Ngondo wa 8
Dia lumingu dia 1/8
Eu uvua muntume udi nanyi; kavua mundekele nkayanyi to.—Yone 8:29.
Yezu uvua ne ditalala dia mu lungenyi nansha pavuabu bamukengesha bualu uvua mumanye ne: uvua usankisha Tatuende. Pavuabi bimukolele bua kumutumikila, uvua anu utumikila. Bu muvuaye munange Tatuende Yehowa, uvua uteka mudimu uvuaye umuenzela pa muaba wa kumpala. Tshilejilu, pavuaye mu diulu, uvua “muena mudimu mupiluke” wa Nzambi. (Nsu. 8:30) Pakaluaye pa buloba, wakalongesha bantu malu a Tatuende ne tshisumi. (Mat. 6:9; Yone 5:17) Mudimu au uvua umupetesha disanka dia bungi. (Yone 4:34-36) Tudi mua kuidikija Yezu patudi tutumikila Yehowa ne “bikale amu ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Mukalenge.” (1 Kol. 15:58) Patudi ‘tudifila bikole’ mu mudimu wa kuyisha, ntatu yetu kayakututonda bikole to. (Bien. 18:5) Tshilejilu, bantu ba bungi batudi tupeta mu buambi batu ne ntatu mikole mipite ne yetu. Kadi padibu balonga mua kunanga Yehowa ne kutumikila mikenji yende, nsombelu wabu utu ulengela ne bapeta disanka. Misangu yonso itutu tumona bualu ebu buenzeka, bitu bitushindikila ne: Yehowa neatutabalele. w19.04 10, 11 §8, 9
Dimue dia 2/8
Bantu ba bungi bavua benza malu a majimbu bakasangisha mikanda yabu, kuyoshabu kumpala kua bantu bonso.—Bien. 19:19.
Bantu abu bakenza tshionso tshivuabu mua kuenza bua kukandamena nyuma mibi. Mikanda yabu ya majimbu ayi ivua ya makuta a bungi. Kadi pamutu pa kuyipeshangana anyi kuyipanyisha, bakayosha. Kabavua baditatshisha bua makuta avua maye ku mikanda ayi to, kadi bavua batamba kuditatshisha bua kusankisha Yehowa. Mmunyi mutudi mua kuidikija bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala abu? Mbimpe kulekela tshintu tshionso tshitudi mua kuikala natshi tshidi mu diumvuangana ne nyuma mibi. Tshidi mua kuikala tshijimba anyi tshintu kayi tshikuabu tshionso tshitu bantu natshi anyi bavuala bua kudikuba ku nyuma mibi. (1 Kol. 10:21) Konkonona bimpe mishindu iutu ujikija nayi lutetuku. Diebeja ne: ‘Mishindu intu njikija nayi lutetuku itu ne malu a mîdima anyi?’ Ikala mudisuike bua kusungula mishindu idi mua kukuambuluisha bua kudilama ku tshintu tshionso tshidi Yehowa mukine. Tudi basue kuenza muetu muonso bua “kulama kondo ka muoyo katoke” kumpala kua Nzambi wetu.—Bien. 24:16. w19.04 22-23 §10-12
Dibidi dia 3/8
[Bikila] bakulu.—Yak. 5:14.
Bakulu badi ne malu a bungi adibu ne bua kutabalela padibu bumvua ne: muntu mmuenze mpekatu. Mudimu munene udibu nawu ngua kuenza bua dîna dia Yehowa dijidibue. (Lew. 22:31, 32; Mat. 6:9) Badi kabidi bambuluisha bena mu tshisumbu bua balame malanda abu ne Nzambi, ne mbadiakaje bua kuambuluisha muntu yonso udi mpekatu wa muntu mukuabu mushiye ne tunyinganyinga. Bualu bukuabu, bakulu badi badienzeja bua kuambuluisha muntu wa mu tshisumbu udi muenze mpekatu au bua akajilule malanda ende ne Nzambi bikalaye munyingalale. (Yak. 5:14, 15) Muena Kristo udi kayi ukanda majinga ende mabi ne wenza mpekatu, udi usama mu nyuma. Bidi biumvuija ne: katshiena mu malanda mimpe ne Yehowa to. Tudi mua kufuanyikija bakulu ne baminganga. Badi badienzeja bua “muntu udi usama [bua muaba eu, mmuenji wa mpekatu] umvue bimpe.” Mibelu ya mu Bible idibu bamupesha idi mua kumuambuluisha bua kuakajilula malanda ende ne Nzambi, kadi anu yeye munyingalale ne muoyo mujima.—Bien. 3:19; 2 Kol. 2:5-10. w19.05 10 §10, 11
Disatu dia 4/8
Nzambi . . . udi unupesha dikanda, unupesha dijinga ne bukole bua kuenza malu.—Filip. 2:13.
Yehowa udi mua kutupesha dijinga dia kuenza malu. Udi mua kumvua ne: bidi bikengela kuenza bualu kampanda mu tshisumbu anyi pambelu patshi. Udi mua kudiebeja ne: ‘Ntshinyi tshindi mua kuenza bua kuambuluisha?’ Anyi badi mua kuikala bakupeshe mudimu kampanda mukole, kadi kuyi mumanye ni wawenza bimpe. Peshi wewe mumane kubala mvese kampanda ya mu Bible, udi mua kudiebeja ne: ‘Mmunyi mundi mua kutumikila malu aa bua kumona mua kuambuluisha bakuabu?’ Padi Yehowa umona ne: udi wela meji a kuenza bualu kampanda, udi mua kukupetesha dijinga dia kuenza tshiuvua welela meji atshi. Yehowa udi kabidi mua kutupesha bukole bua kuenza malu. (Yesh. 40:29) Udi mua kutupesha nyuma wende muimpe bua kuenza malu a dikema ne bipedi bitudi nabi. (Ekes. 35:30-35) Yehowa udi mua kutulongesha mua kuenza midimu kampanda ku diambuluisha dia bulongolodi buende. Biwikala kuena muanji kumanya mua kuenza mudimu kansanga, lomba diambuluisha. Ikala kabidi mudilekelele bua kulomba Tatu wetu wa mu diulu muena tshipapayi “bukole budi bupite bua pa tshibidilu.”—2 Kol. 4:7; Luka 11:13. w19.10 21 §3, 4
Dinayi dia 5/8
Bantu nebikale badinangi.—2 Tim. 3:2.
Bena panu mbasake bakuabu bua kuikala ne lungenyi lua budinangi. Mukanda kampanda udi wamba ne: mu bidimu bia 1970, “mikanda ivua ne mibelu ya mua kupeta nsombelu mulenga yakatapa bu meshi.” Imue ya kudiyi “ivua ilomba bantu bavua bayibala bua badimanye, bitabe tshivuabu, ne bikale badiumvua bua tshivuabu atshi.” Tshilejilu, umue wa ku mikanda ayi uvua wamba ne: “Udinange bualu udi muntu wa bujitu, muimpe kumona, ne udibu banyisha kupita bantu bonso.” Mukanda au uvua usaka muntu bua “kuikala mu nzambi wa tshidi muoyo musue, udisunguila mudiye musue kuenza malu bilondeshile kondo kende ka muoyo ne bilele bia kuabu bidiye umona ne: mbikumbane.” Ukadi mumvue bualu bua buena ebu anyi? Satana wakasaka Eva bua kuenza bualu bua muomumue. Wakamba ne: uvua mua ‘kuikala bu Nzambi, mumanye tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.’ (Gen. 3:5) Lelu bantu ba bungi batu badiangata ne mushinga wa bungi menemene, bibafikisha ku dimona ne: kakuena muntu udi mua kubambila ne: etshi ntshimpe, etshi ntshibi to, nansha Nzambi. Tshilejilu, lungenyi luabu elu ludi lumuenekela nangananga mu mushindu udi bantu bamona dibaka. w19.05 23 §10, 11
Ditanu dia 6/8
Ndi mu dikenga ne mu dibungama dipite bukole; ndi ngenda nnyunguluka mubungame dituku dijima.—Mis. 38:6.
Kuvua misangu ivua mukalenge Davidi ne tunyinganyinga tukole. Elabi meji bua ntatu ivuaye mupete. Uvua mudiumvue mupile bua bilema bia bungi bivuaye muenze. (Mis. 40:12) Abashaloma muanende munanga wakamutombokela, kukebeshabi ne lufu luende. (2 Sam. 15:13, 14; 18:33) Mulunda mukuabu wa Davidi wa pa muoyo wakamutungila. (2 Sam. 16:23–17:2; Mis. 55:12-14) Misambu ya bungi ivua Davidi mufunde idi ileja muvuaye mutekete mu mikolo, ileja kabidi muvuaye weyemena Yehowa bikole. (Mis. 38:5-10; 94:17-19) Bidimu bia bungi pashishe, mufundi wa misambu kampanda wakatuadija kualakana nsombelu wa bantu babi. Mufundi au uvua wenza mudimu mu “muaba munene munsantu wa Nzambi” ne uvua mua kuikala wa mu ndelanganyi ya Asafa muena Lewi. Uvua ne kanyinganyinga kavua kamujimijile disanka, kamupangishe mua kusanka ne bivuaye nabi. Wakatuadija too ne kuela meji ne: kuenzela Nzambi mudimu kakuvua ne bua nsongo.—Mis. 73:2-5, 7, 12-14, 16, 17, 21. w19.06 17 §12, 13
Disambombo dia 7/8
Bualu katuena bapange mayele [a Satana] to.—2 Kol. 2:11.
Satana udi ubuelela pa majinga a bantu a ku tshilelelu. Tutu basue kulonga malu adi mua kutuambuluisha bua kukumbaja majinga etu ne a bena mu mêku etu. (1 Tim. 5:8) Misangu ya bungi, bua tuetu kumanya malu aa, tutu tuya mu kalasa ne tulonga ne tshisumi. Kadi tudi ne bua kuikala ne budimu. Mu matunga a bungi batu balongesha balongi mua kubala, mua kufunda, mua kuenza makumi, ne malu makuabu a muomumue; kadi batu kabidi babalongesha nkindi anyi ngenyi ya bena panu. Batu basaka balongi bua kuelesha dikalaku dia Nzambi mpata ne kubenga kuangata Bible ne mushinga. Batu babambila ne: bantu badi ne meji mbadi bitaba ne: bintu mbidienzekele. (Lomo 1:21-23) Malongesha a nunku adi abengangana ne “meji a Nzambi.” (1 Kol. 1:19-21; 3:18-20) Ikala mudisuike bua ndongoluelu wa Satana kakukuatshi “ku diambuluisha dia nkindi ne mashimi a patupu” nansha kakese. (Kolos. 2:8) Tungunuka ne kudilama ku mayele a Satana. (1 Kol. 3:18) Kuitabi bua anyange mushindu uudi umona Yehowa to. Tumikila mikenji mimpe ya Yehowa ya bikadilu. Kulekedi kabidi Satana ukushimakaja bua kubenga mibelu ya Yehowa to. w19.06 5 §13; 7 §17
Dia lumingu dia 8/8
[Nubalongeshe] mua kutumikila malu onso andi munuambile.—Mat. 28:20.
Nansha wewe musungule tshiena-bualu kayi, ikala ne bantu mu lungenyi. Difuanyikijila malu mimpe apetabu pamanyabu tshidi Bible ulongesha menemene. Paudi uyukila nabu, mbimpe ubateleje kuyi ubipisha bidibu bamba. Dîba adi neubumvue bimpe menemene, ne pamuapa nebikale bipepele bua kukutelejabu pabu. Kumpala kua muntu kuitaba bua kulonga Bible, bidi mua kukulomba bua kudifila bua kumupinganyina misangu ya bungi. Bua tshinyi? Bualu pamuapa musangu muibidi utuamupinganyina, katuakumupeta kumbelu anyi kakuikala ne dîba dia kuyukila netu to. Bualu bukuabu, kumpala kua muntu kukuibidila ne kudiumvua mudilekelele bua kuitaba bua kulonga Bible, bidi mua kukulomba bua kumupinganyina njila ne njila. Tshilejilu, bobu bela mutshi mâyi pa tshibidilu, udi mua kufika ku dikola kakuyi lutatu. Bia muomumue, tuetu tulongesha muntu Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu, udi mua kufika ku dinanga Yehowa ne Yezu bikole. w19.07 14 §1; 15-16 §7, 8
Dimue dia 9/8
Nudi ba diakalenga padi bantu banukina, ne padibu banuipata ne banupenda, ne bapetula dîna dienu bamba mudidi dibi bua bualu bua Muana wa muntu.—Luka 6:22.
Tshivua Yezu usua kuamba ntshinyi? Yezu kavua usua kuamba ne: bivua mua kusankisha bena Kristo pavua bantu ne bua kubakina to. Kadi uvua ubadimuija bua tshivua mua kubafikila. Katuena ba pa buloba to. Tudi tutumikila malongesha a Yezu ne tuyisha mukenji uvuaye muyishe. Ke bualu kayi bena panu badi batukina. (Yone 15:18-21) Tudi basue kusankisha Yehowa. Bantu bobu batukine bualu tudi banange Tatu wetu, abu mbubatangile. Tuepuke tshilele tshia kuela meji ne: tudi ne mushinga bualu tudi bamanyike bikole. Katuena bamanye dîba diatukengeshabu kudi bantu anyi diakandikabu mudimu wetu kudi mbulamatadi to. Kadi tudi bamanye ne: tudi mua kudilongolola ku mpindieu. Tuetu tukolesha malanda etu ne Yehowa, tuvudija dikima dietu, ne tunanukila padi bantu batukina, nebituambuluishe bua kuikala badilongolole. Kudilongolola ku mpindieu nekutuambuluishe bua kutungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu matuku atshilualua. w19.07 6 §17-18; 7 §21
Dibidi dia 10/8
Muntu yonso udi usemena kudi Nzambi udi ne bua kuitaba ne: yeye udiku.—Eb. 11:6, dim.
Patudi tulonga Bible ne bantu bavua kabayi batendelela, tudi ne bua kutungunuka ne kubambuluisha bua kukolesha ditabuja diabu dia ne: Nzambi utuku. Mbimpe tubambuluishe kabidi bua bitabuje mudi Bible muikale Dîyi dia Nzambi. Bua bualu abu, bidi mua kutulomba bua kuambulula malongesha kampanda misangu ne misangu. Dîba dionso ditudi tulonga nabu, tudi mua kubaleja mêyi a buprofete a mu Bible akadi makumbane, mudi Bible wakula bua malu a sianse ne bua malu a kale ne bujalame buonso, ne mudi mibelu idi mu Bible ituambuluisha bua kubaleja ne: Bible n’Dîyi dia Nzambi. Tuetu tuleja bantu mutudi babanange, nansha bobu batendelela anyi kabayi batendelela, tudi tubambuluisha bua kulua bayidi ba Kristo. (1 Kol. 13:1) Patudi tubalongesha, tuikale ne tshipatshila tshia kubaleja ne: Nzambi mmubanange ne mmusue bamunange pabu. Bantu binunu ne binunu bavua malu a Nzambi kaayi asankisha badi babatijibua tshidimu tshionso etshi bualu mbafike ku dinanga Nzambi. Nunku ikala ne dishindika dia ne: bantu ba mishindu yonso badi mua kushintuluka, ne leja muudi mubanange ne ubatabalela. Ikala ubateleja. Dienzeja bua kubumvuila. Tshilejilu tshiebe tshibalongeshe mua kulua bayidi ba Kristo. w19.07 24 §16, 17
Disatu dia 11/8
Kanupu muoyo bua kuenza malu mimpe ne kuabanyangana bintu binudi nabi ne bakuabu, bualu Nzambi udi usanka bua milambu ya nunku.—Eb. 13:16.
Yehowa wakenza mudimu ne bamue bantu bua kuibakulula bimanu bia Yelushalema. Mu bantu abu muvua kabidi bana ba bakaji ba Shaluma. (Neh. 2:20; 3:12) Nansha muvua tatuabu Shaluma mukalenge, bana ba bakaji abu bavua badiakaje bua kuenza mudimu mukole uvua ne njiwu au. (Neh. 4:15-18) Lelu, bana betu ba bakaji batu ne disanka dia kuambuluisha mu midimu kampanda ya pa buayi, bu mudi ya dibakila Yehowa nzubu ne diyilama bimpe. Mamanya abu, musangelu wabu, ne lulamatu luabu bitu biambuluisha bua mudimu eu wikale wenzeka bimpe. Yehowa wakasaka Tabita bua ikale wenzelangana ‘malu mimpe a bungi ne upeshangana bintu bia luse,’ ubienzela nangananga bakaji bakamba. (Bien. 9:36) Bu muvuaye muntu wa pa buende mu dipeshangana bintu ne tshianza tshilekelela ne wenzelangana malu malenga, bantu ba bungi bakamudila pakashiyanganaye ne buloba. Kadi pakamubisha mupostolo Petelo, miadi yabu yakakudimuka masanka. (Bien. 9:39-41) Tshilejilu tshia Tabita tshidi tshitulongesha tshinyi? Nansha tuetu bana anyi bakulumpe, balume anyi bakaji, tuetu bonso tudi mua kuenza malu kampanda bua kuambuluisha bena Kristo netu. w19.10 23 §11, 12
Dinayi dia 12/8
Nukebe mua kumanya malu adi ne mushinga wa bungi, bua nuikale kanuyi kalema ne kanuyi nulenduisha bakuabu.—Filip. 1:10.
Mmushindu kayi utudi mua kulenduisha muntu? Fuanyikijabi bualu ebu. Mulongi wa Bible kampanda udi ufika ku dilekela maluvu. Buende yeye, bidi bikengela aalekeelamu kashidi. Udi ushintuluka ne ubatijibua. Dimue edi, muanetu mukuabu udi ubabikidisha kuende ne bena Kristo bakuabu; udi umupesha maluvu wamba ne: “Wewe udikanda, kuakunua kupitshisha to.” Elabi meji bua tshidi mua kufikila muanetu eu yeye muitabe mubelu mukonyangale eu! Bisangilu bietu bidi bituambuluisha bua kutumikila malu adi mu mvese wa lelu. Adi atuvuluija malu adi Yehowa wangata ne mushinga wa bungi, ne mutudi mua kutumikila malu a mu Bible bua tuikale katuyi kalema. Adi atukankamija kabidi bua kunanga Nzambi ne bena Kristo netu. Tuetu banange Nzambi ne bena Kristo netu ne muoyo mujima, netuenze muetu muonso bua kubenga kulenduisha bena Kristo netu. w19.08 10 §9; 11 §13, 14
Ditanu dia 13/8
Ndi mutambe bukese ku bapostolo, ne tshiena mukumbane bua kubikidibua mupostolo, bualu mvua mukengeshe tshisumbu tshia Nzambi.—1 Kol. 15:9.
Katuena anu mua kuamba ne: bantu badi bamueneka ne dishindika dia bidibu mua kuenza anyi bamba malu kabayi badia tshibanga batu ne lutambishi to. (Yone 1:46, 47) Nansha tuetu nanku anyi katuyi nanku, tuetu bonso tudi ne bua kuditatshisha bua kuikala ne budipuekeshi bulelela. Tuangate tshilejilu tshia mupostolo Paulo. Yehowa wakenza nende mudimu bikole bua kuenza bisumbu bipiabipia mu tshimenga ne tshimenga. Yeye ke udi mua kuikala muenze malu a bungi mu mudimu wa Nzambi kupita bapostolo bakuabu ba Yezu Kristo. Nansha nanku, kavua mudimone mupite bena Kristo nende to. Uvua muambilamu pavuaye muambe ne: uvua mu malanda mimpe ne Yehowa bualu uvua mumuleje ngasa wende, kadi ki mbua muvuaye muntu wa pa buende anyi muenze malu a bungi to. (1 Kol. 15:10) Mu malu avua Paulo mufundile bena Kolinto, uvua muleje muvuaye muena budipuekeshi bua dikema, nangananga bualu dîba divuaye mubafundile adi, kuvua bamue bena mu tshisumbu bavua bakeba kudileja muvuabu bamupite!—2 Kol. 10:10. w19.09 3 §5, 6
Disambombo dia 14/8
Katuenaku ne bua kutamba kukokela ne muoyo mujima Tatu anyi?—Eb. 12:9.
Bualu bua kumpala budi buenza bua bitukolele bua kukokela Yehowa mbua ne: tuetu bonso tudi bapiane bubi ne bapange bupuangane. Ke bualu kayi muoyo utu utusaka anu bua kubenga kutumikila. Adama ne Eve bamane kutombokela Nzambi ne badie tshimuma tshivuabu babakandike, bakadielela yabu mikenji ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. (Gen. 3:22) Nansha lelu, bantu ba bungi badi babenga kuteleja Yehowa, ne badi badielela mikenji ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. Nansha bantu badi bamanye Yehowa ne bamunange badi pabu mua kupeta lutatu lua kumukokela ne muoyo mujima. Mupostolo Paulo wakapeta pende lutatu elu. (Lomo 7:21-23) Anu bu Paulo, tudi basue kuenza tshidi Yehowa musue. Kadi tudi ne bua kutungunuka ne kuluangana ne lungenyi lua kuenza malu mabi. Bualu buibidi budi mua kuenza bua bitukolele bua kukokela Yehowa mbua ne: tudi tuenza malu bilondeshile bilele bia muaba utudi bakolele. Ngenyi ya bungi ya bantu itu ibengangana ne disua dia Nzambi, ne bidi mua kutulomba bua kutungunuka ne kuluangana bua kubenga kulonda ngenyi itu nayi bantu ba bungi. w19.09 15 §4-6
Dia lumingu dia 15/8
Ndaku, upane bintu biudi nabi, upeshe bapele, . . . pashishe luaku, undonde.—Mâko 10:21.
Tudi ne bua kumona malu mudiwu. Yonso wa kutudi udi ne ende makanda matshintshikila. Nunku tudimuke bua malu atudi tujinga kuenza. Tshilejilu, tudi mua kunyanga makanda etu mu dikeba bintu bia ku mubidi. Mona tshivua Yezu muambile nsonga kampanda mubanji uvua mumuebeje ne: “Ndi ne bua kuenza tshinyi bua kupiana muoyo wa tshiendelele?” Uvua ne bua kuikala muntu muimpe bualu Evanjeliyo wa Mâko udi wamba bua muntu au ne: Yezu ‘wakumvua dinanga bua bualu buende.’ Yezu wakabikila muntu au umuambila mêyi a mu mvese wa lelu eu. Muntu au uvua musue kulonda Yezu, kadi biakamukolela bua kulekela “bintu bia bungi” bivuaye nabi. (Mâko 10:17-22) Ke bualu kayi wakabenga kuambula mutshi wa tshikokedi uvua Yezu musue kumupesha, yeye kutungunuka ne kuenzela “Biuma” mudimu. (Mat. 6:24) Wewe uvua mua kuikala muenze tshinyi? Ku musangu ne ku musangu, mbimpe tuikale tutangilula malu atudi bateke pa muaba wa kumpala. Bua tshinyi? Bua tumanye mua kuenza malu ne makanda etu bimpe. w19.09 24 §17, 18
Dimue dia 16/8
Badi ne bua kuanji kuyisha lumu luimpe mu bisamba bionso.—Mâko 13:10.
Mudimu wetu wa kuyisha newujike anu pamba Yehowa ne: kuajiki. Nkushale matuku bungi munyi bua bantu kufikabu ku dimanya Yehowa ne Yezu Kristo? (Yone 17:3) Katuena bamanye to. Tshidibi tudi bamanye bimpe ne: ‘bantu bonso badi bakaje muoyo wabu bimpe bua kupeta muoyo wa tshiendelele’ nebikale amu bitaba lumu luimpe too ne patuadija dikenga dinene. (Bien. 13:48) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuambuluisha bantu aba patshidiku dîba? Yehowa udi utupesha bionso butudi nabi dijinga bua kulongesha bantu bulelela ku diambuluisha dia bulongolodi buende. Tshilejilu, tudi tulongeshibua lumingu luonso mu tshisangilu tshia munkatshi mua lumingu. Tshidi tshituambuluisha bua kumanya tshia kuamba patudi tuyisha muntu musangu wa kumpala anyi patudi tumupinganyina. Bualu bukuabu, wewe mumane kuyukila bimpe ne muntu udi wanyisha bulelela, mumushile trakte anyi tshibejibeji, udi mua kubibala kabidi too ne pawapeta mushindu wa kumutangila kabidi. Kuyisha bikole ngondo yonso mmudimu udi yonso wa kutudi ne bua kuenza. w19.10 10 §7; 10 §9, 10
Dibidi dia 17/8
Kanupu muoyo bua kuenza malu mimpe ne kuabanyangana bintu binudi nabi ne bakuabu, bualu Nzambi udi usanka bua milambu ya nunku.—Eb. 13:16.
Yehowa uvua mulaye mukulakaje mukuabu muena lulamatu wa mu Yelushalema diende Shimeona ne: kavua mua kufua kayi mumone Masiya to. Mulayi au uvua ne bua kuikala mumukankamije bikole bualu kukavua bidimu bia bungi bivuaye muindile Masiya. Ditabuja diende ne dinanukila diende kabiakaya mu mâyi to. Dimue dituku, wakalua mu ntempelo “ku bukole bua nyuma,” yeye kumonamu Yezu utshivua mu maboko. Yehowa wakamusaka bua kuamba mêyi a buprofete avua atangila muana uvua ne bua kulua Kristo eu. (Luka 2:25-35) Nansha muvua Shimeona kayi pamuapa mushale kabidi ne muoyo matuku a bungi bua kumona muvua Yezu ukumbaja mudimu wende pa buloba, uvua ne dianyisha dia bungi bua diakalenga divuaye mupete adi; kadi bia dikema ne dianyina mbimuindile kumpala eku! Mu bulongolodi bupiabupia, muena lulamatu eu neamone muikala bukokeshi bua Kristo mua kupetesha mêku onso a pa buloba mabenesha. (Gen. 22:18) Tuikalayi petu ne dianyisha dia bungi bua mushindu wonso udi Yehowa wenza netu mudimu. w19.10 22 §7; 23 §12
Disatu dia 18/8
Kumpala kua bintu bionso biudi ulama, ulame muoyo webe.—Nsu. 4:23.
Nansha tuetu ne makuta makese anyi a bungi, bidi bikengela tulame muoyo wetu. Mushindu kayi? Katunangi biuma to. Kulekedi mudimu wa bianza ulue ne mushinga wa bungi kupita mudimu wa Yehowa to. Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kumanya ni ukadi mukuluke mu buteyi ebu? Udi mua kudiela nkonko bu mudi eyi: ‘Pantu mu bisangilu anyi mu buambi, ntu ntamba kutuma meji ku mudimu wanyi wa bianza anyi? Ntu anu nsamisha mutu bua kumanya ni ngapeta makuta bungi bukumbane matuku adi kumpala anyi? Makuta ne bintu bia ku mubidi bikadi bikebesha bilumbu mu dibaka dianyi anyi? Ndiku mudiakaje bua kuenza mudimu udi unshila dîba dia bungi dia kuenzela Yehowa Nzambi mudimu nansha bantu bakuabu bobu bawupepeja anyi?’ (1 Tim. 6:9-12) Patudi tuelangana meji a nkonko eyi, tudi ne bua kuvuluka ne: Yehowa mmutunange ne mmulaye bantu badi bamueyemena bualu ebu: “Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese.” Ke bualu kayi mupostolo Paulo wakafunda ne: “Nsombelu wenu kikadi wa dinanga dia makuta.”—Eb. 13:5, 6. w19.10 29 §10
Dinayi dia 19/8
Bu mudi tshiamu tshisakisha tshiamu tshikuabu, ke mudi muntu usakisha mulunda wende.—Nsu. 27:17.
Patudi tuenza mudimu pamue ne bena kuitabuja netu ne tudimuenena mudibu ne ngikadilu mimpe, bidi bituambuluisha ne tudi tukolesha malanda etu nabu bikole. Tshilejilu, panutu mu buambi ne muena Kristo nebe ne umona mudiye wakuila ditabuja diende ne dikima dionso anyi wakula ne dishindika dionso bua Yehowa ne bua malu adiye mulongolole, utu umvua bishi? Si udi mua kulua kumunanga kabidi bikole be! Muanetu kampanda wa bakaji wa bidimu 23 diende Adeline wakalomba mulunda wende mukuabu diende Candice bua kuya kuyisha nende mu teritware uvua bantu kabayi batamba kuyisha. Udi wamba ne: “Tuvua basue kuyisha ne tshisumi tshia bungi ne kuikala ne disanka dia bungi dia kuya mu buambi. Tuvua tukeba tshivua mua kutukankamija bua tuenzele Yehowa mudimu bikole.” Mmunyi muvua dienza mudimu pamue dibambuluishe? Adeline udi wamba ne: “Ku ndekelu kua dituku dionso, tuvua tuambilangana mutuvua tudiumvua bua miyuki ituvua bayukile ne bantu, tuambilangana malu avua matulenge, ne mutuvua bamone muvua Yehowa utulombola mu buambi. Bivua bitusankisha bikole patuvua tuyukila mushindu eu ne bituambuluisha bua kumanyangana kabidi bimpe.” w19.11 5 §10, 11
Ditanu dia 20/8
Nuambule ngabu munene wa ditabuja.—Ef. 6:16.
Kale, musalayi yeye mufume mu mvita kayi ngabu, bivua bimuenza bundu. Muena Lomo kampanda mufundi wa malu a kale diende Tacitus wakafunda ne: “Kushiya ngabu [mu mvita] mbualu budi bupuekeshishangana milongo bikole.” Ebu mbumue bua ku malu adi aleja bua tshinyi basalayi bavua bashala bakuate ngabu yabu ku bianza. Tudi tushala bakuate ngabu wetu wa ditabuja patudi ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu ne kuambila bakuabu bualu bua dîna dia Yehowa ne bua Bukalenge buende. (Eb. 10:23-25) Tudi kabidi ne bua kubala Dîyi dia Nzambi dituku dionso ne kumulomba bua atuambuluishe tutumikile mibelu idimu ne tulonde buludiki buende mu malu onso atudi tuenza. (2 Tim. 3:16, 17) Tuetu benze nanku, kakuena tshia mvita nansha tshimue tshidi Satana utuluisha natshi tshiatuenzela bibi bua kashidi to. (Yesh. 54:17) “Ngabu munene wa ditabuja” utudi nende neatukube. Netushale bashindame, tueleshangana diboko ne bena Kristo netu. Netutshimune kabidi mvita itudi tuluangana dituku dionso. Kadi tshidi tshipite bionso ntshia ne: netuikale kabidi ne diakalenga dia kuikala ku luseke lua Yezu patshimunaye Satana ne bena diende.—Buak. 17:14; 20:10. w19.11 19 §18, 19
Disambombo dia 21/8
Ndi ndudika mbata yanyi mu mushindu wa kubenga kututa mu lupepele.—1 Kol. 9:26.
Malu masunguluke a kuenza audi ufunda adi mua kukuambuluisha bua kuteka mapangadika ebe mu tshienzedi. (1 Kol. 14:40) Tshilejilu, mbambile tusumbu tua bakulu bua kuikala kusungula mukulu udi mua kuikala ufunda dipangadika dionso didi kasumbu ka bakulu kangata, ufunda kabidi bakulu badibu basungule bua kukumbaja tshidibu basuike bua kuenza ne dîba dia kutshienza. Padi bakulu batumikila bualu ebu, nebikale bipepele bua kukumbajabu mapangadika adibu bangata. Udi mua kuteta pebe bualu bua nunku mu malu autu wenza. Tshilejilu, udi mua kufunda malu audi ne bua kuenza ku dituku ne kualonga mushindu uudi musue kuakumbaja. Bualu ebu budi mua kukuambuluisha bua kujikija tshiudi mutuadije, ne kuenza malu a bungi mu dîba dikese. Kadi nebikulombe kudienzeja bikole. Bitu bilomba kuditatshisha bikole bua kukumbaja malu audi mufunde bua kuenza ne kujikija tshiuvua mutuadije. (Lomo 12:11) Mupostolo Paulo wakambila Timote bua ‘kutungunuka ne kudifila’ ne ‘kusuminyina’ bua kulua mulongeshi muimpe menemene. Mubelu au udi utuambuluisha petu bua bipatshila bikuabu bia mu nyuma.—1 Tim. 4:13, 16. w19.11 29-30 §15, 16
Dia lumingu dia 22/8
Yehowa uvua uyukila ne Mose mpala ne mpala anu mutu muntu uyukila ne muntu mukuabu.—Ekes. 33:11.
Pavua Yehowa mumuambile bua kupatula tshisamba tshia Isalele mu Ejipitu, wakumvua buôwa, kumuambilaye misangu ne misangu ne: kavua ukumbana to. Nzambi wakamumvuila luse kayi umushimakaja, kukebaye mushindu wa kumuambuluisha. (Ekes. 4:10-16) Ke bualu kayi Mose wakakumbana bua kuambila Palô mikenji ya manyoka makole. Pashishe Mose wakamona muvua Yehowa uleja bukole buende pavuaye musungile bena Isalele ne mubutule Palô ne biluilu biende ku Mbuu Mukunze. (Ekes. 14:26-31; Mis. 136:15) Pakavua Mose mupatule bena Isalele mu Ejipitu, bakavua badilakana anu kudilakana bua amue malu. Nansha nanku, Mose wakamona muvua Yehowa wenzela bena Isalele bavuaye mupatule mu bupika malu ne lutulu lua bungi. (Mis. 78:40-43) Mose wakamona kabidi muvua Yehowa muleje budipuekeshi bua dikema pavuaye mushintulule meji bilondeshile muvua Mose mumulombe bua kuenza. (Ekes. 32:9-14) Malanda a Mose ne Yehowa akashêma bikole panyima pa dipatuka mu Ejipitu, yeye kuenza anu bu ne: uvua umona Tatuende wa mu diulu.—Eb. 11:27. w19.12 17 §7-9
Dimue dia 23/8
Udi udianjila kumpala kuenu mu Galela. Nenumumuenenaku.—Mat. 28:7.
Bayidi ba Yezu ba bungi bavua bena Galela. Nunku mukuna wa ku Galela uvua ne bua kuikala muaba mukumbane wa kukungijila bantu ba bungi, bishilangane ne kumbelu kua muntu mu Yelushalema. Yezu ukavua kabidi mutuilangane ne bapostolo bende 11 mu nzubu kampanda mu Yelushalema panyima pa dibishibua diende ku lufu. Bu Yezu musue kutumina anu bapostolo bende dîyi dia kuyisha ne kuvuija bantu bayidi, si uvua mua kuikala mubatuminadi mu Yelushalema pamutu pa kubambila bobu ne bakaji ba lulamatu abu ne bantu bakuabu bua kutuilangana nende mu Galela. (Luka 24:33, 36) Dîyi dia Yezu dia kuvuija bantu bayidi divuaye mutume kadivua ditangila anu bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala to. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Yezu wakajikija mêyi avuaye wambila bayidi bende wamba ne: “Ndi nenu matuku onso too ne ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.” (Mat. 28:19, 20) Lelu bantu ba bungi badi benza mudimu wa kuvuija bantu bayidi. Anji elabi meji: tshidimu tshionso etshi, bantu batue ku 300 000 badi babatijibua balua bayidi ba Yezu Kristo! w20.01 2 §1; 3 §5, 6
Dibidi dia 24/8
Wakatuvuluka patuvua bapuekeshibue.—Mis. 136:23.
Muikale nsonga kadi bakukuate ne disama dia ditekesha mubidi. Wenda ukulakaja kutshiyi ne mushindu wa kupeta mudimu. Muikale mukulakaje wenda upangila makanda a kuenzela Yehowa mudimu. Wewe muikale ne lutatu lua ku itudi bafume ku ditela eyi udi mua kumona bu ne: kutshiena ne mushinga to. Nsombelu eyi idi mua kukujimijila disanka, kukupangisha bua kudimona ne mushinga, ne kukunyangila malanda ne bantu bakuabu. Bena panu badi bamona muoyo wa muntu anu mutu Satana uwumona. Satana utu anu umona bantu bu tusonsa tua kunuina ku maluvu. Wakambila Eva kayi luse ne: yeye mutombokele Nzambi, neikale mudikadile, pende mumanye ne: bivua bimukebela lufu. Satana utshidi ne malu a bungenda mushinga, a tshididi, ne a bitendelelu mu bianza. Nanku tudi tumvua bua tshinyi bena tshididi ba bungi mbamufuane bua mudibu kabayi bangata muoyo wa muntu ne mushinga ne kabayi bapesha muntu bunême. Yehowa yeye mmusue bua tudimona ne mushinga, ne udi utukuatshisha patudi mu nsombelu idi itufikisha ku didimona katuyi ne mushinga.—Lomo 12:3. w20.01 14 §1-4
Disatu dia 25/8
Kuena ne bua kuamba mêyi a buprofete mu dîna dia Yehowa to, tshianana neufue ku tshianza tshietu.—Yel. 11:21.
Yelemiya wakenza bidimu 40 anyi kupita apu munkatshi mua bantu bavua kabayi ne lulamatu. Mu bantu abu muvua kabidi bena mutumba nende ne pamuapa bamue balela bende ba mu tshimenga tshimulelela tshia Anatota. (Yel. 12:6) Kadi kavua uditola to. Uvua wambila Baluka mufundi wende wa kueyemena muvuaye udiumvua. Tudi bafike petu ku dimanya muvuaye udiumvua amu. (Yel. 8:21; 9:1; 20:14-18; 45:1) Pavua Baluka ufunda bualu buonso buvua buenzekele Yelemiya, bubidi buabu bavua benda banangangana ne banemekangana bikole. (Yel. 20:1, 2; 26:7-11) Yelemiya wakenza bidimu bia bungi udimuija bena Isalele ne dikima dionso ubambila tshikavua pa kufikila Yelushalema. (Yel. 25:3) Musangu mukuabu uvua Yehowa mukankamije bena Isalele bua bashintuluke, wakambila Yelemiya bua kuangata muvungu ne kufundamu malu ende avuaye ubadimuija. (Yel. 36:1-4) Bu muvua Yelemiya ne Baluka beleshangane diboko bua kufunda malu avua Nzambi mubambile aa, pamuapa munkatshi mua ngondo ya bungi, kakuyi mpata bavua bambilangana malu avua akolesha ditabuja diabu. w19.11 2-3 §3, 4
Dinayi dia 26/8
Muntu yonso udi udibandisha, nebamupuekeshe, ne muntu yonso udi udipuekesha, nebamubandishe.—Mat. 23:12.
Mmunyi mutudi mua kuangata bana betu badibu bele manyi? Kuanyisha muntu kunekesha, nansha yeye muanabu ne Kristo muela manyi ki nkuimpe to. (Mat. 23:8-11) Padi Bible wakula bua bakulu, udi utukankamija bua ‘kuidikija ditabuja diabu,’ kadi kena utuambila bua kuvuija muntu nansha umue mulombodi wetu to. (Eb. 13:7) Tudi bamanye ne: Bible udi wamba ne: kudi badi ‘bangatshibua bakumbane bua kupeshibua bunême misangu ibidi.’ Badi bangatshibua nanku bualu badi “balombola mu mushindu muimpe” ne “benza mudimu bikole mu kuakula ne mu kulongesha,” kadi ki mbualu mbela manyi to. (1 Tim. 5:17) Tuetu tutumbisha bela manyi ne tubatabalela kupita ne pa mukenji, bidi mua kubatonda. Bualu bukuabu bubi menemene mbua ne: tudi mua kubafikisha ku didibandisha. (Lomo 12:3) Muntu nansha umue wa kutudi kakuitaba bua kuenza bualu kampanda budi mua kufikisha muela manyi muanabu ne Yezu bua kuenza bualu bubi bua mushindu eu to!—Luka 17:2. w20.01 29 §8
Ditanu dia 27/8
Pa kumbusha malu a pambelu au, kudi budi buntonda ku dituku ku dituku: disamisha lungenyi bua bisumbu bionso.—2 Kol. 11:28.
Mupostolo Paulo uvua ne malu a bungi avuaye usamishila mutu. Uvua umvua ntatu ivua nayi bena Kristo nende bu ivua pa makaya ende. (2 Kol. 2:4) Baluishi bavua bamukume bamuele mu buloko. Wakatantamena kabidi ntatu mikuabu ivua mimusamishe mutu bu mudi “kuikala ne bintu bikese” bia kudia. (Filip. 4:12) Pavua Paulo wenza ngendu pa mâyi, mazuwa akabatshibukila mu mâyi misangu yoyi mikese ngisatu. Bualu ebu budi butuleja ne: meji avua mua kuikala amulubakana bikole pavuaye wenza ngendu ne mazuwa. (2 Kol. 11:23-27) Paulo wakapita ne ntatu eyi bishi? Paulo uvua usamisha mutu bua bena Kristo nende pavuabu batuilangana ne ntatu, kadi kakateta bua kubajikijilayi yeye nkayende to. Paulo uvua mumanye mikalu yende. Wakalongolola bua bakuabu bamuambuluishe bua kutabalela tshisumbu. Tshilejilu balume ba kueyemena bu mudi Timote ne Tito. Kakuyi mpata, mudimu uvua bana betu aba benze wakasulakaja Paulo.—Filip. 2:19, 20; Tito 1:1, 4, 5. w20.02 23 §11, 12
Disambombo dia 28/8
Nuenu bana, tumikilayi baledi benu.—Ef. 6:1.
Yehowa mmusue bua tuetu tumutumikile. Udi ukumbana kumutumikila bualu yeye ke Mufuki wetu, utu utuambuluisha bua tuikale ne muoyo, ne utu ne meji a bungi kupita baledi bakuabu bonso. Kadi bualu bunene budi butusaka bua kumutumikila mbua ne: tudi bamunange. (1 Yone 5:3) Nansha mutudi tutumikila Yehowa bua malu a bungi, yeye katu utuenzeja bua kumutumikila to. Yehowa mmutupeshe tshipedi tshia kudisunguila malu, ke bualu kayi utu usanka patutu tumutumikila bua dinanga. Baledi batu basue bua bana babu bikale mu bukubi. Ke bualu kayi batu babelela mikenji ya bikadilu itu ibambuluisha. Padi bana batumikila mikenji ayi, badi baleja mudibu beyemena baledi babu ne babanemeka. Nunku, kumanya mikenji ya Tatu wetu wa mu diulu ne kuyitumikila kudi kutuambuluisha paku bikole menemene. Tuetu tuenza nanku, tudi tuleja ne: tudi bamunange ne tudi tumutumikila, ne bualu ebu budi butupetesha petu masanka. (Yesh. 48:17, 18) Kadi bantu badi babenga Yehowa ne mikenji yende batu bafika anu ku dikenga bua bienzedi biabu.—Gal. 6:7, 8. w20.02 9-10 §8, 9
Dia lumingu dia 29/8
Itabaku bua muena mudimu webe mukaji akuambile bualu, ne teleja mêyi a muena mudimu webe mukaji.—1 Sam. 25:24.
Anu bu Abigayila, mbimpe tuikale ne dikima dia kuakula patudi tumona muanetu ukeba kupueka ne mâyi. (Mis. 141:5) Tudi ne bua kuikala ne kanemu, kadi kuikala kabidi ne muoyo mukole. Patudi tupesha muntu mibelu idiye ukengela, tumupeshayi bimpe, tudi tuleja ne: tudi balunda bimpe. (Nsu. 27:17) Bakulu ke badi nangananga ne bua kuikala ne dikima dia kuakula ne bantu ba mu tshisumbu badi basesuka mu njila. (Gal. 6:1) Bu mudi bakulu ne budipuekeshi, mbamanye ne: mbapange pabu bupuangane ne dimue edi badi mua kubabela pabu. Kadi bualu ebu kabuena bupangisha bakulu bua kubela bantu badi bakengela kubela to. (2 Tim. 4:2; Tito 1:9) Padibu babela muntu, badi baditatshisha bua kukuata mudimu bimpe ne dipa dia muakulu bua kumulongesha bimpe menemene ne lutulu. Bu mudibu banange muanabu, dinanga adi didi dibasa bua kumuambuluisha. (Nsu. 13:24) Kadi tshipatshila tshiabu tshinene ntshia kunemeka Yehowa; badi benza nanku padibu balamata mikenji yende ne bakuba tshisumbu.—Bien. 20:28. w20.03 20 §8, 9
Dimue dia 30/8
Bua malu onso ndi ne bukole ku diambuluisha dia yeye udi umpesha bukole.—Filip. 4:13.
Yehowa wakavuija Mose musungidi wa bena Isalele. Kadi ndîba kayi divuaye muenze nende mudimu? Ndîba divua Mose mudimone mukumbane bua mukavuabu ‘bamulongeshe meji onso a bena Ejipitu’ anyi? (Bien. 7:22-25) Tòo, Yehowa wakenza nende mudimu anu pakavuaye mumuvuije muena budipuekeshi, muena malu mapole. (Bien. 7:30, 34-36) Yehowa wakapesha Mose dikima dia kuimana kumpala kua mukalenge uvua ne bukole bua bungi menemene mu Ejipitu. (Ekes. 9:13-19) Tudi tumona muaba eu ne: Yehowa udi wenza mudimu ne bantu badi bidikija ngikadilu yende ne bamueyemena bua abapeshe bukole. Katshia ku kale, Yehowa mmuenze bua batendeledi bende bakumbaje midimu mishilashilangane. Ntshinyi tshiakuvuijaye? Bidi bitamba kulondeshila mushindu uudi mudiakaje bua kudienzeja. (Kolos. 1:29) Wewe mudiakaje bua Yehowa enze nebe mudimu, udi mua kukuvuija mumanyishi wa lumu luimpe wa tshisumi, mulongeshi muimpe, muntu udi ukumbana kusambangana, muenji wa mudimu mupiluke, mulunda udi wambuluisha bakuabu, anyi kukuvuija tshionso tshidiye musue bua kukumbaja disua diende. w19.10 21 §5; 25 §14
Dibidi dia 31/8
Ndi munubikile balunda.—Yone 15:15.
Balunda bimpe nebatuambuluishe bua kushala balamate Yehowa. Mushindu mutambe buimpe wa kupeta balunda bimpe nkuikala tuetu bine balunda bimpe. (Mat. 7:12) Tshilejilu, Bible udi utukankamija bua kudifila bua kuambuluisha bakuabu, nangananga aba badi ‘bakengela bintu.’ (Ef. 4:28) Patudi tudifila bikole bua kuambuluisha bakuabu, kakuyi mpata netupete disanka. (Bien. 20:35) Balunda betu nebatukuatshishe patudi tutuilangana ne ntatu, bituambuluisha bua kulama ditalala dia mu lungenyi. Anu muvua Elihu muteleje Yobo pavuaye wakula bua ntatu yende, balunda betu badi batuambuluisha padibu batuteleja ne lutulu luonso patudi tubakuatshila malu adi matutonde. (Yobo 32:4) Katukebi bua balunda betu batuangatshile mapangadika to, kadi mbimpe tuteleje mibelu ya mu Bible idibu batupesha. (Nsu. 15:22) Anu muvua mukalenge Davidi muitabe diambuluisha dia balunda bende ne budipuekeshi buonso, tuikale petu tudipuekesha ne tuitaba diambuluisha dia balunda betu patudi mu ntatu. (2 Sam. 17:27-29) Bulelela, balunda bimpe ndipa dia kudi Yehowa.—Yak. 1:17. w19.04 11 §12; 12 §14, 15