Ngondo wa 11
Dimue dia 1/11
Numone bakuabu bu banupite nuenu.—Filip. 2:3.
Lelu bantu ba bungi badibu bamona bu bena meji badi mua kupepeja mubelu wa mu Bible udi ukandika diditambisha. Badi mua kuamba ne: kumona bakuabu bu bakupite kudi kukuvuija muntu wa musempasempa udi bantu bonso bamuenena. Kadi lungenyi lua budinangi ludi Satana mutampakaje elu ndukebeshe tshinyi menemene? Bena budinangi batu ne disanka anyi? Batu ne disanka mu mêku abu ne balunda balelela anyi? Batu mu malanda makole ne Nzambi anyi? Buebe wewe, meji a bena panu ne meji a Nzambi adi mu Dîyi diende, adi apatula bipeta bimpe ngepi? (1 Kol. 3:19) Bantu badi balonda mibelu ya aba badi bena panu bamona bu bena meji badi anu bu muena luendu webeja muena luendu nende njila pabu buonso buabu bajimine. Yezu wakamba bua “bena meji” ba tshikondo tshiende ne: “Mbalombodi bampofu. Nunku, bikala mpofu ulombola mpofu mukuabu, bonso babidi nebakuluke mu tshina.” (Mat. 15:14) Bulelela, meji a panu apa adi bupote kumpala kua Nzambi. w19.05 24-25 §14-16
Dibidi dia 2/11
Nebasangishe basungula bende pamue.—Mat. 24:31.
Mu bidimu bishale ebi, bungi bua bantu badi badia diampa mu Tshivulukilu buvua buvule. Bidi ne bua kututonda anyi? Tòo. “Yehowa mmumanye badi bende.” (2 Tim. 2:19) Bana betu batu babala bungi bua bantu badi badia diampa mu Tshivulukilu kabatu bamanye muntu udibu bele manyi bulelela to; kadi Yehowa yeye mmumanye. Nunku mu bungi bua bantu abu mudi too ne badi bela meji ne: mbabele manyi, kadi pabu kabayi babelawu to. Tshilejilu, bamue bavua badia diampa bakalua kulekela. Bakuabu badi mua kuikala basama mutu, bela meji ne: nebaye kukokesha ne Kristo mu diulu. Bidi bimueneka patoke ne: katuena bamanye menemene bungi bua bela manyi badi bashale pa buloba to. Nekuikale bela manyi miaba ya bungi pa buloba padi Yezu ulua kubangata bua kuya nabu mu diulu. Bible udi wamba ne: mu matuku a ku nshikidilu, nekuikale bela manyi bakese pa buloba. (Buak. 12:17) Kadi kena wamba bungi buashalabu padi dikenga dinene dituadija to. w20.01 29-30 §11-13
Disatu dia 3/11
Nzambi uvua munange ba pa buloba bikole menemene, kufikaye ne ku difila Muanende mulela umuepele.—Yone 3:16.
Yezu wakafila tshilejilu tshia muana mujimine bua kuleja mudi Yehowa Tatu udi mutunange bikole. (Luka 15:11-32) Tatu wa mu tshilejilu etshi uvua anu mutekemene ne: muanende nealukile. Pakapingana muana ku nzubu, tatuende wakamuakidila ne disanka dia bungi. Tuikale batuishibue ne: tuetu basesuke mu njila wa Yehowa kadi banyingalale, Tatu wetu wa dinanga mmudiakaje bua kutuakidila ne udi ne muoyo wa kuenza nanku. Tatu wetu neajikije malu mabi onso adi Adama mukebeshe. Adama mumane kutomboka, Yehowa wakalongolola bua kusungula bantu 144 000 mu ba pa buloba bua kukokesha bu bakalenge ne bakuidi mu diulu pamue ne Muanende. Yezu ne bakokeshi nende aba nebambuluishe bantu badi batumikila Nzambi bua kulua bapuangane mu bulongolodi bupiabupia. Pikalabu bakadi babatete bua musangu wa ndekelu bua kumanya ni badi batumikila, Nzambi neabapeshe muoyo wa tshiendelele. Dîba adi, Tatu wetu neikale ne disanka dia kumona buloba buwule tente ne bana bende bapuangane. Tshikondo atshi netshikale tshimpe tshia dikema! w20.02 6-7 §17-19
Dinayi dia 4/11
[Tungunukayi] ne kuvuijibua bapiabapia mu ngelelu wa meji udi ulombola meji enu.—Ef. 4:23.
Tuetu bonso tudi ne bua kudiebeja ne: ‘Mashintuluka andi ngenza bua kuidikija Kristo nga pamutu pamutu anyi? Peshi ndi ngenda nshintulula muoyo wanyi ne meji anyi menemene?’ Yezu wakaleja mu Matayi 12:43-45 tshidi tshikengela kuenza. Mêyi a Yezu aa adi aleja bualu bua mushinga ebu: Kabiena bikengela anu kumbusha ngenyi mibi to; mbimpe kupingaja meji a kudi Nzambi pa muaba wayi. Kudiku mushindu wa kushintulula tshitudi munda muetu menemene anyi? Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: “Nudi ne bua kuvuala bumuntu bupiabupia buvua bufukibue bilondeshile disua dia Nzambi mu buakane ne lulamatu bia bushuwa.” (Ef. 4:24) Eyowa, kudi mushindu wa kushintulula tshitudi munda muetu, kadi ki mbipepele to. Katuena anu ne bua kukandamena majinga mabi ne kulekela malu mabi to. Tudi ne bua kushintulula “ngelelu wa meji udi ulombola meji” etu. Bidi bilomba kushintulula majinga etu, bikadilu bietu, ne malu adi atusaka bua kuenza malu kampanda. Dishintuluka edi kadiena ne ndekelu to. w19.06 9-10 §6, 7
Ditanu dia 5/11
Netubutule muaba eu.—Gen. 19:13.
Yehowa wakumvuila Lota luse, kutumaye banjelu bua kumusungila yeye ne dîku diende. Kadi Lota uvua “ujingakana.” Banjelu bakadimona benzejibue bua kumukuata ku tshianza, bobu kumupatula yeye ne dîku diende mu tshimenga. (Gen. 19:15, 16) Pashishe kumuambilabu bua kunyemena ku buloba bua mikuna. Kadi pamutu pa kutumikila Yehowa, Lota wakalomba bua kuya mu tshimenga kampanda tshivua pabuipi apu. (Gen. 19:17-20) Yehowa wakamuteleja ne lutulu, yeye kumuanyishila. Lota wakalua kutshina bua kusombela mu tshimenga atshi, kuyaye mu buloba bua mikuna, muaba menemene uvua Yehowa mumuambile kumpala bua kuya. (Gen. 19:30) Yehowa uvua mumuleje lutulu mu mushindu wa dikema! Anu bu Lota, muena Kristo netu udi mua kuangata mapangadika mabi, pashishe kumukebelawu ntatu. Bualu bua nunku bobu buenzeke, tudi mua kuenza tshinyi? Muoyo udi mua kutusaka bua kumutuisha, tumuambila ne: mmupuole tshivuaye mukune; tuetu bambe nanku katuena bashime to. (Gal. 6:7) Kadi bualu buimpe butudi mua kuenza nkuidikija mushindu uvua Yehowa muambuluishe Lota. w19.06 20 §3; 21 §4, 5
Disambombo dia 6/11
Yehowa mmuambuluishi wanyi; tshiakutshina to.—Eb. 13:6.
Padi bena lukuna betu bakandika midimu yetu, mbasue bua tupete buôwa, tupange kuenzela Yehowa mudimu. Pa kumbusha ditukandika diabu edi, badi mua kutumuangalajila malu a dishima, batuma bampulushi bua kukebulula bintu mu nzubu yetu, batuenzeja bua kuya ku tubadi, anyi bela mene bamue ba kutudi mu buloko. Badi mua kuenza nanku bela meji ne: netuzakale bua mudibu bafike ku diela bana betu babala ku minu mu buloko. Tuetu bapete buôwa, tudi mua kupanga kuenzela Yehowa mudimu bienza bu ne: tukadi tudikandika tuetu nkayetu. Tuditatshishe bua kubenga kufuana bantu badibu bakuile mu Lewitiki 26:36, 37. Katulekedi buôwa bututekesha anyi butupangisha bua kuenzela Yehowa mudimu to. Tumueyemene ne muoyo mujima, katuyi tupampakana. (Yesh. 28:16) Tusambile bua kukeba buludiki buende. Bu mudiye ku tshietu, tudi bamanye ne: nansha mbulamatadi udi ne bukole bua bungi kena mua kutupangisha bua kuenzela Nzambi wetu mudimu ne lulamatu nansha. Buluishi budi mua kuenza bua tudisuike bikole bua kuenzela Yehowa mudimu pamutu pa tuetu kuzakala. w19.07 9-10 §6, 7
Dia lumingu dia 7/11
Yisha dîyi.—2 Tim. 4:2.
Nansha wewe kuyi muanji kupeta muntu udi musue kulua muyidi, kutshioki to. Yezu uvua mufuanyikije mudimu wa kuvuija bantu bayidi ne wa kuloba. Balobi badi mua kulua kukuata tshikele nansha tshimue kadi bamane kuenza mêba a bungi. Misangu ya bungi batu baloba butuku menemene anyi patshiatshia, imue misangu baya ne buatu miaba mile. (Luka 5:5) Bia muomumue, bamue bena Kristo netu batu ne lutulu, bayisha mêba a bungi mu bikondo bishilashilangane ne miaba mishilashilangane. Bua tshinyi? Bua bamone mua kutuilangana ne bantu ba bungi. Bana betu badi badienzeja bikole batu anu bafika ku dipeta bantu badi banyisha mukenji wetu. Kuenaku mua kuyisha mêba audi mua kupeta bantu anyi muaba uudi mua kubapeta bipepele anyi? Bua tshinyi bidi bikengela kuikala ne lutulu patudi tulonga Bible ne bantu? Bualu tudi basue kuambuluisha balongi ba Bible bua bamanye malu adi Bible ulongesha ne baanange. Tudi kabidi basue kubambuluisha bua bamanye Yehowa Muena Bible ne bamunange. w19.07 18-19 §14, 15
Dimue dia 8/11
[Ndi] mupue malu adi mashale panyima muoyo.—Filip. 3:13.
Bamue ba kutudi badi mua kuikala badipisha bua mpekatu yabu ya kale. Bikalabi nanku buebe wewe, kuenaku mua kutuadija kudilongela malu adi atangila mulambu wa Kristo wa kupikulangana nawu anyi? Kulonga malu mimpe aa, kuelela meji, ne kusambila, kudi mua kukuambuluisha bua kukepesha didipisha dia tshianana. Kudi mua kukufikisha too ne ku dilekela didipisha bua malu akadi Yehowa mukufuile luse. Tumone bualu bukuabu budi tshilejilu tshia Paulo mua kutulongesha. Kudi bantu badi balekele midimu ivua mua kubapetesha makuta a bungi anu bua kuenza bia bungi mu mudimu wa Yehowa. Bikalabi nanku buebe wewe, kubenga kututshila muoyo ku bintu biuvua mua kuikala mupete kudi mua kukuambuluisha bua kupua malu adi mashale panyima muoyo. (Nom. 11:4-6; Muam. 7:10) Mu “malu adi mashale panyima” mudi mua kuikala kabidi malu atukadi benzele Yehowa anyi ntatu ituvua batantamene ku kale. Kuvuluka mushindu uvua Yehowa mutubeneshe ne mutukuatshishe ku kale kudi mua kukolesha malanda etu nende. Kadi ki mbimpe tudiambile ne: bitukadi benzele Yehowa mbikumbane, kabiena ne mushinga bua kutungunuka to.—1 Kol. 15:58. w19.08 3 §5, 6
Dibidi dia 9/11
Nusambile misangu yonso.—1 Tes. 5:17.
Tudi mua kusambila Nzambi wetu ne kanemu konso dîba dionso, nansha tuetu muaba kayi. Katu ne bia bungi bia kuenza bidi mua kumupangisha bua kututeleja to; matshi ende atu anu kutudi. Patudi tujingulula ne: Yehowa utu uteleja masambila etu, bidi bitusaka bua kumunanga bikole. Mufundi kampanda wa misambu wakamba ne: “Ndi munange Yehowa bualu udi uteleja dîyi dianyi.” (Mis. 116:1) Tatu wetu udi uteleja masambila etu, uandamuna kabidi. Mupostolo Yone udi utujadikila ne: “Tshintu tshionso tshitudi tulomba [Nzambi] bilondeshile disua diende, udi utumvua.” (1 Yone 5:14, 15) Bushuwa, Yehowa kena pamuapa mua kuandamuna masambila etu mutudi batekemene to. Mmumanye tshidi tshikengela kutuenzela menemene, nunku imue misangu udi mua kumona ne: kabiena bikengela kutuandamuna to, anyi udi mua kujinga bua tuanji kuindila. (2 Kol. 12:7-9) Yehowa udi utukumbajila majinga etu. Udi wenza tshidiye mulombe batatu bonso bua kuenza. (1 Tim. 5:8) Udi upesha bana bende bintu bidibu nabi dijinga. Ki musue bua tusamishe mutu bua biakudia, bua bia kuvuala, anyi bua muaba wa kulala to. (Mat. 6:32, 33; 7:11) Bu mudi Yehowa Tatu wa dinanga, mmulongolole too ne bua kutukumbajila majinga etu onso a matuku atshilualua. w20.02 5 §10-12
Disatu dia 10/11
Neyilue tshisumbu tshimue ne mulami umue.—Yone 10:16.
Ki mbantu bonso badi ne ditekemena dia kuya mu diulu badi benza “mupika wa lulamatu udi mudimuke” to. (Mat. 24:45-47) Anu bu mu bidimu lukama bia kumpala, lelu Yehowa ne Yezu badi benza mudimu ne bana betu bakese bua kudisha anyi kulongesha bantu ba bungi. Mu bidimu lukama bia kumpala, anu bena Kristo bela manyi bakese ke bavuabu bakuate nabu mudimu bua kufunda Mifundu ya mu tshiena Greke ya buena Kristo. Lelu kabidi, anu bena Kristo bela manyi bakese ke badi ne mudimu wa kupesha bantu ba Nzambi ‘biakudia mu tshikondo tshiakanyine.’ Yehowa ke udi mupeshe batendeledi bende ba bungi menemene ditekemena dia kupeta muoyo wa tshiendelele pa buloba, kadi mmupeshe bantu bakese ditekemena dia kuya kukokesha ne Yezu mu diulu. Yehowa neafute batendeledi bende bonso, tuambe ne: “muena Yuda” ne “bantu dikumi.” Udi kabidi ubalomba bua kutumikila mikenji ya muomumue ne kushala ne lulamatu. (Zek. 8:23) Bobu bonso badi ne bua kuikala ne budipuekeshi. Bobu bonso badi ne bua kumuenzela mudimu pamue ne kuikala mu buobumue. Badi kabidi ne bua kudienzeja bua kulama ditalala mu tshisumbu. Bu mukadi nshikidilu mulembelele, tutungunukayi ne kuenzela Yehowa mudimu ne kulonda Kristo bikale “tshisumbu tshimue.” w20.01 31 §15, 16
Dinayi dia 11/11
Bikala bakuabu kabayi batumikila dîyi, bapetshibue kakuyi dîyi . . . bualu mbadimuene bikadilu bienu bimpe pamue ne kanemu kakole.—1 Pet. 3:1, 2.
Katuena mua kuenzeja balela betu bua kuitaba lumu luimpe to. Kadi tudi mua kubambuluisha bua bafike ku ditaba tshidi Bible wamba. (2 Tim. 3:14, 15) Lekela bienzedi biebe biakule. Misangu ya bungi, malu atudi tuenza atu alenga balela betu ku muoyo bikole kupita atudi tuamba. Tungunuka ne kukeba mua kubambuluisha. Yehowa udi tshilejilu tshimpe kutudi. Mmupeshe bantu mpunga “njila ne njila” bua kutelejabu lumu luimpe bua bapete muoyo. (Yel. 44:4) Mupostolo Paulo pende wakambila Timote bua kutungunuka ne kuambuluisha bakuabu. Bua tshinyi? Bualu pavuaye wenza nanku, uvua mua kudipandisha yeye ne bantu bavua bamuteleja. (1 Tim. 4:16) Bu mutudi banange balela betu, tudi basue bua bamanye malu a mu Dîyi dia Nzambi. w19.08 14 §2; 16-17 §8, 9
Ditanu dia 12/11
Mubelu mufila patoke mmuimpe kupita dinanga disokoka.—Nsu. 27:5.
Mbimpe tumanye ne: padi muntu wangata dîba dia kutubela, tudi mua kuikala benze tshilema tshinene katuyi bamanye. Dîba dia nunku, meji a kubenga mubelu adi mua kutuluila diakamue. Tudi bafuane kubipisha muntu uvua mutupeshawu anyi mushindu uvuaye mutupeshawu. Kadi tuetu ne budipuekeshi, netuditatshishe bua kuleja lungenyi luimpe. Muntu muena budipuekeshi utu ne dianyisha bua mibelu idibu bamupesha. Tshilejilu: Fuanyikijabi ne: udi muye mu bisangilu. Wewe mumane kuyukila ne bamue bana betu, muanetu mukuabu udi ukukokela ku luseke, ukuambila ne: kaleji nkashale kakukuate ku mênu. Kakuyi mpata udi mua kumvua bu kabundu. Kadi kuakulejaku dianyisha bua mudiye mukuleje bualu abu anyi? Mu kuamba kuimpe, uvua mua kujinga bua muntu ikale mukuleje bualu abu kuonso aku! Ke mudibi kabidi, padi muanetu kampanda utupesha mubelu patudi nawu dijinga, tuikale ne budipuekeshi ne tumuleje dianyisha. Tumone muntu au bu mulunda wetu, ki mbu muena lukuna wetu to.—Nsu. 27:6; Gal. 4:16. w19.09 5 §11, 12
Disambombo dia 13/11
Muananyi, tumikila dîyi dia tatuebe, ne kulekedi dilongesha dia mamuebe.—Nsu. 6:20.
Yehowa mmupeshe mamu mudimu wa lumu mu dîku, ne mmumupeshe kabidi ndambu wa bukokeshi ku mutu kua bana bende. Malu adi mamu wenza ne wamba adi mua kuambuluisha bana bende bikole matuku abu onso a muoyo. (Nsu. 22:6) Mona tshidi tshilejilu tshia Mariya mamuende wa Yezu mua kulongesha bamamu. Mariya uvua mumanye Mifundu bimpe menemene. Uvua unemeka Yehowa bikole ne uvua mushemeshe nende bulunda. Uvua mudiakaje bua kulonda buludiki bua Yehowa, nansha muvuabu bulua kushintulula nsombelu wende mujima. (Luka 1:35-38, 46-55) Bamamu wetu, nudi mua kuidikija tshilejilu tshia Mariya mu mishindu ya bungi. Ntshinyi tshinudi mua kuenza? Tshia kumpala, ikalayi ne programe wa didibadila Bible ne kusambila pa nkayenu bua nulame malanda enu ne Yehowa. Tshibidi, ikalayi badiakaje bua kushintulula amue malu bua kusankisha Yehowa. w19.09 18 §17-19
Dia lumingu dia 14/11
Tangilayi! musumba munene wa bantu.—Buak. 7:9.
Nzambi wakapesha mupostolo Yone tshikena kumona tshia dikema. Mu tshikena kumona atshi, badi bambila banjelo bua kukuata mpepele inayi ya kabutu ya dikenga dinene too ne padibu batua tshisumbu kampanda tshia bapika tshitampi tshia ndekelu. (Buak. 7:1-3) Tshisumbu atshi ntshienza ne bantu 144 000 bakokesha ne Yezu mu diulu. (Luka 12:32; Buak. 7:4) Pashishe Yone udi wakula bua tshisumbu tshikuabu. Tshivua tshinene tshia dikema tshimufikishe too ne ku dikema ne: “Tangilayi!” Bidi mua kuikala bileja ne: bualu buvuaye mumone buvua bumukemeshe. Yone mmumone tshinyi? Mmumone “musumba munene wa bantu, bavua muntu kayi mua kubala, ba mu bisamba bionso ne mu bisa bionso ne mu bukua bantu buonso ne mu miakulu yonso, bimane kumpala kua nkuasa wa bukalenge ne kumpala kua Muana wa mukoko.” (Buak. 7:9-14) Anji elabi meji bua disanka divua Yone mua kuikala nadi bua kumanya ne: mu matuku atshilualua, bantu ba bungi nebatendelele Nzambi mu mushindu muimpe! Tudi tuela meji ne: tshikena kumona atshi tshivua tshikoleshe ditabuja dia Yone. Tshidi kabidi ne bua kukolesha ditabuja dietu bikole bualu tshidi tshitangila matuku a ku nshikidilu atudi aa. Tudi tumona mudi bantu bungi bu ntunta ne ngenena badi ne ditekemena dia kupanduka ku dikenga dinene ne kupeta muoyo pa buloba benda basangishibua. w19.09 26-27 §2, 3
Dimue dia 15/11
Kabutu ka tshimpitshimpi nekalue kudibu diakamue, . . . ne kabakupanduka nansha kakese.—1 Tes. 5:3.
Fuanyikijabi ne: bamfumu ba matunga badi bafuma ku difila dimanyisha ditudi bindile bidimu ne bidimu dia ne: kudi “ditalala, ne kakuena bualu bua kutshina.” Badi mua kudikuma tshianza mu tshiadi bamba mudibu bateke ditalala dia dikema pa buloba. Bamfumu abu nebenze bua tumone ne: badi ne bukole bua kujikija ntatu yonso ya pa buloba. Kadi kabena ne bukole nansha bukese bua kuimanyika tshienzeka pashishe to. Bua “Babilona Munene,” badi bamubutula! (Buak. 17:5, 15-18) ‘Nzambi neateke bualu ebu mu mioyo yabu bua kukumbajabu lungenyi luende.’ Ndungenyi kayi alu? Lua kubutula nsangilu wa bitendelelu bionso bia dishima, kusangisha ne bia bukua buena Kristo. Nzambi neateke lungenyi luende mu mioyo ya “nsengu dikumi” ya “nyama wa luonji mukunze.” Nsengu dikumi idi ileja mbulamatadi yonso idi yambuluisha “nyama wa luonji.” Nyama wa luonji yeye udi uleja Bulongolodi bua matunga masanga. (Buak. 17:3, 11-13; 18:8) Padi mbulamatadi yonso eyi ikudimukila bitendelelu bia dishima, ke dîba diatuadija dikenga dinene. Netshikale bualu bua tshimpitshimpi budi bukuatshisha buôwa bualenga muntu yonso pa buloba. w19.10 14 §1, 3
Dibidi dia 16/11
Diotelefe, udi musue kuangata muaba wa kumpala munkatshi muabu, kena witaba bualu nansha bumue bua kutudi ne kanemu.—3 Yone 9.
Mu bidimu lukama bia kumpala, Diotelefe uvua umvuila bantu bavua balombola tshisumbu mukawu. Bu muvuaye musue “kuangata muaba wa kumpala” mu tshisumbu, uvua wendeshila mupostolo Yone ne bana betu bakuabu bavua balombola lumu lubi bua bantu kababanemeki to. (3 Yone 10) Nansha mutudi katuyi mua kuenza malu bu Diotelefe, tudi petu mua kutuadija kumvuila bana betu badi ne midimu ituvua batekemene ne: netupete mukawu, nangananga tuetu bamone ne: nansha mudibu nayi ki mbatupite to. Mukawu mmuenze anu bu tshisonsa tshibi. Padiwu wela miji mu muoyo wetu, bidi mua kutukolela bua kuwujomona. Utu ukebesha ngikadilu mikuabu mibi bu mudi mutshiawudi, lutambishi, ne budinangi. Anu mutu tshisonsa tshibi tshipangisha tshikunyibua bua kukola bimpe, mukawu pawu udi mua kupangisha muntu bua kuikala ne ngikadilu mimpe bu mudi dinanga, luse, ne bulenga. Patudi anu tumona mukawu wenza bu udi ubanga kutoloka mu muoyo wetu, tudi ne bua kuwujula. w20.02 15 §6, 7
Disatu dia 17/11
Bakampesha dieba mu mubidi wanyi.—2 Kol. 12:7.
Mupostolo Paulo uvua usua kuamba ne: uvua ne lutatu kampanda lukole. Wakalubikila ne: “muanjelu wa Satana” uvua anu ‘umutapa mapi’ (‘umukuma,’ dim.). Satana anyi banjelu bende babi kabavua pamuapa bakebele Paulo lutatu buludiludi, bienze bu bavua bamubueja dieba mu mubidi to. Kadi pavua nyuma mibi eyi mimone “dieba” adi, ivua mua kuikala izuka bua kukengesha kabidi Paulo bikole, bienze anu bu ne: ivua yenda anu imufunyikadi bikole. Ntshinyi tshivua Paulo muenze? Paulo wakanji kujinga bua bamumbushe “dieba” adi. Udi wamba ne: “Ngakalomba Mukalenge [Yehowa] misangu isatu . . . bua ne: diumbuke kundi.” Kadi nansha muvua Paulo usambila anu kusambila, dieba diakashala anu mu mubidi. Tudi mua kuamba ne: Yehowa kavua muteleje masambila a Paulo anyi? Nansha kakese! Wakamuandamuna. Yehowa kavua mujikije lutatu alu to, kadi wakapesha Paulo bukole bua kunanukila. Yehowa wakamba ne: “Bukole buanyi budi buenda buvuijibua bupuangane mu butekete.” (2 Kol. 12:8, 9) Paulo wakafika ku dilama disanka diende ne ditalala dia munda ku diambuluisha dia Nzambi!—Filip. 4:4-7. w19.11 9 §4, 5
Dinayi dia 18/11
Yehowa udi Nzambi udi ulomba bua bamulamate anu yeye.—Nah. 1:2.
Yehowa mmukumbane bua tumulamate anu yeye bualu yeye ke udi mutufuke ne mutupeshe muoyo. (Buak. 4:11) Kadi kudi njiwu ya kudimukila. Nansha mutudi banange Yehowa ne tumunemeka, kudi malu adi mua kutupangisha bua kumulamata mudibi bikengela. Mu Bible, kulamata Nzambi kudi ne lungenyi lua kumunanga bikole. Tuetu balamate anu Yehowa nkayende, netumutendelele anu yeye. Katuakuitaba bua muntu kampanda anyi tshintu tshikuabu kuangata muaba wende mu muoyo wetu to. (Ekes. 34:14) Katuena balamate Yehowa mu tshijimajima to. Bua tshinyi? Bualu malu malelela adi amutangila atudi balonge ke adi matufikishe ku dimulamata. Tudi bafike ku dimona ne: udi ne ngikadilu milenga milaya! Tudi bamanye malu adiye munange ne adiye mukine, ne tudi tuamona petu mu mushindu wa muomumue. Tudi bafike ku dijingulula tshidiye mulongoluele bantu ne tutshitua mpanda. Tudi tudimona ba diese bua mudiye mutupeshe mpunga wa kulua balunda bende. (Mis. 25:14) Bualu buonso budi butangila Mufuki wetu butudi tulonga budi anu butusemeja pabuipi nende bikole.—Yak. 4:8. w19.10 26 §1-3
Ditanu dia 19/11
Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo bionso ne yeye mmuanetu udi muledibue bua bikondo bia dikenga.—Nsu. 17:17.
Lelu bena Kristo netu badi bapetangana ne ntatu ya mishindu ne mishindu. Tshilejilu, bana betu ba bungi badi bakenga bua bikumina anyi bua ntatu mikuabu mikebesha kudi bantu. Padi malu aa enzeka, bamue ba kutudi badi mua kuakidila balunda betu aba ku mabu. Bakuabu bobu badi mua kubambuluisha ne bintu. Kadi tuetu bonso tudi mua kulomba Yehowa bua ambuluishe bana betu abu. Tuetu bumvue ne: muena Kristo netu kampanda mmutekete mu mikolo, tudi mua kupanga tshia kuamba anyi tshia kuenza. Kadi tuetu bonso tudi mua kumuambuluisha mu mushindu kampanda anyi kansanga. Tshilejilu, tudi mua kukeba dîba dia kuya kusombesha muanetu au. Tudi mua kumuteleja bimpe ne ntema yonso padiye wakula. Tudi kabidi mua kumuambila mvese utu ukoleshangana ututu banange bikole. (Yesh. 50:4) Tshidi ne mushinga wa bungi nkuikala pabuipi bua kuambuluisha balunda bebe padibu nebe dijinga. Tudi ne bua kudisuika bua kudia bulunda bukole ne bena Kristo netu mpindieu ne kubulama. Bulunda butukadi badie kabuakushikila ku nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu to, kadi nebushale kashidi! w19.11 7 §18, 19
Disambombo dia 20/11
Mukenji wa mulambu wa diumvuangana udi muntu mua kulua nawu kudi Yehowa ngowu eu.—Lew. 7:11.
Eu uvua mulambu uvua muntu udifidila bualu uvua munange Yehowa Nzambi wende. Mufidi wa mulambu eu ne bena mu dîku diende ne bakuidi bavua badia munyinyi wa nyama wa mulambu. Kadi kuvua bitupa bikuabu bia nyama bivuabu bapesha anu Yehowa nkayende. Mbitupa kayi abi? Bua Yehowa, mafuta a nyama ke avua mapite bintu bikuabu bionso bia ku nyama. Bualu bukuabu, wakaleja ne: bimue bitupa binene bia nyama, nansha tuonyi kabidi, bivua ne mushinga wa pa buawu. (Lew. 3:6, 12, 14-16) Nanku pavua muena Isalele udifidila nkayende bintu ebi kudi Yehowa kusangisha ne mafuta a nyama, bivua bitamba kumusankisha. Muena Isalele uvua ufila mulambu wa nunku uvua uleja ne: uvua ne dijinga dikole dia kulambula Nzambi tshintu tshimpe menemene tshivuaye natshi. Mu mushindu wa muomumue, Yezu wakenzela Yehowa mudimu ne anyima wende mujima bua kuleja ne: uvua musue kumupesha tshintu tshimpe menemene tshivuaye natshi kayi muenzeja bualu uvua mumunange. (Yone 14:31) Bua Yezu, kuenza disua dia Nzambi kuvua kumuenza disanka. (Mis. 40:8) Pavua Yehowa umona muvua Yezu umuenzela mudimu kayi muenzeja, uvua usanka bikole be! w19.11 22-23 §9, 10
Dia lumingu dia 21/11
Dituku dia muanda mutekete nnsabatu bua kuikisha ku midimu yonso. Ndituku dia tshijila kudi Yehowa.—Ekes. 31:15.
Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: Nzambi mumane kufuka bintu pa buloba mu matuku asambombo, wakikisha. (Gen. 2:2) Kadi Yehowa utu munange mudimu, ne ‘mmutungunuke ne kuwenza’ mu mishindu mikuabu. (Yone 5:17) Anu muvua Yehowa muenze mudimu matuku asambombo ne muikishe “dituku” dia muanda mutekete, ke muvuaye muambile bena Isalele bua kuikishabu pabu dituku dionso dia muanda mutekete. Nzambi wakamba ne: Nsabatu uvua tshimanyinu pankatshi pende ne bena Isalele. (Ekes. 31:12-14) Mukenji wa kubenga kuenza mudimu uvua utangila muntu yonso, utangila kabidi ne bana, bapika, nansha bimuna. (Ekes. 20:10) Uvua wambuluisha bantu bua kudifila bikole mu malu a mu nyuma. Bamfumu ba bitendelelu ba bungi ba mu tshikondo tshia Yezu bavua bashidisha malu bua dituku dia Nsabatu. Bavua bamba ne: mu dituku dia Nsabatu, muntu yeye nansha mutule ndambu wa ntete bua kudia anyi muondopangane, uvua ushipa mukenji wa Nsabatu. (Mâko 2:23-27; 3:2-5) Tshivuabu bamba atshi katshivua tshipetangana ne ngelelu wa meji wa Nzambi to, ne Yezu wakatokeshila bantu bavua basue kumuteleja bualu abu bimpe. w19.12 3-4 §8, 9
Dimue dia 22/11
Nulue bidikiji ba Nzambi bu bana bende bananga.—Ef. 5:1.
Patudi tutungunuka ne kulonga malu adi atuambuluisha bua kumanya ngikadilu idi yenza bumuntu bua Yehowa, tudi tufika ku dimuidikija kabidi bimpe menemene. Davidi wakafika ku dimanya Tatuende wa mu diulu bimpe, ke bualu kayi wakafika ku dienzela bakuabu malu mutu Yehowa uenzelangana. Bu muvua Davidi mu malanda mimpe ne Nzambi mushindu eu, wakalua umue wa ku bakalenge ba mu Isalele bavuabu banange bikole, ne ku mêsu kua Yehowa, yeye ke uvua bakalenge bakuabu ba mu Isalele ne bua kuidikija. (1 Bak. 15:11; 2 Bak. 14:1-3) Bualu ebu budi butulongesha tshinyi? Bidi bikengela tuikale “bidikiji ba Nzambi.” Patudi tuenza malu mutu Yehowa uenza, tudi tuleja ne: tudi bana bende. (Ef. 4:24) Dilonga bua kumanya Yehowa kadiakuikala ne ndekelu to. (Muam. 3:11) Tshidi ne mushinga ki ntshia kumanya ni tudi bamumanye bikole to, kadi ntshia kumanya tshitudi tuenza ne bitudi bamanye. Tuetu tutumikila malu atudi tulonga ne tuditatshisha bua kumanya Tatu wetu wa dinanga, neatungunuke ne kusemena pabuipi netu. (Yak. 4:8) Mu Bible, udi utujadikila ne: kakulekela bantu badi bakeba bua kumumanya nansha. w19.12 20 §20; 21 §21, 23
Dibidi dia 23/11
Muoyo udi udinga kupita tshintu tshikuabu kayi tshionso.—Yel. 17:9.
Yakoba uvua munange bana bende bonso, kadi uvua mutambe kunanga Jozefe uvua ne bidimu 17. Bana babu ne Jozefe bavua bumvue bishi? Bakamumvuila mukawu, ne mukawu au wakenza bua bamukine. Nunku bakamupana mu bupika, kushimabu tatuabu ne: nyama wa luonji uvua mudie muanende uvuaye munange bikole au. Mukawu wakabasaka bua kunyanga ditalala mu dîku diabu, ne kunyingalajabu tatuabu bikole. (Gen. 37:3, 4, 27-34) Mbatele dialakana mu “malu a mubidi” adi akebesha lufu adi mua kupangisha muntu bua kupiana Bukalenge bua Nzambi. (Gal. 5:19-21) Dialakana ke ditu nangananga dikebesha ngikadilu mibi bu mudi lukuna, matandu, ne biji bikole bia lukasa. Tshilejilu tshia bana babu ne Jozefe tshidi tshileja mudi mukawu anyi dialakana mua kunyanga malanda ne ditalala bikavuaku mu dîku. Nansha mutudi katuyi mua kuenza tshivua bana babu ne Jozefe benze, tumanye ne: tuetu bonso tudi ne muoyo mupange bupuangane udi udinga. Ke bualu kayi kabiena bitukemesha bua mutubi mua kutufikila imue misangu bua kumvuilangana mukawu to. w20.02 14 §1-3
Disatu dia 24/11
Ne didipuekesha, numone bakuabu bu banupite nuenu.—Filip. 2:3.
Musangu mukuabu, Yehowa wakumbusha ndambu wa nyuma wende uvua nende Mose, kumupeshaye tshisumbu tshia bakulu ba mu Isalele bavua bimane pabuipi ne ntenta wa kusambakena. Katupa kakese pashishe, Mose wakumvua ne: bakulu babidi bavua kabayi baye ku ntenta aku bavua bapete pabu nyuma muimpe ne babange kuenza malu bu baprofete. Ntshinyi tshivuaye muenze pavua Yoshua mumulombe bua kukandika bakulu babidi abu? Mose kavua mumvue mukawu bua muvua Yehowa mutabalele bantu babidi abu to. Kadi bu muvuaye ne budipuekeshi, wakasanka nabu bua diakalenga adi. (Nom. 11:24-29) Tshilejilu tshia Mose tshidi mua kutulongesha tshinyi? Biwikala mukulu, bakadiku bakulombe bua kulongesha muntu mukuabu mudimu uudi nawu mu tshisumbu ne munange bikole anyi? Wewe ne budipuekeshi bu Mose, bobu bakuambile bua kulongesha muanetu mukuabu bua kuluaye kuenza mudimu uudi wenza au, kuakumvua bu ne: mbakutule mpeta to. Kadi newikale ne disanka dia kuambuluisha muanenu. w20.02 15 §9; 17 §10-11
Dinayi dia 25/11
Kanyinganyinga mu muoyo wa muntu kadi kawunemesha bujitu, kadi dîyi dimpe didi diwusanguluja.—Nsu. 12:25.
Disama didi mua kututshiokesha mu lungenyi. Bidi mua kututonda padi bantu bamona ne: katutshiena kabidi mua kuenza malu bu kumpala anyi patudi tudimona benzejibue bua kueyemena bakuabu bua batuambuluishe. Nansha bakuabu kabayi bamanye ne: tudi tusama, tudi mua kumvua bundu bua mudi disama ditushiye. Mu bikondo bikole bia nunku, Yehowa utu utukolesha. Mushindu kayi? Yehowa mmutulamine mêyi mimpe mu Bible. Adi atuvuluija ne: tudi ne mushinga kudiye nansha tuetu tusama. (Mis. 31:19; 41:3) Kupitshila ku mêyi adi mafundisha ku nyuma wa Nzambi aa, Yehowa neatuambuluishe bua kupita bimpe ne meji mabi adi atuluila patudi tusama. Ikala mutuishibue ne: Yehowa mmumanye ne: udi usama. Mulomba diambuluisha bua wikale umona nsombelu webe mu mushindu muimpe. Pashishe ikala ubala Bible bua kupeta mêyi mimpe adi Yehowa mukulaminamu. Imanyina pa mvese idi ileja mudi Yehowa wangata batendeledi bende ne mushinga. Wewe wenza nanku, neumone ne: Yehowa udi wenzela bantu badi bamuenzela mudimu ne lulamatu malu mimpe.—Mis. 84:11. w20.01 15-16 §9, 10; 17 §12
Ditanu dia 26/11
Kuidikiji malu mabi, kadi idikija malu mimpe.—3 Yone 11.
Izaka uvua mubanji, ne bena Peleshete bavua bamumvuila mukawu bua bungi bua bintu bivuaye nabi. (Gen. 26:12-14) Bakafika too ne ku dijibikila bina bia mâyi bivuaye usunyina nyama yende mâyi. (Gen. 26:15, 16, 27) Anu bu bena Peleshete, lelu bantu bakuabu batu bumvuila badi ne bintu bia bungi kubapita mukawu. Batu bajinga bintu bidi bantu bakuabu nabi, bajinga kabidi bua bantu abu kabikadi ne bikadibu nabi abi to. Bamfumu ba bitendelelu bena Yuda bavua bumvuila Yezu mukawu bualu bavua bamuanyisha kudi bantu ba bungi. (Mat. 7:28, 29) Yezu uvua muleji mpala wa Nzambi ne uvua uyisha bulelela. Nansha nanku, balombodi ba bitendelelu abu bavua bamuendeshila lumu lubi ne bamushiminyina malu bua kumunyangila lumu. (Mâko 15:10; Yone 11:47, 48; 12:12, 13, 19) Bualu ebu budi butudimuija ku tshinyi? Muntu yeye ne ngikadilu mimpe, ne bena Kristo nende bamunange bua ngikadilu ayi, tudi ne bua kuenza muetu muonso bua katumumvuidi mukawu to. Kadi mbimpe tudienzeje bua kuidikija ngikadilu mimpe idiye nayi ayi.—1 Kol. 11:1. w20.02 15 §4, 5
Disambombo dia 27/11
Badi ne bua kumushipa.—Ese. 4:11.
Fuanyikijabi ne: uvua musombele mu Pelasa kukadi bidimu bitue ku 2 500. Udi musue kuambila mukalenge bualu. Bua kufika muaba udiye, anu yeye mukuanyishile. Wewe muye kudiye kayi mukubikile, badi mua kukushipa! Tudi ne disanka dia bungi bua mudi Yehowa kayi bu mukalenge wa Pelasa to! Mmusue bua tuikale tumuambila malu dîba dionso. Mmusue bua tudiumvue badilekelele patudi tuyukila nende. Tshilejilu, nansha mudi Yehowa ne mianzu minene bu mudi Mufuki Munene, Wa Bukole Buonso, ne Mukalenge Mutambe Bunene, patudi tuyukila nende mmusue bua tuikale tumubikila ne: “Tatu.” (Mat. 6:9) Bidi bitulenga ku muoyo bikole bua mudi Yehowa musue bua tumumone bu tatu wetu mushindu eu! Bidi bikumbana kubikila Yehowa ne: “Tatu” bualu yeye ke Mpokolo wa muoyo wetu. (Mis. 36:9) Bu mudiye Tatu wetu, buetu bujitu nkumutumikila. Tuetu tuenza malu adiye utulomba bua kuenza, netupete mabenesha a katshia. (Eb. 12:9) Mu mabenesha au mudi muoyo wa tshiendelele, mu diulu anyi pa buloba. w20.02 2 §1-3
Dia lumingu dia 28/11
Nuvuije bantu . . . bayidi.—Mat. 28:19.
Tshipatshila tshietu ntshia kuambuluisha mulongi wa Bible bua aye kumpala mu nyuma. (Ef. 4:13) Padi muntu witaba bua kulonga Bible, tshidi pamuapa mua kutamba kukoka ntema yende mmushindu udi dilonga adi mua kumuambuluisha. Kadi padiye wenda unanga Yehowa bikole, neatuadije pamuapa kuela meji a mudiye mua kuambuluisha bakuabu, too ne bakadi mu tshisumbu. (Mat. 22:37-39) Paudi umona ne: dîba dia kumuambila bua diakalenga dia kufila bintu bitudi nabi bua kutua mudimu wa Bukalenge mpanda ndikumbane, kubengi bua kumuambila to. Longesha mulongi webe wa Bible tshia kuenza padi bilumbu bijuka. Tshilejilu, tutekabi ne: mulongi webe wa Bible ukadi mumanyishi udi kayi muanji kubatijibua. Udi ukuambila ne: muntu mmumutape ku muoyo mu tshisumbu. Pamutu pa kuya ku bawetu, mbimpe kumumvuija tshidi Bible wamba bua bualu abu. Yeye musue, udi mua kubuikidila muanetu au; yeye kayi musue kulekela bualu abu, udi mua kuya kuyukila nende ne bulenga buonso ne tshipatshila tshia ‘kupeta muanabu’ anyi kulengejangana nende. (Fuanyikija ne Matayi 18:15.) Ambuluisha mulongi webe bua alongolole tshidiye uya kuamba. w20.01 5-6 §14, 15
Dimue dia 29/11
Ngakatonda mpekatu wanyi kuudi; tshivua musokoke tshilema tshianyi to. . . . Wewe wakamfuila luse bua tshilema tshia mpekatu yanyi.—Mis. 32:5.
Tudi tuleja mutudi ne dianyisha bua luse ludi Yehowa utufuila patudi tumulombalu, tuitaba dinyoka, ne tuenza muetu muonso bua katuenzuludi bilema bitukavua benze. Tuetu tuenza malu aa, netupetulule ditalala dia munda. Patudi tumanya ne: “Yehowa udi pabuipi ne badi ne muoyo musunsuke; udi upandisha badi bazajibue mu lungenyi luabu,” bidi bitukankamija bikole menemene! (Mis. 34:18) Bu mudi matuku a ku nshikidilu aa aya matangile ku ndekelu, malu adi atusamisha mutu adi mua kuvulangana. Wewe ne malu akusamisha mutu, lomba Yehowa musangu umue bua akuambuluishe. Ikala ubala Bible ne muoyo umue. Tshilejilu tshia Hana, tshia Paulo, ne tshia Davidi bikuambuluishe. Lomba Tatu webe wa mu diulu akuambuluishe bua kumanya kudi malu adi akusamisha mutu afumina. (Mis. 139:23) Mulekela akuambuile bujitu anyi ntatu yebe, nangananga iudi utata bua kuambula anyi kuyi ne mufobu wa kuambula. Wewe wenza nanku, udi anu bu mufundi wa misambu wakimbila Yehowa ne: “Pavua tunyinganyinga tumpite bukole, wewe wakansamba, wewe kumpesha ditalala.”—Mis. 94:19. w20.02 24 §17; 25 §20-21
Dibidi dia 30/11
Dîyi dionso didi mu Mifundu ndifundisha kudi Nzambi.—2 Tim. 3:16.
Muaku wa tshiena Greke udibu bakudimune ne: “ndifundisha kudi Nzambi ku bukole bua nyuma wende” udi umvuija ku muaku ku muaku ne: “ndifundisha ku mupuya wa Nzambi.” Nzambi “wakapudija” anyi wakela ngenyi yende mu mitu ya bafundi ba Bible ku diambuluisha dia nyuma wende. Patudi tubala Bible ne tuelangana meji a bitudi tubala, mêyi a Nzambi adi abuela mu meji etu ne mu muoyo wetu. Ngenyi idi mifundisha ku bukole bua nyuma eyi idi itusaka bua kuenza malu adi apetangana ne disua dia Nzambi. (Eb. 4:12) Kadi bua nyuma muimpe kutuambuluisha menemene, tudi ne bua kukeba dîba dia kudilongela Bible pa tshibidilu ne kuelangana meji bikole bua bitudi tubala. Dîba adi Dîyi dia Nzambi nedituambuluishe bua tuikale tuakula ne tuenza malu mudi Nzambi musue. Ikala kabidi utendelela Nzambi ne bena Kristo nebe. (Mis. 22:22) Nyuma wa Yehowa utu netu mu bisangilu. (Buak. 2:29) Patutu tutuilangana bua kutendelela Nzambi ne bena Kristo netu, tutu tumulomba nyuma muimpe, tuimba misambu ya Bukalenge miangatshila mu Dîyi dia Nzambi, ne tuteleja mibelu ya mu Bible idibu batupesha kudi bana betu ba balume badibu basungule kudi nyuma au. Kadi bua yeye kutuambuluisha menemene, bidi bikengela tulue mu bisangilu badilongolole bua kuandamunamu. w19.11 11 §13, 14