. Nsombelu wa Yezu mujima wakasankisha Tatuende bikole ne wakabingisha bumfumu buende. Tudi mua kuidikija Yezu tuetu tuenza muetu muonso bua kuikala ne nsombelu wa muoyo mutoke, tuenza malu mudi Yehowa musue, ne tutumikila mikenji yende. Bu mutudi basue kusankisha Yehowa, patudi tutuilangana ne mateta, mbimpe tumulombe diambuluisha ne muoyo mujima. Netufike ku dimona ne: Yehowa kakuitaba masambila etu tuetu tuenza malu adiye mukine to. Kadi tuetu tutumikila mikenji ya Yehowa, netuikale batuishibue ne: masambila etu menza ne muoyo mujima neikale bu musenga wa manananshi wa dipembu dimpe kudi Yehowa. Tuikale batuishibue kabidi ne: muoyo wetu mutoke ne ditumikila Tatuetu wa mu diulu ne lulamatu luonso bidi bimusankisha. w19.11 21-22 §7, 8
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 9 Nisana mu munya) Luka 19:29-44
Disatu dia 24/3
Nnganyi menemene udi mupika wa lulamatu udi mudimuke.—Mat. 24:45.
Mu 1919, Yezu wakateka kasumbu kakese ka bana betu bela manyi bua bikale “mupika wa lulamatu udi mudimuke.” Mupika au udi ulombola mudimu wa kuyisha ne upesha bayidi ba Kristo ‘biakudia mu tshikondo tshiakanyine.’ Satana ne bena mu bulongolodi buende mbenze muabu muonso bua kuimanyika mudimu wa mupika wa lulamatu. Bu mupika eu kayi ne diambuluisha dia Yehowa, kavua mua kukumbaja mudimu eu to. Nansha muvuaku kuenzeke mvita ya kumpala ne mibidi pa buloba bujima, kuikale dinyanguka dia malu a mpetu pa buloba bujima, ne nansha muvuabu batuluisha anu kutuluisha ne batuenzela malu mabi, mupika wa lulamatu udi mudimuke yeye udi anu mutungunuke ne kupesha bayidi ba Kristo biakudia bia mu nyuma. Anji elabi meji bua biakudia bia mu nyuma bia bungi bitudi nabi lelu, katuyi tubifidila tshintu, bidi mu miakulu mipite pa 900! Etshi ntshijadiki tshidi katshiyi kuela mpata tshia mudi Yehowa utua mupika mpanda. Tangila tshijadiki tshikuabu tshidi tshileja ne: Yehowa udi ubenesha mupika: mudimu wa buambi. Mu bulelela, tudi tuenda tumanyisha lumu luimpe “pa buloba bujima budi bantu basombele.”—Mat. 24:14. w19.11 24 §15, 16
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 10 Nisana mu munya) Luka 19:45-48; Matayi 21:18, 19; 21:12, 13
Dinayi dia 25/3
[Nzambi wakumvuila Kristo] bua ditshina diende dia Nzambi.—Eb. 5:7.
Tshidimu tshionso mu Dituku dia Dibuikila dia mpekatu, muakuidi munene uvua ne bua kufuimisha musenga wa manananshi kumpala kua kufilaye milambu. Pavuaye wenza nanku, bivua bimujadikila ne: Nzambi uvua ne bua kumuanyisha pavuaye ufila milambu. Pavua Yezu pa buloba, uvua ne bua kuenza bualu bua mushinga kumpala kua kulambulaye muoyo wende. Bualu abu buvua ne mushinga wa bungi kupita kusungila bukua bantu. Mbualu kayi abu? Uvua ne bua kushala ne muoyo mutoke ne kulamata Yehowa bua kushishaye kuitaba mulambu wende. Pavua Yezu wenza nanku, uvua uleja ne: kuenza malu mudi Yehowa musue ke bualu budi bukengela kuenza. Yezu uvua kabidi ubingisha bumfumu bua Tatuende anyi mushindu wende wa kulombola. Pavua Yezu pa buloba, uvua utumikila mikenji miakane ya Yehowa muvuabi bikengela. Kakuvua diteta anyi lutatu luvua mua kutekesha dijinga diende dia kuleja ne: Tatuende utu ukokesha mu mushindu muimpe menemene to.—Filip. 2:8. w19.11 21 §6, 7
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 11 Nisana mu munya) Luka 20:1-47
Ditanu dia 26/3
Nuenu ke badi bashale nanyi mu makenga anyi.—Luka 22:28.
Tshikondo tshionso tshivua Yezu uyisha, bapostolo bende ba lulamatu bavua baleja muvuabu balunda bimpe. (Nsu. 18:24) Yezu uvua munange balunda bende abu bikole. Pavuaye uyisha, muanabu nansha umue kakamuitabuja to. (Yone 7:3-5) Umue musangu bana babu bakela too ne meji ne: uvua mupale. (Mâko 3:21) Ke bualu kayi wakafika ku diambila bapostolo bende ba lulamatu mêyi adi mu mvese wa lelu aa, butuku bua kumpala kua lufu luende. Bapostolo bavua imue misangu babungamija Yezu, kadi uvua umona ne: bavua ne ditabuja kudiye ne kavua wimanyina pa bilema biabu to. (Mat. 26:40; Mâko 10:13, 14; Yone 6:66-69) Butuku bua ndekelu buvua Yezu mupitshishe ne bapostolo bende ba lulamatu, wakabambila ne: “Ndi munubikile balunda, bualu ndi munumanyishe malu onso andi mumvue kudi Tatu wanyi.” (Yone 15:15) Kakuyi mpata, balunda ba Yezu bavua bamukankamija bikole. w19.04 11 §11, 12
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 12 Nisana mu munya) Luka 22:1-6; Mâko 14:1, 2, 10, 11
Dituku dia Tshivulukilu
Panyima pa dibuela dia dîba
Disambombo dia 27/3
Nyuma muine udi umanyishangana ne nyuma wetu ne: tudi bana ba Nzambi.—Lomo 8:16.
Muntu udi umanya bishi ne: mbamubikile bua kuya mu diulu? Diandamuna didi dimuenekela bimpe mu mêyi avua mupostolo Paulo muambile bena ku Lomo bavua “babikidibue bua kuikala bansantu.” Yeye mumane kubambila mêyi a mu mvese wa lelu, wakabambila kabidi ne: “Kanuvua bapete nyuma wa bupika udi ukuatshishangana buôwa kabidi, kadi nuvua bapete nyuma wa diangatshibua bu bana udi utusaka bua kuela dîyi ne: ‘Aba, Tatu!’” (Lomo 1:7; 8:15) Nanku Nzambi udi utokeshila bena Kristo bela manyi ku diambuluisha dia nyuma wende ne: mbabikidibue bua kuya mu diulu. (1 Tes. 2:12) Padi Yehowa usungula muntu bua kuya mu diulu, kena umushiya ne dielakana mu muoyo wende nansha dikese to. (1 Yone 2:20, 27) Bena Kristo bela manyi kabena dijinga ne muntu mukuabu bua abajadikile ne: mbabele manyi to. w20.01 22 §7, 8
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 13 Nisana mu munya) Luka 22:7-13; Mâko 14:12-16 (Malu a mu dia 14 Nisana panyima pa dibuela dia dîba) Luka 22:14-65
Dia lumingu dia 28/3
Kakuena muntu udi ne dinanga dinene kupita edi: bua muntu afile muoyo wende bua balunda bende.—Yone 15:13.
“Mukenji wa Kristo” mmushindamene pa tshishimikidi tshimpe tshitambe; tshishimikidi atshi ndinanga. (Gal. 6:2) Dinanga ditu dimuenekela ku luse ludi muntu nalu. Luse luakasaka Yezu bua kulongesha misumba ya bantu, kuondopa babedi, kudisha bavua ne nzala, ne kubisha bafue. (Mat. 14:14; 15:32-38; Mâko 6:34; Luka 7:11-15) Uvua anu mudiakaje bua kuteka majinga a bakuabu kumpala kua ende. Mushindu mutambe bunene uvua Yezu muleje dinanga diende mpavuaye mufile muoyo wende bua bantu bakuabu. Tudi mua kuidikija Yezu tuetu tuteka majinga a bakuabu kumpala kua etu, ne tudienzeja bua kumvuila bantu badi mu teritware wetu luse. Patudi tuyisha bantu lumu luimpe ne tubalongesha bualu tudi tubumvuila luse, tudi tutumikila mukenji wa Kristo. w19.05 4 §8-10
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 14 Nisana mu munya) Luka 22:66-71
Dimue dia 29/3
[Yehowa] muntume bua kumanyisha dilekedibua kudi badibu bakuate . . . , bua kupingaja badibu basunsule ne budikadidi.—Luka 4:18.
Yezu wakambuluisha bantu bua bumbuke ku malongesha mabi a bamfumu ba bitendelelu. Tshikondo atshi, bena Yuda bavua ku bupika bua bilele bia bantu ne malongesha a dishima. (Mat. 5:31-37; 15:1-11) Mu ngumvuilu kampanda, bantu bavua badiamba muvuabu balombodi ba mu nyuma bavua bampofu. Pavuabu babenge Masiya ne butoke bua mu nyuma buvuaye ufila, bakashala mu mîdima ne mu mpekatu. (Yone 9:1, 14-16, 35-41) Yezu wakaleja bena bupuekele mua kupeta budikadidi bua mu nyuma pavuaye ubalongesha malu malelela ne ufila tshilejilu tshimpe. (Mâko 1:22; 2:23–3:5) Wakapeteshe kabidi bantu budikadidi pavuaye mubapikule ku bupika bua mpekatu udibu bapiane. Ku diambuluisha dia mulambu wa Yezu, Nzambi udi ubuikila mpekatu ya bantu badi baleja ditabuja mu tshia kupikulangana natshi tshidiye mufile ne batshitaba.—Eb. 10:12-18. w19.12 10 §8; 11 §10, 11
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 15 Nisana mu munya) Matayi 27:62-66
Dibidi dia 30/3
Bavua banutue tshitampi ku butuangaji buende ne nyuma muimpe uvuabu balaye udi tshimanyinu tshidianjila kufila tshia bumpianyi buetu.—Ef. 1:13, 14.
Yehowa udi wenza mudimu ne nyuma wende bua kujadikila bena Kristo bela manyi bimpe menemene ne: mmubasungule. Mu mushindu eu, nyuma muimpe udi ulua “tshimanyinu [anyi dilaya]” tshidibu babapeshe bua kubajadikila ne: mu matuku alua, nebapete muoyo wa tshiendelele mu diulu, kadi ki mpa buloba to. (2 Kol. 1:21, 22) Padibu bela muena Kristo manyi, udi anu ne bua kuya mu diulu nansha bibande nansha bipueke anyi? Tòo. Nansha mudiye mutuishibue ne: mbamusungule bua kuya mu diulu, udi ne bua kuvuluka didimuija edi: “Bana betu, nutambe kudienzeja ne muoyo mujima bua kujadika dibikidibua ne disungudibua dienu, bualu nuenu batungunuke ne kuenza malu aa, kanuakupangila nansha kakese.” (2 Pet. 1:10) Nanku nansha bobu babikile muena Kristo muela manyi bua kuya mu diulu, neayamu anu yeye mushale ne lulamatu.—Filip. 3:12-14; Eb. 3:1; Buak. 2:10. w20.01 21-22 §5, 6
Dibala dia Bible bua Tshivulukilu: (Malu a mu dia 16 Nisana mu munya) Luka 24:1-12
Disatu dia 31/3
Mêyi mamba kaayi melela meji adi bu kutapa kua muele wa mvita, kadi ludimi lua bena meji ludi luondapu.—Nsu. 12:18.
Bualu buvua bubapangishe balunda bende basatu ba dishima bua kumumvuila luse budi ne: kabavua bakebe bua kumvua tshivua tshimuenzekela menemene to. Ke bualu kayi, bakamona malu mu mushindu mubi, kubangabu kupisha Yobo bibi menemene. Tshia kuenza ntshinyi bua kuepuka tshilema tshia buena etshi? Mbimpe tumanye ne: anu Yehowa ke udi mumanye malu onso a nsombelu udi mutulukile muntu. Padi muena Kristo netu udi mu lutatu wakula, tumuteleje ne ntema yonso ne tudienzeje kabidi bua kumvua mudiye umvua. Dîba adi netuleje ne: tudi tuditeka pa muaba wende ne muoyo mujima. Luse nelutukande bua kumuangalaja malu a dishima bua ntatu idi bantu bakuabu nayi. Muena biambamba anyi muena bijanu kena ukolesha tshisumbu to, udi utshibumbula. (Nsu. 20:19; Lomo 14:19) Udi mua kukumbajila muntu udi utata au lutatu pa lukuabu. (Ef. 4:31, 32) Kadi bualu buimpe butudi mua kuenza nkuimanyina pa ngikadilu mimpe ya muntu ne kukeba mushindu utudi mua kumuambuluisha bua kutantamena ntatu yende. w19.06 21-22 §8, 9