TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w93 15/8 dib. 4-7
  • Mushindu wa kukolesha bisuikidi bia dibaka

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mushindu wa kukolesha bisuikidi bia dibaka
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Ndongoluelu wa Mikenji ya Mozese
  • Kabingila kamuepele kakumbanyine bua kushipa dibaka
  • Maminu a tshimvundu adi akunyibua mu dîku
  • Diyukidilangana patoke
  • Dibaka: Ntuadijilu wadi ne tshipatshila tshiadi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2016
  • Nemeka “tshidi Nzambi musuike kaba kamue”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2018
  • Nkonko ya babadi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2000
  • Vuijayi dibaka dienu tshituangajilu tshia kashidi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
w93 15/8 dib. 4-7

Mushindu wa kukolesha bisuikidi bia dibaka

“MIKENJI idiku ifila dianyisha bua muntu kushipa dibaka ne mukajende bua kabingila kayi kuonso anyi?” ke muakebeja Bafarizeyi pa kuteta mua kupiisha Mulongeshi munene, Yezu Kristo. Wakabandamuna pa kubavuluija bua dibaka dia kumpala ne kufila dîyi-diludiki mu muanda eu ne: “Tshidi Nzambi musange kaba kamue, muntu katshitapuludi to.”

Bafarizeyi bavua bela meji se: Mozese wakafila dianyisha dia kushipa dibaka pa kubalomba bua kufunda “mukanda udi ujadika dimuipata.” Yezu wakabandamuna ne: “Mozese bua bupape bua mutshima wenu, wakitaba bua nuenu kushipa dibaka ne bakaji benu, kadi ku ntuadijilu menemene kabivua nanku to. Ndi nnuambila ne: yonso udi ushipa dibaka ne mukajende, pa kumusha kabingila ka masandi, ne usela mukuabo, udi wenda masandi.”​—Matayi 19:3-9.

Ku ntuadijilu, dibaka divua dienza bua kuikala tshisuikidi tshia kashidi. Nansha lufu kaluvua mua kulua kutapulula bena dibaka ba kumpala, bualu Adama ne Eva bavua bafuka bapuangane bua kuikala ne muoyo kashidi. Kadi, bakenza mpekatu. Mpekatu wabu wakanyanga dibaka. Muena lukuna, lufu e kutuadija kutapulula bena dibaka. Bua Nzambi, amu lufu ke ludi luela tshisala ku dibaka; bushuwa, tudi tubala mu Bible ne: “Mukaji udi musuikakaja patshidi bayende ne muoyo. Kadi bialala bayende tulu [mu lufu], yeye udi mudikadile bua kuselangana ne eu udiye musue, anu mu Mukalenge.” (1 Kolinto 7:39) Etshi ntshishilangane bikole ne ngenyi ya bena malu a Nzambi badi basaka bantu ku bilele bia mashimi. Tshilejilu, ku lufu lua mulume badi bitabijija mukajende, imue misangu pa kumuenzeja ku bukole bua kudioshaye mu kapia pa kuela meji se: bisuikidi bia dibaka nebishale kashidi mu muoyo utuku kunyima kua lufu.

Ndongoluelu wa Mikenji ya Mozese

Tshikondo tshiakapeshaye bena Izalele Mikenji ya Mozese, diumvuangana mu dibaka dikavua dinyanguke bikole. Nunku, bua bupape bua mutshima wa bena tshisamba, Yehowa wakapesha dishipa dia dibaka muaba. (Dutelonome 24:1) Tshipatshila tshia Nzambi katshivua tshia se: bena Izalele batumike bibi ne mukenji eu pa kushipa mabaka ne bakaji babu bua tulemalema to, amu bu mudibi biumvuika mu dîyi-dituma dia se: bavua ne bua kunanga muntu nabu amu bu mudibu badinanga buobo bine. (Lewitiki 19:18) Nansha difunda dine dia mukanda wa diipata mukaji divua dikandika ngenzelu eu, bualu, bua kufunda mukanda eu, mulume uvua ujinga bua kushipa dibaka uvua ne bua kuya kudi balume bavua bapeshibue bukenji bua kutangila mianda bu nunku bua kufila dianyisha. Balume aba bavua benza madikolela bua kunuisha mulume ne mukaji tshibalu. Tòo, Nzambi kavua mufile mukenji eu bua muntu yonso kuikalaye ne bukenji bua kushipa dibaka ne mukajende “bua kabingila kayi kuonso to.”​—Matayi 19:3.

Kadi, ndekelu wa bionso, bena Izalele kabakangata ne mushinga tshivua ngumvuilu mene wa mukenji eu ne bakababidila ndongoluelu eu bua kushipa mabaka muvuabo basue. Mu siekele 5 K.B.B., bavua benza malu ne ngikadilu wa bumpongoloki (anyi bupangidi) kudi bakaji ba mu bunsonga buabu, pa kufila mabingila a mishindu yonso bua kushipa mabaka. Yehowa wakabambila ne dîsu dikole bua se: uvua ukina dishipa dia dibaka. (Malaki 2:14-16) Mu diumvuangana ne nsombelu eu, Yezu wakapiisha kushipa kua dibaka kuvua bena Izalele naku mu matuku atshivuaye pa buloba.

Kabingila kamuepele kakumbanyine bua kushipa dibaka

Masandi, ke kabingila kamuepele kavua Yezu mufile bua kushipa dibaka. (Matayi 5:31, 32; 19:8, 9) Muaku mukudimuna apa ne: “masandi” udi ufunkuna mishindu yonso mibi ya dimanyangana kabiyi ne muena dibaka nende, pankatshi pa mulume ne mulume, mukaji ne mukaji, anyi pa mulume ne mukaji, peshi kabidi pa muntu ne nyama.

Nansha pavua umue uleja dipanga lulamatu kudi mukuende, Yezu kavua ukankamija dishipa dibaka nansha. Mulume anyi mukaji udi kayi muenze bualu ke udi ne bukokeshi bua kupima bipeta bionso biapatuka pashishe ne kupangadija bikalaye mua kushipa anyi kayi mua kushipa dibaka. Bakaji badi bapangadija bua kushipa dibaka bua kabingila aka kaleja mu Bible badi kabidi ne bua kukonkonona tshivua Nzambi muambe pakakoseye tshilumbu tshia mukaji wa kumpala, uvua muenze mpekatu. Pa kumusha tshibawu tshia lufu, Nzambi wakambila Eva patoke ne: “Dijinga diebe nedikale kudi bayebe ne, yeye, neakukokeshe.” (Genese 3:16) Mukanda wa Commentaire de l’Ancien Testament (all.) wa Carl F. Keil ne Franz Delitzsch udi umvuija bua “dijinga” edi ne: didi “bu bubedi.” Bidi bikengela kumanya se: dijinga edi ki nditambe kukola kudi bakaji buonso to; kadi padi mukaji udi kayi muenze bualu upangadija bua kushipa dibaka, bidi bia meji bua kuangataye ne mushinga majinga a ku tshileledi a kunangibua adi mukaji wonso mupiane kudi Eva. Kadi, bua tshiendenda tshia masandi a muena dibaka udi mupiile, eu udi kayi muenze bualu neikale mua kupia disama kampanda diambulukidianganyi ku dimanyangana bu mudi SIDA, bamue bakapangadija bua kushipa dibaka bu muvua Yezu mubiumvuije.

Maminu a tshimvundu adi akunyibua mu dîku

Muji wa dipapa dia mutshima wa bantu, mmpekatu uvua bena dibaka ba kumpala benzela Nzambi. (Lomo 5:12) Maminu a tshimvundu akakunyibua mu dîku pakenzela bena dibaka babidi Tatuabu wa mu diulu mpekatu. Mmushindu kayi udibi bilelela? Nyoka wakateta Eva bua kudia tshimuma tshia mutshi mukandika, kakelakana bua kudia tshimuma tshia mutshi eu. Wakamanyisha bayende bivua nyoka mumuambile amu kunyima kua yeye mumane kuangata dipangadika edi dinene. (Genese 3:16) Bushuwa, kakamanyisha bayende bangabanga ne kuenza muanda eu. (Genese 3:6) Etshi ntshilejilu tshia kumpala tshia biledi bia ntatu idi mêku mavule apeta lelu’eu: dipanga kumanyishangana malu patoke.

Pashishe, pakavuabo babavuluija bipeta bibi bia mpekatu wabu, Adama ne Eva bakatumika ne ngenzelu wa mbabi udi bena mabaka bavule batumika nende mu tshikondo tshietu etshi padibu mu tshimvundu: kubanda bakuabo. Mulume wa kumpala, wakuomeka tshilema tshiende pambidi pa mukajende ne pa Nzambi kabidi, wakamba ne: “Mukaji uwakampesha bua kuikala nanyi, yeye wakampesha tshimuma tshia mutshi, nenku ngakadia.” Mukaji pende wakamba ne: “Nyoka​—wakanshima, nenku ngakadia.”​—Genese 3:12, 13.

Tshibawu tshivua Yehowa mukosele Adama ne Eva tshivua tshimanyisha tshikuabo tshijudi tshia bimvundu tshivua ne bua kumueneka pashishe. Pa bidi bitangila malanda avuaye ne bua kuikala nawu ne bayende, Yehowa wakambila Eva ne: “Yeye neakukokeshe.” Balume bavule lelu’eu, anu bu Isao utuvua batele mu tshiena-bualu tshietu tshia kumpala, badi bakokesha bakaji babu ne badileja kabayi banemeka mmuenenu yabu. Pabi, bakaji bavule batshidi amu bajinga ditabalela dia kudi babayabu. Padibu kabayi babakumbajila dijinga edi, bitu bifika bua bakaji aba kulomba ku bukole ditabalela edi ne benza malu ne budinangi. Bu mudi balume bavule badileja bakokeshi [ne tshikisu] ne bakaji bavule bikale bena kulomba bidi bu biabu ku bukole, budinangi budi bujama mu dîku ne bumushamu ditalala. Mu tshiena-bualu tshia “Mushindu wa kukonkonona dishipa dia dibaka lelu’eu,” Shunsuke Serizawa udi wamba ne: “Bitualengulula muanda wa se: bantu badi bateka amu masanka abo nkayabu pa muaba wa kumpala (dijinga dinene dia kuenza amu bitudi basue tuetu bine), kakuakuikala mushindu nansha mukese wa kukonkonona dishipa dia dibaka lelu’eu.”

Kadi, Yehowa mmufile mu Dîyi diende bulombodi budi buambuluisha bena mabaka badi baditumikila mushindu wa kupeta disanka kampanda nansha mudibo bapange bupuangane. Isao wakalonda mibelu ya Nzambi, ne mpindieu udi ne nsombelu wa mu dîku wa disanka. Tuanjibi kumona mushindu udi mêyi-maludiki a mu Bible ambuluisha bantu mua kukolesha bisuikidi bia dibaka.

Diyukidilangana patoke

Mu mabaka mavule, dipanga kuyukidilangana, dijinga dia kupesha bakuabo bilema ne budinangi bidi bipangisha mulume ne mukaji mua kujingulula bidi mu mutshima wa muena kuende. “Bu mudi dileja mmuenenu patoke dikale muanda udi ukengedibua, bulunda budi bulomba dieyemenangana dikole. Pabi, lelu’eu, dieyemenangana didi dikese,” ke muakamba mukebuludi Caryl S. Avery. Bua kukumbanyina dieyemenyibua edi ku kakese ku kakese, bidi bikengela kumanyisha muinende mmuenenu minene ya mu mutshima. Ebi bidi bilomba diyukidilangana ne muoyo umue pankatshi pa mulume ne mukaji.

Mukanda wa Nsumuinu udi utumika ne tshiidikijilu bua kukankamija dishintakaja ngenyi miondoke, “Mubelu mu mutshima wa muntu udi bu mâyi muondoke, anu muntu muena busunguluji ke waasunamu.” (Nsumuinu 20:5) Mukaji ne mulume badi ne bua kuikala ne busunguluji ne “kusuna” ngenyi mu buondoke bua mutshima wa muena kuende. Fuanyikijabi bua se: muena kuebe udi mu dilubakana dikole. Pamutu pa kumuandamuna ne: “Meme panyi, dituku dia lelu divua dimvuile ne malu,” bua tshinyi kuenaku mua kumuebeja ne bukalanga ne: “Dituku divua dikuvuile ne malu anyi? Ntshinyi tshivua tshipitakane?” Pamu’apa nebikengele kuangata dîba ne kuenza madikolela bua kuteleja muena kuebe, ne ngenzelu eu misangu mivule utu mutambe bulenga ne ufikisha ku bipeta bimpe bualu tshilumbu netshijikijibue mu lupolo lukese, ne nkuepula tshipepele tshikole tshivua mua kudituta pashishe mu dîku dienu, kadi kubenga kuteleja muena kuebe nkutambe bubi ne kudi kulunguluja malu.

Bua kukumbanyina dieyemenyibua dia kudi mukuebe, bidi bikengela kuleja bululame ne kuteta bua kumvuija mmuenenu yebe mushindu wa muena kuebe kuyijingulula bimpe. Dîyi dia Nzambi didi ditulomba ne: “Leja bulelela mu kuakula kuebe, bualu tudi bidimba bidi bua kuambuluishangana kua bimue kudi bikuabu.” (Efeso 4:25) Bua kuleja bulelela mu ngakuilu, bidi bilomba busunguluji. Tshinka bua se: mukaji kampanda udi udiumvua bu badi kabayi bamuteleja. Kumpala kua yeye kuakula, udi ne bua kuanji kuela meji ku lusumuinu elu: “Muntu udi ukandika miaku yende udi ne dimanya, ne muntu udi ne busunguluji mmupole-malu mu lungenyi.” (Nsumuinu 17:27) Pamutu pa kubanda bayebe ne: “Kuena unteleja nansha kakese!” nebikale bimpe bitambe bua kuleja ne bupole-malu mudiye udiumvua bangabanga ne tshiji tshikole ne diteketa mu maboko kuanjibi kudiunda munda muende. Imue misangu udi mua kumanyisha bayende mmuenenu yende pa kumuambila mêyi bu aa: “Ndi mmumanye se: udi ne bivule bia kuenza, kadi nensake bikole biwalama dîba dikumbane buanyi meme.”

Bushuwa, “mapangadika kaatu alubuluka muaba udi kawuyi kuyukidilangana kua malu a mu musokoko.” (Nsumuinu 15:22) Mukajebe mmukunange, kadi, abi kabiena biumvuija se: udi mua kubala munda muebe bua kumanya ngenyi yebe to. Udi ne bua kumusokoluelayi ne bukalanga. Abi, nebinuambuluishe mu dibaka dienu dia bena nkristo, bua kuenza ne dinanga mashintuluka adi akengedibua bua “kulama buobumue bua mmuenenu mu tshisuikidi tshia ditalala tshidi tshinusanga kaba kamue.”​—Efeso 4:2, 3.

Tuangate tshilejilu tshia Kazuo, uvua mukokesha kudi mukajende ne uvua munange manaya a mfranga ne dinekesha. Uvua ne mabanza ne pa tuyoyi: uvua ne bua kufuta miliyo mivule ya mfranga ku mabanza. Bua kuafuta, uvua usomba mfranga; abi bivua bienda amu bikolesha nsombelu wende. Pashishe, wakatuadija kulonga Bible, ne ndekelu wa bionso, dikima diakamuvuila, bua kumanyisha ntatu yende kudi mukajende. Uvua mutekemene dimutandisha. Kadi, bivuaye kayi mutekemene, mukajende uvua ulonga Bible kukadi musangu mule kumupita, wakamuandamuna ne lutulu luonso ne: “Tukebe mua kumanya mushindu utuafuta mabanza aa.”

Patshilebu, bakatuadija kukumbula bantu bavua babasombesha mfranga ne kufuta mabanza abu; bakasumbisha too ne nzubu wabu. Bivua bikengela tshidimu bu tshijima bua kujikija mabanza abu. Ntshinyi tshivua tshisake Kimie, mukajende, ku dienza mashintuluka a mushindu eu? Udi ulonda ne: “Miaku idi mu Filipoi nshapita 4, mvese 6 ne wa 7 mmilelela: ‘Kanusumpakanyi bua tshintu nansha tshimue, kadi, mu malu wonso, ku masambila ne misengelelu ne dianyisha, numanyishe Nzambi milombo yenu; ne ditalala dia Nzambi didi dipite lungenyi kayi luonso bulenga, nedilame mitshima yenu ne bieledi bienu bia lungenyi ku butuangaji bua Kristo Yezu.’” Wakasakidila ne: “Mulunda wanyi kampanda mukaji pakamonaye tshilunji tshianyi tshimpe nansha muvuaku mateta, wakatuadija kulonga Bible pamue nanyi.” Kukadi matuku, Kuzuo ne mukajende bakatambushibua, ne mpindieu badi ne nsombelu wa disanka mu dîku.

Kusakidila ku dieyemenangana divuabo balejangane pa kuambilangana bulelela, balume ne bakaji batuatedi kulu eku, mbenza tshintu kampanda tshidi tshiambuluisha bena mu dîku bua kujikija ntatu yabu. Bakayukidilangana ne Mufuki wa dibaka, Yehowa Nzambi. Bena dibaka biadikoleshabo muabu muonso bua kutumikila mêyi-maludiki ende ne biatekemenabu kudiye bua kubapetesha biashala, Mufuki neabapeteshe nansha mudiku ntatu ne mateta, ditalala dia kudi Nzambi, didi dipite lungenyi luonso ne kule. Mbitambe buimpe bua kusambila pamue. Mulume udi ne bua kudianjila kuela tshiidia ‘ne kumuangalaja mutshima wende’ kumpala kua Nzambi pa kukeba bulombodi buende mu lutatu luonso ludibo mua kupetangana nalu, yeye ne mukajende. (Musambu wa 62:8) Bushuwa, Yehowa Nzambi utu uteleja masambila a mushindu’eu.

Eyowa, kudi mushindu wa kukolesha bisuikidi bia dibaka. Nansha mu tshikondo tshietu etshi, ne mapanga etu wonso a bumuntu bupange bupuangane ne bukua-bantu basaluke mutudi tusanganyibua, bena dibaka badi mua kulabula disanka dinene mu dibaka. Neusangane mikuabu ngenyi idi yambuluisha ne mibelu bidi mu diumvuangana ne mêyi-maludiki a Nzambi mu mukanda wa Mushindu wa kuikala ne nsombelu wa disanka mu dîku, mupatula kudi Société Watchtower. Kabidi, bena dibaka badi benza madikolela bua kutumikila mêyi-maludiki a mu Bible badi ne ditekemena dia kuikala basuikibue mu dinanga mu bulongolodi bupiabupia bukadi Nzambi pa kuasa.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu