TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w93 15/2 dib. 17-22
  • Mushindu wa kudima bumuntu bupiabupia mu dibaka

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mushindu wa kudima bumuntu bupiabupia mu dibaka
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Mushindu wa kupita ne ntatu ya mu dibaka
  • Vudijayi bukole
  • Bienzedi bishilangane bia ngikadilu
  • Tukoleshayi bisuikidi bia dibaka
  • Dibaka didi mua kulubuluka matuku etu aa
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2005
  • Dibaka dienu dikale anu bu ‘mionji isatu milukakaja’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
  • Panyima pa dituku dia dibaka
    Mua kushala mu dinanga dia Nzambi
  • Vuijayi dibaka dienu tshituangajilu tshia kashidi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
w93 15/2 dib. 17-22

Mushindu wa kudima bumuntu bupiabupia mu dibaka

“Nudi ne bua kuvuijibua bapiabapia mu bukole budi bukokesha tshieledi tshienu tshia meji ne nudi ne bua kuleja bumuntu bupiabupia.”​—EFESO 4:23, 24.

1. Bua tshinyi ki mbimpe kuangata dibaka bu tshintu tshia mushinga mukese?

DIBAKA ntshimue tshia ku biidia binene bidi muntu mua kuela mu matuku ende a muoyo, nenku kadiena ne bua kuangatshibua ne mushinga mukese to. Mbua tshinyi kuenza nanku? Bualu didi dikengela kudifila kudi muntu kampanda bua kashidi. Mbuena kuamba ne: mmuntu utudi ne bua kuabanyangana nende muoyo wetu mujima. Bidi bikengela nsungulujilu wa bukulumpe bua didifila edi kushindamadi. Bidi bikengela kabidi buenzeji buimpe bua ‘bukole budi bukokesha tshieledi tshia lungenyi ne budi busonga bumuntu bupiabupia.’​—Efeso 4:23, 24; fuanyikija ne Genese 24:10-58; Matayi 19:5, 6.

2, 3. (a) Ntshinyi tshidi tshikengedibua bua kusungula wa kuselangana nende ne meji? (b) Dibaka didi diumvuija tshinyi?

2 Kudi kabingila kimpe ka kubenga kudiasa ne lubilu mu dibaka, bua dijinga dikole dia mubidi. Bidi bikengela dîba bua bumuntu bukulumpe ne ngikadilu mushindame kukolabi. Kupita kua bidimu, dimonamona dia mianda ne dimanya bidi mua kuambuluisha bua kuibaka busunguluji buakane. Nenku, kusungula muena dibaka mukumbanyine kudi mua kuambuluisha bikole bua kulubuluka. Kasumuinu ka bena Espagne kadi kamba ne: “Mbimpe kudiendela nkaya pamutu pa kuselangana bibi.”​—Nsumuinu 21:9; Muambi 5:2.

3 Kusungula muena dibaka mukumbanyine ke nshindamenu muimpe bua kuikala ne dibaka didi mua kulubuluka. Bua kuenza ebi, bidi bikengela bua muena nkristo kusadila ne kulonda mêyi-maludiki a mu Bible, kayi ulombodibua anu ku dijinga dia mubidi, disuangana dipitshidile peshi buimpe bua mubidi. Dibaka kadiena anu disangila dia mibidi ibidi to. Ndisuikakaja dia bumuntu bubidi, mêku abidi ne nkoleshilu ibidi, pamue apa ne miakulu ibidi. Bushuwa, disangila dia bantu babidi mu dibaka didi dilomba ditumika dimpe ne ludimi; ditumika ne ludimi edi didi mua kubutula anyi kuibaka. Ku bionso ebi, tudi kabidi tumona meji adi mu mubelu wa Paulo bua ‘kusela anu mu Mukalenge,’ mbuena kuamba ne: kuselangana ne umue wa ku bakuetu bena nkristo.​—1 Kolinto 7:39; Genese 24:1-4; Nsumuinu 12:18; 16:24.

Mushindu wa kupita ne ntatu ya mu dibaka

4. Bua tshinyi disuyangana ne dikokangana bitu bijuka pamu’apa mu dibaka?

4 Nansha ne tshishimikidi tshimpe, nekuikale bikondo bia disuyangana, bia matetshibua ne bia dikokangana. Muntu yonso musele anyi mujike, udi upitshilamu. Ntatu ya mfranga ne ya masama bidi mua kunyanga malanda munkatshi mua bantu. Kushintuluka kua tshilunji tshia mpala kudi mua kujula dibengangana dia bumuntu mu mabaka malenga mapite makuabo. Tshikuabo tshintu tshidi ntshia se: muntu nansha umue kêna mua kukanda ludimi luende mu mushindu mupuangane bu muakabiamba Yakobo se: “Tudi buonso tulenduka misangu mivule. Pikala muntu kayi ulenduka ku mêyi, yeye udi muntu mupuangane, mukumbane bua kukanda mubidi wende mujima. . . . Ludimi nkatupa kakese ka mubidi ne kadi kaditumbisha bua malu aku manene. Mona, bidi bikengel’amu kapia kakese menemene bua kuosha dîtu dipite bunene!”​—Yakobo 3:2, 5.

5, 6. (a) Ntshinyi tshidi tshikengedibua kuenza padiku kakuyi diumvuangana? (b) Mbualu kayi budi bukengela kuenza imue misangu padi ntatu ijuka?

5 Padi bimvundu bijuka mu mabaka, mmushindu kayi wa kukanda nsombelu eu? Mmushindu kayi wa kuepuka bua ntupakanyi mu diumvuangana kayandamuki matandu ne bua matandu kaandamuki dishipa dia dibaka? Ke muaba udi bukole budi bukokesha tshieledi tshia lungenyi mua kuenza mudimu wabu. Bukole ebu budi mua kulengeja anyi kubiipisha nsombelu; budi mua kuibaka mu nyuma anyi kuikala bunyangi bua nsombelu ne bukokesha kudi majinga a mubidi. Pikalabu buibaka, muntu eu neaditatshishe bua kulongolola nsombelu, ne kulombola dibaka diende mu njila mululame. Dipanga kumvuangana, matandu, kabiena ne bua kushipa dibaka to. Pa kutumikila mibelu ya mu Bible, bantu badi mua kuumusha bumfika-munda ne bimvundu pa kupingaja kanemu ne diditeka pa muaba wa mukuabo.​—Lomo 14:19; Efeso 4:23, 26, 27.

6 Mu nsombelu eu, mêyi a Paulo aa adi ne mushinga mukole: “Nenku, bu basungula ba Nzambi, bansantu ne bananga, nudivuadike ne dinanga dia luse, buimpe, budipuekeshi bua lungenyi, bupole-malu, ne muoyo mule. Tungunukayi ne kuanyishangana ne lutulu ne kufuilangana luse ne muoyo mujima, bikala muntu bualu ne mukuabo. Anu muakanufuila Yehowa luse ne muoyo mujima, enzayi penu bia muomumue. Kadi, pa kusakidila ku bintu bionso ebi, divuadikayi dinanga, bualu ntshisuikidi tshipuangane tshia buobumue.”​—Kolosai 3:12-14.

7. Ndutatu kayi ludi pamu’apa mua kujuka mu dibaka?

7 Mvese eyi mmipepele bua kubala, kadi mu difimpakajibua dia nsombelu wa buena lelu, kayena mipepele bua kuyitumikila to. Tshishimikidi tshia lutatu tshidi mua kuikala tshinyi? Imue misangu, pa kupanga kumanya, muena nkristo udi mua kuikala ulonda mêyi-maludiki a mishindu ibidi. Ku Nzubu wa Bukalenge, munkatshi mua bana betu, udi uleja buimpe ne kanemu. Kadi, padiye upingana ku nzubu, nsombelu wa ku dituku ne ku dituku, udi pamu’apa mua kumupuisha muoyo bienzedi biende bia buena nkristo. Udi umona anu “yeye” mulume ne “yeye” mukaji. Padi mukuabo muikale mu tshikondo tshikole, udi mua kuamba bintu bidi kabiyi bia dinanga, bidiye kayi mua kuamba ku Nzubu wa Bukalenge. Tshidi tshienzeke ntshinyi? Mu tshitupa tshikese, buena nkristo buanji buajiminyi. Musadidi wa Nzambi mmupue muoyo ne: utshidi anu muanetu (wa balume anyi wa bakaji) muena nkristo ku nzubu. Bukole budi bukokesha mbulue bukole bubi pamutu pa kuikala bukole buimpe.​—Yakobo 1:22-25.

8. Ntshinyi tshidi mua kupatuka padi bukole budi bukokesha tshieledi tshia lungenyi buikale bubi, ne kudi mua kupatuka tshinyi?

8 Kudi kupatuka tshipeta kayi? Mulume udi mua kulekela ‘kusomba ne mukajende bilondeshile dimanya, umupa lumu bu luesu lutekete, luesu lua bukaji.’ Mukaji katshiena kabidi pamu’apa uleja kanemu kudi bayende to; “lungenyi lua ditalala ne lutulu” ndumujimine. Bukole budi bukokesha tshieledi tshiabo tshia lungenyi mbulue bua ku mubidi, kabutshiena bua mu nyuma to. “Meji a ku mubidi” amanyi kuangata muaba. Nenku, tshitudi mua kuenza ntshinyi bua bukole ebu kushalabo anu bua mu nyuma ne buimpe? Tudi ne bua kukolesha makanda etu a mu nyuma.​—1 Petelo 3:1-4, 7; Kolosai 2:18.

Vudijayi bukole

9. Mmasungula kayi atudi ne bua kuenza mu nsombelu wetu wa ku dituku ne ku dituku?

9 Bukole ebu buenzeji mbukole bua mu tshieledi tshia lungenyi budi buenza mudimu patudi tukengela kuangata mapangadika ne kuenza masungula kampanda. Nsombelu wetu udi ukengela misangu yonso kuenza mulongolongo wa masungula​—mempe ne mabi, a buiminyi anyi a kalolo, a kulondo anyi kubenga kulonda mikenji. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuangata mapangadika makane? Mbukole budi bukokesha tshieledi tshietu tshia lungenyi pikalabu bushindamene pa dienza disua dia Yehowa. Mufundi wa misambu wakasambila ne: “Undongeshe, O Yehowa, mu njila wa mikenji yebe, bua meme kumulonda too ne ku ndekelu.”​—Musambu wa 119:33; Yehezekele 18:31; Lomo 12:2.

10. Mmunyi mutudi mua kukolesha bukole budi bukokesha tshieledi tshietu tshia lungenyi?

10 Malanda makole ne Yehowa neatuambuluishe bua kumusankisha ne kuela nyima ku bubi, nansha buobu buikale dipanga lulamatu mu dibaka. Bena Izalele bakakankamijibua bua “kuenza bidi bimpe ne biakane ku mesu kua Yehowa Nzambi [wabo].” Kadi, Nzambi wakababela kabidi ne: “O nuenu badi banange Yehowa, Nukine malu mabi.” Bilondeshile Dîyi dia muanda mutekete edi: “Kanuena ne bua kuenda masandi a babake,” Bena Izalele bavua ne bua kukina masandi a babake. Dîyi edi diakaleja mmuenenu wa disu dikole wa Yehowa pa bidi bitangila lulamatu mu dibaka.​—Dutelonome 12:28; Musambu wa 97:10; Ekesode 20:14; Lewitiki 20:10.

11. Mmushindu kayi mukuabo mutudi mua kukolesha bukole budi bukokesha tshieledi tshietu tshia lungenyi?

11 Mmushindu kayi mukuabo utudi mua kukolesha bukole budi bukokesha tshieledi tshietu tshia lungenyi? Mpa kuangata midimu ne bintu bia mu nyuma ne mushinga. Abi bidi bisua kumvuija ne: tudi tukengela kulonga Dîyi dia Nzambi misangu yonso ne tudi ne bua kulonga mua kusanka ne diyukilangana pa ngenyi ya Yehowa ne mibelu yende. Tudi ne bua kudiumvua munda muetu bu mufundi wa misambu pakambaye ne: “Ne mutshima wanyi wonso ndi nkukeba. Kundekedi mpambuka kule ne mikenji yebe. Mu mutshima wanyi ndi mulame dîyi diebe, bua tshikuenzedi mpekatu. Undongeshe, O Yehowa, mu njila wa mikenji yebe, bua meme kumulonda too ne ku ndekelu. Ungumvuije, bua meme kulonda mukenji webe ne bua meme kuwulama ne muoyo wanyi mujima.”​—Musambu wa 119:10, 11, 33, 34.

12. Mbintu kayi bidi mua kutusangisha patudi tumuenesha ngelelu wa meji wa Kristo?

12 Diangata ne mushinga dia mêyi-maludiki makane a Yehowa didi dikola ki ng’anu pa kulonga Bible, apo ne pa kubuela mu bisangilu bia bena nkristo pa tshibidilu ne pa kuenza mudimu wa buambi pamue. Makole aa abidi adi mua kukolesha bukole budi bukokesha bieledi bietu bia lungenyi bua se: musangu wonso, nsombelu wetu ukena buiminyi ikala anu umuenesha ngelelu wa meji wa Kristo.​—Lomo 15:5; 1 Kolinto 2:16.

13. (a) Bua tshinyi disambila didi ne mudimu munene mu dikolesha bukole budi bukokesha tshieledi tshia lungenyi? (b) Ntshilejilu kayi tshiakafila Yezu pa bualu ebu?

13 Bukuabo bualu mbudi Paulo umanyisha mu mukanda wende mutumina bena Efeso: “Eku ku diambuluisha dia masambila a mishindu yonso ne misengelelu, nuikale nusambila mu bikondo bionso, mu spiritu.” (Efeso 6:18) Balume ne bakaji babo badi ne bua kuikala basambila kaba kamue. Misangu mivule, masambila aa adi unzulula mutshima ne afikisha ku diyukidilangana dia patoke. Padi diteta anyi ditetshibua diteka kumpala kuetu, bidi bikengela kukudimuka kudi Nzambi mu masambila bua kumulomba diambuluisha ne bukole bua mu nyuma bua kuenza tshidi mu diumvuangana ne ngelelu wa meji wa Kristo. Nansha muvuaye muntu mupuangane, Yezu wakakudimuka kudi Tatuende mu masambila misangu ne misangu, bua kumulomba bukole. Masambila ende avua a muoyo mujima ne makole. Bia muomumue, lelu’eu, mu tshikondo tshia matetshibua, tudi mua kupeta bukole bua kuangata dipangadika diakane pa kulomba Yehowa diambuluisha bua tuetu kumona mua kutantamena dijinga dia kushila mubidi muaba ne dia kutungila mutshipu wa dibaka.​—Musambu wa 119:101, 102.

Bienzedi bishilangane bia ngikadilu

14, 15. (a) Yozefe wakenza munyi pavuaye mu ditetshibua? (b) Ntshinyi tshiakambuluisha Yozefe bua kutantamena ditetshibua?

14 Mmushindu kayi utudi mua kutantamena ditetshibua? Mu muanda eu, tudi ne ngikadilu ibidi mishilangane: wa Yozefe ne wa Davidi. Bu muvua mukaji wa Potifare munanukile ne kuenza muende muonso bua kulobesha nsongalume mulengele Yozefe, uvua mutshikale mujike mu tshikondo atshi, wakamuandamuna ne: “Kakuena muntu udi muntambe mu nzubu eu, ne yeye [bayebe] kêna mumpale tshintu, kulekela anu wewe, bualu udi mukajende. Nenku, mmunyi mundi mua kuenza bualu ebu bubi bunene nenku ne kuenzela Nzambi mpekatu?”​—Genese 39:6-9.

15 Ntshinyi tshiakambuluisha Yozefe bua kusungula njila muakane, eku pabi bipepele bua kuponaye mu ditetshibua? Uvua ne bukole bua bungi buvua bukokesha tshieledi tshiende tshia lungenyi. Uvua mumanye bimpe menemene malanda ende ne Yehowa. Uvua mumanye ne: kuenda masandi ne mukaji eu mukuatshike ne dijinga dibi, kakuvu’anu mpekatu muenzela bayende, kadi, kupita ne apo, mmuenzela Nzambi.​—Genese 39:12.

16. Mmunyi muakenza Davidi pavuaye mu ditetshibua?

16 Kadi, ntshinyi tshiakenzekela Davidi? Uvua muntu musele, ne bakaji ba bungi bu muvuabi bianyishibue mu Mikenji. Dilolo kampanda, wakamuena ku nzubu wende mukaji kansanga wowa mâyi. Uvua mulengele Bate-Sheba, mukaji wa Uriya. Davidi uvua ne bua kusungula​—kutungunuka ne kutangila, eku majinga mabi amujuka munda muende, anyi kukudimuka ne kuimansha ditetshibua. Wakasungula tshinyi? Wakatuma bantu bua kuluabo nende mu nzubu wa mukalenge ne wakenda nende masandi. Kupita ne pine apo, wakashipesha bayende.​—2 Samuele 11:2-4, 12-27.

17. Tudi mua kufila nkomenu kayi pa bidi bitangila makanda a mu nyuma a Davidi?

17 Bua tshinyi Davidi wakenza nenku? Mu ditonda diende dia mpekatu diakamanyishaye mu Musambu wa 51 bua kunyingalala kuende, tudi mua kupatula amue mabingila. Wakamba ne: “Ufuke munda muanyi mutshima mukezuke, O Nzambi, ne uteke munda muanyi tshieledi tshia lungenyi tshipiatshipia, tshieledi tshia lengenyi tshishindame.” Mbimueneke se: pakaponaye mu ditetshibua, kavua ne tshieledi tshia lungenyi tshikezuke peshi tshishindame. Imue misangu, uvua mulengulule dibala dia Mikenji ya Yehowa, ne pa nanku, makanda ende a mu nyuma akateketa. Imue misangu, wakalekela muanzu wende wa mukalenge ne bukokeshi buende binyanga tshieledi tshiende tshia lungenyi ne kumuponesha mu dijinga dibi. Bushuwa, bukole buvua bukokesha tshieledi tshiende tshia lugenyi musangu awu buvua bua buiminyi ne bua mpekatu. Ke bua tshinyi wakafika ku dijingulula dikengela diende dia “tshieledi tshia lungenyi tshipiatshipia, tshieledi tshia lungenyi tshishindame.”​—Musambu wa 51:10; Dutelonome 17:18-20.

18. Mmubelu kayi wakafila Yezu pa bidi bitangila masandi a babake?

18 Amue mabaka a bena nkristo akabutudibua bualu umue wa ku bena dibaka anyi bubidi buabo bakadilekela pa kupona mu butekete bua mu nyuma bua buena bua mukalenge Davidi. Tshilejilu tshiende tshidi ne bua kutudimuija bua kuepuka kutangila mukuabo mukaji, peshi mulume kampanda, musangu mule ne lukuka, bualu kudi mua kuenzeka masandi a babake. Yezu wakaleja se: uvua mumanye mutshima wa bantu pa muanda eu, bualu wakamba ne: “Numvuile dîyi diakambabo ne: ‘kuendi masandi.’ Kadi meme ndi nnuambila ne: muntu yonso udi utungunuka ne kutangila mukaji too ne ku dimujinga, mmumane kuenda nende masandi mu mutshima muende.” Padibi bienzeka nenku, bukole budi bukokesha tshieledi tshia lungenyi budi ne buiminyi ne mbua ku mubidi, kabuena bua mu nyuma to. Nenku, ntshinyi tshidi bena nkristo mua kuenza bua kuepuka mansandi a basele bua kutungunuka ne kupeta diakalenga ne disankishibua mu mabaka abo?​—Matayi 5:27, 28.

Tukoleshayi bisuikidi bia dibaka

19. Mmunyi mudi dibaka mua kukoleshibua?

19 Mukalenge Solomo wakafunda ne: “Pikala muntu kampanda mua kupita mukuabo bukole, babidi badi mua kumutantamena. Ne muonji wa nshinga isatu kawena mua kukoseka lukasa.” Kabiyi mpata, mu dibaka dishemakane, bantu babidi badi mua kutantamena ntatu kupita muntu umue. Kadi, pikala, buobumue buabo buikale bu muonji wa nshinga isatu pa kusangishamu Nzambi, nenku dibaka edi nedikale dikole. Ne mmunyi mudi Nzambi mua kuikala ne muaba mu dibaka? Amu pikala bena dibaka batumikila mêyi-maludiki ende ne mibelu yende pa bidi bitangila dibaka.​—Muambi 4:12.

20. Mmibelu kayi ya mu Bible idi mua kuambuluisha mulume?

20 Bushuwa, pikala mulume utumikila mibelu idi mu mvese idi ilonda eyi, dibaka diende nedikale ne tshishimikidi bua kulubuluka:

“Bia muomumue, nuenu balume, tungunukayi ne kusomba pamue ne bakaji benu bilondeshile dimanya, pa kubanemeka bu luesu lua butekete, luesu lua buntu-bukaji bualu nudi nabo ne bumpianyi bua buimpe budi kabuyi butuakanyine bua muoyo; nanku masambila enu kaakupumbishibua.”​—1 Petelo 3:7.

“Balume, tungunukayi ne kunanga bakaji benu bu muakananga Kristo tshisumbu ne wakadifila bualu buatshi. Ke mushindu udi balume ne bua kunanga bakaji babo, bu mibidi yabo nkayabo. Eu udi munange mukajende mmudinange yeye muine.”​—Efeso 5:25, 28.

“[Bayende] udi ujuka ne udi umusamuna. Kudi nsongakaji ya bungi idi midileje ne: nya tshitembu, kadi wewe​—udi muyipite yonso.”​—Nsumuinu 31:28, 29.

“Muntu kampanda udi mua kuendela pa makala a kapia makasa ende kaayi osheka anyi? Mbia muomumue ne muntu udi wenda masandi ne mukaji wa mukuende: muntu yonso udi umulenga kakupanga kunyokibua. Muntu yonso udi wenda masandi . . . udi ukeba kabutu ka anyima wende nkayende.”​—Nsumuinu 6:28, 29, 32.

21. Mmibelu kayi ya mu Bible idi mua kuambuluisha mukaji?

21 Pikala mukaji uteya ntema ku mêyi-maludiki a mu Bible adi alonda aa, udi ukolesha dibaka diende:

“Nuenu bakaji, nukokele babayenu, nunku, pikala bamue babenga kutumikila dîyi, babapetele kakuyi dîyi, ku ngikadilu wa bakaji babo, bu mudibo bantemu ba ngikadilu wenu mukezuke pamue ne kanemu kuondoke . . . ne ngikadilu [wenu] wa ditalala ne bupole-malu.”​—1 Petelo 3:1-4.

“Mulume apingajile mukaji tshidi bu tshiende [mu disangila nende]; kadi mukaji enze pende bia muomumue kudi bayende. . . . Kanupadianganyi tshintu etshi, anu pikalabi ku diumvuangana ne bua tshikondo tshifunda.”​—1 Kolinto 7:3-5.

22. (a) Mbintu kayi bikuabo bidi mua kukolesha dibaka? (b) Mmunyi mudi Yehowa umona kushipa kua dibaka?

22 Bible udi uleja kabidi se: dinanga, bulenga, luse, lutulu, lumvu, dikankamija ne disamuna mbikuabo bintu bidi bikengedibua bua dibue dia mushinga dia dibaka. Dibaka didi kadiyi ne bintu ebi ndifuane mutshi mupange mâyi ne nsese ya dîba​—kadiena mua kulubuluka. Nanku, bukole budi bukokesha tshieledi tshietu tshia lungenyi butusake bua kukankamijangana ne kukoleshangana ku muoyo mu dibaka. Tuvuluke se: Yehowa ‘udi ukina kushipa kua dibaka.’ Pikalaku bienzedi bia dinanga dia buena nkristo, kakuakuikala muaba bua kuenda masandi a basele ne kushipa kua dibaka nansha. Mbua tshinyi? “Bualu dinanga kadiena dipita tshiendelele.”​—Malaki 2:16; 1 Kolinto 13:4-8; Efeso 5:3-5.

Udi mua kumvuija anyi?

◻ Dibaka dia disanka didi ne tshishimikidi kayi?

◻ Mbuenzeji kayi budi bukole budi bukokesha tshieledi tshietu tshia lungenyi mua kuikala nabu mu dibaka?

◻ Tudi mua kuenza tshinyi bua kukolesha bukole budi bukokesha tshieledi tshietu tshia lungenyi?

◻ Mmunyi muvua Yozefe ne Davidi bashilangane pavuabo mu ditetshibua?

◻ Mmibelu kayi ya mu Bible yambuluisha balume ne bakaji bua kukolesha dibaka diabo?

[Bimfuanyi mu dibeji 18]

Tudi tulonda mêyi-maludiki a mishindu ibidi​—bapole-malu mu tshisumbu kadi batapianganyi ku mêyi ku nzubu anyi?

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu