TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w94 1/8 dib. 9-14
  • Yehowa mmutshintshikidi!

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Yehowa mmutshintshikidi!
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Yehowa​—Mmutambe buonso ku didiakaja bilondeshile nsombelu mu bukua-bifukibua
  • Ditshintshikila ntshimanyinu tshia meji a Nzambi
  • “Mudiakaje bua kufuilangana luse”
  • Dishintula ngenzelu padi nsombelu mipiamipia ipatuka
  • Ditshintshikila mu ditumika ne bukokeshi
  • “Udi ne meji mu muoyo” kadi ne didipuekesha
    Semena pabuipi ne Yehowa
  • Tudimayi ditshintshikila
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Anu bu Yehowa, kuikadi muena malu makole to
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2023
  • Anyisha mudi Yehowa mupeshanganyi wa bintu ne kayi muena malu makole
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
w94 1/8 dib. 9-14

Yehowa mmutshintshikidi!

“Meji a kuulu . . . mmatshintshikidi.”​—YAKOBO 3:17, NW.

1. Mmunyi muvua diumvuija dia bakuabo disua kuleja se: Nzambi katu mutshintshikidi, ne mmunyi muwutu udiumvua pa bidi bitangila mmuenenu wa mushindu’eu wa Nzambi?

NZAMBI wa mushindu kayi uutu utendelela? Utu wela meji ne: mmuena malu makole, ukena-luse mu ditumika ne mikenji ya buakane, mmuena dîsu dikole dinekesha ne ukena-mujobo mu mmuenenu wende anyi? Ke muvua John Calvin muena Mishonyi muena mashintuluka wangata Nzambi. Calvin wakamba ne: Nzambi udi ne “dilongolola dia kashidi dikena-dishintuluka” bua muntu yonso, mmudianjile kupangadija bua muntu yonso kuikalaye ne muoyo wa kashidi mu disanka peshi kukengeshibua kashidi mu inferno wa kapia. Anjibi kufuanyikija: bikala muanda eu mulelela, nanku tshintu kayi tshionso tshiwudi wenza, nansha biwikala muenze madikolela a mushindu kayi, kabiena mua kushintulula dilongolola dia Nzambi dikena mujobo dia katshia ku kale didi dikutangila wewe ne matuku ebe atshilualua. Udiku mua kusemena pabuipi ne Nzambi wa mushindu’eu udi kayi mutshintshikidi anyi?​—Fuanyikija ne Yakobo 4:8.

2, 3. (a) Mmunyi mutudi mua kuleja patoke ku diambuluisha dia bilejilu dipanga ditshintshikila dia malongolodi a bantu? (b) Mmunyi mudi tshikena-kumona tshia Yehezekele tshia tshidiendelandela tshia Yehowa tshia mu diulu tshisokolole didiakaja Diende bilondeshile nsombelu?

2 Ndisulakana kayipu patudi tumanya se: Nzambi wa mu Bible mmutshintshikidi wa malu! Ki nNzambi, apo bantu ke batu bena malu makole ne bena muoyo ukena-mujobo, belela mikalu kudi mapanga abo a bupuangane. Malongolodi a bantu adi mua kuikala bu tuwulu tua tshiambula-mabuki a bujitu bunene tudi katuyi tutekete bua kutuendesha. Patu kawulu ka mpolondo ka tshiambula-mabuki kasa lubilu katangila ku tshikandaminu mu njila, kushintulula njila anyi kupingana tshianyima mmuanda mukole, ne kukimanyika kudi paku muanda ukena kutua munu. Tumue tuwulu tutu tuvundula lubilu mu mushindu wa kutungunukatu ne luendu mutantshi wa kilometre bungi kampanda kunyima kua bamane kukuata bimanyiki! Bia muomumue, mazuwa manenanenayi a tshiambula-kasolonyi adi mua kuya kumpala mutantshi wa kilometre muanda-mukulu kunyima kua bamane kujima motere. Nansha biaapingajabu tshianyima, adi mua kutungunuka ne kulandala pa mâyi mutantshi wa kilometre isatu! Kadi, mpindieu, tuanji kuangata tshilejilu tshia tshidiendelandela tshidi tshikemesha kupita mazuwu ne kawulu bituatedi kuulu eku, tshidiendelandela etshi tshidi tshifunkuna bulongolodi bua Nzambi.

3 Bidimu bikadi bipite pa 2 600, katshia Yehowa wafila kudi muprofete Yehezekele tshikena-kumona tshivua tshileja bulongolodi Buende bua mu diulu buenza ne bifukibua bia mu nyuma. Tshivua ditempu dia bunene bukuate buôwa, “tshidiendelandela” tshia Yehowa nkayende tshivua dîba dionso ku bukontolodi buende. Luendu luatshi ke luvua lutamba kukemesha. Tshivua ne nkata ya mpolondo ya nseke inayi miuwuja tente ne mêsu, avua atshipetesha mushindu wa kutangila kuonso ne kushintulula diakamue kuonso kua kutangila kabiyi bikengela kuimana anyi kuela tshibenda. Tshidiendelandela etshi tshia mpolondo katshivua tshidikoka bu kawulu ka lubilu lukole ka tshiambula-mabuki anyi bu mazuwa manenanenayi mambudi a kasolonyi to. Tshivua tshiya lubilu bu mupenyi wa mvula, nansha tshiela tshibenda tshia ditumba dilulame! (Yehezekele 1:1, 14-28) Yehowa mmushilangane ne Nzambi uvua Calvin mumanyishe muena tshitemputempu tshienza kudi bantu. Udi mupuangane mu didiakaja bilondeshile nsombelu wonso. Kuanyisha ngikadilu eu wa Yehowa nekutuambuluishe bua kudiakaja bilondeshile nsombelu wonso ne kuepuka buteyi bua kubenga kuikala batshintshikidi.

Yehowa​—Mmutambe buonso ku didiakaja bilondeshile nsombelu mu bukua-bifukibua

4. (a) Mmu mushindu kayi mudi dîna mene dia Yehowa dimuleja mudiye Nzambi utu udiakaja bilondeshile nsombelu? (b) Ng’imue mianzu kayi idibo balamika Yehowa Nzambi, ne bua tshinyi yonso mmimuakanyine?

4 Yehowa ndîna mene didi disuikakaja ku didiakaja diende bilondeshile nsombelu wonso. “Yehowa,” ku muaku ne ku muaku udi umvuija “Udi uvuija.” Ebi bidi biumvuija patoke se: Yehowa udi udivuija Mukumbaji wa malaya ende wonso. Mozese pakebejaye Nzambi dîna diende, Yehowa wakadiumvuija nunku: “Nendisokolole bua kuikala tshingadisokolola bua kuikala.” (Ekesode 3:14, NW) Nkudimuinu wa Rotherham udi wamba ne: “Nemvue tshionso tshidi tshinsankisha.” Yehowa udi udisokolola bua kuikala, anyi udi usungula bua kudivuija tshionso tshidi tshikengela bua kukumbaja malongolola ende makane ne malaya ende. Ke bualu kayi, wakadipesha mulongolongo wa mianzu minene, bu mudi Mufuki, Tatu, Mukalenge udi ku mutu kua bionso, Mulami wa mikoko, Nzambi wa biluilu, Muteleji wa masambila, Mulumbuluishi, Mushidimunyi Munene, Mupikudi. Wakadivuija bionso ebi ne bikuabo kabidi bua kumona mua kukumbaja malongolola ende muwule tente ne dinanga.​—Yeshayi 8:13; 30:20; 40:28; 41:14; Musambu wa 23:1; 65:2; 73:28; 89:26; Balumbuluishi 11:27; tangila kabidi mu nkudimuinu wa New World Translation, Appendix 1J.

5. Bua tshinyi katuena ne bua kukomesha pa kuamba ne: didiakaja dia Yehowa bilondeshile nsombelu didi diumvuija ne: mushindu utuye ne mêyi-maludiki ende bitu bishintuluka?

5 Nenku, bionso ebi bidi bisua kumvuija se: bu-Nzambi peshi mêyi-maludiki biende bitu bishintuluka anyi? Tòò; anu bu mudi Yakobo 1:17 ubileja patoke: “muende kamuena dishintuluka, nansha mundidimbi wa nkudimukilu.” Malu aa mmatapulukangane anyi? Tòò. Tshilejilu, mmuledi kayi wa dinanga utu kayi ushintulula midimu yende bua disanka dia bana bende? Mu nsombelu wa ku dituku dionso, muledi udi mua kuikala mufidi wa mibelu, mulambi, mukubi wa bena mu nzubu, mulongeshi, mufidi wa manyoka, mulunda, mulongolodi wa biamu, ndeji wa bana​—midimu mivule idi mua kutedibua. Muledi katu ushintulula bu-muntu patuye uyikumbaja to; muledi mulume anyi mukaji utu udiakaja bilondeshile nsombelu wonso bua kukumbaja bidi bena mu nzubu bakengela. Nenku, ke mudibi pabi bua Yehowa, kadi mu mushindu mualabale. Kakuena mikalu ku tshidiye mua kudivuija bua disanka dia bifukibua biende. Bushuwa, buondoke bua meji ende budi bukemesha bikole!​—Lomo 11:33.

Ditshintshikila ntshimanyinu tshia meji a Nzambi

6. Ndiumvuija kayi dia ku muaku ku muaku ne didi nadi muaku wa tshiena-Greke udi Yakobo mutumike nawu bua kufunkuna meji a Nzambi ne ntshinyi tshidi tshisuikakajaku?

6 Mupostolo Yakobo wakatumika ne muaku mulenga mutambe bua kufunkuna meji a Nzambi udi, bia dikema, mumanye kudiakaja bilondeshile nsombelu. Wakafunda ne: “Meji a kuulu . . . mmatshintshikidi.” (Yakobo 3:17, NW) Muaku wa tshiena-Greke (e·pi·ei·kesʹ) udibo batumike nawu apa mmukole bua kukudimuna. Bakudimunyi bakatumika ne miaku bu mudi “muena malu mimpe,” “muena luse,” “muena lutulu,” ne “muditeki wa pa muaba wa bakuabo.” Nkudimuinu wa New World Translation udi yeye uwukudimuna bu “ditshintshikila” ne dimanyisha kuinshi kua dibeji didi dileja se: diumvuija dia ku muaku ku muaku ndia eu “udi kayi muena malu makole.”a Muaku eu udi pawo ne diumvuija dia kubenga kulombalomba bua kushala balamate ku tunungu tuonso tua mikenji, pa kulengulula mmuenenu uditu tuzangika, kabiyi kuikala muena dîsu dikole dinekesha anyi ukena-luse. Mushikuluji wa miaku, William Barclay udi umvuija mu mukanda wa New Testament Words ne: “Bualu bunene bua nshindamenu budi butangila epieikeia mbua se: ntuadijilu wabu udi ufumina kudi Nzambi. Bimana Nzambi kashendende pa maneme ende a bunzambi, biatutekelaye anu mêyi-maludiki a mikenji ikena-mujobo, mpenyi patudi mua kutua dikasa? Nzambi ntshilejilu tshitambe bionso tshia Eu udi ne epieikēs ne kampanda udi mumanye mua kusomba ne bakuabo pa kuikala ne ngikadilu wa epieikeia.”

7. Mmunyi muakaleja Yehowa ditshintshikila malu mu budimi bua Edene?

7 Tuangata tshikondo tshiakatombokela bantu dikala ku mutu kua bionso dia Yehowa. Mmunyipu muvuabi bipepele bua Nzambi kubutula bantomboji aba basatu babule dianyisha​—Adama, Eve, ne Satana! Nenku, nku dibungama divule kayipu kuvuaye mua kudiepula! Nnganyi uvua mua kufiotola mukana bua kumubanda bu muena dîsu dikole dinekesha ku ditumika ne mikenji yende ya buakane? Pabi, Yehowa katu muimanyike kashendende tshidiendelandela tshiende tshia mu diulu tshifuanyikija ne bulongolodi buende pa mêyi-maludiki a buakane kaayi majoboke ne kaayi makaja bilondeshile nsombelu wonso nansha. Nenku, tshidiendelandela atshi katshiakadiatakaja kakuyi luse mêku a bantu ne matekemena wonso adiku bua disanka dia bukua-bantu mu matuku atshilualua nansha. Bishilangane, mu mupodi wa dîsu, Yehowa wakakudimuna Tshidiendelandela tshiende ne lubilu bu lua bukenke. Diakamue, kunyima kua buntomboji abu, Yehowa Nzambi wakaleja mu mêyi makese dilongolola diende dia musangu mule dienza bua kufuila bantu luse ne kupetesha ditekemena dia nsongo kudi ndelanganyi yonso ya Adama.​—Genese 3:15.

8. (a) Mmunyi mudi bena mu Bukua-buena-nkristo ne mmuenenu mubi wa ditshintshikila udi kayi mu diumvuangana ne ditshintshikila dijalame dia Yehowa? (b) Bua tshinyi katuena mua kuamba se: ditshintshikila dia Yehowa kadiena diumvuija kutupa mêyi-makulu ende?

8 Kadi abi kabiena biumvuija ne: ditshintshikila dia Yehowa didi mua kumufikisha ku ditupa mêyi-makulu a bu-nzambi to. Lelu’eu, bena mu ekleziya ya Bukua-buena-nkristo badi mua kuela meji se: bu mudibo babuikila mêsu pa buenzavi ne tshipatshila tshia kuengeleka bisumbu biabo bia mikoko miena mutu mukole, nanku badi baleja butshintshikidi. (Fuanyikija ne 2 Timote 4:3.) Yehowa katu mua kushipa mikenji yende, peshi kutupa mêyi-makulu ende to. Pamutu pa nanku, udi ku budisuile udileja kayi muena malu makole bua kudiakaja bilondeshile nsombelu wonso, nenku mêyi-makulu awu udi utumika nawu mu diumvuangana ne mikenji ya buakane ne luse. Udi uvuluka dîba dionso bua kuleja ngikadilu wa pankatshikatshi mu ditumika ne mikenji ya buakane ne bukole biende pa kuleja dinanga ne meji matshintshikidi. Lekela tuanji kukonkonona mishindu isatu idi Yehowa uleja ditshintshikila [diende].

“Mudiakaje bua kufuilangana luse”

9, 10. (a) Ndiumvuangana kayi didi pankatshi pa “kuanyisha bua kufuilangana luse” ne kuenza malu ne ditshintshikila dionso? (b) Mmunyi muakababidila Davidi kuanyisha kua Yehowa kua difuilangana luse, ne mbua tshinyi?

9 Davidi wakafunda ne: “Bualu wewe, Ô Yehowa, udi muimpe ne mudiakaje bua kufuilangana luse; ne bulenga-bunangi kudi buonso badi bakubila budi bua bungi.” (Musambu wa 86:5, NW) Pakakudimunabu Mifundu ya tshiena-Ebelu mu tshiena-Greke, tshiambilu “mudiakaje bua kufuilangana luse” bavua batshikudimuna bu e·pi·ei·kesʹ, anyi “ditshintshikila.” Bushuwa, kudiakaja bua kufuilangana luse, pashishe kuleja luse, kudi mua kuikala mushindu kampanda wa nshindamenu wa kuleja ditshintshikila.

10 Davidi yeye muine uvua mumanye bimpe mutu Yehowa mutshintshikidi mu muanda eu. Davidi pakendaye masandi ne Bath-sheba ne kupangadija bua bayende wa mukaji eu kushipibuaye, yeye ne Bath-sheba bavua bena tshibawu tshia lufu. (Dutelonome 22:22; 2 Samuele 11:2-27) Bu bantu bakena luse balumbuluisha tshilumbu etshi, bubidi buabo bavua mua kujimija muoyo. Kadi, Yehowa wakaleja ditshintshikila (e·pi·ei·kesʹ), anu mudi nkonga-miaku wa Vine’s Expository Dictionary of Biblical Words ubileja: “umvuija diditeka pa muaba wa bakuabo didi ne mmuenenu wa ‘dinanga ne meji bilondeshile nsombelu wa malu adi menzeka.’” Nsombelu yakafikisha Yehowa ku dileja luse mu dipangadija diende ndinyingalala dia muoyo mulenga dia benji ba bubi aba ne luse luvua Davidi yeye muine muleje pende kudi bakuabo. (1 Samuele 24:4-6; 25:32-35; 26:7-11; Matayi 5:7; Yakobo 2:13) Kadi, bilondeshile malu adi mu Ekesode 34:4-7 adi Yehowa mufile pa bidi bimutangila, bivua bia meji bua Yehowa kupeshaye Davidi dinyoka. Wakatuma muprofete Natan kudi Davidi ne mukenji mukole, kumuleja muanda wa se: uvua mupepeje dîyi dia Yehowa. Davidi wakanyingalala ne nenku, kakafua bua mpekatu wende to.​—2 Samuele 12:1-14.

11. Mmunyi muakaleja Yehowa dianyisha bua kufuila Manase luse mu tshilumbu tshiende?

11 Tshilejilu tshia Mukalenge Manase wa bena Yuda ntshidisunguluje mu muanda eu, bualu Manase bishilangane ne Davidi, uvua muenze mibi munkatshi mua tshikondo tshile. Manase wakalubuluja bilele bia ntendelelu bikuate muendi mu ditunga, munkatshi muabi muvua kabidi dilambula dia bantu. Pamu’apa yeye ke uvua kabidi mushipeshe muprofete wa lulamatu Yeshayi pa “kumukosa pankatshi ne nsele.” (Ebelu 11:37) Bua kumupesha dinyoka, Yehowa wakalekela bua Manase kukuatshibuaye ne kuyabu nende bu mupika ku Babilone. Kadi, Manase wakanyingalala mu buloko ne wakalomba [Yehowa] luse. Bu diandamuna ku dinyingalala edi dia muoyo mulenga, Yehowa uvua “mudiakaje bua kumufuila luse”​—nansha mu muanda eu mutambe bunene.​—2 Kulondolola 33:9-13.

Dishintula ngenzelu padi nsombelu mipiamipia ipatuka

12, 13. (a) Mu tshilumbu tshivua tshitangila tshimenga tshia Ninive, nsombelu kayi wakashintuluka wakasaka diakamue Yehowa ku dishintulula ngenzelu wende? (b) Mmunyi muakaleja Yona dibula ditshintshikila malu bishilangane ne Yehowa?

12 Ditshintshikila dia Yehowa ndilejibue kabidi mu disua diende dia kushintulula ngenzelu padi nsombelu mipiamipia ipatuka. Tshilejilu, pavua muprofete Yona utambakana mu misesu ya tshimenga tshia kale tshia Ninive, mukenji wende muenzeja kudi bukole bua spiritu uvua mupepele menemene: Tshimenga etshi tshikole tshivua ne bua kubutudibua kunyima kua matuku 40. Kadi, mu mushindu wa dikema​—nsombelu yakashintuluka! Bena mu tshimenga tshia Ninive bakanyingalala.​—Yona, nshapita 3.

13 Muanda eu udi ufila dilongesha dinene pa kumona diandamuna dia Yona dishilangane ne dia Yehowa pakashintuluka nsombelu eyi. Eyowa, Yehowa wakashintulula njila wa tshidiendelandela tshiende tshia mu diulu. Mu tshilejilu etshi, wakadiakaja bilondeshile nsombelu awu, kudivuija mulekeledianganyi wa mpekatu pamutu pa kuikala bu “muena nvita.” (Ekesode 15:3) Ku lukuabo luseke, Yona kavuaku ne luse nansha lukese. Pamutu pa kuenda tshiapamue ne tshidiendelandela tshia Yehowa, wakapita ne kawulu ka lubilu lukole ka tshiambula-mabuki anyi mazuwa manenanenayi a tshiambula-kasolonyi bitela ku ntuadijilu. Uvua umanyisha ne: kabutu, nunku kabutu kavua ne bua kulua! Pamu’apa uvua wela meji se: kushintulula ngenzelu wende kuvua mua kumupepeja ku mêsu kua bena Ninive. Ne lutulu luonso, Yehowa wakafila dilongesha dia tshivulukilu kudi muprofete wende eu muena mutu mukole pa mushindu wa kuleja ditshintshikila ne kufuilangana luse.​—Yona, nshapita 4.

14. Bua tshinyi Yehowa wakashintulula ngenzelu wende kudi muprofete wende Yehezekele?

14 Yehowa wakashintulula ngenzelu mu bikuabo bikondo​—nansha mu tulumbulumbu tukese. Tshilejilu, dituku kampanda pakatumaye muprofete Yehezekele bua kukumbaja drama wa buprofete, mu mêyi-maludiki a Yehowa muvua dîyi-dikulu divua Yehezekele ne bua kutumikila dia kulamba biakudia biende pa kapia katemesha ne tumvi tua bantu. Ebi bivua kulomba bivule kudi muprofete, ne wakakobola ne: “Aka, Ô Mukalenge Munene Yehowa!” ne wakamusengelela bua kamuenzedi bualu ebu bukuate muendi. Yehowa kakabenga mmuenenu ya muprofete pa kuyangata bu ivua mibi nansha; bishilangane, wakanyisha bua Yehezekele kutumikaye ne tumvi tua nyama, tudi bantu bavule batumika natu bua kutemesha kapia too ne ku lelu mu matunga mavule.​—Yehezekele 4:12-15.

15. (a) Mbilejilu kayi bidi bileja se: Yehowa utu uteleja bantu ku budisuile ne ubandamuna? (b) Ndilongesha kayi dikole didi muanda eu utulongesha?

15 Kabienaku bisanguluja mutshima pa kumona budipuekeshi bua Nzambi wetu Yehowa anyi? (Musambu wa 18:35) Nansha mudiye mutambe kutumbuka, utu uteleja ne lutulu luonso bantu bapange bupuangane ne ushintulula ngenzelu wende bilondeshile tshikondo tshionso. Wakalekela Abrahama bua kumusengelela musangu mule pa muanda wa dibutudibua dia Sodome ne Gomore. (Genese 18:23-33) Ne wakalekela Mozese ujula milandu pa dipangadika Diende dia kubutula bena Izalele bantombonji, pamutu pa nanku, wakavuija Izalele ditunga dia bukole ku butuangaji bua Mozese. (Ekesode 32:7-14; Dutelonome 9:14, 19; fuanyikija ne Amosa 7:1-6.) Wakashiya tshilejilu tshipuangane kudi bamusadidi bende bantu, badi pabo ne bua kuzanzamuka mu diteleja bakuabo padibi bikengela kuleja butshintshikidi ne padi mushindu wa kuenza nunku upeteka.​—Fuanyikija ne Yakobo 1:19.

Ditshintshikila mu ditumika ne bukokeshi

16. Mmunyi mudi Yehowa mushilangane ne bantu bavule mu mushindu utuye utumika ne bukokeshi buende?

16 Wamonuku bua se: padi bantu bapeta bukokeshi buvule, bavule batu bajimija ditshintshikila edi anyi? Bishilangane, Yehowa udi ne muanzu munene ku mutu kua bionso, kadi udi tshilejilu tshia mpatshi tshia muena ditshintshikila. Udi ukokesha ne ditshintshikila dikena kudiombola. Bishilangane ne bantu bavule, Yehowa ki mmupange dieyemena bua bukokeshi buende to, nenku, katu ubulama buende nkayende ne mutshiawudi nansha​—bikale bu padiye ubufila ndambu kudi bakuabo bantu mu mushindu kampanda peshi kansanga udi uteka buende bukokeshi mu njiwu. Eyowa, patshivuaku anu tshifukibua tshimuepele mu bukua-mabulunge, Yehowa wakatshipesha bukokeshi bualabale. Wakavuija Dîyi “muena mudimu wende wa dilambu,” pashishe, bintu bionso bidiku biakafukibua ku butuangaji bua Muanende munanga. (Nsumuinu 8:22, 29-31; Yone 1:1-3, 14; Kolosai 1:15-17) Ku shòò, wakamupa “bukokeshi buonso . . . mu diulu ne pa buloba.”​—Matayi 28:18; Yone 5:22.

17, 18. (a) Bua tshinyi Yehowa wakatuma banjelu mu Sodome ne mu Gomore? (b) Bua tshinyi Yehowa wakalomba banjelu bua kufilabu yabo mmuenenu bua kufika ku dilembakaja Akabe?

17 Bia muomumue, Yehowa wakuomekela bivule bia ku bifukibua biende midimu ivuaye yeye nkayende mua kukumbaja bilenga. Tshilejilu, pakambilaye Abrahama ne: “Nyaya katataka [mu Sodome ne mu Gomore] bua kubamona né badi benza bu mudi muadi wabo wakufika kundi,” kavua usua kuamba se: uvua ne bua ku diyila yeye nkayende to. Pamutu pa nanku, Yehowa wakapesha bakuabo bukokeshi, kusungula banjelu bua kumusangishilabu ngumu ya mushindu’eu. Wakabapesha bukokeshi bua kukumbaja mudimu eu wakabapeshaye bukenji ne kumuenzela luapolo.​—Genese 18:1-3, 20-22.

18 Mu tshikuabo tshikondo, pakapangadija Yehowa bua kubutula Mukalenge mubi Akabe, Wakakungija banjelu mu diulu bua kulejabu yabo mmuenenu bua kumona mua “kulembakaja” mukalenge awu mutontolodi bua kudibuejaye mu mvita ivua ne bua kuela tshisala ku muoyo wende. Bushuwa, Yehowa, Mpokolo wa meji wonso, kavua ne tshivuaye ukengela bua kulengeja ngenzelu wende nansha! Kadi, wakambika banjelu buneme pa kubapesha dianyisha dia kumuleja mushindu wa kujikija tshilumbu atshi ne wakabambika bukokeshi bua kukumbaja bionso pa eu wakasungulaye.​—1 Bakalenge 22:19-22.

19. (a) Bua tshinyi Yehowa wakafila mikenji yakenzeye bungi bukumbanyine? (b) Mmunyi mudi Yehowa uleja ditshintshikila pa malu atuye utekemena kutudi?

19 Yehowa katu utumika ne bukokeshi buende bua kutamba kukontolola bakuabo to. Mu muanda eu pawu, udi uleja ditshintshikila dikena kufuanyikija. Udi mu mushindu wa meji wela mikenji bungi bukumbane ne ukandika bamusadidi bende bua ‘kabayi kumpala kua malu akafundibua’ pa kusakidila mikenji mikole idibo benza nkayabu. (1 Kolinto 4:6; Bienzedi 15:28; bishilangane ne Matayi 23:4.) Katu ulomba bifukibua biende butumikidi bufofome, kadi pa tshibidilu utu ufila mibelu mikumbane bua kubaludika ne utu ubatekela disungula kampanda kumpala, ubalekela bua kudimuenabu bipeta bimpe bia ku butumikidi ne bipeta bibi bia ku dibenga kutumikila. (Dutelonome 30:19, 20) Pamutu pa kubavuija bena tshibawu, kubafuisha bundu anyi kubumvuija buôwa, udi wenza muende muonso bua kulenga mitshima yabo; udi ujinga bua se: bantu bamusadile ku budisuile ne dinanga dilelela pamutu pa kubatshintshimika. (2 Kolinto 9:7) Disadila dia mushindu’eu dikumbaja ne muoyo mujima ditu disankisha mutshima wa Nzambi, nenku kabitu “bikole bua kumusankisha to.”​—1 Petelo 2:18; Nsumuinu 27:11; fuanyikija ne Mika 6:8.

20. Mmbuenzeji kayi budi nabu ditshintshikila dia Yehowa kuwudi?

20 Kabienaku bikemesha pa kumona se: Yehowa Nzambi udi ne bukole buvule kupita muntu kayi wonso mu bufuki buende, katu utumika ne bukole abu mu mushindu mubule ditshintshikila to, katu utumika nabu bua kuenzeja bantu malu ku bukole peshi kubakanyina nansha? Kadi, biangatshile ku kale, bantu badi ne bukokeshi bukese badi bakengeshangana umue ne mukuabo. (Muambi 8:9) Mu butoke buonso, ditshintshikila ngikadilu wa mushinga mukole, wa ku mivule idi itusaka ku ditamba kunanga Yehowa. Ku luetu luseke, tudimayi ngikadilu eu. Mmunyi mutudi mua kuenza nunku? Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshiakule bua muanda eu.

[Mêyi adi kuinshi]

a Kumbukila mu 1769, mushikuluji wa miaku John Parkhurst wakumvuija muaku eu bu “udi kayi muena malu makole, muena mmuenenu udi kayi wa malu makole, muena malu mimpe, muena malu matuye, muena lutulu.” Bakuabu bashikuluji bakafila pabo “udi kayi muena malu makole” bu diumvuija dia muaku eu.

Newandamune munyi?

◻ Mmunyi mudi dîna dia Yehowa ne tshikena-kumona tshia tshidiendelandela tshiende tshia mu diulu bizangika didiakaja diende bilondeshile nsombelu?

◻ Ditshintshikila ntshinyi, ne bua tshinyi ngikadilu eu ntshimanyinu tshia meji a Nzambi?

◻ Mmu nsombelu kayi mudiye muleja se: udi “mudiakaje bua kufuilangana luse”?

◻ Bua tshinyi Yehowa wakasungula bua kushintulula ngenzelu wende mu imue nsombelu?

◻ Mmunyi mutu Yehowa uleja ditshintshikila mu ditumika ne bukokeshi buende?

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Bua tshinyi Yehowa wakafuila muena bubi Mukalenge Manase luse?

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu