TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • es24 dib. 78-88
  • Ngondo wa 8

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ngondo wa 8
  • Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2024
  • Tumitu tua bualu
  • Dinayi dia 1/8
  • Ditanu dia 2/8
  • Disambombo dia 3/8
  • Dia lumingu dia 4/8
  • Dimue dia 5/8
  • Dibidi dia 6/8
  • Disatu dia 7/8
  • Dinayi dia 8/8
  • Ditanu dia 9/8
  • Disambombo dia 10/8
  • Dia lumingu dia 11/8
  • Dimue dia 12/8
  • Dibidi dia 13/8
  • Disatu dia 14/8
  • Dinayi dia 15/8
  • Ditanu dia 16/8
  • Disambombo dia 17/8
  • Dia lumingu dia 18/8
  • Dimue dia 19/8
  • Dibidi dia 20/8
  • Disatu dia 21/8
  • Dinayi dia 22/8
  • Ditanu dia 23/8
  • Disambombo dia 24/8
  • Dia lumingu dia 25/8
  • Dimue dia 26/8
  • Dibidi dia 27/8
  • Disatu dia 28/8
  • Dinayi dia 29/8
  • Ditanu dia 30/8
  • Disambombo dia 31/8
Tukonkononayi Mifundu dituku dionso—2024
es24 dib. 78-88

Ngondo wa 8

Dinayi dia 1/8

Mukanda wa tshivulukilu wakafundibua kumpala kuende bua aba badi batshina Yehowa ne bua aba badi belangana meji a dîna diende.—Mal. 3:16.

Udiku mua kuikala mumanye bua tshinyi Yehowa utu ufunda mêna a badi ne ngakuilu udi uleja mudibu bamutshina, ne belangana meji a dîna diende mu ‘mukanda wende wa tshivulukilu’ anyi? Ngakuilu wetu utu uleja meji atudi nawu munda. Yezu uvua muambe ne: “Mukana mudi muamba anu malu adi mavulangane mu muoyo.” (Mat. 12:34) Yehowa pende mmusue bua badi bamunange bapete muoyo wa kashidi mu bulongolodi bupiabupia. Ngakuilu wetu ke udi mua kuleja bikala Yehowa mua kuanyisha ntendelelu wetu. (Yak. 1:26) Ku bantu badi kabayi banange Nzambi, bamue batu ne ngakuilu wa dikanyinangana, kabayi ne lutulu, ne bikale bena lutambishi. (2 Tim. 3:1-5) Katuena basue kubafuana to. Tudi ne dijinga dikole dia kusankisha Yehowa ku ngakuilu wetu. Kadi, tudi mua kumusankisha tuetu bikale ne ngakuilu muimpe anu mu bisangilu ne mu buambi, pashishe ne bena mu dîku dietu tuakula ne mêyi mabi adi kaayi aleja dinanga, bualu kakuena bantu badi batumona ne batumvua anyi?—1 Pet. 3:7. w22.04 5 §4, 5

Ditanu dia 2/8

Biobi nebikine ndumba eu, nebimupawule, nebimushiye butaka, nebidie mubidi wende ne nebimubutule butubutu ne kapia.—Buak. 17:16.

Nzambi udi uteka lungenyi elu mu mioyo ya nsengu dikumi ne nyama wa luonji bua kukumbaja dibutuka dia Babilona Munene. Yehowa neasake bisamba bua kuenza mudimu ne nyama wa luonji mukunze, mmumue ne: matunga masanga bua kubutula nsangilu wa bitendelelu bia dishima bia pa buloba bujima butubutu. (Buak. 18:21-24) Mmunyi mudi bualu ebu butuambuluisha? Tudi ne bua kulama “ntendelelu udi mukezuke ne kayi munyanguke ku mêsu kua Nzambi wetu.” (Yak. 1:27) Katulekedi malongesha a dishima, mafesto a bampangano, malu a bikadilu bibi, ne malu a nyuma mibi bia mu Babilona Munene bitunyanga to! Tudi kabidi ne bua kutungunuka ne kuambila bantu bua ‘bapatuke munkatshi muende,’ bua kababanyanganyi nende dipila bua mpekatu yende kumpala kua Nzambi.—Buak. 18:4. w22.05 11 §17; 14 §18

Disambombo dia 3/8

Nengakule bua bienzedi bia dinanga dia lulamatu bia Yehowa.—Yesh. 63:7.

Muledi wetu, keba mpunga mishilashilangane ya kulongesha bana bebe malu a Yehowa ne makuabu a bungi adiye mukuenzele. (Dut. 6:6, 7) Kuenza nunku kudi ne mushinga nangananga wewe kuyi ne mushindu wa kulonga nabu dîba dionso paudi kumbelu bualu umue wa kunudi ki ntemu to. Muanetu mukuabu diende Christine udi wamba ne: “Bu mumvua ne mpunga anu mikese ya kuyukila ne bana malu a Yehowa, mvua mbabidila tshikondo tshionso tshivua tshimueneka bua kubalongeshawu.” Ikala kabidi wakula bimpe bua bulongolodi bua Yehowa ne bena Kristo nebe. Kuikadi wakula bibi bua bakulu to. Biudi wakula bua bakulu ke bikala mua kuambuluisha bana bebe bua kubeyemena padibu dijinga ne diambuluisha peshi kubenga kubeyemena. Ikala ukeba ditalala kumbelu. Ikala uleja pa tshibidilu ne: udi munange bayebe ne bana bebe. Wikale wakula ne mêyi mimpe ne kanemu bua malu a bayebe, ulongesha kabidi bana bebe bua kulonda tshiudi wenza atshi. Wewe wenza nanku, nebienze bua kuikale ditalala munkatshi muenu, ne bana bebe nebapete muoyo wa kulonga malu a Yehowa.—Yak. 3:18. w22.04 18 §10, 11

Dia lumingu dia 4/8

Ndi mumanye bienzedi biebe.—Buak. 3:1.

Mukenji uvua Yezu mutumine bena mu tshisumbu tshia Efeso uvua uleja ne: bavua bananukile ne bavua batungunuke ne kuenzela Yehowa mudimu nansha muvuabu mu ntatu mishilashilangane. Nansha nanku, bavua bajimije dinanga divuabu nadi ku ntuadijilu. Bivua bikengela bapetulule dinanga adi, tshianana Yehowa kavua mua kuanyisha ntendelelu wabu to. Bia muomumue lelu, nansha tunanukila, mbimpe tuenze malu makuabu kabidi. Nzambi wetu udi utangila bitudi tuenza ne tshidi tshitusaka bua kubienza. Malu adi atusaka au adi ne mushinga kudiye bualu mmusue ne: dinanga ne dianyisha bitudi tumuleja bikale nshindamenu wa ntendelelu wetu. (Nsu. 16:2; Mâko 12:29, 30) Tudi ne bua kushala batabale ne badimuke. Bena mu tshisumbu tshia mu Sâdi bavua ne lutatu lua mushindu mukuabu. Nansha muvuabu benzela Nzambi mudimu kumpala, kadi kabatshivua bamuenzelawu to. Yezu kubambila ne: ‘Tabalayi.’ (Buak. 3:1-3) Bushuwa, Yehowa kakupua mudimu wetu muoyo to.—Eb. 6:10. w22.05 3 §6, 7

Dimue dia 5/8

Mudimu mukole wonso udi ne difutu.—Nsu. 14:23.

Solomo wakabikila disanka ditudi tumvua bua mudimu wetu mukole ne: “ndipa dia kudi Nzambi.” (Muam. 5:18, 19) Solomo uvua mumanye tshivuaye wakuila. Uvua muenji wa mudimu! Wakibaka nzubu, kudima madimi a tumuma tua mvinyo, kuenzaye ne mpangu ne majiba a mâyi. Wakibaka kabidi bimenga. (1 Bak. 9:19; Muam. 2:4-6) Tshivua mudimu mukole, ne kakuyi mpata, wakamupetesha disanka. Kadi uvua mumanye ne: bua kupeta disanka dilelela, bivua bikengela adifile kabidi ku malu a mu nyuma. Tshilejilu, wakalombola mudimu wa dibaka ntempelo bua ntendelelu wa Yehowa; uvua mudimu wa bidimu 7! (1 Bak. 6:38; 9:1) Solomo mumane kuenza midimu yonso ayi, ya bianza ne ya mu nyuma, wakamona ne: ya mu nyuma idi ne mushinga wa bungi kupita ya bianza. Yeye kufunda ne: “Eu ke nkomenu wa bualu, malu onso mamane kumvuika: Tshina Nzambi mulelela ne tumikila mikenji yende.”—Muam. 12:13. w22.05 22 §8

Dibidi dia 6/8

Nzambi . . . [mmunufuile] luse ne muoyo mujima ku butuangaji bua Kristo.—Ef. 4:32.

Mu Bible mudi bilejilu bia bungi bia bantu bavua Yehowa mufuile luse ne muoyo mujima. Ntshilejilu tshia nganyi tshidi tshikuluila mu lungenyi? Pamuapa ntshia mukalenge Manashe. Muntu mubi au wakenzela Yehowa mpekatu mu mishindu mibi menemene. Wakatendelela nzambi ya dishima, kusakaye bakuabu bua benze pabu nanku. Wakashipa bana bende balela, kubalambulaye nzambi ya bampangano. Kakimanyina apu to, wakateka ne lupingu lusonga lua nzambi wa dishima mu ntempelo wa tshijila wa Yehowa. Bible udi wamba bua bualu buende ne: “Wakenza malu mabi ku mêsu kua Yehowa mu mushindu wa dikema, bua kumufiikisha munda.” (2 Kul. 33:2-7) Kadi pavua Manashe muleje dinyingalala dilelela, Yehowa wakamufuila luse ne muoyo mujima. (2 Kul. 33:12, 13) Pamuapa udi kabidi uvuluka tshilejilu tshia mukalenge Davidi uvua muenzele Yehowa mpekatu minene, bu mudi wa masandi ne wa dishipangana. Kadi pavua Davidi muleje dinyangalala dilelela ne muitabe tshilema tshiende, Yehowa wakamufuila pende luse. (2 Sam. 12:9, 10, 13, 14) Bushuwa, malu aa adi atujadikila ne: Yehowa mmudiakaje bua kufuilangana luse. w22.06 3 §7

Disatu dia 7/8

Ikalayi ne lutulu; nushindamije mioyo yenu.—Yak. 5:8.

Kabitu anu bipepele bua kulama ditekemena dietu dikole to. Tudi mua kupanga lutulu patudi bindile bua Nzambi akumbaje milayi yende. Kadi bu mudi Yehowa muikale wa tshiendelele, tshikondo tshitudi tuetu tumona bu tshile atshi, kudiye yeye ntshîpi. (2 Pet. 3:8, 9) Neakumbaje malu adiye mulaye mu mushindu muimpe menemene, kadi pamuapa kakuakumbaja dîba ditudi batekemene to. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kulama ditekemena dietu dikole patudi bindile ne lutulu bua Nzambi akumbaje milayi yende? (Yak. 5:7) Yehowa neakumbaje anu malu atudi batekemene, nunku tushale pabuipi nende. Bua tuetu kuikala ne ditekemena, tudi ne bua kuitabuja ne: Yehowa udiku ne udi “mufutshi wa badi bamukeba ne muoyo mujima.” (Eb. 11:1, 6) Tuetu tuitabuja ne: Yehowa udiku bushuwa, nebitambe kutushindikila ne: neakumbaje bionso bidiye mulaye. Bua kulama ditekemena dietu dikole, tudi ne bua kusambila Yehowa, kubala kabidi Dîyi diende. Nansha mutudi katuyi mua kumona Yehowa, tudi mua kusemena pabuipi nende. Tudi mua kuyukila nende mu disambila, batuishibue ne: neatuteleje.—Yel. 29:11, 12. w22.10 26-27 §11-13

Dinayi dia 8/8

Yobo [wakatuadija] kuakula ne kutshipa dituku divuabu bamulele.—Yobo 3:1.

Difuanyikijilabi nsombelu eu: Yobo musombe mu butu wenda anu umvua bintu bimusama. (Yobo 2:8) Balunda bende benda anu bamuamba mudiye kayi muntu muimpe ne bamupula lumu. Ntatu yende mmimunemene bujitu anu bu mabue manene, eku muoyo wende wenda uzengela ne kanyinganyinga ka lufu lua bana bende. Nansha nanku Yobo mmuanji mushale mupuwe. (Yobo 2:13) Balunda ba Yobo bobu badi bela meji ne: dipuwa diende edi didi dileja ne: neele Mufuki wende nyima. Badi badishima! Dîba kampanda, Yobo udi pamuapa ujula mutu, utangila balunda bende ba dishima abu mu mpala, wamba ne: “Too ne pangafua, tshiakulekela muoyo wanyi mutoke!” (Yobo 27:5) Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yobo bua kuikala ne dikima ne bukole nansha muvuaye ne ntatu yonso ayi? Nansha too ne pavuaye mutekete mu maboko bikole, kavua mujimije ditekemena divuaye nadi dia ne: ndekelu wa bionso Yehowa uvua ne bua kumupesha disulakana to. Uvua mumanye ne: nansha yeye mufue, Yehowa uvua ne bua kumubisha ku lufu.—Yobo 14:13-15. w22.06 22 §9

Ditanu dia 9/8

Nunku, nudi ne bua kusambila mushindu eu: “Tatu wetu udi mu diulu, dîna diebe dijidibue. Bukalenge buebe bulue. Disua diebe.”—Mat. 6:9, 10.

Mbatupeshe diakalenga dia mushinga mukole dia kuyukila ne Mufuki wa diulu ne buloba mu disambila. Anji elabi meji: tudi ne mushindu wa kuambila Yehowa yetu yonso itudi nayi mu muakulu kayi wonso ne dîba kayi dionso. Tudi mua kumusambila nansha tuetu mu lupitadi anyi mu buloko, batuishibue ne: Tatu wetu wa dinanga neatuteleje. Tudi ne dianyisha dia bungi bua dipa edi. Mukalenge Davidi uvua wangata diakalenga dia kusambila ne mushinga wa bungi. Wakimbila Yehowa wamba ne: “Disambila dianyi dikale bu musenga wa manananshi mulongolola kumpala kuebe.” (Mis. 141:1, 2) Tshikondo tshia Davidi, musenga wa manananshi uvuabu benza nawu mudimu mu ntendelelu mulelela kudi bakuidi, bavua bawulongolola bimpe bimpe. (Ekes. 30:34, 35) Pavua Davidi wakula bua musenga wa manananshi, uvua usua kuleja ne: uvua musue kuela meji bimpe bimpe bua malu avuaye ukeba kuambila Tatu wende wa mu diulu. Ke dijinga ditudi petu nadi. Tudi basue bua masambila etu asankishe Yehowa. w22.07 20 §1-2; 21 §4

Disambombo dia 10/8

Yehowa udi wamba ne: “Disombuela ndianyi; meme nemfute.”—Lomo 12:19.

Disombuela ndia Yehowa. Yehowa ki mmutupeshe bukokeshi bua kukeba bua kudisombuela padi muntu utuenzela bualu bubi to. (Lomo 12:20, 21) Bu mutudi ne mmuenenu wa bantu bapange bupuangane ne bikale ne mikalu, katuena bakumbane bua kumanya mua kupita ne malu bimpe menemene bu Nzambi to. (Eb. 4:13) Kudi misangu itu mushindu utudi tudiumvua wenza bua bitukolele bua kuenza tshidi tshiakane. Yehowa wakasaka Yakobo bua kufunda ne: “Tshiji tshia muntu katshiena tshikebesha buakane bua Nzambi to.” (Yak. 1:20) Tudi bashindike ne: Yehowa neenze tshidi tshiakane ne neenze bua buakane bupuangane buenzeke. Kufuilangana luse kudi kuleja mutudi tueyemena buakane bua Yehowa. Patudi tushila Yehowa malu mu bianza, tudi tuleja mutudi bashindike ne: neajikije ntatu yonso idi mpekatu mukebeshe. Mu buloba bupiabupia budiye mulaye, tunyinganyinga tua mputa ivuabu batutape ku muoyo ‘katuakutuvuila kabidi mu lungenyi, anyi kutubanda kabidi ku muoyo to.’—Yesh. 65:17. w22.06 10-11 §11, 12

Dia lumingu dia 11/8

Bisamba bionso nebinukine bua dîna dianyi.—Mat. 24:9.

Lukinu ludibu batukine elu ntshijadiki tshia ne: Yehowa udi utuanyisha. (Mat. 5:11, 12) Diabolo ke udi usaka bantu bua kutuluisha. Kadi udi kutupu kumpala kua Yezu! Lumu luimpe ludi luenda lufika kudi bisamba bionso ku diambuluisha dia Yezu. Tumonayi bijadiki. Bu mutudi bayishi ba Bukalenge, tudi kabidi tutuilangana ne lutatu lua tupeta bantu kabayi bamanye muakulu utudi tuakula. Mu malu avua Yezu mubuluile mupostolo Yone, wakadianjila kuamba ne: matuku etu aa lumu luimpe luvua ne bua kutshimuna tshipumbishi atshi. (Buak. 14:6, 7) Mushindu kayi? Tudi tupetesha bantu ba bungi mushindu wa kuitaba mukenji wa Bukalenge. Lelu, bantu ba pa buloba bujima badi mua kubala malu a mu Bible mu site wetu wa jw.org bualu malu au adi mu miakulu mipite pa 1000! Kasumbu kaludiki kakanyisha bua bakudimune mukanda wa Shala ne muoyo kashidi!, mukanda wetu munene wa kuvuija nawu bantu bayidi. Udi mu miakulu mipite pa 700! w22.07 9 §6, 7

Dimue dia 12/8

Malu adi enda bimpe mu bungi bua bafidi ba ngenyi.—Nsu. 11:14.

Yezu uvua umvuila bantu luse. Mupostolo Matayi udi wamba ne: “Pakamonaye misumba ya bantu, wakabumvuila luse, bualu bavua batatshishibue, balekelela bu mikoko idi kayiyi ne mulami.” (Mat. 9:36) Yehowa utu umvua pende bishi? Yezu wakamba ne: “Tatu wanyi udi mu diulu ki mmusue bua umue wa ku bana bakese aba ajimine to.” (Mat. 18:14) Bualu ebu budi butuenza disanka dia bungi be! Patudi tumanya Yezu bimpe, netufike ku dinanga Yehowa bikole. Wewe usomba ne bena Kristo bashindame mu nyuma balume ne bakaji ba mu tshisumbu tshienu ne udia nabu bulunda, nebikuambuluishe kabidi bua kunanga bakuabu ne kulua muena Kristo mushindame menemene. Umone mudibu ne disanka. Kabena badiela meji bua dipangadika divuabu bangate dia kuenzela Yehowa mudimu nansha. Bebeja bakuambile amue malu akadibu bamonemone mu mudimu wa Yehowa. Wewe ne dipangadika dia kuangata, balomba lungenyi. Uvuluke ne: “malu adi enda bimpe mu bungi bua bafidi ba ngenyi.” w22.08 3 §6, 7

Dibidi dia 13/8

Mêsu a Yehowa adi kudi bantu bakane.—1 Pet. 3:12.

Tuetu bonso netutuilangane ne ntatu kampanda. Kadi, katuakudimona nkaya kumpala kua ntatu to. Bu mudi Yehowa tatu wa dinanga, dîsu diende didi kutudi. Udi netu, mmudiakaje bua kututeleja patudi tumulomba diambuluisha, ne udi ne dijinga dikole dia kutukuatshisha. (Yesh. 43:2) Tudi batuishibue ne: tudi mua kutantamena buluishi bualu mmutupeshe tshionso tshidi tshikengela bua kubutantamena: disambila, Bible, biakudia bia bungi bia mu nyuma, ne dîku dimpe dia bana betu badi batuambuluisha mu tshikondo tshia dikenga. Tudi ne disanka dia bungi bua mutudi ne Tatu wetu wa mu diulu udi ututabalela! “Mioyo yetu idi isankila mu yeye.” (Mis. 33:21) Tudi mua kuleja Yehowa ne: tudi ne dianyisha bua mudiye ututabalela ne dinanga patudi katuyi tulengulula bionso bidiye utupesha bua kutuambuluisha. Tudi kabidi ne tshitudi mua kuenza bua atungunuke anu ne kututabalela. Mu mêyi makuabu, tuetu tutungunuka ne kuenza muetu muonso bua kutumikila Yehowa ne tuenza tshidi tshiakane ku mêsu kuende, neatutabalele bua kashidi! w22.08 13 §15, 16

Disatu dia 14/8

Nshindamenu muine wa dîyi diebe mbulelela.—Mis. 119:160.

Bantu ba bungi lelu mbapangile wa kueyemena. Badi badiebeja bikala bantu badibu banyisha bu mudi bena tshididi, bamanyi ba malu a bia panu, bangenda-mushinga ni badi menemene ne muoyo wa kubambuluisha. Bualu bukuabu, kabatshiena banemeka bamfumu ba bitendelelu to. Ke bualu kayi kabiena bikemesha bua mudibu kabayi beyemena Bible bualu bamfumu ba bitendelelu batu bamba mutubu batumikila malu adimu kabena baatumikila to. Tuetu batendeledi ba Yehowa tudi batuishibue ne: Yehowa udi “Nzambi wa bulelela” ne utu anu musue tshidi tshimpe buetu tuetu. (Mis. 31:5; Yesh. 48:17) Tudi bamanye ne: tudi mua kueyemena mêyi atudi tubala mu Bible. Tudi tuitaba tshiakamba mumanyi kampanda wa malu a mu Bible tshia ne: “Mu malu onso avua Nzambi muambe kamuena kalu ka dishima nansha kamue ne kamuena budi mua kupanga kukumbana to. Bantu ba Nzambi badi mua kuitaba bidiye wamba bualu badi bamueyemena.” w21.03 2 §1, 2

Dinayi dia 15/8

Tuelelanganayi kabidi meji.—Eb. 10:24.

Tudi tukolesha bena Kristo netu patudi tubambuluisha bua kukolesha ditabuja diabu kudi Yehowa. Batu baseka bamue kudi bantu badi kabayi bena kuitabuja. Bakuabu badi ne masama makole anyi baluangana bua kutantamena tunyinganyinga tuabu. Banga pabu mbabatijibue kukadi bidimu ne bidimu, kadi nkatshia bindila nshikidilu wa ndongoluelu wa malu eu. Malu aa adi mua kuteta ditabuja dia bena Kristo lelu. Bena mu tshisumbu tshia bena Kristo tshia mu bidimu lukama bia kumpala bakatuilangana ne ntatu ya muomumue. Mupostolo Paulo uvua ukolesha ditabuja dia bena Kristo nende ne Mifundu. Tshilejilu, pamuapa bena Kristo bena Yuda bavua bapanga tshia kuamba pavua bena mu mêku abu bavua kabayi bena kuitabuja bamba muvua tshitendelelu tshia buena Yuda tshipite tshia buena Kristo. Kakuyi mpata, mukanda uvua Paulo mutumine bena Kristo ba mu Ebelu uvua mubakoleshe bikole. (Eb. 1:5, 6; 2:2, 3; 9:24, 25) Ngelelu wende wa meji mulenga eu uvua mua kubambuluisha bua kupuwisha bavua babaluisha abu. w22.08 23-24 §12-14

Ditanu dia 16/8

Udi mubeneshibue mmuntu udi weyemena Yehowa.—Yel. 17:7.

Bena mu bulongolodi bua Satana ebu kabena ne bantu badibu mua kueyemena to. Bienzedi bia bamfumu ba malu a bungenda mushinga, bia bamfumu ba tshididi, ne bia bamfumu ba bitendelelu bitu bibela mâyi ku makasa. Nansha balunda, bena mutumba, ne bena mu mêku batu pabu belangana mâyi ku makasa. Kabiena bitukemesha to. Bible ukavua muambe ne: “Mu matuku a ku nshikidilu . . . , bantu nebikale . . . kabayi ne lulamatu, . . . bashiminyinyanganyi ba malu, . . . batungidianganyi.” Mbuena kuamba ne: bantu bavua ne bua kuikala ne ngikadilu ya nzambi wa ndongoluelu wa malu eu udibu kabayi mua kueyemena. (2 Tim. 3:1-4; 2 Kol. 4:4) Kadi tuetu bena Kristo tudi bamanye ne: tudi mua kueyemena Yehowa ne muoyo mujima. Tudi batuishibue ne: mmutunange, ne ‘kakulekela’ balunda bende nansha kakese. (Mis. 9:10) Tudi mua kueyemena kabidi Yezu Kristo bualu wakafila muoyo wende bua bualu buetu. (1 Pet. 3:18) Tudi balonge kabidi ku diambuluisha dia malu adi matufikile ne: buludiki butu Bible ufila mbua kueyemena.—2 Tim. 3:16, 17. w22.09 2 §1, 2

Disambombo dia 17/8

Wa diakalenga mmuntu yonso udi utshina Yehowa, udi wendela mu njila yende.—Mis. 128:1.

Disanka dilelela ki nkudiumvua ne disanka patupu to. Disanka dilelela ngedi didi muntu ushala nadi mu nsombelu wende mujima. Mushindu kayi? Yezu wakumvuija mu Muyuki wende wa pa mukuna ne: “Badi bamanye ne: badi dijinga ne malu a mu nyuma mba diakalenga.” (Mat. 5:3) Yezu uvua mumanye ne: bantu mbafukibue ne dijinga dikole dia kumanya Mufuki wabu, Yehowa Nzambi ne kumutendelela. Ke “dijinga [dietu dia] malu a mu nyuma” adi. Bu mudi Yehowa muikale “Nzambi wa disanka,” bantu badi bamutendelela badi ne bua kuikala pabu ne disanka. (1 Tim. 1:11) Bua kuikala ne disanka, anu tuetu ne nsombelu muimpe anyi? Tòo. Yezu uvua muambe mu Muyuki wende wa pa Mukuna, ne: “Badi badila” badi mua kuikala ne diakalenga. Yezu wakamba bualu bua muomumue bua “bantu badibu bakengesha bua buakane.” (Mat. 5:4, 10, 11) Malu avua Yezu ulongesha avua aleja ne: nsombelu muimpe kena upetesha muntu disanka dilelela to, kadi udi udipeta padiye ukumbaja majinga ende a malu a mu nyuma ne usemena pabuipi ne Nzambi.—Yak. 4:8. w22.10 6 §1-3

Dia lumingu dia 18/8

Muntu udi ne dijingulula dia malu dilelela udi ushala mupuwe.—Nsu. 11:12.

Dijingulula dia malu nediambuluishe muena Kristo bua kumanya “tshikondo tshia kupuwa ne tshia kuakula.” (Muam. 3:7) Mu imue miaba batu bamba ne: “Kuakula kudi bu arjan, kadi kupuwa kudi bu or.” Bidi bisua kumvuija ne: mbimpe kupuwa mu bikondo bikuabu pamutu pa kuakula. Tuangate tshilejilu. Batu batamba kulomba mukulu kampanda bua kuambuluisha bisumbu mu ntatu idibi nayi. Mukulu nende wakamba ne: “Mukulu eu utu udienzeja misangu yonso bua kubenga kuambilangana malu a bena mu bisumbu bikuabu.” Dijingulula dia malu didi nadi mukulu eu ndifikishe bakulu nende ba mu kabu kasumbu ka bakulu ku dimunemeka. Mbatuishibue ne: kakuambila bakuabu malu abu masokoka to. Bululame budi butuambuluisha pabu bua kuikala bantu ba kueyemena. Tudi tueyemena muntu udi ne bululame bualu tudi bamanye ne: utu anu wamba bulelela.—Ef. 4:25; Eb. 13:18. w22.09 12 §14, 15

Dimue dia 19/8

Kakuena meji, anyi dijingulula dia malu, peshi lungenyi padiku dibenga kumvuangana ne Yehowa.—Nsu. 21:30.

Bantu ba bungi batu badivuija bampudi matshi patu meji malelela “ela mbila mu musesu.” (Nsu. 1:20) Bilondeshile Bible, kudi bisumbu bisatu bia bantu badi babenga meji. Mbiobi ebi: tshia “badi kabayi ne dimanya,” tshia “basekianganyi,” ne tshia “batshimbakane.” (Nsu. 1:22-25) Bantu “badi kabayi ne dimanya” mbatshitaba mvinyingu; batu babitabijija malu bipepele anyi babadingakaja. (Nsu. 14:15, dim.) Tshilejilu, anji elabi meji bua bantu miliyo ya bungi badibu bapambuisha kudi balombodi ba bitendelelu ne ba tshididi. Bamue batu bumvua bibi patubu balua kumanya ne: balombodi abu bavua babashime. Kadi bantu badibu batele mu Nsumuinu 1:22 mbasungule bua kushala kabayi ne dimanya bualu mbasue kushala anu pabu nanku. (Yel. 5:31) Mbasue anu kuenza tshidi mu meji abu, kabayi basue kulonga tshidi Bible wamba bua kutumikila mikenji idimu to. Bushuwa, katuena basue kufuana bantu badi basungula bua kushala mu dipanga to!—Nsu. 1:32; 27:12. w22.10 19 §5-7

Dibidi dia 20/8

Nukokele tshionso tshidi bantu benze.—1 Pet. 2:13.

Bulongolodi bua Nzambi butu kabidi butupesha buludiki bua kutukuba. Batu batamba kutuvuluija bua tupeshe bakulu nomba yetu ya telefone ne adrese ya miaba itudi basombele bua bamone mua kutupeta padiku bualu bua tshimpitshimpi. Badi mua kutuleja bikalabi bikengela kushala ku metu anyi kumbuka, mua kupeta bintu bia kudiambuluisha nabi, ne kutuambila dîba ne mushindu utudi mua kuambuluisha bakuabu. Tuetu katuyi batumikile, tudi mua kuteka mioyo yetu ne ya bakulu badi batungunuka ne kutulama aba mu njiwu. (Eb. 13:17) Bena Kristo netu ba bungi bavua bamuangale bua tshikumina anyi bua mvita peshi bua ndululu mbenze muabu muonso bua kuibidilangana ne nsombelu mupiamupia wa muaba udibu ne badi badifila mu mudimu wa Nzambi bikole. Anu bu bena Kristo ba kumpala bavua bamuangalake bua dikengeshibua, badi pabu batungunuka ne ‘kuambila bantu lumu luimpe lua dîyi.’ (Bien. 8:4) Kuyisha kutu kubambuluisha bua kutuma meji abu ku Bukalenge bua Nzambi pamutu pa kuatumabu ku ntatu idibu nayi. Bu mudibu benza nunku, badi anu ne disanka ne ditalala. w22.12 19 §12, 13

Disatu dia 21/8

Yehowa udi ku luseke luanyi; tshiakutshina to.—Mis. 118:6.

Yehowa udi wangata muntu yonso ne mushinga. Kumpala kua Yezu kutuma bapostolo bende bua kuyisha, wakabakankamija bua kabikadi batshina buluishi to. (Mat. 10:29-31) Wakakula bua mishamisha ivua bantu bamanye bikole mu Isalele bua kubakankamija. Tunyunyi atu katuvua ne mushinga tshikondo atshi to. Kadi wakambila bayidi bende ne: “Nansha umue wa kudiyi kawakumata panshi Tatu wenu kayi mumanye to.” Kuambaye kabidi ne: “Nudi ne mushinga wa bungi kupita mishamisha ya bungi.” Yezu wakajadikila bayidi bende ne: Yehowa uvua wangata yonso wa kudibu ne mushinga; nunku kabavua ne bualu bua kutshinyina buluishi to. Bushuwa bayidi ba Yezu bavua bavuluka mêyi ende au pavuabu bamona mishamisha dîba divuabu bayisha mu bimenga ne mu misoko. Dîba dionso diudi umona kanyunyi kakese, uvuluke ne: Yehowa udi ukuangata ne mushinga bualu wewe pebe udi ne “mushinga wa bungi kupita mishamisha ya bungi.” Yehowa yeye ukuambuluisha, udi mua kutua buluishi tshiadi ne dikima dionso. w23.03 18 §12

Dinayi dia 22/8

Nudi benze bua Palô ne bena mudimu bende batupetule, ne nudi bateke muele wa mvita mu tshianza tshiabu bua kutushipa.—Ekes. 5:21.

Kudi misangu itutu tutuilangana ne ntatu, bu mudi buluishi bua kudi bena mu dîku dietu anyi mudimu wetu ufua. Buluishi bobu bunenge bikole, tudi mua kudiumvua bashikile, batekeshibue mu mikolo. Satana udi mua kubuelelapu bua kutufikisha ku dimona ne: Yehowa ki mmutunange to. Satana mmusue bua tuele meji ne: Yehowa anyi bulongolodi buende ke badi batukebela ntatu. Bualu bua muomumue buakafikila bamue bena Isalele mu Ejipitu. Kumpala bavua bitabuja ne: Yehowa uvua musungule Mose ne Alona bua kubapatula mu bupika. (Ekes. 4:29-31) Kadi pashishe pavua Palô mubange kubakengesha, bakela Mose ne Alona tshilumbu pambidi bua ntatu ivuabu nayi. (Ekes. 5:19, 20) Bakela batendeledi ba Yehowa ba lulamatu tshilumbu pambidi bua ntatu yabu. Bibi be! Biwikale ne ntatu ikadi minenge bikole, unzuluila Yehowa muoyo mu disambila, umulombe akukuatshishe. w22.11 15 §5, 6

Ditanu dia 23/8

Bulelela, bulelela, ndi nnuambila ne: dîba didi dilua, ne didiku mpindieu, diumvua bafue dîyi dia Muana wa Nzambi, aba badi bateya ntema nebikale ne muoyo.—Yone 5:25.

Yehowa ke mupeshanganyi wa muoyo ne udi ne bukole bua kubisha bantu ku lufu. Wakapesha muprofete Eliya bukole bua kubisha muana wa balume wa mukaji mukamba wa ku Salefata ku lufu. (1 Bak. 17:21-23) Pashishe, Yehowa wakambuluisha Elisha bua kubisha muana wa balume wa mukaji muena Shunema ku lufu. (2 Bak. 4:18-20, 34-37) Bantu bavuabu babishe ku lufu aba ne bakuabu badi tshijadiki tshia ne: Yehowa udi ne bukole bua kubisha bantu ku lufu. Pavua Yezu pa buloba, wakabisha bantu ku lufu bua kuleja muvua tatuende mumupeshe bukole abu. (Yone 11:23-25, 43, 44) Lelu eu Yezu udi mu diulu ne mbamupeshe “bukokeshi buonso mu diulu ne pa buloba.” Nanku mmukumbane bua kukumbaja mulayi wa ne: “bantu bonso badi mu nkita ya tshivulukilu” nebabishibue ku lufu bikale ne ditekemena dia kushala ne muoyo kashidi.—Mat. 28:18; Yone 5:26-29. w22.12 5 §10

Disambombo dia 24/8

Kadi nzubu wa Isalele neabenge bua kukuteleja bualu ki mbasue kunteleja to.—Yeh. 3:7.

Pavuabu babenga Yehezekele, Yehowa ke uvuabu babenga. Mêyi a mu mvese wa lelu aa akajadikila Yehezekele ne: dibenga kumuteleja adi kadivua dileja ne: uvua wenza mudimu wende wa buprofete bibi to. Yehowa wakajadikila kabidi Yehezekele ne: pavua dilumbuluisha divuaye umanyisha adi dilua, bantu bavua ne bua ‘kumanya ne: muprofete uvua munkatshi muabu.’ (Yeh. 2:5; 33:33) Kakuyi mpata, mêyi adi akankamija aa akapesha Yehezekele bukole buvuaye nabu dijinga bua kukumbaja mudimu wende. Bu mutudi bamanye ne: Yehowa ke udi mututume, tudi tupeta bukole. Mmutupeshe lumu padiye utubikila ne: tudi ‘bantemu bende.’ (Yesh. 43:10) Edi ndiakalenga dinene be! Anu muvua Yehowa muambile Yehezekele ne: “kutshinyi,” udi utuambila petu ne: ‘Kanutshinyi.’ (Yeh. 2:6) Bua tshinyi kakuena tshia tuetu kutshinyina baluishi betu? Anu bu Yehezekele, Yehowa mmututume ne udi utukuatshisha.—Yesh. 44:8. w22.11 3-4 §4, 5

Dia lumingu dia 25/8

Muntu wa kueyemena udi ulama bualu busokoka.—Nsu. 11:13.

Lelu tudi ne disanka dia bungi bua mutudi ne bakulu ne basadidi ba kueyemena. Bantu balume ba lulamatu aba badi batutabalela bimpe, ne tudi tuela Yehowa tuasakidila bua bualu buabu! Kadi mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi bantu ba kueyemena? Tudi banange bena Kristo netu, ne tudi tuditatshisha bua kumanya ni badi bimpe. Kadi tudi ne bua kuikala ne nkatshinkashi, katuyi tukeba bua kumanya malu abu adi kaayi atutangila to. Bamue bena Kristo ba mu tshisumbu tshia mu bidimu lukama bia kumpala bavua ‘bena bijanu ne bavua babuelakana mu malu a bakuabu, bakula malu adibu kabayi ne bua kuakula.’ (1 Tim. 5:13) Bushuwa, katuena ne bua kubafuana to. Kadi tutekabi ne: muntu udi utuambila bualu budi bumutangila tshibi utulomba bua katubuambidi muntu mukuabu to, tshia kuenza ntshinyi? Tshilejilu, muanetu wa bakaji udi mua kutuambila ne: udi ne disama kampanda anyi lutatu kansanga, utulomba bua katuambidi muntu to. Tudi ne bua kunemeka tshidiye mutulombe atshi. w22.09 10 §7, 8

Dimue dia 26/8

Nushintuluke pa kukudimuna meji enu.—Lomo 12:2.

Tshiambilu tshia mu tshiena Greke tshidibu bakudimune ne: “kukudimuna meji enu” badi mua kutshikudimuna kabidi ne: “kuakaja meji enu.” Nunku, kabiena biumvuija ne: tudi ne bua kuenza anu tumalu tuimpe tukese patupu to, kadi tudi ne bua kukonkonona tshitudi munda muetu menemene ne kuakaja malu adi akengedibua bua tumone mua kutumikila mikenji ya Yehowa mudibi bikengela. Tudi ne bua kutungunuka ne kuenza nanku. Patualua bapuangane, netuikale anu tusankisha Yehowa mu malu etu onso. Bua mpindieu, mbimpe tutungunuke ne kudienzeja bua kusankisha Yehowa. Mona ne: mu Lomo 12:2 Paulo mmuleje ne: tudi ne bua kukudimuna meji etu bua kushisha kumanya tshidi Nzambi musue. Pamutu pa tuetu kulekela ndongoluelu mubi wa malu eu utufumba, tudi ne bua kuanji kudikonkonona bua kumanya ne: meji a Nzambi ke adi atulombola bua kuangata mapangadika anyi kuditekela bipatshila kadi ki mbulongolodi ebu to. w23.01 8-9 §3, 4

Dibidi dia 27/8

Upuila Yehowa bujitu buebe, ne yeye neakuambuluishe. Yeye kakuitaba bua muntu muakane adishinde nansha kakese.—Mis. 55:22.

Yehowa utuku wela dîyi mu ntatu yonso itu itukuata anyi? Yeye ke utu wendesha malu onso atu atutulukila, ulekela malu mabi atufikila bua diakalenga dietu anyi? Tòo, Bible katu ulongesha nanku to. (Muam. 8:9; 9:11) Tuetu tudi bamanye ne: patudi mu lutatu kampanda, Yehowa mmulumanye bimpe ne utu uteleja miadi yetu ya dilomba diambuluisha. (Mis. 34:15; Yesh. 59:1) Kupita apu, Yehowa udi mua kutuambuluisha bua kutantamena ntatu mikole bimpe. Mushindu kayi? Umue mushindu utu Yehowa utuambuluisha mpatuye utusamba ne utukankamija misangu ya bungi mu tshikondo tshiakanyine. (2 Kol. 1:3, 4) Udiku uvuluka tshikondo kampanda mu nsombelu webe tshivua Yehowa mukukuatshishe pavuaye mukusambe ne mukukankamije anu pa dîba anyi? Misangu ya bungi, tutu tulua kujingulula ne: Yehowa uvua mutuambuluishe mu lutatu kampanda anu pakadilu lujike. w23.01 17-18 §13-15

Disatu dia 28/8

Nyama wa luonji uvuaku au, kadi kenaku, . . uya too ne ku dibutuka.—Buak. 17:11.

Pashishe tudi tumona nyama mukuabu wa luonji usua kufuanangana ne nyama wa luonji wa mitu muanda mutekete, tshibi yeye mmukunze. “Ntshimfuanyi tshia nyama wa luonji.” Badi bamubikila ne: “Mukalenge wa muanda mukulu.” (Buak. 13:14, 15; 17:3, 8) Badi bamba mudi “mukalenge” eu muikalaku, pashishe kayi wikalaku, ne mudiye ulua kuikalaku. Tshidibu bambe etshi ntshikumbanyine bulongolodi bua matunga masanga menemene, bualu budi buenda busaka bantu ba bungi bua kutua ndongoluelu wa malu a tshididi wa pa buloba bujima mpanda! Bavua bamubikila kumpala ne: nsangilu wa matunga masanga. Pashishe wakajimina mu mvita mibidi ya buloba bujima; yeye kulua kumueneka kabidi mudiye lelu eu emu. Nyama ya luonji anyi mbulamatadi eyi idi isaka bantu bua kuluisha Yehowa ne bantu bende. Yone udi wamba ne: mbienze bu badi basangisha “bakalenge ba pa buloba bujima budi bantu basombele” pamue ku mvita ya Armagedone, ya “dituku dinene dia Nzambi wa Bukole Buonso.”—Buak. 16:13, 14, 16. w22.05 10 §10, 11

Dinayi dia 29/8

Mmunyi muudi ubala?—Luka 10:26.

Yezu wakalonga mua kuikala kudibadila Mifundu ya tshijila. Ke bualu kayi, wakafika ku dimanya Mifundu bimpe, ku diyinanga ne ku diyilekela ilombola bienzedi biende. Tshilejilu, vuluka tshivua tshienzeke ku ntempelo dîba divua Yezu ne bidimu 12 patupu. Balongeshi bavua bamanye mikenji ya Mose bimpe “bakakema bikole bua lungenyi [lua Yezu] ne mandamuna ende.” (Luka 2:46, 47, 52) Tuetu tubala Mifundu pa tshibidilu tudi petu mua kulua kunanga Dîyi dia Nzambi ne kudimanya. Tshivua Yezu muambile bamanyi ba mikenji abu pamue ne bafundi, Bafalese, ne Basadoke tshidi mua kutulongesha. Bamfumu ba bitendelelu abu bavua babala Mifundu pa tshibidilu, kadi bakapangila bua kumvua buimpe bua malu avuabu babala. Yezu wakatela malu asatu avua bantu abu ne bua kuenza bua bobu kushisha kumvua buimpe bua malu avuabu babala mu Mifundu. Malu avua Yezu mubambile neatuambuluishe bua kuakaja mushindu wetu 1) wa kumvua bitudi tubala bimpe, 2) wa kukeba malu a mushinga mu Dîyi dia Nzambi, ne 3) wa kulekela Dîyi dia Nzambi ditufumba. w23.02 8-9 §2, 3

Ditanu dia 30/8

Muntu mudimuke udi umona njiwu, udi usokoma.—Nsu. 22:3.

Imue njiwu itudi ne bua kuepuka nyoyi eyi: kuambishangana, dikuatshika dia maluvu, budiavi, kuambangana mêyi mabi, kutangila manaya a tshikisu, bindidimbi bia bantu butaka, ne bintu bikuabu bia muomumue. (Mis. 101:3) Diabolo udi ukeba misangu yonso mpunga ya kunyanga malanda etu ne Yehowa. (1 Pet. 5:8) Tuetu katuyi badimuke, Satana udi mua kukuna ngikadilu mibi eyi mu meji etu ne mu muoyo wetu: dialakana, dipanga bululame, lukuka, lukinu, lutambishi ne dilaminangana munda. (Gal. 5:19-21) Tuetu katuyi bakebe tshia kuenza diakamue bua kuyumbusha mu muoyo wetu, neyitungunuke ne kukola anu bu tshisonsa tshibi tshia lulengu ne neyitukebele ntatu. (Yak. 1:14, 15) Njiwu mikuabu ya muinshimuinshi mmalunda mabi. Mbimpe tuvuluke ne: bantu batudi tusungula bua kusomba nabu badi mua kunyanga bikadilu bietu anyi kubiakaja. (1 Kol. 15:33) Tuetu badimuke, netuepuke balunda babi badi kabayi batumikila mikenji ya Yehowa to. (Luka 21:34; 2 Kol. 6:15) Dîba adi netujingulule njiwu ne netuyepuke. w23.02 16 §7; 17 §10, 11

Disambombo dia 31/8

Mona tshidi dinanga dia Nzambi diumvuija: bua tutumikile mikenji yende.—1 Yone 5:3.

Dinanga diudi munange Yehowa ndikole bualu udi mulonge malu ende a bungi. Kakuyi mpata, udi musue kusemena pabuipi nende mpindieu ne bua kashidi. Ki mbikole to. Udi ukukankamija ne bulenga buonso bua usankishe muoyo wende. (Nsu. 23:15, 16) Udi mua kuenza nanku mu mêyi ne mu bienzedi. Mushindu uudi wenza malu newuleje ne: udi munange Yehowa bushuwa. Atshi ke tshipatshila tshitambe buimpe tshiudi mua kudifundila. Mmunyi muudi mua kuleja ne: udi munange Yehowa? Tshia kumpala, enza disambila dia pa buadi bua kudilambula kudi Nzambi umuepele mulelela. (Mis. 40:8) Tshibidi, batijibua bua kuleja patoke muudi mudilambule. Kubatijibua mbualu bua disanka ne bua mushinga mu nsombelu webe. Udi utuadija nsombelu mupiamupia bua kuenza disua dia Yehowa, kadi ki ndiebe to. (Lomo 14:8; 1 Pet. 4:1, 2) Biumvuika ne: ki mbualu bua bilele to; budi buambuluisha bua kutuadija nsombelu mulenga. w23.03 5-6 §14, 15

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu