“Muntumpu munsantu wa mu Trèves”
TRÈVES, ne bidimu 2 000 mu miyuki ya bantu, ntshimenga tshia kale ne kale tshia mu Allemagne.a Munkatshi mua siekele mivule Trèves uvua ne malanda mashindame ne Ekleziya Katolike. Mu 1996 Katedrale ka mu Trèves kakateka patoke tshishadile tshia bansantu tshidibu bamba ne: ntshia lukongo lumue ne tshimenga tshine. Badi batshibikila ne: Muntumpu munsantu wa mu Trèves.
Muntumpu eu udi ne bule bua metre 1,57 ne bunene bua metre 1,09 ne udi ne maboko mîpi. Mmuenza ne ndanda ne, bilondeshile Hans-Joachim Kann mu mukanda wende kampanda, bavua pamu’apa bamuvuala bu tshilamba tshia pa mutu. Bamue badi batshinka matuku a tshilamba tshia ku ntuadijilu—tshitupa tshinene tshilongolola ne tshiasa bitetela bia bilamba bikuabu munkatshi mua siekele mivule—bu mu siekele muibidi peshi wa kumpala mene wa B.B. Bikalabi bilelela, abi bidi ne bua kutshienza tshintu tshia divuala tshikena tshimueneka pa tshibidilu, tshiakanyine dilama mu tshilaminu tshia bintu bia kale bia mushinga.—Wallfahrtsführer Trier und Umgebung (Mulombodi bua dikumbula dia miaba ya tshijila ku Trèves ne miaba ya pabuipi).
Kadi, bamue badi bajadika ne: tshilamba etshi katshiena anu tshintu tshikena tshimueneka pa tshibidilu kadi tshidi kabidi tshinsantu—pa nanku kutshipeshabu dîna dia Muntumpu munsantu. Ebi mbualu katshiena ne mitelu, bu muvua tshilamba tshia pambidi tshivuala kudi Yezu Kristo. (Yone 19:23, 24, MMM) Bamue badi bajadika ne: bushuwa “Muntumpu munsantu” eu uvua wa Masiya.
Mushindu wakafika muntumpu ku Trèves ki mmumanyike. Mukanda kampanda udi wamba ne: “bakauleja bena mu tshimenga kudi amperere mukaji Hélène, mamuende wa Constantin Le Grand.” Kann udi wamba ne: luapolo lua kumpala lua kueyemena lua dikalaku dia muzabi eu mu Trèves ndua mu 1196.
Muntumpu eu, mulamina mu Katedrale, mmuleja patoke mu bikondo bitshiompakane katshia ku siekele wa 16. Tshilejilu, ebi biakenzeka mu 1655, mutantshi mukese panyima pa Mvita ya Bidimu Makumi asatu, yakamuenesha Trèves mabika ne mala. Dipana dia bivulukidi bia dikumbula dia miaba ya tshijila ndipatule imue misangu lupetu luvule.
Kuvua makumbula a miaba ya tshijila asatu a “Muntumpu munsantu” mu siekele eu—mu 1933, 1959, ne 1996. Mu 1933 dikumbula dia miaba ya tshijila diakamanyishibua dituku dimuedimue ne edi diakatekibua Hitler ministre wa kumpala wa Ampire wa Allemagne. Kann udi wamba ne: ditutakena edi dia bibilu bibidi mu dituku dimue didi dizangika nsombelu ivua minyunguluke dikumbula edi dia miaba ya tshijila. Basalayi bena Nazi bavuale bilamba kumuekumue bakenza bulami bua lumu bua bakumbudi ba miaba ya tshijila pambelu pa Katedrale. Bantu miliyo ibidi ne tshitupa bakamona muzabi eu tshidimu atshi.
Herbert, musombi wa mu Trèves munkatshi mua bidimu bivule, wakafuanyikija dikumbula dia mu 1959 ne dia mu 1996. “Mu 1959 misesu ivua patapata ne bantu, ne bitanda bivua bisumbisha bivulukidi mu matumba a misesu pabuipi ne onso. Tshidimu etshi bualu ebu mbutalale bikole.” Bushuwa, bantu anu 700 000 patupu ke bakamona muzabi eu mu 1996, bungi bushadile ne muliyo umue ku ebu bua mu 1959.
Bua tshinyi badi baya bua kumona muzabi eu?
Ekleziya udi wela kashonyi ne: muzabi eu kabena ne bua kuumona bu tshintu tshia kutendelela nansha. Muzabi eu ukena mitelu mmuangatshibue bu tshifuanyikijilu tshia buobumue bua ekleziya. Tshikandakanda kampanda tshidi tshiamba ne: mu dimanyisha dikumbula, Muepiskopo Spital wakamba ne: “Nsombelu ukena wa pa tshibidilu mu bulongolodi buetu ebu udi utujudila tuetu bena nkristo ntatu bua kupeta mandamuna akena a pa tshibidilu. Tudi ne bua kukandamena mulanjilanji udi wenda udiunda wa lukuna, kanyawu, ne tshinyangu.” Muepiskopo eu wakumvuija ne: dimona dia muzabi eu divua ne bua kuvuluija muntu buobumue.—Frankfurter Allgemeine Zeitung.
Kadi bua tshinyi muntu yonso udi ukengela bua “Muntumpu munsantu” kuikalawu uvuluija buobumue bua ekleziya? Netuambe tshinyi pikala muzabi eu ne bua kunyanguka peshi kusunsuka anyi kumutandulabu bu tshintu tshieleka? Nunku buobumue bua ekleziya nebuikale mu njiwu anyi? Bidi munyi bua bantu bakena ne mushindu wa kuenza dikumbula dia miaba ya tshijila ku Trèves? Mbalengulule buobumue kayi buonso mu ekleziya anyi?
Mifundu Minsantu kayena ileja ne: bena nkristo ba kumpala bavua dijinga ne bintu kampanda bua kubavuluijabi dikengela dia buobumue bua Buena-nkristo. Bushuwa, mupostolo Paulo wakakankamija bena nkristo ne miaku eyi: ‘Tudi tuenda bua ditabuja ki mbua bintu bidi bimueneka ku mêsu.’ (2 Kolinto 5: 7) Buobumue budi nabu bena nkristo balelela mbumvuija pa nanku bu “buobumue bua ditabu[j]a.”—Efeso 4:11-13.
[Mêyi adi kuinshi]