TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es21 dib. 47-57
  • Ngondo 5

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 5
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2021
  • Tumitu tua bualu
  • Disambombo dia 1/5
  • Dia lumingu dia 2/5
  • Dimue dia 3/5
  • Dibidi dia 4/5
  • Disatu dia 5/5
  • Dinayi dia 6/5
  • Ditanu dia 7/5
  • Disambombo dia 8/5
  • Dia lumingu dia 9/5
  • Dimue dia 10/5
  • Dibidi dia 11/5
  • Disatu dia 12/5
  • Dinayi dia 13/5
  • Ditanu dia 14/5
  • Disambombo dia 15/5
  • Dia lumingu dia 16/5
  • Dimue dia 17/5
  • Dibidi dia 18/5
  • Disatu dia 19/5
  • Dinayi dia 20/5
  • Ditanu dia 21/5
  • Disambombo dia 22/5
  • Dia lumingu dia 23/5
  • Dimue dia 24/5
  • Dibidi dia 25/5
  • Disatu dia 26/5
  • Dinayi dia 27/5
  • Ditanu dia 28/5
  • Disambombo dia 29/5
  • Dia lumingu dia 30/5
  • Dimue dia 31/5
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2021
es21 dib. 47-57

Ngondo 5

Disambombo dia 1/5

Tuambila tshia tuetu kuenza bua muana waledibua.​—Bal. 13:8.

Ngamue malu kayi adi baledi mua kuenza bua kuambuluisha bana babu bua banange Yehowa? Lomba Yehowa diambuluisha, anu bu Manoa. Ikala tshilejilu tshimpe. Malu audi wambila muana adi ne mushinga, kadi muana udi mua kutamba kulonda biudi wenza. Tudi batuishibue ne: Jozefe ne Mariya bavua tshilejilu tshimpe kudi bana babu, too ne kudi Yezu. Jozefe uvua wenza mudimu mukole bua kudisha dîku diende. Bualu bukuabu, uvua ukankamija ba mu nzubu muende bua kutendelela Yehowa. (Dut. 4:9, 10) Uvua uya ne dîku diende ku Yelushalema “tshidimu tshionso” bua kusekelela Pasaka, yeye uvua uya nadi. (Luka 2:41, 42) Batatu bakuabu ba tshikondo tshiende bavua mua kuilala bamona ne: kuenza ngendu ya nanku kuvua kutatshisha, kuangata dîba, ne kutudisha makuta. Kadi Jozefe yeye uvua bushuwa munange malu a mu nyuma ne uvua ulongesha bana bende bua kuanangabu pabu. Mariya pende uvua mumanye Mifundu bimpe. Kakuyi mpata, uvua ulongesha bana bende bua kunanga Dîyi dia Nzambi, ubalongesha mu mêyi ne mu bienzedi. w19.12 24-25 §9-12

Dia lumingu dia 2/5

Meme ndi muntu wa mubidi, musumbisha mu mpekatu.​—Lomo 7:14.

Tshivua Yehowa muenze bua bualu bua kumpala buvua buenzeke mu dîku diende dia pa buloba ntshijadiki tshia ne: mmutunange. Pavua Adama mutombokele Tatuende wa mu diulu, wakajimija muaba wende mu dîku dia Yehowa dia disanka, kuwujimijilaye kabidi ndelanganyi yende. (Lomo 5:12) Kadi Yehowa wakenza bualu kampanda bua kuambuluisha ndelanganyi eyi. Yehowa wakanyoka Adama, kadi kakashiya ndelanganyi ya Adama kayiyi ne ditekemena to. Wakalaya musangu umue ne: bantu bavua bamutumikila bavua ne bua kupingana mu dîku diende. (Gen. 3:15; Lomo 8:20, 21) Yehowa wakalongolola bualu ebu ku diambuluisha dia mulambu wa Muanende Yezu wa kutupikula nawu. Pakafilaye Muanende bua bualu buetu, wakaleja ne: mmutunange bikole. (Yone 3:16) Yeye ke Tatu udi mupite batatu bonso. Udi uteleja masambila etu ne utukumbajila majinga etu a ku mubidi ne a mu nyuma. Udi utulongesha ne utukuatshisha. Mmutulamine kabidi mabenesha mimpe a dikema. Bidi bitusankisha bikole bua kumanya ne: Tatu wetu mmutunange ne udi ututabalela! w20.02 6 §16-17; 7 §20

Dimue dia 3/5

Pavua tunyinganyinga tumpite bukole, Wewe wakansamba, wewe kumpesha ditalala.​—Mis. 94:19.

Bikadiku bikufikile bua kumona bu ne: bia panu mbikutonde anyi? Pamuapa malu mmakutonde bualu bidi bakuabu bambe anyi benze mbikunyingalaje. Anyi malu adi mua kuikala makutonde bua tshiudi muambe anyi muenze. Tshilejilu, udi mua kuikala muenze tshilema, udiambila ne: Yehowa kakumfuila luse nansha. Bidi mua kulua kabidi kukutonda bikole menemene wewe wela meji pamuapa ne: bu mundi ne malu mampite adi ansamisha mutu, ndi anu mupangile ditabuja, ndi muntu mubi. Tuangate bilejilu bikese bia mu Bible. Hana wakalua mamuende wa muprofete Samuele uvua mukaji wa ditabuja dikole. Kadi malu akamutonda pavua mukenende umunuishila mâyi ku lusona. (1 Sam. 1:7) Mupostolo Paulo uvua ne ditabuja dikole, kadi uvua ‘usamisha lungenyi bua bisumbu bionso’ bikole. (2 Kol. 11:28) Mukalenge Davidi uvua ne ditabuja dikole, kufikishabi too ne Yehowa ku dimunanga mu mushindu wa pa buawu. (Bien. 13:22) Nansha nanku, Davidi wakenza bilema, kuluaye kunyingalala bikole bua bilema abi. (Mis. 38:4) Yehowa wakasamba yonso wa kudibu ne kumupesha ditalala. w20.02 20 §1, 2

Dibidi dia 4/5

Biasua muntu kundonda, adibenge.​—Mat. 16:24.

Paudi udilambula, udi wenza disambila ne muoyo mujima wambila Yehowa ne: neumuenzele mudimu bua kashidi. Paudi udilambula kudi Nzambi, udi ‘udibenga.’ Udi ulua mpindieu wa Yehowa. Ndiakalenga dia dikema! (Lomo 14:8) Udi umuambila ne: kutuadijila ku lelu, neudifile mu mudimu wende, kuyi udifila ku didisankisha anu wewe to. Paudi udilambula, udi uditshipa; tuambe ne: udi ulaya Nzambi bualu bua pa buabu. Yehowa katu utuenzeja bua kuenza mutshipu wa nunku to. Kadi patudi tuwenza, mmuindile bua tuwukumbaje. (Mis. 116:12, 14) Didilambula mbualu buudi wewe nkayebe wenza pa nkayebe, budi pankatshi penu babidi ne Yehowa. Batismo mbualu buudi wenza patoke bantu batangile, nangananga mu mpuilu anyi mu mpungilu. Paudi ubatijibua, udi uleja bantu bakuabu ne: ukavua mumane kudilambula kudi Yehowa. Nunku batismo webe udi uleja bakuabu ne: udi munange Yehowa Nzambi webe ne muoyo webe wonso, ne anyima webe yonso, ne lungenyi luebe luonso, ne bukole buebe buonso; udi ubaleja kabidi ne: udi mudisuike bua kumuenzela mudimu bua kashidi.​—Mâko 12:30. w20.03 9 §4, 5

Disatu dia 5/5

Muntu nansha umue kanusesuishi.​—2 Tes. 2:3.

Satana udi unyanga mushindu udi bantu bamona Yehowa. Panyima pa lufu lua bapostolo ba Yezu, batontolodi bakabanga kulongesha malongesha a dishima. (Bien. 20:29, 30) Bakatuadija kupangisha bantu bua kumanya Nzambi umuepele mulelela. Tshilejilu, bakalekela kufunda dîna dia Nzambi mu Bible ivuabu bafundulula, kutuadijabu kufunda mianzu bu mudi “Mukalenge.” Pavuabu bumbushe dîna dia Nzambi bapingaje muanzu wa “Mukalenge,” biakalua bikole bua mubadi wa Bible kumona dishilangana didi pankatshi pa Yehowa ne “bakalenge” bakuabu badibu batele mu Bible. (1 Kol. 8:5) Bakabikila Yehowa ne Yezu mu muanzu umue umue wa “Mukalenge,” bitatshisha bantu bua kujingulula ne: Yehowa ne Muanende mbantu babidi bashilangane. (Yone 17:3) Tshibuejakaji etshi tshiakapatula dilongesha dia Busatu Bunsantu didi Bible kayi ulongesha. Ke bualu kayi lelu eu, bantu ba bungi badi bamona ne: mbikole bua kumanya Nzambi. Dishima dia katshia!​—Bien. 17:27. w19.06 5 §11

Dinayi dia 6/5

Kumbaja mudimu webe wonso menemene.​—2 Tim. 4:5.

Umue mushindu utudi mua kukumbaja mudimu wetu wonso menemene nkulengeja nyishilu wetu. (Nsu. 1:5; 1 Tim. 4:13, 15) Tudi ne diakalenga dinene dia mudi Yehowa mutuanyishile bua kuikala “benzejanganyi [nende] ba mudimu”! (1 Kol. 3:9) Wewe ‘ukeba mua kumanya malu adi ne mushinga wa bungi’ ne udifila bikole mu mudimu wa kuyisha, ‘newenzele Yehowa mudimu ne disanka.’ (Filip. 1:10; Mis. 100:2) Bu muudi muena mudimu wa Nzambi, ikala mushindike ne: neakupeshe bukole budi bukengedibua bua kukumbaja mudimu wende nansha wewe ne malu akutatshisha. (2 Kol. 4:1, 7; 6:4) Wewe uyisha ne muoyo mujima ‘neupete tshiudi mua kusankila,’ nansha wewe ne mushindu wa kuyisha bikole anyi kuyi nawu. (Gal. 6:4) Paudi ukumbaja mudimu webe wonso menemene, udi uleja muudi munange Yehowa ne muntu nebe. “Paudi wenza nanku neudipandishe wewe muine ne bantu badi bakuteleja.”​—1 Tim. 4:16. w19.04 7 §15; 7 §17

Ditanu dia 7/5

Satana, udi upambuisha ba pa buloba bonso.​—Buak. 12:9.

Satana ne bademon bende batu batamba kupambuisha bantu ne malu a mîdima. Bena malu a mîdima batu bamba mudibu bamanye malu atu bantu kabayi mua kumanya anyi mudibu mua kuenza malu atu bantu kabayi mua kuenza. Tshilejilu, kudi badi bamba ne: badi mua kumanya malu atshilualua ku diambuluisha dia lubuku anyi dia bintu bu mudi mitoto peshi ngondo. Bakuabu badi mua kuenza anu bu ne: badi bayukila ne bafue. Banga pabu badi bapaka manga, ne badi mua kujinga kukayangana manga. Bavua benze dikonkonona kampanda mu matunga 18 a ku Amerike wa pankatshi ne wa ku sud ne a mu bidiila bia Caraïbes. Mbasangane ne: tshia bisatu tshia bantu bavuabu bele nkonko tshitu tshitaba manga anyi mupongo, ne bantu batue ku bungi bua muomumue batu bitaba ne: kudi mushindu wa kuyukila ne nyuma ya bafue. Bakenza kabidi dikonkonona dikuabu mu matunga 18 a mu Afrike. Mu Afrike muomu, bantu bapite ba tshia bibidi bavuabu bele nkonko batu bitaba manga anyi mupongo. Kadi muaba wonso utudi mua kuikala, tudi ne bua kudilama ku malu a mîdima. w19.04 20-21 §3, 4

Disambombo dia 8/5

Nudimuke bua munkatshi muenu kamuikadi muena masandi.​—Eb. 12:16.

Yehowa Nzambi mmukine malu mabi a mishindu yonso. (Mis. 5:4-6) Nunku mmukine mukinyinamu dinyanga bana ne malu a masandi, bualu ntshienzedi tshibi tshitambe tshidi tshienza mubidi mashika! Tuetu Bantemu ba Yehowa tudi bakine dinyanga bana bualu tudi tuidikija Yehowa; katuena tubuikila mêsu padi bualu bua nunku buenzeka mu tshisumbu tshia bena Kristo to. (Lomo 12:9) Tshienzedi tshionso tshia dinyanga bana katshiena tshipetangana ne “mukenji wa Kristo” nansha kakese! (Gal. 6:2) Malu onso avua Yezu mulongeshe mu mêyi ne mu ngenzelu wende wa malu mmashindamene pa dinanga ne adi asaka bantu bua kuenza malu makane. Bu mudi bena Kristo balelela batumikila mukenji eu, badi benzela bana malu bua badiumvue mu bukubi ne bamone ne: mbabanange bushuwa. Kadi dinyanga bana ntshienzedi tshibi tshia budinangi. Tshidi tshifikisha bana ku dimona ne: kakuena muntu udi ubakuba ne udi mubanange to. Bia dibungama, mbanyange too ne bena Kristo balelela. Bua tshinyi? Bualu “bantu babi ne badingianganyi” mbavule; bakuabu badi bakeba kubuela too ne mu tshisumbu tshia bena Kristo. (2 Tim. 3:13) Bualu bukuabu, bamue bantu badi badiamba ne: mba mu tshisumbu tshia bena Kristo mbapange mua kukanda majinga abu a disangila, ne mbafike ku dinyanga bana. w19.05 8 §1-3

Dia lumingu dia 9/5

Disengelela dia muntu muakane didi diambuluisha bikole.​—Yak. 5:16.

Muntu udi ne tunyinganyinga tukole udi mua kudimona kayi mukumbane bua kusambila Yehowa to. Umue mushindu utudi mua kusamba muntu wa nunku nkusambila nende, tutela dîna diende. Tudi mua kuambila Yehowa mutudi tuetu ne bena mu tshisumbu bonso banange mukuetu eu. Tudi mua kumulomba bua asambe mutendeledi wende eu ne amupeshe ditalala dia mu muoyo. Masambila a nunku adi mua kukolesha muntu bikole. Ela meji kumpala kua kuakula bua kusambangana. Mêyi adi kaayi melela meji adi mua kutapa muntu ku muoyo. Mêyi mimpe adi luondapu. (Nsu. 12:18) Nunku lomba Yehowa diambuluisha bua upete mêyi mimpe adi akoleshangana ne adi atukijija mioyo. Ikala mumanye ne: kakuena mêyi adi ne bukole bu mêyi a Yehowa adi mu Bible to. (Eb. 4:12) Patudi tusamba bantu bakuabu, tudi tubavuluija mudi Yehowa mubanange. Tudi ne bua kuvuluka misangu yonso ne: Yehowa udi kabidi Nzambi wa buakane. Mmumanye muntu yonso udibu banyange ne malu a masandi. Yehowa udi umona malu onso, ne neanyoke banyangi ba bana badi kabayi banyingalala.​—Nom. 14:18. w19.05 18 §18; 19 §19, 21

Dimue dia 10/5

Nudimuke bua muntu nansha umue kanukuatshi ku diambuluisha dia nkindi ne mashimi a patupu bilondeshile bilele bia bantu.​—Kolos. 2:8.

Satana mmusue bua tuele Yehowa nyima. Bua bualu abu, udi ukeba bua kushintulula ngelelu wetu wa meji, tuambe ne: kukuata lungenyi luetu bua tuikale tuenza malu mudiye musue. Udi utufikisha ku ditaba malu kampanda anyi utushima ku diambuluisha dia malu atu atusankisha anu bua tumulonde. (Kolos. 2:4) Satana udi bushuwa mua kutupambuisha anyi? Eyowa! Vuluka, Paulo kavua mufundile bantu bavua kabayi bena kuitabuja didimuija didi mu Kolosayi 2:8 to. Uvua mudifundile bena Kristo bela manyi a nyuma muimpe. (Kolos. 1:2, 5) Tshikondo atshi Satana uvua mua kupambuisha bena Kristo, nansha lelu kabidi udi mua kutupambuisha bibi be! (1 Kol. 10:12) Bua tshinyi? Bualu bakadi bamuimanshe pa buloba, ne wende wonso udiye nawu ngua kupambuisha batendeledi ba Nzambi ba lulamatu. (Buak. 12:9, 12, 17) Tudi kabidi mu tshikondo tshidi bantu babi ne badingianganyi batungunuka ne “kunyanguka bibi menemene.”​—2 Tim. 3:1, 13. w19.06 2 §1, 2

Dibidi dia 11/5

Mbikumbane! Mpindieu, Yehowa wanyi, angata muoyo wanyi.​—1 Bak. 19:4.

Eliya wakapeta buôwa pavua Yezabele mufune bua kumushipa. Ke yeye kunyemena ku Bê-sheba. Wakateketa bikole mu mikolo, “kulombaye bua afue.” Tshivua tshimutekeshishe nanku ntshinyi? Eliya uvua muntu mupange bupuangane, “muntu uvua udiumvua anu bu mututu tudiumvua petu.” (Yak. 5:17) Pamuapa kanyinganyinga ne ditshioka bivua bimupuile panshi. Bidi bimueneka ne: Eliya uvua muele meji ne: bionso bivuaye muenze bua kutungunuja ntendelelu mulelela bivua biye mu mâyi; buende yeye kakuvua malu malongoloke mu Isalele to, ne uvua wela meji ne: anu yeye nkayende ke uvua mushale utendelela Yehowa. (1 Bak. 18:3, 4, 13; 19:10, 14) Yehowa uvua mumanye bimpe muvua Eliya udiumvua amu ne kakamutandisha bualu uvua muleje muvuaye udiumvua to. Kadi wakamuambuluisha bua apetulule bukole. (1 Bak. 19:5-7) Pashishe wakaleja Eliya bukole buende bua dikema bua kuakaja ngelelu wende wa meji. Wakamuleja kabidi ne: utshivua ne batendeledi 7 000 mu Isalele bavua babenge kutendelela Bâla. (1 Bak. 19:11-18) Yehowa wakamupesha bilejilu ebi bua kumuleja muvuaye mumunange. w19.06 15-16 §5, 6

Disatu dia 12/5

Nukokele bantu bakulumpe. . . . Nuvuale didipuekesha kudi umue ne mukuabu, bualu Nzambi kena wanyisha badibandishi.​—1 Pet. 5:5.

Epuka kudienzela malu. Tuetu balonde buludiki budibu batupesha kudi bana betu ba kueyemena badi batulombola, netuepuke bilumbu. Tshilejilu, mu ditunga kampanda mudibu bakandike midimu yetu, bana betu badi balombola bavua bambile bamanyishi bua kabafidi mikanda pavuabu bayisha pavua mpunga imueneka. Kadi muanetu wa balume mukuabu uvua mpanda-njila wakadimona yeye mumanye bikole, kufilaye mikanda. Tshiakenzeka ntshinyi? Katupa kakese bobu bamane kujikija kuyisha ne bana betu bakuabu, bakabakuata kudi bampulushi, kubangabu kubela nkonko. Bidi bimueneka ne: muena mbulambatadi kampanda uvua mubalondakaje, mufike ku dinyenga bantu mikanda ivuabu babapeshe. Bualu ebu budi butulongesha tshinyi? Mbimpe tulonde buludiki nansha tuetu badimone ne: tudi bamanye bia bungi. Yehowa utu anu usanka patudi tutumikila bana betu badiye muteke bua kutulombola.​—Eb. 13:7, 17. w19.07 12 §17

Dinayi dia 13/5

Bantu bonso badi basue kuikala balamate Nzambi mu buobumue ne Kristo Yezu nebakengeshibue pabu.​—2 Tim. 3:12.

Mukalenge wetu Yezu Kristo wakaleja butuku bua kumpala kua kumushipabu ne: nebakine bantu bonso bavua balua bayidi bende. (Yone 17:14) Katshia ku tshikondo atshi, bantu badi baluisha ntendelelu mulelela mbakengeshe Bantemu ba Yehowa ba lulamatu bikole. Bu mudi nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu wenda usemena bikole, tudi bamanye ne: bena lukuna betu nebatuluishe kabidi bibi menemene. (Mat. 24:9) Mmushindu kayi utudi mua kudilongolola ku mpindieu bua dikengeshibua? Kabiena bikengela tudifuanyikijile malu onso adi mua kutufikila to. Tshianana tudi mua kupeta buôwa, tubanga kusamisha mutu. Bidi mua kulua kututekesha, bitupangisha mua kuenzela Yehowa mudimu lutatu palu kaluyi luanji kulua. (Nsu. 12:25; 17:22) Buôwa ntshia mvita tshinene tshidi muena ‘lukuna wetu Diabolo’ ukeba kutuluisha natshi. (1 Pet. 5:8, 9) Nunku kukolesha malanda etu ne Yehowa ku mpindieu kudi ne mushinga. w19.07 2 §1-3

Ditanu dia 14/5

Ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi.​—Mat. 28:19.

Bapostolo bavua pamuapa bindile Yezu ne muoyo kuulu kuulu pavuabu badisangishe ku mukuna kampanda. Pavua Yezu mubishibue ku lufu, uvua mubambile bua batuilangane nende ku mukuna au. (Mat. 28:16) Pamuapa ke dîba divuaye ‘mumuenekele bana betu bapite pa 500 musangu umue.’ (1 Kol. 15:6) Bua tshinyi uvua mubabikidishe kuntu aku? Bua kubapesha mudimu muimpe wa dikema. Wakabambila ne: “Ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi.” (Mat. 28:18-20) Bayidi bavuapu pavua Yezu muambe mêyi au bakalua kulua bena mu tshisumbu tshia bena Kristo tshia mu bidimu lukama bia kumpala. Mudimu munene uvua nawu tshisumbu atshi uvua wa kuvuija bantu bakuabu bayidi ba Kristo. Lelu bisumbu bia bena Kristo balelela bidi binunu ne binunu pa buloba bujima, ne bisumbu bionso ebi bidi ne mudimu wa muomumue au. w19.07 14 §1, 2

Disambombo dia 15/5

Buloba budi bushalaku kashidi.​—Muam. 1:4.

Mutangidi wa tshijengu kampanda wa mu ditunga dia Norvège udi wamba ne: misangu ya bungi bantu batu kabayi basue kuakula malu a Nzambi batu basue kuakula malu atu enzeka pa buloba. Mona mutuye utuadija kuyukila ne bantu. Utu wanji kuela muntu muoyo, pashishe umuebeja ne: “Buebe wewe, nnganyi udi mua kutupetesha nsombelu muimpe kumpala eku? Mbena tshididi anyi? Mbena malu a sianse anyi? Peshi mmuntu mukuabu?” Udi umuteleja ne ntema, ulua kumubadila mvese udi wakula bua nsombelu muimpe matuku atshilualua, anyi umutelela mêyi a mvese au. Bantu bakuabu batu basanka bua mudi Bible ulaya ne: buloba nebushalaku kashidi ne bantu bimpe nebasombapu bua kashidi. (Mis. 37:29) Mbimpe tuikale ne mishindu ya bungi ya kutuadija kuyukila ne bantu batudi tupetangana nabu. Bua tshinyi? Bualu tshidi tshisankisha umue, tshidi mua kutonda mukuabu. Kutu bantu batu bayukila malu a Nzambi anyi a mu Bible kakuyi bualu, kadi bakuabu bobu batu basue kuanji kubanga ne malu makuabu. Nansha tuetu bapetangane ne muntu wa mushindu kayi, mbimpe tukebe mushindu wa kuyukila ne bantu ba mishindu yonso. (Lomo 1:14-16) Yehowa ke udi wenza bua bulelela bukole mu mioyo ya bantu badi banange buakane.​—1 Kol. 3:6, 7. w19.07 22-23 §10, 11

Dia lumingu dia 16/5

Bikala Nzambi mutunange mushindu eu, nunku tuetu petu tudi benzejibue bua kunangangana.​—1 Yone 4:11.

Bu mudi Nzambi mutunange bikole, nebitusake bua kunanga bena Kristo netu. (1 Yone 4:20, 21) Pamuapa tudi mua kuela meji ne: nebikale bipepele bua kunanga bena Kristo netu, bualu tudi tutendelela Yehowa, tuditatshisha bua kumufuana, ne tuidikija Yezu uvua mutufuile bua muvuaye mutunange bikole. Kadi kudi misangu idibi mua kutukolela bua kutumikila dîyi ditutumina dia kunangangana. Evodi ne Sentishe bavua benzele Nzambi mudimu ne tshisumi “pamue” ne mupostolo Paulo. Kadi pamuapa bakapangakanangana, bobu kutapuluka. Mu mukanda uvua Paulo mufundile tshisumbu tshivua bana betu ba bakaji aba, uvua mutele mêna abu, kubabelaye “bua bikale ne meji amue.” (Filip. 4:2, 3) Paulo wakadimona muenzejibue bua kubela tshisumbu tshijima wamba ne: “Tungunukayi ne kuenza malu onso kakuyi manunganyi ne makokianganyi.”​—Filip. 2:14. w19.08 9 §6, 7

Dimue dia 17/5

Nutungunuke ne kuambuishangana majitu.​—Gal. 6:2.

Diakalenga, bisumbu bia bungi ne bena Kristo ba bungi badi benza muabu muonso bua kuambuluisha bana betu badi mu midimu ya pa buayi bua batungunuke nayi. Mushindu kayi? Badi babakankamija bua kutungunuka ne midimu yabu, babambuluisha ne makuta anyi ne bintu bikuabu, peshi babambuluisha bua kuikala kutangila bena mu mêku abu badibu bashiye. Bana betu bavua mu mudimu wa pa buawu bobu balue mu tshisumbu tshienu, kuedi meji ne: midimu yabu mmimane bualu kabavua benza mudimu bimpe anyi bualu mbenze bualu bubi to. Kadi bambuluisha bua bibidilangane ne nsombelu wabu mupiamupia. Bakidila ne disanka ne bela kalumbandi bua mudimu udibu benze, nansha masama wowu abapangisha mua kuenza amue malu mpindieu. Dienzeja bua kubamanya. Enza bua malu onso adibu bamanye ne benze, ne bionso bidibu balonge bikuambuluishe pebe. Bana betu badi midimu yabu mimane badi mua kuanji kuikala dijinga ne muaba wa kusombela, mudimu wa kuenza, anyi bintu bikuabu bidi bikengela menemene. w19.08 23-24 §12, 13

Dibidi dia 18/5

[Nendijidile] ku mêsu kuabu kupitshila kuudi, wewe Goga.​—Yeh. 38:16.

Goga neeyemene ‘diboko diende dia musunyi,’ mmumue ne: tshiluilu tshiende tshia basalayi tshia bukole. (2 Kul. 32:8) Tuetu netueyemene Yehowa Nzambi wetu. Bua bualu ebu, bisamba nebitumone bu bantu batatakane. Tuamba eku tuela eku, nzambi ya Babilona munene uvua ne bukole bua bungi si yakapanga kumusungila kudi “nyama wa luonji” ne kudi ‘nsengu yende dikumi’! (Buak. 17:16) Nunku Goga neele meji ne: tudi tusonsa tua kunuinaye ku maluvu. Nealue kubunda bantu ba Yehowa “bu matutu adi mabuikile buloba.” Kadi Goga nealue kumona diakamue ne: mmudiele nkayende mu disoka. Anu bu Palô ku Mbuu Mukunze, Goga neajingulule ne: udi uluangana ne Yehowa. (Ekes. 14:1-4; Yeh. 38:3, 4, 18, 21-23) Kristo ne biluilu biende bia mu diulu nebasungile bantu ba Nzambi ne nebabutule Goga ne biluilu biende. (Buak. 19:11, 14, 15) Kadi netuambe tshinyi bua Satana muena lukuna munene wa Yehowa muena mashimi avua mafikishe bisamba ku Armagedone? Yezu neamuele yeye ne bademon bende mu dijimba dile menemene, muaba wabakangilabu bua bidimu tshinunu.​—Buak. 20:1-3. w19.09 11-12 §14, 15

Disatu dia 19/5

Tungunuka ne kutshitekemena! Bualu tshiotshi netshikumbane bulelela.​—Hab. 2:3.

Tutu ne dijinga dikole dia kumona malu mimpe adi Yehowa mutulaye akumbana anu bu muprofete Habakuka. Kadi padi malu atudi batekemene amueneka bu ne: adi anengakana, bidi mua kukepesha disanka dietu, kututekesha too ne mu mikolo. (Nsu. 13:12) Ke tshivua tshienzekele bana betu bakuabu mu 1914. Bena Kristo bela manyi ba bungi bavua batekemene ne: nebaye mu diulu tshidimu atshi. Kadi ntshinyi tshiakenza bena Kristo ba lulamatu pavua bualu buvuabu batekemene abu kabuyi bukumbane? Kabakalekela kunyema lubilu luabu bua kupeta muoyo to, bualu tshipatshila tshiabu katshivua nangananga tshia kuya mu diulu to, kadi tshivua tshia kuenzela Nzambi mudimu ne lulamatu. Bavua badisuike bua kunanukila mu lubilu luabu. Bushuwa, udi muindile ne muoyo kuulu kuulu tshikondo tshikala Yehowa mua kujimija malu adibu banyanga nawu lumu luende, mua kuleja ne: mushindu wende wa kukokesha mmuimpe, ne tshikalaye mua kukumbaja milayi yende yonso. Ikala mushindike ne: malu aa neakumbane tshikondo tshidi Yehowa musungule. Pa kuamba tshikondo atshi tshifike, tutungunukayi ne kudifila mu mudimu wa Nzambi. Padi malu atudi batekemene amueneka bu adi anengakana, katuteketshi mu mikolo nansha. w19.08 4-5 §9, 10

Dinayi dia 20/5

Ndi mupole malu ne mupuekele mu muoyo.​—Mat. 11:29.

Diebeja ne: ‘Bantu bakuabu batu bammona bu muena malu mapole ne muena budipuekeshi anyi? Ntu mudiakaje bua kuenzela bantu bakuabu tumidimu nansha tua mukodikodi anyi? Batu bangangata bu muena malu mimpe anyi?’ Yezu uvua wenza bua ikale mu ditalala ne benzejanganyi nende ba mudimu, ne mushindu uvuaye ubenzela malu uvua ubasemeja kudiye; uvua musue kabidi kubalongesha. (Luka 10:1, 19-21) Uvua ukankamija bayidi bende bua kuikala kumuela nkonko ne uvua musue kubateleja. (Mat. 16:13-16) Anu mutubi bua bikunyibua bitubu bakuba bua tshintu katshibinyangi, bayidi ba Yezu bakatanta. Bakateleja malu avuaye mubalongeshe, kukuamabu mamuma, tuambe ne: bienzedi bimpe. Udiku pebe ne bukokeshi anyi? Wewe nabu, diebeja ne: ‘Pantu ku mudimu anyi kumbelu, ntu ngenzela bantu malu mushindu kayi? Ntu nkeba ditalala anyi? Ntu nkankamija bantu bua kungela nkonko anyi? Ntu kabidi mudiakaje bua kubateleja anyi?’ Pavua bantu babenga bivua Bafalese bamba, bavua babadiila dînu, ne pavua bantu bamba malu mashilangane ne abu, bavua babakengesha. Katuena basue kufuana Bafalese abu nansha kakese.​—Mâko 3:1-6; Yone 9:29-34. w19.09 20 §1; 23 §9-11

Ditanu dia 21/5

Dîba dionso diambabu ne: “Ditalala, ne kakuena bualu bua kutshina!” dîba adi kabutu ka tshimpitshimpi nekalue kudibu diakamue.​—1 Tes. 5:3.

Imue misangu bakalenge ba pa buloba batu bamba mêyi a buena aa patubu bakeba kuakaja malanda adi pankatshi pa matunga. Kadi dimanyisha dia ne: kudi “ditalala, ne kakuena bualu bua kutshina” didi Bible wakuila nedikale dia wadi mushindu. Bua tshinyi? Bualu padimanyishabu, bantu nebele meji ne: bakalenge ba pa buloba mbafike ku dienza bua buloba bujima buikale mu dikisha, mu bukubi bua bungi. Kadi mu bulelela, “kabutu ka tshimpitshimpi” nekabakuate mu “dikenga dinene.” (Mat. 24:21) Katuena bamanye tshiafikisha bakalenge ku difila dimanyisha edi anyi muadifilabu to. Katuena kabidi bamanye ni badifila anu musangu umue anyi ni badifila misangu ne misangu. Nansha biobi bienzeke mushindu kayi, tshitudi bamanye ntshia ne: katuena ne bua kulekela tshintu nansha tshimue tshitushimakaja bua kuitaba ne: bakalenge ba pa buloba badi mua kufila ditalala to. Kadi nedikale tshimanyinu tshia ne: “dituku dia Yehowa” dikadi pa kutuadija!​—1 Tes. 5:2. w19.10 8-9 §3, 4

Disambombo dia 22/5

Mu tshikondo atshi tshisamba tshienu netshipanduke.​—Dan. 12:1.

Mvita ya Armagedone ke yikale nkomenu munene wa nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu. Kadi katutshinyi tshintu nansha tshimue to. Bua tshinyi? Bualu mvita eyi neikale mvita ya Nzambi. (Nsu. 1:33; Yeh. 38:18-20; Zek. 14:3) Padi anu Yehowa utua tshikemu, Yezu Kristo neaditue mu mvita ne tshiluilu tshia Nzambi tshimutue mu nyima. Neikale ne bela manyi ne banjelu mbombo ne mbombo. Buonso buabu nebele Satana ne bademon bende ne biluilu biabu bia pa buloba mvita ya dikema. (Buak. 6:2; 17:14) Yehowa mmutujadikile ne: “Tshia mvita tshionso tshienza bua kukuluisha natshi katshiakutshimuna to.” (Yesh. 54:17) “Musumba munene” wa batendeledi ba Yehowa ba lulamatu ‘newufumine mu dikenga dinene’ ne muoyo! Pashishe nebatungunuke ne kumuenzela mudimu wa tshijila. (Buak. 7:9, 13-17) Bulelela, Bible udi utujadikila ne: netusungidibue kumpala eku! Tudi bamanye ne: “Yehowa udi ukuba bena lulamatu.” (Mis. 31:23) Bantu bonso badi banange Yehowa ne bamutumbisha nebikale ne disanka dia kumumona ubingisha dîna diende dia tshijila.​—Yeh. 38:23. w19.10 18-19 §17, 18

Dia lumingu dia 23/5

Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo bionso.​—Nsu. 17:17.

Bu mutukadi ku ndekelu menemene kua “matuku a ku nshikidilu,” tudi mua kutuilangana ne ntatu mikole. (2 Tim. 3:1) Tshilejilu, pakavuabu benze masungulangana mu ditunga kampanda dia ku ouest kua Afrike, bimvundu biakajuka mu ditunga adi. Bamue bana betu bakenza ngondo mipite pa isambombo kabayi mua kuendakana muvuabu basue, bualu bavua muaba uvua bimvundu abi bienzekela. Ntshinyi tshivua tshibambuluishe mu lutatu alu? Bamue bakanyemena ku mbanza ya bana betu bavua muaba uvua kawuyi bimvundu. Muanetu kampanda wakamba ne: “Bu mumvua ne balunda dîba adi, tuvua tukankamijangana, ne bualu ebu buvua bungenza disanka.” Pakutuka “dikenga dinene,” nebituenze disanka bua kuikala ne balunda bimpe badi batunange. (Buak. 7:14) Ke bualu kayi kudia bulunda bukole kubangila ku mpindieu mbualu bua kuenza ne lukasa. (1 Pet. 4:7, 8) Bua tshinyi? Bualu baluishi betu nebambe malu a mashimi ne biambamba bua kutupandulula. Nebenze bua katuikadi tueyemenangana ne tuambuluishangana to. Kadi nebele bua tshiombe musabu. Kabakukumbana bua kutupangisha bua kunangangana to. w19.11 2 §1, 2; 7 §19

Dimue dia 24/5

[Nenuikale] mua kujima . . . mikete yonso ya kapia ya mubi.​—Ef. 6:16.

Satana ‘ntatu wa dishima’; udi utuma bantu badi ku bukokeshi buende bua kumuangalajila Yehowa ne bena Kristo netu malu a dishima. (Yone 8:44) Tshilejilu, batontolodi batu bashiminyina bulongolodi bua Yehowa malu ku Enternete, ku tudiomba, ne mu bikandakanda anyi bakonyangaja malu etu. Mashimi aa adi pawu ‘mikete ya kapia’ ya Satana. Mutontolodi kampanda yeye utuambila mashimi a nunku, tuenze tshinyi? Katumuteleji to! Bua tshinyi? Bualu tudi tuitabuja Yehowa ne tueyemena bana betu. Mu bulelela, katutu tuyukila ne batontolodi nansha. Katuena tuitaba bua muntu anyi tshintu nansha luzuku bitufikishe ku dikokangana nabu anyi ku ditutekeshila ditabuja to. Uvuaku mukandamene dijinga dia kuteleja mashimi adi batontolodi bamuangalaja ne dia kukokangana nabu anyi? Kalumbandi aku. Kadi tudi ne bua kushala badimuke bualu Satana udi ne bia mvita bikuabu bidiye ukeba kutuluisha nabi. Tumonayi tshimue tshia kudibi. w19.11 15 §8; 16 §11

Dibidi dia 25/5

Yehowa udi ukonkonona malu adi mu meji.​—Nsu. 16:2.

Paudi wangata dipangadika konkonona tshiudi mudiangatshile. Yehowa mmusue bua tuikale tuenza malu ne meji mimpe. Nanku patudi tuangata mapangadika, tudi basue petu kuangata ne meji mimpe ne kuangata mu mushindu udi bantu bakuabu mua kumona ne: tudi baangate ne meji mimpe. Tuetu tuangata dipangadika katuyi ne meji mimpe menemene, bidi mua kututatshisha bua kushala balamate ku dipangadika adi. Tshilejilu, nsonga kampanda udi wangata dipangadika dia kulua mpanda-njila. Kadi yeye mumane kuenza matuku, udi utata bua kukumbaja mêba malomba ne bumpanda-njila butuadija kumutonda. Uvua mua kuikala muele meji ne: dijinga dia kusankisha Yehowa ke divua dimusake menemene bua kulua mpanda-njila. Kadi bidiku mua kuikala ne: dijinga dia kusankisha baledi bende anyi muntu mukuabu udiye munange ke divua ditambe kumuangatshisha bumpanda-njila anyi? Tuangatabi tshilejilu tshia mulongi wa Bible udi wangata dipangadika dia kulekela makanya. Udi wanji ualekela lumingu lumue anyi ibidi, kadi padi nyota ya makanya imupita, udi ubangishilula kuanua. Kadi ndekelu wa bionso, udi ualekela bua kashidi! Dinanga didiye munange nadi Yehowa ne dijinga dia kumusankisha mbimuambuluishe bua kulekela makanya.​—Kolos. 1:10; 3:23. w19.11 27 §9; 29 §10

Disatu dia 26/5

Nuenze malu bu bena muabu mu mushindu udi muakanangane ne lumu luimpe lua Kristo.​—Filip. 1:27, dim.

Mupostolo Paulo uvua mutuishibue ne: uvua ne bua kujikija lubilu luende bua kufika ku tshipatshila tshiende. Bu muvuaye muena Kristo muela manyi, uvua mutekemene bua kupeta “difutu dia dibikila dia muulu dia Nzambi.” Kadi bua kudipeta, wakajingulula ne: uvua ne bua kutungunuka ne ‘kudienzeja.’ (Filip. 3:14) Paulo wakapesha bena Filipoyi tshilejilu kampanda tshimpe bua kubambuluisha bua kutungunuka ne kutuma meji abu ku tshipatshila tshiabu. Paulo wakavuluija bena Filipoyi ne: kuabu bobu mmu diulu. (Filip. 3:20) Bua tshinyi bavua ne bua kuvuluka bualu abu? Tshikondo atshi, kuikala muena Lomo kuvua diakalenga dinene. Kadi bena Kristo bela manyi bavua bobu ne kuabu kuvua mua kubapetesha diakalenga dinene kupita dia kuikala muena Lomo kule ne kule. Diakalenga dia kuikala muena Lomo divua kutupu kumpala kua diakalenga dia kuya mu diulu! Lelu bena Kristo bela manyi badi bafila tshilejilu tshimpe padibu badienzeja bua kufika ku tshipatshila tshiabu tshia muoyo wa tshiendelele mu diulu. w19.08 6 §14, 15

Dinayi dia 27/5

Muana yeye munupeshe budikadidi, nenuikale bushuwa ne budikadidi.​—Yone 8:36.

Bushuwa, abu buvua budikadidi bunene kupita buvua muntu mua kupeta mu Tshidimu tshia budikadidi tshia bena Isalele! (Lew. 25:8-12) Tshilejilu, muntu uvuabu bapesha budikadidi mu Tshidimu tshia budikadidi uvua mua kulua kabidi mupika, ne kamana kamana uvua ulua kufua. Mu dituku dia Pentekoste wa mu 33 panyima pa Yezu, Yehowa wakela bapostolo ne balume ne bakaji bakuabu ba lulamatu manyi a nyuma muimpe. Wakabangata bu bana bende bua mu matuku avua alua babishibue ne baye mu diulu bua kukokesha ne Yezu. (Lomo 8:2, 15-17) Bobu ke bantu ba kumpala bavua bapete budikadidi buvua Yezu mumanyishe mu nsunagoga wa mu Nazaleta. (Luka 4:16-19, 21) Balume ne bakaji abu kabavua kabidi ku bupika bua malongesha a dishima ne bilele bia balombodi ba bitendelelu bena Yuda to. Nzambi uvua ubamona bu bavua kabatshiyi kabidi ku bupika bua mpekatu udi ufikisha ku lufu. Tshidimu tshia budikadidi tshia mu tshimfuanyi tshivua tshibange ne bayidi ba Kristo bela manyi mu 33 panyima pa Yezu netshijike ku ndekelu kua Bukokeshi bua Yezu bua bidimu tshinunu. w19.12 11 §11, 12

Ditanu dia 28/5

Malunda mabi adi anyanga bibidilu bimpe.​—1 Kol. 15:33.

Baledi wetu, ambuluishayi bana benu bua bakebe balunda bimpe. Bidi bikengela tatu ne mamu bamanye bantu batu bana babu basomba nabu ne tshitubu benza nabu, kumanya kabidi batubu bayukila nabu ku Enternete ne ku telefone. Bantu abu badi mua kunyanga bana. Baledi ba bungi badi badienzeja bikole bua kulongolola malu bua kuikale mushindu udi bana babu mua kusomba ne bantu batu tshilejilu tshimpe mu mudimu wa Nzambi. Tshilejilu, muanetu N’Déni ne mukajende Bomine ba mu Côte d’Ivoire batu batamba kulomba bua mutangidi wa tshijengu atudile kuabu. N’Déni udi wamba ne: “Biakenza bua muanetu alonde dikasa diabu. Wakangata bumpanda-njila; lelu mmutangidi wa tshijengu muambuluishi.” Baledi bobu batuadije kulongesha bana babu patshidibu bapuekele menemene, kabakuedibua mâyi ku makasa to. (Nsu. 22:6) Mona tshivuabu benzele Timote. Mamuende Eunike ne kakuende Loyi bakamulongesha “katshia ku buana.”​—2 Tim. 1:5; 3:15. w19.12 25 §14; 26 §16, 17

Disambombo dia 29/5

Kudi mulunda udi ulamata bikole kupita muanabu ne muntu.​—Nsu. 18:24.

Ikala mulunda wa kueyemena. Tshilejilu, patu bena Kristo netu bakengela tshintu, katutu anu tubalaya ne: netubambuluishe to, kadi tudi tuenza tshidi tshikengela kuenza bua kubambuluisha. (Mat. 5:37; Luka 16:10) Bantu badi bakengela diambuluisha bobu bamanye ne: netubambuluishe, bidi bibakolesha bimpe menemene. Muanetu kampanda wa bakaji udi umvuija bua tshinyi bidi nanku. Udi wamba ne: “Kuakubanga kusamisha kabidi mutu udiebeja bikala muntu wikala ne bua kukuambuluisha ne bua kuikalaku pa dîba bua kuenza tshivuaye mukulaye to.” Bantu badi ne lutatu kampanda anyi badi batekete mu mikolo batu batamba kukolakana padibu bakuatshila mulunda wa kueyemena malu adi mabatonde. Kadi bua kuikala mulunda wa kueyemena udi kayi ne lasulasu, bidi bikengela tuditatshishe bua kuikala ne lutulu. Bakalekela muanetu kampanda diende Zhanna kudi bayende. Kadi bivua bimukolesha pavuaye wambila balunda bende ba pa muoyo muvuaye udiumvua. Udi wamba ne: “Nansha mumvua pamuapa ngamba ngambulula anu malu amue amue au, bobu bavua banteleja ne lutulu.” Wewe uteleja bakuabu bimpe, udi mua kuleja pebe muudi mulunda muimpe. w20.01 10-11 §9-11

Dia lumingu dia 30/5

Neuwujibue tente ne nyuma muimpe anu kumpala kua diledibua diende mene.​—Luka 1:15.

Mu Bible mudi bilejilu bia bungi bia bantu ba lulamatu bavua bapete nyuma muimpe kadi kabayi ne ditekemena dia kuya mu diulu to. Davidi bavua bamulombola kudi nyuma muimpe. (1 Sam. 16:13) Nyuma muimpe wakamuambuluisha bua kumvua malu male a Yehowa ne wakamulombola bua kufunda amue malu adi mu Bible. (Mâko 12:36) Nansha nanku, mupostolo Petelo wakamba ne: Davidi “kavua mubande mu diulu to.” (Bien. 2:34) Yone Mubatiji uvua ‘muwujibue tente ne nyuma muimpe.’ (Luka 1:13-16) Yezu wakamba ne: kakuvua muntu uvua munene kupita Yone to, kadi kuambaye kabidi ne: Yone kavua mua kuikala mu bantu bikale ne bua kuya mu diulu to. (Mat. 11:10, 11) Yehowa wakambuluisha bantu aba ne nyuma wende bua kuenza malu a kukema, kadi kakabasungula ne nyuma wende au bua kuyabu mu diulu to. Bidi biumvuija ne: kabena ne lulamatu lua bungi anyi? Tòo. Bobu Yehowa neababishe bua kupeta muoyo wa tshiendelele mu Mparadizu pa buloba.​—Yone 5:28, 29; Bien. 24:15. w20.01 25 §15

Dimue dia 31/5

Tudi tunanga, bualu yeye uvua mudianjile kutunanga.​—1 Yone 4:19.

Yehowa mmutubikile bua tubuele mu dîku dia batendeledi bende. Dîku dietu ndienza ne bantu badi badilambule kudi Nzambi ne badi baleja ditabuja mu mulambu wa Muanende udi upikula bantu. Dîku dietu ndîku dia disanka. Tudi ne nsombelu wa nsongo mpindieu, ne tudi ne disanka dia kuikala ne ditekemena dia muoyo wa kashidi, mu diulu anyi mu Mparadizu pa buloba. Dinanga diakasaka Yehowa bua kutunzuluila njila wa kubuela mu dîku diende. Bua kuenza bualu ebu, bivua bimulombe bua kufila tshintu tshia mushinga wa bungi menemene. (Yone 3:16) Uvua ‘mutusumbe ku mushinga kampanda.’ (1 Kol. 6:20) Ku diambuluisha dia tshia kupikulangana natshi, Yehowa mmutupeshe mushindu wa kuikala nende mu malanda mashême. Tudi ne diakalenga dia kubikila Muntu mutambe bunene wa mu diulu ne pa buloba ne: Tatu. Kabidi Yehowa nTatu udi mupite batatu bakuabu bonso. Tudi mua kudiebeja petu anu bu umue wa ku bafundi ba Bible ne: “Nempingajile Yehowa tshinyi bua malu mimpe onso adiye mungenzele?” (Mis. 116:12) Diandamuna didi ne: kakuena tshintu nansha tshimue tshitudi mua kupingajila Tatu wetu wa mu diulu to. Tshidibi, dinanga diende didi ditusaka bua kumunanga petu. w20.02 8 §1-3

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu