Diyukidilangana—Kadiena anu ne miaku
ANJIBI kuela meji bu kasumbu kampanda ka babandidi mua kutangila muaba kansanga mulengele wa bufuki. Nansha mudi kasumbu kajima mua kutangila muaba umue, muntu yonso udi uwumona mu wende mushindu. Mbua tshinyi? Bualu muntu yonso udi ne wende mmuenenu. Kakuena bantu babidi badi mua kuimanyina muaba umue to. Kabidi, yonso wa kudibo kêna utangila anu tshitupa tshimue tshia muaba mulengele wa bufuki. Muntu yonso udi upeta kaba kampanda kadi kamusankisha bikole.
Ke mudibi kabidi mu dibaka. Nansha buobo bikale bakumbanangane ku malu mavule, kakuena bena dibaka babidi badi mua kuikala ne mmuenenu wa mianda wa muomumue. Mulume ne mukaji mbashilangane mu malu bu mudi lumvuilu luabo lua munda, malu akabenzekela ku buana, ne buenzeji bua bena dîku diabu. Dishilangana dia mmuenenu didi dipatukamu didi mua kulua mpokolo wa matandu makole. Mupostolo Paulo wakamba patoke ne: “Aba badi baselengana nebapete bisama ne kanyinganyinga.”—1 Kolinto 7:28, The New English Bible.
Diyukidilangana didi dilomba diditatshisha bua kulandakaja mashilangana aa bua kuluawo malanda a musunyi umuepele. Ebi bidi bilomba kuangata dîba bua kuyukidilangana. (Tangila mu kazubu pa dibeji dia 7.) Kadi, bidi bikengela makuabo malu kupita apa.
Kuleja bujinguludi
Lusumuinu lua mu Bible ludi luamba ne: “Mutshima wa muena meji udi usaka mukana muende bua kuleja bujinguludi, ne ku mishiku yende udi usakidila kuitabijija.” (Nsumuinu 16:23) Muaku wa tshiena-Ebelu udi mukudimuna apa ne: ‘udi usaka mukana muende bua kuleja bujinguludi’ udi ne diumvuija dia nshindamenu dia kuikala ne budimu, kupima mianda ne ntema mu lungenyi. Nenku, muaba udi diyukidilangana disheme ne bua kutuadijila mmu mutshima, kadi ki mmukana to. Muyukidishanganyi muimpe kêna ne bua kuikala anu muakudi nansha; udi ne bua kuikala muteleji muditeki wa pa muaba wa bakuabo. (Yakobo 1:19) Udi ne bua kusunguluja malu adi mu mutshima ne bilumbu bidi bisokome mu ngikadilu wa muena dibaka nebe.—Nsumuinu 20:5.
Mmushindu kayi? Imue misangu mpa kutangila mushindu udi matandu ajudika. Muena dibaka nebe udi ne lutatu lukole lua mu mutshima anyi lua ku mubidi? Udi ne disama kampanda didi dinyanga ngikadilu wende anyi? “Ndisanka kayipu dia kupeta muaku muakanyine pa tshikondo tshiakanyine!” bu mudi Bible ubiamba. (Nsumuinu 15:23, Today’s English Version) Nenku, bidi bimpe kuandamuna bilondeshile mianda idiku.—Nsumuinu 25:11.
Misangu mivule, tshijudi tshia matandu tshidi ne muji watshi mu malu adi kaayi mu nsombelu udiku mpindieu.
Kujingulula mianda ya kale
Malu akenzekela muntu ku buana adi akokesha menemene ngelelu wa meji wa ku bukulumpe. Bu mudi bena dibaka bafumine mu mêku mashilangane, mmuenenu mibengangane kayena mua kupangika to.
Bualu kampanda bufunda mu Bible budi bujadika nenku. Pavuabo balukila ne mushete wa tshiovo ku Yeruzaleme, Davidi wakaleja disanka diende patoke. Kadi, ntshinyi tshituamba bua mukajende Mikal? Bible udi wamba ne: “Mikal muana wa Shaula, yeye muine wakatangila pambelu kumbukila ku dididishi kuulu ne kumona Mukalenge Davidi utumpika ne uja maja kumpala kua Yehowa; ne wakatuadija kumupetula mu mutshima wende.”—2 Samuele 6:14-16.
Mikal wakaleja kupanga kua ditabuja kuvua naku tatuende Shaula. Bumvuiji ba Bible, C. F. Keil ne F. Delitzsch badi bela meji se: ke bualu kayi mbatele Mikal bu “muana wa Shaula” mu mvese wa 16 pamutu pa kumutela bu mukaji wa Davidi. Nansha bia munyi, matandu akajuka pankatshi pabo adi aleja se: Davidi ne Mikal kabavua ne mmuenenu wa muomumue pa muanda eu wa disanka.—2 Samuele 6:20-23.
Tshilejilu etshi tshidi tshileja se: buenzeji busokome budi bufumina ku nkoleshilu budi mua kufikisha mulume ne mukaji ku dimona mianda mu mushindu mushilangane bikole. Ke mudibi nansha pikalabo basadila Yehowa bubidi buabo. Tshilejilu, mukaji uvuabo kabayi baleja dinanga mu mushindu muakanyine patshivuaye muana udi mua kuleja dijinga dikole ditambe dia kumuelabo ka-lumbandi ne kuikala anu bamuanyisha. Ebi bidi mua kulubakaja bayende. Udi mua kuamba ne: “Nansha meme mumuambile ne: ndi mumunange misangu lukama, nebikale anu bikese!”
Mu nsombelu wa mushindu’eu kuyukidilangana kudi kumvuija “kulama dîsu, kabiyi amu bua disanka dienu nkayenu pa malu enu nkayenu, kadi ne bua disanka dia bakuabo pa aa a bakuabo.” (Filipoi 2:4) Bua kuyukidilangana, mulume udi ne bua kutangila mukajende kumbukila pa bidimu biende bia ku buana pamutu pa bidimu bia ku buende buana. Ne kabiyi mpata, mukaji udi ne bua kuenza bia muomumue bua bayende.—1 Kolinto 10:24.
Pikalabo bamunyange ku buana
Diditatshisha didi dikengedibua nangananga pikalabo banyange muena dibaka ku buana buende—diakabi, tshilumbu etshi tshidi tshienda tshidiunda lelu’eu. Tshilejilu, mukaji udi mua kusangana se: mu disangila diabo, kêna mua kusunguluja bidimu ebi ne bidimu bia kale, nansha kutapulula bayende ne mumunyangi wa ku buana, peshi disangila ne bayende ku dimunyanga dia ku buana. Ebi bidi mua kumupangisha disanka, nangananga pikala mulume kayi utangila bualu ebu bukole bilondeshile buenzeji budibo nabu kudi mukajende.—1 Petelo 3:8.
Nansha nuenu kanuyi mua kumusha malu a kale peshi kukupula bipeta biawu bionso, nudi mua kuenza bia bungi bua kukankamija muena dibaka udi mu kanyinganyinga. (Nsumuinu 20:5) Mmushindu kayi? Petelo wakafunda ne: “Nuenu balume nukebe mua kumanya bimpe bakaji banudi nusomba nabo.” (1 Petelo 3:7, Phillips) Kumanya bimpe malu a kale a muena dibaka webe nshitupa tshinene tshia diyukidilangana. Pikalaku kakuyi diditeka pa muaba wa bakuabo ne luse, miaku yebe kayakuikala ne mushinga to.
Yezu “wakumvua luse” pakamonanganaye ne aba bavua basama, nansha muvuaye kayi musame ne masama a mushindu’eu. (Matayi 14:14) Bia muomumue, tudi mua kuikala katuyi bapete dilengulula dia mushindu umue peshi dinyangibua bu mukajetu, kadi pamutu pa kupepeja kanyinganyinga kende, itabuja malu akamuenzekela ku kale, ne umutue nyama ku mikolo. (Nsumuinu 18:13) Paulo wakafunda ne: “Kadi, tuetu badi bakole, tudi ne bua kutuala butekete bua aba badi kabayi bakole ne kuepuka didilengelela anu tuetu bine.”—Lomo 15:1.
Bakuatshibue mu buteyi bua disombuela
Dibaka didi bu luesu lua mushinga mukole. Padilu lunyanguka ne tshiendenda, kudi mua kujuka njiwu kayiyi kuamba. (Nsumuinu 6:32) Bushuwa, pikala muena dibaka udi kayi ne bualu musungule bua kufuila mukuabo luse, kudi mushindu wa kuakajilula nsombelu pa kupunga tshiakabidi. Kadi, bibangu bitshidi anuku, ne padi matandu ajuka, kudi mua kuikala dijinga dia kutangila bibangu ebi ne kuangata malu a kale bu tshingoma.
Disombuela didi mua kuikala diandamuna ku dipanga dia lulamatu dia muena dibaka nebe. Kadi, biwikale mufuile muena dibaka nebe luse, wepuke bua tshiji katshinyangi bimpe biudi mumane kuenza pa kumufuila luse. Nansha disombuela dikale disaba munda mu tshimumamuma peshi pikaladi dilekelela kadiyi luse, diodi ditungunuke, didi dienzela bena dibaka buonso babidi bibi. Mbua tshinyi? Munganga kampanda udi ufila mubelu eu: “Biwikala udiumvua bu muntu mutapa mputa kudi muena dibaka nebe, mbua pawudi uditatshisha bualu buende. Ne pa kudipatula anyi pa kukeba mua kusombuela, udi uditapa wewe nkayebe ne muena dibaka nebe. Udi kabidi ubutula malanda audi ukeba mua kulama.”
Bushuwa, kuena mua kulandakaja matandu mu dibaka dienu pawikale kuyi mujikije tshiji tshiebe. Nenku, mu tshikondo tshidi tshiji katshiyi tshijuke, keba mua kuyukila ne muena dibaka nebe mushindu uwudi udiumvua. Umumvuije bua tshinyi mbikutape ku muoyo, ne tshiudi ukengela bua kusankishibua, ne tshiwenza wewe muine bua kulama malanda enu. Kuangatshi malu a kale anu bu tshingoma bua kutshimuna mu matandu.
Bukuatshiki budi bubutula diyukidilangana
Dibaka didi dipeta dikenga dikole padi umue wa ku benamu ukuatshika maluvu anyi unua diamba. Muena dibaka udi kayi mukuatshiki udi mua kuikala mu nsombelu mufuanangane ne wa Abigail, bu mudibo bafunde mu Bible. Bayende Nabal “wakatamba kukuatshika maluvu,” nenku Abigail wakakeba muende muonso bua kukudimuna bipeta bia ngikadilu wende mupange meji. (1 Samuele 25:18-31, 36) Mabaka adi ne mukuatshiki umue ne mukuabo udi mu ditetshibua dia kukeba mua kushintulula ngikadilu wa mukuatshiki adi misangu mivule afuanangana ne nzubu wa Nabal ne Abigail.a
Mbiumvuike biakane bua se: kudi dipikudibua dinene padi mukuatshiki utuadija kumvua bimpe. Kadi, ebi bidi anu ntuadijilu. Elaku meji bu bikala tshipepele tshikole mua kujudija kabutu kanene pa tshimenga tshikese. Nzubu idi yupuka, mitshi ishimbuka, nshinga ya telefone ikuluka panshi. Kudi disanka dinene padi tshipepele tshijika. Kadi, mpindieu mudimu munene wa dilongolola udi ukengedibua. Mbia muomumue padi muena dibaka utuadija kumvua bimpe. Malanda manyanguke adi ne bua kuibakibua tshiakabidi. Dieyemenangana ne muoyo mutoke bidi ne bua kujadikibua tshiakabidi. Nshinga ya diumvuangana idi ikengela kuibakibua tshiakabidi. Bua mukuatshiki udi wenda umvua bimpe, diibakibua edi dia ku kakese ku kakese didi tshimue tshia ku bintu bia mu “bumuntu bupiabupia” budi Bible ulomba bena nkristo bua kudima. Bumuntu ebu bupiabupia budi kabidi ne bua kuikala munda muabo ne “bukole budi bukokesha tshieledi tshienu tshia meji.”—Efeso 4:22-24.
Dilonga dia Bible diakambuluisha Leonard ne Elaine bua kulekela bukuatshiki bua diamba, kadi bukole budi bukokesha tshieledi tshia meji kabuvua butambe kudiunda to.b Mu katantshi kakese, dikuatshika dikuabo diakatuadija kumueneka. Elaine wakamba ne: “Munkatshi mua bidimu 20, tuakakeba mua kutumikila mêyi-maludiki a mu Bible ne tudi ne dibaka dimpe, kadi bivu’anu bikole.” “Bukuatshiki buetu buvua buele miji mu buondoke. Nansha ku diambuluisha dia dilonga ne masambila, katuvua mua kubutshimuna to.”
Leonard ne Elaine bakakeba mibelu bua kujingulula biledi bia bukuatshiki buabo. Mamanya a pa tshikondo tshiakane a kudi “mupika wa lulamatu ne wa budimu” pa dinyanga dia bana, bukuatshiki bua maluvu, ne kanemu bua bakaji biakatuambuluisha bikole bitambe.c (Matayi 24:45-47) “Tuakapeta diambuluisha bua kulongolola ebi bivua binyanguke ne kupingajilula malanda etu,” ke miaku ya Elaine.
Mua kujikija ntatu
Rebeka wakumvua kanyinganyinga kamupite bukole bua bakaji ba muanende Ezau. Pakamuenzabi buowa bua kumona mukuabo muanende Yakoba, ulonda tshilejilu tshia Ezau, Rebeka wakela patoke kanyinganyinga kende pa kuambila bayende Izaka ne: “Ndi mufike ku dikina matuku anyi a muoyo bua bana bakaji ba Hete. Bu Yakoba mua kusela mukaji mu bana bakaji ba Hete bu aba ba ku bana bakaji ba mu ditunga edi, muoyo newikale ne mushinga kayi kundi?”—Genese 27:46.
Nutabalele bua se: pavua Rebeka wakula ne muoyo mujima pa mushindu uvuaye udiumvua, kakatandisha Izaka buludiludi nansha. Kakamba ne: “Bionso ebi, ntshilema tshiebe!” peshi, “Uvua ne bua kutabalela nsombelu eu!” Kadi, Rebeka wakangata muaku “meme” bua kuleja mushindu uvua tshilumbu etshi tshimutatshisha. Ngenzelu eu wakajula luse lua Izaka, ki ndijinga diende dia kudibingisha to. Bu muvuaye kayi mudiumvue muluishibue, mbimueneke se: diandamuna dia Izaka divua dia lukasa ku dilomba dia Rebeka.—Genese 28:1, 2.
Balume ne bakaji badi mua kulonga amue malu mu tshilejilu tshia Rebeka. Padi matandu ajuka, keba mua kuluisha tshilumbu pamutu pa kuluisha mukuabo. Bia muomumue ne Rebeka, umvuija kanyinganyinga kebe bilondeshile mushindu udiku kakukengesha. Kuamba ne: “Ndi muvue kanyinganyinga bua . . . ” peshi, “Ndi mumone se: kabena bangumvua bua . . . ” nkuimpe kupita miaku ya se: “Udi unnyingalaja!” peshi, “Kutu ungumvua nansha musangu umue!”
Bipite ne dinanukila
Dibaka dia basedianganyi ba kumpala, Adama ne Eva, diakanenga bua bidimu nkama e kulela dîku dia bana balume ne bana bakaji. (Genese 5:3-5) Kadi, ebi kabiena bisua kumvuija ne: dibaka diabo divua tshilejilu tshimpe tshia kuidikija. Anu ku ntuadijilu, ngikadilu wa budishikaminyi ne dipetula dia mikenji miakane ya Mufuki biakanyanga tshisuikidi tshiabo tshia musunyi umue.
Bia muomumue, dibaka lelu’eu didi mua kunanukila, kadi kadiyi ne bidi bikengedibua bua kuyukidilangana. Bidi bikengela kutula miji ya ngelelu ya meji miasa bikole ne ya bikadilu bia bumuntu bidi kabiyi biakanyine. (Fuanyikija ne 2 Kolinto 10:4, 5.) Bionso ebi nditungunuka dia nkoleshilu mupiamupia. Kadi, madikolela aa ki nga patupu to. Yehowa Nzambi udi utabalela ndongoluelu wa dibaka, bualu yeye udi muenji wa ndongoluelu eu. (Malaki 2:14-16; Ebelu 13:4) Nenku, bituenza tshietu tshitupa, tudi mua kuikala batekemene se: neanyishe madikolela etu ne kutupesha meji ne bukole bidi bikengedibua bua bualu buonso budi bunyanguke mu diyukidilangana mu dibaka.—Fuanyikija ne Musambu wa 25:4, 5; 119:34.
[Mêyi adi kuinshi]
a Diambuluisha bua bena mêku a bakuatshiki ba maluvu ndiumvuija mu nimero wa dia 22 Mai 1992, wa Réveillez-vous, mabeji 3, 4-5, 7.
b Mêna mmashintulula.
c Tangila Réveillez-vous! nimero ya 8 Octobre 1991, 22 Mai 1992, ne 8 Juillet 1992.
[Kazubu mu dibeji 6]
“Butshiafu buakapeta dîba dia bungi!”
BAKEBEJA mulume kampanda ne mukajende bavua mu ntatu bua kuambabo bungi bua dîba divuabo bapitshisha bua kuimansha butshiafu ku lumingu luonso. Diandamuna diabo divua dia se: bavua bapitshisha minute mitue ku 35 ku lumingu peshi minute 5 ku dituku. Pashishe, bakabebeja bungi bua minute ivuabo bapitshisha ku dituku bua kuyukidilangana. Mulume wakakema. “Butshiafu buakapeta dîba dipite bungi!” ke muakambaye pa kusakidila ne: “Tudi tudishima nkayetu bituikala tuela meji ne: minute itanu ku dituku mmikumbane bua kukuba dibaka. Kabidi, kayena mikumbane nansha kakese bua kukolesha dibaka to.”
[Kazubu mu dibeji 7]
Mêyi-maludiki a nshindamenu a kuteka
◻ Yukilayi anu pa bualu bumue mu tshikondo tshimuepele (1 Kolinto 14:33, 40)
◻ Umvuijayi munudi nudiumvua munda muenu; kanubandianganyi (Genese 27:46)
◻ Kakuikadi ditutangana (Efeso 5:28, 29)
◻ Kakuikadi dipendangana (Nsumuinu 26:20)
◻ Ikalayi ne tshipatshila tshia kupungangana, ki ntshia kutshimuna (Genese 13:8, 9)
[Tshimfuanyi mu dibeji 4]
Padi matandu ajuka, keba mua kuluisha tshilumbu pamutu pa kuluisha mukuabo
[Tshimfuanyi mu dibeji 8]
Umvuija mûdi udiumvua; kubandi mukuabo