Ngondo wa 7
Dimue dia 1/7
Ikala tshilejilu kudi bena lulamatu mu ngakuilu.—1 Tim. 4:12.
Tshipedi tshitudi natshi tshia kuakula ndipa dia kudi Nzambi wetu udi mutunange. Kadi, bakanyanga dipa dia kudi Nzambi edi. Satana Diabolo wakashima Eva, nanku dishima adi diakafikisha bantu ku mpekatu ne ku dipanga bupuangane. (Gen. 3:1-4) Adama wakenza malu bibi ne tshipedi tshiende tshia diakula, kuelaye Eva tshilumbu pambidi bua mibi yende yeye, kutshielaye too ne Yehowa pende. (Gen. 3:12) Kayina wakashima Yehowa panyima pa yeye mumane kushipa muanabu Abele. (Gen. 4:9) Filme ya bungi idiku lelu eu itu payi ne ndambu wa ngakuilu mubi. Mu kalasa, balongi batu bateleja mêyi mabi, bantu bakulumpe pabu baateleja miaba yabu ya midimu. Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kudisangana tukadi petu ne ngakuilu mubi bualu tudi tutamba kumumvua kudi bantu. Tuetu bena Kristo, dijinga dietu ndia kusankisha Yehowa; nunku mukana muetu kamuena ne bua kupatuka mêyi mabi nansha. Mbimpe tuikale tukuata mudimu bimpe ne dipa dia diakula bua kutumbisha Nzambi. w22.04 4 §1-3
Dibidi dia 2/7
Kanuena mua kuikala bapika ba Nzambi ne ba Biuma popamue to.—Mat. 6:24.
Yezu uvua ne nkatshinkatshi bua bintu bia ku mubidi. Uvua munange biakudia ne biakunua. (Luka 19:2, 6, 7) Musangu mukuabu wakenza tshishima, kupatula mvinyo muimpe menemene. Tshivua [tshishima tshia kumpala] tshia ku bishima biende. (Yone 2:10, 11) Dituku divuaye mufue, uvua muvuale tshilamba tshia mushinga mukole. (Yone 19:23, 24) Kadi Yezu kakalekela bintu bia ku mubidi bilua bintu bia mushinga mukole menemene mu nsombelu wende nansha. Wakalongesha ne: tuetu tukeba Bukalenge bua Nzambi kumpala, Yehowa neenze bua tupete bitudi nabi dijinga. (Mat. 6:31-33) Ditumikila mibelu ya meji idi itangila makuta ndiambuluishe bana betu ba bungi. Tuakule bua muanetu wa balume mujike, diende Daniel. Udi wamba ne: “Pamvua tshitende, ngakapandija bua malu a mu nyuma ashale malu a mushinga mukole mu nsombelu wanyi.” Bu muvuaye mupepeje nsombelu wende, wakafila dîba diende ne mamanya ende mu midimu ya bungi ya mu bulongolodi. Udi wamba kabidi ne: “Kakuena bungi bua makuta budi mua kukumbanangana ne masanka adi Yehowa mumpeshe to.” w22.05 21-22 §6, 7
Disatu dia 3/7
[Yehowa] mmunubikile bua kupatuka mu mîdima kubuela mu butoke buende bua dikema.—1 Pet. 2:9.
Tuetu ne tshibidilu tshia kulonga Bible ne mikanda idi imumvuija, bidi bileja ne: tudi banange bulelela. Mu bulelela, nansha tuetu ne matuku makese mu bulelela anyi a bungi, tudi anu ne malu makuabu a kulonga. Nansha mudi kulonga kukole, bidi ne mushinga bua kudienzeja. Tuetu bonso katutu banange kubala malu ne kualonga to. Kadi Yehowa udi utulomba bua ‘kutungunuka ne kukeba’ bulelela ne ‘kukeba bikole’ bua kubumvua bimpe. (Nsu. 2:4-6) Patudi tuedienzeja bikole, nebituambuluishe misangu yonso. Corey udi wamba bua dibala diende dia Bible ne: uvua wanji wimanyina pa mvese umue. Udi umvuija ne: “Ntu mbala dimanyisha dionso dia kuinshi, ntangila ne mvese yonso idibu baledile, ne ngenza makebulula makuabu. . . . Mushindu wa didilongela eu mmumpeteshe malu a bungi!” Nansha tuetu tudilongela mushindu eu anyi mu mushindu mukuabu, patudi tufila dîba dietu ne tudienzeja bua kulonga Bible, bidi bileja mutudi ne dianyisha bua bulelela bua mu Bible.—Mis. 1:1-3. w22.08 17 §13; 18 §15, 16
Dinayi dia 4/7
Mvua ku luseke luende bu muena mudimu mupiluke. Mvua muntu uvuaye nangananga mutambe kunanga ku dituku ku dituku; mvua nsanka kumpala kuende dîba dionso.—Nsu. 8:30.
Pavua Yezu pa buloba, uvua utela bia mu bufuki bua kulongesha bayidi bende malu a Tatuende. Mona malu makese avuaye mulongeshe. Yehowa mmunange muntu yonso. Mu Muyuki wa pa mukuna, Yezu wakakoka ntema ya bayidi bende ku bintu bibidi bia mu bufuki bivua ba bungi bamona bu bintu tshianana ebi: munya ne mvula. Bintu ebi bitu biambuluisha bikole bua tuetu kuikala ne muoyo. Yehowa uvua mua kubenga kubipesha bantu badi kabayi bamutendelela to. Kadi bu mudiye ne dinanga, udi ulokeshila bantu bonso mvula ne ubatemeshila munya. (Mat. 5:43-45) Yezu wakambila bayidi bende malu aa bua kubalongesha ne: Yehowa mmusue bua tunange muntu yonso. Dîba dionso ditudi tumona kuulu kulenga kua dikema padi dîba dibuela anyi mvula uloka bua kutalaja buloba, mbimpe tuvuluke ne: Yehowa mmunange bantu bonso. Tshilejilu tshiende tshidi tshitusaka bua kuyisha bantu bonso bua kuleja mutudi petu babanange. w23.03 17 §9, 10
Ditanu dia 5/7
Ngakakema bikole.—Buak. 17:6.
Ntshinyi tshiakakemesha mupostolo Yone? Mmukaji uvua mubande pa nyama wa luonji mukunze. Badi bamuamba ne: “ndumba munene” ne bamubikila ne: “Babilona Munene.” Udi wenda “masandi” ne “bakalenge ba pa buloba.” (Buak. 17:1-5) Nnganyi udi “Babilona Munene”? Mukaji eu kena uleja bulongolodi bua malu a tshididi to, bualu badi bamba ne: udi wenda masandi ne bamfumu ba malu a tshididi ba pa buloba. (Buak. 18:9) Udi udienzeja bua kulombola bakokeshi aba, mmumue ne: mmubabande pa nyima mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi. Bualu bukuabu, kena uleja malu a bungenda mushinga bua lukuka a mu buloba bua Satana to. Malu a bungenda mushinga aa badi baabikila owu mu Bible ne: “bangenda mushinga ba pa buloba.” (Buak 18:11, 15, 16) Babilona wa kale ke uvua tshimamuende wa ntendelelu wa dishima. Nunku Babilona Munene udi uleja mishindu yonso ya ntendelelu wa dishima. Mu kuamba kuimpe, nnsangilu wa bitendelelu bia dishima bia pa buloba bujima.—Buak. 17:5, 18. w22.05 11 §14-16
Disambombo dia 6/7
Muena lukuna wenu, Diabolo, udi utambakana bu ntambue udi ukungula, ukeba bua kudia muntu.—1 Pet. 5:8.
Kudi misangu idi mamu mua kudiebeja bikala bana bende mua kusungula bua kuenzela Yehowa mudimu. Baledi mbamanye mudi bulongolodi bua Satana ebu bunyanga meji a bana. Bualu bukuabu, bamamu ba bungi badi ne lutatu lua badikoleshila bana tatuabu kayiku, anyi tatuabu kayi ntemu to. Ki nganu baledi batu ne bena mabaka nabu kabayi batendelela Yehowa batu batuilangana ne lutatu lua kulongesha bana bua bafike ku dinanga Yehowa to. Nansha mu baledi batu batendelela Yehowa bonso babidi, bakuabu batu pabu ne lutatu lua kuambuluisha bana bua bafike ku dinanga Yehowa. Nansha wewe mu nsombelu wa mushindu kayi, kupampakanyi to. Yehowa neakuambuluishe. Udi mua kuyukila ne baledi bakuabu badi bapiluke mu dilongesha dia bana bua bakupeshe ngenyi mimpe ya mua kulongesha ne bintu bia kulongesha nabi mu ntendelelu wa mu dîku. (Nsu. 11:14) Yehowa udi kabidi mua kukuambuluisha bua umanye mua kuyukila ne bana bebe. Mulomba akuambuluishe bua umanye mua kubela nkonko yabafikisha ku dikuambila bidi mu lungenyi luabu ne meji adibu nawu munda muabu.—Nsu. 20:5. w22.04 17 §4, 7; 18 §9
Dia lumingu dia 7/7
Ndi ntungunuka ne kusambila bua dinanga dienu ditungunuke ne kuvulangana kabidi bikole menemene pamue ne dimanya dijalame ne dijingulula dionso dia malu.—Filip. 1:9.
Tudi mua kunanga Yehowa bikole menemene tuetu bamanye Muanende bimpe, bualu Muanende eu udi uleja ngikadilu ya Tatuende mu bupuangane buonso. (Eb. 1:3) Mushindu mutambe buimpe wa kumanya Yezu ngua kulonga malu a mu Evanjeliyo inayi. Biwikala kuyi ne tshibidilu tshimpe tshia kubala Bible dituku dionso, kuenaku mua kutuadija nansha mpindieu anyi? Paudi ubala miyuki idi yakula bua Yezu, funda malu a pa buawu adi atangila ngikadilu yende. Tshilejilu, uvua muntu wa kukuatshila malu; uvua wambula bana mu maboko ne dinanga dionso. (Mâko 10:13-16) Uvua wenza bua bayidi bende badiumvue bimpe muaba uvuaye; bavua badiumvua badilekelele bua kumuambila muvuabu bumvua. (Mat. 16:22) Eu ke mushindu uvua Yezu widikija Tatuende wa mu diulu. Yehowa utu kabidi muntu wa kukuatshila malu menemene. Tudi mua kumusambila. Patudi tusambila, tudi mua kumuambila yonso itudi nayi mu muoyo. Tudi batuishibue ne: kakutuangata bibi to. Mmutunange, ne udi ututabalela.—1 Pet. 5:7. w22.08 3 §4, 5
Dimue dia 8/7
Wewe, Yehowa, udi muimpe ne udi mudiakaje bua kubuikidilangana.—Mis. 86:5.
Bu mudi Yehowa muikale Mufuki wetu, mmumanye malu onso adi atutangila. Anji elabi meji! Mmumanye kalu ne kalu ka muntu yonso pa buloba apa. (Mis. 139:15-17) Nunku udi umona bilema bionso bitudi bapiane kudi baledi betu. Mmumanye kabidi too ne malu onso adi matufikile adi menze bua tuikale tshitudi atshi. Dimanya didi Yehowa mumanye bantu edi didi dimusaka bua kuenza tshinyi? Didi dimusaka bua kutuenzela malu ne luse. (Mis. 78:39; 103:13, 14) Yehowa mmuleje ne: udi ne dijinga dikole dia kutufuila luse. Mmumanye ne: bua malu avua muntu wa kumpala, Adama muenze, tuetu bonso tudi bedibue mulawu wa mpekatu ne lufu. (Lomo 5:12) Kakuvua mushindu wa tuetu kudiumbushila mulawu au anyi kuwumbushila muntu mukuabu to. (Mis. 49:7-9) Kadi Nzambi wetu wa dinanga wakatuleja luse, kulongololaye malu bua kutupetesha budikadidi. Yone 3:16 udi uleja ne: Yehowa wakatuma Muanende umuepele mulela bua kutufuila.—Mat. 20:28; Lomo 5:19. w22.06 3 §5, 6
Dibidi dia 9/7
Muntu muimpe udi udienzela bimpe.—Nsu. 11:17.
Nebabuikidile bafuidianganyi ba luse. Yehowa wakaleja bualu ebu patoke mu mêyi avuaye muambile muena mudimu wende Yobo. Mêyi mashile avua Elifaza, Biledada, ne Sofâ bambe avua matape Yobo ku muoyo bikole. Yehowa kuambilaye Yobo bua asambile bua bualu buabu. Pakenza Yobo nanku, Yehowa wakamubenesha. (Yobo 42:8-10) Kulaminangana munda nkudienzela bibi. Yehowa mmusue bua tumbushe bujitu bua dilaminangana munda bua tumvue disulakana. (Ef. 4:31, 32) Udi utulomba bua ‘tumbushe tshiji ne tulekele luonji.’ (Mis. 37:8) Kutumikila mubelu eu mbualu bua meji. Kulaminangana munda kudi mua kutuenzela bibi ku mubidi anyi mu lungenyi. (Nsu. 14:30) Tuetu balamine muntu munda mushindu eu, kabiakumuenzela yeye bibi to, bidi anu bu mulungu tuetu banue; nebituenzele tuetu bibi. Kadi patudi tufuila bakuabu luse, tudi tudipesha nkayetu dipa kampanda. Tudi tupeta ditalala mu lungenyi ne mu muoyo ne nebituambuluishe bua kuya kumpala mu mudimu wa Yehowa. w22.06 10 §9, 10
Disatu dia 10/7
Tuvuale tshibuikilu tshia pa tshiadi tshia ditabuja ne dinanga ne ditekemena dia lupandu bu tshifulu.—1 Tes. 5:8.
Ditekemena dietu didi bu tshifulu tshia mu tshimfuanyi tshidi tshikuba meji etu ne tshituambuluisha bua katuimanyinyi anu pa majinga etu nkayetu, bualu tuetu bimanyinapu malanda etu ne Yehowa neanyanguke. (1 Kol. 15:33, 34) Tshifulu tshietu tshia ditekemena tshidi kabidi tshituepula ku ngelelu wa meji wa ne: katuakukumbana bua kusankisha Yehowa to. Elifaza musambi wa dishima wakeleshisha Yobo meji mu mushindu wa muomumue eu. Wakamba ne: “Muntu ufuafua eu nnganyi bua yeye kuikala mukezuke?” Pashishe wakamba bua Nzambi ne: “Tangila! Yeye kena weyemena bansantu bende, nansha diulu dine kadiena dikezuke ku mêsu kuende to.” (Yobo 15:14, 15) Tshivua dishima dia dikema! Vuluka, Satana ke udi upetesha bantu ngelelu wa meji eu. Mmumanye ne: wewe wela meji mushindu eu, neutuadije kujimija ditekemena diebe. Benga mashimi a mushindu eu. Yehowa mmusue bua usombe ne muoyo kashidi ne neakuambuluishe bua kukumbaja tshipatshila etshi; kuelakanyi to.—1 Tim. 2:3, 4. w22.10 25-26 §8-10
Dinayi dia 11/7
Yobo kakenza mpekatu ne mishiku yende to.—Yobo 2:10.
Satana uvua musue bua Yobo itabe ne: uvua ukenga bualu Yehowa kavua umuanyisha kabidi to. Tshilejilu, Satana wakenza mudimu ne tshipepele bua kupula nzubu uvua ne bana ba Yobo 10 benda badia tshiakudia pamue. (Yobo 1:18, 19) Wakenza kabidi bua kapia kumbukile mu diulu bua kubutula bimuna bia Yobo ne bena mudimu bavua babilama. (Yobo 1:16) Bidi bimueneka ne: tshipepele ne kapia bivua bifume muaba kampanda uvua kawuyi umueneka, ke Yobo kuela meji ne: bivua bifumina kudi Yehowa; biobi kumufikisha mpindieu ku ditaba ne: nanku uvua anu munyingalaje Yehowa mu mushindu kampanda anyi kansanga. Nansha nanku, wakabenga bua kuela Tatu wende wa mu diulu mulawu. Uvua mumanye bimpe ne: Yehowa uvua mumupeshe bintu bimpe bia bungi mu kupita kua bidimu. Ke yeye kuela meji ne: bu muvuaye ne disanka pavuaye witaba bintu bimpe, mbimpe ikala kabidi mudiakaje bua kuitaba bidi bibi. Wakamba ne: “Dîna dia Yehowa ditungunuke ne kutumbishibua.”—Yobo 1:20, 21; 2:10. w22.06 21 §7
Ditanu dia 12/7
Nebanukine kudi bantu bonso bua dîna dianyi. Kadi muntu udi munanukile too ne ku nshikidilu neapandishibue.—Mâko 13:13.
Yezu wakalua kupesha bayidi bende didimuija dia muomumue mu Yone 17:14. Bushuwa, tudi bamone mudi dîyi dia buprofete edi dikumbane, mbakine batendeledi ba Nzambi, nangananga mu bidimu 100 bishale ebi. Mushindu kayi? Tshipolo tshîpi bamane kuteka Yezu Masiya Mukalenge mu 1914, wakipata Satana mu diulu. Udi mpindieu anu pa buloba apa muindile dibutuka. (Buak. 12:9, 12) Kadi ki mmushale muindile muvunge maboko to, mmushikile, muikale ne tshiji tshikole, uluisha bantu ba Nzambi. (Buak. 12:13, 17) Ke bua tshinyi bulongolodi bua Satana mbutukine bibi menemene lelu. Katuena ne tshitudi mua kutshinyina Satana ne bantu bende to. Tuikalayi ne dishindika divua nadi mupostolo Paulo, wakafunda ne: “Bikala Nzambi ku tshietu, nnganyi watuenzela bibi?” (Lomo 8:31) Tueyemenayi Yehowa ne muoyo mujima. w22.07 18 §14, 15
Disambombo dia 13/7
Nebayishe lumu luimpe elu lua Bukalenge pa buloba bujima budi bantu basombele.—Mat. 24:14.
Yezu kavua usamisha mutu bua muvuaku mua kuikala bena mudimu bakese ku ndekelu kua ndongoluelu wa malu eu to. Uvua mumanye ne: mêyi a buprofete avua muimbi wa misambu muambe aa avua ne bua kukumbana: “Bantu bebe nebadifile ku budisuile mu dituku dia tshiluilu tshia basalayi bebe.” (Mis. 110:3) Wewe uyisha, udi utua Yezu ne mupika wa lulamatu mpanda, ne udi wambuluisha bua dîyi dia buprofete edi dikumbane. Mudimu eu udi wenda uya kumpala, kadi udi ne ntatu. Buluishi ke lumue lutatu lutu bayishi ba Bukalenge batuilangana nalu. Batontolodi, bamfumu ba bitendelelu, ne bena tshididi mbambile bantu malu a dishima bua mudimu wetu. Balela betu, bamanyangana nabu, ne bena mudimu netu bobu bitabe mashimi aa, badi mua kutuenzeja bua tulekele kuenzela Yehowa mudimu ne tulekele kuyisha. Mu amue matunga batu batuzakeja, batufunyina, batukuata ne batuela mu maloko. w22.07 8 §1; 9 §5, 6
Dia lumingu dia 14/7
Tudi ne bua kubuela mu Bukalenge bua Nzambi kupitshila mu makenga a bungi.—Bien. 14:22.
Yehowa mmusue ne: tuditekele dîba dia kulonga Bible pa tshibidilu ne kuelangana meji bikole bua bitudi tubala. Patudi tutumikila bitudi tulonga, ditabuja dietu didi dikola menemene ne tudi tutamba kusemena pabuipi ne Tatu wetu wa mu diulu. Abi nebitupeshe bukole bua kunanukila mu ntatu. Yehowa udi kabidi upesha bantu badi beyemena Dîyi diende nyuma wende muimpe. Nyuma eu udi mua kutupesha “bukole budi bupite bua pa tshibidilu bua tutantamene lutatu kayi luonso. (2 Kol. 4:7-10) Yehowa udi ukuatshisha “mupika wa lulamatu udi mudimuke” bua kupatula biena-bualu, filme, ne misambu bia bungi bidi mua kutuambuluisha bua kukolesha ditabuja dietu ne kushala batabale mu nyuma. (Mat. 24:45) Yehowa mmulongeshe bantu bende bua kunangangana ne kusambangana mu bikondo bia ntatu. (2 Kol. 1:3, 4; 1 Tes. 4:9) Bena Kristo netu badi ne dijinga dikole dia kutuambuluisha bua kushala ne lulamatu padi malu makole atufikila. w22.08 12 §12-14
Dimue dia 15/7
[Dienzejayi] bua kulama buobumue bua nyuma mu tshisuikidi tshia buobumue tshia ditalala.—Ef. 4:3.
Patudi tuleja bena Kristo netu ngikadilu mimpe idibu nayi ne muoyo mujima, tudi tubapetesha bualu bukuabu budi bubasaka bua kushemesha bulunda pankatshi pabu, ne nebienze bua bena mu tshisumbu banangangane bikole. Kutu misangu itu too ne bena Kristo bashindame mu nyuma bakokangana anyi bapanga kumvuangana. Ke tshivua tshifikile mupostolo Paulo ne Bânaba. Bakakokangana bikole bua diya ne Mâko mu luendu lua bumisionere luvua lulonda. “Bakatandangana bikole,” bobu kuya muntu diende disangu. (Bien. 15:37-39) Kadi Paulo ne Bânaba ne Mâko bakalua kukeba ditalala pankatshi pabu. Paulo wakalua kuakula bimpe bua Bânaba ne bua Mâko. (1 Kol. 9:6; Kolos. 4:10) Bidi bikengela ne: tuetu petu tujikije bilumbu bitudi mua kuikala nabi ne bena Kristo netu mu tshisumbu ne pashishe tuimanyine pa ngikadilu yabu mimpe. Tuetu benze nanku, ditalala ne buobumue nebikale anu mu tshisumbu. w22.08 23 §10, 11
Dibidi dia 16/7
Lekelayi kulumbuluishangana bua kabanulumbuluishi penu.—Mat. 7:1.
Dîba ditudi tudienzeja bua kuikala ne nsombelu udi umvuangana ne mikenji miakane ya Yehowa, katuena ne bua kulumbuluisha bakuabu anyi kudimona bakane kubapita to. Mbimpe tuvuluke ne: Yehowa ke “Mulumbuluishi wa buloba bujima.” (Gen. 18:25) Yehowa ki mmutupeshe bukokeshi bua kulumbuluishangana mushindu au to. Tupinganayi ku tshilejilu tshia muntu muakane Jozefe. Uvua wepuka dilumbuluisha bakuabu, nansha aba bavua bamukengeshe. Bana babu ba munda mudi nzala bakamukengesha bibi, kumupanabu bu mupika; pashishe kuitabijijabu tatuabu ne: Jozefe uvua mufue. Bidimu bia bungi pashishe, Jozefe wakatuilangana ne bana babu abu. Bu mukavuaye mukokeshi wa bukole, uvua mua kubalumbuluisha mu mushindu mubi ne kudisombuela. Ke tshivua bana babu mua kuikala bumvuila buôwa menemene, nansha muvuabu bumvua bibi bua tshivuabu benze. Kadi Jozefe wakabajadikila ne: “Kanutshinyi to. Meme ndi pa muaba wa Nzambi anyi?” (Gen. 37:18-20, 27, 28, 31-35; 50:15-21) Didipuekesha diakasaka Jozefe bua kulekeela Yehowa dilumbuluisha. w22.08 30 §18, 19
Disatu dia 17/7
Kubengi bua kufila tshintu tshimpe kudi bantu baudi ne bua kutshipesha Biwikala ne bukokeshi bua kuambuluisha.—Nsu. 3:27.
Udi mumanye ne: Yehowa udi mua kukusaka bua kuandamuna disambila dia muntu dienza ne muoyo mujima anyi? Udi mua kuenza nanku nansha wewe mukulu, musadidi wa mudimu, mpanda-njila, peshi muambi wa lumu luimpe. Udi mua kuenza kabidi nanku nansha wewe muikale nsonga anyi muntu mukulumpe, mulume anyi mukaji. Padi muntu udi munange Yehowa umulomba diambuluisha, Nzambi wetu utu utamba kusaka bakulu anyi bena mudimu bende ba lulamatu bua ‘kumusamba bikole.’ (Kolos. 4:11) Kuenzela Yehowa ne bana betu mudimu mushindu eu ndiakalenga dia dikema! Tudi mua kuambuluisha bana betu mushindu eu padiku tshipupu tshia disama, tshikumina, anyi dikengeshibua. Tudi mua kujinga bua kuambuluisha bakuabu, kadi bidi mua kutukolela bena mu dîku dietu bobu bakenga pabu. Kadi bu mutudi anu ne dijinga dia kuambuluisha bakuabu, Yehowa udi usanka patudi tuenza muetu muonso bua kubambuluisha.—Nsu. 19:17. w22.12 22 §1, 2
Dinayi dia 18/7
Eu mmukenji wanyi: bua nunangangane anu bu mundi mununange.—Yone 15:12.
Dinanga ke didi dituambuluisha bua kuikala bantu ba kueyemena. Yezu wakamba ne: kunanga Yehowa ne mukuetu ke mikenji ibidi minene. (Mat. 22:37-39) Mushindu utudi banange Yehowa udi utusaka bua kuidikija tshilejilu tshiende tshipuangane tshia mudiye muntu wa kueyemena. Tshilejilu, tudi tulama malu masokoka a bana betu bualu tudi babanange. Katuena ne bua kusokolola bualu budi mua kubenzela bibi, kubafuisha bundu, anyi kubanyingalaja to. Didipuekesha nedituambuluishe kabidi bua kuikala bantu ba kueyemena. Muena Kristo udi ne didipuekesha kena ne bua kuikala wa kumpala ku diambila bakuabu malu bua kuleja mudiye muamanye to. (Filip. 2:3) Kena ufikisha bakuabu ku diela meji ne: yeye mmuntu wa mushinga udi mumanye malu masokoka adiye kayi mua kuamba to. Didipuekesha didi dimuambuluisha kabidi bua kubenga kuambila bantu ba bungi mmuenenu udiye nende bua malu adi Bible ne mikanda yetu kabiyi biakuile. w22.09 12 §12, 13
Ditanu dia 19/7
Dimanya dilelela nedivulangane.—Dan. 12:4.
Muanjelu wakambila Danyele ne: bantu ba Nzambi bavua ne bua kumvua mêyi a buprofete adi mu mukanda wende bimpe menemene, kadi wakatungunuka wamba ne: ‘Muntu mubi nansha umue kavua ne bua kuajingulula to.’ (Dan. 12:10) Edi ke dîba dia tuetu kuleja ne: katuena munkatshi mua bantu babi to. (Mal. 3:16-18) Yehowa udi wenda usangisha bantu badiye wangata bu ‘tshintu tshia pa buatshi,’ anyi tshintu tshia mushinga mukole tshidiye natshi. Bushuwa, tudi basue kuikala munkatshi mua bantu aba. Bulelela, tudi mu tshikondo tshia dikema. Kadi malu a dikema menemene akadi pa kuenzeka. Tukadi pa kumona mudi bantu babi bonso babutuka. Pashishe netumone dikumbana dia bualu buvua Yehowa mulaye Danyele ebu: “Neujuke bua kuangata tshiebe tshitupa ku nshikidilu kua matuku.” (Dan. 12:13) Udi muindile dituku dikala Danyele ne balela bebe mua ‘kujuka,’ mudindile ne muoyo kuulu kuulu anyi? Biobi nanku, enza muebe muonso ku mpindieu bua kuikala ne lulamatu, nunku dîba adi newikale mutuishibue ne: dîna diebe nedishale difunda mu mukanda wa muoyo wa Yehowa. w22.09 24 §17; 25 §19, 20
Disambombo dia 20/7
Ndi nkutuma.—Yeh. 2:3.
Mêyi aa avua anu makankamije Yehezekele. Bua tshinyi? Kakuyi mpata wakavuluka ne: Yehowa uvua muambe mêyi a muomumue aa pavuaye mupeshe Mose ne Yeshaya mudimu wa buprofete. (Ekes. 3:10; Yesh. 6:8) Yehezekele uvua kabidi mumanye muvua Yehowa muambuluishe baprofete babidi abu bua kukumbaja mudimu mukole uvuabu nawu au. Nunku mêyi avua Yehowa muambile Yehezekele misangu ibidi ne: “Ndi nkutuma,” avua mamushindikile ne: Yehowa uvua ne bua kumukuatshisha. Bualu bukuabu, mêyi aa: “Dîyi dia Yehowa diakalua kundi,” adi mu mukanda wa Yehezekele misangu ya bungi. (Yeh. 3:16) Mêyi makuabu a ne: “Dîyi dia Yehowa diakalua kabidi kundi,” adimu misangu ya bungi. (Yeh. 6:1) Bushuwa, Yehezekele uvua mutuishibue ne: Yehowa ke uvua mumutume. Bu muvuaye kabidi muana wa muakuidi, tatuende uvua mua kuikala mumulongeshe malu a muvua Yehowa ujadikila baprofete bende misangu yonso ne: uvua ne bua kubakuatshisha. Yehowa wakambila Izaka ne Yakoba ne Yelemiya, muntu pa nkayende, mêyi aa: “Ndi nebe.”—Gen. 26:24; 28:15; Yel. 1:8. w22.11 2 §3
Dia lumingu dia 21/7
Bualu ebu budi bumvuija muoyo wa tshiendelele.—Yone 17:3.
Nansha muvua Adama ne Eva benze mpekatu ne basambulujile bana babu lufu, Yehowa ki mmushintulule tshivuaye mulongoluele bantu to. (Yesh. 55:11) Utshidi anu ne dijinga dia ne: bantu ba lulamatu bashale ne muoyo kashidi. Tukonkononayi malu adiye muambe ne muenze adi ajadika ne: utshidi anu ne dijinga edi. Yehowa mmulaye bua kubisha bantu ku lufu ne bua kubapesha mushindu wa kuikala ne muoyo wa tshiendelele. (Bien. 24:15; Tito 1:1, 2) Yobo muena lulamatu uvua mutuishibue ne: Yehowa udi uzuka bua kubisha bantu ku lufu. (Yobo 14:14, 15) Muprofete Danyele uvua mumanye ne: bantu badi ne diakalenga dia kubishibua ku lufu bua kupeta mushindu wa kuikala ne muoyo wa tshiendelele. (Mis. 37:29; Dan. 12:2, 13) Bena Yuda ba mu matuku a Yezu bavua bamanye ne: Yehowa udi mua kupesha bena mudimu bende ba lulamatu “muoyo wa tshiendelele.” (Luka 10:25; 18:18) Yezu uvua muakule bua mulayi eu misangu ne misangu, ne Tatuende wakamubisha yeye muine ku lufu.—Mat. 19:29; 22:31, 32; Luka 18:30; Yone 11:25. w22.12 4-5 §8, 9
Dimue dia 22/7
Ndi nkueyemena, Yehowa wanyi.—Mis. 31:14.
Yehowa udi utulomba bua kusemena pabuipi nende. (Yak. 4:8) Mmusue kuikala Nzambi wetu, Tatu wetu, ne Mulunda wetu. Utu wandamuna masambila etu ne utuambuluisha mu bikondo bikole. Udi utulongesha ku diambuluisha dia bulongolodi buende ne utukuba. Mbimpe tuikale tusambila Yehowa, tubala Dîyi diende, ne tuelangana meji a bitudi babalamu; dîba adi netusemene pabuipi nende. Nebitusake bua kumunanga ne kumuleja dianyisha. Nebitusake bua kumona ne: mmukumbane bua tuetu kumutumikila ne kumutumbisha. (Buak. 4:11) Tuetu banange Yehowa bikole, netumueyemene yeye ne bulongolodi buende budiye muteke bua kutuambuluisha. Kadi Diabolo udi ukeba kukepesha dieyemena ditudi nadi kudi Yehowa ne kudi bulongolodi buende ku kakese ku kakese. Kadi tudi mua kumukandamena. Tuetu ne ditabuja dikole ne bikale ne dieyemena dietu kudi Yehowa didi kadiyi mua kunyungishibua, katuakulekela Nzambi wetu ne bulongolodi buende nansha.—Mis. 31:13, 14. w22.11 14 §1-3
Dibidi dia 23/7
Bavua . . . bitabe bua kufua pamutu pa kuenzela nzambi mukuabu mudimu anyi kumutendelela pa kumbusha anu Nzambi wabu bobu.—Dan. 3:28.
Bena Kristo balelela ba bungi mbateke budikadidi buabu too ne mioyo yabu mu njiwu munkatshi mua bidimu bia bungi bua dinanga didibu banange Yehowa, bamuangata bu Mukokeshi wabu Mutambe bunene. Mbantu badi anu balame muoyo wabu mutoke. Mbadisuike anu bu bena Ebelu basatu bavuabu bapandishe mu tshikutu tshia kapia kakole bua muvuabu bashale ne lulamatu kudi Udi ku Mutu kua Bionso. Davidi, muimbi wa misambu wakafunda bua mushinga wa dilama muoyo mutoke kudi Nzambi, wamba ne: “Yehowa neakosele bukua bantu tshibawu. Undumbuluishe, Yehowa wanyi, bilondeshile buakane buanyi ne bilondeshile muoyo wanyi mutoke.” (Mis. 7:8) Wakafunda kabidi ne: “Muoyo mutoke ne bululame binkube.” (Mis. 25:21) Nsombelu mutambe buimpe ngua kushala ne lulamatu kudi Yehowa! Dîba adi netumvue anu bu muimbi wa misambu wakafunda ne: “Ba diakalenga mbadi balama muoyo wabu mutoke, . . . badi bendela mu mikenji ya Yehowa.”—Mis. 119:1, dim. w22.10 17 §18, 19
Disatu dia 24/7
Ngikadilu yende idi kayiyi imueneka . . . badi bayijinguluila ku bintu bidi bifukibue.—Lomo 1:20.
Ku miyuki yonso ivua Yobo muyukile ne bantu, uvuaye muyukile ne Yehowa Nzambi ke udi ukoka ntema yetu bikole. Yehowa wakaleja Yobo bintu bia dikema bidiye mufuke bua kukolesha dishindika diende dia ne: Nzambi udi ne meji, kabidi udi ne bukole bua kutabalela bena mudimu bende. Tshilejilu, Nzambi wakavuluija Yobo ne: utu udiisha nyama, nunku uvua mua kumutabalela pende. (Yobo 38:39-41; 39:1, 5, 13-16) Pakabandilaye bufuki, wakamanya malu a bungi adi atangila ngikadilu ya Nzambi wende. Tuetu petu tudi mua kumanya malu a bungi a Nzambi wetu patudi tubandila bidiye mufuke. Kadi imue misangu bidi mua kutukolela bua kuenza nanku. Tuetu basombele mu tshimenga, tudi mua kuikala tumona anu bintu bikese tshianana dituku dionso. Nansha tuetu basombele mene ku musoko, tudi mua kumona ne: katuena ne dîba dia bungi dia kubibandila to. w23.03 15 §1, 2
Dinayi dia 25/7
Muntu mudimuke udi umona njiwu, udi usokoma.—Nsu. 22:3.
Yezu wakamba ne: “Buloba nebukanke bikole,” ne bikumina bikuabu nebienzeke kumpala kua nshikidilu kulua. (Luka 21:11) Wakakula kabidi bua “divulangana dia dishipa dia mikenji” diakebesha buenzavi, tshikisu, ne malu a tshinyangu. (Mat. 24:12) Yezu kavua muambe ne: malu aa neakuate anu bantu badi Yehowa kayi wanyisha to. Batendeledi ba Yehowa ba lulamatu ba bungi badi pabu bapeta ntatu bua bikumina. (Yesh. 57:1; 2 Kol. 11:25) Yehowa kakutukuba pamuapa mu tshishima ku bikumina bionso to, kadi neatupeshe bionso bitudi nabi dijinga bua tuetu kushala anu ne ditalala ne batukije. Tuetu badilongolole kumpala kua dîba bua kumanya tshia kuenza padi bualu bua tshimpitshimpi bufika, nebikale bipepele bua tuetu kushala batukije patufikilabu. Kudilongolola nanku kudi kuleja ne: katuena ne ditabuja kudi Yehowa nayi? Kabiena nanku to. Kadi kuenza nanku kudi kuleja mutudi ne ditabuja dia ne: Yehowa udi ne bukole bua kututabalela. Mmushindu kayi? Dîyi dia Nzambi didi ditubela bua kudilongolola bua bikumina. w22.12 18 §9, 10
Ditanu dia 26/7
Nzambi uvua muntume kumpala kuenu bua kulama mioyo ya bantu.—Gen. 45:5.
Pavua Jozefe mu buloko, Yehowa wakalotesha mukalenge wa Ejipitu bilota bibidi bivua bikuatshisha buôwa. Pakamanyaye ne: Jozefe uvua ne bukole bua kumvuija bilota, wakamubikidisha. Yehowa wakambuluisha Jozefe bua kumvuija bilota abi ne Palô wakakema bikole bua mibelu mimpe ivuaye mumupeshe. Pakamona Palô ne: Yehowa uvua ne Jozefe, wakamuteka bua ikale utangila biakudia bia mu Ejipitu mujima. (Gen. 41:38, 41-44) Pakapita makutu, tshiyole tshikole tshia nzala tshiakatuadija mu Ejipitu ne mu Kanâna muvua dîku dia ba Jozefe disombele. Mpindieu uvua ne mushindu wa kusungila dîku diabu ne kulama ndelanganyi ivua ne bua kufikisha ku Masiya. Bidi bimueneka ne: Yehowa ke uvua mututshishe Jozefe diakalengele mu bionso bivuaye wenza. Nansha muvua bana babu ne Jozefe bakeba kumushipa, Yehowa wakashintulula nsombelu au bua kukumbaja disua diende. w23.01 17 §11, 12
Disambombo dia 27/7
Nudimuke.—Luka 21:34.
Muntu udi mudimuke mmumanye njiwu yonso idi mua kunyanga malanda ende ne Yehowa, ne udi ukeba tshia kuenza bua kuyepuka. Yeye muenze nanku, udi udilama mu dinanga dia Nzambi. (Nsu. 22:3; Yuda 20, 21) Mupostolo Paulo wakadimuija bena Kristo bua bikale badimuke. Tshilejilu, wakambila bena Kristo ba mu Efeso ne: “Ikalayi badimuke . . . bua mushindu unudi nuenda kawikadi bu wa bantu badi kabayi ne meji, kadi wikale bu wa bena meji.” (Ef. 5:15, 16) Satana udi udienzeja misangu yonso bua kunyanga malanda etu ne Yehowa. Ke bualu kayi Bible udi utubela bua ‘kutungunuka ne kujingulula tshidi disua dia Yehowa,’ bua tumone mua kukandamena mateta onso. (Ef. 5:17) Bua tuetu kuangata mapangadika mimpe, mbimpe tujingulule anyi tumanye “disua dia Yehowa.” Tudi mua kufika ku dienza nanku tuetu tudilongela Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu, ne tuelengana meji a malu atudi tubalamu. Tuetu tuenda tumanya disua dia Yehowa, ne tudienzeja bua kuikala ne “meji a Kristo,” netuende bu “bena meji” nansha kuoku kakuyi mikenji misunguluke idi mua kutulombola.—1 Kol. 2:14-16. w23.02 16-17 §7-9
Dia lumingu dia 28/7
Nushintuluke pa kukudimuna meji enu, bua nudijadikile nuenu nkayenu disua dia Nzambi didi dimpe, didi dianyishibue ne didi dipuangane.—Lomo 12:2.
Mmisangu bungi kayi iutu uteka mankenda kumbelu? Pamuapa utu ukuakaja bimpe kumpala kua wewe kupatuka. Kadi wewe kuyi uteka kabidi mankenda, ntshinyi tshienzeke? Anu muudi mumanye, nekuikale lupuishi ne nekunyanguke ne lukasa. Bua kulama kumbelu ne mankenda, bidi bikengela wikale ukuakaja pa tshibidilu. Bia muomumue, bidi bikengela tuikale tudienzeja bikole bua kuakaja ngelelu wetu wa meji ne bumuntu buetu. Bidi nanku bualu kumpala kua tuetu kubatijibua tuvua badienzeje bikole bua kuakaja nsombelu wetu bua “tudilengeje ku dinyanguka dionso dia mubidi ne dia nyuma.” (2 Kol. 7:1) Kadi mpindieu tudi ne bua kutumikila mubelu wa mupostolo Paulo wa “kutungunuka ne kuvuijibua bapiabapia.” (Ef. 4:23) Lupuishi anyi manyanu a mu bulongolodi ebu bidi mua kutunyanga ne lukasa. Bua kuepuka bualu ebu ne kushala ne mankenda ku mêsu kua Yehowa, tudi ne bua kuikala tukonkonona ngelelu wetu wa meji, bumuntu buetu ne malu atudi tujinga. w23.01 8 §1, 2
Dimue dia 29/7
[Wakamona] nyuma wa Nzambi upueka bu nyunyi wa nkutshi, ulua pambidi pende.—Mat. 3:16.
Fuanyikija muvuabi mua kuikala wewe uteleja Yezu ulongesha. Uvua utamba kutela Mifundu minsantu mikuata mu mutu. Dîba divua Yezu mubatijibue ne muedibue manyi a nyuma muimpe, wakapetulula bushuwa lungenyi luende luonso luvuaye nalu mu diulu kumpala kua kuluaye pa buloba. Mêyi a kumpala avuaye muambe panyima pa dibatijibua diende ne a ndekelu avuaye muambe kumpala kua yeye kufua avua a mu Mifundu. (Dut. 8:3; Mis. 31:5; Luka 4:4; 23:46) Uvua ne tshibidilu tshia kubadila bantu Mifundu, uyitela ne uyumvuija. Wakenza nanku mu bidimu bisatu ne tshitupa yeye mumane kubatijibua ne kumpala kua kufuaye. (Mat. 5:17, 18, 21, 22, 27, 28; Luka 4:16-20) Bidimu bia bungi kumpala kua Yezu kutuadija kuyisha, uvua ubala Dîyi dia Nzambi ne uditeleja misangu ne misangu. Kakuyi mpata pavuaye kumbelu uvua umvua Mariya ne Jozefe batela Mifundu. (Dut. 6:6, 7) Bualu bukuabu, Yezu uvua uya mu nsunagoga dituku dionso dia Nsabatu ne bena mu dîku diabu. (Luka 4:16) Muomu amu, uvua ne bua kuikala uteleja bimpe menemene Mifundu ivuabu babala. w23.02 8 §1, 2
Dibidi dia 30/7
Udi ne bua kunanga Yehowa Nzambi webe.—Mâko 12:30.
Kudi malu a bungi adi atusaka bua kunanga Yehowa. Tshilejilu, tudi bafike ku dimona ne: yeye ke “mpokolo wa muoyo” ne mufidi wa “dipa dionso dimpe ne dipa dionso dipuangane.” (Mis. 36:9; Yak. 1:17) Tshintu tshionso tshimpe tshidi tshikusankisha tshidi tshifumina kudi Nzambi wetu wa dinanga muena tshipapayi. Tshia kupikulangana natshi ndipa dia mushinga wa bungi didi Yehowa mutupeshe. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Tuakulayi bua malanda adi pankatshi pa Yehowa ne Muanende. Yezu wakamba ne: “Tatu mmunnange” ne “ndi munange Tatu.” (Yone 10:17; 14:31) Malanda adi pankatshi pabu avua enda akole mu bungi bua bidimu miliyare ne miliyare bivuabu basombe pamue. (Nsu. 8:22, 23, 30) Mpindieu elabi meji muvuabi mua kuikala binyingalaje Nzambi pavuaye mumone Muanende ukenga ufua. Yehowa mmunange bantu bonso bikole, mmukunange pebe; ke bualu kayi wakafila Muanende munanga bu mulambu bua wewe ne bantu bakuabu nupete muoyo wa tshiendelele. (Yone 3:16; Gal. 2:20) Ebu ke bualu butambe bunene budi butusaka bua kunanga Nzambi. w23.03 4-5 §11-13
Disatu dia 31/7
Kuatayi tshinudi natshi bikole.—Buak. 2:25.
Tudi ne bua kubenga malongesha a batontolodi. Yezu uvua mubele bamue bena kristo ba ku Pêgamo bualu bavua bakebesha matapuluka munkatshi muabu. (Buak. 2:14-16) Uvua muele bena ku Tuatila kalumbandi bua muvuabu bepuke “malu male a Satana,” kubambilaye bua ‘bakuate bikole’ ku bulelela. (Buak. 2:24-26) Bena Kristo bavua ne butekete bavua batuadije kulonda malongesha a dishima bavua ne bua kunyingalala. Kadi buetu tuetu lelu? Tudi ne bua kuepuka malongesha adi abengangana ne ngelelu wa meji wa Yehowa. Batontolodi badi mua kuikala ne “tshimuenekelu tshia dilamata Nzambi,” kadi bienzedi biabu “kabiyi bileja bukole bua dimulamata edi.” (2 Tim. 3:5) Tuetu bikale balongi ba tshisumi ba Dîyi dia Nzambi, mbipepele bua kumanya malongesha a dishima ne kuepuka. (2 Tim. 3:14-17; Yuda 3, 4) Mbimpe tuenze bua Yehowa anyishe ntendelelu wetu. Tuetu tuenza malu adi enza ne: Yehowa apange kuanyisha ntendelelu wetu, mbimpe tukebe tshia kuenza diakamue bua kulongolola malu.—Buak. 2:5, 16; 3:3, 16. w22.05 4 §9; 5 §11