TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es21 dib. 67-77
  • Ngondo wa 7

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 7
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2021
  • Tumitu tua bualu
  • Dinayi dia 1/7
  • Ditanu dia 2/7
  • Disambombo dia 3/7
  • Dia lumingu dia 4/7
  • Dimue dia 5/7
  • Dibidi dia 6/7
  • Disatu dia 7/7
  • Dinayi dia 8/7
  • Ditanu dia 9/7
  • Disambombo dia 10/7
  • Dia lumingu dia 11/7
  • Dimue dia 12/7
  • Dibidi dia 13/7
  • Disatu dia 14/7
  • Dinayi dia 15/7
  • Ditanu dia 16/7
  • Disambombo dia 17/7
  • Dia lumingu dia 18/7
  • Dimue dia 19/7
  • Dibidi dia 20/7
  • Disatu dia 21/7
  • Dinayi dia 22/7
  • Ditanu dia 23/7
  • Disambombo dia 24/7
  • Dia lumingu dia 25/7
  • Dimue dia 26/7
  • Dibidi dia 27/7
  • Disatu dia 28/7
  • Dinayi dia 29/7
  • Ditanu dia 30/7
  • Disambombo dia 31/7
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2021
es21 dib. 67-77

Ngondo wa 7

Dinayi dia 1/7

Numanyishe Nzambi milombu yenu.​—Filip. 4:6.

Padi bakuabu batuamba mêyi mashile anyi batuenzela malu mabi, bidi mua kututonda, nangananga bikala udi mutunyingalaje muikale mulunda wetu wa pa muoyo anyi mulela wetu. Bikalabu bakadi bakunyingalaje, tshilejilu tshia Hana, uvuabu batondeshe nsombelu kudi mukenenda, tshidi mua kukuambuluisha bikole. (1 Sam. 1:12) Tuetu petu tudi mua kulepesha masambila etu anu bu Hana, bua kuambila Yehowa malu adi matutonde ne adi atuenza buôwa. Katuena ne bualu bua kusambila bu badi bela kasala anyi kusambila katuyi tutupakana to. Tudi mua kudimona tukadi tuamba mêyi a kanyinganyinga tuenda tushikunkila patudi tusambila. Nansha nanku, Yehowa kakutshioka bua kututeleja to. Nansha mutudi mua kusambila bua ntatu yetu, mbimpe tuvuluke kabidi mubelu udi mu Filipoyi 4:6, 7. Paulo udi uleja patoke ne: tudi ne bua kuenza masambila a diela nawu tuasakidila, anyi a dileja nawu dianyisha. Tudi ne malu a bungi a kuelela Yehowa tuasakidila. Tshilejilu, tudi mua kumuela tuasakidila bua muoyo udiye mutupeshe, bua bintu bidiye mufuke, bua dinanga diende dia lulamatu, ne bua ditekemena dimpe didiye mutupeshe. w20.02 21 §3; 22 §6

Ditanu dia 2/7

Kudi . . . tshikondo tshia kuakula.​—Muam. 3:1, 7.

Muakulu ndipa dia kudi Yehowa. (Ekes. 4:10, 11; Buak. 4:11) Mu Dîyi diende, udi utuambuluisha bua kujingulula mushindu utudi mua kuakula bimpe. Tudi ne bua kuikala badiakaje misangu yonso bua kuakula bua Yehowa ne bua Bukalenge buende. (Mat. 24:14; Lomo 10:14) Tuetu tuenza nunku, tudi tuidikija Yezu. Bumue bua ku malu manene avua Yezu muluile pa buloba buvua bua kuambila bakuabu bulelela budi butangila Tatuende. (Yone 18:37) Kadi tudi ne bua kuvuluka ne: mushindu utudi tuakula udi kabidi ne mushinga. Nunku patudi tuambila bakuabu malu a Yehowa, tudi ne bua kubambilawu ne “bupole ne kanemu kakole,” ne tudi ne bua kuleja ne: tudi tunemeka mudibu badiumvua ne tunemeka malu adibu bitabuja. (1 Pet. 3:15) Tuetu benze nanku, katuakuakula anu tshianana to; netubalongeshe, ne pamuapa kulenga mioyo yabu. Bakulu kabena ne bua kuelakana bua kuakula padibu bamona ne: muanetu kampanda udi dijinga ne mibelu to. Tudi bamanye ne: batu basungula dîba didi dikengela kuakula bua kubenga kumutondesha nsombelu tshianana. w20.03 18-19 §2-4

Disambombo dia 3/7

Nutungunuke ne kusambila. ​—Mat. 26:41.

Tudi mua kusambila bua malu kayi? Tudi mua kusambila bua Yehowa ‘atupeshe ditabuja dia bungi.’ (Luka 17:5; Yone 14:1) Tudi dijinga ne ditabuja bualu Satana neatete bantu bonso badi balonda Yezu. (Luka 22:31) Mmunyi muatuambuluisha ditabuja? Patudi tuenza tshionso tshitudi mua kuenza bua kutantamena lutatu kampanda, ditabuja neditusake bua kulekeela Yehowa lutatu alu mu bianza. Tudi ne ditalala mu muoyo ne mu lungenyi bualu tudi bashindike ne: mmumanye tshia kuenza kutupita tuetu. (1 Pet. 5:6, 7) Disambila didi dituambuluisha bua kulama ditalala dia mu lungenyi nansha mu ntatu ya mushindu kayi. Tuangate tshilejilu tshia Robert, mukulu wa lulamatu udi mpindieu ne bidimu 80 ne bia mu njila. Udi wamba ne: “Mubelu udi mu Filipoyi 4:6, 7 mmungambuluishe bua kutantamena ntatu ya bungi. Ntu mupete ntatu ya dipangila makuta. Umue musangu ngakajimija too ne mudimu wa bukulu.” Ntshinyi tshidi tshiambuluishe Robert bua kulama ditalala dia mu lungenyi? Udi wamba ne: “Diakamue padi malu atuadija kuntonda, ntu nsambila. Ndi mumone ne: misangu yonso indi nsambila bikole ne muoyo wanyi mujima, ndi diumvua ne ditalala dia bungi.” w19.04 9-10 §5-7

Dia lumingu dia 4/7

Undi muenzele mpekatu nguewe, nguewe nkayebe.​—Mis. 51:4.

Dinyanga bana mbualu bubi buenzela nangananga Nzambi. Padi muntu wenzela mukuende bibi, udi kabidi wenzela Yehowa bibi. Tuangate tshilejilu tshia Mikenji ivua Nzambi mupeshe bena Isalele. Kuvua mukenji uvua wamba ne: muntu yeye mushime anyi muibe muena mutumba nende, uvua ‘wenza bualu bua dipanga lulamatu kudi Yehowa.’ (Lew. 6:2-4) Bia muomumue, padi muntu wa mu tshisumbu unyanga muana, udi umupangisha bua kudiumvua mu bukubi; nunku udi wenza bualu bua dipanga lulamatu kudi Yehowa. Muntu au udi upendesha dîna dia Yehowa bibi menemene. Ke bualu kayi dinyanga bana ne malu a masandi mbualu bubi butambe buenzela Nzambi, ne katuena ne bua kubuikila mêsu pa bualu bua nunku nansha kakese! Biena-bualu bia mu Tshibumba tshia Nsentedi ne bia mu Tabulukayi! mbileje tshidi bantu bavuabu banyange mua kuenza bua tunyinganyinga tudibu bashale natu, tshidi bakuabu mua kuenza bua kubambuluisha ne kubakolesha, ne tshidi baledi mua kuenza bua kukuba bana babu. Bena mu Kasumbu kaludiki mbapeshe bakulu mêyi a kulonda mimanyine mu Bible bua tshidibu ne bua kuenza padi muntu munyange muana. Badi batungunuka ne kutangilula mushindu udi bakulu ne bua kulumbuluisha bilumbu bia dinyanga bana. w19.05 9-10 §8, 9

Dimue dia 5/7

Badi ne bua kukonkela badi ne muoyo malu kudi bafue anyi?​—Yesh. 8:19.

Dîyi dia Nzambi didi anu bu muele mutue udi upandulula mashimi a Satana. (Ef. 6:17) Tshilejilu, didi dileja patoke mudiye mushime padiye muambe ne: bafue badi mua kuyukila ne badi ne muoyo. (Mis. 146:4) Didi kabidi dituleja ne: anu Yehowa ke udi mua kuamba malu atshilualua anu mudiwu. (Yesh. 45:21; 46:10) Tuetu ne tshibidilu tshia kubala Dîyi dia Nzambi ne kuelangana meji bua bitudi tubala, netuikale bakumbane bua kubenga mashimi adi nyuma mibi misue kutuitabijija ne netuakine. Nanku kuenji bualu nansha bumue budi mu diumvuangana ne malu a mîdima to. Bu mutudi bena Kristo balelela, katutu tuenza malu a mîdima mu mishindu yawu yonso to. Tshilejilu, katutu tuya kudi nganga bua kuyukila ne bafue anyi tukeba kuyukila ne bafue mu mishindu mikuabu to. Katuena tubuelakana mu bilele bia madilu bidi bifumina ku dilongesha dia ne: bafue badi ne muoyo muaba kampanda to. Katuena kabidi tujinga kumanya malu atshilualua ku diambuluisha dia lubuku lua bintu bu mudi mitoto anyi ngondo peshi dia bantu batu bambilangana malu atshilualua to. Tudi bamanye ne: malu onso aa mmabi menemene ne adi mua kututuangaja ne Satana ne bademon bende buludiludi. w19.04 21-22 §8, 9

Dibidi dia 6/7

Nzambi wakabalekela ku malu a bukoya bilondeshile majinga a mioyo yabu.​—Lomo 1:24.

Bantu badi bitaba meji a panu apa badi bapetula mikenji ya bikadilu idi mu Bible bamba ne: kayena ne kudiyi to. Bantu ba nunku badi mua kudiebeja ne: ‘Bua tshinyi Nzambi uvua mua kutufuka ne majinga a disangila kadi ulua kutuambila bua kubenga kuakumbaja?’ Badi badiela lukonko elu bualu badi badishima bela meji ne: muntu udi ne bua kuenza tshionso tshidi tshimuluila mu lungenyi. Kadi Bible yeye udi utulongesha ne: tudi ne mushindu wa kukanda majinga mabi. (Kolos. 3:5) Udi utulongesha kabidi ne: Yehowa mmulongolole bua bantu bajikije majinga abu a disangila mu mushindu muakanyine mu dibaka. (1 Kol. 7:8, 9) Meji a Nzambi adi mu Bible mmashilangane ne a panu apa bualu adi asaka bantu bua kumona disangila mu mushindu muimpe. Bible udi wamba ne: disangila didi mua kupetesha bantu disanka. (Nsu. 5:18, 19) Kadi udi wamba kabidi ne: “Yonso wa kunudi amanye mua kulama mubidi wende mu bunsantu ne bunême, kayi ne majinga makole a kusangila a lukuka adi kaayi bukuatshi.”​—1 Tes. 4:4, 5. w19.05 22-23 §7-9

Disatu dia 7/7

Neuye kudibu bu mvula mukole wa tshipepele, . . . wewe ne bisumbu biebe bionso bia basalayi ne bisamba bia bungi bia bantu bidi nebe.​—Yeh. 38:9.

Nzambi kakuitaba bua matunga abutule bantu bende to. Bantu bende aba badi badiumvua padibu babikidibua ku dîna diende ne mbateleje dîyi didiye mubatumine dia kunyema mu Babilona munene. (Bien. 15:16, 17; Buak. 18:4) Mbenze kabidi mudimu bikole bua kuambuluisha bantu bakuabu bua kunyemabu pabu. Ke bualu kayi batendeledi ba Yehowa ‘kabakupeta tshitupa tshia bipupu biende’ to. Nansha nanku, ditabuja diabu neditetshibue. (Yeh. 38:2, 8) Panyima pa dibutuka dia bitendelelu bionso bia dishima, bantu ba Nzambi nebashale nkayabu anu bu mutshi umue udi mupanduke ku mvula wa tshipepele tshikole. Bua bualu abu, Satana neikale ne luonji lua katshia. Bua kuleja luonji luende alu, neamuangalajije ngumu ya bademon, tuambe ne: ‘mêyi a bukoya mamba ku nyuma’ bua bisamba bidisange bikudimukile kabidi batendeledi ba Yehowa. (Buak. 16:13, 14) Didisangisha dia bisamba adi ke didibu babikila ne: “Goga wa mu buloba bua Magoga.” Pabunda bisamba bantu ba Nzambi, nebikale bikadi bifike muaba wa mu tshimfuanyi udibu babikila ne: Armagedone.​—Buak. 16:16. w19.09 11 §12, 13

Dinayi dia 8/7

Ngelelu ya meji ya bena meji idi patupu.​—1 Kol. 3:20.

Mu tshikondo tshia Isalele wa kale, Satana wakazangika malu a masandi ku diambuluisha dia ntendelelu wa dishima. Ke tshidiye wenza kabidi lelu. Bitendelelu bia dishima bidi bitaba malu mabi a masandi ne bisaka too ne bantu ku dienza malu au. Ke bualu kayi bantu ba bungi badi badiamba mudibu batendelela Nzambi mbalekele mikenji yende mimpe ya bikadilu. Mupostolo Paulo udi umvuija mu mukanda uvuaye mufundile bena Lomo tshidi bualu abu bukebeshe. (Lomo 1:28-31) Mu “malu adi kaayi makumbane” mudi malu a masandi mu mishindu yawu yonso, too ne disangila dia bantu ba mubidi umue. (Lomo 1:24-27, 32; Buak. 2:20) Nunku bidi ne mushinga wa bungi bua tuetu kutumikila malongesha mimpe a mu Bible! Meji a bena panu atu abengangana ne mikenji miakane ya Yehowa. Kaatu asaka bantu bua kuikala ne dimuma dia nyuma wa Nzambi to, kadi atu abasaka bua kuenza “malu a mubidi.” (Gal. 5:19-23) Adi afikisha bantu ku dilua bena lutambishi, bena didisua, ne “badinangi.” (2 Tim. 3:2-4) Ngikadilu eyi kayena ipetangana ne ngikadilu wa bupuekele anyi wa budipuekeshi idi batendeledi ba Nzambi ne bua kuikala nayi to.​—2 Sam. 22:28. w19.06 5-6 §12-14

Ditanu dia 9/7

Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo bionso ne yeye mmuanetu udi muledibue bua bikondo bia dikenga.​—Nsu. 17:17.

Eliya wakenzela Yehowa mudimu mu bikondo bikole ne wakapeta ntatu mikole. Pavua Yehowa muambile Eliya bua kupesha Elisha imue ya ku midimu ivuaye nayi, uvua muenze bua Eliya apete mulunda muimpe menemene. Mulunda wende eu uvua pamuapa mumuambuluishe bua kupita bimpe ne tunyinganyinga tuende. Bia muomumue, patudi tukuatshila mulunda wa kueyemena malu adi matutonde, udi mua kutuambuluisha bua kupita bimpe ne tunyinganyinga tuetu. (2 Bak. 2:2) Wewe udimona kuyi ne muntu wa kukuatshila malu, lomba Yehowa bua upete muena Kristo mushindame mu nyuma udi mua kukukolesha. Yehowa wakambuluisha Eliya bua kupita bimpe ne tunyinganyinga tuende ne bua kumuenzela mudimu ne lulamatu bidimu bia bungi. Bualu ebu budi butujadikila ne: tudi petu mua kupita bimpe ne tunyinganyinga tuetu. Tudi mua kutuilangana ne bikondo bia ntatu mikole idi mua kutshiokesha mubidi ne lungenyi luetu. Kadi tuetu beyemene Yehowa, neatupeshe bukole budi bukengedibua bua tutungunuke ne kumuenzela mudimu.​—Yesh. 40:28, 29. w19.06 15 §4; 16 §9, 10

Disambombo dia 10/7

Kuzakala kumpala kua bantu mbuteyi, kadi muntu udi weyemena Yehowa neakubibue.​—Nsu. 29:25.

Tudi mua kuvudija dikima dietu ku mpindieu patudi tuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Bidi nanku bualu kuyisha kudi kutulongesha mua kueyemena Yehowa ne kubenga kuikala ne buôwa bua bantu. Misunyi itu ikolakana patudi tudibidija. Bia muomumue, tudi tuvudija dikima dietu patudi tuyisha ku nzubu ne ku nzubu, miaba idi bantu ba bungi, miaba ya midimu anyi ya bisalu, ne padi mpunga umueneka. Tuetu bikale ne dikima dia kuyisha ku mpindieu, netuikale badiakaje bua kutungunuka ne kuyisha nansha bobu bakandike mudimu wetu. (1 Tes. 2:1, 2) Kudi muanetu wa bakaji kampanda wa lulamatu uvua ne dikima dia dikema. Tshilejilu tshiende tshidi mua kutulongesha malu a bungi. Nancy Yuen uvua anu bule bu bua metre umue ne tshitupa, kadi muntu kavua mua kumuzakeja bipepele to. Kakitaba bua kulekela kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi to. Bua bualu abu, bakamuela mu buloko bua bidimu bipite pa 20 mu Chine. Banene ba mbulamatadi bavua bamulumbuluishe bakamba ne: mu ditunga dijima, yeye ke uvua ne “mutu mukole kupita bantu bonso”! w19.07 5 §13, 14

Dia lumingu dia 11/7

Ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi.​—Mat. 28:19.

Bamue bantu batu basue kulonga malu a mu Bible, kadi bantu ba bungi batutu tutuilangana nabu batu bamueneka ku ntuadijilu bu ne: ki mbasue to. Bidi mua kutulomba bua kubajula dijinga dia kulonga. Bua kuyisha bimpe, bidi bikengela kudilongolola bimpe menemene. Ikala usungula biena-bualu bidi mua kukoka ntema ya bantu. Pashishe longolola muudi mua kutuadija nabi. Tshilejilu, udi mua kuebeja muntu ne: “Utu wamba pebe bishi bua bualu ebu: Malu a bungi atudi nawu lelu adi atatshisha bantu pa buloba bujima. Buebe wewe, kudi mbulamatadi udi mua kujikija ntatu eyi anyi?” Pashishe nudi mua kukonkonona Danyele 2:44. Anyi udi mua kuebeja muntu ne: “Buebe wewe, ntshinyi tshidi baledi mua kuenza bua kukolesha bana babu bimpe?” Pashishe nudi mua kukonkonona Dutelonome 6:6, 7. Kakuyi mpata, patudi tuambuluisha bantu bua balue bayidi ba Kristo tudi tupeta disanka dia bungi. w19.07 15 §4, 6, 7

Dimue dia 12/7

Muntu udiku mua kudienzela nzambi padiyi kayiyi bushuwa nzambi anyi?​—Yel. 16:20.

Muanetu mukuabu utu mupiluke bikole mu diyisha bantu ba mu Azi batu kabayi batendelela udi wamba ne: “Pa tshibidilu, muntu yeye muambe ne: ‘Tshitu ngitabuja ne: Nzambi utuku,’ mmusue kuamba ne: katu witabuja nzambi itu bantu ba bungi ba kuneku batendelela to. Nunku ntu ntua ku tshiende, ngamba mudi nzambi ya bungi midienzela, kayiyi milelela. Ntu mmubadila Yelemiya 16:20 pashishe mmuebeja ne: ‘Mmunyi mutudi mua kumanya ne: eu nzambi mmulelela, eu mmudienzela?’ Ntu mmuteleja ne ntema yonso, pashishe mmubadila Yeshaya 41:23 udi wamba ne: ‘Tuambilayi tshienzeka mu matuku atshilualua, bua tuetu tumanye ne: nudi nzambi.’ Panyima ntu mmupesha tshilejilu tshia mudi Yehowa muambe malu enzeka matuku atshilualua.” Muanetu mukuabu udi wamba ne: “Ntu mbapesha bilejilu bia mibelu mimpe idi mu Bible, bia mêyi a buprofete a mu Bible akadi makumbane, ne bia mikenji idi ilombola tshibuashibuashi. Pashishe mbaleja mudi malu onso aa ajadika ne: kudi Mufuki wa meji udi ne muoyo. Padi muntu ubanga kumona ne: Nzambi udi mua kuikalaku, ndi ntuadija kumuleja tshidi Bible wamba bua Yehowa.” w19.07 23-24 §14, 15

Dibidi dia 13/7

Nukebe mua kumanya malu adi ne mushinga wa bungi.​—Filip. 1:10.

Mu malu a mushinga amu mudi dijidibua dia dîna dia Nzambi, dikumbana dia malu adiye mulongolole, ne ditalala ne buobumue bua tshisumbu. (Mat. 6:9, 10; Yone 13:35) Tuetu tuteka malu aa pa muaba wa kumpala, nebileje ne: tudi banange Yehowa. Mupostolo Paulo uvua muambe kabidi ne: tudi ne bua ‘kuikala katuyi kalema.’ Kabiena biumvuija ne: tudi ne bua kuikala bapuangane to. Tuetu tudienzeja bua kunangangana bikole ne tukeba bua kumanya malu adi ne mushinga wa bungi, Yehowa neatumone bu bantu badi kabayi kalema. Tuetu tuenza muetu muonso bua kubenga kulenduisha bakuabu, nebileje mutudi banangangane. Mubelu wa kubenga kulenduisha bakuabu ki mmubelu wa bilele to. Mmunyi mutudi mua kufika ku dilenduisha muntu? Tudi mua kulenduisha muntu ku malu atudi tusungula bua kujikija nawu lutetuku, ku mvuadilu wetu, nansha ku midimu itudi tuitaba bua kuenza. Pamuapa tshitudi tuenza ki ntshibi to. Kadi tshidi tshilua tshibi paditshi tshinyingalaja kondo ka muoyo ka mukuetu, bimufikisha ku dilenduka.​—Mat. 18:6. w19.08 10 §9-11

Disatu dia 14/7

Aba mbantu badi bafume mu dikenga dinene, ne mbasukule mizabi yabu, bayitokeshe mu mashi a Muana wa mukoko.​—Buak. 7:14.

Katshia ku 1935, Bantemu ba Yehowa mbafike ku diumvua ne: musumba munene wa mu tshikena kumona tshia Yone mmuenza ne tshisumbu tshia bena Kristo ba lulamatu tshidi ne ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele pa buloba. (Buak. 7:9, 10) Bua bena mu musumba munene kupandukabu ku dikenga dinene, bidi bikengela balonge malu a Yehowa ne batuadije kumutendelela kumpala kua bukokeshi bua bidimu tshinunu kutuadijabu. Badi ne bua kuleja ditabuja dikole bua ‘bamanye mua kuepuka malu onso adi ne bua kulua’ kumpala kua bukokeshi bua Kristo bua bidimu tshinunu. (Luka 21:34-36) Bena mu musumba munene badi ne disanka dia bungi bua ditekemena diabu. Mbumvue ne: Yehowa nkayende ke udi usungula muaba udi batendeledi bende ba lulamatu mua kumuenzela mudimu, ni mmu diulu, ni mpa buloba apa. Bela manyi ne bena musumba munene mbamanye ne: nebapete difutu diabu anu bua ngasa wa Yehowa udiye mulejile ku mulambu wa Yezu Kristo wa kupikulangana nawu.​—Lomo 3:24. w19.09 28 §10; 29 §12, 13

Dinayi dia 15/7

Disanka dia Yehowa mbukole buenu.​—Neh. 8:10, dim.

Mbashintulule mudimu uuvua wenze anyi? Enza bua malu ende bimpe. Kuedi meji ne: midimu yebe mmimane bualu udi muenze mudimu bibi anyi ne: kutshiena ne mushinga to. Ela meji a malu adi Yehowa ukuenzela, ne tungunuka ne kuyisha. Idikija bena Kristo ba lulamatu ba kumpala. Bonso “bavuabu batangalaje bakaya mu buloba bujima benda bambila bantu lumu luimpe lua dîyi.” (Bien. 8:1, 4) Wewe udienzeja bua kutungunuka ne kuyisha, neupatule bipeta bimpe. Tshilejilu, bavua bipate bampanda-njila mu ditunga kampanda, bobu kuya mu ditunga diena mutumba. Mu ditunga adi bavua kabidi dijinga ne bamanyishi ba bungi bavua bakula muakulu uvua bampanda-njila abu bamanye. Mu ngondo mikese tshianana, bantu ba bungi bakitaba bulelela, bobu kuenza tusumbu tua bungi. Tudi tupeta disanka dia bungi menemene bualu tudi mu malanda mimpe ne Yehowa. Nunku tungunuka ne kuenda ne Yehowa, umueyemena bua akupeshe meji, akulombole, ne akukuatshishe. Kupu muoyo ne: wakalua kunanga mudimu webe bualu uvua mudifile ne muoyo mujima bua kuambuluisha bantu ba muaba uuvua au to. Difila kabidi ne muoyo mujima muaba uukadi mpindieu ne mona mudi Yehowa ukuambuluisha bua kuwunanga pawu.​—Muam. 7:10. w19.08 24-25 §15, 16

Ditanu dia 16/7

Katuenaku ne bua kutamba kukokela ne muoyo mujima Tatu . . . anyi?​—Eb. 12:9.

Tudi ne bua kukokela Yehowa bualu mMufuki wetu. Bu mudiye Mufuki wetu, udi ne bukenji bua kuelela bifukibua biende mikenji. (Buak. 4:11) Kadi bualu bukuabu budi butusaka bua kumutumikila mbuobu ebu: mushindu wende wa kukokesha mmuimpe be! Kukadi bidimu ne bidimu bidi bantu bakokeshe bakuabu. Patudi tubafuanyikija ne Yehowa, tudi tumona ne: yeye mMukalenge udi mubapite bonso ku meji, ku dinanga, ku luse, ne ku diditeka pa muaba wa bakuabu. (Ekes. 34:6; Lomo 16:27; 1 Yone 4:8) Tudi tukokela Yehowa patudi tuditatshisha bua kumutumikila mu malu onso ne tukandamena lungenyi lua kueyemena dijingulula dietu dia malu. (Nsu. 3:5) Tuetu bafike ku dimanya ngikadilu mimpe ya Yehowa, nebipepele bua kumukokela. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu ngikadilu eyi idi imuenekela mu bionso bidiye wenza. (Mis. 145:9) Tuetu balonge malu a Yehowa a bungi, netumunange kabidi bikole. Bualu bukuabu, tuetu banange Yehowa, katuakuikala dijinga ne mulongolongo wa mikenji idi ituambila tshia kuenza ne tshia kubenga kuenza to. w19.09 14 §1, 3

Disambombo dia 17/7

Mutshi wanyi wa tshikokedi mmuimpe ne bujitu buanyi mbupepele.​—Mat. 11:30.

Satana mmushimakaje bantu bikole, bashale kabayi bualu bua kutekemena. Tshilejilu, mmusue kutufikisha ku diela meji ne: Yehowa kakutubuikidila mpekatu ne ki mmutunange to. Aa mmashimi mabi matambe adi atekesha bantu mu mikolo kakuyi mushindu! (Yone 8:44) Patudi tuya kudi Kristo, Nzambi udi utubuikidila mpekatu yetu. (Mat. 11:28) Bulelela budi ne: Yehowa mmutunange bonso bikole menemene. (Lomo 8:32, 38, 39) Bujitu budi Yezu utulomba bua kuambula mbushilangane ne majitu etu makuabu atudi ne bua kuambula. Tshilejilu, ba bungi ba kutudi batu badiumvua bazengele ne kabayi disanka patubu bafuma ku mudimu dilolo. Kadi patutu tufuma ku mudimu wa Yehowa ne Yezu, tutu tudiumvua ne disanka dia bungi. Tudi mua kuikala bazengele patudi tufuma ku mudimu dilolo kadi tudimona benzejibue bua kuya mu bisangilu dilolo adi. Kadi misangu ya bungi itutu tufuma mu bisangilu, tutu tudiumvua bapetulule bukole ne makanda. Ke mudibi kabidi patudi tudienzeja bua kuyisha ne kudilongela Bible. Patudi tuditatshisha bua kuenza malu aa, tudi tupetulula bukole ne makanda bia dikema! w19.09 20 §1; 23-24 §15, 16

Dia lumingu dia 18/7

Dituku dia Yehowa didi dilua anu bu mutu muivi ulua butuku.​—1 Tes. 5:2.

Yehowa mmusue tudifile bikole mu mudimu wa diyisha mu matuku makese adi mashale aa kumpala kua “dituku” diende kutuadija. Mbimpe tuenze muetu muonso bua ‘tuikale amu ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Mukalenge.’ (1 Kol. 15:58) Yezu ukavua muleje tshitudi mua kuenza. Pavuaye wakula bua malu manene onso avua ne bua kuenzeka mu matuku a ku nshikidilu, wakasakidila wamba ne: “Kabidi, badi ne bua kuanji kuyisha lumu luimpe mu bisamba bionso.” (Mâko 13:4, 8, 10; Mat. 24:14) Anji elabi meji: dîba dionso diudi uya mu buambi, udi wenza pebe mudimu mu dikumbana dia mêyi a buprofete aa! Udi anu wenda uya kumpala ku tshidimu ne ku tshidimu. Tshilejilu, elabi meji bua mudi bungi bua bamanyishi ba Bukalenge buvule matuku a ku nshikidilu aa. Mu 1914, kuvua bamanyishi 5 155 mu matunga 43. Lelu, mbatue ku 8 500 000 mu matunga 240! Nansha nanku, mudimu wetu ki mmuanji kujika to. Tudi ne bua kutungunuka ne kumanyisha bantu ne: Bukalenge bua Nzambi ke buajikija ntatu yabu.​—Mis. 145:11-13. w19.10 8 §3; 9-10 §7, 8

Dimue dia 19/7

Nudi nuvuijibua babanji mu malu onso bua kupangana kua bintu kua mishindu yonso kudi kupatuisha mêyi a kusakidila nawu Nzambi ku butuangaji buetu.​—2 Kol. 9:11.

Yehowa wakenza mudimu ne Bâzilai bua kuambuluisha mukalenge Davidi. Davidi ne bantu bende bavua ne ‘nzala, batshioke ne bikale ne nyota’ pavuabu benda banyema muanende Abashaloma. Tshikondo atshi, Bâzilai ukavua mukulakaje; kadi yeye ne bantu bakuabu bakateka mioyo yabu mu njiwu bua kuambuluisha Davidi ne bavuaye nabu. Bâzilai kavua muambe ne: bu mukavuaye mukulakaje, Yehowa kavua mua kuenza kabidi nende mudimu to. Kadi wakafila bintu biende ne tshianza tshilekelela bua kuambuluisha bantu ba Nzambi bavua nabi dijinga. (2 Sam. 17:27-29) Bidi bitulongesha tshinyi? Nansha tuetu bukole kayi, Yehowa udi mua kuenza netu mudimu bua kukumbaja majinga a bena kuitabuja netu ba muaba utudi anyi ba muaba mukuabu badi dijinga ne tshiakudia anyi tshia kuvuala. (Nsu. 3:27, 28; 19:17) Nansha katuyi ne mushindu wa kudifidila nabi ku tshianza, tudi mua kufila makuta bua mudimu wa pa buloba bujima bua kuikale makuta a kuambuluisha nawu bana betu padibi bikengela.​—2 Kol. 8:14, 15. w19.10 21 §6

Dibidi dia 20/7

Kudi balunda badi pabuipi bua kuzazangana, kadi kudi mulunda udi ulamata bikole kupita muanabu ne muntu.​—Nsu. 18:24.

Bidi mua kutukolela bua kuambila bakuabu malu atudi nawu bualu muntu kampanda uvua mua kuikala mututape ku muoyo kale. (Nsu. 18:19) Peshi tudi mua kumona ne: katuena ne dîba anyi tudiumvua mashika mashika bua kudia bulunda ne bakuabu. Kadi katuedi meji ne: katuakukumbana to. Tuetu basue bua bana betu batuambuluishe mu bikondo bia ntatu, tubange kudiunzulula kudibu kubangila ku mpindieu. Ebu ke bualu budi bukengela kuenza bua kulua mulunda mulelela. (1 Pet. 1:22) Yezu uvua uyukila ne bayidi bende ubambila malu patoke bua kuleja ne: uvua ubeyemena. (Yone 15:15) Tudi tuleja mutudi tumuidikija patudi tuambila bakuabu malu adi atuenza disanka, adi atutonda, ne adi atutekesha mu mikolo. Padi muntu ukuambila bualu, teya ntema. Wewe muteye ntema udi mua kulua kumona ne: meji atuye wela, mutuye udiumvua, ne bipatshila bidiye nabi mbia buena biutu pebe nabi misangu ya bungi. wewe mubange kuyukila ne bakuabu ne musangelu mudilekelele, bulunda buebe nabu budi pabu mua kushema.​—Nsu. 27:9. w19.11 4 §8, 9

Disatu dia 21/7

Monayi tshidi Mukalenge Mutambe Bunene Yehowa wamba.​—Yeh. 2:4.

Mu dikenga dinene, mukenji utudi tumanyisha newikale pamuapa mua kushintuluka. Lelu, tudi tuyisha lumu luimpe lua Bukalenge ne tuditatshisha bua kuvuija bantu bayidi. Kadi tshikondo atshi, netuikale pamuapa mua kumanyisha mukenji wa tuamba katuyi tutshina muntu nansha kakese. Bible udi uwufuanyikija ne diloka dibi dia mabue a mvula. (Buak. 16:21) Netumanyishe pamuapa ne: mu katupa kîpi emu, bulongolodi bua Satana bukadi pa kubutuka buonso butubutu. Papita matuku ke patuamanya menemene muikala mukenji au ne mutuawumanyisha. Netuwumanyishe ne mishindu ya buena itudi bayishe nayi kukadi bidimu bipite pa lukama anyi? Peshi netuwumanyishe ne mishindu mikuabu? Katuena banji kumanya to. Nansha tuetu bawumanyishe ne mishindu kayi, bidi bimueneka ne: netuikale ne diakalenga dia kumanyisha mukenji wa Yehowa wa dilumbuluisha bantu, tuwumanyisha ne muoyo mukole! (Yeh. 2:3-5) Bidi bitamba kumueneka ne: mukenji wetu newusake bisamba bua kutupuwisha bua kashidi. Anu mutudi tueyemena Yehowa lelu bua atuambuluishe mu mudimu wetu wa kuyisha, netuikale kabidi nende dijinga tshikondo atshi. Tuikale batuishibue ne: Nzambi wetu neatuwuje ne bukole bua kukumbaja disua diende.​—Mika 3:8. w19.10 16 §8, 9

Dinayi dia 22/7

Bamue bantu mbasesuke kule ne ditabuja.​—1 Tim. 6:10.

Tshiambilu tshia ne: ‘nebasesuke kule’ tshidi tshileja ne: tuetu tujinga kupeta bintu bidi kabiyi ne mushinga, tudi mua kubuela mu ditanaji. Dîba adi “majinga a bungi a bupote adi enzelangana bibi” adi mua kubuela mu muoyo wetu. (1 Tim. 6:9) Pamutu pa kulekela meji a nunku abuela mu muoyo wetu, tudi ne bua kuamona bu bia mvita bidi mua kutuenzela bibi, bualu ke mudiwu. Tutekabi ne: udi ne makuta a kusumba nawu bintu bia bungi. Wewe musumbe bintu biudi musue kadi kuyi anu nabi dijinga menemene, udi muenze bibi anyi? Kuena anu muenze bibi to. Kadi elabi meji bua nkonko eyi: Nansha wewe ukumbana bua kusumba tshintu kampanda, udi ne dîba ne makanda a kuenza natshi mudimu ne kutshilama bimpe anyi? Bualu bukuabu, kuakulua kunanga bintu biudi nabi wamba kufua anyi? Dinanga bintu bia ku mubidi didi mua kulua kukusaka bua kuenza malu bu nsongalume uvua mubenge dibikila dia Yezu dia kuenzela Nzambi mudimu wa bungi anyi? (Mâko 10:17-22) Kuikala ne nsombelu wa kudipangishaku bimue bintu ne kuangata dîba dietu ne makanda etu bua kuenza disua dia Nzambi ke bualu buimpe menemene bua kuenza! w19.11 17-18 §15, 16

Ditanu dia 23/7

Malu adi bantu badi benza mudimu ne muoyo mujima balongolola adi bushuwa afika ku dikumbana.​—Nsu. 21:5.

Nzambi udi mua kukupesha “bukole bua kuenza malu.” (Filip. 2:13) Nanku lomba Yehowa nyuma wende bua akupeshe bukole buudi nabu dijinga. Ikala anu usambila nansha wewe umona bu ne: Nzambi udi uladikija diandamuna ku masambila ebe. Anu muvua Yezu muambe, ‘tungunuka ne kulomba, neakupeshe’ nyuma au. (Luka 11:9, 13) Funda malu a kuenza. Bua kukumbaja mudimu kampanda anyi bualu buudi utuadija, mbimpe ufunde malu a kuenza. Pashishe nebikulombe bua ulondeshe malu audi mufunde au. Ke mudibi kabidi paudi wangata dipangadika. Funda malu masunguluke audi musue kulonda bua kukumbaja dipangadika adi. Paudi ne bualu bunene bua kuenza, wewe musue kubukumbaja bipepele, buenze ku kakese ku kakese. Paulo wakakankamija bena Kolinto bua kuikala kuteka kadikuta ku luseke “dituku dia kumpala dia lumingu luonso” pamutu pa kuindila too ne pavuaye ufika bua bobu kushisha kusangisha makuta avuabu ne bua kufila. (1 Kol. 16:2) Kuenza malu manene ku kakese ku kakese kudi mua kukuambuluisha kabidi bua kufiki ku diela meji ne: kuakuakumbaja to. w19.11 29 §13, 14

Disambombo dia 24/7

Badi bamanye dîna diebe nebakueyemene; Wewe Yehowa, kuakulekela badi bakukeba nansha.​—Mis. 9:10.

Muntu yeye mumanye dîna dia Nzambi anyi mumanye amue malu adiye muambe anyi adiye muenze, tudi mua kuamba ne: muntu au mmumanye malu a Yehowa. Kadi kumanya Yehowa bimpe kudi kulomba malu a bungi. Bidi bikengela tuikale tuangata dîba dia kulonga malu ende ne ngikadilu yende mimpe menemene. Anu tuetu benze nanku ke patudi mua kubanga kumvua tshidiye muambidile malu kampanda anyi tshidiye muenzele malu kansanga. Kuenza nunku nekutuambuluishe bua kumanya bikalaye wanyisha mmuenenu wetu wa malu, mapangadika etu, ne malu atudi tuenza. Patudi anu tujingulula tshidi Yehowa musue bua tuenze, mbimpe tuenze malu bilondeshile bitudi balonge abi. Bantu bakuabu badi mua kutuseka bua mutudi basue kuenzela Yehowa mudimu, ne badi mua kutuluisha kabidi bikole patudi tubanga kuya mu bisangilu. Kadi tuetu tueyemena Yehowa, kakutulekela tupueka ne mâyi nansha kakese. Wewe wenza nanku, udi wasa tshishimikidi tshia kuibakila bulunda buenu ne Nzambi buikala ne bua kushala matuku ebe onso a muoyo. Mu bulelela, tudi mua kumanya Yehowa mushindu au anyi? Eyowa! w19.12 16-17 §3, 4

Dia lumingu dia 25/7

Bana badi bumpianyi bua kudi Yehowa.​—Mis. 127:3.

Imue misangu bidi mua kukolela baledi bua kulongesha bana; nansha nanku, bana ndipa dia kudi Yehowa. Udi anuku bua kubambuluisha. Utu ne muoyo wa kuteleja masambila abu. Utu wandamuna masambila au ku diambuluisha dia Bible, dia mikanda yetu, ne dia bilejilu ne mibelu bia baledi ba mu tshisumbu bakadi bakoleshe bana bimpe. Bamue bantu batu bamba ne: kukolesha muana mmudimu wa kuenza bidimu 20 paku kujika; kadi mu bulelela, baledi bobu kabatu balekela mudimu wabu wa buledi nansha. Mu bintu bimpe menemene bidibu mua kupesha bana babu mudi dinanga, dîba, ne dibakolesha ne mibelu ya mu Bible. Muana yonso neatumikile mibelu ayi wende mushindu. Kadi ba bungi ba kudibu badibu bakoleshe kudi baledi badi banange Yehowa badi bumvua anu mudi muanetu Joanna Mae wa mu Azi umvua. Udi wamba ne: “Pandi mvuluka muvuabu bankoleshe kudi baledi banyi, ndi ne disanka dia bungi bua muvuabu bambela ne bandongesha bua kunanga Yehowa. Kabavua anu bandele tshianana to, bavua bangambuluishe kabidi bua kupeta nsombelu wa nsongo.” (Nsu. 23:24, 25) Ke mudi bena Kristo bapite bungi lelu bumvua pabu. w19.12 27 §21, 22

Dimue dia 26/7

[Tusambe] bakuabu mu mateta a mishindu yonso ne busambi butudi tupetela kudi Nzambi.​—2 Kol. 1:4.

Kabiena bikengela tuye mu tshisuku bua kupeta tshia kusamba natshi bena Kristo netu badi dijinga ne busambi to. Bidi bikengela kusamba bakuabu kabayi batusaka kudi muntu, nansha tuetu ne buôwa. Tshilejilu, tudi mua kumvua buôwa bua mutudi katuyi bamanye tshia kuambila muntu udi mu lutatu lukole anyi tshia kumuenzela. Nansha nanku, tuetu tuleja mutudi tutabalela bakuabu, tudi mua kufika ku dibasamba bimpe. Bu mudi ndongoluelu wa malu eu mutangile ku ndekelu kuende, malu a pa buloba neende anyanguka ne nsombelu neende anu ukola. (2 Tim. 3:13) Kabidi, ntatu itudi tupeta bua dipanga dietu dia bupuangane ne bilema bitudi tuenza bidi bileja ne: netuikale anu dijinga ne busambi. Busambi buvua mupostolo Paulo mupete kudi bena Kristo buakamuambuluisha kabidi bikole bua kunanukila mu ntatu ne lulamatu luonso too ne ku lufu. Tuetu tuenza nunku, netuambuluishe bena Kristo netu bua kushala bashindame mu ditabuja.​—1 Tes. 3:2, 3. w20.01 12-13 §17-19

Dibidi dia 27/7

Udi mutete bantu badi bamba mudibu bapostolo.​—Buak. 2:2.

Bela manyi kabena bindila bua bakuabu babenzele malu mu mushindu kampanda wa pa buawu to. (Filip. 2:2, 3) Mbamanye ne: padi Yehowa mubele manyi, ki mmuambile muntu to. Ke bualu kayi kabiena bikemesha muela manyi padi bakuabu kabayi bitaba musangu umue ne: mbamuele manyi to. Mmumanye ne: Bible udi utuambila ne: padi muntu wamba mudi Nzambi mumupeshe mudimu kampanda wa pa buawu, ki mbimpe kumuitaba musangu umue to. Bu mudi muena Kristo muela manyi kayi musue kudileja ku bantu, kakuambila bantu badiye utuilangana nabu bua musangu wa kumpala ne: mbamuele manyi to. Kena nansha mua kubabandishila makaya bua bualu abu to. (1 Kolinto 4:7, 8) Bena Kristo bela manyi kabena bamona ne: bidi bikengela bikale basomba anu ne bela manyi nabu, benze bu bantu ba mu kasumbu kampanda to. Kabena benda bakebangana ne bela manyi bakuabu bua kuyukila nabu diedibua diabu dia manyi anyi bua kuenza nabu tusumbu bua kuikala kulonga Bible to. (Gal. 1:15-17) Bobu benza malu a nunku, badi bapangisha tshisumbu bua kuikala mu buobumue ne benza malu adi abengangana ne nyuma muimpe utu wambuluisha bantu ba Nzambi bua kuikala mu ditalala ne mu buobumue.​—Lomo 16:17, 18. w20.01 28 §6, 7

Disatu dia 28/7

Padi malu aa atuadija kulua, nuimane tendee, nujule mitu muulu, bualu dipikudibua dienu didi dienda disemena pabuipi.​—Luka 21:28.

Patuafika tshikondo kampanda, bena mu bitendelelu bikalabu babutule nebumvue pamuapa bukuku bua muikala Bantemu ba Yehowa batungunuka bobu ne kutendelela. Nebajinge bua bantu bakuabu bamanye mudibu ne tshiji, bakuila bu mudi ku tudiomba anyi ku Enternete. Bisamba ne Satana mukokeshi wabi nebitudiile dînu bua muikala ntendelelu wetu mushale nkayende. Nebadimone kabayi bakumbaje tshipatshila tshiabu tshia kubutula ntendelelu yonso pa buloba. Nunku tuetu ke bashalabu buoshe dîsu. Dîba adi ke diadisanga bisamba bua kulua Goga wa ku Magoga. Nebidisuike bionso tshimuku bua kuela bantu ba Yehowa mvita ya katshi ku dînu. (Yeh. 38:2, 14-16) Tudi mua kubanga kusamisha mutu bua malu enzeka mu dikenga dinene, nangananga bu mutudi katuyi bamanye kalu ne kalu konso kenzeka. Kadi tshia kumanya ntshia ne: katuena ne bua kutshina dikenga dinene to. Yehowa neatuambile tshia kuenza bua kupanduka.​—Mis. 34:19. w19.10 16-17 §10, 11

Dinayi dia 29/7

Bintu bungibi nunku biudi muenze, Yehowa Nzambi wanyi, midimu yebe ya kukema ne meji audi utuelela!​—Mis. 40:5.

Kumvua bua kuleja dianyisha nkayaku ki nkukumbane to; mbimpe tuleje Yehowa dianyisha mu mêyi ne mu bienzedi. Patudi tuenza nanku, tudi tushilangana ne bantu ba bungi lelu bikole. Bena lelu kabatu baleja dianyisha bua malu adi Nzambi ubenzela to. Dikala diabu nanku si mbumue bua ku malu adi aleja ne: “mu matuku a ku nshikidilu” bantu kabena ne dianyisha to. (2 Tim. 3:1, 2) Tuetu katubafuanyi nansha kakese! Yehowa mmusue bua bana bende bonso bikale bapetangana bimpe. Mu bulelela, dinanga ditudi banangangane nadi ke tshimanyinu tshia ne: tudi bena Kristo balelela. (Yone 13:35) Tudi tuitaba petu mêyi a mufundi kampanda wa misambu uvua mufunde ne: ‘Mbimpe ne bidi bienza disanka bua bana ba muntu kusomba pamue mu buobumue!’ (Mis. 133:1) Tuetu banange bena Kristo netu, tudi tuleja Yehowa ne: tudi bamunange. (1 Yone 4:20) Kuikala mu dîku dia bena Kristo badi ‘benzelangana malu ne bulenga, baditeka pa muaba wa bakuabu ne dinanga dionso’ mbualu bulenga bua dikema!​—Ef. 4:32. w20.02 9 §6, 7

Ditanu dia 30/7

Yehowa wakavuluka Hana.​—1 Sam. 2:21.

Ntatu ya Hana kayivua miye kuabu musangu umue to. Pavua Hana ufuma ku ntenta wa tshitendelelu mutangile kumbelu, uvua uya kusombela anu mu nzubu uvuabu ne Penina au. Bible kena uleja bikala lungenyi lua Penina ni luvua lushintuluke to. Nunku Hana uvua mua kuikala mubange kujika matshi ku mêyi mashile a mukenende. Kadi Hana wakafika ku dipetulula ditalala diende dia munda ne kudilama. Vuluka ne: pakavua Hana mushiye malu ende onso mu bianza bia Yehowa, kavua kabidi ne bualu bua kusamishila mutu to. Wakitaba bua Yehowa amusambe ne amupeshe ditalala. Pakapita matuku, Hana wakafika too ne kudibeneshibua, kulelaye bende bana! (1 Sam. 1:2, 6, 7, 17-20) Tudi mua kupetulula ditalala nansha ntatu yetu mitshikalaku. Nansha tuetu tusambila bikole ne tubuela mu bisangilu pa tshibidilu, ntatu mikuabu idi mua kuela njoba. Kadi tshilejilu tshia Hana tshidi tshituleja ne: kakuena tshintu tshidi mua kupangisha Yehowa bua kututalaja muoyo udi ulubakana to. Yehowa kakutupua muoyo nansha kakese; nansha ku tototo nansha ku ndandanda, neatufute bua lulamatu luetu.​—Eb. 11:6. w20.02 22 §9, 10

Disambombo dia 31/7

Pesha muena meji, yeye nealue ne meji a bungi.​—Nsu. 9:9.

Bakulu kabatu bapanga kuleja bakuabu mêyi manene a mu Bible adi mua kubambuluisha bua kuenza malu ne meji to. Bua tshinyi kuikala ne dikima dia kuakula padibi bikengela kudi ne mushinga wa bungi menemene? Tuangate tshilejilu tshia Muakuidi munene Eli, uvua ne bana babidi ba balume bavuaye munange bikole. Kadi bana abu kabavua banemeka Yehowa to. Bavua benza mudimu wa buakuidi ku ntenta wa tshitendelelu; mudimu au uvua mudimu munene. Kadi bavua benza malu bibi ne bukokeshi buabu, baleja dipanga kanemu dibi ditambe bua milambu ivuabu bapesha Yehowa ne benda masandi ne dikamakama dionso. (1 Sam. 2:12-17, 22) Bilondeshile Mikenji ya Mose, bana ba Eli abu bavua bakumbanyine lufu, kadi tatuabu uvua ubuikila mêsu pa malu au, kubabelaye anu tshianana ne kubalekelaye batungunuka ne kuenza mudimu ku ntenta. (Dut. 21:18-21) Mmunyi muvua Yehowa umona muvua Eli uya ne malu amu? Wakamuambila ne: “Bua tshinyi udi utungunuka ne kunemeka bana bebe ba balume kumpita meme?” Nunku Yehowa wakangata dipangadika dia kushipa bana babidi abu.​—1 Sam. 2:29, 34. w20.03 19 §4, 5

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu