Ngondo 6
Disambombo dia 1/6
Mubidi wanyi mmubuikila kudi bikusu ne dikatshi dia manyanu; dikoba dianyi ndiuwule tente ne disama dia mbâmba ne tufina.—Yobo 7:5.
Yobo uvua mu malanda masheme ne Yehowa. Uvua ne dîku dinene divua mu buobumue, uvua ne bubanji bua bungi ne uvua ne nsombelu muimpe. (Yobo 1:1-5) Kadi anu mu dituku dimue tshianana, wakajimija bintu pakuamba bionso. Tshia kumpala, wakajimija bimuna biende. (Yobo 1:13-17) Pashishe bana bende bonso kufua. Anji elabi meji bungi bua kanyinganyinga ne dibungama bivua Yobo ne mukajende bumvue, ne muvuabu badiumvue bashikile pavuabu babambile ne: bana babu bonso 10 bavua bafue ku tshipupu! Ke bualu kayi Yobo wakadipanda bilamba mufue mu muadi, kudilekelelaye ne panshi! (Yobo 1:18-20) Satana wakaluisha kabidi makanda a mubidi a Yobo, kumutuaye disama dia bundu. (Yobo 2:6-8) Kuvua tshikondo tshivua bantu ba muaba uvua Yobo musombele bamunemeka bikole. Bavua balua kumulomba mibelu. (Yobo 31:18) Kadi apa bakavua bamuepuka. Ukavua mulue muntu wa kuipatabu anyi kubengabu kudi bana babu, balunda bende banene, too ne kudi bena mudimu bende yeye!—Yobo 19:13, 14, 16. w22.06 21 §5, 6
Dia lumingu dia 2/6
Mu dinanga, tukolayi mu malu onso.—Ef. 4:15.
Panyima pa batismo, tuetu bonso tutu basue kutumikila mubelu uvua mupostolo Paulo mupeshe bena kuitabuja nende ba mu Efeso. Uvua mubakankamije bua kulua ‘bantu bakole.’ (Ef. 4:13) Mu mêyi makuabu, uvua ubakankamija bua ‘batungunuke ne kuya kumpala.’ Ukadi munange Yehowa bikole. Kadi udi mua kumunanga kabidi bikole menemene. Mushindu kayi? Mupostolo Paulo mmuleje mushindu umue mu Filipoyi 1:9. Paulo wakasambila bua dinanga dia bena Filipoyi ‘divulangane kabidi bikole menemene.’ Nunku bua diodi kuvulangana mushindu eu bidi bikengela tupete “dimanya dijalame ne dijingulula dionso dia malu.” Tuetu bamanye Yehowa bikole, netutambe kumunanga ne kuanyisha bumuntu buende ne mushindu udiye wenza malu. Netutambe kupeta dijinga dikole dia kumusankisha. Katuakujinga bua kuenza bualu budi bumunyingalaja to. Tudi tuditatshisha bua kujingulula tshidi disua diende ne kudienza. w22.08 2-3 §3, 4
Dimue dia 3/6
Buakabuluibua bua Yezu Kristo, buvua Nzambi mumupeshe, bua kuleja bapika bende malu adi ne bua kuenzeka mu katupa kîpi emu.—Buak. 1:1.
Malu adi mu mukanda wa Buakabuluibua ki mmafundila bantu bonso to, mmatufundila tuetu bena mudimu ba Nzambi badi badilambule kudiye. Bu mutudi bantu ba Nzambi, kabiena ne bua kutukemesha bua kumvua ne: tudi petu tuambuluisha mu dikumbana dia mêyi a buprofete adi mu mukanda udi ukoka ntema eu to. Mupostolo Yone wakaleja tshikondo tshivua mêyi a buprofete au ne bua kukumbana. Wakamba ne: “Ku bukole bua nyuma ngakadisangana mu dituku dia Mukalenge.” (Buak. 1:10) “Dituku dia mukalenge” ditshivua kule tshikondo tshivua Yone mufunde mêyi aa, bu mu 96 P.Y. (Mat. 25:14, 19; Luka 19:12) Kadi bilondeshile mêyi a buprofete adi mu Bible, dituku adi diakatuadija mu 1914 pavua Yezu mulue Mukalenge mu diulu. Kutuadijila mu tshidimu atshi, mêyi a buprofete a mu Buakabuluibua adi atangila bantu ba Nzambi akabanga kukumbana. Bushuwa, lelu tudi mu “dituku dia Mukalenge” adi!—Buak. 1:3. w22.05 2 §2, 3
Dibidi dia 4/6
Bakakuata nyama wa luonji pamue ne muprofete wa dishima.—Buak. 19:20.
Bakabela bonso babidi ne muoyo mu dijiba dia kapia didi ditema ne sufre. Nunku nebabutule bena lukuna bena tshididi aba anu patshidibu benza midimu yabu apu. Mmunyi mudi bualu ebu butuambuluisha? Tuetu bena Kristo tudi ne bua kuikala ne lulamatu kudi Nzambi ne kudi Bukalenge buende. (Yone 18:36) Katubuelakanyi mu malu a tshididi to. Kadi dibenga kubuelakana mu malu a tshididi didi mua kuikala bualu bukole kutudi, bualu mbulamatadi ya panu idi ituenzeja bua tudifile bua kuyitua nyama ku mikolo, mu mêyi ne mu bienzedi. Bantu badi batshina, bitaba bua kutua mbulamatadi mpanda badi bapeta tshimanyinu tshia nyama wa luonji. (Buak. 13:16, 17) Pabi muntu yonso udi upeta tshimanyinu tshia nyama wa luonji, Yehowa kakumuanyisha to, ne neapangile muoyo wa tshiendelele. (Buak. 14:9, 10; 20:4) Nunku bidi ne mushinga wa bungi bua yonso wa kutudi angate dipangadika dikole dia kubenga kubuelakana mu malu a tshididi nansha bobu batuenzeja mushindu kayi! w22.05 10-11 §12, 13
Disatu dia 5/6
Udiku mumone muntu udi mupiluke mu mudimu wende anyi? Yeye neimane kumpala kua bakalenge; kakuimana kumpala kua bantu tshianana to.—Nsu. 22:29.
Tshipatshila tshimue tshiudi mua kudifundila ntshia kulonga mua kulua mupiluke mu bualu kampanda. Tuetu bavudije dimanya dietu, netuikale bakumbane bua kuenza bia bungi mu mudimu wa Yehowa. Anji ela meji a bungi bua benji ba mudimu badibu nabu dijinga bua kuibaka Nzubu ya Betele, Nzubu ya mpuilu, ne Nzubu ya Bukalenge. Ba bungi ba kudibu bavua bapete mamanya adibu nawu au mu dienza mudimu pamue ne bana betu badi bapiluke mu mudimu au. Lelu eu, bana betu ba balume ne ba bakaji badi benda balonga bua kupeta mamanya adi akengedibua, bua kuikala kulama Nzubu ya mpuilu ne Nzubu ya Bukalenge bimpe. Mu mushindu eu ne mu mikuabu kabidi, Yehowa Nzambi “Mukalenge wa tshiendelele,” ne Kristo Yezu “Mfumu wa . . . bamfumu,” badi bakuata mudimu ne benji ba mudimu badi bapiluke bua kuenza malu a dikema. (1 Tim. 1:17; 6:15) Tudi basue kudifila bikole ne kukuata mudimu ne mamanya atudi nawu bua kutumbisha Yehowa, pamutu pa tuetu kuditumbisha tuetu nkayetu.—Yone 8:54. w22.04 24 §7; 25 §11
Dinayi dia 6/6
Makuta adi bukubi.—Muam. 7:12.
Solomo uvua ne bubanji bua bungi menemene, ne uvua musombele mu nzubu mulenga wa dikema. (1 Bak. 10:7, 14, 15) Kadi Yezu yeye uvua ne bintu bikese bia ku mubidi ne kavua ne nzubu wa kusombela to. (Mat. 8:20) Nansha nanku, bonso babidi bavua ne nkatshinkatshi bua bintu bia ku mubidi bualu meji abu avua afumina muaba umue, kudi Yehowa Nzambi. Solomo uvua mutuishibue ne: makuta adi atuambuluisha bua kupeta bintu bia mu nsombelu bitudi nabi dijinga ne bikuabu bikese bidi bitusamina muoyo. Nansha muvua Solomo mubanji amu wakamona ne: kudi bintu bivua ne mushinga wa bungi menemene kupita makuta. Tshilejilu, wakafunda ne: “Mbimpe kusungula dîna dimpe [anyi “lumu luimpe,” dim.] pamutu pa bubanji bua bungi.” (Nsu. 22:1) Solomo wakamona kabidi ne: bantu badi banange makuta kabena nangananga ne disanka bua bidibu nabi to. (Muam. 5:10, 12) Mmutudimuije bua katueyemenyi makuta ne muoyo mujima bualu nansha tuetu ne makuta bungi kayi, adi mua kupepuka ne lukasa luonso.—Nsu. 23:4, 5. w22.05 21 §4, 5
Ditanu dia 7/6
Yehowa mmuindile ne lutulu luonso bua kunuleja bulenga, ne yeye neajuke bua kunuleja luse. Bualu Yehowa udi Nzambi wa kulumbuluisha kuakane. Ba diakalenga mbonso badi batungunuka ne kumutekemena.—Yesh. 30:18.
Patudi tuelangana meji a malu mimpe atudi nawu mpindieu, malanda etu ne Yehowa adi akola. Kuelangana kabidi meji a malu mimpe adi Yehowa mutulamine nekulame ditekemena dietu dia kumuenzela mudimu bua kashidi dilelela kutudi. Bionso ebi nebituambuluishe bua kuenzela Yehowa mudimu ne disanka dia bungi mpindieu. Yehowa “neajuke” bua bualu buetu pabutulaye bulongolodi bubi ebu. Tudi bashindike ne: Yehowa, “Nzambi wa kulumbuluisha kuakane” kakuanyisha bua bulongolodi bua Satana kushalabu nansha dituku dimue dia pa mutu bilondeshile tshidi buakane bulomba to. (Yesh. 25:9) Tuetu bonso ne Yehowa tudi bindile ne lutulu bua dituku dia dipikudibua adi difike. Mu dindila tshikondo atshi, tudi badisuike bua kutungunuka ne kuangata diakalenga dia kusambila ne mushinga wa bungi, tulonga Dîyi dia Nzambi, tuditumikila, ne tuelangana meji a malu mimpe atudi nawu. Tuetu tuenza nunku, Yehowa neatuambuluishe bua kunanukila ne disanka mu mushindu utudi tumutendelela. w22.11 13 §18, 19
Disambombo dia 8/6
Kulekedi dilongesha dia mamuebe.—Nsu. 1:8.
Nansha mudibu kabayi bumvuije mu Bible muakapita malu pavuabu babatize Timote, tudi mua kudifuanyikijila mu lungenyi mushindu wakasanka mamuende Eunike dituku adi. (Nsu. 23:25) Uvua mulongeshe muanende bua kunanga Yehowa ne Muanende Yezu Kristo, nansha muvuabi bikole. Baledi ba Timote kabavua mu tshitendelelu tshimue bonso babidi to. Tatuende uvua muena Greke, mamuende ne kakuende bavua bena Yuda. (Bien. 16:1) Timote uvua mua kuikala utshivua muana wa tshitende pavua Eunike ne Loyi babuele mu tshitendelelu tshia bena Kristo. Kadi tatuende yeye kakabuelamu to. Mpindieu ntshitendelelu kayi tshivua Timote ne bua kusungula? Bamamu bena Kristo batu banange bena mu mêku abu. Dijinga diabu dikole ditu dia kuambuluisha bana babu bua badie bulunda bushême ne Yehowa. Nzambi wetu pende utu wanyisha mutubu badifila bikole bua kulongesha bana. (Nsu. 1:8, 9) Yehowa udi wambuluisha bamamu ba bungi bua balongeshe bana babu bua kumunanga ne kumuenzela mudimu. w22.04 16 §1-3
Dia lumingu dia 9/6
Nzambi wakateka bualu ebu mu mioyo yabu bua kukumbajabu lungenyi luende.—Buak. 17:17.
Mu matuku makese emu, Yehowa neateke mu mioyo ya bakokeshi ba malu a tshididi meji a “kukumbajabu lungenyi luende.” Ntshinyi tshienzeka? Bakokeshi ba malu a tshididi, tuambe ne: “bakalenge dikumi,” nebakudimukile malongolodi a dishima a malu a ntendelelu bua kuabutula. (Buak. 17:1, 2, 12, 16) Ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: dibutuka dia Babilona Munene dikadi pabuipi? Bua kuandamuna lukonko elu, mbimpe tuvuluke ne: kuvua tshitupa tshia tshimenga tshia Babilona wa kale tshivua tshinyunguluka kudi musulu wa Pelata uvua utshikuba. Mukanda wa Buakabuluibua udi ufuanyikija miliyo ya bantu badi batua Babilona Munene mpanda ne “mâyi.” (Buak. 17:15) Udi uleja kabidi ne: mâyi au avua ne bua ‘kuma,’ bileja ne: bitendelelu bia dishima bia pa buloba bujima bivua ne bua kujimija bantu ba bungi badi babitua mpanda. (Buak. 16:12) Dîyi dia buprofete edi ndikumbane lelu bualu bantu ba bungi mbapatuke mu bitendelelu bia dishima ne mbabange kukeba muaba udi mua kubambuluisha bua kujikija malu adibu nawu. w22.07 5-6 §14, 15
Dimue dia 10/6
Muntu udi kayi ufuilangana luse, nebamulumbuluishe kakuyi luse. Luse ludi lupita dilumbuluisha bukole.—Yak. 2:13.
Kufuilangana luse kudi kuleja mutudi ne dianyisha. Mu tshilejilu tshivua Yezu mufile, wakafuanyikija Yehowa ne mukalenge kampanda uvua mulekeele umue wa ku bapika bende dibanza dinene divuaye nadi bualu kavua ne mushindu wa kudifuta to. Kadi mupika uvuaye mufuile luse au wakapanga yeye mua kumvuila mupika nende mukuabu luse, kumufutshishaye dibanza, dine adi dia tumakuta tukese. (Mat. 18:23-35) Yezu uvua ulongesha tshinyi muaba eu? Tuetu ne dianyisha dilelela bua mudi Yehowa muikale netu luse lua bungi, nebitusake bua kufuila bakuabu luse. (Mis. 103:9) Tshibumba tshia Nsentedi kampanda tshiakaleja bualu ebu kukadi bidimu, tshiamba ne: “Nansha tuetu tufuila bantu netu luse misangu bungi kayi, kabiakukumbanangana ne bungi bua luse ludi Nzambi mutuleje ku diambuluisha dia Kristo to.” Nebabuikidile bafuidianganyi ba luse. Yehowa udi ubuikidila bantu badi bafuilangana luse. (Mat. 5:7) Yezu wakaleja bualu ebu patoke pakalongeshaye bayidi bende mua kusambila.—Mat. 6:14, 15. w22.06 10 §8, 9
Dibidi dia 11/6
Ku diambuluisha dia muanebe, bisamba bionso bia pa buloba nebipete dibenesha buabi biobi.—Gen. 22:18.
Yezu wakalua pa buloba bu muntu. Uvua muleje ngikadilu ya Tatu wende bimpe menemene. (Yone 14:9) Nunku ku diambuluisha diende, tudi bafike ku dimanya Yehowa Nzambi ne ku dimunanga. Malongesha a Yezu ne buludiki budiye utupesha padiye ulombola tshisumbu tshia bena Kristo bidi bituambuluisha lelu. Mmutulongeshe bua kuikala ne nsombelu udi utuambuluisha bua Yehowa kutuanyisha. Ditapibua dia Yezu ku tshikankanyi, mmumue ne: lufu luende, didi dituambuluisha tuetu bonso. Pakabishibua Yezu ku lufu, wakalambula mushinga wa mashi ende adi “atulengeja ku mpekatu yonso,” wakaafila bu mulambu mupuangane. (Yone 1:7) Udi mpindieu Mukalenge wa butumbi udi kayi mua kufua. Mu katupa kîpi emu, Yezu neazaze mutu wa Satana. (Gen. 3:15) Pabutulabu Satana, bena lulamatu nebumvue disulakana dia bungi be! Patutshidi bindile tshikondo atshi, katuteketshi to. Nzambi wetu nNzambi wa kueyemena. Neapeteshe “bisamba bionso bia pa buloba” mabenesha bungi kabuyi kubala. w22.07 18 §13; 19 §19
Disatu dia 12/6
Katuena mua kuepuka makenga a nunku to.—1 Tes. 3:3.
Bua tshinyi mbimpe tuikale badiakaje bua kushintulula malu patudi tudifundila bipatshila? Bualu katuena bajadike tshidi mua kuenzeka pashishe to. Tuangatabi tshilejilu etshi: Mupostolo Paulo uvua muambuluishe mu dienza dia tshisumbu tshipiatshipia mu tshimenga tshia Tesalonike. Kadi baluishi bakamuenzeja bua kumbuka mu tshimenga atshi. (Bien. 17:1-5, 10) Bu Paulo mushale anu mu tshisumbu atshi, uvua uteka bena Kristo nende mu njiwu. Nansha nanku, kavua mulekele kubambuluisha to. Wakibidilangana ne nsombelu mupiamupia au. Pashishe wakatuma Timote bua kuambuluisha bena Kristo bapiabapia abu bua bakoleshe ditabuja diabu. (1 Tes. 3:1, 2) Bena Tesalonike bavua ne bua kuikala bumvue disanka dia bungi. Tshivua tshifikile Paulo ku Tesalonike tshidi mua kutulongesha. Tudi mua kuikala ne tshipatshila tshia kupeta mudimu kampanda mu bulongolodi, kadi nsombelu ulua kushintuluka bitupangisha mua kutshikumbaja. (Muam. 9:11) Biobi bikuenzekele nanku, itaba bua kudifundila tshipatshila tshikuabu tshiudi mua kukumbaja. w22.04 25-26 §14, 15
Dinayi dia 13/6
Muntu udi utungunuka ne kunanukila mu diteta ngua diakalenga.—Yak. 1:12.
Yehowa utu utusamba ku diambuluisha dia ditekemena didiye mutupeshe bua matuku atshilualua. Tuakulayi bua ngenyi mikese tshianana ya mu Bible idi mua kutusamba patudi tupeta ntatu. Yehowa udi utujadikila mu Bible ne: kakuena tshintu, nansha ntatu mikole, ‘tshiatupandulula ku dinanga diende’ to. (Lomo 8:38, 39) Udi utujadikila kabidi ne: “Udi pabuipi ne bonso badi bamubila” mu disambila. (Mis. 145:18) Yehowa udi utuambila ne: tuetu bamueyemene, tudi mua kutantamena lutatu kayi luonso, ne tudi mene mua kupeta disanka dîba ditudi ne lutatu. (1 Kol. 10:13; Yak. 1:2) Dîyi dia Nzambi didi dituvuluija ne: ntatu yetu nya tshitupa tshîpi, kadi difutu didiye utupesha didi dishala kashidi. (2 Kol. 4:16-18) Yehowa mmutulaye ne dishindika dionso ne: neabutule eu udi mukebeshe ntatu yonso itudi nayi, ke Satana Diabolo, pamue ne bantu badi bidikija ngenzelu yende mibi ya malu. (Mis. 37:10) Udi mukuate imue mvese idi ikolesha yakuambuluisha bua kutantamena ntatu idi mikuindile kumpala eku anyi? w22.08 11 §11
Ditanu dia 14/6
Tungunukayi ne kuelela malu aa meji.—Filip. 4:8.
Udiku udiebeja bua kumanya ni udi mua kukumbana bua kutungunuka ne kutumikila mikenji miakane ya Yehowa dituku dionso peshi tshidimu tshionso anyi? Yehowa udi ulaya ne: buakane buetu nebuikale “bu mavuala a mbuu.” (Yesh. 48:18) Difuanyikije wewe musombe ku muelelu wa mbuu mualabale mutangile mudi mavuala adikupa, enda alondangana. Muaba uudi musombele mu ditalala au, udi mua kusamisha mutu bua ne: dimue dituku mavuala au adi mua kuimana anyi? Tòo! Manya ne: neatungunuke anu ne kudikupa. Buakane buebe budi anu bu mavuala a mbuu au! Mushindu kayi? Paudi ne dipangadika dia kuangata, anji ela meji bua tshidi Yehowa musue ne: wenze; pashishe utshienze. Nansha dipangadika diudi wangata dikale dikole mushindu kayi, Tatu webe wa dinanga neikale anu nebe, ukuambuluisha bua wikale anu mushindame tshishiki ne bua wenze malu bilondeshile mikenji yende ya buakane dituku dionso.—Yesh. 40:29-31. w22.08 30 §15-17
Disambombo dia 15/6
Diakamue padi bidimu tshinunu bijika, nebapatule Satana mu buloko buende.—Buak. 20:7.
Nebapatule Satana mu buloko ku ndekelu kua bidimu 1000. Dîba adi ke diakebaye bua kupambuisha bantu bapuangane. Mu diteta adi, bantu bapuangane bonso bikala pa buloba nebapete mpunga wa kuleja mudibu banemeka dîna dia Nzambi ne batua bukokeshi buende mpanda. (Buak. 20:8-10) Malu enza yonso wa kudibu mu diteta adi ke aleja ni bidi bikengela kufunda dîna diende bua kashidi mu mukanda wa muoyo. Nekuikale bamue bantu, bungi butudi katuyi bamanye, bafuana Adama ne Eva, babenga bukokeshi bua Yehowa. Tshiabafikila ntshinyi? Buakabuluibua 20:15 udi utuambila ne: “Muntu yonso uvuabu kabayi basangane mufunda mu mukanda wa muoyo wakedibua mu dijiba dia kapia.” Bushuwa, nebabutule bantomboji abu bonso bua kashidi. Kadi bantu bapuangane ba bungi nebashale ne lulamatu mu diteta dia ndekelu edi. w22.09 23-24 §15, 16
Dia lumingu dia 16/6
Nuenu kanuyi batengudibue bilondeshile tshilele tshia Mose, kanuena mua kupandishibua to.—Bien. 15:1.
Bamue bena Kristo ba mu tshisumbu tshia mu bidimu lukama bia kumpala bakasumisha bua bantu ba mu bisamba bia bende bavua balue bena Kristo batengudibue, pamuapa bua bena Yuda kabakudi bibi bua bualu buabu. (Gal. 6:12) Mupostolo Paulo wakabenga mmuenenu au, kuosha ne munu muîku; kadi pamutu pa yeye kusumisha anu ne: bitabe mmuenene wende, didipuekesha diakamusaka bua kutuma tshilumbu atshi kudi bapostolo ne bakulu bavua ku Yelushalema. (Bien. 15:2) Tshivuaye muenze atshi tshiakambuluisha bena Kristo abu bua kulama disanka ne ditalala mu tshisumbu. (Bien. 15:30, 31) Matandu makole owu majuke, mbimpe tukebe buludiki kudi bantu badi Yehowa muteke bua kulama tshisumbu bua ditalala dikale anuku. Misangu ya bungi, tudi mua kusangana buludiki bua mu Bible mu mikanda yetu anyi mu malu makuabu adi bulongolodi buetu butufundila. Tuetu tutamba kutumikila mêyi a kulonda atudi tupetamu, katuyi tuimanyina pa mmuenenu wetu wa malu, tudi tuenza bua ditalala dikale mu tshisumbu. w22.08 22 §8, 9
Dimue dia 17/6
Mulunda mulelela udi uleja dinanga mu bikondo bionso.—Nsu. 17:17.
Kutu bikondo bitutu tumvua mua kuambila mulunda wetu wa pa muoyo malu atudi nawu. Imue misangu kabitu bipepele to. Pamuapa mbualu katutu ne tshibidilu tshia kuambila muntu mukuabu mutudi tudiumvua, ne mbualu bidi mua kututonda bikole menemene tuetu balue kumvua ne: mulunda wetu au mmuambile bakuabu tshituvua bamuambile. Kadi tudi ne disanka dia bungi bua mutudi ne bana betu batudi mua kuambila itudi nayi batuishibue ne: kabakuambila bantu to. Bakulu badi bamanyike bua dilama malu masokoka badi “muaba wa kusokomena tshipepele, muaba wa kupengama” bua bena Kristo nabu. (Yesh. 32:2) Tudi bamanye ne: tudi mua kuyukila nabu badilekelele, batuishibue ne: malu atudi tubambila kaakumanyika kudi bakuabu to. Katuena tubenzeja bua batuambile malu adibu ne bua kulama masokoka to. Bualu bukuabu, tudi tuanyisha bakaji ba bakulu bualu kabatu bakeba ne: babayabu babambile malu masokoka a bakuabu to. Mu bulelela, mukulu yeye kayi muambile mukajende malu a bena Kristo bakuabu, mbimpe be! w22.09 11 §10, 11
Dibidi dia 18/6
Meme ndi Nzambi. Nentumbishibue munkatshi mua bisamba.—Mis. 46:10.
Tudi batuishibue ne: Yehowa neapandishe batendeledi bende ba lulamatu mu “dikenga dinene” dialua. (Mat. 24:21; Dan. 12:1) Ke tshienzaye pikala bisamba bidisange, bidibu babikila ne: Goga wa ku Magoga biluisha bantu badi balamate Yehowa, bibaluisha ne tshikisu tshionso. Nansha muikala bisamba bidisange ebi bienza ne matunga 193 adi enza Bulongolodi bua matunga masanga, kabiakukumbanangana ne Udi ku Mutu kua Bionso ne biluilu biende bia mu diulu to! Yehowa udi ulaya ne: “Meme nenditumbishe, nendijidile ne nendimanyishe ku mêsu kua bisamba bia bungi; nunku bobu nebafike ku dimanya ne: meme ndi Yehowa.” (Yeh. 38:14-16, 23) Diluisha dikala Gog mua kuluisha bantu ba Nzambi nedifikishe ku mvita ya Armagendone. Yehowa neabutule “bakalenge ba pa buloba bujima budi bantu basombele.” (Buak. 16:14, 16; 19:19-21) Kadi ‘anu bena bululame ke basomba pa buloba, ne bantu badi balama muoyo mutoke.’—Nsu. 2:21, dim. w22.10 16-17 §16, 17
Disatu dia 19/6
[Nzambi] mmusue bua bantu ba mishindu yonso bapandishibue ne bafike ku dimanya dijalame dia bulelela.—1 Tim. 2:4.
Katuena mua kumona mu mioyo yabu to, anu “Yehowa [ke] udi ukonkonona malu adi mu meji.” (Nsu. 16:2) Mmunange bantu ba mishindu yonso, ba miaba mishilangane. Yehowa udi kabidi utukankamija bua ‘tunzulule mioyo yetu bikole.’ (2 Kol. 6:13) Dijinga dietu ndia kunanga bena mu dîku dietu dia mu nyuma bonso, ki ndia kubalumbuluisha to. Abi bidi biumvuija kabidi ne: katuena ne bua kulumbuluisha bantu badi pambelu pa tshisumbu to. Tuetu tuamba bua mulela wetu udi kayi Ntemu ne: “Bua eu kakulua mutendeledi wa Yehowa to,” mbimpe anyi? Tòo, tuetu tuamba nanku, tudi tulua bena dikamakama, ne tudimona bakane bapite bakuabu. Yehowa utshidi upesha “bantu ba miaba yonso” mpunga wa bobu kunyingalala bua malu abu mabi. (Bien. 17:30) Ikala uvuluka misangu yonso ne: muntu udi udimona muakane mupite bakuabu, ku mêsu kua Yehowa ki mmuakane to. Dinanga ditudi banange mikenji ya Yehowa ya buakane divudijaku disanka dietu, dituambuluishaku kabidi bua kuikala tshilejilu tshimpe kudi bakuabu bua bibambuluishe bua kutunanga tuetu ne Nzambi wetu bikole. w22.08 31 §20-22
Dinayi dia 20/6
Bulelela nebamanye ne: muprofete uvua munkatshi muabu.—Yeh. 2:5.
Tudi bamanye ne: tudi mua kupeta buluishi patudi tuenza mudimu wetu wa diyisha. Buluishi ebu budi mua kuvula bikole kumpala eku. (Dan. 11:44; 2 Tim. 3:12; Buak. 16:21) Kadi tudi ne dishindika dia ne: Yehowa neatuambuluishe mudibi bikengela. Bua tshinyi? Yehowa utu anu wambuluisha batendeledi bende bua kukumbaja midimu yabu, nansha yoyi mikole. Tukonkononayi nsombelu wa muprofete Yehezekele, uvua muyishe bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu mu Babilona. Mbantu ba mushindu kayi bavua Yehezekele uyisha? Yehowa wakamba muvuabu bena “tshishiku,” ba “mioyo mipape,” ne “bantomboji.” Bavua benzelangana bibi bu mêba ne bavua bakebelangana njiwu bu tuminyiminyi. Ke bualu kayi Yehowa wakambila Yehezekele misangu ne misangu ne: ‘Kutshinyi to!’ (Yeh. 2:3-6) Yehezekele uvua ukokesha bua kukumbaja mudimu wende wa diyisha bualu 1) Yehowa ke uvua mumutume, 2) nyuma muimpe uvua mumupeshe bukole, ne 3) mêyi a Yehowa avua makoleshe ditabuja diende. w22.11 2 §1, 2
Ditanu dia 21/6
Dituku diwawudia neufue bulelela.—Gen. 2:17.
Pa kumbusha bantu, Yehowa kavua mufuke bintu bikuabu bionso bidi ne muoyo pa buloba bua bishale ne muoyo kashidi to. Wakapesha bantu diakalenga dia kushala ne muoyo kashidi. Yehowa mmutufuke kabidi ne dijinga dikole dia kuikala anu muoyo. Bible udi wamba bua bantu ne: Nzambi ‘mmuteke lungenyi lua dikalaku tshiendelele mu muoyo wabu.’ (Muam. 3:11) Abu mbumue bua ku malu adi enza bua tumone lufu bu muena lukuna. (1 Kol. 15:26) Patutu tusama bikole, tutu tushala bavunge maboko bindile lufu anyi? Tòo. Pa tshibidilu, tutu tuya kudi munganga anyi pamuapa tunua buanga bua disama dijike. Mu bulelela tutu tuenza tshionso tshia kuenza bua katufu to. Kabidi patutu tufuisha muntu nansha yeye muana anyi mukole, tutu tumvua bibi tushala ne kanyinganyinga matuku a bungi. (Yone 11:32, 33) Bushuwa, Mufuki wetu wa dinanga kavua mua kutupesha dijinga ne bukole bua kuikala anu ne muoyo bu yeye kayi mulongolole bua bantu bashale ne muoyo kashidi to. w22.12 3 §5; 4 §7
Disambombo dia 22/6
Tshisumbu tshijima tshia bana benu badi pa buloba tshidi tshituilangana ne makenga a muomumue.—1 Pet. 5:9.
Bena Kristo netu ba bungi badi mua kuikala basama, ne buôwa, anyi badiumvua nkaya mu matuku makole aa. Ikala udienzeja bua kuyukila ne bena Kristo nebe. Tshipupu tshia disama tshidi mua kuenza bua tuikale bashilangane ntanta ne bakuabu, nansha patudi tutuilangana ne bena Kristo netu. Dîba dia nanku, tudi mua kumvua anu bu mupostolo Yone. Uvua ujinga kumona mulunda wende Gayo mpala ne mpala. (3 Yone 13, 14) Kadi Yone wakajingulula ne: bua tshikondo kampanda kavua mua kumonangana nende to. Nunku Yone wakenza tshivuaye mua kukokesha, kumufundilaye mukanda. Wewe kuyi ne mpunga wa kuya kumonangana ne bena Kristo nebe, dienzeja bua kuyukila nabu mu mishindu mikuabu. Wewe uyukila nabu, kuakutamba kudiumvua nkaya to, ne newikale ne ditalala. Wewe umvua malu akusamisha mutu, uyukile ne bakulu, ne witabe mibelu mimpe yakupeshabu.—Yesh. 32:1, 2. w22.12 17-18 §6, 7
Dia lumingu dia 23/6
Mfumu wa Jozefe wakamuangata, kumueleshaye mu buloko, muaba uvuabu balamina bena buloko ba mukalenge bavuabu bakuata.—Gen. 39:20.
Bible udi uleja kabidi ne: bakasuika makasa a Jozefe ne nkanu ne bakela nshingu wende mu milonda bua tshikondo kampanda. (Mis. 105:17, 18) Nsombelu wende wakanyanguka bikole. Mupika uvuabu beyemena ukadi mpindieu muena buloko wetu wa patupu eu. Udiku pebe utuilangana ne nsombelu mukole udi wenda unyanguka anu kunyanguka nansha muudi musambile ne muoyo mujima anyi? Bidi mua kuenzeka. Yehowa katu utuepula ku ntatu mu bulongolodi budi Satana ukokesha ebu to. (1 Yone 5:19) Tshidibi, ikala mutuishibue ne: mmumanye bimpe menemene lutatu luudi nalu, ne udi ukutabalela. (Mat. 10:29-31; 1 Pet. 5:6, 7) Bualu bukuabu, mmulaye ne: “Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese.” (Eb. 13:5) Yehowa udi mua kukuambuluisha bua kunanukila nansha nsombelu webe yeye umueneka ne: kakuakana to. w23.01 16 §7, 8
Dimue dia 24/6
Nzambi wetu . . . neamubuikidile mu mushindu mualabale.—Yesh. 55:7.
Bible udi utujadikila ne: Nzambi wetu kakutulekela patudi tuenza bilema to. Bena Isalele bakenzela Yehowa mpekatu misangu ne misangu; kadi Yehowa uvua ubafuila luse pavuabu banyingalala ne muoyo mujima. Bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bavua bamanye pabu ne: Nzambi uvua mubanange bikole. Mupostolo Paulo wakasengelela bena kuitabuja nende ku bukole bua nyuma bua ‘kufuila muntu uvua muenze mpekatu munene kadi munyingalale luse ne kumukolesha.’ (2 Kol. 2:6, 7; 1 Kol. 5:1-5) Bidi bikemesha bikole bua muvua Yehowa kayi mubenge batendeledi bende anu bualu bavua benze bilema. Kadi wakabambuluisha ne dinanga dionso, kubapingajaye mu njila, ne kubalombaye bua bapingane kudiye. Mmulaye ne: neenzele benji ba mpekatu bonso badi banyingalala lelu bia muomumue. (Yak. 4:8-10) Bible udi uleja ne: Nzambi udi ne meji, udi ne buakane, ne udi dinanga. Mukanda au udi utujadikila ne: Yehowa mmusue tumumanye. Mmusue tulue balunda bende. w23.02 7 §16, 17
Dibidi dia 25/6
Nudi nuenza bimpe panudi nuteyaku ntema.—2 Pet. 1:19.
Kudi malu mimpe adi atusaka bua kuteya ntema ku malu adi enzeka panu bua kumona mudiwu akumbaja mêyi a buprofete a mu Bible. Tshilejilu, Yezu wakatela mulongolongo wa malu masunguluke adi mua kutuambuluisha bua kumanya ne: nshikidilu wa ndongoluelu wa Satana eu ukadi pabuipi. (Mat. 24:3-14) Mupostolo Petelo wakatukankamija bua kuteya ntema ku dikumbana dia mêyi a buprofete bua ditabuja dietu dishale anu dikole. (2 Pet. 1:20, 21) Mmusue bua tuikale ne nkatshinkatshi patudi tukonkonona mêyi a buprofete a mu Bible. Udi utulomba bua ‘kulama dikalaku dia dituku dia Yehowa mu meji etu bimpe.’ (2 Pet. 3:11-13) Bua tshinyi? Ki mbualu tudi basue kumanya ‘dituku ne dîba’ dialua Armagedone to, kadi mbualu tudi basue kuenza malu bimpe ne dîba didi ditushadile bua kuikala ne ‘bienzedi bia tshikadilu tshia tshijila ne bienzedi bia dilamata Nzambi.’ (Mat. 24:36; Luka 12:40) Tudi basue kuikala ne bikadilu bimpe ne kutuishibua ne: tudi tudienzeja bua kuenzela Yehowa mudimu bualu tudi bamunange bikole. Tudi ne bua kuikala badimuke bua kushala anu ne dishindika edi. w23.02 16 §4, 6
Disatu dia 26/6
Ndi ne mikoko mikuabu . . . yoyi payi ndi ne bua kulua nayi munda.—Yone 10:16.
Kudi malu adi bantu ba mu “mikoko mikuabu” ne bua kuenza bua kubuela mu Mparadizu. Mbimpe tuleje dianyisha bua malu adi Yezu mutuenzele. Tshilejilu, tutu tuenzela bena Kristo bela manyi malu mimpe bua kuleja mutudi bamunange. Yezu wakamba ne: nealumbuluishe bena mu mikoko mikuabu bilondeshile malu adibu benzela bela manyi. (Mat. 25:31-40) Tudi mua kubatua mpanda mu mudimu wa diyisha ne divuija bantu bayidi. (Mat. 28:18-20) Katuindidi bua kulua bantu badi Yehowa wanyishila bua kubuela mu Mparadizu anu patuabuelamu to. Kutuadijila ku mpindieu, mbimpe tuikale bena bululame mu ngakuilu ne mu bienzedi ne tuikale ne nkatshinkatshi mu nsombelu wetu. Tuikale ne lulamatu kudi Yehowa, kudi muena dibaka netu, ne kudi bena Kristo netu. Tuetu tutumikila mikenji ya Yehowa bimpe patutshidi mu bulongolodi bubi ebu, nebikale bipepele bua tuetu kuyitumikila mu Mparadizu. Tudi kabidi mua kupeta mamanya ne imue ngikadilu bua kuleja ne: tudi tudilongolola bua kubuela mu Mparadizu. w22.12 11-12 §14-16
Dinayi dia 27/6
Muntu yonso udi munnange nebamunange kudi Tatu wanyi.—Yone 14:21.
Tudi banange Yezu bu Mukalenge wetu bualu mMukokeshi muimpe. Yehowa nkayende ke uvua mulongeshe Muanende ne mumuteke bua kukokesha. (Yesh. 50:4, 5) Elabi kabidi meji bua bungi bua malu avua Yezu ne bua kuikala mudipangishe bua kutuleja dinanga. (Yone 13:1) Bu mudiye Mukalenge wetu, mbikumbane bua kumunanga. Wakumvuija ne: udi ubikila bantu badi bamunange ne: mbalunda bende, bualu badi batumikila mikenji yende. (Yone 14:15; 15:14, 15) Ndiakalenga dia dikema dia kuikala mulunda wa Muana wa Yehowa! Tudi tuitaba ne: Yezu mmupuangane, mmuena budipuekeshi anu bu Tatuende. Tudi balonge ne: wakadiisha bantu bavua ne nzala, kukolesha bavua batekeshibue mu mikolo, ne kuondopaye too ne bavua basama. (Mat. 14:14-21) Tudi tumona mudiye ulombola tshisumbu lelu. (Mat. 23:10) Tudi bamanye ne: bu mudiye Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi, neenze bia bungi kupita apu. Mmunyi muudi mua kuleja ne: udi mumunange? Mpaudi ulonda tshilejilu tshiende. Bua kutuadija kuenza nanku, udi mua kudilambula kudi Yehowa ne kubatijibua. w23.03 4 §8, 10
Ditanu dia 28/6
Bandishayi mêsu enu mu diulu, numone. Udi mufuke bintu ebi nnganyi?—Yesh. 40:26.
Yehowa wakafuka bintu bia bungi bidi bikemesha mu diulu, pa buloba ne mu mâyi; buonso buabi bidi bitulongesha malu ende. (Mis. 104:24, 25) Anji elabi meji mushindu udiye mutufuke. Wakatufuka ne dijinga dia kuikala kuanyisha bintu bilenga bia mu bufuki. Wakatufuka kabidi mu mushindu wa ne: tuikale tuanyisha bintu bishilashilangane bidiye mufuke ne kabidi biumvuilu bietu bitanu ebi: lumonu, lumvu, kulenga, lulabulu, ne lununku. Bible udi uleja bualu bukuabu bua mushinga budi butusaka bua kubandila bufuki. Bufuki budi butulongesha ngikadilu ya Yehowa. (Lomo 1:20) Tshilejilu, bandila bintu bia mu bufuki, umone mudi Yehowa mubienze bilenga bia dikema. Bidiku bileja mudi Nzambi ne meji anyi? Elabi meji a biakudia bishilashilangane bitutu tudia. Bidi bileja patoke mudi Nzambi munange bukua bantu. Patudi tujingulula ngikadilu ya Yehowa ku bintu bidiye mufuke, tudi tufika ku dimumanya bimpe ne bidi bitusaka bua kusemena pabuipi nende. w23.03 16 §4, 5
Disambombo dia 29/6
Nshindamenu muine wa dîyi diebe mbulelela—Mis. 119:160.
Bu mudi bulongolodi ebu buenda bunyanguka anu kunyanguka, nebikale bikole menemene bua kueyemena Dîyi dia Nzambi. Bantu badi mua kutuadija kutusaka bua kuikala ne dielakana dia ne: malu adi mu Bible ki mmalelela ne Yehowa ki mmuteke mupika wa lulamatu udi mudimuke bua kutulombola to. Kadi tuetu bikale ne dishindika dia ne: Dîyi dia Yehowa ditu anu bulelela, netukandamene tshintu tshionso tshialuisha ditabuja dietu. ‘Netudisuike bua kutumikila mêyi a Yehowa ne mikandu biende bikondo bionso, too ne ku ndekelu.’ (Mis. 119:112) ‘Katuakumvua bundu’ bua kuambila bakuabu bulelela ne kubakankamija bua babutumikile to. (Mis. 119:46) Netunanukile mu nsombelu mikole menemene too ne mu dikengeshibua bikale ne “lutulu ne disanka.” (Kolos. 1:11; Mis. 119:143, 157) Bulelela budi butuambuluisha bua tuikale ne dishindika ne batukije. Budi butupetesha ditekemena dia matuku atshilualua mimpe patuadija Bukalenge bua Nzambi kukokesha pa buloba. w23.01 7 §16, 17
Dia lumingu dia 30/6
Ndi nnupesha mukenji mupiamupia ne: nunangangane; anu bu mundi mununange, nuenu penu nunangangane.—Yone 13:34.
Butuku kumpala kua Yezu kufua, wakasambila mutantshi mule bua bayidi bende, ulomba Tatu wende bua ‘abalame bua bualu bua mubi.’ (Yone 17:15) Yezu uvua munange bayidi bende bushuwa! Ukavua pa kukenga bikole pa muaba wabu. Uvua uditatshisha bikole bua bualu buabu. Bua kuidikija Yezu, katutangidi anu majinga etu nkayetu to, tuikalayi ne tshibidilu tshia kusambila bua bena Kristo netu. Tuetu tuenza nanku, tudi tutumikila mukenji wa Yezu wa kunangangana ne tuleja Yehowa mutudi banange bena Kristo netu bikole. Kusambila bua bena Kristo netu, ki nkupitshisha dîba to. Dîyi dia Nzambi didi dituambila ne: “Disengelela dia muntu muakane didi diambuluisha bikole.” (Yak. 5:16) Bena Kristo netu badi dijinga ne masambila etu bualu badi batuilangana ne ntatu ya bungi. w22.07 23-24 §13-15