Disungidibua mu tshikondo tshia disokolodibua dia Yezu Kristo
“Tungunukayi ne kusanka . . . bua numone mua kusanka ne kutshionkomoka kabidi ne disanka mu tshikondo tshia disokolodibua dia butumbi buende.”—1 PETELO 4:13.
1. Mmunyi mudi Yehowa munemeshe basadidi bende?
YEHOWA mmunemeshe Bantemu bende ne mapa kabukabu. Bu mudiye Mulongeshi wetu munene, mmutukenkeshe ne dimanya divulavulayi pa bidi bitangila disua diende ne dilongolola diende. Ku spiritu wende munsantu, mmudime munda muetu makokeshi a kumuangalaja butoke ne dikima dionso. Mu 1 Kolinto 1:6, 7, mupostolo Paulo muenzeja kudi spiritu wa Nzambi udi utuambila ne: “Bumanyishi budi butangila Kristo mbushindamijibue bikole munkatshi muenu, nunku kanuena bapangile dipa nansha dimue panudi bindile ne mutshima kulukulu disokolodibua dia Mukalenge wetu Yezu Kristo.”
2. Nditekemena kayi dia disanka didi “disokolodibua dia Mukalenge wetu Yezu Kristo” ditupetesha?
2 “Disokolodibua dia Mukalenge wetu Yezu Kristo”—didi diumvuija tshinyi? Didi difunkuna tshikondo tshidi Yezu usokolodibua bu Mukalenge wa butumbi, wenda utumika bua kufuta balongi bende ba lulamatu ne kukumbaja didisombuela pa bantu badi kabayi bamanye Nzambi. Anu mudi 1 Petelo 4:13 ubileja, nebikale tshikondo tshia “kusanka ne kutshionkomoka ne disanka” bua bena nkristo ba muoyo mutoke, bela manyi a spiritu pamue ne benzejanganyi nabo ba mudimu bena lulamatu ba mu musumba munene, bualu nebikale tshimanyinu tshia nshikidilu wa bulongolodi bua malu bua Satana.
3. Mmunyi mutudi mua kushala bakandamane, anu bu muakenza bana betu ba ku Tesalonike?
3 Bu mudi tshikondo etshi tshisemena pabuipi, Satana mu tshiji tshiende tshikole, udi utufimpakaja anu kufimpakaja. Anu bu ntambue udi ukungula, udi ukeba mua kutudia. Nunku, tudi ne bua kushala bakandamane! (1 Petelo 5:8-10) Bana betu ba ku Tesalonike wa kale, patshivuabo bafuma ku dimanya bulelela, bakapetangana ne makenga a muomumue ne aa adibo bapetangana nawu kudi bavule ba ku Bantemu ba Yehowa lelu’eu. Pa nanku, mêyi avua mupostolo Paulo mubambile adi umvuija malu mavule buetu tuetu kabidi. Wakafunda ne: “Bua Nzambi, mbiakane bua kupingaja makenga kudi aba badi banukebela makenga, kadi, nuenu badi batata mu dikenga, nenupete diikisha pamue netu tshikondo tshia disokolodibua dia Mukalenge Yezu biangatshile mu diulu ne banjelo bende ba bukole, mu kapia kadi kalakuka, pavuijaye didisombuela pa bantu badi kabayi bamanye Nzambi ne pa aba badi kabayi batumikila lumu luimpe ludi lutangila Mukalenge wetu Yezu.” (2 Tesalonike 1:6-8) Eyowa, disungidibua nedilue!
4. Bua tshinyi bamfumu ba bitendelelu mbakumbanyine kupeta dilumbuluishibua diakumbajibua mu tshikondo tshia disokolodibua dia Yezu?
4 Mu tshikondo tshia Paulo, mavule a ku makenga avua makebesha kudi bamfumu ba malu a Nzambi bena Yuda. Bia muomumue lelu’eu, buluishi budi Bantemu ba Yehowa, bena nsombelu wa ditalala ne dinanga, bapetangana nabu, budi bufuma misangu mivule ku disongakaja dia aba badi badibala mudibo milopo ya Nzambi, nangananga bamfumu ba bukua-buena-nkristo. Badi badiamba mudibo bamanye Nzambi, kadi badi babenga “Yehowa umu’epele” wa mu Bible, pa muaba wende bapingaja Trinité ukena-kujingulula. (Mako 12:29) Kabena batumikila lumu luimpe ludi lutangila Mukalenge wetu Yezu Kristo, badi beyemena mbulamatadi ya bantu bua kutuala disungidibua ne badi babenga lumu luimpe lua Bukalenge bua buakane bua Kristo bukadi pa kukokesha buloba. Baluishi aba buonso bena malu a Nzambi badi ne bua kubutudibua tshikondo tshia “disokolodibua dia Mukalenge Yezu biangatshile mu diulu”!
“Dilua” dia Yezu Kristo
5. Mmunyi mudi disokolodibua dia Yezu dilejibue mu mêyi a tshimfuanyi mu Matayi 24:29, 30?
5 Mu Matayi 24:29, 30, Yezu udi umvuija disokolodibua edi mu mêyi a tshimfuanyi. Mu diumvuija dia bitupa bishilangane bia tshimanyinu tshia dikalaku diende ne tshia nshikidilu wa bulongolodi bua malu, udi wamba ne: “Dîba nedifikuluke, ne ngondo kakukenkesha kabidi, ne mitoto neipone ifumina mu diulu ne makole a mu diulu neanyukuke.” Tshikondo atshi “tshimanyinu tshia Muan’a muntu netshimueneke mu diulu.” Matunga a pa buloba “neaditute pa tshiadi ne kuabakana, ne neamone Muan’a muntu [Masiya Mukalenge wa Nzambi] ulua pa matutu a mu diulu ne bukole ne butumbi bunene.” “Dilua edi,” er·khoʹme·non mu Tshiena-Greke, didi difunkuna tshikondo tshiamueneka Yezu bu musombuedi wa bumfumu bua Yehowa.
6, 7. Mmu ngumvuilu kayi mudibo bambe ne: “dîsu dionso nedimumone,” ne muanda eu udi utangila banganyi?
6 Mupostolo Yone udi wakula bua “dilua” edi mu Buakabuluibua 1:7, mudiye wamba ne: “Monayi! Udi ulua ne matutu.” Kadi, bena lukuna ba Yezu kabakumona Yezu ne mesu abu a ku mubidi nansha, bualu, “matutu” adi umvuija se: udi ulua mushindu udi kawuyi kumumona bua kukumbaja dilumbuluisha. Bu bantu ba patupu mua kumona butumbi buende bua mu diulu ne mesu kaayi majika, nebalue bafofo, anu muakenzekelabi Shaula mu njila wa ku Damase, pakamumuenekela Yezu mutumbishibue mu nsese mikole itua mu mêsu.—Bienzedi 9:3-8; 22:6-11.
7 Muyuki wa mu Buakabuluibua udi umanyisha ne: “dîsu dionso nedimumone, ne aba bakamutua difuma; ne bisa bionso bia pa buloba nebiditute pa tshiadi ne kanyinganyinga bua bualu buende.” Ebi bidi biumvuija se: ku kabutu kabakebelaye, baluishi ba pa buloba ba Yezu nebajingulule dilua diende ne bukole ne butumbi bunene bu Mukumbaji wa malumbuluisha a Yehowa. Bua tshinyi badi bamba bua baluishi bende se: “aba bavua bamutue difuma”? Bualu, lukuna luabu kudi basadidi ba Yehowa ba tshikondo tshietu etshi ndufuanangana ne lua bakengeshi ba Yezu. Bushuwa, ‘nebaditute pa tshiadi ne kanyinganyinga bua bualu buende.’
8. Ndidimuija kayi divua Yezu ne Paulo bafile pa bidi bitangila kabutu ka tshimpitshimpi?
8 Mmunyi mualua dituku edi dia didisombuela dia Yehowa? Mu mulayi udi mu Luka nshapita wa 21, Yezu udi umvuija mianda ya bipupu idi yambuluisha bu tshimanyinu tshia dikalaku diende katshia ku 1914. Pashishe, mu mvese wa 34 ne wa 35, Yezu udi ufila didimuija edi: “Nudilame nuenu bine, bua mitshima yenu kayinemi bujitu mu budiavi, mu bunuavi, mu tunyinganyinga tua mu nsombelu, ne dituku adi kadivu kunuluila mu tshita ne mu tshita, bu buteyi. Bualu nedivue kudi aba buonso badi basombe pa buloba bujima.” Eyowa, dituku edi dia didisombuela dia Yehowa nedilue mu tshimpitshimpi, mu tshita ne mu tshita! Ke tshidi mupostolo Paulo ujadika mu 1 Tesalonike 5:2, 3, padiye wamba ne: “Dituku dia Yehowa didi dilua anu bu muibi menemene munkatshi mua butuku. Anu padibo bamba ne: ‘Ditalala ne dikubibua!’ ke pabavuila diakamue kabutu ka tshimpitshimpi.” Matunga akadi matuadije kuakula mpindieu bua ditalala ne dikubibua, mmapangadije bua kupesha Bulongolodi bua Matunga masanga bukokeshi butambe kualabala bua kumonabo mua kukolesha bukole bua biluilu mu matunga mudi ndululu pa buloba.
9. ‘Butoke buakamueneka’ bua banganyi,’ ne mbua tshinyi?
9 Mu mvese 4 ne 5, mupostolo udi utungunuka ne kutuambila ne: “Kadi nuenu, bana betu, kanuena mu mîdima bua dituku adi kunujikiladi bu mudidi mua kujikila bivi, bualu buonso buenu nudi bana ba butoke ne bana ba munya. Katuena [bana] ba butuku peshi ba mîdima nansha.” Tudi tusanka bu mutudi bana ba butoke—batuadi ba butoke kudi bantu badi batema ne dijinga dia kulabula ditalala ne dikubibua bia bushuwa mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. Mu Musambu wa 97:10, 11, tudi tubala ne: “O nuenu badi banange Yehowa, nukine malu mabi. Yeye utu ulama anyima ya bantu bende bena bulamatshi ku mikenji; ku tshianza tshia bena muoyo mubi udi ubapandisha. Butoke buakamueneka bua bakane, ne disanka bua bena mitshima milulame.”
Dilondangana dia mianda
10. Ndîyi-dituma kayi ditudi ne bua kulonda pa bidi bitangila dituku dia Nzambi dia dilumbuluisha dia ku nshikidilu? (Buakabuluibua 16:15)
10 Mmushindu kayi walondagana mianda pabudika dikenga dinene? Tuangata Buakabuluibua nshapita wa 16. Utabalele bua se: mu mvese wa 13 too ne wa 16, badi bumvuija mushindu udi ba-spiritu babi, ba-demon, basangisha matunga ku Harmaguédon, mvita ya dituku dinene dia Nzambi Wa-Bukole-Buonso. Bualu bukuabu, Mifundu idi ileja se: dituku dia dilumbuluisha dia ndekelu didi disemena pabuipi bu muibi, ne tudi balombibue bua kushala batabale—bua kukuba bivualu bietu bia mu nyuma, bidi tshimanyinu tshietu bua lupandu. Tshikondo tshiakumbanyi tshia kulumbuluisha bisamba bia pa buloba, matunga, ne—kampanda mukuabu. Nnganyi au?
11. Mmunyi mudi mukaji wa mu Buakabuluibua 17:5 mudisokolole yeye nkayende?
11 Mmukaji wa mu tshimfuanyi udi muenze muende muonso mua kuenza bua kudivuija “kampanda muende lumu.” Badi bakula bualu buende mu Buakabuluibua 17:5, mudiye ubikidibua se: “Bualu busokome: ‘Babilone Munene, mamuende wa bandumba ne wa bintu bipange bukezuke bia pa buloba.’” Kadi, bua Bantemu ba Yehowa, katshiena bualu busokome nansha. Yeye muine mmudisokolole bu nsangilu wa bitendelelu bia dishima pa buloba bujima, mudi tusumbusumbu tua mu bukua-buena-nkristo tuangate muaba wa kumpala. Ku mesu kua Yehowa, Babilone mmupange bukezuke bualu udi udibueja ne kasuki mu mianda ya politike, kabidi “mmukuatshike ne mashi a bansantu,” mbuena kuamba ne: bena nkristo balelela badiye ukengesha, bia muomumue, udi ne bujitu bua dibanza dia mashi “a aba buonso bakakoshibua muminu pa buloba,” pamue ne a bantu bapite pa miliyo lukama bashipa ku mvita anu mu siekele eu wa 20.—Buakabuluibua 17:2, 6; 18:24.
12. Bua tshinyi tusumbusumbu tua bukua-buena-nkristo ntupiishibue?
12 Kupita apu, tusumbusumbu tua bukua-buena-nkristo ntupendeshishe dîna dia Nzambi uditu tudiamba ne lubombo muditu milopo yende. Mbalongeshe filozofi ya bena Babilone ne bena Greke pamutu pa Dîyi dikezuke dia Nzambi, ne badi ne bujitu bunene mu dinyanguka dia nsombelu wa butumikidi bua mikenji mu matunga a pa buloba bujima pa kuanyisha bienzedi bia nsombelu wa dilengulula malu mabi udi upetula mêyi-maludiki a mu Bible. Banene bena midimu kabukabu mipange bululame ne ya bunangi bua mfranga, badi basanganyibua mu tusumbu etu, mbapiishibue mu Yakobo 5:1, 5 bilondeshile miaku eyi: “Mpindieu, nuenu babanji, dilayi, nuele mikunda bua makenga adi anuvuila. Pa buloba, nuvua ne nsombelu munonoke ne wa buneme, nuvua nudisankisha bilondeshile majinga a mitshima yenu. Nuvua batoteshe mitshima yenu ne manyi mu dituku dia dishipibua dinene.”
Kabutu ka Babilone Munene!
13. Dikenga dinene nedituadije ne muanda kayi, ne ndidimuija kayi didi dikengela kutumikila ne lukasa luonso didi difila mu Buakabuluibua 18:4, 5?
13 Dikenga dinene nedituadije ne dikumbaja dia dilumbuluisha dia Yehowa pa Babilone Munene. Mu mushindu wa dikema, Buakabuluibua 17:15-18 udi umvuija tshidi “lungenyi” lua Nzambi—lua kutumika ne “nsengu dikumi,” biluilu bia bukole bifume kudi O.N.U., “nyama wa luonji” udi muenza ne matunga mavule, bua kumubutulaye. “Ne nsengu dikumi iwamonyi ne nyama wa luonji—bine aba nebakine mukaji wa ndumba ne nebamupawule ne bamushiye butaka, nebadie minyinyi yende ne nebamuoshe menemene mu kapia. Bualu, Nzambi mmuteke lungenyi mu mitshima yabo bua kukumbajabo dipangadika diende.” Nunku, kabiena bikemesha padi mu Buakabuluibua 18:4, 5, dîyi kampanda dia mu diulu dimanyisha didimuija edi didi dikengela kutumikila ne lukasa luonso ne: “Patukayi munkatshi muende, tshisamba tshianyi, binuikala kanuyi basue kubuelakana nende mu mpekatu yende ne binuikala kanuyi basue kupeta amue a ku makenga ende. Bualu, mpekatu yende mmiunguile mushiki too ne mu diulu ne Nzambi wavuluki bienzedi biende bipange buakane.” Lubila elu lutshidi lutungunuke ne kumvuika: kosayi malanda wonso ne bitendelelu bia dishima, padi dîba kadiyi dianji kupita!
14. Nnganyi watua muadi pabutudibua Babilone Munene, ne mbua tshinyi?
14 Pabutudibua Babilone Munene, mmuenenu kayi wikala nende bukua-bantu? Bimanyine pa bule, bena politike banyanguke—“bakalenge ba pa buloba”—nebele muyenga bua bualu buende, bualu, munkatshi mua siekele mivule, bavua basankishangana mu masandi abu a mu nyuma. Bia muomumue, nebamudile, batue muadi bua bualu buende kudi babanji bena zukuzuku, “Bangenda-mushinga bena-ngendu . . . , badi badinemeshe ne mabanji pamue nende.” Buobo pabo nebimanyine kule nende, badila bamba ne: “Ndiakabi kayipu, ndiakabi kayipu! tshimenga tshinene, tshivuale bilamba bia lin munefuke, bikunzubile ne bikunze tetete, mulengeja mupue ne ngolo ne mabue a mushinga mukole ne mperle! Bualu anu mu dîba dimuepele mabanji manenanenayi akapawudibua!” Bivualu bionso bia buneme bia bamfumu ba bitendelelu ne nzubu ya Nzambi minene ne milengele ya bena bulongolodi ebu nebijimine tshiendelele! (Buakabuluibua 18:9-17) Kadi, bantu buonso nkong nebele muyenga bua Babilone Munene anyi?
15, 16. Mmuanda kayi wakasaka tshisamba tshia Nzambi ku ditshionkomoka ne disanka?
15 Buakabuluibua 18:20, 21 udi wandamuna ne: “Sankayi bua bualu buende, ô diulu, kabidi ne nuenu bansantu, bapostolo ne baprofete, bualu Nzambi wamuvuijidi dinyoka dia bulumbuluishi anu bua bualu buenu!” Anu bu dibue dia mpelu dinene dimansha mu mbuu, “ku mukumu umue patupu Babilone tshimenga tshinene neikale muimanshibue kule, ne kakusanganyibua kabidi kashidi ne kashidi.”
16 Mmuanda kayipu wa disanka! Buakabuluibua 19:1-8 udi ubujadika. Misangu inayi lubila elu: “Tumbishayi Yah, tshisamba we!” ludi lumvuika mu diulu. Halleluyah isatu ya kumpala idi itumbisha Yehowa bualu wakumbaji dilumbuluisha diende diakane pa ndumba mukuate bundu, Babilone Munene. Nsangilu wa pa buloba bujima wa bitendelelu bia dishima katshienaku! Dîyi kampanda didi dipatukila ku nkuasa wa bumfumu wa Nzambi, diamba ne: “Tumbishayi Nzambi wetu, nuenu bapika bende buonso, badi bamutshina, bakese ne banene.” Ndisanka kayipu dia pa buadi dituikala nadi dia kuimba petu musambu eu!
Dibaka dia Muana wa mukoko
17. Pa kufuanyikija Buakabuluibua 11:17 ne 19:6, mmianda kayi ibidi mishilangane idi ifikisha ku dipatula mêyi a se: Yehowa watuadiji kukokesha bu Mukalenge?
17 Halleluyah muinayi ndubila lua dikoka nalu ntema ku muanda mukuabu: “Tumbishayi Yah, tshisamba we, bualu Yehowa Nzambi wetu, Wa-Bukole-Buonso, watuadiji kukokesha bu mukalenge.” Kadi, ki ndipunguluja dia muomumue divuabo bakobole mu Buakabuluibua 11:17 anyi? Mu mvese eu tudi tubala ne: “Tudi tukuela tuasakidila, Yehowa Nzambi, Wa-Bukole-Buonso, . . . bualu wangatshi bukokeshi buebe bunene ne watuadiji kukokesha bu mukalenge.” Eyowa. Tshidibi, mêyi a mu Buakabuluibua 11:17 mmamba tshikondo tshidi Yehowa ubanjija Bukalenge bua Masiya mu 1914 “bua kulombolaye matunga wonso ne dikombo dia tshiamu.” (Buakabuluibua 12:5) Kadi bua mêyi a mu Buakabuluibua 19:6, mmamba tshikondo tshia dibutudibua dia Babilone Munene. Pajimina bukua-bitendelelu bifuanyikija ne mukaji wa ndumba, bunzambi bua Yehowa nebusombodibue. Kubangila apu ne bua tshiendelele, nebatendelele Yehowa bu Mfumu munene ne Mukalenge udi ku mutu kua bionso!
18. Dijimina dia Babilone Munene didi difikisha ku dimanyisha dia lumu kayi lua disanka?
18 Pa nanku, lumu elu lua musangelu nelumanyishibue: “Tusankayi ne tutshionkomoke ne disanka, tupeshayi [Yah] butumbi, bualu dibaka dia Muana wa mukoko diafiki ne mukajende mmudilongolole. Eyowa, bavua bamupeshe bua kuvuala tshilamba tshifinuke tshia lin tshitoke tòò ne tshikezuke, bualu lin mufinuke udi uleja bienzedi bia buakane bia bansantu.” (Buakabuluibua 19:7, 8) Tshikondo tshia dibiishibua dia bela manyi batshidi pa buloba bua kuyabo mu diulu ki ntshimanyishibue bisunguluke nansha. Kadi, bilondeshile miaku ya mvese eu, tudi bashindike se: nebalabule pabo disanka dia kuikala mu dibanjija dia dibaka dia Muana wa mukoko, Yezu Kristo, nangananga buobo bamane kuikala bantemu ba pa buabu ba divuambula dia ndumba mukuate bundu, Babilone Munene.
Dibutudibua dia bulongolodi bua Satana
19. Mmuanda kayi mukuabu udi mumvuija mu Buakabuluibua 19:11-21?
19 Kabalu katoke katela diambedi mu Buakabuluibua 6:2 kadi kamueneka tshiakabidi mpindieu. Tudi tubala mu Buakabuluibua 19:11 ne: “Eu udi musombe pa nyima pa [kabalu katoke] udi ubikidibua se: Muena-lulamatu ne Mulelela, ne udi ulumbuluisha ne uluangana mvita mu buakane.” Nunku, “Mukalenge wa bakalenge ne Mfumu wa bamfumu” udi uya pa kabalu bua kututa matunga ne kudiatakaja “tshikaminu tshia maluvu a tshiji tshia Nzambi Wa-Bukole-Buonso.” Ne kutshimbakana, “bamfumu ba pa buloba ne biluilu biabu” badi badisangisha bua kuditua mu mvita ya Harmaguédon patupu. Mubandi wa kabalu katoke udi utuisha ditshimuna diende ku tshibungubungu. Kakuena kantu nansha kamue ka bulongolodi bua pa buloba bua Satana kadi kashala.—Buakabuluibua 19:12-21.
20. Ntshinyi tshienzekela Diabolo muine?
20 Kadi, yeye muine Diabolo, ntshinyi tshiamuenzekela? Mu Buakabuluibua 20:1-6, Yezu Kristo mmuleja bu “muanjelo udi upueka mufumine mu diulu ne nsapi ya ku dijimba ne lukanu lunene mu tshianza tshiende.” Udi ukuata dragon, nyoka wa ku tshibangidilu, udi ubikidibua ne: Diabolo ne Satana, umusuika, umukupa mu dijimba, didiye ukanga ne umutuila tshikangilu. Diakamue padi Satana utekeshibua teketee ne upangila mushindu wa kudinga matunga tshiakabidi, Bukalenge butumbe bua bidimu tshinunu bua Muana wa mukoko ne mukajende budi butuadija kukokesha. Binsonji bia tunyinganyinga biajiki! Lufu lua kudi Adama kalutshienaku! Madilu, midiabakenu ne bisama kabienaku kabidi! “Bintu bia kale biakumana kujimina.”—Buakabuluibua 21:4.
21. Bu mutudi bindile ne mitshima kulukulu disokolodibua dia Yezu Kristo, tudi ne bua kuangata dipangadika dikole dia kuenza tshinyi?
21 Patutshidi bindile ne mitshima kulukulu disokolodibua dia Mukalenge wetu Yezu Kristo apa, tulejayi mitalu mu diambila bantu netu malaya muwule tente ne dinanga akumbaja Bukalenge bua Nzambi. Disungidibua dikadi pa buipi! Tudiku mua kutungunuka ne kuya kumpala, bu bana ba butoke ba Mfumu mutambe bunene Yehowa!
Bua diambulula
◻ Ntshinyi tshidi tshileja se: disokolodibua dia Yezu Kristo didi pabuipi?
◻ Mmunyi muafika dituku dia didisombuela dia Yehowa?
◻ Mmunyi mudi “aba badi banange Yehowa” ne bua kutangila nsombelu wa bulongolodi ebu?
◻ Pabudika dikenga dinene, mmushindu kayi walondangana mianda?
[Tshimfuanyi mu dibeji 23]
Yezu “udi ulua ne matutu,” kayi umueneka, bua kukumbaja dilumbuluisha
[Tshimfuanyi mu dibeji 25]
Mu tshitupa tshîpi emu, dijimina dia bitendelelu bia dishima, bulongolodi bua malu bubi bua Satana, ne Satana yeye muine dikadi pa kukumbana