Ikalayi ne mmuenenu muimpe pa dilekelelangana bilema dia Nzambi
DOKTERE kampanda, uvua muntu muena kudifila, uvua uditatshisha bikole bua mubedi mukaji kansanga. Bilondeshile mmuenenu wende, dipandibua dimuepele divua mua kumupandisha. Mukuatshi wa mudimu eu wakakema bikole pa kumvua mubedi uleja kubenga kuende pa kuela mu tshialu tshilumbu tshia mashi. Wakumvuija ne: bua mabingila a malu a Nzambi, uvua ubenga dipandibua dionso divua mua kuleja dikengedibua dia kuedibua mashi mu mubidi. Doktere wakela nende meji mutantshi mule bua kupeta mushindu uvuaye mua kumuambuluisha ne, ndekelu wa bionso, wakamuleja tshipeta. Wakamuambila ne: “Udiku mumanye’s, biwabenga kuedibua mashi newufue. Kadi, ki ntshiudi ujinga to, ki mmuomu anyi?”
“Tòo, nansha kakese,” ke muakamuandamuna mubedi.
“Kadi, mbimueneke ne: pa kuanyisha mashi, udi utupa ku mitabuja ebe a malu a Nzambi adi ne mushinga mukole mutambe ku mêsu kuebe. Mmuomu, kadi mona tshindi nkulomba bua kuenza: bua tshinyi kuena mua kuanyisha kuedibua mashi? Nenku, newepudibue ku njiwu ya lufu. Pashishe, newuye kutondela Nzambi tshilema tshiebe ne kuleja dinyingalala diebe bualu buatshi. Biwenza nenku, newupete muaba webe mu tshitendelelu tshienu.”
Ne meji mimpe, doktere uvua wela meji se: uvua mupete mushindu mulenga wa kujikija tshilumbu etshi. Uvua mujingulule se: mubedi wende uvua ne ditabuja kudi Nzambi mulekeledianganyi wa bilema. Tshivua mushindu muimpe menemene wa kubabidila dilekelelangana bilema diende! Kadi, lungenyi elu luvua lua meji bu muvuabi bimueneka anyi?
Bitu bitufikila bua kuela meji nenku anyi?
Tutu tupapuka pamu’apa tukadi tuela meji amu bu doktere eu. Tuvua mua kuikala ne buowa mu ekole anyi ku mudimu bua ditantamena kampanda. Peshi tuvua tusanganyibua mu nsombelu udi ulubakaja, kumpala kua muntu kampanda uvua usua kutuenzeja ku bukole bua kutupa ku kuondo ketu ka muoyo. Mu mushindu kawuyi muelela meji, tuvua pamu’apa benzejibue bua kusungula njila wa lukasa ne kuenza malu mabi ku budisuile, ne lungenyi lua kulomba luse pashishe kudi Nzambi.
Bamue bantu batu pamu’apa batetshibua kudi majinga abu nkayabu a mpekatu. Tshilejilu: nsongalume kampanda udi uluangana ne dijinga dikole dia kuenda masandi. Pamutu pa kuluisha majinga ende mabi, udi mua kulekela ne kudiambila mundamunda ne: neakaje malu kunyima pankatshi pende ne Nzambi. Bakuabu mbafike too ne ku dienza mpekatu munene, eku, bamanye bimpe ne: nebiipatshibue mu tshisumbu tshia bena nkristo. Mbimueneke se: bavua ne ngelelu eu wa meji: ‘Nempitshishe lupolu lukese. Pashishe, nennyingalale, ne nempingajibue mu tshisumbu.’
Nsombelu eyi mishilangane idi’amu ne mmuenenu umue. Diambedi, bantu aba mbadilekelele mu ditetshibua, kabayi baluangana bua kuenza tshidi tshimpe. Pashishe, bavua bela meji se: kusambila nkayaku kunyima kua bamane kuenza bibi kuvua kukumbane bua Nzambi kubafuilaye luse ne kubuikila mêsu pa bubi ebu.
Mmuenenu muimpe ng’wepi?
Ngenzelu wa mushindu’eu udi uleja ne: mbajingulule bimpe tshidi dilekelelangana bilema dia Nzambi diumvuija anyi? Anjibi kuela meji katu pa ngikadilu eu. Yezu wakamba ne: “Nzambi wakananga bantu bikole e kubapa Muan’ende umuepele, bua muntu yonso udi wenza midimu ya ditabuja kudiye kabutudibu, kadi apete muoyo wa kashidi.” (Yone 3:16) Mupostolo Yone udi umvuija mushindu udi dilekelelangana bilema ditumika, udi wamba ne: “Ndi nnufundila malu aa bua kanuenji mpekatu. Kadi, bienza muntu mpekatu, tudi ne mutuakuidi wetu kudi Tatu, ke Yezu Kristo, muntu muakane.” (1 Yone 2:1) Nanku, bituenza mpekatu bua dipanga bupuangane dietu, tudi mua kusemena kudi Nzambi mu disambila ne kumulomba luse bilondeshile mulambu wa Yezu.
Kadi, tudiku mua kufika ku nkomenu wa se: kabiena ne mushinga mukole to, nansha benze mpekatu anyi kabayi bamuenze, tshidi ne bualu ntshia kulomba luse pashishe? Kabiena nanku to. Uvuluke ntuadijilu wa mvese eu: “Ndi nnufundila malu aa bua kanuenji mpekatu.” Mu miaku idi ilonda ya mu mvese eu, Yone udi wakula bua ndongoluelu miuwule tente ne dinanga idi Yehowa muangate bua dipanga bupuangane dietu. Nenku, tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kutuenji mpekatu. Bituapanga kuenza nenku, netuleje dipanga kanemu dikole bua dinanga didi Nzambi nadi kutudi, pa kulonda tshilejilu tshia bantu bavua Yuda mutele, bavua bashintakaje buimpe bukena-butuakanyine bua Nzambi ku kabingila ka kudifidila mu bienzedi bibi.—Yuda 4.
Aba badi bangata dilekelelangana bilema dia Nzambi bu bukondo peshi kapamba ka benji ba jimnastike, kalongolola bua kutuakidila biamuenekaku njiwu ya dipampalamuka, badi bangata dilekelelangana bilema dia Nzambi ne mushinga mukese ne bapepeja bukole bua mpekatu. Ntshilema kayipu! Bushuwa, mupostolo Paulo mmufundile Tito ne: “Buimpe bukena-butuakanyine bua Nzambi budi butuadila bantu ba mishindu yonso lupandu buamueneki, butushikuluja bua kubenga malu mabi ne majinga a mu bulongolodi ebu, ne bua kuikala ne mmuenenu muimpe mu nsombelu, buakane ne ditshina dia Nzambi mu bulongolodi ebu bua malu.”—Tito 2:11, 12.
Mu kuluisha kua ende mapanga, Paulo wakaleja ne: uvua mudiakeje bua kuandamuna ku dilekelelangana bilema dia Nzambi. Wakamba ne: “Mubidi wanyi, ndi ng’ututa ne ng’ulombola bu mupika, bua se: pangikala mumane kulongesha bakuabo, meme muine tshivu muntu udi kayi muanyishibue, mu mushindu kampanda peshi kansanga.” (1 Kolinto 9:27) Paulo kavua mufike ku nkomenu wa se: ne kanyinganyinga ku mutshima: kakuvua mushindu wa kuepuka kuenza mpekatu ku musangu ne ku musangu. Tudi ne bua kuela meji mushindu mukuabu anyi?
Mmuenenu wa Yezu
Tshikondo kampanda, Yezu wakaleja tshivua mmuenenu wende pa divila ditabuja ne pa aba badi basungula njila wa lukasa bua kuepuka makenga. Yezu uvua utshifuma ku diumvuija balongi bende ne: uvua ne bua kufua lufu lua mulambu; kadi Petelo wakenza madikolela bua kumusesuisha pa kuamba ne: “Kudienzedi bibi, Mukalenge; tòo, bualu bua mushindu eu kabuakukuenzekela nansha.” Yezu wakandamuna munyi? “Pita kunyima kuanyi, Satana! Udi tshilenduishi buanyi meme, bualu udi wela lungenyi, ki mbilondeshile ngenyi ya Nzambi, kadi bilondeshile ya bantu.”—Matayi 16:22, 23.
Dikanyina dikole divua Yezu mukanyine Petelo divua dileja ne bukole buonso ne: Yezu uvua mubenge bua kusungula njila wa lukasa, mushilangane ne disua dia Tatu’ende. Muyuki wa mu Bible udi ujadika se: Yezu wakalonda njila mululame kayi usesuka, pabi, Satana wenda amu umuluisha. Ku ndekelu kua muoyo wende pa buloba, Yezu wakatantamena dimuseka kudi bantu, wakatutshibua ne kupetangana ne lufu lubi. Nansha nanku, wakashala ne muoyo mutoke ne kupeta mushindu wa kulambula muoyo wende bualu buetu. Kabiyi mpata, Yezu kavua mudipangishe masanka wonso aa ne mufile mulambu eu bua kutuambuluisha bua ‘kudienzela bimpe’ padi ntatu imueneka peshi matetshibua!
Pa bidi bitangila Yezu mbambe ne: “Wakananga buakane, ne wakakina dipetula dia mukenji.” (Ebelu 1:9) Kusungula njila wa lukasa kutu misangu mivule kufikisha ku dienza malu mabi. Nanku, pa kulonda tshilejilu tshia Yezu, bituakina dipetula dia mikenji menemene, netubenge divila ditabuja dia mishindu yonso. Mu mukanda wa Nsumuinu, Yehowa mmuambe ne: “Muan’anyi, ikala ne meji, usankishe mutshima wanyi, bua mmone mua kuandamuna mumbundi wanyi.” (Nsumuinu 27:11) Ku bululame buende bua pankatshikatshi kabuyi kubandibua, Yezu wakasankisha bikole mutshima wa Yehowa. Bituipatshila mutshima mutoke, amu bu Yezu netusankishe Yehowa mushindu wa muomumue.—1 Petelo 2:23.
Dinanukila didi ditulongesha
Mupostolo Petelo mmufunde ne: “Nudi nusankila bikole mu bualu ebu, nansha munutshidi nubungamijibua mpindieu, pikalabi bikengedibua, bua tshitupa tshîpi, ku mateta mashilangane, bua se: ditetshibua dia mushinga wa ditabuja dienu, didi ne mushinga mukole mupite wa or udi ujimina nansha mudiye muteta mu kapia, dipatuishe lumu, butumbi ne kanemu mu tshikondo tshia disokolodibua dia Yezu Kristo.” (1 Petelo 1:6, 7) Bu mutudi bantu bapange bupuangane ne tusanganyibua munkatshi mua bena mu bulongolodi ebu badi balombodibua kudi Satana, tudi tupetangana misangu mivule ne mateta ne matetshibua. Petelo udi umvuija ne: ntatu eyi idi mua kuikala ne dikuatshisha. Bushuwa, idi iteta ditabuja dietu, ne isokolola bukole buadi.
Kabidi, mateta adi akengedibua bua kulongeshibua kuetu. Yezu kavuapu “mulongele butumike ku makenga akatantamenaye” anyi? (Ebelu 5:8) Tudi petu mua kulonga butumike, pamue ne dieyemena kudi Yehowa, pa kushala ne lulamatu mu buluishi. Dilongeshibua edi neditungunuke too ne muakumbana tshipatshila, amu bu muambile Petelo ne: “Nzambi . . . neakomeshe yeye nkayende dilongeshibua dienu, neanukankamije, neanukoleshe.”—1 Petelo 5:10.
Kadi, patudi tukokela diteta, tudi tudileja ne: tudi bafuba katuyi bukole, tusokolola dipanga dinanga bua Yehowa ne bua buakane, pamue ne dipanga kudikanda. Tshionso tshia ku bilema ebi tshidi mua kubutula malanda etu ne Nzambi. Didimuija dia Paulo edi didi mua kututangila petu: “Bualu, bituikala tuenza mpekatu ku budisuile kunyima kua bamane kupeta dimanya dijalame dia bulelela, kakuena kushala mulambu mukuabu nansha umue bua mpekatu.” (Ebelu 10:26) Nenku, pamutu pa kukuluka mu mateketa etu, mbimpe bitambe bua kuepuka kuenza mpekatu, tshianana, netujimije ditekemena dietu bua matuku atshilualua!
Muoyo mutoke kawuyi mikalu
Mu matuku a muprofete Danyele, bena Ebelu basatu bavua bambe kuoshibua ne muoyo bu buobo babenge bua kutendelela lupingu. Bakamba tshinyi? “Pikalabi mua kuenzeka nanku, Nzambi wetu utudi tusadila udi mua kutusungila. Neatusungile ku tshikutu tshia kapia kakole ne ku tshianza tshiebe, ô mukalenge! Ne pikakabi nanku, ô mukalenge, ushale kumanya ne: nzambi yebe ki ngeyi itudi tusadila to, ne tshimfuanyi tshia or tshiudi muimanyike, katuakutshitendelela nansha.”—Danyele 3:17, 18.
Bakenza nenku bualu bavua basue kuenza tshidi tshimpe; nansha muvuabi mua kumvuija lufu kudibu. Kabidi, bavua ne ditabuja mu dibiishibua ku lufu. Kabiyi mpata, bavua basungule bua Nzambi kubasungilaye. Nansha bikale nanku, bavua bakandamane ku luseke luvuabu baditeke, kabayi batekunka. Basadidi ba Nzambi badi ne bua kutungunuka ne kuenza nenku.
Mu matuku etu aa, bamue bena nkristo bavua babenge bua kuvila ditabuja diabu bakedibua mu buloko, kukengeshibua, kufikabo too ne ku dishipibua. Bakuabu bakajimija bintu bivule bia ku mubidi, kusungulabu bupele pamutu pa bubanji bupeta mu njila mubi wa dilengulula mêyi-maludiki makane. Ntshinyi tshiakafikila muena nkristo mukaji utuatedi bualu buende ku ntuadijilu wa tshiena-bualu etshi? Wakalengibua ku muoyo pa kumona buimpe bua doktere, nansha muvua mmuenenu yende mikale mibi; kadi, kakavila ditabuja diende nansha. Bua kanemu kende bua mukenji wa Yehowa, wakabenga dipandibua. Diakalenga, makanda ende a mubidi akakana, ne wakatungunuka ne kusadila Yehowa ne mitalu. Kadi, pakangataye dipangadika diende, kavua mumanye bipeta bivua mua kufumaku to, kadi, uvua mudiakaje bua kudifila mujima kudi Yehowa.
Ntshinyi tshiakamuambuluisha bua kushala mukandamane mu diteta? Kavua mueyemene ku bukole buende nkayende nansha, ne basadidi ba Nzambi badi pabo ne bua kuikala ne mmuenenu wa muomumue. Tushale bavuluke se: “Nzambi udi tshisokomenu tshietu ne bukole, diambuluisha ditekete kupeta mu makenga.” (Musambu wa 46:1) Patudi tutetshibua, mbimpe kulomba diambuluisha kudi Nzambi pamutu pa kuenza mpekatu ne kulomba pashishe dilekelela dia tshilema kudiye!
Tòo, katuangatshi musangu nansha umue dilekelelangana bilema dia Nzambi ne mushinga mukese to. Pamutu pa nanku, tuenze madikolela bua kukolesha dijinga dilelela dia kuenza tshidi tshiakane, nansha bituapetangana ne buluishi. Malanda etu madia ne Nzambi neakole, netupete dilongeshibua didi dikengedibua bua kupeta muoyo wa kashidi, ne netuleje kanemu bua dilekelelangana bilema dia Nzambi. Ngenzelu eu wa malu wa meji neasankishe mutshima wa Tatu wetu wa mu diulu.
[Tshimfuanyi mu dibeji 24]
Dieyemena kadiyi mikalu mu dibiishibua ku lufu diakambuluisha bena Ebelu basatu bua kushala ne muoyo mutoke