Ngondo 4
Dimue dia 1/4
Mushinga wa ditabuja dienu udi mutetshibue udi upatula dinanukila.—Yak. 1:3.
Diebeja ne: ‘Ntu ngenza tshinyi patubu bampesha mibelu? Ntu ngitaba musangu umue ne: ndi muenze tshilema anyi, peshi ntu nkeba anu bua kudibingisha? Ntu nzuka anu bua kuela bakuabu tshilumbu pambidi anyi? Dîba diudi ubala malu avua mafikile balume ne bakaji ba lulamatu adi malonda mu Bible, keba bua kumanya muvuabu bapite nawu. Paudi ubala bualu ne bualu bua muntu yonso, diebeja ne: ‘Ntshinyi tshindi mua kuenza bua kuidikija menemene muena mudimu wa Yehowa wa lulamatu eu?’ Kumona mutu bena Kristo netu bakuabu bakulumpe ne bana benza malu, kudi kabidi mua kutuambuluisha. Tshilejilu, udi mua kuela meji a muanetu kampanda wa mu tshisumbu tshienu utu unanukila mu ntatu; pamuapa lutatu ludiye nalu alu mbuluishi mu dîku, disama, peshi bamusaka ku dienza malu mabi. Udiku mumone ngikadilu iudi mua kumuelela kalumbandi anyi? Peshi iudi pebe mua kudienzeja bua kuikala nayi? Wewe mukonkonone tshilejilu tshiende, udi mua kulonga mishindu ya bungi ya mua kunanukila mu ntatu iudi nayi. Tudi ne disanka dia bungi dia mudi bana betu aba baleja ditabuja ditudi petu mua kuidikija; mbualu bua disanka bushuwa!—Eb. 13:7. w22.04 13 §13, 14
Dibidi dia 2/4
Disanka dia kufila ndipite dia kuangata.—Bien. 20:35.
Bitu bituenza disanka patu bakulu batuteleja ne batukolesha ku muoyo dîba ditutu tutuilangana ne ntatu mu nsombelu wetu. Patutu ne dijinga dia wa kutuambuluisha bua kulombola dilonga dia Bible, tutu tumvua disanka padi mpanda-njila kampanda mupiluke witaba bua kuikalaku patudi tulombola dilonga adi ne utupesha ngenyi. Bana betu bonso aba batu ne disanka dia kutuambuluisha. Tudi mua kupeta disanka dia muomumue tuetu badiakaje bua kuikala kuambuluisha bakuabu. Wewe musue kualabaja mudimu webe mu mushindu eu peshi mukuabu, ntshinyi tshiakuambuluisha bua kukumbaja tshipatshila tshiebe etshi? Kudifundidi bipatshila bidi kabiyi bisunguluke to. Tshilejilu, udi mua kudiambila ne: ‘Ndi musue kudifila bikole mu tshisumbu.’ Kadi bidi mua kuikala bikole bua kumanya muudi mua kukumbaja tshipatshila etshi, ne udi pamuapa nansha mua kumona ne: mbikole bua kujadika dîba diuvua mutshikumbaje. Nanku, sungula tshipatshila tshisunguluke. Udi nansha mua kutshifunda pa dibeji ne kulongolola tshia wewe kuenza bua kutshikumbaja. w22.04 25 §12, 13
Disatu dia 3/4
Udi ne bua kunanga mukuebe bu muudi mudinange.—Yak. 2:8.
Yehowa udi wenda usangisha “musumba munene” wa bantu ne ubalongesha bua kukokela Bukalenge buende. (Buak. 7:9, 10) Nansha mudi bantu ba bungi lelu batapuluke bua dikinangana ne bua mvita, bena mu musumba munene eu badi badienzeja bua kubenga kukina muntu mu mushindu kampanda anyi kansanga. Mbienze anu bu ne: bakadi bamane kufula miele yabu ya mvita bayivuije nkasu ya kudima nayi. (Mika 4:3) Badi bambuluisha bantu bua kupeta “muoyo wa bushuwa” padibu babalongesha bua kumanya Nzambi mulelela ne malu adiye mulongolole, pamutu pa kudituabu mu mvita idi ishipesha bantu. (1 Tim. 6:19) Bu mudibu batua Bukalenge bua Nzambi mpanda, bena mu mêku abu badi mua kutuadija kubaluisha anyi badi mua kupeta lutatu lua makuta; kadi Yehowa udi wenza bua bikale ne bidibu nabi dijinga. (Mat. 6:25, 30-33; Luka 18:29, 30) Malu aa adi atujadikila ne: Bukalenge bua Nzambi budiku bushuwa ne nebutungunuke ne kukumbaja malu adi nzambi mulongolole. w22.12 5 §13
Dinayi dia 4/4
Amen! Luaku, Mukalenge Yezu. Buak. 22:20.
Ku ndekelu kua bidimu 1000, bantu bonso bikala ne muoyo pa buloba nebapetulule muoyo mupuangane. Mpekatu wa mu Adama kakuenzela kabidi muntu bibi to. (Lomo 5:12) Nebumbushe mulawu wa mpekatu wa Adama bua kashidi. Nunku abi bidi biumvuija ne: bantu bikala pa buloba ‘nebapetulule muoyo’ bualu nebikale bapuangane ku ndekelu kua bidimu 1000. (Buak. 20:5) Tudi bamanye ne: Yezu wakashala ne lulamatu ne muoyo mutoke nansha pavua Satana mumutete. Kadi bantu bapuangane bonso nebikale badiakaje bua kuenza nanku papeshabu Satana mpunga wa kubateta anyi? Yonso wa kudibu neadiandamuine lukonko elu papatulabu Satana mu dijimba ku ndekelu kua bidimu 1000. (Buak. 20:7) Bantu bashala ne lulamatu mu diteta dia ndekelu nebapete muoyo wa tshiendelele ne ndekelu wa bionso nebapete budikadidi bulelela. (Lomo 8:21) Bantu badi balua bantomboji nebabutudibue bua kashidi.—Buak. 20:8-10. w22.05 19 §18, 19
Ditanu dia 5/4
Wewe neumutape ku tshikankanyi.—Gen. 3:15.
Dîyi edi diakakumbana pavua Satana musake bena Yuda ne bena Lomo bua kushipa Muana wa Nzambi. (Luka 23:13, 20-24) Anu mudi mputa wa ku tshikankanyi mua kupangisha muntu mua kuenda munkatshi mua tshipolu kampanda, ke muvuabi kabidi bua Yezu; pavuaye mufue muikale mu lukita, kavua mua kuenza bualu nansha bumue to. (Mat. 16:21) Bua dîyi dia buprofete didi mu Genese 3:15 kukumbana, Yezu kavua ne bua kushala mu lukita to. Bua tshinyi? Bualu didi dileja ne: muana uvua ne bua kuzaza mutu wa nyoka. Abi bidi biumvuija ne: mputa wa ku tshikankanyi tshia Yezu uvua ne bua kuma. Wakuma bushuwa! Dituka disatu, Yezu wakabishibua ku lufu, muikale tshifukibua tshia mu nyuma tshidi katshiyi mua kufua. Mu tshikondo tshikadi Nzambi mujadike, Yezu neazaze Satana yeye yonso. (Eb. 2:14) Bantu bakokesha ne Kristo nebabutule bena lukuna ba Nzambi bonso pa buloba. Bena lukuna aba ke badi benza muana wa nyoka.—Buak. 17:14; 20:4, 10. w22.07 16 §11, 12
Disambombo dia 6/4
Muntu udi wenda ne bena meji nealue muena meji.—Nsu. 13:20.
Baledi ambuluishayi bana benu bua basungule balunda bimpe. Dîyi dia Nzambi didi dileja bimpe ne: balunda badi mua kutusaka bua kuenza malu mimpe anyi mabi. Nudi bamanye balunda ba bana benu anyi? Ntshinyi tshinudi mua kuenza bua kuambuluisha bana benu bua badie bulunda ne bantu badi banange Yehowa? (1 Kol. 15:33) Bua kubambuluisha mushindu eu, bikila bamue bena Kristo badi mu malanda mimpe ne Yehowa bua balue mu dîku dienu bua nuenze nabu malu kampanda. (Mis. 119:63) Tuakule bua tatu kampanda, diende Tony. Udi wamba ne: “Mu kupita kua bidimu, meme ne mukajanyi tuvua tubikila bana betu ba balume ne ba bakaji ba bidimu bishilangane ne ba nsombelu mishilangane. Tuvua tudia nabu ne tuenza nabu ntendelelu wetu wa mu dîku. Eu ke mushindu munene wa kufika ku dimanya bantu badi banange Yehowa ne bamuenzela mudimu ne disanka. . . . Malu abu mamonamona, tshisumi tshiabu, ne lungenyi luabu lua didipangisha malu bivua ne buenzeji buimpe menemene kudibu, biobi kubambuluisha bua kusemena pabuipi ne Yehowa.” w22.05 29-30 §14, 15
Dia lumingu dia 7/4
Malu onso anudi mua kusuika pa buloba neikale malu mamana kusuika mu diulu.—Mat. 18:18.
Padi bakulu batuilangana ne muenji wa bubi, tshipatshila tshiabu ntshia kukeba bua kuangata dipangadika dia muomumue pa buloba dikavua dimana kuangata mu diulu. Mmushindu kayi udi kuenza nunku kuambuluisha tshisumbu? Kudi kuambuluisha mu mushindu wa ne: padi muenji wa mpekatu au kayi unyingalala, badi bamuipata mu tshisumbu bua kalu kunyanga mikoko ya Yehowa ya mushinga mukole. (1 Kol. 5:6, 7, 11-13; Tito 3:10, 11) Kudi mua kuambuluisha kabidi muenji wa mpekatu bua kunyingalala ne kufuidibua luse kudi Yehowa. (Luka 5:32) Bakulu badi basambila bua muntu udi munyingalale ne balomba Yehowa bua amuambuluishe apetulule malanda avuaye mudie nende. (Yak. 5:15) Tutekabi ne: muntu ki mmunyingalale padi bakulu batuilangana nende to. Dîba adi, nebamuipate mu tshisumbu. Kadi muntu au yeye mulue kuelulula meji bimpe, muleje dinyingalala dilelela ne mushintuluke, Yehowa neamufuile luse. (Luka 15:17-24) Neamufuilalu nansha biobi ne: mpekatu ivuaye muenze ivua minene menemene.—2 Kul. 33:9, 12, 13; 1 Tim. 1:15. w22.06 9 §5, 6
Dimue dia 8/4
Nulame bieledi bienu bia meji, nuikale badimuke! Muena lukuna wenu, Diabolo, udi utambakana bu ntambue udi ukungula, ukeba bua kudia muntu.—1 Pet. 5:8.
Bena Kristo netu pa buloba bujima mbatantamene nsombelu mikole ne mbafike ku ditshimuna Diabolo ku diambuluisha dia Yehowa. (1 Pet. 5:9) Wewe pebe udi mua kuenza nanku. Mu matuku makese emu, Yehowa neambile Yezu ne bantu badiye ukokesha nabu bua “kubutula midimu ya Diabolo.” (1 Yone 3:8) Pashishe bantu ba Nzambi badi bamuenzela mudimu pa buloba ‘kabakutshina tshintu ne kabakuikala ne tshintu tshidi tshibazakeja’ to. (Yesh. 54:14; Mik 4:4) Kadi pakuamba tshikondo atshi tshifike, tudi ne bua kudienzeja bikole bua kutshimuna buôwa. Tudi ne bua kutungunuka ne kukolesha dishindika ditudi nadi dia ne: Yehowa mmutunange ne udi ukuba batendeledi bende. Bua kukolesha dishindika adi mbimpe tuelangane meji a bualu abu ne tuyukidilangane bua muvua Yehowa mukube batendeledi bende kale. Tudi mua kushala bavuluke muvuaye muambuluishe yonso wa kutudi bua kutua nsombelu ya tunyinganyinga tshiadi. Tudi ne mushindu wa kutshimuna buôwa ku diambuluisha dia Yehowa!—Mis. 34:4. w22.06 19 §19, 20
Dibidi dia 9/4
Diodi kukuma lupingu ku makasa alu a tshiamu tshifiike ne diima.—Dan. 2:34.
Bukokeshi bua buloba bujima budi buleja kudi “makasa a tshiamu tshifiike ne diima” bukadiku. Buakafika ku dikalaku tshikondo tshia mvita ya kumpala ya buloba bujima pavua bukalenge bua Grande-Bretagne ne bua États-Unis budie bulunda bua pa buabu, budibu babikila ne: tshipungu tshia Grande-Bretagne ne États-Unis. Tshilota tshia lupingu tshivua Nebukadenesâ mulote tshivua tshidianjile kuleja malu owu makese ngabidi bua bukokeshi bua pa buloba bujima ebu buvua ne bua kushilangana ne avua mabudianjidile. Tshia kumpala, bukokeshi bua Grande-Bretagne ne États-Unis mbushilangane ne makokeshi a pa buloba bujima akavua madianjidile, bualu bobu ki mbuleja kudi tshiamu tshikole bu or anyi arjan to, kadi mbuleja kudi tshiamu tshifiike ne diima bisambakane. Diima didi dileja “ndelanganyi ya bantu,” anyi bukua bantu bonso tshianana. (Dan. 2:43, dim.) Lelu tudi tumona bimpe mudi bantu ne buenzeji mu malu a masungulangana, mu tumpanye tua manême a bantu, mu ditontolola dia malu, ne mudibu badisuika tshimuku, benza bua bikolele aba badi bakokesha bua kuenza malu adibu bajinga. w22.07 4-5 §9, 10
Disatu dia 10/4
Biakudia bianyi nkuenza disua dia yeye udi muntume.—Yone 4:34.
Udi welakana bua kubatijibua anyi? Bidi mua kukuambuluisha wewe mudiebeje ne: ‘Bua tshinyi ki mbimpe ngindile?’ (Bien. 8:36) Mona ne: Yezu wakafuanyikija kuenza disua dia Tatu wende ne biakudia. Bua tshinyi? Biakudia bitu bituambuluisha. Yezu uvua mumanye ne: tshintu tshionso tshidi Yehowa utulomba tshidi tshituambuluisha. Yehowa ki mmusue bua tuenze bualu nansha bumue budi mua kutuenzela bibi to. Yehowa mmusue bua ubatijibue anyi? Eyowa. (Bien. 2:38) Nunku ikala mutuishibue ne: kutumikila mukenji wa kubatijibua au nekukuambuluishe. Wewe kuyi welakana bua kudia biakudia bitambe buimpe, bua tshinyi udi welakana bua kubatijibua? Bua tshinyi bamue batu bindila? Bantu ba bungi badi mua kuandamuna ne: “Tshiena anu muanji kuikala pabuipi to.” Bulelela budi ne: kudilambula kudi Yehowa ne kubatijibua ndipangadika dia mushinga mukole diudi ne bua kuangata. Nunku bidi biangata dîba, bilomba kuela meji bimpe ne kudienzeja bikole bua kushisha kubatijibua. w23.03 7 §18-20
Dinayi dia 11/4
Badi bamba ne: “ndelanganyi yebe” bakula bua umue, udi muikale Kristo.—Gal. 3:16.
Pakelabu Yezu manyi, wakalua muana wa mushinga mukole wa mukaji. Yezu mumane kufua ne mubishibue ku lufu, Nzambi ‘wakamuasa tshifulu tshia butumbi ne bunême,’ kumupeshaye “bukokeshi buonso mu diulu ne pa buloba.” Mu bukokeshi ebu mudi bukokeshi “bua kubutula midimu ya Diabolo.” (Eb. 2:7; Mat. 28:18; 1 Yone 3:8) Kadi kuvua ne bua kuikala bana bakuabu bavua pabu ne bua kuenza muana wa mukaji. Mupostolo Paulo wakabaleja pakambilaye bena Kristo bela manyi bena Yuda ne ba bisamba bia bende ne: “Binuikala bantu ba Kristo, nudi bulelela bana ba Abalahama, bapianyi bilondeshile mulayi.” (Gal. 3:28, 29) Padi Yehowa wela muena Kristo manyi a nyuma muimpe, muena Kristo au udi ubuela mu mulongo wa aba badi benza muana wa mukaji. Nunku Yezu Kristo ne bantu 144000 bakokesha nende badi benza muana wa mukaji. (Buak. 14:1) Bonso buabu badi bela meji ne benza malu bafuane Tatu wabu, Yehowa Nzambi. w22.07 16 §8, 9
Ditanu dia 12/4
Ndi nkina muoyo wanyi; tshiena musue kushala ne muoyo to.—Yobo 7:16.
Tudi bamanye ne: netupete ntatu mu matuku a ku nshikidilu aa. (2 Tim. 3:1) Bikondo bia nunku, tudi mua kumvua kanyinganyinga kakole kamba kuya netu, nangananga biobi bimueneka ne: ntatu yetu idi yenda ilondangana anyi ne: mmitukuate ya bungi musangu umue. Kadi vuluka ne: dîsu dia Yehowa didi kutudi, neatuambuluishe bua kutantamena lutatu kayi luonso, batuishibue ne: netulupite bukole. Tuakulayi bua muvua Yehowa muambuluishe Yobo, muntu wa lulamtu. Wakapeta ntatu ya tunyinganyinga tukole mu tshipolu tshîpi. Dimue dituku, bakamanyisha Yobo ne: mbibe bimuna biende bionso anyi ne: mbabishipe, bashipe ne bena mudimu bende, too ne bana bende kabidi. (Yobo 1:13-19) Katupa kakese pashishe, kanyinganyinga kakole kavuaye naku kakanji kukepa, disama dibi menemene kumukuata. (Yobo 2:7) Yehowa uvua mumanye nsombelu wa Yobo au. Bu muvua Yehowa mumunange, wakenza bua apete tshivuaye natshi dijinga bua ananukile mu ntatu yende. w22.08 11 §8-10
Disambombo dia 13/4
Yehowa udi unyoka bantu badiye munange.—Eb. 12:6.
Tudi mua kumvua bibi menemene padibu batunyoka. Tudi mua kubanga kuela meji ne: dinyoka didibu batupeshe ki ndiakane, anyi ne: nditamba kushila. Ngelelu wa meji au neatupangishe bua kumanya bualu bua pa buabu ebu: dinyoka didi dileja mudi Yehowa mutunange. (Eb. 12:5, 11) Nanku itaba dinyoka ne akaja malu adi akengela. Yezu wakapingaja Petelo mu njila misangu mipite pa umue kumpala kua bapostolo bakuabu. (Mâko 8:33; Luka 22:31-34) Petelo uvua pamuapa mudiumvue mupuekeshibue milongo bibi be! Nansha nanku, Petelo wakashala anu mulamate Yezu. Wakitaba dinyoka, kupetaye dilongesha bua bilema biende. Yehowa wakalua kumufuta bua lulamatu luende alu, kumupeshaye midimu minene mu tshisumbu. (Yone 21:15-17; Bien. 10:24-33; 1 Pet. 1:1) Katumonyi dinyoka bu mushindu wa kutupuekesha milongo to, mbimpe tuditabe, ne tuakaje malu adi akengela, dîba adi nebituambuluishe tuetu ne bakuabu bikole. Dîba adi, Yehowa ne bana betu nebatuangate ne mushinga wa bungi. w22.11 21-22 §6, 7
Dia lumingu dia 14/4
Ulambule [Izaka] kuinaku bu mulambu wa kuosha.—Gen. 22:2.
Abalahama uvua mumanye ne: Yehowa kena mua kuenza bualu bubi nansha bumue anyi kena mua kuenza bualu kayi ne dinanga to. Bilondeshile mupostolo Paulo, Abalahama uvua mudiambile ne: Yehowa uvua ne bua kubisha Izaka wende ku lufu. (Eb. 11:17-19) Yehowa mene uvua mulaye ne: Izaka uvua ne bua kulela tshisamba, ne dîba adi Izaka kavua ne bana to. Abalahama uvua munange Yehowa, ke bualu kayi uvua mutuishibue ne: Tatu wende uvua ne bua kuenza malu ne buakane. Wakatumikila ne ditabuja nansha muvuabi kabiyi bipepele. (Gen 22:1-12) Mmunyi mutudi mua kuidikija Abalahama? Mbimpe tutungunuke ne kulonga malu a Yehowa. Patudi tuenza nanku, netusemene pabuipi nende bikole menemene ne netumunange kabidi bikole. (Mis. 73:28) Netuikale ne kondo ka muoyo kalongesha kikala katulombola bilondeshile ngelelu wa meji wa Nzambi. (Eb. 5:14) Dîba adi, pakeba muntu bua kutuenzeja bualu bubi, katuakuitaba to. Netukine lungenyi luonso lua kuenza bualu budi mua kunyingalaja Tatu wetu ne kunyanga malanda etu nende. w22.08 28-29 §11, 12
Dimue dia 15/4
Kanyinganyinga mu muoyo wa muntu kadi kawunemesha bujitu, kadi dîyi dimpe didi diwusanguluja.—Nsu. 12:25.
Pavua mupostolo Paulo ne Bânaba bapingane ku Luseta, ku Ikonio ne ku Antiokia, ‘bakateka kabidi bakulu mu tshisumbu tshionso.’ (Bien. 14:21-23) Kakuyi mpata, bakulu abu bakaleja muvuabu mpokolo wa busambi kudi bisumbu, anu mudibi lelu eu. Nuenu bakulu, ikalayi pabuipi bua kuambuluisha bonso badi dijinga ne “dîyi dimpe” didi dikankamija. Paulo wakavuluija bena Kristo nende ne: ‘Tshisumbu tshinene tshia bantemu’ tshivua tshinanukile mu ntatu ku diambuluisha dia bukole bua Yehowa. (Eb. 12:1) Paulo uvua mumanye bimpe ne: malu a mu nsombelu wa bantu bavua bananukile mu ntatu ya mishindu yonso kale, avua mua kupetesha bena Kristo nende dikima ne kumbambuluisha bua kushala batuishile mêsu pa “tshimenga tshia Nzambi wa muoyo.” (Eb. 12:22) Ke mudibi kabidi lelu eu. Nnganyi utu kayi udiumvua mukoleshibue padiye ubala malu a muvua Yehowa muambuluishe Gideona, Balaka, Davidi, Samuele, ne batendeledi bakuabu ba bungi?—Eb. 11:32-35. w22.08 21-22 §5, 6
Dibidi dia 16/4
Bakabalumbuluisha muntu ne muntu bilondeshile bienzedi biende.—Buak. 20:13.
Nebalumbuluishe bantu babishibua ku lufu bilondeshile “bienzedi” kayi? Bilondeshile malu avuabu benze kumpala kua kufuabu anyi? Tòo! Vuluka, bavua babingishibue ku mpekatu yabu ya kale dîba dia lufu luabu. Nunku “bienzedi biabu” bidibu bamba ebi ki mbivuabu nabi kumpala kua kufua to. Kadi bidi ne bua kuikala bienzedi bikalabu nabi bilondeshile malu abalongeshabu mu bulongolodi bupiabupia. Nansha bantu ba lulamatu aba: Noa, Samuele, Davidi, ne Danyele nebikale ne bua kulonga malu a Yezu Kristo ne kuleja ditabuja mu mulambu wende. Pikala bantu ba lulamatu bu aba ne bua kulonga malu bungi nunku, netuambe tshinyi bua bantu badi kabayi bakane babishabu! Tshiafikila bantu babenga mpunga mulenga eu ntshinyi? Buakabuluibua 20:15 udi utuambila ne: “Muntu yonso uvuabu kabayi basangane mufunda mu mukanda wa muoyo wakedibua mu dijiba dia kapia.” Bushuwa, nebababutule butubutu bua kashidi. Nunku bidi ne mushinga bua tuenze bua dîna dietu difundibue mu mukanda wa muoyo ne dishalamu! w22.09 19 §17-19
Disatu dia 17/4
[Nulame] kondo ka muoyo katoke kumpala kua Nzambi ne kua bantu.—Bien. 24:16.
Kondo ketu ka muoyo kalongesha kudi Bible ke kadi katusaka bua kuangata mapangadika a bungi adi atangila makanda etu a mubidi ne ngodapilu. (1 Tim. 3:9) Patudi tuangata mapangadika ne tualeja bakuabu, mbimpe tutumikile dîyi dinene didi mu Filipoyi 4:5 edi: “Enzayi bua bantu bonso bamanye munudi kanuyi bena malu makole.” Tudi tuleja ne: katuena bena malu makole patudi katuyi tuditatshisha bikole bua makanda etu a mubidi. Tudi banange bena Kristo netu ne tubanemeka nansha padibu bangata mapangadika adi mashilangane ne etu. (Lomo 14:10-12) Tudi tuleja mutudi ne dianyisha kudi Yehowa Mpokolo wa muoyo patudi tukuba muoyo wetu ne tumupesha tshidi tshitambe buimpe. (Buak. 4:11) Mpindieu, netuikale anu tutata ne masama ne tukenga. Kadi Mufuki wetu kavua musue bua tuikale ne nsombelu wa nunku to. Mu matuku makese emu neatupeshe muoyo wa tshiendelele, katuakukenga anyi kufua kabidi to. (Buak. 21:4) Bua mpindieu, mbitambe buimpe bua tuetu kuikala ne muoyo ne kuenzela Yehowa Tatu wetu wa mu diulu udi mutunange mudimu. w23.02 25 §17, 18
Dinayi dia 18/4
Mbakosolole bukalenge buebe ne mbabupeshe bena Madayi ne bena Pelasa.—Dan. 5:28.
Yehowa ukadi muleje patoke mudiye ku mutu kua “makokeshi adi ku mutu.” (Lomo 13:1) Tuangate bilejilu bisatu. Palô muena Ejipitu uvua mukuate bantu ba Yehowa ku bupika, ne misangu ne misangu uvua ubenga kubalekela. Kadi Nzambi wakabapikula ku bupika abu, yeye kufuisha Palô mu mâyi a Mbuu Mukunze. (Ekes. 14:26-28; Mis. 136:15) Beleshasâ mukalenge wa Babilona wakenza difesto, yeye ‘kudibandisha kumpala kua Mukalenge wa diulu’ ne ‘kutumbisha nzambi ya tshiamu tshia arjan ne or pamutu pa kutumbisha Yehowa.’ (Dan. 5:22, 23) Kadi Nzambi wakapuekesha muena didibandisha eu milongo. Anu “butuku abu mene,” bakashipa Beleshasâ, buobu kufila bukalenge buende mu bianza bia bena Madayi ne bena Pelasa. (Dan. 5:30, 31) Mukalenge Helode Agripa I wa mu Palestine wakashipesha mupostolo Yakobo, pashishe kueleshaye mupostolo Petelo mu buloko ne meji a kumushipa pende. Kadi Yehowa wakamupangisha bua kuenza tshivuaye mulongolole atshi. “Muanjelu wa Yehowa wakamukuma,” yeye kufua.—Bien. 12:1-5, 21-23. w22.10 15 §12
Ditanu dia 19/4
Nennuteleje.—Yel. 29:12.
Patudi tubala malu a muvua Yehowa utabalela bantu bavua ne lulamatu kale, ditekemena dietu didi dikola menemene. Bualu buonso budi mu Dîyi dia Nzambi bavua ‘babufunde bua kutulongesha, bua tupete ditekemena ku diambuluisha dia dinanukila dietu ne dia busambi bua mu Mifundu.’ (Lomo 15:4) Elangana meji a mudi Yehowa mukumbaje milayi yende. Ela meji bua tshivua Nzambi muenzele Abalahama ne Sala. Bua bukole bukavuabu, kabavua mua kulela kabidi to. Kadi Nzambi wakabalaya ne: bavua ne bua kulela muana. (Gen. 18:10) Ntshinyi tshiakenza Abalahama? Bible udi wamba ne: “Uvua ne ditabuja dia ne: uvua ne bua kulua tatu wa bisamba bia bungi.” (Lomo 4:18) Abalahama kavua mumanye muvuabi mua kuenzeka to, kadi uvua mutuishibue ne: Yehowa uvua ne bua kukumbaja tshivuaye mulaye. Muntu wa ditabuja eu kakedibua mâyi ku makasa to. (Lomo 4:19-21) Miyuki ya mushindu eu idi itulongesha ne: tudi anu ne bua kueyemena Yehowa, batuishibue ne: neakumbaje milayi yende. w22.10 27 §13, 14
Disambombo dia 20/4
Neumone Mulongeshi webe Munene ne mêsu ebe.—Yesh. 30:20.
Mêyi au akakumbana pakapikulabu bena Yuda. Yehowa wakaleja muvuaye Mulongeshi wabu munene, ne ku bulombodi buende, bobu kufika ku diakajilula ntendelelu mukezuke. Kuikala ne Yehowa bu Mulongeshi wetu munene ndibenesha kutudi lelu. Yeshaya mmuambe mu mvese eyi ne: tuetu tudi bu balongi badi Yehowa ulongesha mu mishindu ibidi. Wa kumpala, Yeshaya udi wamba ne: “Neumone Mulongeshi webe Munene ne mêsu ebe.” Ngakuilu udi muaba eu ngua mulongeshi muimane kumpala kua balongi bende. Nunku tudi ne diakalenga dia kulonga malu ende lelu. Yehowa udi utulongesha bishi lelu? Ku diambuluisha dia bulongolodi buende. Tudi ne dianyisha dia bungi bua malongesha atudi tupetela kudi bulongolodi buende ebu! Malongesha atudi tupetela mu bisangilu bietu ne mu mikanda yetu, ku TV wa JW, ne mu mishindu mikuabu ya bungi adi atuambuluisha mu bikondo bia ntatu bua kunanukila ne disanka. w22.11 10 §8, 9
Dia lumingu dia 21/4
Ntshinyi tshikale tshimanyinu tshia . . . nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu?—Mat. 24:3.
Yezu [wakamba] bua nshikidilu wa ndongoluelu wa malu wa bena Yuda ne “wa ndongoluelu wa malu” utudi tusanganyibua lelu eu ne: “Bua dituku adi ne dîba adi muntu nansha umue ki mmumanye, nansha banjelu badi mu diulu, nansha muana, kadi anu Tatu.” Pashishe wakadimuija bayidi bende bonso bua ‘kushala batabale’ ne kuikala ‘badimuke.’ (Mâko 13:32-37) Bena Kristo bena Yuda ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua ne bua kushala batabale bua bobu kupandishibua. Yezu wakambila bayidi bende ne: “Panudi numona Yelushalema munyunguluka kudi biluilu bia basalayi biase tshitudilu, nunku numanye ne: dibutuka diende ndisemene pabuipi.” Dîba adi bavua ne bua kutumikila didimuija dia Yezu dia ‘kutuadija kunyemena ku mikuna.’ (Luka 21:20, 21) Bantu bavua bateye ntema ku didimuija adi bakapanduka pavua bena Lomo babutule Yelushalema. Lelu tudi mu matuku a ku nshikidilu wa ndongoluelu mubi wa malu eu. Nunku tuetu petu tudi ne bua kulama bieledi bietu bia meji ne kushala batabale. w23.02 14 §1, 2; 16 §3
Dimue dia 22/4
Yehowa . . . Nzambi wa bulelela.—Mis. 31:5.
Yehowa udi kabidi ulongesha bena mudimu bende bua bikale bena bululame ne bantu bakane. Nunku bidi bibambuluisha bua bikale badimona ne mushinga ne bikale ne ditalala dia mu muoyo. (Nsu. 13:5, 6) Ke tshidiye mukuenzele pebe paudi mulonge Bible anyi? Udi mulonge ne: njila ya Yehowa mmitambe buimpe bua bantu bonso ne buebe wewe kabidi. (Mis. 77:13) Nunku mbimpe kuenza tshidi Nzambi wamba ne: ntshiakane. (Mat. 6:33) Bidi bikengela wakuila bulelela bua kuela malu a dishima adibu bambe bua Yehowa Nzambi wetu patoke. Mmunyi muudi mua kuenza nanku? Udi mua kusungula nsombelu udi uleja ne: udi ubenga mashimi a Satana, ne udi mukuate bulelela ne manza abidi. Udi musue bua Yehowa ikale Mukalenge webe ne udi musue kuenza tshidiye wamba ne: ntshiakane. Mmunyi muudi mua kuenza nanku? Sambila udilambula kudiye, ne pashishe ubatijibua bua kuleja didilambula diebe adi patoke. Kunanga bulelela ne malu adi makane ke bualu bunene butu butusaka bua kubatijibua. w23.03 3 §4, 5
Dibidi dia 23/4
Mioyo yenu kayipampakanyi peshi kayiteketshi bua buôwa.—Yone 14:27.
Kudi ditalala ditu bena panu kabayi bamanye to. ‘Nditalala dia Nzambi,’ tuamba ne: bupole budi muntu upeta padiye mu malanda masheme ne Tatu wetu wa mu diulu. Tuetu ne ditalala dia Nzambi, netuikale bimpe. (Filip. 4:6, 7) Tudi basue kuikala balunda ba bantu badi bamunange. Tudi basue kabidi kudia bulunda bukole ne “Nzambi wa ditalala.” (1 Tes. 5:23) Patudi tumanya Tatu wetu, tumueyemena, ne tumutumikila, ditalala dia Nzambi neditukije mioyo yetu idi ipampakana patudi tutuilangana ne bualu budi butusamisha mutu. Kudiku mushindu wa kupeta ditalala dia Nzambi nansha tuetu tutuilangane ne ntatu bu mudi: tshipupu tshia disama, tshikumina, ndululu peshi dikengeshibua anyi? Ntatu itudi batele eyi idi mua kutukuatshisha buôwa bua bungi. Diakalenga, bena Kristo netu badi batumikila mubelu wa Yezu udi mu mvese wetu wa dituku dia lelu. Bu mudi Yehowa ubambuluisha, badi ne mushindu wa kupeta ditalala nansha padibu ne ntatu mikole. w22.12 16 §1, 2
Disatu dia 24/4
Nuikale nusaba ne nyuma. Enzelayi Yehowa mudimu bu bapika.—Lomo 12:11.
Katuena mua kumanya malu onso adi mua kutufikila mu nsombelu wetu to. Nanku bualu bua mushinga mbua ne: katuikadi tuela meji ne: tudi ne mushinga anu bua mudimu kampanda udibu batupeshe mu bulongolodi, peshi tufuanyikija mudimu udibu batupeshe tuetu ne udibu bapeshe bakuabu to. (Gal. 6:4) Mbimpe tuikale tukeba mishindu ya kuambuluisha bakuabu ne kuenzela Yehowa mudimu. Kepesha malu mu nsombelu webe ne wepuke dibuela mabanza a lukutukutu, bua wikale pabuipi bua kuenza mudimu kayi wonso udibu bakupesha. Tuadija ne tubipatshila tua tukese tuakuambuluisha bua ufike ku dikumbaja bia binene. Tshilejilu, wewe mudifundile tshipatshila tshinene tshia kulua mpanda-njila wa pa tshibidilu, udi mua kutuadija ne bumpanda-njila buambuluishi bua ku ngondo yonso anu ku mpindieu. Peshi wewe mudifundile tshipatshila tshia kulua musadidi wa mudimu, udi mua kudifila bikole mu mudimu wa buambi. Dipiluka diebe mu mudimu uudi wenza mpindieu nedikupeteshe mpunga wa kupeta midimu minene mu matuku atshilualua. Ikala mudisuike bua kudifila ne muebe muonso mu mudimu kayi wonso udibu bakupesha. w22.04 26 §16, 17
Dinayi dia 25/4
Ndi munange Yehowa bualu udi uteleja dîyi dianyi, milombu yanyi ya dilomba diambuluisha.—Mis. 116:1.
Yehowa udi mua kutuambuluisha bua kutantamena ntatu ne kupeta disanka mu mudimu wetu wa tshijila. Patudi tukuatshila Nzambi wetu bualu budi bututonde, udi mua kutuandamuna diakamue, utupesha bukole bua tutantamene bualu abu. Lutatu luetu luolu kaluyi lujike lukasa mutuvua batekemene, tudi mua kusambila Yehowa misangu ne misangu bua atupeshe bukole bua kunanukila. Mmusue tumulombe nanku. Ke tshidi mêyi a Yeshaya aa amba: ‘Kanupeshi [Yehowa] dikisha’ to. (Yesh. 62:7) Bidi biumvuija tshinyi? Tudi ne bua kusambila Yehowa, tusuminyina bienza anu bu ne: katuena tumulekela wikisha to. Mêyi a Yehowa adi atuvuluija bilejilu bivua Yezu mufile bua masambila bidi mu Luka 11:8-10, 13. Yezu udi utukankamijamu bua ‘kutungunuka ne kulomba’ nyuma muimpe. Tudi kabidi mua kulomba Yehowa bua atupeshe buludiki budi bukengela bua tuangate mapangadika mimpe. w22.11 8 §1; 9 §6, 7
Ditanu dia 26/4
Tudi ne bua kubuela mu Bukalenge bua Nzambi kupitshila mu makenga a bungi.—Bien. 14:22.
Wewe ne bena mu dîku dienu nudi mua kudilongolola bua dikengeshibua anu ku mpindieu. Kudifuanyikijidi malu mabi onso ikale mua kuenzeka to. Kadi wewe kolesha bulunda buebe ne Yehowa ne ambuluisha bana bebe bua benze pabu bia muomumue. Wewe umvua kanyinganyinga, ambila Nzambi yonso iudi nayi munda. (Mis. 62:7, 8) Yukilayi mu dîku bua malu adi anusaka bua kumueyemena. Anu mututu tuenza padi tshikumina tshienzeka, wewe mudilongolole ne mueyemene Yehowa, nebienze bua bana bebe bikale ne dikima ne ditalala. Ditalala dia Nzambi ditu dienza bua tudiumvue mu bukubi. (Filip. 4:6, 7) Yehowa utu utukija mioyo yetu ne ditalala edi nansha koku bipupu bia masama, bikumina, ne dikengeshibua didi mua kutufikila petu lelu anyi malaba. Yehowa utu usaka bakulu batu benza mudimu mukole bua kutulama. Mmutupeshe tuetu bonso diakalenga dia kuambuluishangana. Ditalala ditudi nadi mpindieu nedituambuluishe bua kutua ntatu mikole ituapeta tshiadi, nansha mene “dikenga dinene.”—Mat. 24:21. w22.12 27 §17, 18
Disambombo dia 27/4
Tshivua mulue bua kubikila bantu bakane, kadi mbua kubikila benji ba mpekatu.—Mat. 9:13.
Tudi ne bua kudienzeja bua kulekela kudipisha bua mpekatu minene ituvua mua kuikala benze kale. Mu bulelela, katuena mua kuikala “tuenza mpekatu ku bukole” tuamba ne: mulambu wa tshia kupikulangana natshi udiku, nebambuikidile to. (Eb. 10:26-31) Kadi tuetu banyingalale ne muoyo mujima bua mpekatu munene utuvua benze, bakebe diambuluisha kudi Yehowa ne kudi bakulu, ne balekele tshikadilu tshietu tshibi, tuikale batuishibue ne: mmutufuile luse ne muoyo mujima. (Yesh. 55:7; Bien. 3:19) Mulambu wa tshia kupikulangana natshi udi ne bukole bua kutubuikidila mpekatu yetu yonso. Nsombelu wa mu Mparadizu kakututonda to, bualu nekuikale anu bantu bimpe batuatuilangana nabu ne mudimu muimpe wa kuenza. Kadi bualu bua mushinga mukole budi ne: dituku dionso, netuikale tuenda tumanya Tatu wetu wa mu diulu bimpe ne tusanka ne bintu bionso biatuenzelaye. Malu adi amutangila atualonga kaakujika to, ne netulonge malu a bungi adi atangila bifukibua biende. w22.12 13 §17, 19
Dia lumingu dia 28/4
Nenteke lukuna pankatshi pebe ne mukaji.—Gen. 3:15.
“Mukaji” eu kavua Eva to. Dîyi dia buprofete didi diamba ne: muana wa mukaji uvua ne bua ‘kuzaza’ mutu wa nyoka. Nyoka nSatana, tshifukibua tshia mu nyuma. Kakuvua muana wa Eva anyi muntu mupange bupuangane uvua mua kuikala ne bukole bua kumuboza to. Kadi mpindieu Satana uvua mua kubutudibua bishi? Mbaleje tshidi mukaji udibu batele mu Genese 3:15 mu mukanda wa ndekelu wa mu Bible. (Buak. 12:1, 2, 5, 10) Ki mmukaji wetu wa mashi ne mâyi eu to! Udi ne ngondo ku makasa ne tshifulu tshia butumbi ku mutu tshikale ne mitoto 12. Udi ulela muana wa wende mushindu: Bukalenge bua Nzambi. Bukalenge ebu mbua mu diulu, nunku mukaji eu udi kabidi ne bua kuikala wa mu diulu. Udi tshimfuanyi tshia tshitupa tshia mu diulu tshia bulongolodi bua Yehowa tshidi tshienza ne bifukibua bia mu nyuma bia lulamatu. (Gal. 4:26) Dîyi dia Nzambi didi dituambuluisha kabidi bua kumanya muana wa mushinga mukole menemene wa mukaji eu. Uvua ne bua kuikala muana wa mu ndelanganyi ya Abalahama.—Gen 22:15-18. w22.07 15-16 §6-8
Dimue dia 29/4
Nuvua baditabe, ki mbu dîyi dia bantu, kadi anu bu mudidi mu bulelela, bu dîyi dia Nzambi.—1 Tes. 2:13.
Bible dipa dia Yehowa ndiuwule tente ne meji ende. Mibelu ya mu Bible itu yambuluisha bantu bikole. Bible utu ushintulula bantu. Pakafunda Mose mukanda wa kumpala wa mu Bible, wakambila bena Isalele bantu ba Nzambi ne: “Ki ndîyi dia tshianana kunudi to, kadi didi diumvuija muoyo wenu.” (Dut. 32:47) Bantu bavua batumikila Mifundu bavua mua kututa diakalengele ne kuikala ne disanka. (Mis. 1:2, 3) Dîyi dia Nzambi ditshidi anu ne bukole bua kushintulula bantu nansha mudibu badifunde kukadi bidimu bia bungi. Mêyi manene a meji a mu Bible owu atu ambuluisha bua kashidi; akadi mambuluishe bantu ba bikondo bionso. Tuetu tubala mukanda wa tshijila eu ne tuelangana meji a malu adimu, Muenaye udi utuambuluisha ne nyuma wende muimpe wa bukole bua tumone mua kutumikila mibelu idimu. (Mis. 119:27; Mal. 3:16; Eb. 4:12) Eyowa, Muena Bible udi ne dijinga dikole dia kukuambuluisha. Atshi ke tshidi ne bua kutusaka bua kuikala kumubala. w23.02 3 §5, 6
Dibidi dia 30/4
Neabutule mu mushindu wa dikema.—Dan. 8:24.
Buakabuluibua nshapita wa 13 udi utuleja ne: mutu wa muanda mutekete anyi bukokeshi bua buloba bujima bua Grande-Bretagne ne États-Unis budi buenza malu bu nyama wa luonji muikale ne ‘nsengu ibidi bu muana wa mukoko, kadi mutuadije kuakula bu dragon.’ Nyama eu udi “wenza bimanyinu binene, upatula too ne kapia mu diulu kapueka pa buloba ku mêsu kua bantu.” (Buak. 13:11-15) Buakabuluibua nshapita wa 16 ne wa 19 idi ileja mudi nyama wa luonji eu muikale “muprofete wa dishima.” (Buak. 16:13; 19:20) Danyele udi utela bualu bua muomumue, wamba ne: bukokeshi bua pa buloba bujima bua Grande-Bretagne ne États-Unis ‘nebutume kabutu ka dikema.’ (Dan. 8:19, 23, 24, dim.) Ke tshivua tshienzeke menemene mu mvita mibidi ya pa buloba bujima. Bombe ibidi ivuabu bele mishipe bantu bikole, mifikishe ne mvita ayi ku dijika, bavua bayenze kudi ditunga dia Grande-Bretagne ne dia Amerike. Bushuwa, bukokeshi bua pa buloba bujima bua Grande-Bretagne ne États-Unis buvua ‘bupatule kapia mu diulu kapueke pa buloba.’ w22.05 10 §9