TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w93 15/7 dib. 24-27
  • Diishayi mikoko ya mushinga mukole ya Yehowa ne kuengeleka

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Diishayi mikoko ya mushinga mukole ya Yehowa ne kuengeleka
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Davidi, mulami wa mikoko muena dikima
  • Nudi ne bua kulumbulula
  • Tshivua mulami Mozese mulonge
  • Mikoko yonso ya Yehowa idi ne mushinga mukole
  • Nuenu balami, idikijayi Mulami mutambe bunene
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
  • Tumikila balami ba mikoko ba Yehowa
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
  • Badi badiisha kasumbu ka mikoko ne kuengeleka
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • “Balami badi benza bu mudi mutshima wanyi musue”
    Dîyi dia Nzambi didi Yelemiya utuambila
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
w93 15/7 dib. 24-27

Diishayi mikoko ya mushinga mukole ya Yehowa ne kuengeleka

BAKULU bavua bateleja ne ntema yonso. Bavua benze luendu lua kilometre mitue ku 50, kumbukila ku Efeso too ne ku Milet, bua kubedibua kudi mupostolo Paulo. Mpindieu, bavua ne dibungama bua kumvua ne: eu mmusangu wa ndekelu uvuabo ne bua kumumona. Ke bua tshinyi bavua bamanye ne: mêyi avua ne bua kulonda neikale a mushinga mukole: “Nudilame nuenu bine ne tshisumbu tshia mikoko tshionso tshiakanutekabo batangidi kudi spiritu munsantu, bua kudiisha tshisumbu tshia Nzambi, tshiakasumbaye ne mashi a Muanende nkayende.”​—Bienzedi 20:25, 28, 38.

Kabiyi mpata, diela meji dia mutantshi muîpi dia Paulo ku balami ba mikoko diakapetesha bakulu ba ku Efeso mamanyisha mavule. Mu mpata ivua pabuipi, muvua balami ba mikoko; nenku, bavua bamanye bimpe mudimu eu. Bavua kabidi bibidilangane ne Mifundu ya tshiena-Ebelu ivua yakula misangu mivule bua balami. Ne bavua bamanye ne: Yehowa nkayende uvua udiamba ne: udi Mulami wa tshisamba tshiende.​—Yeshayi 40:10, 11.

Pa bidi bibatangila, Paulo wakamba ne: badi bu “batangidi” munkatshi mua “tshisumbu tshia mikoko,” ne bu “balami” ba “tshisumbu.” Bu mudi muaku “batangidi” ufunkuna tshidi mudimu wabo, muaku “mulami” udi uleja mushindu udibo ne bua kuwukumbaja. Eyowa, amu ne dinanga dia muomumue ne dia mulami udi ukuba tshisumbu tshiende tshia mikoko, ke mudi batangidi ne bua kutabalela muena mu tshisumbu yonso.

Lelu’eu, bakulu bakese ke badi bamanye ku dimonamona dia malu tshidi kulama mikoko kumvuija. Kadi, Bible udi utamba kuakula bua mikoko ne balami, nangananga mu ngumvuilu wa mu tshimfuanyi, ke padi mêyi a Paulo makanyine menemene. Ne tudi mua kulongela malu mavule ku miyuki idi ileja balami bavua Nzambi muanyishe mu bikondo bia kale. Tshilejilu tshiabo tshia tshitembu tshidi mua kuambuluisha bakulu ba mu tshikondo tshietu etshi bua kumona ngikadilu idibo ne bua kudima bua kudiisha tshisumbu tshia Nzambi.

Davidi, mulami wa mikoko muena dikima

Patudi tuela meji kudi balami ba mu tshikondo tshitshivua Bible ufundibua, pamu’apa Davidi ke utu utamba kutuvuila mu lungenyi, bualu uvua mulami wa mikoko ku ntuadijilu. Mulami katu ne mushinga menemene to. Ke dimue dia ku malongesha atudi tupetela ku nsombelu wa Davidi. Bushuwa, pakafika muprofete Samuele bua kuela umue wa ku bana balume ba Jessé manyi bu mukalenge musungula wa Izalele, bakanji kupua Davidi utshivua nsongalume muoyo. Amu kunyima kua Yehowa mumane kubenga bakulu bende muanda-mutekete, ke kuakashishabo kuela meji kudi Davidi uvua “wenda udiisha mikoko” mu mpata. (1 Samuele 16:10, 11) Kadi, bidimu bionso bipitshisha mu mudimu wa bulami biakalongolola Davidi bua mudimu mukole uvua mumuindile: wa kudiisha ditunga dia Izalele. “[Yehowa] wakasungula Davidi, musadidi wende, ne kumumbusha ku mpangu ya mikoko . . . bua kuikala mulami wa Yakoba, tshisamba tshiende,” ke tshitudi tubala mu Musambu wa 78:70, 71. Ke bua tshinyi Davidi wakafunda Musambu wa 23 muende lumu, udi utuadija ne miaku eyi: “Yehowa udi Mulami wanyi.”

Pa kulonda tshilejilu tshia Davidi, bakulu ba mu tshisumbu tshia bena nkristo badi ne bua kuikala balami-bindondi bena kudipuekesha ne kabena mua kukeba bua kudileja. Amu bu mudi Paulo mufundile Timote, aba badi biipatshila bua kupeta bujitu bua mulami, ‘badi bajinga mudimu mulenga,’ kadi ki mmuanzu nansha.​—1 Timote 3:1.

Bushuwa, mudimu wa bulami mmudimu wa bupuekele, kadi, Davidi wakafika ku dileja dikima dikole musangu kampanda. Tshilejilu, dituku divua umue wa ku mikoko ya tatu’ende mukuatshibue kudi nyama wa ntambue ne musangu mukuabo kudi nyama wa ours, ne dikima dionso, Davidi wakayilonda ne kuyishipa. (1 Samuele 17:34-36) Bushuwa, Davidi uvua ne dikima dia dikema, pa kumona se: nyama wa ntambue udi mua kushipa nyama minene kumupita. Nansha ours mukunzubile wa ku ditunga dia Syrie, utu umueneka pa tshibidilu ku Palestine ne utu ne bujitu bua kilo 140, udi mua kushipa nyama wa ntole-mukaji amu ku mukumu umuepele wa dikama diende.

Ditabalela divua nadi muena dikima Davidi bua mikoko ya tatu’ende, ntshilejilu tshimpe bua balami ba tshisumbu tshia bena nkristo. Mupostolo Paulo wakadimuija bakulu ba ku Efeso ne: “mibuabua ya tshikisu kayena mua kuengeleka tshisumbu tshia mikoko to.” (Bienzedi 20:29) Lelu’eu kabidi, bitu bikengela bua balami bena nkristo kudilejabo bena dikima bua diakalenga dia mu nyuma dia mikoko ya Yehowa.

Bidi bikengela bua balami kukubabo mikoko ne dikima, kadi, badi kabidi ne bua kuyengeleka, amu bu muvua Davidi, mulami muena dinanga, ne Yezu Kristo, Mulami mulenga, benze. (Yone 10:11) Bu mudibo bamanye ne: mikoko nya Yehowa, musangu nansha umue, bakulu kabena ne bua kuikala ne [ngakuilu wa] tshinyangu kudi mikoko, “amu bu bantu badi batuma dîyi bu bamfumu kudi aba badi bumpianyi bua Nzambi.”​—1 Petelo 5:2, 3; Matayi 11:28-30; 20:25-27.

Nudi ne bua kulumbulula

Nkambua Yakoba uvua pende mulami muende lumu. Uvua udiangata yeye nkayende bu uvua ne bujitu bua mukoko wonso mumupesha bua kukuba. Wakalama bimpe bitambe bisumbu bia mikoko ya muku wende Laban, mu mushindu wakafika Yakoba ku diamba kunyima kua bidimu 20 bia disadila diende ne: “Mikoko yebe nansha mashina ebe a mbuji kabiena bitule mafu, ne tshitu muanji kudia tshimpanga nansha tshimue tshia ku tshisumbu tshiebe tshia mikoko. Tshivua nkutuadila nyama mushipa [kudi nyama ya luonji]. Meme nkayanyi mvua mmufuta. Nansha nyama muiba mu munya peshi butuku, uvua umumfutshisha ku tshianza tshianyi.”​—Genese 31:38, 39.

Batangidi bena nkristo badi baleja ditabalela dipite ne apu bua mikoko idi Mulami wa anyima yetu, Yehowa Nzambi, ‘musumbe ku mashi a Muanende nkayende.’ (Bienzedi 20:28; 1 Petelo 2:25; 5:4) Paulo wakazangika bujitu ebu bukole pakavuluijaye bena Ebelu ne: balume bavua ku mutu kua tshisumbu ‘bavua batabalela amu kutabalela anyima yabu, amu bu bantu bikala ne bua kulumbulula.’​—Ebelu 13:17.

Tshilejilu tshia Yakoba tshidi tshileja ne: mulami udi kabidi ne bua kupitshisha dîba diende dia bungi. Mudimu eu udi umulomba bua kuikalaku butuku ne munya ne bua kudipangisha amue masanka. Wakambila Laban ne: “Mvua eu uvua luya luosha mu munya ne uvua mashika amba kushipa butuku, ne tulu tuanyi tuvua tunnyema ku mêsu anyi.”​—Genese 31:40.

Amu bu mudibi bileja mu muanda udi ulonda eu, kabiyi mpata, ke mutubi bua bakulu bavule bena bulenga. Muanetu kampanda wakabuejibua mu tshibambalu kampanda tshia mu lupitadi bua kumufulululabo kunyima kua ntatu mifuma ku dipandibua bua kumbusha tumue tutupa tua mubidi tuvua tuwule mu buongo. Bena mu dîku diende bakadiakaja bua kuikalabo pepi nende butuku ne munya. Bua kumukolesha ku muoyo ne kumukankamija, umue wa ku bakulu ba tshisumbu tshiabo wakashintulula programme wende mudianjile kuwula tente ne midimu mikuabo, bua kumonaye mua kuikala ukumbula mubedi eu dituku dionso pamue ne bena dîku diende. Kadi, bua manga makole avua mubedi upeta ku dituku ne ku dituku, kabivua bimuteketele bua kuikala wenza nenku matuku wonso mu munya nansha. Abi bidi biumvuija ne: misangu mivule, mukulu eu uvua uya mu lupitadi kunyima ku shòò, ku dilolo. Kadi, uvua ne disanka dia kuyaku dilolo dionso. Udi wamba ne: “Ngakajingulula ne: bivua bikengela bua meme kuikala nyaku mu tshikondo tshiakanyine bua mubedi, kadi, ki mbuanyi meme to.” Pakasanguluka mubidi wa muanetu wa balume mushindu wa kuyabu nende mu tshibambalu tshikuabo, mukulu eu wakatungunuka ne kulua kumukankamija dituku dionso.

Tshivua mulami Mozese mulonge

Bible udi wamba ne: Mozese “uvua mudipuekeshi wa menemene kutamba bantu buonso bavua pa tshipapu tshia buloba.” (Nomba 12:3) Kadi, muyuki wa mu Bible udi uleja ne: kabitu’amu bipepele nansha. Patshivuaye nsongalume, wakashipa muena Ejipitu kampanda uvua mukume umue wa ku bana babo bena Izalele. (Ekesode 2:11, 12) Abi ki mbifuanangane nansha kakese ne tshienzedi tshia muntu muena kudipuekesha! Pabi, Nzambi uvua ne bua kutumika ne Mozese pashishe bua kulombola mu tshipela ditunga dia miliyo ne miliyo ya bantu, too ne mu Buloba bulaya. Mbimueneke patoke se: Mozese uvua ukengela kabidi bua kulongeshibua.

Bushuwa, Mozese ukavua mumane kulongeshibua “mu dimanya dionso dia bena Ejipitu,” kadi, bivua bikengela kumanya bipitshidile apu bua kudiisha tshisumbu tshia mikoko ya Yehowa. (Bienzedi 7:22) Dilongesha edi dia pa mutu divua mua kuikala mushindu kayi? Bushuwa, munkatshi mua bidimu 40, Nzambi uvua mua kupetesha mushindu bua Mozese kuikalaye mulami muena budipuekeshi mu ditunga dia Madiane. Pa kulama bisumbu bia mikoko bia tatu’ende muenu, Jéthro, Mozese wakadima ngikadilu bu mudi lutulu, budipuekeshi, muoyo-mule, bupole-malu ne kudikanda. Wakalonga kabidi mua kukeba bulombodi bua kudi Yehowa. Eyowa, mu dilama mikoko ke muvua Mozese mufike ku dikumbaja ngikadilu ivua ikengedibua bua kudiisha ditunga dia Izalele.​—Ekesode 2:15–3:1; Bienzedi 7:29, 30.

Apu, ngikadilu eyi ki n’yidi mukulu ukengela bua kukuba tshisamba tshia Nzambi lelu’eu anyi? Mmuomu, bualu, Paulo wakavuluija Timote ne: “mupika wa Mukalenge . . . udi ne bua kuikala mupole-malu kudi buonso, mukumbane mua kulongesha, udikanda ku malu mabi, ulongesha ne bupole-malu aba badi kabayi ne mmuenenu muimpe.”​—2 Timote 2:24, 25.

Pamu’apa, bidi mua kufikila mukulu kampanda bua kutekeshibua mu maboko bualu udi ne lutatu bua kudima ngikadilu eyi. Nansha bikale nanku, kêna ne bua kupingana tshia-nyima to. Amu bu muvuabi bua Mozese, bivua pamu’apa bikengela tshikondo tshile bua kufika ku didima ngikadilu idi ikengedibua bua kuikala mulami muimpe. Kadi, mu kupita kua matuku, madikolela aa menza ne muoyo umue neafutshibue.​—Fuanyikija ne 1 Petelo 5:10.

Biwikala mukulu, imue misangu kabatu batumika nebe bu mudibi bua bakuabo nansha. Amu bu muvuabi bua Mozese, bidi mua kuikala bua ne: Yehowa mmukushile tshikondo peshi mushindu wa wewe kudima menemene imue ngikadilu idi ne mushinga anyi? Kupu muoyo nansha kakese bua se: Yehowa “udi ukukuba.” Kadi, tudi kabidi ne bua kulama mu lungenyi dikengedibua dia ‘tuetu kudianya budipuekeshi bua mu tshieledi tshia lungenyi bamue kudi bakuabo, bualu Nzambi mmubenge bena kuditambisha, kadi, udi ufila buimpe buende bukena-butuakanyine kudi bena budipuekeshi.’ (1 Petelo 5:5-7) Biwadibidija ne kuanyisha dilongeshibua didi Yehowa ukupetesha mushindu wa kupeta, amu bu Mozese, udi mua kuikala ne mushinga kudiye.

Mikoko yonso ya Yehowa idi ne mushinga mukole

Balami buwule tente ne dinanga ne bakanyine kueyemenyibua ba mu bikondo bitshivua Bible ufundibua, bavua badiumvua bikale ne bujitu kudi mukoko wonso. Bidi ne bua kuikala bia muomumue bua balami ba mu nyuma. Ke tshidi tshilejibue patoke mu mêyi a Paulo adi alonda aa: “Nulame . . . tshisumbu tshijima tshia mikoko.” (Bienzedi 20:28) “Tshisumbu tshia mikoko tshionso” etshi ntshienza ne banganyi?

Yezu wakafila tshilejilu tshia muntu kampanda uvua ne mikoko lukama, kadi, kuyaye diakamue bua kukeba umue wa kudiyi uvua mujimine bua kulua nawu kuvua mikuabo. (Matayi 18:12-14; Luka 15:3-7) Bia muomumue, mutangidi udi ne bua kutabalela muena mu tshisumbu yonso. Bikala mukoko kampanda kawutshiyi upatuka mu buambi peshi kawutshiyi ubuela mu bisangilu bia bena nkristo, abi kabiena biumvuija ne: kawutshiena wa mu tshisumbu tshia mikoko nansha. Udi’amu wa mu “tshisumbu tshia mikoko” idi bakulu ne bua ‘kulumbulula’ bualu buayi kudi Yehowa.

Kasumbu kampanda ka bakulu kakafika ku ditabalela menemene bena mu tshisumbu bakavua balekele mudimu wa buambi. Bakulu bakenza liste wa bana betu aba ne kuenza madikolela bua kubakumbula ne kubambuluisha bua kualukilabo mu tshilaminu tshia mikoko tshia Yehowa. Kunyima kua bidimu bibidi ne tshitupa, bakafika ku diambuluisha bantu bapite pa 30 bua kuikala tshiakabidi ne disuminyina mu mudimu wa Yehowa. Bushuwa, bavua ne dianyisha menemene kudi Yehowa. Umue wa ku bantu aba katshivua ufila luapolo munkatshi mua bidimu bitue ku 17!

Muanda wa se: mikoko eyi ‘Nzambi wakayisumba ne mashi a Muanende nkayende,’ ke udi unemeja bujitu kudi batangidi. (Bienzedi 20:28) Kakuena mushinga [mukuabu] mubandile uvua mua kufutshibua bua mikoko eyi ya mushinga mukole nansha. Tuanjibi kuela meji ku mêba mapitshisha mu buambi, ku madikolela menza bua kupeta ne kuambuluisha muntu yonso udi ne mutshima mufuane wa mukoko! Katuenaku ne bua kuenza madikolela a muomumue bua buonso kushalabo mu tshilaminu tshia mikoko ya Nzambi anyi? Kabiyi mpata, mukoko wonso wa mu tshisumbu udi ne mushinga mukole.

Nansha padi muena mu tshisumbu tshia mikoko uditua mu dienza tshilema tshinene, abi kabiena bishintulula bujitu bua bakulu nansha. Badi batungunuka ne kuikala balami bena kutabalela, badienzeja ne kuengeleka ne bupole-malu bua kupandisha mushipi wa mikenji, pikalaku mushindu. (Galatia 6:1, 2) Diakabi, mu imue nsombelu, bitu bimueneka ne: muena mu tshisumbu udi muenze tshilema katu uleja dinyingalala diende dia kutshina Nzambi bua mpekatu minene idiye muenze to. Nenku, balami buwule tente ne dinanga badi ne bujitu buashila pa Mifundu bua kukuba aba badi bashale mu tshisumbu tshia mikoko ku buenzeji ebu bubi.​—1 Kolinto 5:3-7, 11-13.

Nansha bikale nanku, Yehowa udi ufila tshilejilu tshipuangane tshia kulekelelangana bilema kuvule bua mikoko idi mipambuke. Mulami wetu muditeki wa pa muaba wa bakuabo udi wamba ne: “Nenkebe eu udi mujimine, ne nemvue ne eu udi mutangalake, ne nensuike mputa ya eu udibo batape, ne nenkoleshe eu udi usama.” (Ezekiyele 34:15, 16; Yelemiya 31:10) Bua kulonda tshilejilu etshi tshilenga tshitambe, ndongoluelu kampanda muwule tente ne dinanga mmuenjibue bua balami ba mu nyuma ba mu tshikondo tshietu etshi kukumbulabu bantu bipata, badi pamu’apa mua kuanyisha diambuluisha diabo. Madikolela aa a bulenga bua kualukija mikoko mijimine mmapatuishe bipeta bilenga. Pakapingajibuaye mu tshisumbu, muanetu kampanda wa bakaji wakamba ne: “Dikumbula dia bakulu ke dikankamija dimvua nkengela bua kualukila.”

Kabiyi mpata, mêyi a Paulo matumina bakulu ba ku Efeso patshivuaye ku Milet, avua umvuija bivule​—buabu buobo ne bua batangidi ba mu tshikondo tshietu etshi. Dituma lungenyi luende ku balami ba mikoko didi dituvuluija bikadilu bilenga bidi ne bua kumueneshibua kudi batangidi​—ngikadilu bu mudi: budipuekeshi ne dikima, bileja kudi mukalenge-mulami Davidi; dijingulula bujitu buende ne ditabalela ne bulenga bivua Yakoba muleje mu mudimu wende wa butuku ne munya; dijinga dia kuanyisha ne lutulu kulongeshibua kua pa mutu, bu muvuabi bua Mozeze. Bushuwa, bilejilu ebi bia mu Bible nebiambuluishe bakulu ba mu bisumbu bua kukolesha ne kuleja bikadilu bidibo bakengela bua “kudiisha [ne kuengeleka] tshisumbu tshia Nzambi, tshidiye musumbe ne mashi a Muanende nkayende.”

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu