Rahabe—Mubadibue bu muakane bua midimu ya ditabuja
ANJIBI kutshinka! Mukaji wa ndumba mubadibue bu muakane ku mêsu kua Nzambi. “Kabiena mua kuenzeka to!” Ke muamba bamue. Pabi, ke tshiakenzekela Rahabe, mukaji wa ndumba muena Yeriko, tshimenga tshia kale tshia ku Kanana.
Umue wa ku bafundi ba Bible, Yakobo, mmufunde ne: “Muntu udi ubadibua bu muakane ku midimu, apo ki nku ditabuja nkayadi. Bia muomumue, Rahabe mukaji wa ndumba, kakabadibuapu bu muakane ku midimu, kunyima kua yeye mumane kuanyisha batumibue kuende ne diakidila benyi ne mubalukije mu njila mukuabu anyi? Nunku, anu mudi mubidi udi kawuyi ne spiritu mufue, ke mudi kabidi ditabuja didi kadiyi ne midimu difue.” (Yakobo 2:24-26) Bua tshinyi Rahabe wakabadibua bu muakane? Ntshinyi tshiakenzaye bua kupetaye diakalenga dia mushindu’eu difume kudi Nzambi?
Bena Izalele badi balua!
Tualukilayi tshianyima too ne ku tshidimu tshia 1473 K.B.B. Tuanjibi kufuanyikija. Yeriko mmunyunguluka kudi ngumbu minene. Nzubu wa Rahabe, mukaji eu wa ndumba, mmuzangame ku mutu kua lumbu lua tshimenga. Biangatshile ku muaba eu, udi umona pamu’apa lua ku est mâyi a Yordane mudiwu mapasalale. (Yoshua 3:15) Ku muelelu wa musulu lua ku est, udi kabidi mua kumona tshitudilu tshia bena Izalele ne tshiluilu tshiabu tshikole tshia bantu 600 000. Badi anu mutantshi mukese!
Rahabe mmumanye matshimuna a Izalele. Uvua kabidi mumvue bakula bua bienzedi bia bukole bia Yehowa, mushindu uvuaye munzuluile bena Izalele njila mu kunyema kuabu, pa kupandulula mâyi a Mbuu Mukunze. Bushuwa, mâyi mapasalale a Yordane kaakubimanyika to. Bualu mbukole! Ntshinyi tshienza Rahabe?
Rahabe udi usungula luseke luende
Diakamue, Rahabe udi upeta kuende benyi babidi bavuaye kayi mutekemene—batentekedi badi bafuma ku tshitudilu tshia Izalele. Badi bakeba muaba wa kulala, ne Rahabe udi ubanyisha kuende. Kadi, mukalenge wa Yeriko udi upeta lumu lua se: badi kuende. Ne lukasa luonso, udi utuma basalayi bamulami banemekeji ba mikenji bua kubakuata.—Yoshua 2:1, 2.
Padi basalayi balami ba mukalenge bafika, Rahabe ukadi musungule bua kusadila Yehowa Nzambi. “Patula balume badi balue kuudi,” ke mudi batumibue ba mukalenge bamutumina dîyi. Rahabe uvua musokoke batentekedi mu nkolakola ya line miteka pa tshisasa bua kuumayi. Yeye kubambila ne: “Eyowa, bantu bavua balue kundi, ne tshivua mumanye kuvuabo bafumine. Ne pakakumbana dîba dia kukanga tshiibi [tshia tshimenga], mu mufitu balume abu bakapatuka. Tshiena mumanye bushuwa kudi balume abu baye. Balondayi lukasa, nenubapete.” (Yoshua 2:3-5) Ke tshidi basalayi balami ba mukalenge benza—kadi bidi patupu.
Rahabe wakatuma baluishi ba Izalele mu njila wa dishima. Diakamue udi utumika ne mapangadika makuabu adi aleja ditabuja diende kudi Yehowa. Udi ubanda pa tshisasa ne wambila batentekedi ne: “Ndi mumanye se: Yehowa neanupeshe ditunga bushuwa.” Rahabe udi witaba mudi bena mu ditunga buonso bakuatshike buowa pakumvuabo mushindu uvua Nzambi “muumishe . . . mâyi a mbuu mukunze” kumpala kua bena Izalele, kukadi bidimu 40. Bena mu Yeriko mbamanye kabidi se: bena Izalele bavua babutule bakalenge babidi bena Amola. Rahabe udi usakidila ne: “Patuakumvua lumu elu, mitshima yetu yakapandika, ne muntu nansha umue kavua mushale ne dikima bualu buenu, bualu Yehowa Nzambi wenu udi Nzambi mulu mu mawulu ne panshi pa buloba.”—Yoshua 2:8-11.
Rahabe udi usengelela balume aba babidi ne: “Mpindieu, bu nuenu mua kusua, nuenze mutshipu mu dîna dia Yehowa bua bualu buanyi, bua se: bu mundi munuenzele malu a bulenga-bunangi, nuenu penu nuenzele bushuwa ba mu nzubu wa tatu’anyi malu a bulenga-bunangi, ne nudi ne bua kumpesha tshimanyinu tshisunguluke. Ne nudi ne bua kulama ne muoyo tatu’anyi, ne mamu’anyi, ne bana betu ba balume, ne bana betu ba bakaji, ne buonso badibo nabu.”—Yoshua 2:12, 13.
Balume aba badi banyisha dilomba diende ne bamuambila tshidiye ne bua kuenza. Rahabe udi ne bua kulembeleja muonji mukunze ku dididishi diende, eu wasuikaye [ku mukamba] bua kupuekesha batentekedi pa lumbu ludi lunyunguluke tshimenga tshia Yeriko. Udi kabidi ne bua kusangisha bena dîku diende mu nzubu muende, mudibo ne bua kushala bua kukubibua. Rahabe udi upesha batentekedi bakadi pa kunyema mamanyisha adi akengedibua pa mushindu wa kuenda mu ditunga edi ne ubambila mua kuepuka babipatshidi bua kabaponyi mu bianza biabu. Ke muenzele batentekedi. Rahabe mumane kusuika muonji mukunze ne musangishe bena dîku diende buonso, udi windila bua kumona mushindu wapitakana malu.—Yoshua 2:14-24.
Bienzedi bia Rahabe bidi bisokolola tshinyi? Bushuwa, mmuleje ditabuja diende kudi Yehowa, Nzambi Wa-Bukole-Buonso! Neikale mutumikidi wa mêyi-maludiki ende. Ee, neabadibue kabidi bu muakane ku midimu eyi ya ditabuja.
Ngumbu idi yupuka!
Mbingu mikese yapitshi. Tshiapamue ne bakuidi—bamue bambule nsengu ya bimpanga ne bakuabu bambule mushete wa tshiovo—balume baluanganyi ba mvita bena Izalele badi banyunguluka tshimenga. Mu matuku asambombo, badi banyunguluka tshimenga musangu umue ku dituku dionso. Kadi dia muanda-mutekete, badi banyunguluka misangu isambombo. Mbuobo aba baya bua musangu mukuabu!
Pajikile dinyunguluka dia muanda-mutekete, mpungi idi yedibua musangu mule. Bena Izalele badi bela mbila mikole. Pine apo, Yehowa udi ukebesha dishimbuka dia ngumbu ya bukubi ya Yeriko ne mukungulu wa dikubakuba. Anu tshitupa tshia tshimana tshidi tshiambule nzubu wa Rahabe ke tshidi tshishala tshimane. Tshimenga tshidi tshibutudibua pamue ne bantu badimu. Rahabe ne bena dîku diende badi bapanduka, bualu mukaji wa ndumba eu wanyingaladi pa kuleja ditabuja diende ku midimu, ne udi utuadija kusomba munkatshi mua tshisamba tshia Yehowa.—Yoshuwa 6:1-25.
Bikadilu bia bumuntu bua Rahabe
Rahabe kavua mukaji mulengele muena lulengu, bualu pa tshisasa tshiende pavua nkolakola ya line ya kuumisha. Minyanga ya line ivua yambuluisha bua kukuma anyi kuenza bilamba. Uvua kabidi ne mubombo wa nshinga mukunze mu nzubu muende. (Yoshua 2:6, 18) Pamu’apa uvua wenza bilamba bia line ne mumanye kabidi mishindu ya kusambakaja mekala mavule. Ebi bidi bileja se: Rahabe uvua bushuwa mukaji wa diboko dikole. Nangananga uvua mudime ditshina dia kanemu bua Nzambi.—Fuanyikija ne Nsumuinu 31:13, 19, 21, 22, 30.
Tuambe tshinyi bua mudimu mukuabu wa Rahabe? Kavua tshiala-benyi patupu, bualu Mifundu idi yakula bualu buende pa kutumika ne miaku ya tshiena-Ebelu ne tshiena-Greke idi ifunkuna mukaji wa ndumba. Nunku, muaku wa tshiena-Ebelu zoh·nahʹ udi umvuija dimanyangana dibengangane ne mikenji. Tshidibi, bua bena Kanana, bundumba kabuvua buangatshibua bu mudimu wa bundu to.
Yehowa wakaleja ngikadilu wa dilekelela mpekatu dinene pa kutumika ne mukaji wa ndumba. Bidi bimueneka ku mêsu bidi mua kudinga, kadi Nzambi “utu umona tshidi mutshima.” (1 Samuele 16:7) Nunku, bakaji ba ndumba bena mutshima mululame badi banyingalala pa kulekela bundumba buabu badi mua kupeta dibuikidila mpekatu kudi Yehowa Nzambi. (Fuanyikija ne Matayi 21:23, 31, 32.) Rahabe yeye muine wakalekela mpekatu ne kulonda njila muanyishibue kudi Nzambi.
Batentekedi bena Izalele bavua batumikila Mikenji ya Nzambi, nunku kabakalala kua Rahabe bua kuenda nende masandi to. Bavua bela meji se: biashalabo kua mukaji wa ndumba eu, abi bivua mua kujudija manunganyi munkatshi mua bena Kanana. Kabidi, bu muvua nzubu muibakila pa lumbu, batentekedi bavua mua kudiopoka bipepele. Mbimueneke se: Yehowa ng’wakabalombola kudi mukaji eu muenji wa mpekatu uvua mulengibue ku muoyo kudi miyuki ya malu avua Nzambi muenzele bena Izalele, nunku kunyingalalaye ne kushintulula nsombelu wende. Bu muvua Nzambi mutumine bena Izalele dîyi dia kubutula bena Kanana bua bienzedi biabu bibi, ne bu muvuaye mubeneshe Rahabe ne mupeshe bena Izalele mushindu wa kutshimuna Yeriko, ebi bidi bituambuluisha bua kujadika ne: batentekedi kabakenda nende masandi to.—Lewitiki 18:24-30.
Kadi Rahabe kavuaku mushime bantu bavua bipatshila batentekedi anyi? Nzambi wakanyisha ngenzelu wende. (Fuanyikija ne Lomo 14:4.) Wakabueja muoyo wende mu njiwu bua kukuba basadidi ba Nzambi, e kuleja ditabuja diende patoke. Yehowa katu wanyisha mashimi a dienzelangana bibi, kadi muntu nansha umue ki mmuenzejibue bua kutandula amue mamanyisha kudi bantu badi kabayi bakumbanyine bua kuamanya to. Yezu Kristo muine kavua wandamuna [ku nkonko] misangu yonso buludiludi peshi ne mumvuija masunguluke pavuaku njiwu ya kudibueja anyi kubueja muntu mukuabu mu lutatu. (Matayi 7:6; 15:1-6; 21:23-27; Yone 7:3-10) Kabiyi mpata, ke mushindu udi ukengela kuangata mamanyisha a dishima avua Rahabe mupeshe basalayi balami ba mukalenge.
Difutshibua dia Rahabe
Mmunyi muakafutshibua Rahabe bua midimu yende ya ditabuja? Dipanduka diende pakabutudibua Yeriko divua bushuwa dibenesha dia kudi Yehowa. Pashishe, Rahabe wakasedibua kudi Salmon (Salma) muana wa Nahshon (mfumu wa tshisa tshia Yuda mu tshipela). Bu muakalelabo Boaz mutshinyi wa Nzambi, Salmon ne Rahab bakalua bamue ba ku bankambua ba mu mulongolongo udi ufikisha kudi Davidi, mukalenge wa Izalele. (1 Kulondolola 2:3-5; Luta 4:20-22) Kupita apu, Rahabe ndumba eu wa kale ng’umue wa ku bakaji banayi patupu badi Matayi mutele mu mulongolongo wa bankambua ba Yezu. (Matayi 1:5, 6) Ndifutu kayipu edi dipeteleye kudi Yehowa!
Nansha muvuaye ndumba kayi muena Izalele, Rahabe ntshilejilu tshia dikema tshia mukaji wakaleja ku midimu yende se: uvua ne ditabuja dijima kudi Yehowa. (Ebelu 11:30, 31) Anu bu bakuabu ba bungi, ba ku aba bakalekela tshindumba, Rahabe neapete kabidi dikuabu difutu—dibiishibua ku lufu bua kuikala ne muoyo mu mparadizu pa buloba. (Luka 23:43) Bu mulejileye ditabuja diende ku midimu, Rahabe wakapeta dianyishibua dia kudi Tatuetu wa mu diulu muwule tente ne dinanga ne mulekeledianganyi wa mpekatu. (Musambu wa 130:3, 4) Tshilejelu tshiende tshimpe tshidi bushuwa dikankamija kudi aba buonso badi banange buakane bua batangila kudi Yehowa Nzambi bua kupetabo muoyo wa kashadi.
[Tshimfuanyi mu dibeji 23]
Rahabe wakabadibua bu muakane bualu midimu yende ivua ijadika se: uvua ne ditabuja
[Bimfuanyi mu dibeji 24]
Bakebuludi ba bintu bia kale bakangula tshipese tshia ngumbu ya kale mu bishadile bia Yeriko
[Mêyi a dianyisha]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.