TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w94 15/4 dib. 21-26
  • Diumusha tshilamba pa mikalu ya ndekelu ku Alaska

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Diumusha tshilamba pa mikalu ya ndekelu ku Alaska
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Tumitu tua bualu
  • Tshisabu tshia ntatu mikole
  • Madikolela a kumpala bua kufila bumanyishi
  • Diambuluisha kadiyi ditekemena didi difika
  • Dituluka mu mikuna ya ba-Aleute
  • Dibàbala ku kakese ku kakese
  • Disambuka mikalu
  • Bidiku ne dikuatshisha anyi?
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
w94 15/4 dib. 21-26

Diumusha tshilamba pa mikalu ya ndekelu ku Alaska

KUDI matuku abidi mpindieu, bunayi buetu tudi badifinye mu ka-tshibambalu kakese mu ka-tshimenga kende lumu ka Nome, ku Alaska, kudi bantu bavule baya kukeba ngolo. Mu 1898, bakebi ba mabue ne biamu bia mu buloba bapite pa 40 000 bakapuila ku muaba eu bua kuangula tshintu tshimuepele​—ngolo! Kadi, tuetu tuvua tukeba tshiuma tshia mushindu mukuabu.

Mpindieu ntema yetu mmituma ku “bintu bilenga” bidi mua kusanganyibua mu tusoko tuasa palepale tua Gambell ne Savoonga mu tshidiila tshia St. Lawrence, mutantshi wa kilometre 300 ku ouest mu musapa wa Bering. (Hagai 2:7) Kuineku, ba-Inuit badi benda ne dikima pa mâyi a mashika makole a Mbuu wa Arktike [peshi ku nord wa kabulunge-buloba] ne batá mishipa ya balene mutantshi wa kilometre mikese ne Union soviétique wa kale. Kadi, bipepele bia neje ne dibungi dikese mbitulamine muaba umue bu bena lukanu. Ndeke wetu mmulamate ne buloba.

Mpindieu, ndi muanji kutuma lungenyi ku mianda ya ndekelu mu bidimu bidi panshi ebi ne ngela Yehowa Nzambi tuasakidila mudiye mubeneshe bumanyishi mu bipuka ebi binene. Mu Alaska​—udi bamue babikila ne: mikalu ya ndekelu ya buloba—​mudi bena ditunga bapite pa 60 000 basombele mu misoko mipite pa 150 miasa palepale, pa tshipapu tshia bualabale bupite pa kilometre karé 1 600 000 katshiyi tshipita kuasa kudi bantu. Ku diambuluisha dia ndeke wa Société Watch Tower, tukadi bafike mu tshia-bisatu tshia misoko eyi miasa palepale.​—Matayi 24:14.

Bua kufika mu misoko eyi miasa palepale, ndeke udi ne bua kutuluka misangu mivule bua mavuba ne dibungi bidi bibuikile ditunga munkatshi mua matuku mavule. Bamane kudiata makasa panshi, kudi dikuabu dibungi ditudi ne bua kuluangana nadi. Anu bu tshilamba, ndibuikile bieledi bia lungenyi ne mitshima bia bantu aba ba musangelu ne ba ditalala.​—Fuanyikija ne 2 Kolinto 3:15, 16.

Tshisabu tshia ntatu mikole

Bipuka bia ku Alaska mbiasa kudi ba-Inuit, ba-Aleute ne ba-Indien. Tshisa tshionso tshidi ne biatshi bilele ne bikadilu bisunguluke bipiana kudi bankambua batshi. Bua kuikala ne muoyo mu mashika makole a ku nord wa kabulunge-buloba, mbalonge mua kuibidila ne ditunga ne kubabidila mabanji adimu pa kutá ne kuloba, bu mudi kua balene.

Nshidimukilu ya ku babende yakabuela ne buenzeji buayi kudibo pankatshi pa siekele wa 17. Bangenda-mushinga ba biseba bena Russie bakasangana bantu aba bavuala biseba bia nyama ne banunka mafuta a nyama ya phoque, bavua basombela, ki mmu bipengaminu bienza ne neje bia igloo, apo mu nzubu ya muinshi mua buloba, mienza ne mabuwu a buloba, musaka mubuikila ne bisonsa, bibuelelu bienzela muinshi mua buloba. Bangenda bakatuadila bantu aba bena butumike, bena ngakuilu wa lutulu, kadi banene ba mpolondo, ntatu mivule, bu mudi nshidimukilu mipiamipia, ne masama akashipa tshia-bibidi tshimue tshia bimue bisa. Diakamue maluvu makole akabutula pawu tshiawu tshitupa. Mabanji mashila pa bintu bipiabipia akasaka bantu ku dilekela dishintakaja dia bintu ne kutuadija disumbisha ku mfranga. Lelu’eu, bamue batshidi ne mmuenenu wa se: tshisabu etshi tshiakabatuadila ntatu mikole.

Pakafika ba-misionere ba bukua-buena-nkristo, bakatuadila bena Alaska ndongoluelu wa malu wa mushindu mukuabu. Pavua bamue balekela kabiyi ku budisuile ntendelelu yabu ya ka-bukulu​—kutendelela kua spiritu ya tshipepele, ya mabue a mashika, ya nyama wa ours, ya tshiminyi, ne bikuabu—​bakuabu bakafuimba nsangilu wa mitabuja, wakapatuisha nsambakenu, peshi dikondakana mu mianda ya ntendelelu. Bu tshipeta, bionso ebi biakafikisha ku dibenga kueyemena ne didiwula dia benyi. Mu imue misoko, pamu’apa kabatu bakidila muenyi ne musangelu to.

Nunku, lutatu lutudi tupetangana nalu nduelu: Mmunyi mua kufika kudi bena ditunga aba buonso badi bâse palepale mu tshipapu etshi tshialabale? Mmunyi mua kutshimuna ngenyi mibi idibo balamika benyi? Tshia kuenza ntshinyi bua kumusha tshilamba etshi?

Madikolela a kumpala bua kufila bumanyishi

Ku ntuadijilu kua bidimu bia 1960, bamue Bantemu bena Alaska ba dikima bakadifila bua kuakama nsombelu eyi mikole​—bipepele bikole, mashika makole muinshi zero, dibungi ditoke dijiki dia ku mêsu—​ne bakaya kufila bumanyishi mu misoko miasa palepale ya ku nord, pa kutumika ne ndeke ya motere umue midisumbila. Pa kuvuluka muanda eu, tudi tumona bua se: bana betu aba ba dikima bavua badibueja mu njiwu mikole. Bavua mua kudibueja mu nsombelu mikole bu motere mua kufua. Nansha buobo mua kutuluka ne muoyo, bavua kuikala kule menemene bua kubatuadila diambuluisha, badianyike ku mashika makole muinshi mua zero ne babule kadiendelandela. Lupandu luabu luvua kuikala lusuikakaja ku biakudia ne tshipengaminu, bintu bivua bikengela mutu wa muntu bua kubipeta. Diakalenga, kabakapetangana ne njiwu mikole, kadi, kabivua bikengela kukimina njiwu ya mushindu’eu to. Filiyale wa Société Watch Tower ku Alaska wakafila mubelu bua bumanyishi bua mushindu’eu.

Bua kutungunuja mudimu, bana betu ba lulamatu ba mu bisumbu bia Fairbanks ne North Pole bakatumika bikole mu bimenga bikese, bu mudi Nome, Barrow ne Kotzebue, mudi ndeke ya bangenda ituluka. Bakenza ngendu ne mfranga yabu nkayabu mu misoko eyi, idi kule mutantshi wa kilometre 700 ku nord ne ku ouest. Bamue bakashala munkatshi mua ngondo mivule mu Nome bua kulombola malonga a Bible ne bantu bavua basankidila mukenji. Ku Barrow, bakafutshila tshibambalu bua kupengama ne kudikuba ku mashika makole adi apueka too ne ku degré 50 muinshi mua zero bilondeshile tshipiminu tshia Fahrenheit. Munkatshi mua bidimu bivule, aba badi batumikila dîyi-dituma kudi Yezu bua kuya kumanyisha lumu luimpe too ne ku mfudilu wa buloba mbatule dolare mipite pa 15 000.​—Mako 13:10.

Diambuluisha kadiyi ditekemena didi difika

Dikeba mushindu wa kufika kudi bantu badi kule divua ditungunuke, ne Yehowa wakunzulula njila. Tuakapeta dimanyisha dia kututuminabo ndeke wa miotere ibidi​—ke tshivua tshikengedibua menemene bua kukosesha kakuyi njiwu milongolongo ya mikuna mitumbuke ya Alaska. Kudi mikuna mivule ya bule bupite pa metre 4 200 ku Alaska, ne lusongo lua mukuna mutumbuke muende lumu wa McKinley (Denali) ludi lushikila ne metre 6 193.

Ndekelu wa bionso, ndeke wakafika. Anjibi kutshinka mutuakateketa mu mikolo pa kumona tshibalakata tshitotoke ne tshielulula bilata tshiikila! Tshivuaku mua kubuuka bipepele anyi? Tuvuaku mua kutshiambika mioyo ya bana betu anyi? Tshiakabidi, tshianza tshia Yehowa katshivua tshipidile to. Baludika kudi balongolodi ba biamu bapiluke, bana betu ba balume 200 bakanyisha ku budisuile bua kutshitua bianza, ne bakapitshisha binunu bivule bia mêba bua kuvuija ndeke mujima mupiamupia.

Ndisanka kayipu dia kubandila! Ndeke wengelela muenze bu mupiamupia ubuuka mu diulu dia Alaska, mulundu mudimpa ne nimero 710WT ya mu mukanda wa mbulamatadi! Bu mudibo batumika ne 7 pamue ne 10 mu Bible bua kuleja tshiuwudi tshijima, 710 uvua mufunda bua kuzangika diambuluisha difila kudi bulongolodi bua Yehowa bua kumusha tshilamba tshidi tshibuikile mitshima miuwule tente ne mîdima.

Dituluka mu mikuna ya ba-Aleute

Katshia tupeta ndeke, tukadi babuuke mutantshi wa kilometre 80 000 mu bipela bialabale, tutuala lumu luimpe ne mikanda idi yumvuija Bible mu misoko mipite pa 54. Ebi bidi bileja dikosesha ditunga dia Etats-Unis misangu 19!

Misangu isatu tukadi bafike ku bidiila bia ba-Aleute bidi bisalale mutantshi wa kilometre 1 600 ne bitapulula Mbuu wa Pasifike ne dijiba dia Bering. Bidiila bipite pa 200 kabiyi ne mitshi biele mulongo mbisombedi bia ba-Aleute, ne bia binunu bia nyunyu ya mâyi: biminyi bia mitu mitoke, nkolokolo ya bisuba ne mitu yayi mitoke bu neje ne masala a mishonyi mifike ne mitoke.

Buimpe kuisu bua rejon eu ki mbupange njiwu. Patudi tubuuka pa mutu pa mbuu, tudi mua kumona mipimbu ya neje ya metre 3 too ne ku 5 pa mutu pa mâyi madikuate mabue, mikale ne mashika makole adi nansha biobi mu muvu wa luya, muntu mua kushala ne muoyo anu munkatshi mua minute 10 too ne ku 15. Bienzejibuaye bua kutuluka, muendeshi wa ndeke udi anu ne bua kusungula tshidiila tshia mabue tshipongoloke peshi mâyi makuatakane, mbuu mukebedianganyi wa lufu. Mmushindu kayipu utudi tuela bana betu ba balume tuasakidila, balongolodi ba biamu aba bavua bapete mapolome mu tulasa tua dilongolola ne diendesha ndeke, bavua badifile ku budisuile bua kutabalela ndeke ne kuenza ngendu mimpe muulu!

Mu imue ya ku ngendu eyi, tuakaya batangile ku Dutch Harbor ne Unalaska, musoko wa balobi. Rejon eu mmumanyike bua bipepele bidi bituta ne lubilu lua kilometre 130 too ne ku 190 ku dîba dimue. Diakalenga, dituku adi bivua bibatame, kadi ebi bivua bituta kakese bivua bibandisha mitshima yetu muulu misangu mivule. Anjibi kutshinka kukatshila kuetu patumuene kapalu ka ndeke​—tshitukilu tshiakaja pa mupulumuku wa mukuna wa mabue! Ku lumue luseke lua tshitukilu etshi kuvua mukuna ne ku lukuabu mâyi makuatakane a Mbuu wa Bering! Patuakatuuluka, bivua muaba musopakane ne mâyi. Kuineku, mvula udi uloka matuku mapite pa 200 ku tshidimu.

Ndisanka kayipu dia kukonkonona Dîyi dia Nzambi ne dilongolola diende pamue ne bena mu rejon eu! Banunu bavule bakaleja dianyisha diabu bua ditekemena dia bulongolodi kabuyi mvita. Batshivua bavuluka ditayisha dia bombe pa tshimenga tshia Dutch Harbor kudi bena Japon mu Mvita Mibidi ya buloba bujima. Katuena tupua muoyo nansha kakese ngendu bu nunku ya difila bumanyishi.

Dibàbala ku kakese ku kakese

Pa kukenketa tshiakabidi ngikadilu wa tshikondo, tudi tumona luya lubanda ku kakese ku kakese. Ebi biakamvuluija mudimu utuvua bakumbaje mu bipuka. Ku kakese ku kakese, kadi bia bushuwa, tuakamona dibàbala dienzeka mu mitshima ya bena ditunga.

Biakakengela tshikondo tshile bua kukupula ngenyi mibi ne kudiwula kua benyi kudi bena musoko. Misangu ya kumpala ituvua tuteta kukumbaja muanda eu, bamfumu ba ekleziya wa mu musoko bavua batamba kulua kumpala kua ndeke, bakengela kumanya kendela ketu ne batulomba ne dîyi dikolesha bua kualukila. Pa tshibidilu, diakidila dibi dia mushindu’eu divua ditekesha ku muoyo. Kadi, tuakavuluka mubelu wa Yezu udi mu Matayi 10:16: “Nudileje badimuke bu nyoka, kadi kanuyi ne tshilumbu bu nkutshi.” Nunku, tuakapingana tshiakabidi ne ndeke muwuja tente ne bisekiseki bibishi, tumata, ne bimuma bia kantalupe, ne bikuabu bintu bivua kabiyi bisanganyibuamu. Bena musoko bavua baleja muoyo mubi kumpala bakatuadija kuleja disanka pa kumona bituvua babatuadile.

Pavua muanetu wa balume umue ukulupila “magazin,” eku wanyisha mapa pa kushintakaja ne biakudia bibishi, bakuabu bavule bavua baya ku tshiibi ne ku tshiibi, bamanyisha bena musoko bua difika dia biakudia bikuabu bibishi ku ndeke. Ku biibi bavua bebeja kabidi ne: “Oh, ndi ndiebeja neutuku ubala pebe Bible? Ndi mujadike se: neunange mukanda eu wa dilonga Bible udi uleja ne: Nzambi mmutulaye mparadizu.” Nnganyi uvua mua kubenga dipa dilobeshi dia mushindu’eu? Muntu yonso uvua wanyisha biakudia bia ku mubidi ne bia mu nyuma. Diakidila divua dia musangelu, tuakafila mikanda mivule ne mitshima bungi bukese yakabàbala.

Disambuka mikalu

Mu Teritware wa Yukon, tshisumbu tshia Whitehorse tshiakatuenzela dibikila dia “bena Macedoine” bua “kupitshila” mu Canada bua kukumbula imue rejon ya ku mpenge kua Teritware wa ku Nord-Est. (Bienzedi 16:9) Tuvua bantu batanu mu ndeke wetu uvua uya mutangile ku Tuktoyaktuk, ka-tshimenga kakese pabuipi ne Mackenzie Bay pa Mbuu wa Beaufort, ku nord wa Tshijengu tshia Arktike.

‘Nudi nushindumuna dîna edi dia dikema mushindu kayi?’ ke mutuebejile patuakafika.

“Tuk,” ke muakatuandamuna nsongalume kampanda ne kufukuina.

“Bua tshinyi katuvua belaku meji?” ke mututuile tshikemu.

Tuakakemeshibua bikole pa kujingulula se: bena mu Tuktoyaktuk bavua bamanye bimpe Mifundu. Bu tshipeta, tuakenza mayukidilangana mavule mu bulunda, kufila kabidi mikanda ya bungi. Umue wa ku bansonga betu bampanda-njila wakenza diyukidilangana disokolodi ne muena nzubu kampanda.

“Ndi muena Ekleziya Anglikane!” ke muakamba muntu eu.

“Udiku mumanye se: Ekleziya Anglikane utu wanyisha disangila dia mulume ne mulume, ne mukaji ne mukaji anyi?” ke muebejile mpanda-njila wetu.

“Bushuwa anyi?” ke muambile muntu eu ne kuelakana. “Bimpe, nunku, tshiena kabidi muena Anglikane nansha kakese.” Biakamueneka se: muntu eu uvua ne mutshima wa disankidila lumu luimpe lua mu Bible.​—Efeso 1:18.

Mununu kampanda wakalengibua ku muoyo bua dipangadika dietu dikole dia kukumbula nzubu wonso mu rejon eu. Bushuwa, tuvua benzejibue bua kukumbaja mudimu wetu ku makasa. Pa tshibidilu, tuvua tuenda mutantshi wa kilometre umue peshi ya bungi kumukila ku tshitukilu tshia ndeke tshia musoko. Pashishe, bua kufika ku nzubu wonso, tuvua tuenda bia bungi ne lutatu mu tujila tua nsoka ne bitotshi. Muntu eu wakatusombesha mashinyi ende makese a kambela, bivua dibenesha kayipu edi! Ndisanka kayipu dia kusambuka mikalu ne kutuala diambuluisha dietu mu teritware wa bena Canada.

Bidiku ne dikuatshisha anyi?

Padi kuulu kubi ne patudi bafimpakaja peshi bajingakajibue bikole, anu mudibi bitufikile mpindieu, anyi padi dituku dile dia buambi dimueneka kadiyi dipeteshe bipeta bilenga, kadi anu dileja tshibengu nansha buluishi mene, bidi bitusaka ku didiebeja né bidiku ne dikuatshisha bua kufila dîba, makanda ne mfranga eyi yonso. Pamu’apa tudi tufika ku dituma lungenyi kudi bantu badi bamueneka baleja dijinga dia kumanya bia bungi ne balaya bua kulonga Bible pa kuikala tufundilangana nabu mikanda, kadi kabayi benza nunku. Pashishe, tudi tuvuluka mudi bantu bavule ba kuneku kabayi ne tshibidilu tshia kufundilangana mikanda ne etshi tshituvua bangate bu disankidila mukenji wa mu Bible tshivu’anu imue misangu ngikadilu wa bulunda patupu. Imue misangu kabitu bipepele bua kupima bipeta bilenga nansha.

Ngenyi eyi mibi idi ijimina diakamue patudi tuvuluka malu malenga mamona kudi bamanyishi bakuabu ba Bukalenge. Tshilejilu, muanetu wa bakaji kampanda wa ku Fairbanks uvua ufila bumanyishi mu musoko wa Barrow, kule lua ku nord. Kuineku, wakapetangana ne nsongakaji kampanda uvua mu diikisha bu muvuaye ulonga mu université ku Californie. Muanetu wa bakaji eu wakalondakaja dijinga dia kumanya bia bungi ku difundilangana mikanda ne kutungunuka ne kukankamija nsongakaji nansha kunyima kua dipingana diende ku université. Lelu’eu, nsongakaji eu mmutambushibue ne udi ne disanka dia kusadila Yehowa.

Dikokola tshiibi didi diimanyika ngenyi yanyi pa mianda eyi, ne dintuadila tshijadiki tshikuabu tshia se: madikolela ki nga patupu. Munkatshi mua mabaya a tshiibi, Elmer ke udi muimane, Ntemu umuepele muditshipe ne mutambushibue muena-Inuit udi usanganyibua mu Nome.

“Biatoka kuulu ne binuapatuka bua kuya mu buambi, ndiku mua kuya nenu anyi?” ke muebejileye. Bu mudiye nkayende mutantshi wa kilometre 800 ne tshisumbu tshidi pabuipi, misangu yonso padi mushindu umueneka utu musue kupatuka mu buambi ne bana babu.

Nsese ya dîba yatuadiji kupita mu mavuba, ne tudi bamanye se: mu katupa kîpi emu tudi benzejibue bua kubuuka. Dibuela dia Elmer mu ndeke ne mpala wa disanka didi ditukankamija. Ndituku dia pa buadi bua Elmer. Udi uya kutufila mu musoko kampanda bua kulongesha bena tshisa tshiende ba-Inuit, udisangisha kutudi mu didikolesha dietu bua kumusha tshilamba tshidi tshibuikile mitshima ya aba badi basombele ku mikalu ya buloba.​—Kudi mubadi wetu.

[Karte mu dibeji 23]

(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)

1. Gambell

2. Savoonga

3. Nome

4. Kotzebue

5. Barrow

6. Tuktoyaktuk

7. Fairbanks

8. Anchorage

9. Unalaska

10. Dutch Harbor

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Bua kufika kudi bena mu misoko ya kulekule, misangu mivule bidi bikengela kusambuka milongolongo mivule ya mikuna ya ku Alaska

[Tshimfuanyi mu dibeji 25]

Betty Haws, Sophie Mezak ne Carrie Teeples, busatu buabu mbakumbaje bidimu bipite pa 30 mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu