TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w94 15/2 dib. 5-7
  • Bantemu ba Yehowa nkatendelelu ka muntu anyi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Bantemu ba Yehowa nkatendelelu ka muntu anyi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Tshidi bijadiki bileja
  • Tshitendelelu tshidi tshimanyika bimpe
  • “Mbadifile mu diambuluisha bantu”
  • Mbalamate bikole ku Bible
  • Ntunga-mulongo wabo nnganyi?
  • Tutendelelu tua bantu—Ntshinyi atshi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Bena nkristo ne bukua-bantu lelu’eu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Bantemu ba Yehowa mbena Kristo balelela anyi?
    Shala ne muoyo kashidi!—Dilonga dia Bible dia nuenda nuyukila
  • Mbanganyi badi mu tshitendelelu tshilelela?
    Ukadi mu njila wa muoyo wa tshiendelele anyi?
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
w94 15/2 dib. 5-7

Bantemu ba Yehowa nkatendelelu ka muntu anyi?

YEZU KRISTO bakamubanda muvuaye mukuatshiki wa maluvu, mudiavi, munyangi wa mukenji wa nsabatu, ntemu wa dishima, mupendi wa Nzambi, ne mutumibue wa Satana. Bakamubanda kabidi ne: mmujudi wa tshimvundu.​—Matayi 9:34; 11:19; 12:24; 26:65; Yone 8:13; 9:16; 19:12.

Kunyima kua lufu ne dibiishibua ku lufu bia Yezu, balongi bende bakafundibua mushindu wa muomumue. Tshisumbu tshimue tshia bena nkristo ba mu siekele wa ntuadijilu bakafidibua ku mpala kua baludiki ba tshimenga kudi bantu bavua bela mbila ne: ‘Bantu aba mbanyukule buloba bujima budi bantu bâse.’ (Bienzedi 17:6) Mukuabo musangu, mupostolo Paulo pamue ne Silase, muenzejanganyi nende wa mudimu, bakafidibua ku bianza bia bamfumu, babafunda muvuabo bajudija tshimvundu tshikole tshitambe mu tshimenga tshia Filipoi.​—Bienzedi 16:20.

Pashishe, Paulo wakafundibua ku tubadi se: “mmuena-muabo mubi ne mujudiji wa buntomboji munkatshi mua bena Yuda pa buloba bujima budi [bantu] bâse” ne uvua uteta “kupepeja ntempelo.” (Bienzedi 24:5, 6) Balombodi ba bena Yuda mu Roma bakumvuija biakane tshilumbu tshia balondi ba Yezu dîba diakambabo se: “Bushuwa, bua bualu budi butangila kasumbu-sumbu aka, tudi bamanye se: miaba yonso badi bakabanda.”​—Bienzedi 28:22.

Mbimueneke patoke se: tshisumbu etshi tshipiatshipia tshiasa kudi Yezu Kristo, tshivua tshiangatshibua kudi bamue bantu bu tshisumbu tshia batendeledi bena mmuenenu idi ibengangana ne ya bakuabo ne bena bienzedi bidi bibengangana ne malu avua itabujibua mu matuku awu bu nsombelu mulenga mu bantu. Kakuyi mpata, bavule lelu’eu badi mua kuangata bena nkristo bu tshitendelelu tshidi tshibutulangana. Bafundianganyi bavua misangu mivule bantu ba ndolu, bakunemekibua ba mu musoko, ke tshivua tshipesha malu avuabo bamba bujitu. Bantu bavule bakitaba malu akadingilabu Yezu pamue ne balongi bende. Kadi, anu bu muwudi mua kuikala mumanye, malu wonso avuabo babanda avua a dishima! Katuena mua kuamba se: bu muvua bantu bamba malu aa, nenku bivua biavuija malelela to.

Netuambe tshinyi lelu’eu? Mbualu bujalame bua kuangata Bantemu ba Yehowa bu tshisumbu tshia batendeledi bena mmuenenu ne bienzedi bidi bibengangana ne malu adi mitabujibue bu a nsombelu muimpe wa bantu anyi? Bantemu ba Yehowa nkatendelelu ka muntu anyi?

Tshidi bijadiki bileja

Muena mbulamatadi wa mu tshimenga tshia St. Petersburg, mu ditunga dia Russie, wakumvuija ne: “Bavua batumvuija se: Bantemu ba Yehowa mbena kasumbu ka malu a Nzambi badi batumika mu musokoku, basomba mu mîdima, bakosa bana mitu, ne bashipangana buobo nkayabo.” Kadi, bena Russie bafumi ku dijingulula bumuntu bulelela bua Bantemu. Kunyima kua yeye mumane kutumika pamue ne Bantemu ba Yehowa mu mpuilu wa bukua-matunga, muena mbulamatadi eu wakamba se: “Mpindieu, ndi mmona malu wonso patoke, mbena mimuemue, mbena malu mempe kupita bantu babungi bandi mumanye. Mbena bupole, mbatuye malu, mbanangangane bikole bitambe.” Wakasakidila ne: “Tshiena ngumvua menemene bua tshinyi bantu badi balonda malu a dishima a mushindu’eu pa bidi bibatangila.”

Bantemu ba Yehowa kabena benza mikiya mu bisangilu biabo nansha, ntendelelu wabo kêna wenzeka mu musokoku to. Mitchell Corbett, kamona-kamba udi kayi Ntemu udi wamba ne: “Padibo badisangisha, pa tshibidilu misangu mipite pa umue ku lumingu, mu Nzubu yabo ya Bukalenge (miaba yabo idibo benzela bisangilu kabena bayibikila ne: ekleziya nansha), badi bapitshisha dîba diabo divule mu dilonga Bible pamue ne diyukidilangana.” Miaba yabo idibo benzela bisangilu mmilejibue patoke kudi tshimanyinu kampanda. Bisangilu biabo bidi [bienzeka] patoke ne bantu buonso mbabikidibue bua kubuelamu. Bakumbudi badi kabayi batekemenyibue ke badibo batamba kusekelela.

“Bantemu mbamanyibue se: mbena bululame, mbamanye mua kusomba ne bantu, ne mbenji ba mudimu ba kalanda musenga,” ke mudi Corbett usakidila mu mukanda wende Ditendelela mu Amerike (angl.). Bantu bavule badi kabayi Bantemu badi bajadika se: kakuena tshintu tshidi tshikemesha anyi tshitshingisha munkatshi mua Bantemu ba Yehowa. The New Encyclopædia Britannica udi ujadika se: Bantemu “badi batamba kuakula ne disuminyina bua dikengedibua dia kutumikila mêyi-makulu a bibidilu bimpe mu nsombelu wa muntu yonso.”

Muludiki wa malu a dimuangalaja ngumu ku televizion ku Etats-Unis wakafundila Bantemu ba Yehowa mukanda, muikale wandamuna bua lumu lubi luakendeshilabo Bantemu ba Yehowa mu polokalama wa ngumu ya ku televizion eu 60 minutes. Wakamba ne: “Bu bantu buonso bikale balonda njila udi ditabuja dienu diseba, ditunga edi kadivua mua kuikala mushindu udidi eu. Ndi umue wa ku bafundi ba ngumu udi mumanye se: bulongolodi buenu mbuâse miji yabo pa dinanga ne pa ditabuja dikole kudi Mufuki. Ndi musue bua numanye ne: bafundi ba ngumu buonso mbasendeki ba malu.”

Tshitendelelu tshidi tshimanyika bimpe

Bidi bimpe bua kuamba se: Bantemu ba Yehowa nkasumbu ka malu a Nzambi kadi kaditolola kule anyi? Bushuwa, Bantemu ba Yehowa kabena ba bungi pa kubafuanyikija ne bimue bitendelelu. Kadi, uvuluke tshiakamba Yezu: “Tshiibi tshibulakane ne njila mufimpakane ng’udi ufikisha ku muoyo, ne bantu bakese ke badi bamupeta.”​—Matayi 7:13, 14.

Mu mishindu yonso, Bantemu kabena mua kuikala katendelelu ka muntu kadi kaditolola kule nansha. Mu muvu wa printemps 1993, bantu bapite pa miliyo 11 bakabuela mu Tshivulukilu tshia lufu lua Kristo tshienza kudi Bantemu. Kadi tshidi ne mushinga kupita bungi buabo ngikadilu wabo, bibidilu biabo bia tshitembu, ke bidi bibapetesha lumu pa buloba bujima. Kakuyi mpata, ke tshidi tshienza bua se: mu matunga a bungi mbulamatadi udi witaba midimu yabo patoke, bamanyibue bu tshitendelelu tshia bushuwa.

Bualu bua nsungansunga ng’ebu bua Tshipangu tshia bena ku Mputu tshia maneme a muntu (peshi Cour européenne des droits de l’homme). Bakamba se: Bantemu bikale badikadile mu diela meji, mu kuondo ka muoyo, mu ditendelela, ne bikale ne bukenji bua kuakula patoke malu adi atangila ditabuja diabo ne kudilongesha bantu bakuabo. Bu biobi kabiyi bikale nenku, Tshipangu katshivua mua kuamba bualu ebu to, nansha bu Bantemu ba Yehowa bikale bamanyika bu bena dishima ne bena bibidilu ne bienzedi bibi mu dikeba dia bantu badi mua kuvudija bungi buabo anyi bu bikale batumika ne mishindu mibi ya dinyungulula lungenyi lua badi babalonda.

Misumba ya bantu pa buloba mmimanye Bantemu ba Yehowa. Kudi miliyo ne miliyo ya badi kabayi Bantemu badi balonga Bible pamue nabo peshi bavua balonge nabo mu tshikondo kampanda anyi kansanga, tudi tubebeja se: “Bantemu bavuaku bateta bua kunyungulula buongo buenu anyi? Bantemu bavuaku batumika ne mishindu kampanda bua kunyungulula tshieledi tshiebe tshia lungenyi anyi?” “Tòo, nansha kakese,” ke diandamuna dilelela diwuvua mua kufila. Mbimueneke patoke se: bu buobo batumika ne ngenzelu eyi, bantu ba bungi bavua mua kujiwuka, ne kutontolola muanda wonso muimpe uvua bantu mua kuakula pa bidi bitangila Bantemu ba Yehowa.

“Mbadifile mu diambuluisha bantu”

Pa tshibidilu, bena katendelelu ka muntu batu baditapulula ne mêku, balunda, nansha ne bena musoko wabo. Ke mudibi bua Bantemu ba Yehowa anyi? “Tshiena Ntemu wa Yehowa,” ke muakamba mufundi wa ngumu muena mu ditunga dia Tchécoslovaquie. Kadi, wakasakidila ne: “Mbimueneke patoke se: [Bantemu ba Yehowa] badi ne bukole bua nsombelu muimpe. . . . Mbamanye baludiki ba makalenge a mbulamatadi, kadi badi bitabuja ne: amu Bukalenge bua Nzambi ke budi ne bukokeshi bua kujikija ntatu yonso idi nayi bantu. Kadi, tangila​—kabena baditangila. Apo, mbadifile mu diambuluisha bantu.”

Kabena badikungija nkayabo, baditapuluja ne balela babo anyi ne bantu bakuabo. Bantemu ba Yehowa mbamanye se: Mifundu mibomekela majitu bua kunanga ne kukuba mêku abo. Badi basomba ne benza midimu pamue ne bantu ba mêkala wonso ne bena bitendelelu bishilangane. Dîba didi bipupu bibuela mu bantu, kabena bajingakana ku diambuluisha badi mu njiwu.

Bualu bunene kabidi, mbadifile mu dilongesha dikena kufuanyikija. Bena bitendelelu bungi kayi badi badilongolole bua kukumbula muntu yonso muaba udiye? Bantemu ba Yehowa badi benze bualu ebu mu matunga mapite pa 200 ne mu miakulu mipite pa 200! Mbimueneke patoke se: Bantemu ba Yehowa “mbadifile mu diambuluisha bantu.”

Mbalamate bikole ku Bible

Bushuwa, malongesha a Bantemu ba Yehowa mmashilangane ne adibo balongesha kudi ekleziya mikuabo. Bantemu ba Yehowa badi bitabuja se: Yehowa udi Nzambi wa ngulu yonso, Muanende Yezu ki ntshitupa tshia Nzambi mu busatu bumue. Ditabuja diabo ndiashila pa ditekemena dia se: anu Bukalenge bua Nzambi nkayabo ke buajikija makenga a bukua-bantu. Badi bamanyisha bantu dibutudibua dia bulongolodi ebu bua malu bubi dikadi pabuipi. Badi bamanyisha dilaya dia Nzambi dia kuasa mparadizu pa buloba bua bukua-bantu batumikidi. Kabena banemekela nkuruse. Kabena benza tshibilu tshia Diledibua [dia Yezu]. Badi bitabuja se: anyima utu ufua, ne kakuena inferno wa kapia. Kabena mua kudia mashi, nansha bua kuitaba dipingajibua dia mashi mu mubidi. Kabena babuelakana mu mianda ya tshididi ne mu mvita. Ukadiku mudiebeje bua tshinyi malongesha a Bantemu ba Yehowa mmashilangane bikole [ne a bakuabo] anyi?

Tshikandakanda tshia ku Massachusetts, tshia Daily Hampshire Gazette, tshidi tshiumvuija se: “Diumvuija dia Bible dia Bantemu ba Yehowa didi dikandika midimu mivule idi bakuabo bangata se: n’ya tshishiki . . . , buonso badi balonda tshilejilu tshia bena nkristo ba mu siekele wa kumpala pamue ne tshidi Bible wamba.” The Encyclopedia of Religion udi witaba se: “bionso bidibo bitabuja mbiashila pa Bible. Badi batela mvese ya Bible bua kushindika bualu buonso budi butangila ditabuja, bayanyisha kakuyi ditontolola dia buludiki bua Bible, mukanda udi mupite bilele bionso bia bankambua.” Mukanda eu wa Ditendelela mu Amerike udi wamba ne: “Tshisumbu ki ntshianji kusesuka nansha kakese tshipatshila tshia dilonga dia Bible, na malongesha atshi mmatuibua nyama ku mikolo kudi mushindu mulongolola wa kutela mvese ya Bible.”

Ntunga-mulongo wabo nnganyi?

Bu mudibo balamate bikole ku malongesha a mu Bible, dinemekela ne dikukuila balombodi-bantu bidi bisunguluja tutendelelu tua bantu lelu’eu kabiena bisanganyibua munkatshi mua Bantemu ba Yehowa. Mbabenga luidi lua kukosolola banene ba ekleziya ne bena kuitabuja. Mukanda wa The Encyclopedia of Religion udi wamba bimpe pa bidi bitangila Bantemu ba Yehowa ne: “Kasumbu ka banene ba ekleziya ne mianzu bisunguluja mbikandikibue.”

Badi balonda Yezu bu ntunga-mulongo wabo ne Mfumu udi ku mutu kua tshisumbu tshia bena nkristo. N’Yezu wakamba se: “Kabanubikidi ne: Rabbi, bualu mulongeshi wenu udi umue, kadi nuenu buonso nudi bana ba muntu. Kabidi, kanubikidi muntu nansha umue pa buloba ne: tatu, bualu Tatuenu udi umue, Muena mu diulu. Kabanubikidi ne: ‘bantunga-mulongo,’ bualu Ntunga-mulongo wenu udi umue, Kristo.”​—Matayi 23:8-12.

Mbimueneke patoke se: Bantemu ba Yehowa ki nkatendelelu ka muntu anu bu muvua Yezu kayi mudiavi anyi mukuatshiki wa maluvu. Nenku, malu avuabo badingila Yezu ne balongi bende kaakapambuisha bantu ne kaakabaponesha mu buteyi bua dimupenda nansha. Bakuabo badi mua kuikala babumvuija bibi. Pawikala ne nkonko idi mitangile Bantemu ba Yehowa pamue ne mitabuja abo, bua tshinyi kuenaku musue kubamanya bimpe menemene? Biibi bia Nzubu yabo ya Bukalenge mbiunzuluila aba buonso badi bakeba bulelela.

Wewe pebe udi mua kupeta tshimue tshia ku bipeta bia dikeba diabo dia nsongo dia dimanya dijalame dia Bible, ne kulonga mushindu wa kutendelela Nzambi mu diumvuangana ne miaku ya Yezu eyi: “Dîba nedilue, mmpindieu mene, dikala batendeledi balelela ne bua kutendelela Tatu ne nyuma ne bulelela; bualu, eyowa, Tatu udi ukeba batendeledi ba mushindu’eu bua kumutendelela.”​—Yone 4:23.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu