TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w95 1/5 dib. 4-7
  • Mu katupa kîpi emu, muntu nansha umue kakuikala mupele!

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mu katupa kîpi emu, muntu nansha umue kakuikala mupele!
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Diambuluisha bua bapele
  • Diambuluisha bua kumona mua kupita ne bupele
  • Kakuyi kabidi bupele!
  • Tulonde tshilejilu tshia Yezu mu diambuluisha bapele
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
  • Buloba budi kabuyi bupele bukadi pabuipi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2005
  • Muaba utudi mua kumanyina mushindu wajika bupele
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2003
  • Ambuluishe bapele bapete ditekemena
    Mudimu wetu wa Bukalenge—2007
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
w95 1/5 dib. 4-7

Mu katupa kîpi emu, muntu nansha umue kakuikala mupele!

“KANUTSHINYI, bualu, tangilayi! ndi nnuambila lumu luimpe lua disanka diapeta bantu buonso.” (Luka 2:10, NW) Miaku ya disanka dikole eyi ivua miumvua kudi balami ba mikoko bavua bakemeshibue pabuipi ne Beteleme mu butuku buakaledibua Yezu. Mu diumvuangana ne miaku eyi, Yezu wakazangika bikole “lumu luimpe” mu mudimu wende wa pa buloba. Lelu’eu, bu mutudi tukengela bikole makuta bua kukumbaja majinga etu, mmunyi mudi lumu luimpe lua Yezu mua kutuambuluisha?

Yezu Kristo wakamba “lumu luimpe kudi bapele.” (Luka 4:18, NW) Bilondeshile Matayo 9:35, ‘Yezu wakendakana mu bimenga bionso ne mu misoko mikese, uyisha bantu mu nsunagoga yabo, ubambila bualu bua lumu luimpe lua bukelenge.’ Mukenji wende uvua nangananga ukankamija aba bavua bupele bukuate. “Umona bantu bisumbu ne bisumbu, luse kumukuata, bualu bavua bapungile, bakengakana bu mikoko kayiyi ne muyilami.” (Matewuse 9:36, Mukanda wa Mvidi Mukulu) Bushuwa, Yezu wakamba ne: ‘Nudi ne bapele matuku wonso,’ kadi katuena mua kukoma kumbukila ku miaku eyi se: kakuena ditekemena bua bena dikenga. (Yone 12:8) Patshidi ndongoluelu mubi’eu muikalaku, nekuikal’anu bapele, kabiyi kuakula bua malu adi avuija nsombelu yabo mibi. Dîyi dia Nzambi kadiena dipange tshidi bupele menemene, kadi kadiena dizangika malu abu adi mua kutekesha mu mikolo to. Kadi, didi dipetesha mupele diambuluisha bua mua kupita ne ntatu ya mu nsombelu.

Diambuluisha bua bapele

Bualu bua mushinga, bakamba ne: “Bujitu butambe bunene budi muntu mua kuambula nkumanya se: kakuena muntu udi umutangila ne udi umumvuila.” Kadi, nansha mudiku dipanga dia luse kudi bavule, kudi’anu lumu luimpe bua bapele​—bua mpindieu ne bua matuku atshilualua.

Diakabi, bavule kabena bangata diambuluisha bapele ne mushinga. Bilondeshile tshibungu tshia The World Book Encyclopedia, bamue badi bitaba se: “bantu mu tshinsanga badi baluangana bua kutungunuka ne muoyo ne . . . bantu bapiluke badi balua bena bukole ne babanji.” Aba badi bitaba dilongesha edi, didibo babikila ne: Darwinisme social, badi mua kumona bapele bu bena lulengu peshi bena butulavi. Kadi, badimi ba ku misoko, bena mudimu bena tshimuangi, ne bakuabo, nansha mudibo babafuta bibi, batu benza pa tshibidilu mudimu mukole bua kudisha mêku abo.

Mu matunga mavule bupele mbualu budi butangalake bikole. Nenku, bapele​—bungi bupite—​kabena badiumvua ne: mbantu ba tshianana. Nansha nanku, mu matunga a mushindu’eu mudi bantu badi mu dibodiama dinene munkatshi mua bupele. Nzubu minene ne milenga idi munkatshi mua bizùbuzubu bipate ne bantu bia bukoya. Bantu badi bafutshibua bimpe badi bendesha mashinyi a mushinga mukole mu balabala miuwule ne bapele ne balofua. Mu matunga a mushindu’eu bapele badi bajingulula ne kanyinganyinga kuonso nsombelu yabo mikole. Bushuwa, “bapele badi bakenga ki ng’anu bua didia dibi, nzubu mibi, ne diondapibua dibi, kadi kabidi bua tunyinganyinga tua matuku wonso bua nsombelu wabo,” ke mudi The World Book Encyclopedia wamba. “Bu mudibu kabayi mua kupeta midimu mimpe, badi bajimija nyanji yonso ya didiumvua ne mushinga ne didinemeka.” Kadi, mmunyi, mudi bamue badi bapele menemene bapita ne nsombelu wabo? Ndiumvuangana kayi didi pankatshi pa lumu luimpe ludi lutangila Yezu ne mushindu wa kupita ne ntatu eyi?

Bangabanga, vuluka se: bupele budi mua kubipishibua kudi bibidilu bibi bikena bia meji. Anjibi kutangidila bimue bilejilu. Valdecir udi witaba ne: pavua mukajende ne bana bende batekete ne bikese bia kudia, uvua utulakaja makuta mu buenzavi. Udi wamba se: “Nansha mumvua ne mudimu, bua dîku dianyi tshivua ne makuta kadi pa tshibidilu mvua ne tiké mishilashilangane ya manaya a loteri mu mpaya.” Milton, bua bunuavi bua maala ne mfuanka, wakajimija kumpanyi ne bena mudimu 23. Udi wamba ne: “Mvua mpitshisha butuku mu balabala, tshiyi ne mushindu wa kufika ku mbelu, ne dîku dianyi divua dikenga bikole [amu] buanyi meme.”

João kabidi uvua utulakaja difutu diende mu buenzavi. “Mvua mpitshisha butuku kule ne nzubu. Mfranga yonso imvua mpeta kayivua ikumbana bua buenzavi ne malu anyi a bupote. Nsombelu wakabipa bikole, ne mukajanyi e kujinga dikosolokangana.” Pa kusangisha ku ntatu yende ya mfranga ne ya mu dîku, kuvua mikuabo kabidi. Udi wamba ne: “Mvua njula bilumbu ne balela ne bena mutumba, ne nangananga mvua ne bilumbu ku mudimu. Bu tshipeta, mvu’anu njimija mudimu.” Júlio uvua munu wa bintu bia lulengu. Kadi, udi umvuija ne: “Bu muvua difutu dianyi kadiyi dikumbana bua kukumbaja dijinga dianyi dia bintu bia lulengu, ngakatuadija kutumika bu mupanyishi wa opium bua tshisumbi bintu bia lulengu to.”

Mukolesha mu dîku dipele dia bana muanda-mukulu, José uvua musue kudipetela bintu bia pa nkayende. Pakapangadijaye se: kêna mua kulekela nsombelu wende kunyanguka, pamue ne bakuabo bansonga wakabanga kuiba. Mu dipanga ditekemena, nsonga mukuabo wakabuela mu dingumba dia bena buenzavi, divua ne dîna se: Batutshianganyi. Udi umvuija ne: “Bu muvua bavule ba kutudi bapele menemene, tuakapeta disanka mu dinyangakaja bintu ne dibunda bantu.”

Kadi, bantu aba ne mêku abo lelu kabena kabidi bakenga bua dipanga anyi nyanji ya tshikisu ne lukinu. Kabatshiena kabidi babule diambuluisha anyi ditekemena. Bua tshinyi? Bualu bakalonga lumu luimpe luakayisha Yezu. Bakatumika ne mibelu ya Bible ne bakadisangisha ne bantu badi ne mmuenenu wa muomumue mu bisumbu bia Bantemu ba Yehowa. Ne bakalonga amue malu a mushinga pa bubanji ne bupele.

Diambuluisha bua kumona mua kupita ne bupele

Tshia kumpala, bakalonga se: mêyi-maludiki a mu Bible wowo matumika nawu, buenzeji bubi bua bupele budi mua kukepela. Bible udi ukandika tshiendenda, bukuatshiki bua maluvu, manaya a mfranga, ne ditumika dibi ne bintu bia lulengu. (1 Kolinto 6:9, 10) Bintu bia mushindu’eu bidi bitudisha makuta mapite bungi. Bidi mua kuvuija mubanji mupele, ne mupele mupele menemene. Dilekela buenzavi ebu ne bintu bia mushindu umue umu’eu didi diambuluisha dilongoloka dia nsombelu wa mfranga wa dîku.

Tshibidi, bakamona se: kudi bintu mu nsombelu bipite bubanji mushinga. Mmuenenu wa nkatshinkatshi mmuleja mu mêyi mafundisha ku nyuma aa: “Meji adiku bua dikuba bia muomumue makuta adiku bua dikuba; kadi buimpe bua dimanya budi se: meji nkayawu adi alama badi nawu ne muoyo.” (Muambi 7:12, NW) Eyowa, makuta adi akengedibua. Kadi meji maashila pa Bible ne dimanya dia malongolola a Nzambi bidi ne mushinga mupite bungi. Bushuwa, kudi eu udi mubule meji, kuikala ne makuta mavule kudi mua kuikala bujitu bufuane bua kuikala nawu makese. Mufundi kampanda wa Bible wakasambila ne meji wonso ne: ‘Kumpi bupele anyi bubanji nansha. Undishe bia kudia bidi binkumbanyine, bua meme tshiukutshi, tshikubengi, tshiambi ne, Yehowa nganyi? Anyi bua tshikadi mupele bua tshibi bianyi, bua tshinyangi dina dia Nzambi wanyi.’​—Nsumuinu 30:8, 9.

Tshisatu, bakajingulula se: muntu yeye muikale ne nsombelu udi mu diumvuangana ne lumu luimpe luakayisha Yezu, kakudiumvua mulekedibue. Lumu luimpe elu ludi lutangila Bukalenge bua Nzambi. Mukenji udi ne dîna se: “lumu luimpe lua bukalenge,” ne mu matuku etu aa udi muyisha mu buloba bujima budibu basa. (Matayi 24:14, NW) Yezu mmutuambile ne: nebatuambuluishe bituateka ditekemena dietu mu Bukalenge abu. Wakamba ne: “Nunku, tungunukayi, ne kukeba kumpalampala bukalenge ne buakane [bua Nzambi], ne bintu bikuabo bionso ebi nebanukumbajilebi.” (Matayi 6:33, NW) Nzambi kêna ulaya mashinyi a pa buawu peshi nzubu mibodiame. Yezu uvua wakula bua bidi bikengela mu nsombelu, bintu bu mudi bia kudia ne bivualu. (Matayo 6:31) Kadi miliyo ya bantu lelu’eu badi mua kujadika se: dilaya dia Yezu ndia kueyemena. Mupele nansha mupele wa bishi, kêna mua kulekedibua menemene biatekaye Bukalenge kumpala.

Tshinayi, bakamona se: muntu udi uteka Bukalenge bua Nzambi kumpala kêna mua kutuibua panshi bikole kudi ntatu ya mfranga. Eyowa, mupele udi ne bua kuenza mudimu bikole. Kadi biasadilaye Nzambi, neikale ne muabi wa kuikala ne malanda ne Mufuki wende, údí Bible wamba ne: “Bualu kena mupepeje nansha mupetule dikenga dia mupele, kena mumusokoke mpala wende, kadi uvua mumuteleje pavuaye umubila.” (Musambu 22:24, MMM 22:25) Kusangisha apu, mupele udi ne diambuluisha mu dimona mua kupita ne ntatu ya mu nsombelu. Udi ne bulunda bua musangelu ne bena nkristo nende ne udi ne dimanya dia disua dia Nzambi dibulula ne mmudieyemene. Bintu bia mushindu’eu “mbia kujinga bikole kupita ngolo, eyowa, kupita ngolo mukezula.”​—Musambu wa 19:10, NW.

Kakuyi kabidi bupele!

Ndekelu wa bionso, bantu badi batumikila lumu luimpe badi balonga se: Yehowa Nzambi mmulongolole bua kujikija musangu umue bua kashidi tshilumbu tshia bupele ku butuangaji bua Bukalenge buende. Bible udi ulaya ne: “Mupele kabena bamupua muoyo kashidi, ditekemena dia bena dikenga kadiena dijika tshiendelele.” (Musambu 9:18, MMM 9:19) Bukalenge mmbulamatadi mulelela, mubanjija mu diulu ne Yezu Kristo bu Mukokeshi. Mu katupa kîpi emu, Bukalenge abu nebupingane mbulamatadi ya bantu mu dilombola malu a bantu. (Danyele 2:44) Nenku, bu Mukalenge mushikika mu nkuasa, Yezu ‘neafuile udi mutekete ne udi ukengela dikuatshisha luse, neasungile mioyo ya bakengedi. Neapikule mioyo yabo ku tshinyangu ne malu makole, ne mashi abo neikale tshintu tshia mushinga mukole ku mesu kuende.’​—Musambu wa 72:13, 14.

Pa kutuma meji ku tshikondo atshi, Mika 4:3, 4 udi wamba ne: ‘Nebashikame, muntu ne muntu muinshi mua muonji wende wa tumuma tua mvinyo ne muinshi mua mutshi wende wa mfigi; kakuena muntu wabakuatshisha buowa; bualu bua mukana mua Yehowa wa misumba muakamba nunku.’ Badi bakula bua banganyi apa? Eyowa, mbua buonso badi bakokela Bukalenge bua Nzambi. Bukalenge abu nebujikije ntatu idi ikuata bukua-bantu​—nansha lutatu lua disama ne lufu. ‘Yeye neamine lufu tshiendelele; ne Mukelenge Yehowa neakupule binsonji ku mesu kua bantu bonso.’ (Yeshaya 25:8; 33:24) Mbulongolodi kayipu bushilangane! Ne vuluka kabidi se: tudi ne bua kuitaba malaya aa bualu mmafila kudi Nzambi nkayende. Udi wamba ne: “Bantu banyi nebasombe muaba udi ditalala, muaba muimpe ne udibo benda ntunku.”​—Yeshaya 32:18, MMM.

Dieyemena Bukalenge bua Nzambi didi ditshimuna dipanga didinemeka ditu bupele bufila pa tshibidilu. Muena nkristo mupele mmumanye se: udi ne mushinga umue ne muena nkristo mubanji ku mêsu kua Nzambi. Nzambi mmubasue buonso mumue, ne buonso badi ne ditekemena dia muomumue. Buonso mbindile ne luzuku ne disanka tshikondo tshikala, muinshi mua Bukalenge bua Nzambi, bupele tshintu tshimana kupita. Ntshikondo kayipu tshia mfuekenke! Eyowa, muntu nansha umue kakuikala kabidi mupele!

[Tshimfuanyi mu dibeji 5]

Bua tshinyi kujimija makuta ku manaya a mfranga, dinua mfuanka, bu-kanuayi, ditumika dibi ne bintu bia lulengu, anyi nsombelu wa buenzavi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Yehowa Nzambi neajikije ntatu ya bupele bua bantu ku diambuluisha dia Bukalenge buende

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu