Muoyo kunyima kua lufu—Mmunyi, mmuaba kayi ne ntshikondo kayi?
MUFUKI wa muntu ne Mumupeshi wa muoyo udi ufila dishindika diende nkayende ne: lufu lua muntu ki ndekelu wa muoyo wende bua kashidi nansha. Kabidi, Nzambi udi utushindikila ne: kudi mushindu, kauyi anu wa kuikala kabidi ne muoyo wa tshitupa, kadi wa kuikala ne muoyo ne ditekemena dia kubenga kutuilangana kabidi ne lufu! Mupostolo Paulo wakabileja mu mushindu mutokesha ne dishindika dionso ne: “Yeye [Nzambi] mmupeshe bantu bonso tshieya bu mudiye mumubiishe [Kristo Yezu] ku bafue.”—Bienzedi 17:31, NW.
Bushuwa, ebi bitshidi anu bilekela nkonko isatu ya nshindamenu kayiyi miandamuna: Mmunyi mudi muntu mufue mua kupingana kabidi ku muoyo? Nebienzeke tshikondo kayi? Mmuaba kayi waluila muoyo mupiamupia au? Mu buloba bujima, mandamuna mashilashilangane mmafidibue ku nkonko eyi, kadi nsapi wa mushinga mukole bua kujadika bulelela pa bualu ebu ng’wa kujingulula bimpe tshidi tshienzekela bantu dîba dia lufu luabu.
Dibenga kufua ke diandamuna anyi?
Ditabuja ditambe kutangalaka ndia se: bantu batu ne tshitupa tshitu katshiyi tshifua, kabidi ne: anu mibidi yabu ke idi ifua. Ukadi bushuwa mumvue bualu bua mushindu’eu. Tshitupa etshi tshidibu bamba ne: katshitu tshifua, badi batshibikila mishindu mishilashilangane se: “anyima” peshi “spiritu.” Badi bamba ne: tshidi tshipanduka ku lufu lua mubidi ne tshitungunuka ne kuikala ne muoyo mu muaba mukuabu. Bushuwa, ditabuja dia nunku ki ndifumine mu Bible nansha. Bulelela, bantu ba kale ba ku bena Ebelu batela mu Bible bavua batekemena muoyo kunyima kua lufu, kadi ki nku dipanduka dia tshitupa kampanda tshia kudibu tshidi katshiyi tshifua. Ne dishindika dionso bavua batekemena dialukila ku muoyo mu matuku atshilualua pa buloba ku diambuluisha dia tshishima tshia dibiishibua.
Nkambua Abrahama udi tshilejilu tshia pa buatshi tshia muntu uvua ne ditabuja mu ditekemena dia dibiishibua dia bafue dia mu matuku atshilualua. Mu diumvuija budisuile bua Abrahama bua kulambula muanende Izake bu mulambu, Ebelu 11:17-19 udi utuambila ne: ‘Bua ditabuja, Abrahama, pakamutetabu, wakafila Izake bu mulambu; . . . wakamanya ne: Nzambi udi ne bukole bua kumubiisha munkatshi mua bafue mene, kuakamuangataye kabidi mu tshifuanyikijilu,’ bualu Nzambi kavua mulombe bua Izake ashipibue bu mulambu nansha. Kabidi, mu dijadika ditabuja dia kale dia bena Izalele dia se: bavua ne bua kupingana ku muoyo tshiakabidi pashishe (pamutu pa kuikala diakamue ne muoyo mutungunuke mu muaba wa mu nyuma), muprofete Hoshea wakafunda ne: “Ku tshianza tshia Sheol [lukita lua bantu bonso] nembapikuleku; ku lufu nembalukijeku.”—Hoshea 13:14, NW.
Nanku, ntshikondo kayi tshivua lungenyi lua dipiana dibenga kufua lulue mu ngelelu wa meji ne mu ditabuja bia bena Yuda? Tshibungu kampanda (Encyclopaedia Judaica) tshidi tshitaba ne: “bumue bivua ku buenzeji bua bena Greke pakabuela dilongesha dia dibenga kufua dia anyima mu Buena-Yuda.” Nansha nanku, bena Yuda badilambule too ne mu tshikondo tshia Kristo bavua anu bitabuja ne batekemene dibiishibua dia mu matuku atshivua kumpala. Tudi mua kubimuena bimpe mu muyuki wa Yezu ne Marta pa lufu lua muanabu Lazare: “Marta kuambila Yezu ne: ‘Mfumu, bu wewe muikalepu, muanetu kavua mua kufua to.’ . . . Yezu kumuambila ne: ‘Muanenu neabike.’ Marta kumuandamuna ne: ‘Ndi mumanye ne: neabike [“ku dibiishibua ku,” NW] dituku dia nshikidilu.’”—Yowanese 11:21-24, MMM.
Ngikadilu wa bafue
Apa kabidi, kakuena bualu bua kuelakana. Bulelela bupepele bua mu Bible budi se: bafue “mbalale,” ki mbamanye bualu, kabayiku nansha ne dijinga peshi dimanya. Bulelela bu ebu ki mbulejibue mu Bible mu mushindu mukondakane, mukole mua kujingulula. Tangila mifundu eyi mipepele bua kujingulula: “Badi ne muoyo badi bamanye ne: netufue, kadi bafue kabena bamanye bualu bumue . . . Malu onso audi wenza wenze ne bukole buebe buonso; bualu bua kakuena mudimu, kakuena kulongolola kua malu, kakuena lungenyi anyi meji [“mu Sheol mûdi uya,” NW].” (Muambi 9:5, 10) “Kanuteki ditekemena dienu kudi banene, peshi kudi muana wa muntu mupatuila ku buloba, udi kayi mua kupandisha. Spiritu wende udi upatuka, udi upingana ku buloba buende; mu dituku adi, ngenyi yende idi ijimina.”—Musambu wa 146:3, 4, NW.
Nenku, mbiumvuike bua tshinyi Yezu wakafuanyikija lufu ne tulu. Mupostolo Yone mmufunde muyuki wa Yezu ne bayidi bende ne: “Kubambilaye . . . ne: ‘Mulunda wetu Lazare mmulale, ndi nya kumubiisha.’ Balongi kumuambilabo ne: ‘Mfumu, pikalaye mulale neapande.’ Yezu uvua musue kubambila ne: Lazare mmufue, kadi bobo bavua bela meji ne: udi musue kuamba ne: mmulale bua kuikisha. Ke Yezu kubambila patoke ne: ‘Lazare mmufue.’”—Yowanese 11:11-14, MMM.
Muntu mujima udi ufua
Lufu lua muntu ludi lutangila muntu mujima, ki ng’anu mubidi nkayawu nansha. Bilondeshile malu mamba patoke mu Bible, tudi ne bua kukomesha ne: muntu kêna ne anyima ukena-ufua, udi mua kupanduka ku lufu lua mubidi wende nansha. Mifundu idi ileja patoke ne: anyima udi mua kufua. “Monayi! Anyima yonso—idi yanyi meme. Bu mudi anyima wa tatu, mmuomumue bua anyima wa muana—idi yanyi meme. Anyima udi wenza mpekatu—yeye muine neafue.” (Yehezekele 18:4, NW) Muaba nansha umue kabena bakula bua miaku eyi: “ukena-ufua” anyi “dibenga kufua” bu bipiana kudi bukua-bantu.
Tshibungu kampanda (New Catholic Encyclopedia) tshidi tshifila dimanyisha edi dia mushinga mukole pa miaku ya mu tshiena-Ebelu ne tshiena-Greke mikudimuna: “anyima” mu Bible ne: “Anyima mu TK [Tshiovo tshia Kale] udi ne: nepeš, mu TT [Tshiovo Tshipiatshipia] udi: [psy·kheʹ]. . . . Nepeš udi ufumina ku muji wa ntuadijilu udi umvuija pamu’apa ne: kueyekana, ne nenku . . . bu mudi dieyekana didi ditapulula bantu bàdì ne muoyo ku bàdì bafue, nepeš wakafika ku diumvuija muoyo anyi muntu peshi muoyo wa muntu muine. . . . Kakuena ditapuluka mu bitupa bibidi dia mubidi ne anyima mu TT. Muena Izalele uvua umona malu mu mushindu mutoke, mu bungi buawu busanga, ne nenku uvua wangata bantu bu buobu bine mene kadi ki mbu nsangilu wa bitupa bishilangane to. Muaku nepeš, nansha mudiwu mukudimuna se: anyima, kawena umvuija nansha kakese anyima bu tshitupa tshitapuluke ku mubidi anyi ku muntu muine. . . . Muaku [psy·kheʹ] mmuaku wa mu TT udi upetangana ne nepeš. Udi mua kumvuija bukole bua muoyo, muoyo muine, anyi tshintu tshia muoyo.”
Nenku udi mua kumona se: dîba dia lufu, muntu uvua ne muoyo kumpala, peshi anyima wa muoyo, kêna kabidi ne muoyo to. Mubidi udi upingana ku “lupuishi” anyi ku tutupa tua buloba, peshi kuenzekabi ku kakese ku kakese pa kujiikibua ne pashishe kubola anyi pa kuoshibua lukasa. Yehowa wakambila Adama ne: “Udi lupuishi ne neupingane ku lupuishi.” (Genese 3:19, NW) Kadi, mmunyi mudiku mua kuikala muoyo kunyima kua lufu? Bidi mua kuenzeka bualu Nzambi udi uvuluka yeye muine muntu udi mufue. Yehowa udi ne bukole bua dikema ne bukokeshi bua kufuka bantu, nenku kabiena mua kukemesha bua mudiye mu tshivulukidi tshiende mua kulama bimanyinu bia bumuntu bua muntu. Eyowa, matekemena onso bua muntu au kuikalaye kabidi ne muoyo adi mu bianza bia Nzambi.
Eu ke ngumvuilu wa muaku “spiritu,” udibu bamba mudiye upingana kudi Nzambi mulelela uvua mumufile. Mu diumvuija tshipeta etshi, muenzeja kudi spiritu, mufundi wa mukanda wa Muambi udi umvuija ne: “Nenku lupuishi ludi lupingana ku buloba anu bu muvualu, ne spiritu nkayende udi upingana kudi Nzambi mulelela wakamufila.”—Muambi 12:7, NW.
Anu Nzambi ke udi mua kupesha muntu muoyo. Pavua Nzambi mufuke muntu mu Edene ne muele mu mimpempe yende “mupuya wa muoyo,” pa kusakidila ku diuuja bisulusulu bia Adama ne kapepe, Yehowa wakenzeja bua bukole bua muoyo bupeteshe tutupa tukese tuonso tua mubidi wende muoyo. (Genese 2:7, NW) Bu mudi baledi mua kusambuluja bukole bua muoyo ebu kudi bana ku diambuluisha dia diimita ne dilela, mbiakanyine kuamba ne: muoyo wa muntu ng’wa kudi Nzambi, nansha mudiwu bushuwa mupetela kudi baledi.
Dibiishibua—Tshikondo tshia disanka
Katuena mua kufuanyikija dibiishibua ne dibuela mu mubidi mukuabu (réincarnation) nansha. Dibuela mu mubidi mukuabu didi kadiyi dipeta nshindamenu mu Mifundu Minsantu nditabuja dia se: panyima pa lufu, muntu udi uledibua tshiakabidi mu mushindu umue wa dikalaku peshi ya bungi milondangane. Badi bamba ne: eu mmushindu mubandile peshi mupuekele wa dikalaku pa kuufuanyikija ne muoyo uvua nawu muntu kumpala, bilondeshile bidibu bafuikakaja ne: bivua bifundibue munkatshi mua matuku a muoyo wa kumpala. Bilondeshile ditabuja edi, udi mua “kuledibua tshiakabidi” muikale muntu peshi nyama. Abi mbibengangane menemene ne tshidi Bible ulongesha.
Muaku “dibiishibua” mmukudimuna ku muaku wa tshiena-Greke a·naʹsta·sis, udi umvuija ku muaku ku muaku “dijuka tshiakabidi.” (Bakudimunyi bena Ebelu ba tshiena-Greke mbakudimune a·naʹsta·sis ne miaku ya tshiena-Ebelu techi·yathʹ ham·me·thimʹ, ìdì yumvuija “dikalulula ne muoyo dia bafue.”) Dibiishibua didi diumvuija ditumikisha tshiakabidi dia bumuntu bua uvua mufue, bumuntu buvua Nzambi mulame mu tshivulukidi tshiende. Bilondeshile disua dia Nzambi bua muntu, muntu udi mua kupetulula muoyo ne mubidi wa buntu anyi mubidi wa spiritu; kadi udi ushala ne ngikadilu yende misunguluke, muikale ne bumuntu bumuebumue, ne malu avuaye mumanye pakafuaye.
Eyowa, Bible udi wakula bua mishindu ibidi ya dibiishibua. Dimue dibiishibua ndia mu diulu, ne mubidi wa nyuma; edi didi bua bantu bakese. Yezu Kristo wakapeta dibiishibua dia mushindu eu. (1 Petelo 3:18) Ne wakaleja ne: nebadipete kudi basungudibue munkatshi mua balondi ba mu makasa ende, kubangila ku bapostolo bende ba lulamatu, bavuaye mulaye se: “Ndi nya kunulongoluela muaba. . . . Nempingane bua kunuangata, nuikale muaba undi meme.” (Yowanese 14:2, 3, MMM) Bible udi wakula bualu bua “dibiishibua dia kumpala,” dia kumpala ku tshikondo ne ku mulongo. Mifundu idi ifunkuna aba badi babiishibua nunku bua muoyo wa mu diulu bu bakuidi ba Nzambi ne bu badi bakokesha bu bakalenge pamue ne Kristo Yezu. (Buakabuluibua 20:6, NW) “Dibiishibua dia kumpala” edi didi bua bantu anu bakese, ne Mifundu mine idi ileja ne: anu bantu 144 000 ke bangatshibua munkatshi mua balume ne bakaji ba lulamatu. Badi ne bua kuikala baleje muoyo-mutoke wabu kudi Yehowa Nzambi ne kudi Kristo Yezu too ne ku lufu luabu, bikale bena tshisumi mu dituala bumanyishi kudi bakuabu pa bidi bitangila ditabuja diabu.—Buakabuluibua 14:1, 3, 4.
Kakuyi mpata, dibiishibua dia bafue ntshikondo tshia disanka kadiyi kuamba bua aba bàdì babiishibua bua muoyo mu diulu. Kadi disanka kadiena dijikila apu nansha, bualu mbalaye kabidi dibiishibua bua muoyo pa buloba. Aba babiishibua nebadisange ku bantu bungi kabuyi mikalu bapanduka ku nshikidilu wa ndongoluelu eu mubi. Panyima pa dimona dia bungi bukese bua badi basungudibue bua dibiishibua dia mu diulu, mupostolo Yone wakapeshibua tshikena-kumona tshia “musumba munene, uvua muntu nansha umue kayi mua kubala, wa mu matunga onso ne bisa bionso ne bisamba bionso ne miakulu yonso.” Ntshikondo kayipu tshia disanka pikala miliyo, pamu’apa miliyare ya bantu mua kupingana kabidi ku muoyo pa buloba apa!—Buakabuluibua 7:9, 16, 17, NW.
Nebienzeke tshikondo kayi?
Disanka anyi diakalenga kayi dionso divua mua kuikala dia tshitupa tshîpi bu pikala bafue ne bua kupingana pa buloba bûle ne diluangana, diela dia mashi panshi, dinyanga dia kapepe, ne tshinyangu—anu bu mudibi lelu’eu. Tòo, dibiishibua didi ne bua kuindila diasulula dia “buloba bupiabupia.” Ela meji, buloba bukezula ku bantu ne malongolodi abu, bàdì too ne mpindieu bamueneka bapangadije bua kubutula buloba ne kunyanga bulengele buabu, kabidi ne makenga kâyi kuamba adibu batuadile badi basombepu.—2 Petelo 3:13, NW; Buakabuluibua 11:18.
Mbimueneke patoke se: tshikondo tshia dibiishibua dia bantu bonso tshitshidi kumpala. Kadi lumu luimpe ludi ne: kadiena mutantshi mule to. Bushuwa, didi ne bua kuindila nshikidilu wa ndongoluelu eu mubi wa malu. Nansha nanku, bijadiki bivule bidi bileja ne: tshikondo tshia dibudika dia “dikenga dinene” dia tshintuluntulu didi pabuipi, diafika ku nkomenu mu “mvita ya dituku dinene dia Nzambi Wa-Bukole-Buonso”—idibu babikila pa tshibidilu ne: Armagedone. (Matayo 24:3-14, 21; Buakabuluibua 16:14, 16, NW) Ebi nebiumbushishe bubi buonso pa dibulunge edi didi dikuatshisha milowo, Buloba. Pashishe nekulue bukokeshi bua Bidimu Tshinunu bua Kristo Yezu, pikala buloba mua kufikishibua ku kakese ku kakese ku tshimuenekelu tshia mparadizu.
Bible udi usokolola ne: munkatshi mua bukokeshi ebu bua Bidimu tshinunu, dibiishibua dia bantu nedienzeke. Ke pakumbana dilaya divua Yezu muenze pavuaye pa buloba: “Kanukemi bua bualu ebu, bualu bua dîba nedilue diumvua bonso badi mu nkita ya tshivulukidi dîyi diende ne nebapatukemu . . . bua dibiishibua.”—Yone 5:28, 29, NW.
Buenzeji bua ditekemena dia dibiishibua
Mmunyipu mudi ditekemena dia dibiishibua dikale dia dikema bua matuku atshilualua—tshikondo tshikala bafue mua kupingana kabidi ku muoyo! Mmunyipu mudidi ditukankamija bu mutudi tutantamena tshinyangu tshia bukulakaje, masama, makenga kâyi mindila ne dibungama, ne dituku dionso bifinakaji ne malu bia mu nsombelu! Didi diumbusha bukole bua lufu—ki mpa kumbusha dibungama dionso, kadi mpa kututapulula ne aba badi kabayi ne ditekemena bua matuku atshilualua. Mupostolo Paulo uvua mujingulule buenzeji bukankamiji ebu bua ditekemena dia dibiishibua mu miaku eyi: “Bana betu, katuena basue nuikale mu dipanga pa bidi bitangila aba badi balale mu lufu; bua kanunyingaladi bu bakuabu badi kabayi ne ditekemena. Bualu, bituikala tuitaba se: Yezu wakafua ne wakabiishibua, bia muomumue kabidi, aba bakalala mu lufu, ku butuangaji bua Yezu, Nzambi neabalukije ku muoyo pamue nende.”—1 Tesalonike 4:13, 14, NW.
Tudi mua kuikala bamane kujadika bulelela bualu bukuabu bumona kudi muntu wa ku Orient Yobo: “Muntu udi usenguluka bu lukunyi ludia kudi mbumbu, bu tshilamba tshidia kudi musuasua. Muntu mmulela kudi mukaji, matuku ende a panu adi makese, kadi mikale ne ntatu ya bungi. Udi bu tshilongo tshipatuka, pashishe tshifuba, bu mudi mundidimbi upita kauyi wimana.” (Yobe 13:28–14:2, MMM) Tuetu petu tudi badimuija bua dilubakana dia mu nsombelu bua dipangika dia ditekemena ne: “bikondo ne malu kâyi malongolola” bidi mua kutulukila yonso wa kutudi. (Muambi 9:11, NW) Bua kujadika, muntu nansha umue wa kutudi katu musue kupetangana ne lufu. Kabidi, ditekemena dishindame dia dibiishibua didi diambuluisha bua kumbusha buôwa bukole bua lufu.
Pa nanku, kolesha muoyo! Tangila dia muamua dia lufu ludi mua kukukuata, ku dilua tshiakabidi ku muoyo ku diambuluisha dia tshishima tshia dibiishibua. Ne dieyemena dionso tangila kumpala ku ditekemena dia muoyo kauyi ndekelu mu matuku atshilualua, ne sakidilaku disanka dia kumanya se: tshikondo etshi tshibenesha tshikadi pabuipi.