TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w97 15/1 dib. 29-31
  • Enoke—Kayi utshina nansha mu ntatu

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Enoke—Kayi utshina nansha mu ntatu
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Enoke ne tshilumbu tshivua tshitangila buloba bujima
  • Nzambi wakangata Enoke​—Mmunyi?
  • Mulayi mmukumbane
  • Hanoka wakenda ne Nzambi munkatshi mua bantu babi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2001
  • ‘Uvua musankishe Nzambi’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia bantu bonso)—2017
  • Tuendayi ne Nzambi mu bikondo ebi bia ndululu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2005
  • Yehowa utu umona malu autu wenza anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2003
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
w97 15/1 dib. 29-31

Enoke​—Kayi utshina nansha mu ntatu

BUA muntu muimpe, bivua bikondo bitambe bubi. Dipanga kunemeka Nzambi divua diasakaje buloba. Kuvua dionesha dia munanunanu mu malu a nsombelu wa bukua-bantu. Bushuwa, mutantshi eu bavua mua kuamba se: ‘Yehowa wakamona ne: mibi ya bantu idi idiundadiunda munkatshi mua ba pa buloba ne meji adibu bela mu mitshima yabu adi mabi matuku onso.’​—Genese 6:5.

Enoke, muntu wa muanda-mutekete mu mulongo wa ndelanganyi ya kudi Adama, uvua ne dikima bua kuikala mushilangane. Wakashimata ku buakane kabiyi kutangila bivua mua kupeteka. Mukenji wa Enoke uvua utamba kulundula benji ba mpekatu bakena batshina Nzambi kubafikisha ku dipatshila bua kumushipa, ne amu Yehowa ke uvua mua kumuambuluisha.​—Yuda 14, 15.

Enoke ne tshilumbu tshivua tshitangila buloba bujima

Diambedi mene kumpala kua diledibua dia Enoke, tshilumbu tshia bumfumu bukulu pa bionso tshikavua tshijudibue. Nzambi uvua ne bukenji bua kukokesha anyi? Bushuwa, Satana Diabolo wakamba ne: tòo. Wakashindika ne: bifukibua bia meji bivua mua kuikala bimpe bu biobi bikale bidikadile kabiyi ku bulombodi bua Nzambi. Satana wakateta bua kudibingisha kumpala kua Yehowa Nzambi pa kulobesha bantu ne budimu ku luseke luende. Adama, mukajende Eva, ne muan’abu wa kumpala, Kaina, mbamanyike bimpe bua diditeka diabu ku luseke lua Satana pa kusungula budikokeshi pamutu pa bukokeshi bua Nzambi. Bantu babidi ba kumpala bakenza nenku pa kudia tshimuma tshivua Nzambi mukandike, ne Kaina wakenza nenku pa kushipa ku budisuile muanabu muntu muakane, Abele.​—Genese 3:4-6; 4:8.

Ne dikima dionso, Abele uvua muditeke ku luseke lua Yehowa. Bu muvua muoyo-mutoke wa Abele mulubuluje ntendelelu mukezuke, kakuyi mpata Satana uvua ne milowo pa kumona Kaina uleja luonji lua lufu bua Abele. Kutuadija tshikondo atshi, Satana mmutumike ne “ditshina . . . dia lufu” bu tshia-lufu tshia ditshinyisha natshi. Mmusue kupampakaja ne buôwa mutshima wa muntu kayi yonso udi usua bua kutendelela Nzambi mulelela.​—Ebelu 2:14, 15; Yone 8:44; 1 Yone 3:12.

Mu tshikondo tshia diledibua dia Enoke, mmuenenu wa Satana wa se: bantu kabakusanyika bumfumu bukulu bua Yehowa uvua umueneka pamu’apa mutua mpanda bimpe. Abele ukavua mufue, ne kabavua balonda tshilejilu tshiende tshia lulamatu nansha. Pabi, Enoke wakadileja musunguluke. Uvua ne tshishimikidi tshishindame tshia ditabuja, bualu uvua mumanye bimpe malu akenzeka mu budimi bua Edene.a Mmunyipu muvuaye ne bua kuikala muanyishe mulayi wa Yehowa uvua uleja ne: Dimiinu dilaya divua ne bua kutuisha Satana ne ngenzelu yende ku ndekelu!​—Genese 3:15.

Muikale amu ne ditekemena edi kumpala kuende, Enoke kavua mutshinyisha kudi dishipibua dia Abele dimanyike mu malu a kale dienzeja kudi Diabolo. Bishilangane, wakatungunuka ne kuenda ne Yehowa, wipatshila buakane mu matuku ende a muoyo. Enoke wakadilama mutapuluke ne bantu ba mu tshikondo tshiende, pa kuepuka lungenyi luabu lua didikadila.​—Genese 5:23, 24.

Kupit’apu, ne dikima dionso Enoke wakakula ne wakumvuija patoke se: midimu mibi ya Diabolo ivua ne bua kupangila. Ku buenzeji bua spiritu munsantu wa Nzambi, peshi bukole buenzeji buende, Enoke wakadianjila kuamba bua bantu babi ne: “Mfumu neafike ne biluilu biende bia tshijila, bua kulumbuluisha bantu bonso, ne kufuisha benji ba bibi bonso bundu bua malu mabi onso avuabo benze, ne bua meyi makole avua bantu babi, babule kanemu aba bamuambe.”​—Yuda 14, 15, MMM.

Bua mamanyisha a Enoke mafila kakuyi ditshina, mupostolo Paulo, mu difundila bena nkristo bena Ebelu, wakamubala munkatshi mua “divuba [dinene] dia bantemu” badi bashiye tshilejilu tshia kutemba ku bantu tshia ditabuja dìdì dienza mudimu.b (Ebelu 11:5; 12:1) Bu muvuaye muntu wa ditabuja, Enoke wakananukila mu njila wa muoyo-mutoke bidimu bipite pa 300. (Genese 5:22) Mmunyipu muvua lulamatu lua Enoke ne bua kuikala lulundule bena lukuna ba Nzambi mu diulu ne pa buloba! Mulayi eu mukole wa Enoke wakajula lukuna lua Satana, kadi wakatuala dikubibua dia kudi Yehowa.

Nzambi wakangata Enoke​—Mmunyi?

Yehowa kakalekela Satana anyi basadidi bende ba pa buloba bua bashipe Enoke. Bishilangane, muyuki mufundisha ku spiritu udi wamba ne: “Nzambi wakamuangata.” (Genese 5:24) Mupostolo Paulo udi umvuija malu mushindu eu: “Bua ditabuja, Enoke uvua mutentemunyibue bua kamonu lufu, ne kabakamusangana muaba nansha umue bualu Nzambi uvua mumutentemune; bualu kumpala kua ditentemunyibua diende uvua ne bujadiki bua se: uvua musankishe Nzambi bimpe.”​—Ebelu 11:5, NW.

Mmunyi muvua Enoke “mutentemunyibue bua kamonu lufu”? Peshi bu mudibi bikudimuna mu nkudimuinu wa R. A. Knox, mmunyi muvua Enoke “muangatshibue kayi mumone lufu”? Ne ditalala dionso Nzambi wakiimanyika muoyo wa Enoke, pa kumuepula ku bisama bia lufu bikale bia ku disama anyi bia ku tshinyangu ku bianza bia bena lukuna bende. Eyowa, Yehowa wakipidija matuku a muoyo a Enoke pavuaye ne bidimu 365​—utshivua bushuwa nsongalume pa kufuanyikija ne bantu ba mu tshikondo tshiende.

Mmunyi muvua Enoke mupeshibue “bujadiki bua se: uvua musankishe Nzambi bimpe”? Ntshijadiki kayi tshivuaye natshi? Pamu’apa, Nzambi wakabueja Enoke mu dilotakana kampanda, anu bu muvua mupostolo Paulo ‘mubandishibue,’ peshi mutentemunyibue, bimueneke se: ndipeta dia tshikena-kumona tshia mparadizu wa mu nyuma utshivua ulua wa tshisumbu tshia bena nkristo. (2 Kolinto 12:3, 4) Bujadiki, peshi tshijadiki, tshia se: Enoke uvua usankisha Nzambi tshivua mua kuikala tshituale tshikena-kumona tshia Mparadizu wa pa buloba utshilualua muikala bantu bonso bàsòmbelàmu basanyika bumfumu bukulu bua Nzambi. Bumue bivua mua kuikala nunku tshikondo tshivua Enoke muikale umona tshikena-kumona tshia dikatshila pakamuangata Nzambi mu lufu lukena bisama bua yeye kulala too ne ku dituku dia dibiishibua diende. Bidi bimueneka se: anu bu muvuabi bua Mozese, Yehowa wakajimija mubidi wa Enoke, bualu “kabakamusangana muaba nansha umue.”​—Ebelu 11:5, NW; Dutelonome 34:5, 6; Yuda 9.

Mulayi mmukumbane

Lelu’eu, Bantemu ba Yehowa badi bamanyisha muji mene wa mulayi wa Enoke. Biangatshile mu Mifundu, badi baleja mushindu wakumbanawu padi Nzambi ubutula bantu bakena ne bulamate kudiye mu matuku atshilualua akadi pabuipi. (2 Tesalonike 1:6-10) Mukenji wabu kawena ubanyishisha kudi bantu, bualu mmushilangane bikole ne mmuenenu ne bipatshila bia mu bulongolodi ebu. Buluishi budibu bapetangana nabu kabuena bubakemesha, bualu Yezu wakadimuija balondi bende ne: “Bantu bonso nebikale n’enu lukuna bua dina dianyi.”​—Matayo 10:22; Yone 17:14.

Nansha nanku, anu bu Enoke, bena nkristo ba lelu mbajadike disungidibua dia ndekelu ku bena lukuna babu. Mupostolo Petelo wakafunda ne: “Yehowa mmumanye mua kusungila bantu bena bulamate kudi Nzambi padibu mu ditetshibua, kadi [mmumanye] mua kulama bantu bakena bakane bua dituku dia dilumbuluisha bua kubabutula.” (2 Petelo 2:9, NW) Nzambi udi mua kumona biakanyine bua kumbusha lutatu kampanda anyi nsombelu kansanga mukole. Dikengeshibua didi mua kujika. Kadi, pikalabi kabiyi nanku, mmumanye mua ‘kuenza njila wa kupandukila’ bua se: bantu bende balubuluke mu ditantamena mateta abu. Yehowa udi upetesha mene “bukole budi bupite bua pa tshibidilu” padibi bikengela.​—1 Kolinto 10:13; 2 Kolinto 4:7, NW.

Bu mudiye “mufutshi wa badi bamukeba [“ne muoyo umue,” NW],” Yehowa neabeneshe kabidi basadidi bende ba lulamatu ne muoyo wa kashidi. (Ebelu 11:6) Bua tshitupa tshinene tshia kudibu, eu newikale muoyo wa kashidi mu mparadizu wa pa buloba. Pa nanku, anu bu Enoke, tumanyishayi kakuyi ditshina mukenji wa Nzambi. Mu ditabuja, tuenzayi nunku nansha mu ntatu.

[Mêyi adi kuinshi]

a Adama uvua ne bidimu 622 pakaledibua Enoke. Enoke wakashala ne muoyo bidimu bitue ku 57 panyima pa lufu lua Adama. Nunku, matuku abu a muoyo akapetangana mu lupolo lule lua tshikondo.

b Dikudimuna “bantemu” mu Ebelu 12:1 (NW) ndifumine ku muaku marʹtys wa tshiena-Greke. Bilondeshile mukanda kampanda (Wuest’s Word Studies From the Greek New Testament), muaku eu udi ne diumvuija dia “eu udi ujadika, peshi udi mua kujadika, bidiye mumone anyi mumvue anyi bidiye mumanye mu mishindu kayi yonso mikuabu.” Mukanda wa Christian Words, wa Nigel Turner, udi wamba ne: muaku eu udi umvuija muntu udi wakula “ku malu mamonamona ende nkayende . . . , ne ku dituishibua pa bidi bitangila malu malelela ne mmuenenu.”

[Kazubu mu dibeji 30]

Dîna dia Nzambi ndipetula

Siekele bu inayi kumpala kua Enoke, Enosha, muikulu wa Adama wakaledibua. “Mu tshikondo atshi bakatuadija kutenda dîna dia Yehowa,” ke mudi Genese 4:26 (NW) wamba. Bamue bashikuluji ba muakulu wa tshiena-Ebelu badi bela meji ne: mvese eu udi ne bua kubadibua se: “ne kapetu bakatuadija” kutenda dîna dia Nzambi, peshi ne: “pashishe kapetu kakatuadija.” Bua tshikondo atshi tshia kale, Targum wa mu Yeruzaleme udi wamba ne: “Atshi tshivua tshipungu tshiena matuku akatuadijabu kuenza bibi, ne kudivuija buobu bine bintu bitendelela, ne kupa bintu biabu bitendelela dîna dia Dîyi dia Mukalenge.”

Tshikondo tshia Enosha tshivua tshitumika bibi ne dîna dia Yehowa kuonso. Bidi mua kuikala se: bantu bavua badilamika buobu bine peshi balamika bamue bantu dîna dia Nzambi, aba bavuabu bamba ne: bantu badi basemena kudi Yehowa Nzambi mu ntendelelu ku butuangaji buabu. Anyi bavua mua kuikala balamika bintu bitendelela dîna dia Nzambi. Mu mishindu yonso, Satana Diabolo ukavua mumane kusuika bikole bukua-bantu mu buteyi bua ditendelela bintu. Mu tshikondo tshia diledibua dia Enoke, ntendelelu mulelela kavua utamba kumueneka. Muntu yonso úvuá bu Enoke, wakalamata bulelela ne kubuyisha, kavua wanyishibua ku bantu ne pa nanku uvua ne bua kukengeshibua.​—Fuanyikija ne Matayo 5:11, 12.

[Kazubu mu dibeji 31]

Enoke wakaya mu diulu anyi?

“Bua ditabuja, Enoke uvua mutentemunyibue bua kamonu lufu.” Mu dikudimuna diayi dia tshitupa etshi tshia Ebelu 11:5, imue nkudimuinu ya Bible idi ileja ne: Enoke kakafua bushuwa nansha. Tshilejilu, nkudimuinu wa James Moffatt (A New Translation of the Bible), udi wamba ne: “Bivua bua ditabuja ke pavua Enoke muangatshibue mu diulu ne nenku kakafua nansha.”

Kadi, bidimu bu 3 000 kunyima kua matuku a Enoke, Yezu Kris­to wakamba ne: “Kakuena muntu wakubanda mu diulu anu yeye wakufuma mu diulu, Muana wa muntu mene.” (Yone 3:13) Mu Mukanda wa Mvidi Mukulu tudi tubala ne: “Kakuena muntu muanji kubanda mu diulu, anu Muana wa muntu udi mufume mu diulu.” Pakamba Yezu tshiambilu atshi, nansha yeye muine kavua muanji kubanda mu diulu to.​—Fuanyikija ne Luka 7:28.

Mupostolo Paulo udi wamba ne: Enoke ne bakuabu badi benze divuba dinene dia bantemu ba kumpala kua Buena-nkristo “bonso bakafua” ne “kabakapeta dikumbana dia dilaya.” (Ebelu 11:13, 39, NW) Bua tshinyi? Bualu bantu bonso, ne Enoke kabidi, mbapiane mpekatu kudi Adama. (Musambu 51:5; Lomo 5:12) Njila umuepele wa lupandu mmulambu wa tshia-bupikudi wa Kristo Yezu. (Bienzedi 4:12; 1 Yone 2:1, 2) Mu matuku a Enoke, tshia-bupikudi atshi katshivua tshianji kufutshibua to. Pa nanku, Enoke kakaya mu diulu, kadi mmulale mu lufu muindile dibiishibua pa buloba.​—Yone 5:28, 29.

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 29]

Bitentula mu Illustrirte Pracht - Bibel/​Heilige Schrift des Alten und Neuen Testaments, nach der deutschen Uebersetzung D. Martin Luther’s

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu