TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w97 1/4 dib. 14-18
  • Bupikudi bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia ne buakane

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Bupikudi bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia ne buakane
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • “Dikenga dinene”
  • Badi babunda basadidi ba Nzambi
  • “Bupikudi buenu budi buenda busemena pabuipi”
  • Bulongolodi bupiabupia
  • Bua tshinyi mutantshi mule nunku?
  • Dikumbaja bualu bukuabu
  • Bukalenge bua Nzambi bukadi pa kulua kutupandisha
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
  • Malu enza Bukalenge bua Nzambi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2000
  • Ushale ne lulamatu mu “dikenga dinene”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2019
  • Kolesha muoyo bualu bupikudi buasemenyi pabuipi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
w97 1/4 dib. 14-18

Bupikudi bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia ne buakane

“Bushuwa, nebasanke mu ditalala divulavulayi.”​—MUSAMBU 37:11, NW.

1, 2. (a) Mmunyi muashilangana bupikudi bua Yehowa bua mu tshikondo tshietu etshi ne bua misangu ya mu bikondo bia kale? (b) Mmu bulongolodi bua mushindu kayi muabueja Yehowa bantu bende?

YEHOWA udi Nzambi wa bupikudi. Mu bikondo bia kale, wakapikula bantu bende misangu ya bungi. Misangu yonso ayi ivua ya bupikudi bua mutantshi muipi, bualu nansha ku umue wa ku misangu yonso eyi, Yehowa kakakumbaja bua kashidi malumbuluisha ende pa bulongolodi bujima bua Satana nansha. Kadi mu matuku etu aa, Yehowa neakumbajile basadidi bende mu tshitupa tshîpi emu bupikudi bunene kupita onso. Musangu eu neabutule katupa konso ka ndongoluelu wa Satana pa buloba bujima, ne neafikishe basadidi bende mu bulongolodi bupiabupia bua kashidi ne buakane.​—2 Petelo 2:9; 3:10-13.

2 Yehowa udi ulaya ne: ‘Tshitupa tshîpi katshiyi tshianji kulepa, muntu mubi kêna wikalaku kabidi . . . Kadi badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba, mioyo yabu neyisanke mu ditalala dikumbane.’ (Musambu 37:10, 11) Bua mutantshi bule kayi? “Bantu bakane neba[p]iane buloba, nebashikamemu tshiendelele.” (Musambu 37:29; Matayo 5:5) Kadi, kumpala kua bualu abu kuenzekabu, bulongolodi ebu budi ne bua kumona tshikondo tshipite bunene tshia tshimvundu tshitubu kabuyi buanji kumona.

“Dikenga dinene”

3. Mmunyi muvua Yezu mumvuije “dikenga dinene”?

3 Mu 1914 bulongolodi ebu buakabuela mu ‘matuku abu a ku nshikidilu.’ (2 Timote 3:1-5, 13) Tukadi mpindieu ne bidimu 83 mu lupolo alu ne tudi tuenda tusemena ku ndekelu walu, tshikondo tshienzeka bualu budi bulonda ebu, anu bu muakadianjila Yezu kuamba ne: “Nekuikale dikenga dinene ditu kadiyi dianji kuenzeka katshia ku ntuadijilu wa bukua-bantu too ne mpindieu, tòo, kakuakuenzeka dia mushindu’au pashishe nansha.” (Matayo 24:21, NW) Eyowa, bibi bipite mene Mvita Mibidi ya Buloba bujima, pakangatshibua mioyo ya bantu bu miliyo 50. Ntshikondo kayipu tshidi tshizakaja buloba tshidi tshisemena lukasa!

4. Bua tshinyi dilumbuluisha dia Nzambi didi diluila “Babilone Munene”?

4 “Dikenga dinene” nedilue mu tshintuluntulu tshikole, “mu dîba dimue.” (Buakabuluibua 18:10, NW) Dibudika diadi nedimanyike padi Nzambi ukumbaja dilumbuluisha pa bitendelelu bionso bia dishima, bidi Dîyi dia Nzambi dibikila ne: “Babilone Munene.” (Buakabuluibua 17:1-6, 15, NW) Ngikadilu munene wa Babilone wa kale uvua ntendelelu wa dishima. Babilone wa buena-lelu udi bu muinende wa kale ne udi uleja nsangilu wa pa buloba bujima wa bitendelelu bia dishima. Mmuende bundumba pa kudibuejakaja ne bitupa bia malu a tshididi. Mmutue mvita yabi nyama ku mikolo ne mmubeneshe biluilu biabi ku nseke yonso miluanganyi, bifikisha bantu bena tshitendelelu tshimue ku dishipangana umue ne mukuabu. (Matayo 26:51, 52; 1 Yone 4:20, 21) Mmubuikile mêsu pa bikadilu binyanguke bia balondi bende ne mmukengeshe bena nkristo balelela.​—Buakabuluibua 18:5, 24.

5. Mmunyi mudi “dikenga dinene” dituadija?

5 “Dikenga dinene” didi dituadija padi bitupa bia malu a tshididi bibunda diakamue “Babilone Munene.” ‘Nebikine ndumba ne nebimubutule ne kumushiya butaka, ne nebidie mubidi wende ne nebimuoshe butubutu mu kapia.’ (Buakabuluibua 17:16, NW) Pashishe, bamukuatshishi bende ba kale “nebadile ne nebaditute pa tshiadi ne kanyinganyinga bualu buende.” (Buakabuluibua 18:9-19, NW) Kadi basadidi ba Yehowa mbindile bualu ebu mutantshi mule, ne nebele lubila elu ne: “Samunayi Yah, . . . bualu wakumbaji dilumbuluisha pa ndumba munene uvua unyanga buloba ne masandi ende, ne wasombuedi mashi a bapika bende ku tshianza tshiende mene.”​—Buakabuluibua 19:1, 2, NW.

Badi babunda basadidi ba Nzambi

6, 7. Bua tshinyi basadidi ba Yehowa badi mua kuikala ne dieyemena padibu bababunda mu “dikenga dinene”?

6 Bimane kubutula bitendelelu bia dishima, bitupa bia malu a tshididi nebikudimukile basadidi ba Yehowa. Satana, “Gogo wa buloba bua Magoga” mu mulayi eu, udi wamba ne: ‘Nenye kuluangana ne bantu aba badi bashikame talalaa, kabayi ne bualu budi bubapumbisha.’ Wela meji ne: badi bu tshia mupawu tshitekete, udi ubabunda ne “tshisumbu tshinene tshia masalayi . . . , bu ditutu didi dibuikila buloba.” (Yehezekele 38:2, 10-16) Bantu ba Yehowa mbamanye se: dibunda edi nedipangile bualu mbeyemene Yehowa.

7 Pakamona Faraone ne biluilu biende se: basadidi ba Nzambi mbakuatshibue mu buteyi ku Mbuu Mukunze, Yehowa wakasungila tshisamba tshiende mu tshishima ne wakabutula biluilu bia Ejipitu. (Ekesode 14:26-28) Mu “dikenga dinene,” pamona matunga se: bantu ba Yehowa mbakuatshibue mu buteyi, Yehowa kabidi udi ulua mu tshishima bua kubasungila: ‘Mu dituku adi . . . tshiji tshianyi tshikole netshinunke too ne mu diulu dianyi. Mu mukawu wanyi ne mu kapia ka tshiji tshianyi tshikole, [“nengikale ne bua kuakula,” NW].’ (Yehezekele 38:18, 19) Nkomenu wa “dikenga dinene” neikale tshikondo atshi pabuipi menemene!

8. Mmalu kayi akena a pa tshibidilu adi enzeka kumpala kua Yehowa kubutulaye bantu babi, ne bidi ne buenzeji kayi?

8 Tshikondo kampanda kunyima kua “dikenga dinene” dimane kutuadija, ne kumpala kua Yehowa kukumbajaye dilumbuluisha diende pa bishadile bia ku bulongolodi ebu, malu akena a pa tshibidilu neenzeke. Bambisha buenzeji buikalabu nawu. ‘Pashishe, tshimanyinu tshia Muana wa muntu [Kristo] netshimueneke mu diulu; bisamba bionso bia pa buloba nebidile, nebimone Muana wa muntu ulua pa matutu a mu diulu ne bukole buende ne butumbi buende bunene.’ (Matayo 24:29, 30) ‘Bimanyinu nebikale mu dîba ne mu ngondo ne mu mitoto; . . . bantu nebafue tshipuka bua buôwa ne bua ditekemena dia malu alua pa buloba.’​—Luka 21:25, 26.

“Bupikudi buenu budi buenda busemena pabuipi”

9. Bua tshinyi basadidi ba Yehowa ‘badi mua kujula mitu yabu’ padi malu akena a pa tshibidilu enzeka?

9 Mulayi wa Luka 21:28 (NW) udi wakula bua tshikondo atshi tshia pa buatshi. Yezu wakamba ne: “Padi malu aa atuadija kuenzeka, nubanduluke ne nujule mitu yenu, bualu bupikudi buenu budi buenda busemena pabuipi.” Bena lukuna ba Nzambi nebikale bazakala ne buôwa bualu nebamanye se: malu akena a pa tshibidilu àdì enzeka adi afumina kudi Yehowa. Kadi basadidi ba Yehowa nebasanke bualu nebamanye se: bupikudi buabu budi buenda busemena pabuipi.

10. Mmunyi mudi Dîyi dia Nzambi diumvuija nkomenu wa “dikenga dinene”?

10 Pashishe Yehowa udi utua ndongoluelu wa Satana mukumu wa ndekelu: ‘Nemmulumbuluishe [Gogo] ne bipupu ne mashi, nemmulokeshile ne bisumbu biende bia masalayi . . . mvula udi upuka bikole, ne mabue manene a mvula, kapia ne soufre . . . Nunku nebamanye ne: Meme ndi Yehowa.’ (Yehezekele 38:22, 23) Bishadile bionso bia ndongoluelu wa Satana bidi bibutudibua. Nsangilu mujima wa bantu badi babenga Nzambi udi ubutuka. Au ke Armagedone, nkomenu wa “dikenga dinene.”​—Yelemiya 25:31-33; 2 Tesalonike 1:6-8; Buakabuluibua 16:14, 16; 19:11-21.

11. Bua tshinyi basadidi ba Yehowa badi bapandishibua ku “dikenga dinene”?

11 Bapandishibua mu “dikenga dinene” ke miliyo ya batendeledi ba Yehowa pa buloba bujima. Buobu aba mbenze “musumba munene” wa bantu badi bafumine “mu matunga onso ne bisa bionso ne bisamba bionso ne miakulu yonso.” Bua tshinyi mbapandishibue mu mushindu udi ukuatshisha buôwa nunku? Bualu badi basadila Yehowa ne “mudimu munsantu munya ne butuku.” Nenku badi bapanduka ku ndekelu wa bulongolodi ebu ne babuela mu bulongolodi bupiabupia ne buakane. (Buakabuluibua 7:9-15, NW) Pa nanku, badi bafila bumanyishi pa dikumbana dia dilaya edi dia Yehowa: ‘Windile Yehowa, ulamate njila wende, yeye neakubandishe bua wewe kupiana buloba. Pabutulabu bantu babi, wewe neumone muanda eu.’​—Musambu 37:34.

Bulongolodi bupiabupia

12. Ntshinyi tshidi bapanduki ba ku Armagedone mua kutekemena?

12 Mmunyipu muikalatshi tshikondo tshia dikema​—diumbushibua dia bubi ne ntuadijilu wa tshikondo tshia butumbi butambe bunene mu miyuki yonso ya bantu! (Buakabuluibua 20:1-4) Mmunyipu muikala bapanduki ba ku Armagedone ne dianyisha kudi Yehowa dia kuikala babuele mu nshidimukilu wa mpatshi, mukezuke, muenza kudi Nzambi, bulongolodi bupiabupia, pa buloba buikala bukudimuna mparadizu! (Luka 23:43) Ne kabakufua kabidi nansha kakese! (Yone 11:26) Bushuwa, biangatshile anu apu, nebikale ne ditekemena dia mpatshi, dia dikema, dia kuikala ne muoyo bu mudi Yehowa muikale ne muoyo!

13. Mmunyi mudi Yezu utuadijilula mudimu wa diondapa wakatuadijaye pa buloba?

13 Yezu, udi Yehowa muteke bu Mukalenge wa mu diulu, neatabalele mabenesha a dikema ikala bantu bapikudibue mua kupeta. Pavuaye pa buloba, wakatabeja mêsu a bampofo ne kujikula matshi a bampudi-matshi ne kuondapa “mabedi ne matekete onso.” (Matayo 9:35; 15:30, 31) Mu bulongolodi bupiabupia, neatuadijilule mudimu au munene wa diondapa kadi nebikale bua buloba bujima. Bu Muena mudimu wa Nzambi, neakumbaje dilaya edi: ‘[Nzambi] neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu kuabu, ne lufu kaluena luikalaku kabidi; madilu kaena ikalaku kabidi, nansha muadi, nansha kanyinganyinga kabidi; malu a kumudilu akumuka.’ (Buakabuluibua 21:4) Kakuakuikala kabidi dikengela nansha dikese dia buondapianganyi anyi bena mudimu wa dijiika bafue!​—Yeshaya 25:8; 33:24.

14. Mbupikudi kayi bualua bua basadidi ba Yehowa bakadi bamane kufua?

14 Bikala bapikudibue kabidi ke basadidi aba bonso ba Nzambi ba lulamatu bavua bafue kale. Mu bulongolodi bupiabupia, nebabasungile ku bukokeshi bua lukita. Yehowa udi ushindika ne: “Nekuikale dibiishibua dia bakane ne dia bakena bakane.” (Bienzedi 24:15, NW) Pamu’apa, “bakane” nebabiishibue kumpala bua kudifilabu mu dialabaja Mparadizu. Mmunyipu muikalabi bilenga ku mutshima bua bapanduki ba ku Armagedone bua kumvuabu malu mamonamona a bafue aba ba lulamatu ba kale, bapingana ne muoyo tshikondo atshi!​—Yone 5:28, 29.

15. Umvuija imue ya ku nsombelu yamueneka mu bulongolodi bupiabupia.

15 Bonso bikala ne muoyo tshikondo atshi nebamone tshivua mufundi wa misambu muambe bua Yehowa ne: “Udi ubulula tshianza tshiebe, tshintu tshionso tshidi ne muoyo udi utshiukutshisha ne diakalengele.” (Musambu 145:16) Kakuyi kabidi nzala: Buloba nebupingane mu nyunguluilu muakanangane ne nebumene bintu bivulavulayi. (Musambu 72:16) Kakuyi kabidi bantu bakena ne nzubu: “Nebase n[z]ubu, nebashikamemu,” ne muntu ne muntu neasombe “muinshi mua mutshi wende wa mvinyo nansha wa mfiku, kakuyi muntu umupampakaja.” (Yeshaya 65:21, 22; Mika 4:4, MMM) Kakuyi kabidi buôwa: Kakuakuikala kabidi mvita, tshinyangu, nansha dibunda bibawu. (Musambu 46:8, 9; Nsumuinu 2:22) ‘Ba pa buloba bonso badi ne dikisha, badi ne ditalala, badi babisha mêyi abu mu kuimba kua musambu.’​—Yeshaya 14:7.

16. Bua tshiyi buakane nebubuele mu bulongolodi bupiabupia?

16 Mu bulongolodi bupiabupia, dimuangalaja ngumu mibi dia Satana nedikale dimana kumbusha. Pamutu padi, ‘badi bashikame pa buloba nebayile buakane.’ (Yeshaya 26:9; 54:13) Ne dishidimunyibua dimpe dia mu nyuma dia ku tshidimu ku tshidimu, ‘buloba nebuikale bûle tente ne kumanya kua Yehowa, bu mudi mâyi a mu mâyi manene abuikila miaba yawu yonso.’ (Yeshaya 11:9) Ngenyi ne bienzedi bidi biibaka nebibuele mu bukua-bantu. (Filipoi 4:8) Elabi meji, nsangilu wa bantu wa pa buloba bujima mupikula ku dibunda bibawu, budisui, mutshiawudi​—mu buena-muntu bua bukua-matunga mudi mamuma a spiritu wa Nzambi maleja kudi bonso. Bushuwa, nansha mpindieu ngikadilu bu nunku badi benda bayidima kudi musumba munene.​—Galatia 5:22, 23.

Bua tshinyi mutantshi mule nunku?

17. Bua tshinyi Yehowa mmuindile mutantshi mule nunku kumpala kua dijikija bubi?

17 Kadi, bua tshinyi Yehowa mmuindile mutantshi mule nunku bua kumbusha bubi ne kupikula bantu bende bua kubabueja mu bulongolodi bupiabupia? Tangila tshivua ne bua kuenzeka. Tshitambe mushinga ke dibingisha dia bumfumu bukulu bua Yehowa, bukenji buende bua kukokesha. Pa kulekela tshikondo tshikumbane bua kupitatshi, mmuleje kakuyi mpata nansha mikese ne: padi bukokeshi bua bantu kabuyi ku bumfumu bukulu buende budi budileja dipangila dipite bunene. (Yelemiya 10:23) Nenku mpindieu Yehowa mmubinge tshishiki mu dipingaja bukokeshi bua Bukalenge buende bua mu diulu kudi Kristo pa muaba wa bukokeshi bua bantu.​—Danyele 2:44; Matayo 6:9, 10.

18. Ntshikondo kayi tshivua ndelanganyi ya Abrahama ne bua kupiana buloba bua Kanana?

18 Tshidi tshienzeke mu siekele yonso eyi ntshia muomumue ne tshiakenzeka mu tshikondo tshia Abrahama. Yehowa wakambila Abrahama ne: ndelanganyi yende ivua ne bua kupiana buloba bua Kanana​—kadi kabivua kumpala kua bidimu nkama inayi “bualu bubi bua bena Amore [kabuvua] buanji kukumbana.” (Tshibangidilu 12:1-5; 15:13-16, MMM) Muab’eu mbikidilu “bena Amore” (tshisa tshinene) udi pamu’apa uleja bisamba bia Kanana mu ka-bujima. Nenku siekele bu inayi ivua ne bua kupita kumpala kua Yehowa kupeteshaye tshisamba tshiende mushindu wa kukokesha Kanana. Pine apu, Yehowa wakalekela bisamba bia mu Kanana bilubuluja nsangilu wabi. Ne tshipeta kayi?

19, 20. Nnsangilu ya bantu ya mushindu kayi yakadiundisha bena Kanana?

19 Mukanda mufunda kudi Henry H. Halley, udi ubambisha ne: ku Megido, bakebuludi balongi ba bintu bia kale bakapeta bishadile bia ntempelo wa Ashtoreth, nzambi-mukaji wa Baala. Udi ufunda ne: “Anu makasa makese kumbukila ku ntempelo eu kuvua nkita, muaba wakasanganabu milondo mivule, mikale ne bishadile bia bana bavua bafidibue bu milambu mu ntempelo eu . . . Baprofete ba Baala ne Ashtoreth bavua bashipi ba bana batekete bamanyibue.” “Tshikuabu tshienzedi tshikuate buôwa tshivua [etshi] tshivuabu babikila ne: ‘milambu ya bishimikidi.’ Pavuabu basua kuibaka nzubu, bavua bafila muana bu mulambu, ne bavua biibakila mubidi wende mu tshimanu.”​—Bible Handbook.

20 Halley udi wela nseka ne: “Ntendelelu wa Baala, Ashtoreth, ne nzambi mikuabu ya bena Kanana uvua anu wa dinekesha dipite bunene mu didia ne dinua; ntempelo yabu ivua nsangilu ya bubi bupite. . . . Bena Kanana bavua batendelela, mu dinekesha dia tshiendenda, . . . ne pashishe, mu dishipa bana babu ba kumpala, bu mulambu kudi nzambi imue-imue eyi. Mbimueneke se: mu mushindu mualabale, buloba bua Kanana buvua bulue mushindu kampanda wa Sodome ne Gomore mualabale mu ditunga dijima. . . . Nshidimukilu wa dinyanguka dia muêngu ne wa tshinyangu bu nunku uvuaku muakanyine bua kushala mutantshi mule anyi? . . . Bakebuludi balongi ba bintu bia kale bàdì bumbula mu bishadile bia bimenga bia bena Kanana badi badikonka muvua Nzambi kayi mubibutule kumpala kua dîba mene kupita muakenzaye.”​—Fuanyikija ne 1 Bakelenge 21:25, 26.

21. Ndifuanangana kayi didi pankatshi pa nsombelu wa bena Kanana ne wa matuku etu aa?

21 Bubi bua bena Amore ‘buakakumbana.’ Nanku Yehowa wakabinga tshishiki musangu au bua kubabutula. Mbia muomumue lelu’eu. Bulongolodi ebu mbûle ne tshinyangu, tshiendenda, ne tshishiku ku mikenji ya Nzambi. Ne bu mutudi mu buakane buonso tubungama bikole bua milambu mibialabiala ya bana mu Kanana wa kale, netuambe munyi bua milambu ya makumi a miliyo ya bansonga mifila mu mvita ya mu bulongolodi ebu, bibi bipite kule ne kule tshintu kayi tshionso tshia mu Kanana? Bushuwa, Yehowa mmubinge tshishiki mpindieu bua kutuisha ndongoluelu eu mubi ku ndekelu.

Dikumbaja bualu bukuabu

22. Ntshinyi tshidi lutulu lua Yehowa lukumbaja mu tshikondo tshietu etshi?

22 Lutulu lua Yehowa mu matuku aa a ku nshikidilu ludi lukumbaja bualu bukuabu. Udi upetesha tshikondo bua kusangisha ne kulongesha musumba munene, ukadi ne bantu bapite pa miliyo itanu. Ku bulombodi bua Yehowa, mbalongeshibue mu bulongolodi budi buenda buya kumpala. Balume, bakaji, ne bansonga mbashidimuna bua kulongesha bakuabu malelela a mu Bible. Ku diambuluisha dia bisangilu biabu ne mikanda yabu miumvuiji ya Bible, badi balonga njila ya dinanga ya Nzambi. (Yone 13:34, 35; Kolosai 3:14; Ebelu 10:24, 25) Kabidi, badi benda bakolesha mbabi mu luibaku, mu biamu bia elektronike, ne bia dipatula nabi mikanda, ne mu makuabu mamanya bua kumona mua kukuatshisha diyisha dia “lumu luimpe.” (Matayo 24:14) Pamu’apa nebatumike ne mbabi ya dilongesha ne ya diibaka bu nunku miaba yonso mu bulongolodi bupiabupia.

23. Bua tshinyi ndiakalenga dia kuikala ne muoyo mu tshikondo etshi?

23 Eyowa, lelu’eu Yehowa udi wenda ulongolola basadidi bende bua kupitabu mu “dikenga dinene” ne kubuela mu bulongolodi bupiabupia ne buakane. Pashishe kakuakuikala Satana ne bulongolodi buende bua kuluangana nabu, né ndisama, né ndibungama, nansha lufu. Ne musangelu munene ne disanka, bantu ba Nzambi nebaditue mu mudimu wa disanka wa diasa mparadizu, muikala “disanka” dituku dionso. Ndiakalenga kayipu ditudi nadi dia kuikala ne muoyo ku nkomenu eu wa bikondo, dia kumanya ne kusadila Yehowa, ne dia kujingulula se: mu tshitupa tshîpi emu ‘netujule mitu yetu, bualu bupikudi buetu budi buenda busemena pabuipi’!​—Luka 21:28, NW; Musambu 146:5.

Nkonko ya diambulula

◻ “Dikenga dinene” ntshinyi, ne mmunyi mudidi dituadija?

◻ Bua tshinyi dibunda basadidi ba Yehowa kudi Gogo nedipangile?

◻ Mmunyi mudi “dikenga dinene” dijika?

◻ Mmasanka kayi a dikema apetesha bulongolodi bupiabupia?

◻ Bua tshinyi Yehowa mmuindile mutantshi mule nunku kumpala kua kubutula ndongoluelu eu?

[Tshimfuanyi mu dibeji 16]

Buloba bujima nebukudimuke mparadizu

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu