Bulongolodi bulenga—Bukadi pabuipi!
“DIJINGA mparadizu ndimue dia ku majinga makole adi amueneka dîba dionso mu tshieledi tshia lungenyi tshia bantu. Didi mua kuikala ditambe wonso ku bukole ne dikale dinenga kupita wonso. Ditekemena dia musangu mule dia mparadizu didi dijadika bulelela buadi mu malu kayi wonso adi masuikakaja ku ntendelelu,” ke mudi tshibungu tshia The Encyclopedia of Religion tshiamba.
Mbimueneke ne: nshidimukilu yonso ya bantu idi ne dijinga dia kuikala ne muoyo mu bulongolodi bulenga, amu bu badi badiabakena bua nsombelu muimpe uvuaku ku mbangilu, kadi udi katshiyiku kabidi. Ebi bidi bisaka ku diela meji ne: mparadizu wa ku mbangilu udi mua kuikalaku kabidi, kadi mmuaba kayi? Mushikuluji kampanda muondopi wa masama a mu tshieledi tshia lungenyi udi yeye mua kuamba ne: dijinga dikole edi didi disokolola dijinga dia kupetulula bukubi bujimija bua munda mua ba-mamu. Kadi, diumvuija edi kadiena dituisha bashikuluji badi balonga miyuki ya kale ya malu a Nzambi nansha.
“Kujinga Mparadizu”—Bua tshinyi?
Dikalaku dia dijinga dia mushindu’eu, amu bu mudi bamue bamba, didi diambuluisha amu bua kuvuija makenga ne buîpi bua dikalaku dia muntu bintu bia kulengulula anyi? Peshi diumvuija dikuabo didiku?
Bua tshinyi bukua-bantu badi batekemena bulongolodi bulenga? Bible udi ufila diumvuija ditoke anu bu mudidi kabidi dipepele: Bukua-bantu mbafumina ku bulongolodi bulenga! Bushuwa, ku mbangilu mparadizu uvuaku. Dîyi dia Nzambi didi dimubikila bu “budimi” buvua muaba mujadika ku Proche-Orient, buvua bubeneshibue ne “mitshi kayi yonso mimpe kuîsu ne mimpe bua kudia.” Ne dieyemena dionso, bua dibukuba, Nzambi wakabuteka ku bukokeshi bua bena dibaka babidi ba diambedi. (Genese 2:7-15) Buvua muaba mupuangane muvua bantu ne bua kuikala ne disanka dilelela.
Bua tshinyi nsombelu ya mu Mparadizu ayi kayakanenga? Diambedi, mbua buntomboji bua tshifukibua kampanda tshia mu nyuma ne pashishe, mbua buntomboji bua bena dibaka babidi. (Genese 2:16, 17; 3:1-6, 17-19) Pa nanku, muntu wakajimija ki ng’anu Mparadizu, kadi ne bupuangane kabidi, dikanda dia mubidi, ne muoyo-ukena ndekelu. Nsombelu yakatuadija kumuangalaka, bushuwa kayakalubuluja muoyo wa muntu nansha. Bishilangane, bionso ebi, ku kakese ku kakese, biafikishi too ne ku nsombelu idiku lelu’eu, idi mibi mitambe kupita ivuaku kumpala.—Muambi 3:18-20; Lomo 5:12; 2 Timote 3:1-5, 13.
Dikebakeba Mparadizu—Muyuki wa kale mufuanyikija
Bu mudibi mua kufuanyikijibua, “dijinga mparadizu,” ndia kale menemene. Bena tshimenga tshia Sumer bakavuluka tshikondo tshivua diumvuangana pa buloba bujima: “kakuvua ditshina, nansha buôwa, muena lukuna wa muntu kavuaku. . . . Buloba bujima, bantu ne mêyi abo mikale mu diumvuangana bavua batumbisha Enlil mu muakulu umuepele,” ke muvuluijile musambu wa tusala wa kale wa bena Mésopotamie. Bamue, amu bu bena Ejipitu ba kale, bavua pabu batekemena kubuela mu bulongolodi bulenga kunyima kua lufu luabo. Bavua bitabuja ne: anyima ukena-ufua uvua uya kubuela muaba uvua ubikidibua ne: madimi a Aaru. Kadi, ku mbangilu, ditekemena edi divua anu kudi babanji; nansha bu tshilota, mupele kavua mua kutekemena dibuela mu bulongolodi bua masanka to.
Mu bitendelelu bishilangane muaba mukuabo, ba-Hindu badi bindila dilua dia tshikondo tshia bulongolodi bulenga (yuga) kukadi kupite siekele mivule. Bilondeshile malongesha a ba-Hindu, yuga inayi idi anu itungunuka ne kupinganangana umue pa muaba wa mukuabo, ne mpindieu tudi ne muoyo mu tshikondo tshia eu mutambe yonso bubi. Diakabi, Kali Yuga eu (tshikondo tshikondakane), makenga ende ne bubi buende, nebinenge, bilondeshile bamue, bidimu 432 000. Kadi, ba-Hindu ba lulamatu badi bindile tshikondo tshimpe, Krita Yuga.
Ku luseke lukuabo, bena-Greke ne bena Roma, bu tshilota, bavua bajinga buobo kubuela mu Bidiila bia Diakalenga bia mu mbuu wa Atlantique bivuabu balonda bualu buabi mu mianu. Pashishe, bafundi bavule, bu mudi Hesiod, Virgil ne Ovid, bakakula bualu bua tshikondo tshimpe tshia dikema tshia ku ntuadijilu, bikale ne ditekemena dia se: dituku kampanda, tshidi ne bua kuasuludibua. Pabuipi ne ndekelu wa siekele wa kumpala B.B., mufundi wa misambu ya tusala ya mu latin, Virgil, wakadianjila kumanyisha dilua dia mu tshimpitshimpi dia aetas aurea mupiamupia ne wanenga (tshikondo tshimpe). Mu siekele yakalonda, “ba-amperere ba bena Roma bapite pa dikumi ne basambombo bavua badituta pa tshiadi, bamba muvua makokeshi abo maasulula Tshikondo Tshimpe,” ke mudi tshibungu tshia The Encyclopedia of Religion tshiamba. Kadi, amu bu mutudi bamanye bimpe lelu’eu, ebi bivu’anu kampanye ka bena malu a tshididi patupu.
Ba-Celte bavule bavua batekemena buloba budi bukenka bua mu tshidiila (anyi mulongolongo wa bidiila) pa mbuu, muvuabo bela meji ne: bantu bakamusombela bavua mu disanka dipuangane. Mu diumvuangana ne muanu kampanda, mukalenge Arthur, nansha muakafuaye pa kutapika mputa, wakapetulula muoyo diakamue pafikileye ku tshidiila tshidi tshibikidibua ne: Avalon.
Mu bikondo bia kale, bavule bavua bela meji ne: budimi bua masanka mena-dîna, budimi bua Edene, butshivuaku muaba kampanda “ku lusongo lua mukuna kansanga kudi muntu kayi mua kufika anyi dia muamua dia mbuu ukena mua kusabukibua,” ke mudi mushikuluji wa malu a kale, Jean Delumeau wamba. Nansha muvua Dante, mufundi wa misambu ya tusala witabuja dikalaku dia mparadizu wa mu diulu, uvua ufuanyikija ne: mparadizu wa pa buloba utshidiku usanganyibua ku lusongo lua mukuna wa Mpurgatoriyo wende, kudiye kule, mpala ne mpala ne tshimenga tshia Yeruzaleme. Bakuabo bavua bela meji ne: uvua usanganyibua mu Azi, mu Mésopotamie, anyi ku mukuna wa Himalaya. Eyowa, mianu ya kale idi itangila mparadizu wa mu Edene ivua bungi kabuyi kubala. Bavule bavua bela meji ne: pabuipi ne mparadizu awu kuvua bukalenge bua dikema buvua Prêtre Jean ukokesha. Bu mudi bukalenge ebu pabuipi ne mparadizu wa pa buloba, dikalamu ne muoyo divua pamu’apa mua kuikala dinenga bikole ne diuwule tente ne masanka, mpokolo wa bintu bivule ne bubanji. Bakuabo, batuisha bikole kudi mianu ya kale ya bena-Greke, batshivua anu bela meji ne: bidiila bia mparadizu bidi bisanganyibua mu mbuu wa Atlantique. Twarte tua matunga tua kale tudi tuleja ne: bushuwa bantu bavua ne dishindika dia mpatshi pa bidi bitangila dikalaku dia budimi bua Edene, bafunkuna nansha muaba uvuabu pamu’apa mua kuikala.
Mu siekele wa 15 ne wa 16, bendeshi ba mazuwa a mâyi aba bakasabuka mbuu wa Atlantique bavua bushuwa bakeba bulongolodi buvua, eku bupiabupia, eku bukulukulu. Bavua bela meji ne: ku dia muamua dia mbuu, bavua ne bua kukusangana ki ng’anu bena Inde, kadi kabidi ne budimi bua Edene. Christophe Colombe, tshilejilu, uvua ubukebela ku mikuna idi miaba ya mashika makole ne ya luya lukole ya mu Amerike wa ku Sud ne wa Pankatshi. Bena ngendu ba ku Mputu aba bafikile ku Brésil, bavua bashindike se: mparadizu mujimija uvua ne bua kuikala muaba awu bualu bua busheme bua muvu ne bua bungi bua biakudia ne mitshi. Kadi, kunyima kua katupa kîpi, bavua ne bua kudijinguluila bulelela bua malu.
Bidiila bifuanyikija mu lungenyi—Mmiaba milenga anyi?
Pamutu pa kuditatshisha bua kumanya se: bulongolodi bupiabupia nebuikale muaba kampanda udi kule pa buloba, bakuabo bakiidikija kumvuija muikalabu. Ke bualu kayi, mu 1516, mushikuluji wa malu a bantu muena Angleterre, Thomas More wakumvuija tshidiila tshifuanyikija mu lungenyi, bu muaba wa dikema, muwule tente ne ditalala, mushilangane bikole ne bulongolodi buvuaye mumanye. Bakuabo kabidi bakiidikija kumvuija muikala malongolodi malenga, malongolodi a masanka: mu siekele muinayi K.B.B., Platon ne mukanda wende wa République, mu 1602, muena malu a Nzambi Tommaso Campanella wa ku Italie, ne wende wa Cité du Soleil bilongolola biakane; bidimu bikese ku shòò, mushikuluji wa filozofi muena Angleterre, Francis Bacon, wakalonda bualu bua “tshimenga tshia masanka ne dilubuluka” mu mukanda wende wa Nouvelle Atlantide. Mu kupita kua siekele, bedi ba ngenyi ba mushindu wonso (bena kuitabuja ba malu a Nzambi anyi badi kabayi bena kuitabuja) bakumvuija bidiila bifuanyikija mu lungenyi bungi kabuyi kubala. Bakese ba kudibu, anyi yonso wa kudibu, uvua ne bende bamulondi.
Kuvua kabidi bakuabo bakiidikija kuibaka biabo bidiila bifuanyikija mu lungenyi. Tshilejilu, mu 1824, mubanji kampanda wa mu Angleterre, Robert Owen, wakangata dipangadika dia kuya kusombela mu Indiana, ku Etats-Unis, bua kukumbaja ngenyi yende mikuatakaja mu lungenyi mu musoko udi ne dîna dia New Harmony. Bu muvuaye mutuishibue ne: padiku nsombelu muimpe, bantu badi balubuluka, wakatumika pabuipi ne bubanji buende buonso, uditatshisha bua kubanjija etshi tshivuaye umona ne: mbulongolodi bupiabupia bua ngikadilu wa tshitembu. Kadi bipeta biakaleja ne: nsombelu mipiamipia ayi kayena ne bukokeshi bua kuvuija bantu, bantu bapiabapia nansha.
Malu a tshididi pabuipi ne wonso adi ashindika ne: bantu badi balongolola buloba bilondeshile dimanya diabo ne ngumvuilu wabo wa bulelela, bua kufikisha mparadizu wa mu tshilota muindila pa buloba. Apo, bishilangane, kuidikija kukumbaja bipatshila bia mushindu’eu kuakabueja mvita ne buntomboji, bu Ditomboka dia bena France mu 1789 ne Ditomboka dia bena Russie wa kale mu 1917. Pamutu pa kubueja nsombelu mifuanangane ne ya mu mparadizu, madikolela awu pa tshibidilu adi avudija tunyinganyinga ne makenga.
Majinga, malongolola, malu makuatuakaja mu lungenyi adi kaayi mua kukumbana, ne madikolela a kubikumbaja—biangatshile ku kale, ndilondangana dia malu adi kaayi akumbana musangu nansha umue. Mu matuku adi panshi aa, bakuabo badi bakula bua “tshilota tshisunsula,” ne “ndekelu wa tshikondo tshia malu makuatakaja mu lungenyi adi kaayi mua kukumbana,” pa kutulomba bua kulonga mushindu wa “kuikala ne muoyo eku tuepuka kudifundila bipatshila bidi kabiyi mua kukumbana.” Dimona bulongolodi bulenga didiku mua kutekemenyibua, anyi ndifundila kushala anu tshilota patupu?
Bena nkristo ne bulongolodi bulenga
Bulongolodi bulenga ki ntshilota to—nditekemena dia kueyemena! Yezu Kristo, muenji wa buena-nkristo, uvua mumanye ne: bulongolodi bua lelu’eu ki mbulenga butambe kupita bukuabo kayi buonso budi mua kuikalaku nansha. Wakalongesha ne: buloba nebupianyibue kudi bapole-malu ne muin’amu disua dia Nzambi nedienzeke. (Matayi 5:5; 6:9, 10) Yeye ne balongi bende bavua bamanye ne: bulongolodi ebu budi ku bukokeshi bua muluishi wa Nzambi, Satana Diabolo, kabidi ne: muine eu ke mpokolo munene wa makenga a bukua-bantu. (Yone 12:31; 2 Kolinto 4:4; 1 Yone 5:19; Buakabuluibua 12:12) Bena Yuda ba lulamatu bavua bindile dituku diapikula Nzambi kashidi buloba ku mvita, tunyinganyinga ne masama bua se: banangi ba ditalala ne buakane basepu. Bia muomumue, bena nkristo ba mu siekele wa kumpala bavua bindile ne dieyemena dionso bua bulongolodi bua malu budiku lelu’eu babupingane kudi bulongolodi bupiabupia bua malu, “mawulu mapiamapia ne buloba bupiabupia.”—2 Petelo 3:13; Musambu wa 37:11; 46:8, 9; Yeshayi 25:8; 33:24; 45:18; Buakabuluibua 21:1.
Pavua Yezu mukudika pa mutshi wa tshinyopelu, wakambulula kabidi dilaya dia bulongolodi bulenga kudi muenji wa bubi wakaleja mu mushindu kampanda ditabuja kudiye. “[Yezu] wakamuambila ne: ‘Bulelela ndi nkuambila lelu’eu ne: newikale nanyi mu Mparadizu.’” (Luka 23:40-43) Bua muenji awu wa bubi, miaku eyi ivua yumvuija tshinyi? Yezu wakambila muenji wa bubi ne: ‘neikale nende mu diulu’ dituku adi mene, bu mudi nkudimuinu mikuabo ya Bible ya bena Katolike ne bena Mishonyi isua kuamba anyi? Tòo, Yezu kavua usua kuamba nanku nansha, bualu kunyima kua dibiishibua diende ku lufu, Yezu wakambila Mariya Madelene ne: Yeye ‘kavua muanji kubanda kudi Tatu.’ (Yone 20:11-18) Nansha muvuabo balongeshibue kudi Yezu munkatshi mua bidimu bisatu ne tshitupa, kumpala kua Pentekoste wa mu 33 B.B. bapostolo bende kabavua bipatshila mparadizu wa mu diulu nansha. (Bienzedi 1:6-11) Muenji wa bubi awu wakumvua bualu ebu mushindu umue ne muvua bena Yuda bavule bavua ne muoyo tshikondo atshi ne bua kumvua: Yezu wakalaya bulongolodi bulenga bualua pa buloba bukudimuna mparadizu. Mushikuluji kampanda muena Allemagne wakatonda ne: “Dilongesha dia dinyokibua kunyima kua dikalaku ne muoyo kadiena disanganyibua mu Tshiovo Tshikulukulu nansha.”
Bualu bua se: nekuikale mparadizu pa buloba buetu ebu mbujadikibue kudi mupostolo Paulo mu mukanda wende wakatuminaye bena Ebelu. Pavuaye ukankamija bena kuitabuja nende bua ‘kabalenguludi lupandu lunene luakatuadijabu kuakula ku butuangaji bua Yezu Kristo,’ Paulo udi ujadika ne: Yehowa wakambika Yezu bukokeshi pa “buloba budi bantu bâse [mu tshiena-Greke, oi·kou·meʹne] butshilualua.” (Ebelu 2:3, 5) Mu Mifundu ya bena nkristo ya tshiena-Greke, muaku oi·kou·meʹne pa tshibidilu mmusuikakaja ku buloba buetu ebu padi bantu basombele, ki nku bulongolodi bua mu diulu to. (Fuanyikija ne Matayi 24:14; Luka 2:1; 21:26; Bienzedi 17:31.) Nenku, Bukalenge bua Nzambi bulombola kudi Kristo Yezu nebukokeshe buloba bujima budi bantu bâse. Nebuikale bushuwa muaba mupuangane wa kusombela!
Nansha mudi Bukalenge buobo buine buikale bua mu diulu, nebuikale buludika malu a pa buloba. Mbipeta kayi biapatuka? Bulema, tshikisu, bupele, ne lufu kabiakuikala kabidi bivulukibua. Nansha bipumbishi ne dibungama nebijimine. (Buakabuluibua 21:3-5) Bible udi wamba ne: ‘Nzambi neabulule tshianza tshiende ne neasankishe dijinga dia tshintu tshionso tshidi ne muoyo.’ (Musambu wa 145:16) Ntatu bu mudi bulofua ne dinyanguka dia kapepa neyijike kashidi. (Yeshayi 65:21-23; Buakabuluibua 11:18) Kadi kupita bionso, ku diambuluisha dia mabenesha a Nzambi, nekuikale ditshimuna dia bulelela, buakane, ditalala—ngikadilu idi pabuipi ne yonso imueneka bu mimane kujimina!—Musambu wa 85:7-13; Galatia 5:22, 23.
Bionso ebi ntshilota, peshi mbualu bukuatakaja mu lungenyi budi kabuyi mua kuenzeka? Nansha kakese, kuikala ne muoyo mu tshikondo etshi tshikondakane kupita bikuabo bionso ntshijadiki tshia se: tukadi mu “matuku a ku ndekelu” wa bulongolodi ebu, kabidi ne: bulongolodi bupiabupia bukadi pabuipi. (2 Timote 3:1-5) Udiku ujinga kuikala ne muoyo mu bulongolodi bupiabupia ebu anyi? Enza madikolela bua kumanya mushindu udibi mua kuenzeka pa kulonga Bible pamue ne Bantemu ba Yehowa. Bulongolodi bulenga bukadi pabuipi, mbulenga butambe bukuabo kayi buonso butuvua tulota. Ki mbualu bukuatakaja mu lungenyi budi kabuyi mua kuenzeka nansha—mbulelela!
[Tshimfuanyi mu dibeji 7]
Bulongolodi bulenga—mbulelela buakumbana mu katupa kîpi emu