Ngondo wa 9
Disatu dia 1/9
Tatu wanyi mmutungunuke ne kuenza mudimu too ne mpindieu, meme panyi ndi ntungunuka ne kuenza mudimu.—Yone 5:17.
Tshilejilu tshidi Yehowa ne Yezu batushile tshia kuenza mudimu mukole etshi tshidiku tshileja ne: dikisha kadiena ne mushinga anyi? Nansha kakese. Yehowa katu utshioka to, nunku katu bualu ne kuikisha bu tuetu to. Bible udi wamba ne: pakavua Yehowa mufuke diulu ne buloba, ‘wakikisha.’ (Ekes. 31:17) Bidi bimueneka ne: Yehowa wakikisha bua kusanka ne bikavuaye muenze. Nansha muvua Yezu pende wenza mudimu mukole pavuaye pa buloba, uvua anu ukeba dîba dia kuikisha ne kudia ne balunda bende. (Mat. 14:13; Luka 7:34) Bible udi ukankamija bantu ba Nzambi bua kuenza mudimu. Badi ne bua kuikala benji ba mudimu ba tshisumi pamutu pa kuikala bena lulengu. (Nsu. 15:19) Pamuapa utu wenza mudimu wa bianza bua kudisha bena mu dîku diebe. Mbapeshe kabidi bena Kristo mudimu wa kuyisha lumu luimpe. Kadi udi kabidi dijinga ne kuikisha mudibi bikengela. w19.12 2 §2; 3 §4, 5
Dinayi dia 2/9
Kristo wakakenga bua bualu buenu, kunushilaye tshilejilu bua nuenu kulonda mu makasa ende bimpe menemene.—1 Pet. 2:21.
Kuikadi ulondelangana malu a bademon to. Mbimpe tuidikije Yezu mu bualu ebu. Uvua mu diulu kumpala kua kuluaye pa buloba, ne uvua mumanye malu a bungi a Satana ne bademon bende. Kadi kavua ulondelangana malu avua nyuma mibi ayi mienze to. Yezu uvua musue kulongesha bantu malu a Yehowa, ki nga Satana to. Tudi mua kuidikija Yezu patudi katuyi tulondelangana malu a bademon. Pamutu pa kulondelangana malu a nunku, tuikale tuleja mu mêyi etu ne: “muoyo [wetu] mmusonsola kudi tshintu tshimpe,” mmumue ne: bulelela. (Mis. 45:1) Kuikadi utshina nyuma mibi to. Mu buloba butudi lelu ebu, malu mabi adi mua kutufikila. Njiwu, masama, too ne lufu bidi mua kutukuata mu tshimpitshimpi. Tudi ne bua kuela meji ne: nyuma mibi ke idi ibikebesha anyi? Bible udi wamba ne: “Tshikondo ne malu adi kaayi matekemena” bidi mua kufikila muntu yonso. (Muam. 9:11) Kadi bua bademon, Yehowa ukadi muleje mudiye ne bukole bua bungi kubapita kule ne kule. w19.04 24 §13, 14
Ditanu dia 3/9
Makokeshi adiku mmatekibue malondangane mu milongo yawu ku dianyisha dia Nzambi.—Lomo 13:1.
Bakulu batu batumikila mikenji ya ditunga idi ilomba bua kumanyisha bakokeshi ba mbulamatadi padi muntu wamba ne: mbanyange muana anyi? Eyowa. Mu matunga mudi mikenji idi ilomba bua kumanyisha mbulamatadi malu a dinyanga bana, bakulu batu bayitumikila. Mikenji eyi kayena ibengangana ne mikenji ya Nzambi to. (Bien. 5:28, 29) Nunku padibu bambila bakulu ne: muntu mmunyange muana, diakamue badi bakeba buludiki bua kumanya mudibu mua kutumikila mikenji ayi. Bakulu badi bambila muana ne baledi bende ne bantu bakuabu badi bamanye bualu abu ne: badi ne bukenji bua kuya ne tshilumbu atshi kua mbulamatadi. Kadi tshia kuenza ntshinyi bikalabi ne: udi munyange muana mmuntu wa mu tshisumbu, ne bualu abu mbutangalake bikole? Muena Kristo udi muye kumanyisha mbulamatadi bualu abu kedi meji ne: mmupendeshe dîna dia Nzambi to. Muntu udi munyange muana au, yeye ke udi mupendeshe dîna dia Nzambi. w19.05 10-11 §13, 14
Disambombo dia 4/9
Meji a panu apa adi bupote kumpala kua Nzambi.—1 Kol. 3:19.
Bible udi ulongesha mulume ne mukajende bua kunemekangana ne kukumbaja mitshipu yabu ya dibaka. Udi ubalomba bua bashale balamatangane, wamba ne: “Mulume neashiye tatuende ne mamuende, nealamate mukajende, ne nebalue mubidi umue.” (Gen. 2:24) Kadi bantu badi balonda meji a bena panu badi bamba bobu ne: mulume anyi mukaji udi ne bua kutangila anu majinga ende. Mukanda mukuabu udi wakula bua dishipa dia dibaka udi wamba ne: “Mu imue miaba, patu bantu baselangana, batu benza mitshipu bamba ne: netusombe ‘matuku onso atuikala nebe ne muoyo.’ Kadi bantu ba bungi mbakepeshe matuku a kusomba mu dibaka bamba ne: netusombe ‘matuku onso atuikala banangangane.’” Kumona dibaka mushindu eu nkutapulule mêku a bungi ne nkukebeshe tunyinganyinga tua bungi. Mbimueneke bimpe ne: mushindu udi bena panu bamona dibaka eu udi bupote. w19.05 23 §12
Dia lumingu dia 5/9
Lekelayi kuikala nufumbibua kudi ndongoluelu wa malu eu.—Lomo 12:2.
Bivua bitatshisha Paulo mu meji bualu ngenyi mibi ya mu ndongoluelu wa Satana ikavua inyanga bena Kristo bakuabu. (Ef. 4:17-19) Bualu ebu budi mua kufikila yonso wa kutudi. Bu mudi Satana, nzambi wa ndongoluelu wa malu eu, ukeba ne muende muonso bua kutumbusha kudi Yehowa, udi ututeta ne mayele mashilashilangane. Tshilejilu, udi mua kubuelela pa dijinga ditudi mua kuikala nadi dia kulua bantu banene anyi dia kuenda lumu. Mushindu udibu batukoleshe, bilele bia kuetu, ne tulasa tutudi balonge, mmalu adiye kabidi mua kutufikisha nawu ku diela meji mudiye musue. Kudiku mushindu wa kujomona malu akadi ‘mele miji bikole menemene’ mu lungenyi luetu anyi? (2 Kol. 10:4) Paulo udi wandamuna ne: “Tudi tutonkola ngelelu ya meji ne tshintu tshionso tshitumbuke tshidibu bajula bua kuluisha dimanya dia Nzambi, ne tudi tukuata meji onso bua atumikile Kristo.” (2 Kol. 10:5) Eyowa, Yehowa udi mua kutuambuluisha bua kumbusha meji mabi atudi mua kuikala nawu. w19.06 8 §1-3
Dimue dia 6/9
Buanyi meme, kusemena pabuipi ne Nzambi nkuimpe buanyi meme. Ndi muvuije Mukalenge Mutambe Bunene Yehowa tshinyemenu tshianyi.—Mis. 73:28.
Nansha muvua Hana, Davidi ne mufundi wa misambu ne tunyinganyinga tukole bakalomba Yehowa diambuluisha. Bakamukuatshila tunyinganyinga tuabu mu disambila. Bakamuambila malu onso avua mabakebele tunyinganyinga. Bakatungunuka ne kuya muaba uvuabu batendelela Yehowa. (1 Sam. 1:9, 10; Mis. 55:22; 73:17; 122:1) Luse luakasaka Yehowa bua kuandamuna yonso wa kudibu. Hana wakapeta ditalala mu lungenyi. (1 Sam. 1:18) Davidi wakafunda ne: “Ntatu ya muntu muakane nya bungi, kadi Yehowa udi umusungila kudiyi yonso.” (Mis. 34:19) Mufundi wa misambu au wakalua kumona ne: Yehowa uvua ‘mumukuate ku tshianza tshiende tshia balume,’ umulombola ne mibelu mimpe. (Mis. 73:23, 24) Tshilejilu tshiabu etshi tshidi tshitulongesha tshinyi? Tshidi tshitulongesha ne: kudi bikondo bituikala mua kupeta ntatu mikole idi mua kutukebela tunyinganyinga. Kadi tuetu tuvuluka mushindu uvua Yehowa muambuluishe bantu bakuabu, tumusambila, ne tumutumikila mu malu onso adiye utulomba bua kuenza, tudi mua kupita bimpe ne tunyinganyinga.—Mis. 143:1, 4-8. w19.06 17 §14, 15
Dibidi dia 7/9
Nansha nuenu ne bua kukenga bua bualu bua buakane, nudi ba diakalenga.—1 Pet. 3:14.
Kulekedi tshintu nansha tshimue tshidi bantu bamba anyi benza tshikufikisha ku diumvua bundu bua muudi Ntemu wa Yehowa to. (Mika 4:5) Tuangate tshilejilu tshia bapostolo mu Yelushalema pavuabu bafuma ku dishipa Yezu. Bavua bamanye ne: balombondi ba bitendelelu bena Yuda bavua babakine bikole. (Bien. 5:17, 18, 27, 28) Nansha nanku, bakatungunuka ne kuya ku ntempelo dituku dionso, badimanyisha kudi bantu bonso muvuabu bayidi ba Yezu. (Bien. 5:42) Kabakalekela buôwa bubatekesha mu mikolo to. Tudi petu mua kutshimuna buôwa bua bantu tuetu tudimanyisha misangu yonso ne: tudi Bantemu ba Yehowa ku mudimu, mu kalasa, ne miaba itudi basombele (Bien. 4:29; Lomo 1:16) Bua tshinyi bapostolo bavua ne disanka? Bavua bamanye tshivuabu babakinyine, ne buabu bobu, bu muvuabu babakengesha bualu bavua benza disua dia Yehowa, tshivua bualu bua disanka dia bungi. (Luka 6:23; Bien. 5:41; 1 Pet. 2:19-21) Patudi tujingulula ne: mbatukine bualu tudi tuenza malu makane, katuakulekela lukinu lua bantu lutuzakeja, tupanga mua kuenzela Yehowa mudimu nansha. w19.07 7 §19, 20
Disatu dia 8/9
Mbianyishibue bua kuenza bualu buimpe dituku dia Nsabatu.—Mat. 12:12.
Yezu ne bayidi bende bena Yuda bavua basekelela Nsabatu bualu bavua muinshi mua Mikenji ya Mose. Kadi Yezu wakaleja mu mêyi ne mu bienzedi ne: kabivua bimpe kushidisha malu dituku dia Nsabatu to, ne muntu uvua mua kuenzela bakuabu malu mimpe bua kubambuluisha. (Mat. 12:9-11) Yeye kavua umona dienzela bantu malu mimpe bua kubambuluisha bu dishipa dia mukenji wa Nsabatu to. Bienzedi bia Yezu bivua bileja tshivuabu benzele Nsabatu menemene. Bu muvua bantu ba Nzambi kabayi benza mudimu dituku adi, bavua ne mushindu wa kudifila mu malu a mu nyuma. Yezu uvua mukolele mu dîku muvuabu benza Nsabatu bua kutendelela Nzambi. Bualu ebu budi bumuenekela mu tshidi Bible wamba bua Yezu pavuaye kuabu ku Nazaleta. Udi wamba ne: “Wakabuela mu nsunagoga dituku dia Nsabatu bu muvua tshilele tshiende, wakimana bua kubala.” (Luka 4:15-19) Bayidi bende pabu bavua banemeka mukenji wa Nsabatu bikole, kufikabu too ne ku dianji kulekela dilongolola bintu bia dipembu dimpe bivuabu bakeba kuenza bua kuya nabi muaba uvua tshitalu tshia Yezu too ne pavua dituku dia Nsabatu dijika.—Luka 23:55, 56. w19.12 4 §10
Dinayi dia 9/9
Kanuvua ne ditekemena.—Ef. 2:12.
Mumanyishi yonso udi ne tshidiye wenza mu mudimu wa kukeba bantu badi basue kulua bayidi ba Kristo. Tudi mua kufuanyikija mudimu eu ne dikeba dia muana udi mujimine. Mushindu kayi? Tuangate tshilejilu tshia bualu buvua buenzeke ebu: Muana kampanda wa balume wa bidimu bisatu uvua mujimine. Bantu bu 500 bakaditua mu dimukeba. Bamane kuenza mêba bu 20, umue wa kudibu wakafika ku dimupeta mu budimi kampanda bua matala. Muntu au kakajinga bua bamutumbishe bua muvuaye mupete muana au to. Wakamba ne: “Muana eu mmumueneke bualu mbamukebe kudi bantu nkama ne nkama.” Lelu bantu ba bungi mbafuanangane ne muana au. Badi badimona bajimine. Kabena ne ditekemena to, nunku badi dijinga ne diambuluisha. Bantemu bapite pa miliyo 8 mbaditue mu mudimu wa kukeba bantu ba mushindu eu. Pamuapa kuena upeta muntu wa kulonga nende Bible to. Kadi bena Kristo nebe bakuabu badi bayisha anu mu teritware wenu au badi mua kupeta bantu badi basue kulonga bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi. Padi muena Kristo netu upeta muntu, ne muntu au ulua muyidi wa Kristo, muanetu yonso uvua muditue mu dikeba bantu ba muoyo muakane udi ne bualu bua kusankila. w19.07 16-17 §9, 10
Ditanu dia 10/9
Ndi ndienzeja bua kufika ku tshipatshila.—Filip. 3:14.
Mupostolo Paulo wakavuluija bena Kristo ba mu Filipoyi ne: bavua ne bua kunanukila mu lubilu luabu. Bavua baluishe tshisumbu atshi katshia anu tshiatuadija. Paulo wakapeta dibikila dia kudi Nzambi dia ne: “Luaku mu Makedonia.” Nunku yeye ne Sila bakaya ku Filipoyi bua kuyisha; bivua bu mu 50 panyima pa Yezu. (Bien. 16:9) Bakapetanganaku ne muntu mukaji kampanda diende Ludia. “Uvua uteleja, ne Yehowa wakunzulula muoyo wende bikole” bua kuitaba lumu luimpe. (Bien. 16:14) Yeye ne ba mu nzubu muende kabakanengakana bua kubatijibua to. Kadi Diabolo kakavunga maboko to. Bantu ba mu Filipoyi bakapulumuna Paulo ne Sila kuyabu nabu kudi banene ba mbulamatadi, kubashiminyinabu ne: bavua bajudija tshimvundu. Ke kubatutabu, kubelabu mu buloko, pashishe kubalombabu bua kumbuka mu tshimenga. (Bien. 16:16-40) Bakalekela kuyisha anyi? Nansha kakese! Kadi bena mu tshisumbu tshipiatshipia atshi bakenza tshinyi? Bakananukila pabu, nunku mba kuela kalumbandi! Kakuyi mpata, tshilejilu tshia Paulo ne Sila tshiakabakankamija bikole. w19.08 2 §1, 2
Disambombo dia 11/9
Nuwujibue ne dimuma dia buakane.—Filip. 1:11.
Kakuyi mpata, mu “dimuma dia buakane” edi muvua kunanga Yehowa ne bantu bende. Muvua mua kuikala kabidi diambila bantu bakuabu bua ditabuja ditudi nadi kudi Yezu ne dibambila malu mimpe atudi batekemene. Tudi tukuama “dimuma dia buakane” patudi tudifila ne tshisumi mu mudimu wa mushinga mukole wa divuija bantu bayidi. (Mat. 28:18-20) Nansha tuetu mu nsombelu kayi, tudi mua kukenka bu miendu. Imue misangu, bualu budi bumueneka bu ne: budi butupangisha mua kumanyisha lumu luimpe budi mua kutupetesha mpunga wa tuetu kuyisha. Tshilejilu, pavua mupostolo Paulo mufundile bena Filipoyi, uvua muena buloko musombele mu nzubu kampanda mu Lomo. Kadi nkanu ivuabu bamuele kayivua imupangisha bua kuyisha basalayi bavua bamulama ne bantu bavua balua kumutangila to. Nansha muvua Paulo mu nsombelu mukole, uvua anu uyisha ne tshisumi, kupeteshabi bena Kristo nende dikima ne muoyo mukole “bua kuakula bua dîyi dia Nzambi kabayi batshina.”—Filip. 1:12-14; 4:22. w19.08 12 §15, 16
Dia lumingu dia 12/9
Nudipuekeshe muinshi mua tshianza tshia bukole tshia Nzambi, bua anubandishe mu tshikondo tshikumbane.—1 Pet. 5:6.
Bualu bunene budi butusaka bua kuikala ne budipuekeshi mbua ne: budipuekeshi budi busankisha Yehowa. Mupostolo Petelo wakumvuija bualu ebu bimpe pakafundaye mêyi a mvese wa lelu. Mukanda wa ‘Luaku, undonde meme’ udi umvuija mêyi a Petelo mu nshapita 3, tshikoso tshia 23 wamba ne: “Lutambishi ludi anu bu mulungu. Ludi mua kukebesha ntatu ya bungi. Nngikadilu udi mua kufikisha muntu udi ne bipedi bia bungi bua kulua muntu tshianana ku mêsu kua Nzambi. Kadi didipuekesha diodi didi mua kuvuija muntu udi mushadile ku bonso ne mushinga ku mêsu kua Yehowa. . . . Neikale ne disanka dia kukufuta bualu udi pebe udipuekesha.” Tuanji kuamba, kudiku tshintu tshitudi mua kuenza tshidi tshipite kusankisha muoyo wa Yehowa anyi? (Nsu. 23:15) Pa kumbusha disankisha Yehowa, kudi masanka a bungi atudi tupeta patudi ne budipuekeshi. Budi bukoka bantu bakuabu kutudi. Bua kubiumvua bimpe, anji ambabi: utu musue kusomba ne bantu ba mushindu kayi?—Mat. 7:12. w19.09 4 §8, 9
Dimue dia 13/9
Muntu yonso udi ne lutambishi mu muoyo udi tshintu tshibi kumpala kua Yehowa.—Nsu. 16:5.
Bakulu batu baditatshisha bikole bua kuambuluisha bena Kristo nabu. Kabatu balekela bukokeshi buabu bubafikisha ku diditambisha to. Kadi batu benzela bena mu tshisumbu malu ne bulenga. (1 Tes. 2:7, 8) Dinanga dikole didibu nadi ne budipuekeshi buabu bidi bimuenekela mu mushindu udibu bambila bakuabu malu. Mukulu kampanda ukadi mumonemone malu diende André udi wamba ne: “Ndi mufike ku dimona ne: mukulu yeye wenzela bena Kristo nende malu ne bulenga ne muikale muntu wa kusomba nende, bitu bibalenga ku muoyo bikole. Ngikadilu eyi idi isaka bena mu tshisumbu bua kuitaba mibelu ya bakulu.” Mukulu mukuabu wa kale diende Tony udi wamba ne: “Ndi nditatshisha bua kulonda mubelu udi mu Filipoyi 2:3 ne ntu anu nditatshisha bua kumona bakuabu bu bampite meme. Bidi bingambuluisha bua kubenga kuenzeja bakuabu malu ku bukole.” Bakulu badi ne bua kuikala ne budipuekeshi anu bu Yehowa. Nansha mudiye Mukalenge Mutambe Bunene wa diulu ne buloba, utu “winama panshi” bua kujula “muntu mupuekele mu lupuishi.” (Mis. 18:35; 113:6, 7) Mu bulelela, Yehowa utu ukina bena lutambishi ne bena diambu. w19.09 16-17 §11, 12
Dibidi dia 14/9
Ambulayi mutshi wanyi wa tshikokedi.—Mat. 11:29.
Bua kupetulula bukole patudi tuambula mutshi wa tshikokedi wa Yezu, tudi ne bua kuikala ne mmuenenu muimpe wa malu. Bu mutudi tuenza mudimu wa Yehowa, mbimpe tuwenze mudiye musue. Tuetu tudi bena mudimu, Yehowa ke Mfumu. (Luka 17:10) Tuetu tujinga kuenza mudimu wende mutudi basue, netudimone tukadi tukandamena mutshi wa tshikokedi. Kadi tuetu tuenza mudimu wa Yehowa mudiye musue, netuenze malu a dikema ne netutshimune ntatu ituvua tumone ne: ivua mitupite makanda. Tumanye ne: kakuena muntu udi mua kupangisha disua diende bua kuenzekadi to! (Lomo 8:31; 1 Yone 4:4) Tshipatshila tshietu ntshia kutumbishisha Yehowa Tatu wetu wa dinanga. Bu muvua bamue bantu ba tshikondo tshia Yezu bakavua bamulonda bikale ne lukuka ne basue kukeba anu masanka abu, mu matuku makese bakajimija disanka ne kulekelabu mutshi wa wende tshikokedi. (Yone 6:25-27, 51, 60, 66; Filip. 3:18, 19) Kadi bantu bavua banange Nzambi ne bantu nabu ne muoyo mujima bakambula mutshi au ne disanka too ne pakafuabu, bikale ne ditekemena dia kuenza mudimu ne Kristo mu diulu. Anu bu bobu, tuetu tuambula mutshi wa tshikokedi wa Yezu ne meji mimpe, netushale ne disanka. w19.09 20 §1; 24-25 §19, 20
Disatu dia 15/9
Nenumanye bulelela, ne bulelela nebunupeshe budikadidi.—Yone 8:32.
Elabi kabidi meji bua masanka audi nawu bua muudi mupikudibue ku malongesha a dishima auvua mulamate bidimu ne bidimu. Tudi ne disanka dia dikema bua mutudi bapete budikadidi bua nunku! Kumpala eku, udi mua kupeta budikadidi bupite buudi upeta lelu. Mu katupa kîpi emu, Yezu neabutule bitendelelu bia dishima ne bukokeshi bubi bua bantu ubibutuilamu. Nzambi nealame “musumba munene wa bantu” badi bamuenzela mudimu, pashishe neabanyishile bua kupeta masanka mu mparadizu wa pa buloba. (Buak. 7:9, 14) Bantu ba bungi menemene nebabishibue ne nebapete mushindu wa kupikudibua ku malu onso adi mpekatu wa Adama ukebesha. (Bien. 24:15) Mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu, Yezu ne bena diende nebafikishe bantu ku bupuangane ne nebenze bua bikale mu malanda mimpe menemene ne Nzambi. Tshikondo tshia diakajilulula malu ne dipikudibua etshi netshikale anu bu Tshidimu tshia budikadidi mu Isalele. Ndekelu wa bionso, bantu bonso ba pa buloba bikala benzela Yehowa mudimu ne lulamatu nebalue bapuangane, kabatshiyi ku bupika bua mpekatu to. w19.12 12-13 §14-16
Dinayi dia 16/9
Bânaba wakalua kumuambuluisha.—Bien. 9:27.
Mu bidimu lukama bia kumpala, muntu kampanda uvua ne muoyo wa kupa diende Jozefe (wakinyikabu ne: Bânaba) uvua mudiakaje bua Yehowa enze nende mudimu. (Bien. 4:36, 37) Pakavua Shaula mulue muena kuitabuja, bena Kristo ba bungi bavua bamutshina bualu kumpala uvua ukengesha bisumbu. Kadi Bânaba yeye wakambuluisha Shaula. (Bien. 9:21, 26-28) Pakapita matuku, bakulu ba mu Yelushalema bakamona ne: bivua bikengela kukankamija bena Kristo nabu bavua ntanta mule ku Antiokia wa mu Sulia. Bakatuma nganyi? Bânaba! Kabavua bele bua tshiombe musabu to. Bible udi utuambila ne: Bânaba ‘wakatuadija kubakankamija bonso bua batungunuke mu Mukalenge, badisuike ne muoyo umue.’ (Bien. 11:22-24) Nansha lelu kabidi, Yehowa udi mua kutuvuija ‘bana ba busambi’ bua kuambuluisha bena Kristo netu. Tshilejilu, udi mua kutusaka bua kusamba badi bafuishe. Udi kabidi mua kutusaka bua kuya kutangila muntu udi usama anyi udi ne malu mamutonde bua kumuambila mêyi mimpe anyi kumubikila ku telefone. Newitabe bua Yehowa enze nebe mudimu anu muvuaye muenze ne Bânaba anyi?—1 Tes. 5:14. w19.10 22 §8
Ditanu dia 17/9
Muntu udi ubuikila tshilema udi ukeba dinanga, kadi muntu udi ushala ubalulula bualu udi utapulula balunda ba pa muoyo.—Nsu. 17:9.
Imue misangu patutu tuenza mudimu pamue ne bena Kristo netu, tutu tufika ku dimanya ngikadilu yabu mimpe, tumanya kabidi bilema biabu. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kubenga kuimanyina pa bilema biabu? Mu kuamba kuimpe, katuena mua kukeba bua bana betu balue bapuangane to. Ke bualu kayi, dîba ditudi anu tudia nabu bulunda, bidi bikengela tuditatshishe bikole bua kubulama. Balunda betu bobu benza bilema, tudi mua kubapesha mibelu mimpe ya mu Dîyi dia Nzambi katuyi tudia tshibanga. (Mis. 141:5) Bobu batuenzele bibi, mbimpe tubafuile luse. Dîba ditudi anu tubabuikidila, tudi ne bua kuepuka tshilele tshia kulua kubabaluluila bubi abu. Mu bikondo bia malu makole bitudi ebi, mbimpe tuimanyine pa ngikadilu mimpe ya bena Kristo netu pamutu pa kuimanyina pa bilema biabu. Tuetu tuenza nunku netukoleshe malanda etu nabu. Bidi bikengela tuenze nanku mpindieu bualu mu dikenga dinene netuikale dijinga ne balunda ba pa muoyo. w19.11 6 §13, 16
Disambombo dia 18/9
Nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi, . . . nubalongesha mua kutumikila malu onso andi munuambile.—Mat. 28:19, 20.
Patudi tulongesha bantu Bible, tudi ne bua kuenza muetu muonso bua ‘kubavuija bayidi, kubalongesha mua kutumikila malu onso adi Yezu mutuambile.’ Bidi bikengela tubambuluishe bua bamone ne: kuenzela Yehowa mudimu ne kutua Bukalenge buende mpanda kudi ne mushinga. Bua kuenza nanku, bidi bikengela tubapeteshe dijinga dia kutumikila bidibu balonga, kudilambula kudi Yehowa, ne kubatijibua bua bavuije bulelela bua mu Bible tshintu tshiabu. Bobu benze nanku, dîba adi nebasungidibue mu dituku dia Yehowa. (1 Pet. 3:21) Dîba didi dishale bua Yehowa kubutula ndongoluelu wa malu eu ndikese menemene. Ke bualu kayi, katuena ne dîba dia kutungunuka ne kulonga ne bantu badi kabayi menemene ne meji a kulua bayidi ba Kristo to. (1 Kol. 9:26) Mudimu wetu ngua kuenza ne lukasa! Patshidiku dîba apa, kutshidi bantu ba bungi badi ne dijinga dia kumvua mukenji wa Bukalenge. w19.10 11-12 §14, 15
Dia lumingu dia 19/9
Neele . . . musenga wa manananshi pa kapia kumpala kua Yehowa.—Lew. 16:13.
Tshidimu tshionso mu Dituku dia Dibuikila dia mpekatu, tshisamba tshijima tshia Isalele tshivua tshidisangisha ne tshifila milambu. Milambu ayi ivua ivuluija bena Isalele ne: bivua bikengela babakezule ku mpekatu! Nunku muakuidi munene uvua ne bua kuanji kupongolola musenga wa manananshi a tshijila au pa makala a kapia bimpe bimpe, ne kuwuja muaba wonso au ne dipembu dimpe. Bualu ebu budi mua kutulongesha tshinyi? Bible udi uleja ne: masambila mimpe adi batendeledi ba Yehowa ba lulamatu benza adi bu musenga wa manananshi. (Mis. 141:2; Buak. 5:8) Vuluka ne: pavua muakuidi munene ubuela ne musenga wa manananshi kumpala kua Yehowa, uvua ne kanemu ka bungi. Bia muomumue, patudi tusemena kudi Yehowa mu disambila, tudi tusemena kudiye ne kanemu kakole. Tudi tumutshina bikole. Tudi ne dianyisha dia bungi bua mudi Mufuki wetu utuanyishila bua kusemena kudiye ne kudia nende bulunda, anu mutu muana ne tatuende. (Yak. 4:8) Mmusue bua tuikale balunda bende! (Mis. 25:14) Dianyisha ditudi nadi bua diakalenge edi ndia bungi be! Didi ditusaka bua kubenga kumuela mâyi ku makasa nansha musangu umue. w19.11 20-21 §3-5
Dimue dia 20/9
Yehowa, ke mudi midimu yebe ya bungi nunku! Udi muyenze buonso buayi ne meji. Buloba mbuwule tente ne biudi muenze.—Mis. 104:24.
Bantu ba bungi ba muaba uudi musombele batu bamona mudimu bishi? Mu matunga a bungi, bantu batu benza midimu mikole menemene, bapitshishaku mêba a bungi kupita ne kumpala. Bantu batu benza midimu kupita ne pa mukenji batu batamba kupangila dîba dia kuikisha, dia kusomba ne bena mu mêku abu, anyi dia kukumbaja majinga abu a mu nyuma. (Muam. 2:23) Kadi bakuabu bobu kabatu nansha basue kuenza mudimu muine to, ne batu badibingisha bua mudibu kabayi benza mudimu. (Nsu. 26:13, 14) Bena panu batu ne mmuenenu mubi bua mudimu. Kadi tumonayi mutu Yehowa ne Yezu bobu bawumona. Tudi bamanye bimpe ne: Yehowa utu muenji wa mudimu. Yezu wakaleja bualu ebu patoke, wamba ne: “Tatu wanyi mmutungunuke ne kuenza mudimu too ne mpindieu, meme panyi ndi ntungunuka ne kuenza mudimu.” (Yone 5:17) Anji elabi meji bua mudimu wonso uvua Nzambi muenze pavuaye ufuka banjelu bungi kabuyi kubala ne mitoto ne mabulunge! Tudi kabidi tumona bijadiki bia bungi bidi bileja ne: Nzambi mmufuke bintu bimpe bia bungi pa buloba butudi ebu. w19.12 2 §1, 2
Dibidi dia 21/9
Ndi mupete Davidi . . . muntu udi usankisha muoyo wanyi.—Bien. 13:22.
Ntshinyi tshivua Davidi muenze bua kusemena pabuipi ne Yehowa nunku? Bufuki buakalongesha Davidi malu a Yehowa. Patshivua Davidi muana, uvua upitshisha mêba a bungi mu mpata ulama mikoko ya tatuende. Pamuapa dîba adi ke divuaye mutuadije kuelangana meji a bintu bivua Yehowa muenze. Tshilejilu, pavua Davidi utangila muulu butuku, uvua ne bua kuikala mumone mitoto binunu ne binunu; kadi uvua ne bua kuilala kabidi mumone bualu bukuabu. Uvua ne bua kuikala mujingulule ngikadilu ya Muntu uvua mubienze. (Mis. 19:1, 2) Pavua Davidi welangana meji a mudibu benze bantu, wakamona mudi Yehowa ne meji a dikema. (Mis. 139:14) Pavua Davidi uteta bua kumvua mudi Yehowa mufuke bintu, uvua udimona kantu tshianana. (Mis. 139:6) Bualu ebu budi butulongesha tshinyi? Dituku dionso, ikala welangana meji a tshidi bufuki, bu mudi mitshi, nyama, ne bantu, bikulongesha bua Yehowa. Wewe wenza nanku, newikale ulonga malu a bungi a Tatu webe wa dinanga ku dituku ne ku dituku. (Lomo 1:20) Neumone kabidi mudi dinanga diudi mumunange nadi dienda dikola bikole ku dituku ne ku dituku. w19.12 19-20 §15-17
Disatu dia 22/9
Bua ditabuja, pakakola Mose, wakabenga bua kumubikilabu muana wa muana wa bakaji wa Palô.—Eb. 11:24.
Mose wakatumikila malu akavuaye mumanye. Pavua Mose ne bidimu bitue ku 40, wakangata dipangadika dia kuikala ku luseke lua bena Isalele bavua tshisamba tshia Nzambi pamutu pa kumanyikaye bu “muana wa muana wa bakaji wa Palô.” Wakabenga bua kuikala mu dîku dia lumu divuaye. Pavuaye muye ku luseke lua bena Isalele bavua bapika mu Ejipitu, wakateka muoyo wende mu njiwu, bualu Palô mukokeshi wa bukole uvua bantu bamona bu nzambi uvua mua kumudia mubishi. Ebu buvua bualu bua ditabuja dia dikema! Mose uvua weyemena Yehowa. Dieyemena dia nunku ndienze bu dibue dia tshishimikidi dia kuibakila malanda adi ashala kashidi. (Nsu. 3:5) Bualu ebu budi butulongesha tshinyi? Anu bu Mose, tuetu bonso tudi ne dipangadika dia kuangata. Ndiodi edi: Kuenzela Nzambi mudimu ne kuikala kudisangisha ne bantu bende. Netuitabe bua kudiangata anyi? Bidi mua kutulomba bua kudipangisha amue malu bua kuenzela Nzambi mudimu, ne badi mua kulua kutuluisha kudi bantu badi kabayi bamanye Yehowa. Kadi tuetu tueyemena Tatu wetu wa mu diulu, katuakuela bua tshiombe musabu to! w19.12 17 §5, 6
Dinayi dia 23/9
Yehowa Nzambi wakabanga kuenza muntu ne lupuishi lua buloba, kuelaye mupuya wa muoyo mu mimpempe yende.—Gen. 2:7.
Nansha mutudi benza ne lupuishi lua buloba, tudi ne mushinga wa bungi kupita dianza dia buloba. Tumonabi amue malu adi atusaka bua kuamba ne: tudi ne mushinga kudi Yehowa. Mmufuke bantu ne bukole bua kumufuana ku ngikadilu. (Gen. 1:27) Bu mudiye mutufuke nanku, mmutubandishe ku mutu kua bifukibua bionso bia pa buloba, kutupesha mudimu wa kutangila buloba ne nyama. (Mis. 8:4-8) Nansha pakavua Adama muenze mpekatu, Yehowa wakatungunuka anu ne kuangata bantu ne mushinga. Udi utuangata ne mushinga wa bungi, kumufikishabi too ne ku difila Yezu wende bua kutupikula ku mpekatu. (1 Yone 4:9, 10) Ku diambuluisha dia tshia kupikulangana natshi, Yehowa neajule kabidi bantu ‘bakane ne badi kabayi bakane’ badi bafue bua mpekatu wa Adama. (Bien. 24:15) Dîyi diende didi dileja ne: nansha tuetu tusama, bikale ne lutatu lua makuta, anyi bakulakaje, tudi anu ne mushinga kudiye.—Bien. 10:34, 35. w20.01 15 §5, 6
Ditanu dia 24/9
Benga kubuelakana mu malu a bakuabu.—1 Tes. 4:11.
Muntu kena upiana ditekemena dia kuya mu diulu bua mudiye muledibue mu dîku dia bakadi nadi to. Nzambi ke udi umupeshadi. (1 Tes. 2:12) Nunku tudi kabidi ne bua kuepuka diela muntu nkonko idi mua kumutonda. Tshilejilu, katuakuebeja mukaji wa muela manyi mudiye umvua bua ditekemena dia kupeta muoyo wa kashidi pa buloba kayi ne bayende to. Tudi batuishibue bimpe ne: mu bulongolodi bupiabupia, Yehowa ‘neakumbaje dijinga dia tshintu tshionso tshidi ne muoyo.” (Mis. 145:16) Tuetu katuyi tuangata bela manyi ne mushinga wa bungi kupita bakuabu, tudi tudikuba petu. Mushindu kayi? Bible udi utuambila ne: bamue bela manyi badi mua kupanga mua kushala ne lulamatu. (Mat. 25:10-12; 2 Pet. 2:20, 21) Kadi tuetu tuepuka tshilele tshia ‘kuanyisha bantu bakuabu,’ katuakulonda bantu nansha kakese, nansha bobu bikale bele manyi anyi bamanyike bikole peshi benzele Yehowa mudimu kukadi bidimu bia bungi. (Yuda 16, dim.) Nanku bobu balue kupanga lulamatu anyi bapatuke mu bulongolodi, katuakujimija ditabuja dietu kudi Yehowa anyi kulekela kumuenzela mudimu to. w20.01 29 §9, 10
Disambombo dia 25/9
Nulue bidikiji ba Nzambi bu bana bende bananga.—Ef. 5:1.
Bu mutudi “bana bananga” ba Yehowa, tudi tuenza muetu muonso bua kumuidikija. Tudi tuidikija ngikadilu yende patudi tuenzela bakuabu malu mimpe, tubenzelawu ne dinanga, ne tubafuila luse. Padi bantu badi kabayi bamanye Nzambi bamona tshikadilu tshietu tshimpe, badi mua kupeta muoyo wa kulonga malu a bungi adi amutangila. (1 Pet. 2:12) Baledi bena Kristo badi ne bua kuditatshisha bua kuenzela bana babu malu mudi Yehowa utuenzelawu. Bobu benza nanku, bana babu badi mua kupeta dijinga dia kudia malanda a nsungansunga ne Tatu wetu wa dinanga. Muana yonso eu utu udiumvua bua tatuende ne utu usanka bua kuakula bualu buende. Tuetu petu, tudi tudiumvua bua Yehowa Tatu wetu wa mu diulu ne tudi basue bua bakuabu bafike ku dimumanya. Tudi tudiumvua anu muvua mukalenge Davidi mumvue pakafundaye ne: “Meme nenditumbishile mu Yehowa.” (Mis. 34:2) Kadi tuetu ne bundu, tudi mua kupeta dikima mushindu kayi? Tudi tupeta dikima patudi tuela meji bua disanka dikala Yehowa nadi patudi tuakula bualu buende ne mudibi mua kuambuluisha bakuabu padibu balonga malu adi amutangila. Yehowa neatupeshe dikima ditudi nadi dijinga. Wakambuluisha bena Kristo netu ba kumpala bua kupeta dikima, ne neakuambuluishe pebe.—1 Tes. 2:2. w20.02 11 §12, 13
Dia lumingu dia 26/9
Nunku, ndayi nuvuije bantu . . . , bayidi, nubabatiza.—Mat. 28:19.
Bantu ba bungi badi balonga netu Bible badi baya too ne ku batismo. Kadi kudi bakuabu badi benze bu badi ne muoyo mukuatshidile bua kulua bayidi. Mbasue kulonga, kadi kabena baya kumpala too ne ku batismo to. Tudi bamanye ne: wewe ulongesha muntu Bible, udi musue kumuambuluisha bua kutumikila bidiye ulonga ne kulua muyidi wa Kristo. Yehowa mmusue bua bantu bamuenzele mudimu bua dinanga didibu bamunange nadi. Nunku tshipatshila tshietu ntshia kuambuluisha mulongi bua kujingulula ne: Yehowa udi umutabalela bikole ne mmumunange bikole. Tudi basue kubambuluisha bua bamone Yehowa bu “tatu wa bana badi bafuishe batatuabu ne mukubi wa bakaji bakamba.” (Mis. 68:5) Padi balongi bebe bafika ku dimona ne: Nzambi mmubanange, pamuapa nebilenge muoyo wabu ne nebatuadije kumunanga pabu bikole. Nunku ambuluisha balongi bebe bua bafike ku diumvua ne: Nzambi wetu wa dinanga mmusue bua bapete muoyo wa tshiendelele, ne udi ne muoyo wa kubambuluisha bua bakumbaje tshipatshila atshi. w20.01 3 §7, 8
Dimue dia 27/9
Mvua mupete disanka dia bungi ne musambibue pamvua mumvue bualu bua dinanga diebe.—Filem. 7.
Mupostolo Paulo uvua ne budipuekeshi, ke bualu kayi wakakeba bua balunda bende bamukankamije, ne bakamukankamija. Kabivua bimutonda ne: bu muvuabu bamukankamija kudi balunda bende, bantu bakuabu bavua mua kulua kumuamba ne: uvua kalume ka kameta madimbu to. (Kolos. 4:7-11) Tuetu tudipuekesha tuitaba ne: bidi bikengela bantu bakuabu batukankamije, bena Kristo netu nebikale ne disanka dia kutukolesha mudibi bikengela. Paulo uvua mumanye ne: Mifundu ivua ne bua kumuambuluisha. (Lomo 15:4) Ivua kabidi ne bua kumupesha meji bua kutua ntatu tshiadi. (2 Tim. 3:15, 16) Pavuabu bamuele mu buloko mu Lomo bua musangu muibidi, wakumvua lufu lumununkile. Wakabikila Timote lukasa lukasa, kumulombaye kabidi bua amutuadile “mivungu.” (2 Tim. 4:6, 7, 9, 13) Bua tshinyi? Bualu mivungu ayi ivua mua kuikala ne bitupa bia Mifundu ya tshiena Ebelu ivua mua kuambuluisha Paulo bua kudilongela. Tuetu tudilongela petu Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu anu bu Paulo, Yehowa neatupeshe ditalala ku diambuluisha dia Mifundu nansha tuetu bikale mu ntatu ya mushindu kayi. w20.02 23-24 §14, 15
Dibidi dia 28/9
Lekelayi kulumbuluishangana bua kabanulumbuluishi penu.—Mat. 7:1.
Elifaza, Biledada, ne Sofâ kabavua bapitshishe dîba diabu bela meji a mua kuambuluisha Yobo to. Kadi bavua bela meji a mua kutuisha Yobo ne: uvua muenze bualu bubi. Bavua bambaku amue malu avua majalame, kadi bia bungi bivuabu bambe bua Yobo ne bua Yehowa kabivua bimpe anyi bilelela to. Bakamba Yobo muvuaye muntu mubi. (Yobo 32:1-3) Yehowa wakenza tshinyi? Wakafiikila bantu basatu abu tshiji tshikole. Kubabikilaye ne: mbatshimbakane ne kubambilaye bua balombe Yobo bua abasambidile. (Yobo 42:7-9) Tshilejilu tshibi tshia Elifaza, tshia Biledada, ne tshia Sofâ bidi bitulongesha malu a bungi. Tshia kumpala, katuena ne bua kulumbuluisha bana betu to. (Mat. 7:2-5) Kadi tudi ne bua kubateleja bimpe kumpala kua tuetu kuakula. Dîba adi netumvue nsombelu wabu bimpe. (1 Pet. 3:8) Tshibidi, patudi tuakula, tudi ne bua kuenza muetu muonso bua tuikale ne mêyi mimpe ne tuamba malu mudiwu. (Ef. 4:25) Tshisatu, Yehowa utu musue kuteleja malu atudi tuambila bakuabu. w20.03 22-23 §15, 16
Disatu dia 29/9
Nutungunuka ne kusambila dîba dionso.—Ef. 6:18.
Tudi tufika ku didimanyina Yehowa bimpe patudi tutamba kulongesha bakuabu malu ende. Tshilejilu, tudi tudimuenena mudi Yehowa ne luse padiye utulombola kudi bantu badi bakaje muoyo wabu bimpe bua kumumanya. (Yone 6:44; Bien. 13:48) Tudi tumona mudi Dîyi dia Nzambi ne bukole patudi tumona mudi bantu batudi tulonga nabu Bible bashintuluka ne batuadija kuvuala bumuntu bupiabupia. (Kolos. 3:9, 10) Tudi tumona kabidi lutulu lua Nzambi padiye wenda upesha bantu badi mu teritware wetu mpunga ya bungi ya kulonga malu ende bua basungidibue. (Lomo 10:13-15) Kadi Nansha tuetu ne matuku bungi kayi mu bulongolodi, katuena ne bua kumona muetu bu mua Katombe to. Umue wa ku mishindu minene itudi mua kuleja ne: tudi tuangata malanda etu ne Nzambi ne mushinga nkuyukila nende mu disambila. Diyukidilangana dimpe ke ditu dikolesha malanda. Nunku tudi tusemena pabuipi ne Nzambi patudi tumusambila pa tshibidilu, katuyi tutshina bua kumuleja yetu yonso ya munda. w19.12 19 §11, 13, 14
Dinayi dia 30/9
Mbanubuikidile mpekatu yenu.—1 Yone 2:12.
Bualu ebu budi butukolesha ku muoyo bikole! Bu mudi Yezu Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi, nealongolole malu onso adi Satana ne ndongoluelu wende banyange. (Yesh. 65:17; 1 Yone 3:8; Buak. 21:3, 4) Edi nditekemena dimpe dia dikema! Nansha mudi Yezu mutupeshe mudimu mukole wa kuenza, udi netu, ne udi utuambuluisha mu matuku a ku nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu. (Mat. 28:19, 20) Bidi bitupesha dikima dia dikema! Dikola ku muoyo, ditekemena, ne dikima mmalu a mushinga mukole adi atuambuluisha bua kuikala ne ditalala dia mu lungenyi. Nunku ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kulama ditalala dia mu lungenyi paudi ne ntatu mikutshibuile panshi? Enza malu avua Yezu muenze. Tshia kumpala, sambila ne suminyina mu disambila. Tshibidi, tumikila Yehowa ne yisha ne tshisumi nansha padibi bikole. Tshisatu, itaba diambuluisha dia balunda. Dîba adi, ditalala dia Nzambi nedilame muoyo webe ne lungenyi luebe. (Filip. 4:6, 7) Anu bu Yezu, neutshimune ntatu nansha ya mushindu kayi.—Yone 16:33. w19.04 13 §16, 17