Ngondo 5
Disatu dia 1/5
Panyima pa bualu ebu ngakamona . . . musumba munene wa bantu, bavua muntu kayi mua kubala, ba mu bisamba bionso ne mu bisa bionso ne mu bukua bantu buonso ne mu miakulu yonso.—Buak. 7:9.
Panyima pa Yone mumane kumona tshisumbu tshia mu diulu, udi umona “musumba munene wa bantu.” Mbashilangane ne bantu 144000 bualu bobu badi bungi kabuyi kubala. Ntshinyi tshitudi mua kumanya bua bena mu tshisumbu etshi? Mbambile Yone ne: “Aba mbantu badi bafume mu dikenga dinene, ne mbasukule mizabi yabu, bayitokeshe mu mashi a Muana wa mukoko.” (Buak. 7:14) Papanduka bena mu “musumba munene wa bantu” eu mu dikenga dinene, nebasombele pa buloba apa ne nebapete masanka a dikema. (Mis. 37:9-11, 27-29; Nsu. 2:21, 22; Buak. 7:16, 17) Nansha bobu batusungule bua kuya mu diulu anyi bua kushala pa buloba, tudi ne bua kuikala batuishibue ne: netudimuene dikumbana dia malu adibu bambe mu Buakabuluibua nshapita wa 7 eu. Netshikale tshikondo tshia disanka dia bungi bua bisumbu bionso bibidi bia bantu ba Nzambi ebi! Netuikale ne disanka dia bungi bua mutudi basungule bua kutua bukokeshi bua Yehowa mpanda. w22.05 16 §6, 7
Dinayi dia 2/5
Yehowa muine udi ufila meji.—Nsu. 2:6.
Biwikala ukadi muangate dipangadika dinene musangu kampanda, kakuyi mpata, uvua musambile bua kupeta meji bualu uvua mumanye ne: uvua nawu dijinga. (Yak. 1:5) Mukalenge Solomo wakafunda ne: “Meji ntshintu tshia mushinga mukole.” (Nsu. 4:7) Bushuwa, Solomo kavua wakula bua meji kayi onso to. Uvua wakula bua meji a kudi Yehowa Nzambi. Kadi meji a kudi Nzambi adi mua kutuambuluisha bua kumanya mua kupita ne malu atudi tutuilangana nawu lelu anyi? Eyowa, adi mua kutuambuluisha. Kudi bantu babidi bavuabu banemeka bikole bua meji abu. Nunku umue mushindu wa kulua bantu ba meji bushuwa ngua kulonga malu avua bantu babidi abu balongeshe ne kuatumikila. Tshia kumpala netuakule bua Solomo. Bible udi wamba ne: “Nzambi wakapesha Solomo meji ne dijingulula dia malu dia bungi menemene.” (1 Bak. 4:29) Tshibidi, netuakule bua Yezu. Katshia kakuvua muntu uvua ne meji bu ende to. (Mat. 12:42) Bible wakalaya bua Yezu ne: “Nyuma wa Yehowa neashale pambidi pende, nyuma wa meji ne wa dijingulula dia malu.”—Yesh. 11:2. w22.05 20 §1, 2
Ditanu dia 3/5
Ngambile ba mu tshipungu tshia bantu tshidi tshilua bualu bua bukole buebe.—Mis. 71:18.
Ki mbungi bua bidimu bitukadi nabi bidi mua kutupangisha bua kudifundila bipatshila ne kubikumbaja to. Mona tshilejilu tshia muanetu wa bakaji Beverley udi ne bidimu 75. Uvua ne disama dikole divua dimupangisha bua kuenda. Kadi uvua ne dijinga dikole dia kudifila mu kampanye ka dibikila bantu mu Tshivulukilu. Nunku wakadifundila bipatshila bisunguluke bua kukumbaja dijinga diende adi. Biakamuenza disanka dia bungi pavuaye mukumbaje bipatshila biende. Didifila diende adi diakasaka bakuabu bua kudifila pabu mu mudimu wa buambi. Yehowa udi wangata mudimu udi bena Kristo netu bakadi bakulakaje benza ne mushinga wa bungi, nansha padi nsombelu udibu nende ubapangisha mua kuenza bidibu basue kuenza. (Mis. 71:17) Difundila bipatshila biudi ukumbana mua kukumbaja. Dienzeja bua kuikala ne ngikadilu yasankisha Yehowa. Longa mua kulua mupiluke mu malu kampanda akupetesha mpunga wa kuenzela Nzambi wetu ne bulongolodi buende mudimu wa bungi. Keba mishindu ya kuambuluisha bena Kristo nebe bikole. Anu bu Timote, Yehowa neakuambuluishe bua “bantu bonso bamone patoke muudi uya kumpala.”—1 Tim. 4:15. w22.04 27 §18, 19
Disambombo dia 4/5
Katshia ku buana buebe udi mumanye mifundu ya tshijila.—2 Tim. 3:15.
Tutekabi ne: udi muenze muebe muonso bua kuambuluisha bana, kadi umue wa kudibu udi wamba ne: ki mmusue kuenzela Yehowa mudimu to; ntshinyi tshiwenza? Kuambi ne: kuena muenze mudimu webe bimpe bu muledi to. Yehowa mmutupeshe tuetu bonso, pamue ne bana bebe, tshipedi tshia kudisunguila malu, tshidi tshituambuluisha bua kusungula bua kuenzela Nzambi mudimu anyi kubenga kumuenzelawu. Kuteketshi mu maboko to, ikala anu mutekemene ne: dimue dituku nealukile. Vuluka tshilejilu tshia muana mujimine. (Luka 15:11-19, 22-24) Nsongalume au wakapambuka, kuya kule menemene ne njila wa buakane; kadi ndekelu wa bionso wakalukila. Baledi wetu, mbanupeshe diakalenga dia dikema, tuambe ne: dia kukolesha tshipungu tshipiatshipia tshia batendeledi ba Yehowa. (Mis. 78:4-6) Ki mmudimu mupepele to. Nunku tudi tunuela kalumbandi ne muoyo mujima bua munudi nuenza bionso bia kuenza, kanuyi nutshioka bua kuambuluisha bana benu bua banange Yehowa, ne nubakolesha ne mibelu yende ne didimuija diende. Ikalayi batuishibue ne: Tatu wetu wa mu diulu udi usanka.—Ef. 6:4. w22.05 30-31 §16-18
Dia lumingu dia 5/5
Mbalamakaje mubidi wonso pamue bimpe.—Ef. 4:16.
Bua kulama ditalala ne buobumue mu tshisumbu, mbimpe yonso wa kutudi adifile ne muende muonso. Tukonkononayi tshilejilu tshia bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala. Bavua ne bipedi bishilashilangane ne midimu mishilashilangane. (1 Kol. 12:4, 7-11) Nansha nanku, biobi abi kabiakenza bua batuadije kutembangana anyi kutapulukangana to. Kadi Paulo wakabalomba bua kuenza tshivua tshikengela kuenza, mmumue ne: “kuibaka mubidi wa Kristo.” Wakambila bena Efeso ne: “Padi tshitupa tshionso tshienza mudimu watshi bimpe, bidi biambuluisha mubidi bua kukolawu padiwu udibaka nkayawu mu dinanga.” (Ef. 4:1-3, 11, 12) Bavua batumikile tshivua Paulo muambe atshi, bakenza bua kuikale ditalala ne buobumue butudi tumona mu bisumbu bietu lelu eu. Ikala mudisuike bua kuepuka didifuanyikija ne bantu bakuabu. Kadi longela malu ku tshilejilu tshia Yezu, ne dienzeja bua kuidikija ngikadilu yende. Ikala mutuishibue ne: Yehowa ‘ki mmupange buakane bua kupua mudimu webe muoyo’ to. (Eb. 6:10) Udi usanka padiye ukumona udienzeja ne anyima webe yonso bua kumusankisha. w22.04 14 §15, 16
Dimue dia 6/5
Kristo Yezu wakalua panu bua kupandisha benji ba mpekatu.—1 Tim. 1:15.
Tudi tupeta disulakana patudi tumvua ne: ki ntuetu badi ne bua kuangata dipangadika dia bikala Yehowa mua kufuila muenji wa mpekatu luse to! Kadi kudi tshitudi ne bua kuenza. Ntshinyi atshi? Bidi mua kuenzeka ne: muntu atuenzele bualu bubi, nansha bua bubi menemene, pashishe utulomba luse. Kadi biobi bienzeke ne: ki mmutulombalu to, tuetu tudi mua kumufuilalu, mu ngumvuilu wa ne: tubenga kumulamina munda anyi tushala bamukuatshile tshiji. Mu bulelela, nebitulombe bua kudienzeja munda mua matuku a bungi, nangananga bikalabi ne: muntu au uvua mutuenzele bualu buvua butunyingalaje bikole menemene. Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/9/1994, tshidi tshiamba ne: ‘Paudi ufuila bushuwa muenji wa mpekatu luse, abi kabiena biumvuija ne: udi wanyisha mpekatu au to. Bua muena Kristo, difuilangana luse didi diumvuija kushiya ne dieyemena dionso bualu ebu mu bianza bia Yehowa. Udi Nzuji muakane wa bukua bifukibua, ne nealeje buakane mu tshikondo tshiakanyine.’ w22.06 9 §6, 7
Dibidi dia 7/5
Tekemena kudi Yehowa.—Mis. 27:14.
Yehowa uvua mulaye ne: matuku etu aa, uvua ne bua kuangata bantu ba mu tshisamba tshionso ne tshisa tshionso ne muakulu wonso bua kubasangisha mu ntendelelu mukezuke. Lelu badi babikila tshisumbu tshia bantu tshia dikema etshi ne: “musumba munene wa bantu.” (Buak. 7:9, 10) Nansha mudi tshisumbu tshia bantu etshi tshienza ne balume ne bakaji ne bana ba miaba mishilangane, badi mu ditalala, benza dîku dia bana betu dia pa buloba bujima didi mu buobumue. (Mis. 133:1; Yone 10:16) Batu anu badiakaje bua kuyisha ditekemena didibu nadi dia bulongolodi buimpe, badiyisha muntu yonso udi musue kuteleja. (Mat. 28:19, 20; Buak. 14:6, 7; 22:17) Wewe muikale muena mu musumba munene, kakuyi mpata ditekemena dia malu mimpe adi matuindile didi ne mushinga wa bungi menemene kuudi. Diabolo mmusue kukujimijila ditekemena diebe. Tshipatshila tshiende ntshia kukufikisha ku ditabuja ne: Yehowa kena ukutabalela ne kakukumbaja milayi yende to. Satana yeye mufike ku ditujimijila ditekemena dietu, katuakuikala ne dikima to; tudi mene bafuane kulekela kuenzela Yehowa mudimu. w22.06 20-21 §2, 3
Disatu dia 8/5
Tudi ne ditekemena edi bu luongo lua anyima, dikale dikole, dishindame.—Eb. 6:19.
Ditekemena dietu dishindame didi dituambuluisha bua kushala talalaa mu ntatu bualu tudi batuishibue ne: bikondo bia ditalala mbituindile. Vuluka muvua Yezu mutudimuije ne: bavua ne bua kutukengesha. (Yone 15:20) Kuelangana meji a malu adi Yehowa mutulaye kudi kutuambuluisha bua kutungunuka ne kumuenzela mudimu. Tumonayi muvua ditekemena divua nadi Yezu dimuambuluishe bua kushala mushindame nansha muvua lufu lubi lumuindile. Mu Pentekoste wa mu 33 P.Y., mupostolo Petelo wakatela dîyi dia buprofete dia mu mukanda wa Misambu didi dileja bimpe dishindika ne ditukija divua nadi Yezu; didi diamba ne: “Meme nensombe mu ditekemena; bualu wewe kuakundekela mu Lukita anyi kuakuitaba bua muena lulamatu webe abole to. . . . Neunguwuje tente ne disanka dia bungi kumpala kuebe.” (Bien. 2:25-28; Mis. 16:8-11) Yezu uvua ne ditekemena dishindame dia ne: Nzambi uvua ne bua kumubisha ku lufu ne uvua ne bua kupeta disanka dia kudimona kabidi ku luseke lua Tatu wende mu diulu.—Eb. 12:2, 3. w22.10 25 §4, 5
Dinayi dia 9/5
Tuetu bonso tutu tulenduka misangu ya bungi.—Yak. 3:2.
Musangu mukuabu, bapostolo babidi, Yakobo ne Yone, bakambila mamuabu bua abalombele miaba minene mu Bukalenge bua Nzambi kudi Yezu. (Mat. 20:20, 21) Bapostolo aba bakaleja muvuabu ne lutambishi ne basue malu manene. (Nsu. 16:18) Ki nganu Yakobo ne Yone bavua benze tshilema musangu au to. Mona tshivua bapostolo bakuabu benze: “Pakumvua bapostolo bakuabu dikumi bualu ebu, bakafikila bana ba muntu babidi aba munda.” (Mat. 20:24) Yakobo ne Yone bavua mua kuikala bambangane ne bapostolo bakuabu. Mmunyi muvua Yezu mupite ne bualu abu? Kakabafikila munda to. Kavua muambe ne: uvua ukeba bapostolo bakuabu bimpe bavua ne budipuekeshi bua bungi ne bavua mua kuenzelangana malu mimpe to. Kadi Yezu wakabeleshisha meji ne lutulu luonso bualu uvua mumanye ne: bavua bantu bimpe. (Mat. 20:25-28) Wakatungunuka ne kubenzela malu mimpe. w23.03 28-29 §10-13
Ditanu dia 10/5
Muananyi, ikala ne meji, usankishe muoyo wanyi, bua mmone mua kuandamuna kudi yeye udi unnyobola.—Nsu. 27:11.
Udi muenze malu a bungi. Udi mulonge Bible ne tshisumi munkatshi mua bidimu ndambu. Malu audi mulonge mmakujadikile ne: Bible nDîyi dia Nzambi. Kadi bualu bunene mbua ne: uvua mufike ku dimanya Muena mukanda wa tshijila eu ne ku dimunanga. Dinanga diuvua munange Yehowa diakakola, kuenzabi ne: lelu wikale mutendeledi wende udi muditshipe kudiye ne mubatijibue. Bimpe bia katshia! Kumpala kua wewe kubatijibua, pamuapa uvua mutuilangane ne malu avua matete ditabuja diebe mu mishindu ya bungi. Kadi paudi wenda ukola mu nyuma, neupete ntatu mikuabu. Satana neakebe bua kutekesha dinanga diudi munange Yehowa ne kukupangisha bua kumuenzela mudimu. (Ef. 4:14) Kuitabi bua bia nanku bikuenzekele to. Ntshinyi tshiakuambuluisha bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa ne kukumbaja mutshipu webe? Udi ne bua kutungunuka ne kuya kumpala, mmumue ne: ‘kuya mutangile’ ku dikola, ulua muena Kristo mushindame.—Eb. 6:1. w22.08 2 §1, 2
Disambombo dia 11/5
Nemeka tatuebe ne mamuebe anu mudi Yehowa Nzambi webe mukuelele mukenji, bua ulale matuku a bungi ne bua utante.—Dut. 5:16.
Muena mu dîku yonso udi ne mudimu wa kuenza bua malu a dîku ashadile anu mu dîku. Tshilejilu, muanetu wa bakaji udi mua kuikala ne tshikadilu tshidi bayende umona ne: tshidi tshienza tuseku. Mbimpe ambile bakuabu bualu abu bua kumufuisha bundu anyi? Tòo! Mmunange mukajende, ne kena ne bua kuenza bualu budi mua kumunyingalaja to. (Ef. 5:33) Bana ba bitende batu basue ne: babenzelaku malu ne kanemu. Mbimpe baledi bavuluke bualu abu. Ki mbimpe bambile bantu bakuabu bilema biabu bua kubapuekesha milongo to. (Kolos. 3:21) Bidi bikengela bana pabu balonge mua kulama malu masokoka pamutu pa kuambila bantu bakuabu, bualu bidi mua kufuisha bena mu dîku bakuabu bundu. Muena mu dîku yonso yeye wenza bua malu a mu dîku kaapatuki, nebalamatangane bikole mu dîku diabu. w22.09 10 §9
Dia lumingu dia 12/5
Yobo, teleja bualu ebu; Imana ne elangana meji.—Yobo 37:14.
Yehowa wakayukila ne Yobo, umuvuluija meji ende adi kaayi ne ndekelu ne mudiye utabalela bifukibua biende ne dinanga dionso. Uvua wakula bua nyama ya bungi itu yenza buôwa. (Yobo 38:1, 2; 39:9, 13, 19, 27; 40:15; 41:1, 2) Yehowa wakasaka kabidi Elihu, nsongalume wa lulamatu bua kukolesha Yobo ne kumusamba. Elihu wakavuluija Yobo ne: Yehowa utu anu ufuta batendeledi bende bua dinanukila diabu. Kadi Yehowa wakasaka kabidi Elihu bua kupesha Yobo imue mibelu mimpe. Elihu wakambuluisha Yobo bua katambi kuimanyina pa tshivuaye to, kumuvuluijaye ne: patudi tudifuanyikija ne Yehowa, Mufuki wa diulu ne buloba, tudi kutupu. Yehowa wakambila kabidi Yobo bualu bua kuenza; wakamuambila bua kusambila bua balunda bende basatu bavua benze mpekatu abu. (Yobo 42:8-10) Mmunyi mudi Yehowa utukuatshisha lelu patudi tupeta ntatu mikole? Yehowa kena wakula netu buludiludi bu muvuaye muakule ne Yobo to, kadi udi wakula netu ku diambuluisha dia Dîyi diende.—Lomo 15:4. w22.08 11 §10, 11
Dimue dia 13/5
Mbitambe buimpe bua kubenga kudia munyinyi anyi kunua mvinyo anyi kuenza bualu buonso bukuabu budi bulenduisha muanenu.—Lomo 14:21.
Mu tshisumbu tshia mu Lomo muvua bena Kristo bena Yuda ne ba mu bisamba bia bende. Pakumbushabu Mikenji ya Mose, kabavua kabidi batumikila malu avuayi ikandika bua biakudia kampanda to. (Mâko 7:19) Kubangila anu tshikondo atshi, bamue bena Kristo bena Yuda bakapeta budikadidi bua kudia biakudia bia mishindu yonso. Kadi bakuabu bobu bavua babenga. Bena mu tshisumbu bakatapuluka bua tshilumbu atshi. Mupostolo Paulo wakatamba kubaleja mushinga wa kulama ditalala. Nunku Paulo wakambuluisha bena Kristo nende bua bamone ne: dikokangana dia mushindu au divua mua kunyanga muntu pa nkayende anyi tshisumbu tshijima. (Lomo 14:19, 20) Uvua kabidi mudiakaje bua kushintulula ngenzelu wende wa malu bua kalenduishi bakuabu to. (1 Kol. 9:19-22) Tudi petu mua kukolesha bakuabu ne kulama ditalala patudi katuyi tukokangana bua malu adi muntu nkayende musue. w22.08 22 §7
Dibidi dia 14/5
Yehowa . . . udi unanga muntu udi ulonda buakane.—Nsu. 15:9.
Tuetu ne tshipatshila kampanda mu mudimu wa Yehowa, tutu anu tuenza muetu muonso bua kutshikumbaja. Ke mudibi kabidi patudi tulonda buakane. Yehowa udi utuambuluisha ne lutulu luonso bua kuya kumpala, mmumue ne: bua kunanga buakane bikole mu kupita kua matuku. (Mis. 84:5, 7) Yehowa udi utuvuluija ne: buakane ki mbujitu to. (1 Yone 5:3) Kadi mbukubi, tudi nabu dijinga dituku dionso edi. Vuluka bia mvita bionso bivua mupostolo Paulo mumvuije. (Ef. 6:14-18) Ntshia mvita kayi tshivua tshikuba muoyo wa musalayi? “Tshibuikilu tshia pa tshiadi tshia buakane.” Tshidi tshileja mikenji miakane ya Yehowa. Anu mudi tshibuikilu etshi tshikuba muoyo wetu muena dîna eu, mikenji miakane ya Yehowa idi mua kukuba muoyo webe wa mu tshimfuanyi, mmumue ne: tshiudi munda. Nunku enza muebe muonso bua ne: mu bia mvita biebe bionso muikale tshibuikilu tshia pa tshiadi tshia buakane!—Nsu. 4:23. w22.08 29 §13, 14
Disatu dia 15/5
Dîyi dia Nzambi wetu didi dishala kashidi.—Yesh. 40:8.
Dîyi dia Nzambi ndilombole balume ne bakaji ba lulamatu bimpe munkatshi mua bidimu binunu ne binunu. Bua tshinyi mbienzeke nanku? Yehowa wakenza bua bantu batentule Mifundu ya tshijila ayi. Nansha muvua batentudi bapange bupuangane, bavua bayitentule bimpe bimpe. Tshilejilu, mumanyi kampanda wa malu a mu Bible wakamba bua Mifundu ya mu tshiena Ebelu ne: “Tudi batuishibue ne: kakuena mukanda mukuabu wa kale uvuabu batentule bimpe menemene bu Bible to.” Nunku tudi bashindike ne: malu atudi tubalamu lelu adi afumina kudi Yehowa Muenaye. Yehowa ke Muena “dipa dionso dimpe ne dipa dionso dipuangane.” (Yak. 1:17) Bible ndimue dia ku mapa matambe buimpe adiye mutupeshe. Dipa didi ditulongesha bualu kampanda bua muntu udi mudifile, didi dileja mudiye mumanye majinga etu ne mutumanye bimpe. Ke mudibi kabidi bua Mufidi wa Bible. Patudi tutangila dipa edi bimpe, tudi tulonga malu a Yehowa a bungi. Tudi tulonga mudiye mutumanye bimpe ne mudiye mumanye majinga etu. w23.02 2-3 §3, 4
Dinayi dia 16/5
Buloba nebuwule tente bushuwa ne dimanya dia Yehowa.—Yesh. 11:9.
Dituku diatuadijabu kubisha bantu ku lufu pa buloba apa mu bukokeshi bua Kristo bua bidimu tshinunu, nedikale dituku dimpe dia katshia! Bonso badi bafuishe balela babu, batu ne dijinga dikole dia kubamona kabidi. Yehowa pende udi nadi. (Yobo 14:15) Elabi meji disanka dikala nadi bantu pa buloba bujima patuilanganabu ne balela babu babishabu ku lufu. “Bakane,” badi ne mêna abu mu mukanda wa muoyo, ‘nebabishibue ku lufu bua muoyo.’ (Bien. 24:15; Yone 5:29) Pamuapa balela betu ba bungi nebikale munkatshi mua bantu badi bapetulula muoyo kumpala pabishabu bantu ku lufu pa buloba apa. Bualu bukuabu, bantu “badi kabayi bakane,” bu mudi aba bavua kabayi bapete mpunga mukumbane wa kumanya Yehowa ne kumuenzela mudimu ne lulamatu kumpala kua kufuabu, nebabajule bua “dibishibua ku lufu dia dilumbuluisha.” Nebikengele ne: balongeshe bantu bonso babishibua ku lufu. (Yesh. 26:9; 61:11) Ke bualu kayi nebikengele ne: kuenzeke mudimu mutambe bunene wa dilongesha utu katshia kawuyi muanji kuenzeka.—Yesh. 11:10. w22.09 20 §1, 2
Ditanu dia 17/5
Yeye udi Nzambi udi ne muoyo.—Dan. 6:26.
Yehowa wakaleja muvuaye ku mutu kua bakokeshi bonso badisange. Wakaluangena bena Isalele, kubambuluishaye bua kubutula tshimuku tshia bakalenge ba bena Kanâna 31 ne bua kuangata bitupa binene bia maloba bia mu Buloba Bulaya. (Yosh. 11:4-6, 20; 12:1, 7, 24) Yehowa wakaleja musangu mukuabu mudiye ku Mutu kua bionso! Pavua Nebukadenesâ mukalenge wa Babilona mudiuwuje ne diambu bua ‘bukole ne makanda ende ne bua butumbi ne bunême biende’ pamutu pa kuitaba ne budipuekeshi buonso ne: Yehowa ke udi ukumbanyina butumbi, Nzambi wakamuvuija mupale. Pakajika dipala, ‘wakasamuna Mutambe Bunene,’ kushishaye kumvua ne: “bukokeshi bua [Yehowa] mbukokeshi bua tshiendelele.” Wakamba kabidi ne: “Kakuena muntu udi mua kumupangisha” to. (Dan. 4:30, 33-35) Mufundi wa misambu wakamba ne: “Tshisamba tshia diakalenga ntshidi Nzambi watshi muikale Yehowa, bantu badiye musungule bu tshintu tshiende yeye.” (Mis. 33:12) Bushuwa, ebu mbualu buimpe menemene budi butusaka bua kulama muoyo wetu mutoke kudi Yehowa! w22.10 15-16 §13-15
Disambombo dia 18/5
Dîyi diebe mbulelela.—Mis 119:160.
Mêyi a buprofete a bungi akadi makumbane adi akolesha dishindika dietu dia ne: malu adi Nzambi mutulaye kumpala eku neakumbane. Tudi tumvua anu bu muimbi wa misambu wakalomba Yehowa ne: “Ndi njinga lupandu luebe bikole, bualu dîyi diebe nditekemena dianyi.” (Mis. 119:81) Ku diambuluisha dia Bible, Yehowa mmutupeshe ne bulenga buonso “matuku atshilualua mimpe ne ditekemena.” (Yel. 29:11) Katuena tupeta ditekemena dia matuku atshilualua aa ku bukole buetu to, kadi mpatudi tueyemena milayi ya Yehowa. Tuikalayi tulonga mêyi a buprofete a mu Bible bimpe bua tutungunuke ne kukolesha dieyemena dietu mu Dîyi dia Nzambi. Bua kumanya tshijadiki tshikuabu tshidi mua kutusaka bua kueyemena Bible, mona malu mimpe atu bantu batu batumikila mibelu idimu bapeta. (Mis. 119:160) Tshilejilu, bena dibaka bakavua pa kushipa dibaka diabu bakadi mpindieu ne disanka bualu bavua batumikile mibelu ya mu Bible. Bana babu badi ne disanka bua mudibu bakole mu dîku dia bena Kristo mudi baledi babanange ne babatabalela.—Ef. 5:22-29. w23.01 5 §12, 13
Dia lumingu dia 19/5
Nusanke mu ditekemena.—Lomo 12:12.
Ela meji a mukadi dikumbana dia milayi idi mu Dîyi dia Nzambi dikuambuluishe wewe. Tshilejilu, Yezu uvua mulaye ne: Tatu wende neakupeshe biudi nabi dijinga. (Mat. 6:32, 33) Uvua mukujadikile kabidi ne: Yehowa neakupeshe nyuma muimpe paudi umulombayi. (Luka 11:13) Yehowa mmukumbaje milayi eyi. Pamuapa udi uvuluka milayi mikuabu idiye mukumbaje bua bualu buebe. Tshilejilu, mmulaye bua kukufuila luse, bua kukusamba, ne bua kukudiisha mu nyuma. (Mat. 6:14; 24:45; 2 Kol. 1:3) Paudi wela meji a malu akadi Nzambi mukuenzele, bidi bikolesha ditekemena diebe bua malu akuenzelaye kumpala eku. Tudi batuishibue ne: Yehowa neakumbaje malu adiye mulaye, anu muvua muimbi wa misambu mufunde ne: “Wa diakalenga mmuntu . . . udi ne ditekemena diende mu Yehowa Nzambi wende . . . Utu ushala anu ne lulamatu.”—Mis. 146:5, 6. w22.10 27 §15; 28 §17
Dimue dia 20/5
Yehowa neakenke pambidi pebe.—Yesh. 60:2.
Dîyi dia buprofete divua diakula bua diakajilula ntendelelu mukezuke didi ditutangila lelu anyi? Eyowa! Mushindu kayi? Katshia ku 1919 P.Y., bantu miliyo ya bungi mbumbuke ku bupika bua Babilona Munene, nsangilu wa bitendelelu bia dishima. Mbaye nabu muaba mutambe buimpe, mupite Buloba Bulaya buvua bena Isalele babuele. Bantu aba mbabuele mu Mparadizu wa mu nyuma. (Yesh. 51:3; 66:8) Katshia ku 1919 P.Y., bela manyi badi mu Mparadizu wa mu nyuma. Mu kupita kua matuku, bantu bavua ne ditekemena dia kusomba pa buloba, tuambe ne: “mikoko mikuabu,” mbabuele pabu mu ditunga dia mu nyuma edi mudibu ne masanka a bungi a kudi Yehowa. (Yone 10:16; Yesh. 25:6; 65:13) Mparadizu wa mu nyuma udibu udi pa buloba bujima. Ke bualu kayi lelu, tuetu tutua ntendelelu mukezuke mpanda, nansha bikale muaba kayi pa buloba apa, tudi mu Mparadizu wa mu nyuma eu. w22.11 11-12 §12-15
Dibidi dia 21/5
Yehowa wanyi, wewe kuenaku katshia ku bikondo bia tshiendelele anyi? Nzambi wanyi, Wa Tshijila wanyi, wewe kutu ufua to.—Hab. 1:12.
Bitu bikukolela bua kuitaba ne: Yehowa utuku “bua kashidi ne tshiendelele anyi”? (Yesh. 40:28) Biobi nanku, manya ne: kuena nkayebe to. Elihu wakamba bua Yehowa ne: “Bungi bua bidimu biende mbukole mua kubujingulula.” (Yobo 36:26) Dibenga kumvua bualu kampanda kadiena dileja ne: bualu abu mbua dishima to. Tshilejilu, tuetu katuyi tumvua bimpe mutu butoke butokesha, kabiena biumvuija ne: butoke kabutuku to. Bia muomumue, tuetu bantu katuena mua kumvua menemene tshidi tshienza bua Yehowa ikale anuku to. Kadi kabiena biumvuija ne: Nzambi katuku bua kashidi to. Bulelela budi butangila Mufuki wetu kabuena bulondeshila malu atudi tukumbana kumvua ne atudi katuyi mua kumvua to. (Lomo 11:33-36) Yeye ukavuaku kumpala kua bintu bionso bia mu diulu ne pa buloba kuikalaku, kabidi ne kumpala kua dîba ne mitoto. Eyowa, ukavuaku kumpala kua ‘kubalulaye diulu.’—Yel. 51:15. w22.12 2-3 §3, 4
Disatu dia 22/5
Disambila dianyi dikale bu musenga wa manananshi.—Mis. 141:2.
Kutu misangu idibu mua kutulomba bua kusambila pa muaba wa bakuabu. Tshilejilu, muanetu wa bakaji udi ulombola dilonga dia Bible udi mua kulomba muanetu wa bakaji mukuabu udibu nende bua kuenza disambila. Bu mudi muanetu wa bakaji eu kayi pamuapa mumanye mulongi bimpe, udi mua kujinga ne: enze nansha disambila dia ndekelu. Dîba adi udi mua kudienza bipepele bilondeshile majinga a mulongi. Badi mua kulomba muanetu wa balume bua kusambila mu tshisangilu tshia mudimu wa buambi anyi mu tshisangilu tshia tshisumbu. Bana betu badibu bapesha diakalenga edi, mbimpe bikale bavuluke tshipatshila tshia bisangilu. Katuena tusambila bua kubela bena mu tshisumbu anyi kufila mamanyisha to. Bua bisangilu bietu bia bungi, musambu ne disambila bitu biangata minite itanu, nunku ki mbimpe muanetu udi wenza disambila, nangananga dia ntuadijilu, ikale ne “mêyi a bungi” to.—Mat. 6:7. w22.07 24 §17, 18
Dinayi dia 23/5
Nenumvue bakula bua mvita ne ngumu ya mvita. Dimukayi bua kanupampakanyi to, bualu malu aa adi ne bua kuenzeka, kadi nshikidilu ki mmuanji kulua to.—Mat. 24:6.
Yezu ukavua muambe ne: mu matuku a ku nshikidilu, nekuikale bipupu bia masama “ku muaba ne ku muaba.” (Luka 21:11) Bua tshinyi kumanya bualu ebu kudi kutupetesha ditalala? Bualu dibudika dia bipupu bia masama kaditu ditukemesha to. Tudi tumanya ne: malu aa adi enzeka anu mukavua Yezu muambe. Nunku netutumikile mubelu uvua Yezu mupeshe bantu ba mu matuku a ku nshikidilu wa ne: “Dimukayi bua kanupampakanyi to.” Kakuyi mpata, tshipupu tshia disama tshidi mua kutunyangila amue malu atutu tuenza patshibidilu, kadi katulekedi tshitupangisha bua kuikala kudilongela ne kubuela mu bisangilu to. Malu akadi mafikile bana betu bakuabu adi mu mikanda yetu ne mu filme yetu adi atuvuluija ne: bena Kristo netu bakuabu badi anu ne lulamatu nansha mudibu pabu ne ntatu ya muomumue. w22.12 17 §4, 6
Ditanu dia 24/5
[Bantu bonso] badi ne bikondo bidi malu abatulukila.—Muam. 9:11; MNZ.
Yakoba wakaleja patoke muvuaye munange muanende Jozefe bikole menemene. (Gen. 37:3, 4) Bua bualu abu, bakulu ba Jozefe kutuadija kumumvuila mukawu. Pakapetabu mushindu, bakamupana kudi kasumbu kakuabu ka bangenda mushinga bena Midiyana. Bangenda mushinga abu bakaya nende ntata wa kilometre nkama ya bungi batangile nende mu Ejipitu muakamupanabu pabu kudi Potifâ mfumu munene wa balami ba Pâlo. Nsombelu wa Jozefe wakashintuluka mu mupodi wa dîsu. Uvua muana munanga wa tatuende, mpindieu ukadi mupika mushadile bikole wa muena Ejipitu. (Gen. 39:1) Imue misangu, tutu tutuilangana ne ntatu itu “ifikila bantu bonso.” (1 Kol. 10:13) Tudi kabidi mua kutuilangana ne ntatu anu bualu tudi bayidi ba Yezu. Tshilejilu, badi mua kutupuekeshisha milongo, kutuluisha, anyi mene kutukengesha bua ditabuja dietu. (2 Tim. 3:12) Nansha wewe mu lutatu lua mushindu kayi, Yehowa udi mua kukuambuluisha bua malu ebe ende bimpe. w23.01 14-15 §3, 4
Disambombo dia 25/5
Muaba udi kawuyi nkunyi, kapia kadi kajima.—Nsu. 26:20.
Imue misangu tutu tumvua bua kuleja muena Kristo netu tshilema tshidiye mutuenzele. Kadi mbimpe tuanji kudiela nkonko eyi: ‘Ndiku mumanye malu onso muvuawu menzeke anyi?’ (Nsu. 18:13) ‘Bidiku mua kuikala ne: kavua ne meji a kunnyingalaja anyi?’ (Muam. 7:20) ‘Nkadiku panyi muenze tshilema tshia nunku anyi?’ (Muam. 7:21, 22) ‘Meme mumuleje tshilema tshiende, tshiakulundula kapia pamutu pa kukajima anyi?’ Tuetu bakebe dîba dia kudiela nkonko ya nunku, netufike ku dimona ne: dinanga ditudi banange muanetu neditusake bua kulengulula tshilema atshi. Yonso wa kutudi udi uleja mudiye muyidi mulelela wa Yezu padiye unanga bena Kristo nende nansha bobu bamuenzela bilema. Tuetu banangangane, bantu bakuabu badi mua kumona ne: tudi mu tshitendelelu tshilelela, ne badi mua kulua kutendelela Yehowa pamue netu. Tudisuikayiku bua kutungunuka ne kunangangana, bualu dinanga ke tshimanyinu tshia bena Kristo balelela. w23.03 31 §18, 19
Dia lumingu dia 26/5
Nzambi udi dinanga.—1 Yone 4:8.
Bible udi utuambuluisha bua kumanya ne: dinanga ke ngikadilu mutambe bunene wa Yehowa. Bu mudi Yehowa mutunange, ki mmufundishe malu mapite bungi menemene atudi katuyi nawu dijinga to. (Yone 21:25) Yehowa mmutunange kabidi padiye uyukila netu mu mushindu udi uleja ne: udi ututua mushinga. Ki mmutuelele mulongolongo wa mikenji mu Bible idi ileja menemene tshitudi mua kuenza mu bibadi bionso bia nsombelu wetu to. Kadi udi utulondela malu malelela avua menzeke, mêyi a buprofete mimpe ne mibelu idi ituambuluisha bua kuangata mapangadika mimpe. Ke mushindu udi Dîyi dia Nzambi ditusaka bua kumunanga ne kumutumikila ne muoyo wetu wonso. Bible udi uleja ne: Yehowa udi ututabalela bikole. Mushindu kayi? Dîyi diende ndiuwule tente ne malu adibu balondamu adi aleja mudi bantu bumvua. Tudi mua kufuana bantu badibu bakuile mu Bible bualu bavua ‘badiumvua anu bu mututu tudiumvua petu.’ (Yak. 5:17) Bualu bua mushinga budi ne: patudi tumona mushindu uvua Yehowa ubenzela malu, tudi tumvua bimpe mudiye ne “dinanga dikole menemene ne luse.”—Yak. 5:11. w23.02 6 §13-15
Dimue dia 27/5
Nulame bieledi bienu bia meji, nuikale badimuke!—1 Pet. 5:8.
Mukanda wa ndekelu wa mu Bible udi utuadija ne mêyi aa: “Buakabuluibua bua Yezu Kristo, buvua Nzambi mumupeshe, bua kuleja bapika bende malu adi ne bua kuenzeka mu katupa kîpi emu.” (Buak. 1:1) Nunku tudi ne dijinga dikole dia kumanya malu adi enzeka panu ne mudiwu akumbaja mêyi a buprofete a mu Bible. Pamuapa tudi tuzuka bua kulondelangana malu aa. Patudi tuakula bua mêyi a buprofete mbimpe tuepuke kubuka malu. Bua tshinyi? Bualu katuena basue kuamba bualu nansha bumue budi mua kukebesha matapuluka mu tshisumbu to. Tshilejilu, tudi mua kumvua balombodi ba panu bamba mudibu bajinga kujikija bimvundu kampanda ne kubueja ditalala ne bupole. Pamutu pa kutuadija kuamba ne: malu adibu bamba au adi akumbaja mêyi a buprofete adi mu 1 Tesalonike 5:3, mbimpe tuikale bamanye ngumvuilu mupiamupia wa mvese au. Tuetu tuamba malu adi mu mikanda idi bulongolodi bua Yehowa bupatule, tudi tuenza bua bena mu tshisumbu bikale mu buobumue anyi mu “lungenyi lumue.”—1 Kol. 1:10; 4:6. w23.02 16 §4, 5
Dibidi dia 28/5
Banda pa kabalu kebe bua bualu bua bulelela ne budipuekeshi ne buakane, tshianza tshiebe tshia balume netshienze malu a kukema.—Mis. 45:4.
Bua tshinyi udi munange Yezu Kristo? Yezu mmunange bulelela, budipuekeshi, ne buakane. Wewe munange bulelela ne buakane, bidi bileja ne: udi munange kabidi Yezu Kristo. Ela meji a muvua Yezu muakuile bulelela ne buakane ne dikima dionso. (Yone 18:37) Mmunyi muvua Yezu muleje ne: uvua ne budipuekeshi? Malu avua Yezu wenza avua aleja mudiye ne budipuekeshi. Tshilejilu, uvua upesha Tatuende butumbi buonso pamutu pa kudipeshabu. (Mâko 10:17, 18; Yone 5:19) Udi umvua bishi bua budipuekeshi buende abu? Kabienaku bikusaka bua kunanga Muana wa Nzambi ne kumuidikija anyi? Bushuwa bidi nanku. Bua tshinyi Yezu udi ne budipuekeshi? Bualu mmunange Tatuende muena budipuekeshi ne udi umuidikija. (Mis. 18:35; Eb. 1:3) Kabienaku bikusemeja pabuipi ne Yezu udi ne ngikadilu ya buena ya Yehowa anyi? w23.03 3-4 §6, 7
Disatu dia 29/5
Nekuikale dibishibua dia bantu ku lufu, dia bakane ne dia badi kabayi bakane.—Bien. 24:15.
Bible udi wakula bua bisumbu bibidi bia bantu babishabu ku lufu bikale ne ditekemena dia kusomba ne muoyo kashidi pa buloba, tshia “bakane” ne tshia “badi kabayi bakane.” “Bakane” mbantu bavua benzele Yehowa mudimu ne lulamatu pavuabu ne muoyo. Kadi “badi kabayi bakane” mbantu bavua kabayi benzele Yehowa mudimu to. Bu mudibu babisha bena mu bisumbu bibidi ebi ku lufu, tudi mua kuamba ne: mêna abu mmafunda mu mukanda wa muoyo anyi? “Bakane” kumpala kua kufuabu, mêna abu akavua mafunda mu mukanda wa muoyo. Bavua baakupule pavuabu bafue anyi? Tòo, bualu batshidi ne “muoyo” mu meji a Yehowa. Yehowa “kena Nzambi wa bafue, kadi ngua badi ne muoyo, bualu ku mêsu kuende, buonso buabu badi ne muoyo.” (Luka 20:38) Abi bidi biumvuija ne: papeshilulabu bakane muoyo pa buloba, mêna abu neikale mu mukanda wa muoyo, tshibi banji kuafunda ne “kreyon.”—Luka 14:14. w22.09 16 §9, 10
Dinayi dia 30/5
Yehowa Nzambi wakangata muntu au, kumutekaye mu budimi bua Edene bua kubudima ne bua kubulama.—Gen. 2:15.
Yehowa uvua musue bua bintu bidiye mufuke bikale bisankisha Adama. Pavuaye mumufuke uvua mumuteke mu Mparadizu mulenga, kumupeshaye mudimu wa kumulama ne kumualabaja. (Gen. 2:8, 9) Ela meji disanka divua Adama mua kuikala mumvue pavuaye umona mamiinu atoloka ne bilongo bisampila. Bushuwa Adama uvua mupete diakalenga dia dikema dia kulama budimi bua Edene. Yehowa uvua mumupeshe kabidi mudimu wa kuinyika nyama mêna. (Gen. 2:19, 20) Yeye nkayende uvua mua kuinyika nyama yonso ayi mêna, kadi wakapesha Adama mudimu au. Kakuyi mpata, kumpala kua Adama kuinyika nyama mêna, uvua wanji kuyilonga bimpe menemene, utangila muvuayi yenza malu ne bikadilu biayi. Uvua ne bua kuikala usanka bikole pavuaye wenza nanku. Bushuwa biakamupetesha mpunga wa kuvudija dianyisha diende bua meji adi nawu Tatu wende, ne bua bintu bilenga bia katshia bivuaye mufuke. w23.03 15 §3
Ditanu dia 31/5
Nebuzaze makalenge aa onso ne nebuatuishe ku ndekelu, ne buobu nkayabu nebushalaku kashidi.—Dan. 2:44.
Bukokeshi bua Grande-Bretagne ne États-Unis budibu baleja kudi makasa a lupingu lunene mbukokeshi bua ndekelu bua pa buloba bujima bukavua Bible muleje. (Dan. 2:31-33) Kakuena bukokeshi bukuabu bua pa buloba bujima buapingana pa muaba wabu to. Kadi nebushiye muaba ku Armagedone pikala Bukalenge bua Nzambi mua kubuzaza pamue ne mbulamatadi yonso ya bantu. (Buak. 16:13, 14, 16; 19:19, 20) Mmushindu kayi udi dîyi dia buprofete edi dituambuluisha? Dîyi dia buprofete didi mu mukanda wa Danyele didi ditupesha tshijadiki tshikuabu tshia ne: tudi mu tshikondo tshia ku ndekelu. Kudi bidimu bipite pa 2500 bivua Danyele mudianjile kuamba ne: panyima pa bukokeshi bua Babilona, bakokeshi bakuabu ba pa buloba bujima banayi bavua ne bua kuikala ne buenzeji bukole pa bantu ba Nzambi. Wakaleja kabidi ne: ku makokeshi onso aa, bukokeshi bua pa buloba bujima bua Grande-Bretagne ne États-Unis buvua ne bua kuikala bua ndekelu. Abi bidi bitukolesha ne bitupesha ditekemena dia ne: mu matuku makese emu Bukalenge bua Nzambi nebubutule makokeshi onso a bantu butubutu ne bobu ke buashala bukokesha buloba bujima. w22.07 4 §9; 5 §11, 12