TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es21 dib. 57-67
  • Ngondo 6

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo 6
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2021
  • Tumitu tua bualu
  • Dibidi dia 1/6
  • Disatu dia 2/6
  • Dinayi dia 3/6
  • Ditanu dia 4/6
  • Disambombo dia 5/6
  • Dia lumingu dia 6/6
  • Dimue dia 7/6
  • Dibidi dia 8/6
  • Disatu dia 9/6
  • Dinayi dia 10/6
  • Ditanu dia 11/6
  • Disambombo dia 12/6
  • Dia lumingu dia 13/6
  • Dimue dia 14/6
  • Dibidi dia 15/6
  • Dibidi dia 16/6
  • Dinayi dia 17/6
  • Ditanu dia 18/6
  • Disambombo dia 19/6
  • Dia lumingu dia 20/6
  • Dimue dia 21/6
  • Dibidi dia 22/6
  • Disatu dia 23/6
  • Dinayi dia 24/6
  • Ditanu dia 25/6
  • Disambombo dia 26/6
  • Dia lumingu dia 27/6
  • Dimue dia 28/6
  • Dibidi dia 29/6
  • Disatu dia 30/6
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2021
es21 dib. 57-67

Ngondo 6

Dibidi dia 1/6

Mukenende uvua . . .  umusendeka kakuyi dikisha bua kumutatshisha mu lungenyi.​—1 Sam. 1:6.

Hana mamuende wa muprofete Samuele, wakatuilangana ne ntatu. Wakashala nkumba bidimu bia bungi. (1 Sam. 1:2) Mu Isalele, bavua bamba ne: mukaji nkumba uvua ne mulawu. Uvua udiumvua anu bu kantu tshianana. (Gen. 30:1, 2) Kuvua bualu bukuabu buvua butondesha kabidi Hana nsombelu bikole. Bayende uvua ne mukaji mukuabu diende Penina. Penina yeye uvua mulele ne uvua usendeka Hana bualu uvua nkumba. Nsombelu wa Hana uvua umutonda bikole. Biakamutonda bikole, kumufikishabi ne ku “didila ne ku dibenga kudia.” Wakapeta “kanyinganyinga ka bungi menemene” ku muoyo. (1 Sam. 1:7, 10) Ntshinyi tshiakambuluisha Hana? Hana wakasambila Yehowa, umuambila yende yonso ya munda. Yeye mumane kusambila, wakumvuija muakuidi munene Eli nsombelu wende. Ke yeye kumuambila ne: “Ndaku mu ditalala, ne Nzambi wa Isalele akumbaje dilomba diebe.” Ntshinyi tshiakenzeka? Hana “wakaya, yeye kudia, ne mpala wende katshivua kabidi mubungame to.” (1 Sam. 1:17, 18) Disambila diakambuluisha Hana bua kupetulula ditalala. w20.02 21 §4, 5

Disatu dia 2/6

Mêyi enu ikale mashême misangu yonso, mela mukele, bua numanye munudi ne bua kuandamuna muntu yonso.​—Kolos. 4:6.

Yehowa ukadi pa kubutula ndongoluelu wa malu eu. Anu bantu badi “bakaje muoyo wabu bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele” ke bapanduka. (Bien. 13:48) Bu mututu tudifila bikole bua kuyisha bantu batudi katuyi bamanye mu teritware wetu, katuena mua kupanga kuambuluisha balela betu bua balue pabu Bantemu ba Yehowa to. Tatu wetu wa dinanga Yehowa “ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue, kadi mmusue bua bonso bafike ku dinyingalala bua mpekatu yabu.” (2 Pet. 3:9) Mbimpe tumanye ne: kudi mushindu muimpe ne mubi wa kumanyisha mukenji wa lupandu. Tshilejilu, patudi tuyisha muntu utudi katuyi bamanye, tudi tuenza muetu muonso bua kubenga kumutapa ku muoyo, kadi patudi tuyisha mulela wetu, bidi mua kutufikila bua kumuambila malu anu mu tshipala katuyi ne kajilu. Pamuapa ba bungi ba kutudi batu banyingalala bua mushindu uvuabu bayishe balela babu musangu wa kumpala, badiambila muvuabu mua kuikala baye ne malu mushindu mukuabu. Mbimpe tuvuluke mubelu wa mupostolo Paulo eu patudi tuyukila ne balela betu, tshianana bidi mua kubatonda, bapanga kututeleja. w19.08 14-15 §3-5

Dinayi dia 3/6

Kristo [mmunushile] tshilejilu bua nuenu kulonda mu makasa ende bimpe menemene.​—1 Pet. 2:21.

Uvua mumvue bishi pauvua mulonge malu adi atangila Muana? Uvua mulonge ne: Yezu ke muntu muibidi bua mu diulu ne pa buloba. Yeye ke Mutupikudi. Wakitaba bua kufila muoyo wende bua bualu buetu. Patudi tuleja ku bienzedi bietu ne: tudi bitabuje tshia kupikulangana natshi, badi batubuikidila mpekatu yetu, tudi tudia bulunda ne Nzambi, ne tupeta muoyo wa tshiendelele. (Yone 3:16) Yezu mMuakuidi wetu munene. Mmusue kutuambuluisha bua tupete masanka adi afumina ku tshia kupikulangana natshi ne tuikale pabuipi ne Nzambi. (Eb. 4:15; 7:24, 25) Bu mudiye Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi, Yehowa neenze nende mudimu bua kujidila dîna diende, kumbusha malu mabi, ne kutuadila bantu masanka a kashidi mu Mparadizu. (Mat. 6:9, 10; Buak. 11:15) Yezu ke dikasa dia tuetu kulonda. Mmutushile tshilejilu pavuaye mudifile mu dienza disua dia Nzambi. (Yone 4:34) Paudi witaba tshidi Bible ulongesha bua Yezu, udi ufika ku dinanga Muana munanga wa Nzambi. Dinanga adi didi dikusaka bua kudifila mu dienza disua dia Nzambi anu bu Yezu. w20.03 10 §12, 13

Ditanu dia 4/6

Nusambile misangu yonso.​—1 Tes. 5:17.

Yezu wakasambila bikole dituku dia lufu luende. Pavuaye uleja bayidi bende mua kuvuluka lufu luende, wakasambila bua diampa ne mvinyo. (1 Kol. 11:23-25) Wakasambila ne bayidi bende kumpala kua kumbukabu muaba uvuabu badiile Pasaka. (Yone 17:1-26) Pakafikaye ne bayidi bende mu budimi bua Getesemane butuku abu, wakasambila misangu ya bungi. (Mat. 26:36-39, 42, 44) Mêyi a ndekelu akamba Yezu kumpala kua kukulaye muoyo wakaamba mu disambila. (Luka 23:46) Yezu wakasambila Yehowa bua malu onso avua menzeke dituku dia lufu luende adi. Bumue bua ku malu avua mambuluishe Yezu bua kutantamena ntatu buvua ne: uvua mueyemene Tatuende, ke bualu kayi uvua umusambila. Kadi bapostolo bende bobu kabavua basuminyine mu disambila butuku abu to. Ke bualu kayi dikima diabu diakakepela pavua lutatu lubakuate. (Mat. 26:40, 41, 43, 45, 56) Patudi mu ntatu, netushale ne lulamatu anu tuetu balonde tshilejilu tshia Yezu ne ‘batungunuke ne kusambila.’ w19.04 9 §4, 5

Disambombo dia 5/6

Meme ndi Yehowa; tshiena nshintuluka to.​—Mal. 3:6.

Yehowa mmukine malu a mîdima. Wakambila bena Isalele ne: “Kabena ne bua kusangana munkatshi muebe muntu udi upitshisha muanende wa balume anyi muanende wa bakaji mu kapia, muena mbuku, muena majimbu, muntu udi ukeba bimanyinu bia malu atshilualua, muena mupongo, muntu udi ulowa bakuabu, muntu udi webeja malu kudi muena mbuku anyi kudi muntu udi wamba malu atshilualua, anyi muntu udi webeja bafue malu. Bualu muntu yonso udi wenza malu aa mmuntu mubi kumpala kua Yehowa.” (Dut. 18:10-12) Bena Kristo kabena muinshi mua mikenji ivua Yehowa mupeshe bena Isalele to. Kadi tudi bamanye ne: Yehowa ki mmushintuluke to, utshidi anu mukine malu a mîdima. Yehowa udi utudimuija bua malu a mîdima bualu mmumanye ne: Satana utu wenzela bantu bibi ku diambuluisha diawu. Satana utu utungunuja mashimi ku diambuluisha dia malu a mîdima, too ne dishima dia ne: bafue badi ne muoyo muaba kampanda. (Muam. 9:5) Satana utu kabidi utshingisha bantu ne ubapangisha bua kumanya Yehowa anu ne malu a mîdima au. Mmusue bua bantu beyemene nyuma mibi pamutu pa kueyemena Yehowa. w19.04 21 §5, 6

Dia lumingu dia 6/6

Wewe wenza malu mabi, ikala ne ditshina.​—Lomo 13:4.

Dinyanga bana mmpekatu mubi menemene. Muntu udi unyanga muana udi umushiya mu dikenga dibi ditambe. Nansha mudi muana umueyemena, udi umushiya ne kanyinganyinga bualu mmumupangishe mua kudiumvua mu bukubi ne mmumumanyishe malu adi kaayi mamukumbanyine. Tudi ne bua kukuba bana ku malu mabi a nunku, ne bantu bonso bavuabu benzele bibi mushindu eu badi dijinga ne dikankamija ne diambuluisha. (1 Tes. 5:14) Muntu wa mu tshisumbu yeye munyange muana ne malu a masandi mmunyange lumu lua tshisumbu. (Mat. 5:16; 1 Pet. 2:12) Bantu badi benza malu mabi kabayi banyingala ne bapendesha tshisumbu, katutu tuitaba bua bashale munkatshi muetu to. Muntu wa mu tshisumbu yeye mushipe mukenji wa ditunga, bu mudi udi ukandika dinyanga bana, udi wenza bualu bubi ku mêsu kua mbulamatadi. (Fuanyikija ne Bienzedi 25:8.) Bakulu kabena ne bukokeshi bua kunyoka muntu udi ushipa mukenji wa ditunga to. Kadi kabatu bakuba muntu udi munyange muana bua kabamunyoki kudi mbulamatadi to. w19.05 9 §4-7

Dimue dia 7/6

Meji a panu apa adi bupote kumpala kua Nzambi.​—1 Kol. 3:19.

Bu mudi Yehowa muikale Mulongeshi wetu Munene, tudi mua kutua lutatu kayi luonso tshiadi. (Yesh. 30:20, 21) Dîyi diende didi ditupesha bintu bionso bitudi nabi dijinga bua ‘tuikale bakumbane menemene, bikale ne bionso bidi bikengedibua bua mudimu wonso muimpe.’ (2 Tim. 3:17) Patudi tutumikila malongesha a mu Bible, tudi tulua bena meji kupita bantu badi bamba ne: mbimpe kulonda “meji a panu apa.” (Mis. 119:97-100) Bia dibungama, meji a bena panu atu atamba kusaka bantu ku disankisha majinga abu a mubidi. Nunku bidi mua kuikala bipepele bua kuitaba ngelelu wa meji wa bena panu ne ngenzelu wabu wa malu. Ke bualu kayi Bible udi wamba ne: “Nudimuke bua muntu nansha umue kanukuatshi ku diambuluisha dia nkindi ne mashimi a patupu bilondeshile bilele bia bantu.” (Kolos. 2:8) Anu mukavua Bible muleje, mu matuku a ku nshikidilu bantu bavua ne bua kulua “banangi ba masanka.” (2 Tim. 3:4) Dimuangalaka dia masama a mu bilamba bu mudi dia SIDA, mbumue bua ku malu adi aleja ne: meji a panu apa adi bupote.​—2 Pet. 2:19. w19.05 21 §1-2; 22 §4, 5

Dibidi dia 8/6

[Kandamena] bienzedi bia budimu bia Diabolo.​—Ef. 6:11.

Satana wakafikisha bena Isalele ku ditaba ne: bua kupetabu biakudia, bavua ne bua kuditua mu bilele bia bampangano bavua babanyunguluke. Bena mutumba babu abu bavua batuishibue ne: bivua bikengela kuenza bilele kampanda bua nzambi yabu ibalokeshile mvula. Bantu bavua kabayi ne ditabuja kudi Yehowa bavua bela meji ne: bua kuepuka minanga ivua inenga bikole, bavua ne bua kuenza bilele abi. Ke bualu kayi bakaditua pabu mu ditendelela Bâla, nzambi wa dishima. Satana wakabasaka kabidi bua kukumbaja majinga mabi a masandi. Bisamba bia bampangano bivua biditua mu malu a masandi mabi menemene mu ntendelelu wabi. Mu ntendelelu mubi eu muvua ndumba ya ku ntempelo, ya balume ne ya bakaji. Bavua bitaba disangila dia bantu ba mubidi umue ne mishindu mikuabu ya malu a masandi, ne bikavua bilue tshibidilu. (Dut. 23:17, 18; 1 Bak. 14:24) Bampangano abu bavua bashindike ne: bilele abi bivua bisaka nzambi yabu bua yifukishe buloba. Bilele bia bampangano bia malu a masandi ebi biakasankisha bena Isalele ba bungi, kubafikishabi ku ditendelela nzambi ya dishima. w19.06 2 §3; 4 §7, 8

Disatu dia 9/6

Nzambi ki mmupange buakane bua kupuaye mudimu wenu muoyo ne dinanga dinuvua baleje bua dîna diende.​—Eb. 6:10.

Bena ku Betele ne bana betu bakuabu ba bungi badi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba mbabashintulule midimu. Bidi mua kukolela bana betu ba balume ne ba bakaji aba bua kulekela mudimu udibu banange bikole. Wewe muikale pebe mu bantu aba, ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kupita ne bualu ebu bimpe? Ikala ubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso ne welangana meji a biudi ubala bua kushala pabuipi ne Yehowa. Bualu bukuabu, tungunuka ne kudifila mu mudimu wa kuyisha mu tshisumbu tshiudi mpindieu. Yehowa udi uvuluka bantu badi batungunuka ne kumuenzela mudimu ne lulamatu, nansha bobu kabayi mua kuenza bionso bivuabu benza kumpala. Kukebi bua kuikala ne bintu bia bungi to. Kulekedi tunyinganyinga tua mu ndongoluelu wa Satana ‘tukufimpakaja,’ upanga mua kuenzela Yehowa mudimu to. (Mat. 13:22) Bena panu anyi balela ne balunda badi ne muoyo wa kukuepula ku ntatu badi mua kukuambila ne: bua kuikala bimpe, anu wewe ne tente mu nzubu, tente pambelu. Kubateleji to. (1 Yone 2:15-17) Eyemena Yehowa. Mmulaye bua kutupesha bionso bitudi tukengela “pa dîba dikumbane.” Neatuambuluishe bua ditabuja dietu dikale anu dikole, ne bua katupampakanyi; neatupeshe kabidi bintu bia ku mubidi bitudi tukengela.​—Eb. 4:16; 13:5, 6. w19.08 20 §4; 21-22 §7, 8

Dinayi dia 10/6

Upuila Yehowa bujitu buebe, ne yeye neakuambuluishe.​—Mis. 55:22.

Bituikala mu nsombelu wa kanyinganyinga, bidi bitukolesha ku muoyo bua mutudi bamanye ne: Yehowa mmumanye mutudi tudiumvua patudi ne ntatu. Mmumanye malu atudi mua kuenza ne atudi katuyi mua kuenza, mumanye too ne mutudi tuela meji ne tudiumvua. (Mis. 103:14; 139:3, 4) Tuetu beyemene Yehowa, netupete diambuluisha bua tumone mua kutantamena ntatu idi itukebela tunyinganyinga. Tunyinganyinga tudi mua kukufikisha ku dimona ne: lutatu luebe kaluakujika to, bikufikisha ku diteketa mu mikolo. Biobi bikufikile nanku, vuluka ne: Yehowa neakuambuluishe bua kupita bimpe ne tunyinganyinga. Mmushindu kayi wakuambuluishaye? Udi ukulomba bua umukuatshile malu adi akutonda. Neateleje kudila kuebe. (Mis. 5:3; 1 Pet. 5:7) Nunku ikala ne tshibidilu tshia kukuatshila Yehowa ntatu yebe. Kakukuandamuna buludiludi to, kadi neakuandamune ku diambuluisha dia Bible, Dîyi diende, ne dia bulongolodi buende. Miyuki iudi ubala mu Bible idi mua kukukolesha ne kukujadikila ne: nsombelu webe neashintuluke. Bena Kristo nebe nebakukankamije kabidi.​—Lomo 15:4; Eb. 10:24, 25. w19.06 16 §7, 8

Ditanu dia 11/6

Bisamba bionso nebinukine bua dîna dianyi.​—Mat. 24:9.

Padibu bakukengesha, sambila Yehowa, “pumuna muoyo webe bu mâyi,” ne ambila Tatu webe wa dinanga malu onso adi akuenza buôwa ne adi akutonda. (Muad. 2:19) Wewe usambila nunku, neudiumvue pabuipi menemene ne Yehowa. (Lomo 8:38, 39) Ikala mutuishibue ne: masanka a Bukalenge bua Nzambi neikalaku. (Nom. 23:19) Wewe kuyi ne dituishibua edi, Satana ne bena diende nebakutshingishe bipepele. (Nsu. 24:10; Eb. 2:15) Ikala ukeba dîba dia kukonkonona milayi ya Nzambi idi yakula bua Bukalenge buende ne malu adi akujadikila ne: neyikumbane. Nebikuambuluishe mushindu kayi? Tuangate tshilejilu tshia Stanley Jones uvuabu bele mu buloko bidimu 7 bua ditabuja diende. Tshivua tshimuambuluishe bua kunanukila ne lulamatu ntshinyi? Wakamba ne: “Ditabuja dianyi divua dikole bualu mvua mumanye malu a Bukalenge bua Nzambi ne tshivuabu ne bua kuenza; tshivua ngelakana nansha kakese to. Ke bualu kayi muntu nansha umue kavua mua kundamuna kudi Yehowa to.” Wewe muikale ne ditabuja dikole mu milayi ya Yehowa, kuakupeta buôwa, upanga kumuenzela mudimu to.​—Nsu. 3:25, 26. w19.07 2 §1; 3 §6, 7

Disambombo dia 12/6

Mu tshimenga tshionso anyi mu musoko wonso unudi nubuela, nukebamu muntu udi mukumbane, nushalamu too ne panudi numbuka.​—Mat. 10:11.

Bua tshinyi kuvuija bantu bayidi kudi ne mushinga wa bungi? Bualu anu bayidi ba Kristo ke badi mua kulua balunda ba Nzambi. Bualu bukuabu, bantu badi balonda Kristo badi ne nsombelu muimpe mpindieu ne badi ne ditekemena dia kuikala ne muoyo kashidi pa buloba matuku atshilualua. (Yone 14:6; 17:3) Bushuwa, mudimu udi Yezu mutupeshe eu mbujitu bunene, kadi katuena tudienzelawu to. Mupostolo Paulo wakafunda bua bualu buende ne bua bena diende bakuabu ne: “Tudi benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi.” (1 Kol. 3:9) Edi ndiakalenga dinene didi Yehowa ne Yezu bapeshe bantu bapange bupuangane! Mudimu wa kuvuija bantu bayidi udi kabidi mua kutupetesha disanka dia bungi. Bualu bua kumpala butudi ne bua kuenza bua kuvuija bantu bayidi ‘nkukeba’ bantu badi bakaje mioyo yabu. Patudi tudienzeja bua kumanyisha bantu bonso ba mu teritware wetu lumu luimpe ne tutumikila dîyi didi Kristo mututumine bua kuyisha, tudi tuleja mutudi bushuwa Bantemu ba Yehowa ne bena Kristo balelela. w19.07 15 §3-5

Dia lumingu dia 13/6

Meji adi bukubi anu bu mudi makuta mikale bukubi, kadi buimpe bua dimanya budi nunku: Meji adi alama muoyo wa muenawu.​—Muam. 7:12.

Tshitu tshianji kusankisha bantu ba bungi, tshibafikisha ku ditaba malu a mu Bible, mmibelu mimpe idimu. Muanetu wa bakaji kampanda wa mu New York utu uya kuyisha bantu batu bakula tshiena Mandarin (muakulu wa mu Chine). Udi wamba ne: “Ntu nditatshisha bua kutabalela bantu ne kubateleja. Meme mumone ne: mbenyi batshidi bafikilaku, ntu mbebeja ne: ‘Ntshinyi tshiudi muenze bua kuibidilangana ne nsombelu wa kuneku? Ukadi mupete mudimu anyi? Bena kunu badi bakuenzela malu bimpe anyi?’” Misangu mikuabu bitu bimuambuluisha bua kutuadija kuyukila nabu malu a mu Bible. Biobi bikumbana, udi mua kubebeja ne: “Buebe wewe, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kusomba bimpe ne bantu? Nkulejaku mubelu kampanda wa mu Bible anyi? Udi wamba ne: ‘Ntuadijilu wa dikokangana udi anu bu kukangula tshiibi tshia mâyi a bungi; kumpala kua matandu kujuka, umbuka.’ Udi umona bishi, mubelu eu udi mua kutuambuluisha bua kusomba bimpe ne bantu anyi?” (Nsu. 17:14) Diyukila ne bantu nunku didi mua kutuambuluisha bua kumanya batudi mua kupinganyina. w19.07 23 §13

Dimue dia 14/6

Ntshinyi tshiafikila muntu udi udishinda kayi ne muntu udi mua kumuambuluisha bua kujuka?​—Muam. 4:10.

Tshidi bantu badibu bashintulule midimu natshi dijinga menemene ntshia ne: tuditeke pa muaba wabu, kadi katubangatshi bu bantu badi benza luse to. Badi mua kuikala basamisha mutu bua mua kupita ne masama adibu nawu anyi adi nawu bena mu mêku abu. Badi mua kuikala batshidi ne kanyinganyinga ka mudibu bafuishe. Badi mua kuikala kabidi bajinga balunda babu badibu bashiye, bumvua bibi, nansha bobu kabayi bamba bualu. Malu onso aa adi mua kuikala abalubakaja, ne bidi mua kuangata matuku a bungi bua wowu kujika. Wewe ukankamija bana betu aba ku tshilejilu tshiebe, nebibambuluishe bua kuibidilangana ne nsombelu. Muanetu wa bakaji uvua muenze mudimu kubabende munkatshi mua bidimu bia bungi udi wamba ne: “Pamvua kubabende, mvua ndongesha bantu Bible dituku dionso. Kadi pangakapingana kuetu, bua kupeta nansha mpunga wa kubadila muntu mvese anyi kuleja muntu filme mu buambi bivua bualu bukole. Kadi bana betu bavua bandomba bua kuya nabu mu buambi, bua kupinganyina bantu bavuabu bayukile nabu ne bua kulonga Bible ne bantu. Biakamfikisha ku dinanga teritware wetu. Ngakalua kumanya mua kutuadija kuyukila ne bantu. Malu onso aa akangambuluisha bua kupetulula disanka.” w19.08 22 §10; 23-24 §13, 14

Dibidi dia 15/6

Ndi nsengelela Evodi ne ndi nsengelela Sentishe bua bikale ne meji amue mu Mukalenge.​—Filip. 4:2.

Anu bu Evodi ne Sentishe, kuimanyina pa bilema bia bakuabu mbualu bunene budi mua kutupangisha bua kubananga. Tuetu bonso tutu tuenza bilema dituku dionso. Tuetu tuimanyina anu pa bilema bia bakuabu, nebitukolele bua kubananga. Tshilejilu, tudi mua kuikala tuenza mudimu ku Nzubu wa Bukalenge ne muanetu mukuabu, kadi utulekeelawu. Bidi mua kutufiikisha munda. Tuetu batuadije kulondolola malu mabi makuabu onso a muanetu au, tshiji tshietu netshibande ne dinanga dietu nedikepele. Biobi bikufikile, mbimpe uvuluke ne: Yehowa udi umona bilema biebe ne bia muanetu au. Kadi nansha mudiye umona bilema bienu amu, udi anu mununange bonso. Ke bualu kayi, mbimpe tuikale ne dinanga dia buena dia Yehowa ne tuimanyine pa ngikadilu mimpe ya bana betu. Tuetu tudienzeja bua kunanga bena Kristo netu, netukoleshe buobumue buetu.​—Filip. 2:1, 2. w19.08 9-10 §7, 8

Dibidi dia 16/6

Yehowa . . . udi umona bena budipuekeshi.​—Mis. 138:6.

Yehowa mmunange bena budipuekeshi. Anu bantu badi ne budipuekeshi bulelela ke badi mua kuikala nende mu malanda mimpe a nsungansunga. Kadi “badibandishi udi ubamanyina anu ku bule.” Tuetu bonso tudi basue kusankisha Yehowa ne kumvua mudiye mutunange. Ke bualu kayi mbimpe tulonge mua kuikala ne budipuekeshi. Budipuekeshi ndibenga kudimona mupite bakuabu anyi dibenga kuikala ne lutambishi. Muntu muena budipuekeshi mmumanye ne: Yehowa mmunene mumupite, ne udi witaba ne: bantu bakuabu mbakumbanyine midimu idibu nayi ayi. Mmumanye kabidi ne: bantu bakuabu mbamupite mu mushindu kampanda anyi kansanga. (Filip. 2:3, 4) Bamue bantu batu bamueneka bu bena budipuekeshi, pabi kabayi nabu. Pamuapa kabatu batamba kuakula, anyi batu ne kanemu peshi bamanye malu bua bilele bia kuabu ne mudibu babakoleshe. Kadi munda badi mua kuikala ne lutambishi lua katshia. Ku tototo anyi ku ndandanda, tshidi mu muoyo wabu netshipatukile patoke.​—Luka 6:45. w19.09 2 §1, 3, 4

Dinayi dia 17/6

[Udi] ulua ne disombuela kudi bantu . . . badi kabayi batumikila lumu luimpe lua bualu bua Mukalenge wetu Yezu.​—2 Tes. 1:8.

“Lumu luimpe lua bualu bua Mukalenge wetu Yezu” ludi ne malongesha onso avua Yezu mulongeshe. Tudi tuleja mutudi tutumikila lumu luimpe elu patudi tuluteka mu tshienzedi. Ditumikila adi didi dikongoloja diteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala, ditumikila mikenji miakane ya Nzambi dituku dionso, ne dimanyisha Bukalenge bua Nzambi. (Mat. 6:33; 24:14) Didi dikongoloja kabidi ditua bana babu ne Kristo bela manyi nyama ku mikolo padibu benda benza mudimu wabu munene wa kuyisha lumu luimpe ne kuvuija bantu bayidi. (Mat. 25:31-40) Bakadi pa kuenzela pabu bantu ba mu “mikoko mikuabu” malu mimpe a buena avuabu babenzele. (Yone 10:16) Mushindu kayi? Kumpala kua mvita ya Armagedone kubudika, bashadile bonso ba ku bantu 144 000 nebikale bakadi mu diulu bikale ne mibidi idi kayiyi mua kufua. Dîba adi, nebikale pabu mu biluilu bia mu diulu biazaza Goga ne bialama “musumba munene wa bantu” badi bu mikoko. (Buak. 2:26, 27; 7:9, 10) Bushuwa, musumba munene wa bantu newikale ne diakalenga dia dikema bua muvuawu muambuluishe batendeledi ba Yehowa bela manyi pavuabu pa buloba! w19.09 12-13 §16-18

Ditanu dia 18/6

Nenupetulule bukole.​—Mat. 11:29.

Bua tshinyi kuenza mudimu udi Yezu mutupeshe kudi kutupeshilula bukole? Bualu tudi ne batangidi bimpe menemene. Yehowa mMutangidi wetu Mutambe Bunene. Ki mmfumu wa malu makole utu kayi uleja dianyisha kudi bena mudimu bende to. Utu wangata mudimu utudi tumuenzela ne mushinga. (Eb. 6:10) Udi utupesha kabidi bukole butudi nabu dijinga bua kukumbaja mudimu udiye mutupeshe. (2 Kol. 4:7; Gal. 6:5, dim.) Mukalenge wetu Yezu mmutushile tshilejilu tshimpe tshia mua kuenzela bakuabu malu. (Yone 13:15) Bualu bukuabu, bakulu badi batulama batu baditatshisha bua kuidikija Yezu “mulami munene wa mikoko.” (Eb. 13:20; 1 Pet. 5:2) Badi benza muabu muonso bua kuikala bena malu mimpe, bakankamija bakuabu, ne bikale ne dikima padibu batulongesha ne batulama. Tudi kabidi ne balunda bimpe menemene. Kakuena bantu badi ne balunda bimpe ne badi ne mudimu wa nsongo bu tuetu to. Anji elabi meji: Tudi ne diakalenga dia kuenza mudimu ne bantu badi ne mikenji ya bikadilu mibandile kadi kabayi badiamba ne: bobu mbakane bapite bakuabu to. Batu bamona bakuabu bu babapite bobu. Nansha mutubu batumona bu benzejanganyi nabu ba mudimu, batu batumona kabidi bu balunda babu. Mbatunange bikole ne mbadiakaje bua kutufuila! w19.09 20 §1; 23 §12-14

Disambombo dia 19/6

Kanuena mu mîdima, bua dituku adi dinujikile bu mudidi mua kujikila bivi.​—1 Tes. 5:4.

Mupostolo Paulo udi utudimuija utela “dituku dia Yehowa.” (1 Tes. 5:1-6) Dituku edi ntshikondo tshidi tshituadija ne dibunda “Babilona Munene,” mmumue ne: nsangilu wa bitendelelu bia dishima bia pa buloba bujima, ne tshishikila ne Armagedone. (Buak. 16:14, 16; 17:5) Paulo udi utuambila kabidi tshitudi ne bua kuenza bua tuikale badilongolole bua “dituku dia Yehowa.” Katuena ne bua ‘kulala bu mudi bantu bakuabu bonso benza’ to. Tudi ne bua ‘kushala batabale’ ne kudimuka bua katubuelakanyi mu malu a tshididi, bualu adi anyanga buena Kristo buetu. Tuetu babuelakanamu, tudi mua kulua “ba pa buloba.” (Yone 15:19) Tudi bamanye ne: anu Bukalenge bua Nzambi ke butudi batekemene bua kufila ditalala pa buloba. Tudi kabidi basue kuambuluisha bantu bakuabu bua batabuluke bua kumanya malu akavua Bible muambe ne: avua ne bua kuenzeka pa buloba. Patuadija dikenga dinene, tshikondo tshia bantu kukeba bua kuenzela Yehowa mudimu netshikale tshimane kupita. Ke bualu kayi etshi ke tshikondo tshia tuetu kuyisha! w19.10 8 §3; 9 §5, 6

Dia lumingu dia 20/6

Angata muvungu, ufundamu mêyi onso andi mukuambile bua kuenzela Isalele, Yuda.​—Yel. 36:2.

Pakakumbana tshikondo tshia bantu kumanya bivua mu muvungu, Yelemiya uvua ne bua kueyemena mulunda wende Baluka bua kumanyisha mukenji uvuamu. (Yel. 36:5, 6) Baluka wakakumbaja mudimu wende ne dikima dionso nansha muvuawu ne njiwu. Anji elabi meji disanka divua Yelemiya mua kuikala mumvue pavua Baluka muye mu lubanza lua ntempelo ne muenze tshivuaye mumuambile! (Yel. 36:8-10) Bakokeshi ba mu Yuda bakumvua tshivua Baluka muenze, kumuambilabu bua ababadile muvungu au ne dîyi dikole. (Yel. 36:14, 15) Bakokeshi bakumvuangana bua kuambila mukalenge Yehoyakima tshivua Yelemiya muambe. Mukalenge Yehoyakima wakumvua tshiji tshikole pavuaye mumvue bivua Yelemiya mufunde, kuoshaye muvungu au bua bungi bua tshiji ne kutumaye dîyi bua bakuate Yelemiya ne Baluka. Kadi Yelemiya wakangata muvungu mukuabu, kuwupeshaye Baluka ne kutuadijaye kumuambila mukenji wa kudi Yehowa; Baluka kufundaye “mêyi onso . . . avua mu muvungu uvua Yehoyakima mukalenge wa Yuda muoshe mu kapia.”​—Yel. 36:26-28, 32. w19.11 3-4 §4-6

Dimue dia 21/6

Nzambi . . . udi unupesha dikanda, unupesha dijinga ne bukole bua kuenza malu.​—Filip. 2:13.

Yehowa udi mua kulua tshionso tshidi tshikengela bua kukumbaja tshidiye mulongolole. Tuangate bilejilu bikese bia muvuaye mulue tshivuaye musue. Wakalua Mulongeshi, Musambi wa bantu, ne Muambi wa lumu luimpe. (Yesh. 48:17; 2 Kol. 7:6; Gal. 3:8) Kadi misangu ya bungi utu wenza mudimu ne bantu bua kukumbaja malu adiye mulongolole. (Mat. 24:14; 28:19, 20; 2 Kol. 1:3, 4) Yehowa udi kabidi mua kupesha yonso wa kutudi meji ne bukole bitudi tukengela bua kulua tshionso tshidi tshikengela bua kukumbaja disua diende. Bualu ebu ke budi bumvuija dîna dia Yehowa, anu mudi bamanyi ba bungi ba malu a mu Bible baleje pabu. Tuetu bonso tutu basue bua Yehowa enze netu mudimu, kadi bamue badi mua kuelakana, bamba ne: kena mua kuenza nabu mudimu to. Bua tshinyi? Bualu badi badimona kabayi bakumbane bua bukole budibu, bua nsombelu idibu nayi, anyi bua mudibu kabayi ne dimanya dia nsongo. Bakuabu bobu badi mua kumona ne: bikadibu benze mbia bungi, kabena dijinga ne kuenza bikuabu to. w19.10 20 §1, 2

Dibidi dia 22/6

Dinanga dia makuta didi muji wa malu mabi a mishindu yonso.​—1 Tim. 6:10.

Dinanga dia bintu bia ku mubidi didi mua kutushiya mu ditanaji ne kutupangisha bua kuikala tukenketa ngabu wetu wa ditabuja. Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Muntu udi wenza mudimu wa busalayi kena mua kuditua mu dienda dia mushinga panu, bua amone mua kusankisha muntu uvua mumuangate” ku busalayi. (2 Tim. 2:4) Kabavua bitabila basalayi bena Lomo bua kuenda mushinga to. Anu bu basalayi bimpe abu, tshipatshila tshietu tshinene ntshia kuanyishibua kudi Yehowa ne Yezu, bamfumu betu banene. Nanku katuena basue kubuela mu ditanaji, tupua tshipatshila etshi muoyo to. Buetu tuetu, tshidi ne mushinga wa bungi kupita tshintu kayi tshionso tshitudi mua kupeta mu bulongolodi bua Satana ebu. Tuditatshishe bua tuikale ne dîba ne makanda bidi bikengela bua kuenzela Yehowa mudimu ne kulama ngabu wetu wa ditabuja ne bia mvita bikuabu bia mu nyuma bimpe. Tudi ne bua kuikala anu badimuke. Bua tshinyi? Bualu mupostolo Paulo wakatudimuija ne: ‘Bantu badi badisuike bua kuikala babanji nebasesuke kule ne ditabuja.’​—1 Tim. 6:9, 10. w19.11 17 §12, 14, 15

Disatu dia 23/6

Dîba adi kabutu ka tshimpitshimpi nekalue kudibu diakamue.​—1 Tes. 5:3.

Kumpala kua “dituku dia Yehowa” nebambe ne: “Ditalala, ne kakuena bualu bua kutshina.” (1 Tes. 5:1-6) Mu 1 Tesalonike 5:2, “dituku dia Yehowa” didi dileja “dikenga dinene.” (Buak. 7:14) Ntshinyi tshiatuleja ne: dikenga dinene dikadi pa kutuadija? Bible udi utuambila ne: nebamanyishe bualu butubu kabayi banji kumanyisha. Bualu ebu nebuleje ne: dikenga dinene dikadi dituadija. Dimanyisha adi ke dikala dimanyisha dikavuabu balaye dia ne: “Ditalala, ne kakuena bualu bua kutshina.” Bamfumu ba bitendelelu nebambe pabu nanku anyi? Pamuapa. Nansha nanku, dimanyisha adi nedikale anu dishima dikuabu dia kudi bademon. Dishima edi nedikale dibi menemene bualu nedifikishe bantu ku diela meji ne: badi mu bukubi, kadi eku paku dikenga dinene ditu kadiyi dianji kuenzeka katshia Nzambi wafuka diulu ne buloba dikeba kutuadija. Bulelela, “kabutu ka tshimpitshimpi nekalue kudibu diakamue, anu bu mutu didinyenga dia pa kulela dikuata mukaji udi ne difu.” Kadi bua batendeledi ba Yehowa badi bamulamate? Badi mua kupapuka patuadija dituku dia Yehowa mu tshimpitshimpi, kadi nebikale bakadi badilongolole bua dituku adi. w19.09 9 §7, 8

Dinayi dia 24/6

Kudi tshikondo tshisungula bua tshintu tshionso, . . . Tshikondo tshia kukeba ne tshikondo tshia kulekela tshintu bu tshikadi tshijimine.​—Muam. 3:1, 6.

Paudi wangata dipangadika, Ikala ne bipatshila bisunguluke. Wewe udifundila bipatshila bisunguluke, nebikale bipepele bua kujikija tshiuvua mutuadije. Tshilejilu, udi mua kuikala muangate dipangadika dia kubala Bible bikole. Kadi wewe kuyi ne programe musunguluke mu mutu, bidi mua kukupangisha bua kukumbaja tshipatshila tshiebe. Peshi bakulu badi mua kuangata dipangadika dia kukumbula bantu ba bungi mu makumbula abu a bulami, kadi padi matuku apita badi bapanga kukumbaja dipangadika diabu adi. Bua kukumbajabu tshivuabu batuadije, badi mua kudiela nkonko bu mudi: “Tudiku bamone ne: kudi bana betu batudi nangananga mua kutamba kukumbula anyi? Tudiku badikosele tshikondo tshisunguluke tshia kubakumbula anyi?” Mona malu mudiwu ne itaba tshidiwu atshi. Kakuena muntu udi ne dîba ne bintu anyi ne makanda a kuenza bualu buonso budiye musue kuenza to. Nanku ikala umona malu mudiwu ne witaba tshidiwu atshi kuyi wamba ne: “Meme anu mundi muambe amu.” Imue misangu, bidi mua kukulomba bua kushintulula dipangadika diudi mulue kumona ne: ndikupite makanda. w19.11 29 §11, 12

Ditanu dia 25/6

Aba mbantu badi bafume mu dikenga dinene, ne mbasukule mizabi yabu, bayitokeshe mu mashi a Muana wa mukoko.​—Buak. 7:14.

Mêyi a buprofete adi aleja muikala nsombelu pa buloba adi mu Yeshaya 65:21-23. Au kakuikala nsombelu wa kusomba muvunge maboko to. Bible udi uleja ne: tshikondo atshi, bantu ba Nzambi nebikale benza midimu ya nsongo idi isankisha. Tuikale batuishibue ne: padi tshikondo atshi tshijika, “bifukibua bine nebipikudibue kabidi ku bupika bua dibola ne nebipete budikadidi bua butumbi bua bana ba Nzambi.” (Lomo 8:21) Anu muvua Yehowa mulongolole bua bena Isalele bikale ne dîba dia kuenza mudimu ne dia kuikisha, ke muenzelaye kabidi bantu bende kumpala eku mu Bukokeshi bua Yezu bua bidimu tshinunu. Mu bulelela, bantu nebikale ne dîba dia kuenza malu a mu nyuma. Bua kuikala ne disanka lelu, bidi bikengela kutendelela Yehowa; ke muikalabi kabidi mu bulongolodi bupiabupia. Bushuwa, bena lulamatu bonso nebikale ne disanka tshikondo atshi bualu tuetu bonso netuenze midimu idi isankisha eku tuenzela Nzambi mudimu. w19.12 12 §15; 13 §17, 18

Disambombo dia 26/6

Mêyi . . . aa adi ne bua kuikala mu muoyo webe, ne udi ne bua kuabueja munda mua bana bebe.​—Dut. 6:6, 7.

“Kubueja” kudi kumvuija “kulongesha muntu bualu ne kumumvuija nabu wenda umuambuluila misangu ne misangu.” Bua baledi kuenzabu nanku, mbimpe bikale ne tshibidilu tshia kusomba ne bana babu. Imue misangu, bidi mua kutonda baledi bua kuambuluila bana malu adibu babambila. Nansha nanku, baledi badi mua kudienzeja bua kumona ne: bualu ebu mmushindu udibu bambuluisha bana babu bua kumvua Dîyi dia Nzambi ne kuditumikila. Nanku manya bana bebe bimpe. Mu Misambu 127 badi bafuanyikija bana ne mikete. (Mis. 127:4) Badi mua kuenza mikete ne bintu bishilashilangane ne idi mua kuikala bunene bushilashilangane; bia muomumue, kakutu bana badi mua kufuanangana mu malu onso to. Nanku mbimpe baledi bamanye mua kulongesha muana ne muana. Bana betu bakuabu ba mu ditunga dia Izalele dia lelu bavua balongeshe bana babu babidi bimpe bua kuenzela Yehowa mudimu badi batuleja tshivua tshibambuluishe bamba ne: “Yonso wa kutudi uvua ulonga Bible ne muana yonso pa nkayende.” Mfumu yonso wa dîku neamone bikalabi bikengedibua anyi bikumbana kulongesha muana mushindu eu. w19.12 26-27 §18-20

Dia lumingu dia 27/6

Malu onso anudi basue bua bantu banuenzele, nudi ne bua kubenzelawu penu.​—Mat. 7:12.

Patutu mu lutatu lukole, bitu bitulenga ku muoyo bikole patu bantu batuenzela malu bua kutuambuluisha. Muanetu kampanda uvua mufuishe tatuende mu njiwu ya tshimpitshimpi diende Ryan udi wamba ne: “Bitu anu bu ne: padi muntu mu dikenga, utu upanga mua kuenza malu a bungi atutu tuenza pa tshibidilu. Kuenzela muntu malu adi amuambuluisha, nansha owu makese, kudi mua kumukolesha bikole.” Manya ne: wewe wenzela muntu malu mimpe bua kumuambuluisha, nansha owu makese, bidi mua kumukolesha bikole. Muyidi Mâko wa mu bidimu lukama bia kumpala uvua muena Kristo uvua ne bia bungi bia kuenza. Nansha nanku, Mâko wakangata dîba diende bua kuya kukankamija mupostolo Paulo, ne Paulo uvua mudiumvue mudilekelele bua kulomba bua Mâko alue kumuambuluisha. Muanetu mukuabu diende Angela uvua mu tshinyongopelu bua muvuabu bashipe muena mu dîku diende kampanda. Biakamulenga ku muoyo pakaluabu kumusamba kudi bantu bavua ne muoyo wa kusambangana. Udi wamba ne: “Padi balunda bajinga kukuambuluisha ne muoyo mujima, udi mua kubambila yebe ya munda mudilekelele. Kabena bamueneka bu badi ne muoyo mukuatshidile anyi belakana to.” Yonso wa kutudi adiebeje ne: ‘Bantu batu bammanye ne: ntu ne muoyo wa kuambuluisha bena Kristo nanyi mu tshienzedi bua kubakolesha anyi?’ w20.01 11-12 §14-16

Dimue dia 28/6

Muntu yonso udi udia diampa anyi udi unua dikopo dia Mukalenge mu mushindu udi kawuyi muakanyine, neapile.​—1 Kol. 11:27.

Mmunyi mudi muela manyi mua kudia diampa ne kunua mvinyo mu Tshivulukilu “mu mushindu udi kawuyi muakanyine”? Udi mua kuenza nanku bikalaye mudie diampa ne munue mvinyo kadi kayi utumikila mikenji miakane ya Yehowa to. (Eb. 6:4-6; 10:26-29) Bela manyi mbamanye ne: bobu basue kupeta “difutu dia dibikila dia muulu dia Nzambi ku butuangaji bua Kristo Yezu,” badi ne bua kushala ne lulamatu. (Filip. 3:13-16) Nyuma wa Yehowa udi wambuluisha batendeledi bende bua kuikala ne budipuekeshi, kabayi badibandisha to. (Ef. 4:1-3; Kolos. 3:10, 12) Nunku bela manyi kabatu badimona bapite bakuabu to. Mbamanye ne: Yehowa ki mmuenzejibue bua kupesha bela manyi nyuma wa bungi kupita utuye upesha batendeledi bende bakuabu to. Kabena bamona ne: bobu batu bumvua Bible bikole kupita bakuabu to. Kabena nansha mua kuambila muntu mukuabu ne: mbamusungule pende ne bidi bikengela abange kudia diampa mu Tshivulukilu to. Kadi mbamanye ne budipuekeshi buonso ne: anu Yehowa ke udi ubikila bantu bua kuya mu diulu. w20.01 27-28 §4, 5

Dibidi dia 29/6

Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.​—Yak. 4:8.

Yehowa mmusue bua tusemene pabuipi nende ne tuikale tuyukila nende. Udi utulomba bua ‘kusuminyina mu disambila,’ ne matshi ende atu anu kutudi dîba dionso. (Lomo 12:12) Malu kaatu amupita bungi ne katu utshioka bua kututeleja to. Tuetu petu tudi tumuteleja patudi tubala Bible Dîyi diende pamue ne mikanda yetu idi ituambuluisha bua kumumvua. Tudi tumuteleja kabidi patudi tulonda bisangilu ne ntema. Tuetu tuyukikila ne Yehowa pa tshibidilu, netushale pabuipi nende. Yehowa mmusue bua tuikale tumusambila tumupumuina mioyo yetu. (Mis. 62:8) Diebeja ne: ‘Masambila anyi atu a pamutu pamutu makuate bu nkusu, anyi atu afumina mu muoyo menza ne muoyo mujima?’ Tudi bamanye ne: udi munange Yehowa bikole, ne udi musue kukolesha malanda enu nende. Bua wewe kuakolesha, ikala ne tshibidilu tshia kuyukila nende. Ikala umuambila yebe ya munda. Muambila malu adi akusankisha ne adi akubungamija. Ikala mutuishibue ne: udi mua kumulomba diambuluisha. w20.02 9 §4, 5

Disatu dia 30/6

Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidi mu bianza bienu, nuenza mudimu bu batangidi.​—1 Pet. 5:2.

Yehowa mmupeshe bakulu mudimu munene wa kumulamina bantu bende. Tshilejilu tshia muvua Nehemiya muenzele bantu ba Nzambi malu tshidi mua kubalongesha malu a bungi. Bu muvuaye nguvena wa Yuda, uvua ne bukokeshi bua bungi. (Neh. 1:11; 2:7, 8; 5:14) Kadi anji elabi meji bua imue nsombelu mikole ivuaye mutuilangane nayi. Uvua mumvue ne: bantu bavua banyange ntempelo wa Yehowa ne kabavua bambuluisha bena Lewi ne bintu muvua Mikenji ilomba to. Bena Yuda bavua banyanga mukenji wa Nsabatu, ne kuvua bavua basele bakaji ba bisamba bikuabu. Bivua bilomba nguvena Nehemiya bua kuenza bualu kampanda mu tshilumbu etshi. (Neh. 13:4-30) Nehemiya kavua muenzeje bantu bua benze tshivuaye yeye wamba bualu uvua ne bukokeshi to. Kadi wakasambila Yehowa ne muoyo mujima, umulomba diambuluisha, ne wakalongesha bantu Mikenji ya Yehowa. (Neh. 1:4-10; 13:1-3) Nehemiya wakenza kabidi mudimu ne bena mu tshisamba tshiabu ne budipuekeshi buonso, ubambuluisha too ne bua kuibakulula bimanu bia Yelushalema.​—Neh. 4:15. w19.09 15-16 §9, 10

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu