TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w97 15/5 dib. 15-20
  • Bulombodi bua teokrasi mu tshikondo tshia Buena-nkristo

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Bulombodi bua teokrasi mu tshikondo tshia Buena-nkristo
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Kasumbu kaludiki kadi katumika
  • Bulombodi mu bikondo bietu ebi
  • Dikuatshisha bua Izalele wa Nzambi
  • ‘Ba mu tshikondo badi balonda ku nyima’
  • Udi mupete “nyuma wa bulelela” anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
  • Nnganyi udi ulombola bantu ba Nzambi lelu?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2017
  • Basombi ba pamue mu “ditunga” diasulula
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • ‘Tudi basue kuya nenu’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2016
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
w97 15/5 dib. 15-20

Bulombodi bua teokrasi mu tshikondo tshia Buena-nkristo

“Buine ebu budi bilondeshile disanka diende dimpe . . . bua kusangisha tshiakabidi bintu bionso pamue mu Kristo, bintu bidi mu diulu ne bintu bidi pa buloba.”​—EFESO 1:9, 10, NW.

1, 2. (a) Mmunyi muakatuadija disangisha dia “bintu bidi mu diulu,” kubangila mu 33 B.B.? (b) Mmunyi mudi bena nkristo bela manyi baleje spiritu wa Mozese ne Eliya kubangila mu 1914?

DISANGISHA edi dia “bintu bidi mu diulu” diakatuadija mu 33 B.B., pakaledibua “Izalele wa Nzambi.” (Galatia 6:16, NW; Yeshaya 43:10; 1 Petelo 2:9, 10) Panyima pa siekele wa kumpala B.B., disangisha diakapueka pavua bena nkristo balelela (babikidibue ne: “blé” kudi Yezu) bikale bakutakaja kudi ‘ntete ya lupela’ lua butontolodi mimiamina kudi Satana. Kadi pakasemena ‘tshikondo tshia ku nshikidilu,’ Izalele mulelela wa Nzambi wakajukuluka tshiakabidi, ne mu 1919 wakatekibua ku mutu kua bintu bionso bia Yezu.a​—Matayo 13:24-30, 36-43; 24:45-47; Danyele 12:4.

2 Mu tshikondo tshia mvita ya kumpala ya buloba bujima, bena nkristo bela manyi bakenza midimu ya bukole, anu bu muvua Mozese ne Eliya benze.b (Buakabuluibua 11:5, 6) Kubangila mu 1919, mbayishe lumu luimpe mu bulongolodi ebu bukena buakididianganyi, benza nenku ne dikima dia Eliya. (Matayo 24:9-14) Ne kubangila mu 1922, mbamanyishe malumbuluisha a Yehowa pa bukua-bantu, anu bu muvua Mozese mutuale bipupu bia Nzambi pa Ejipitu wa kale. (Buakabuluibua 15:1; 16:2-17) Bashadile ba mu bena nkristo aba bela manyi badi lelu’eu nshindamenu wa nsangilu wa bulongolodi bupiabupia wa Bantemu ba Yehowa.

Kasumbu kaludiki kadi katumika

3. Mmalu kayi adi aleja ne: tshisumbu tshia kumpala tshia bena nkristo tshivua tshilongolola bimpe?

3 Biangatshile ku ntuadijilu, balondi ba Yezu bela manyi bavua badilongolole. Pavua bungi bua bayidi buvula, bavua bajadika bisumbu ne bateka bakulu. (Tito 1:5) Panyima pa tshidimu tshia 33 B.B., bapostolo 12 bakatumika bu nsangilu wa kasumbu kaludiki kavua ne bukokeshi. Nunku’eu, bakaditua mu bulombodi bua mudimu wa difila bumanyishi kakuyi buôwa. (Bienzedi 4:33, 35, 37; 5:18, 29) Bakalongolola diabanyina bakengi biakudia, ne bakatuma Petelo ne Yone ku Samariya bua kupeta luapolo mikuabu pa disankidila kuine aku. (Bienzedi 6:1-6; 8:6-8, 14-17) Barnabase wakaya ne Paulo kudi bapostolo bua kujadika ne: mukengeshanganyi eu wa kale uvua mpindieu mulondi wa Yezu. (Bienzedi 9:27; Galatia 1:18, 19) Ne panyima pa Petelo mumane kuyisha Korneliyo ne ba mu nzubu muende, wakapingana ku Yeruzaleme ne wakumvuija bapostolo ne bana betu bakuabu ba mu Yudeya mushindu uvua spiritu munsantu muleje disua dia Nzambi mu bualu ebu.​—Bienzedi 11:1-18.

4. Ntshinyi tshiakasuabu kuenza bua kushipa Petelo, kadi mmunyi muakapanduka muoyo wende?

4 Pashishe bakabunda kasumbu kaludiki ne tshikisu. Petelo wakedibua mu buloko, ne muoyo wende wakapanduka anu bua diambuluisha dia muanjelu. (Bienzedi 12:3-11) Mpindieu bua musangu wa kumpala, muntu mukuabu kayi umue wa mu bapostolo 12 wakamueneka mu muaba wa mushinga mukole mu Yeruzaleme. Pakapatuka Petelo mu buloko, wakambila tshisumbu tshivua tshidisangishe mu nzubu mua mamuende wa Yone Mâko ne: ‘Nuambile Yakobo [muanabu ne Yezu] ne bana betu ba mu Kristo malu aa.’​—Bienzedi 12:17.

5. Mmunyi muakashintululabu mushindu uvua kasumbu kaludiki kenjibue panyima pa difuila ditabuja dia Yakobo?

5 Diambedi, panyima pa didishipa dia Yudase Iskariote, mupostolo muena tshitungu, bakasunguluja dikengedibua dia kufila ‘butangidi buende’ bu mupostolo kudi muntu kampanda uvua muikale ne Yezu mu tshikondo tshia mudimu wende ne uvua mumone lufu luende ne dibiishibua diende. Kadi, pakashipabu Yakobo, muanabu ne Yone, muntu nansha umue kakangata muaba wende bu umue wa mu bapostolo 12. (Bienzedi 1:20-26; 12:1, 2) Nansha nanku, Mifundu ìdì ilua kuakula bua kasumbu kaludiki idi ileja ne: bakalabaja kasumbu aka. Pakajuka dikokangana bua kumanya bikala Bampangano bavua balonde Yezu né bavua mua kutumikila Mikenji ya Mozese, bakafikisha tshilumbu etshi kudi ‘bapostolo ne bakulu ba mu Yeruzaleme’ bua kuangatabu dipangadika. (Bienzedi 15:2, 6, 20, 22, 23; 16:4) Bua tshinyi mbimueneke ne: “bakulu” bavua dîba adi mu kasumbu kaludiki? Bible kêna wakulapu nansha, kadi kuvua dikuatshisha dilelela. Lufu lua Yakobo ne diedibua dia Petelo mu buloko biakaleja ne: bapostolo bavua mua kuedibua mu buloko anyi kushipibua dimue dituku. Mu mpukapuka milelela ya nunku’eu, dikalaku dia bakuabu bakulu bakumbane, bikale ne dimanya ditue mu ndongoluelu ya malu a kasumbu kaludiki, divua mua kushindika ditungunuka dia butangidi mu bulongame buonso.

6. Mmunyi muakatungunuka kasumbu kaludiki ne ditumika mu Yeruzaleme, nansha pavua benamu ba kumpala kabatshiyi kabidi mu tshimenga atshi?

6 Pakalua Paulo ku Yeruzaleme bu mu tshidimu tshia 56 B.B., wakafila luapolo kudi Yakobo, ne Bible udi wamba ne: “bakulu bonso bakadiku.” (Bienzedi 21:18) Bua tshinyi ki mbakule bua bapostolo mu tshisangilu etshi? Kabidi, Bible kêna wambapu bualu nansha. Kadi mufundi wa malu a kale Eusèbe wakamba pashishe ne: matuku bungi kampanda kumpala kua 66 B.B., “bapostolo bavua bashale ne muoyo, bikale misangu yonso mu njiwu ya bipangu bia bashipianganyi, bakipatshibua mu Yudeya. Kadi bua kulongesha mukenji wabu, bakaya mu ditunga dionso ku bukole bua Kristo.” (Eusèbe, Mukanda III, V, v. 2) Bulelela, mêyi a Eusèbe ki ng’a mu Bible nansha, kadi adi umvuangana ne tshidiye wamba. Tshilejilu, mu 62 B.B., Petelo uvua mu Babilone​—mutantshi mule ne Yeruzaleme. (1 Petelo 5:13) Nansha nanku, mu 56 B.B., ne pamu’apa too ne mu 66 B.B., kasumbu kaludiki kavua katumika patoke mu Yeruzaleme.

Bulombodi mu bikondo bietu ebi

7. Pa kufuanyikija ne kasumbu kaludiki ka mu siekele wa kumpala, ndishilangana kayi dia pa buadi didiku pa mushindu udi Kasumbu Kaludiki kenjibue lelu’eu?

7 Kumbukila ku 33 B.B. too ne ku dikenga dia Yeruzaleme, mbimueneke ne: kasumbu kaludiki kavua kenjibue ne bena nkristo bena Yuda. Mu dikumbula diende mu 56 B.B., Paulo wakajingulula ne: bena nkristo bavule ba ku bena Yuda ba mu Yeruzaleme, nansha muvuabu “balame ditabuja dia Mukalenge wetu Yezu Kristo,” batshivua ne “lukunukunu lua mikenji ya Mose.”c (Yakobo 2:1, NW; Bienzedi 21:20-25) Bena Yuda ba nunku bavua mua kuikala ne lutatu lua kuela meji ne: Mumpangano udi mua kuikala mu kasumbu kaludiki. Kadi, mu bikondo bietu ebi, kuvua dishintuluka dikuabu mu mushindu udi kasumbu aka kenjibue. Lelu’eu, nkenjibue mu ka-bujima buaku ne bena nkrito bela manyi ba mu bisamba bia bende, ne Yehowa mmubeneshe bikole butangidi buabu.​—Efeso 2:11-15.

8, 9. Mmalu kayi adi mamueneke mu Kasumbu Kaludiki mu bikondo bietu ebi?

8 Kumbukila ku divuija Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania nsangilu mumanyike mu mikenji mu 1884 too ne mu 1972, mulombodi wa Société uvua ne bukokeshi bunene mu bulongolodi bua Yehowa, pavua eku Kasumbu Kaludiki kalamakaja bikole pamue ne kasumbu ka baludiki ba Société. Mabenesha mapeta mu bidimu abi adi aleja ne: Yehowa uvua muitabe ndongoluelu au. Pankatshi pa 1972 ne 1975, bakalabaja Kasumbu Kaludiki too ne ku bantu 18. Malu avua enda afuanangana bikole menemene ne ndongoluelu wa mu siekele wa kumpala pakapeshabu kasumbu aka kalabaja bukokeshi butambe bunene, bamue benamu bikale baludiki ba Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania.

9 Kubangila mu 1975, bungi kampanda bua bantu aba 18 mbujikije lubilu luabu lua pa buloba. Bakatshimuna bulongolodi ebu ne ‘kusomba ne Yezu mu nkuasa wende wa bumfumu wa mu diulu.’ (Buakabuluibua 3:21, NW) Bua kabingila aka ne tukuabu kabidi, Kasumbu Kaludiki kadi mpindieu ne bantu dikumi, pa kuela ne umue uvua musakidila mu 1994. Ba bungi bakadi ne bidimu bivule. Kadi, bana betu aba bela manyi badi bapeta dikuatshisha dilenga mu dikumbaja dia majitu abu manene. Nkuepi kudibu bapetela dikuatshisha adi? Ditapa dîsu ku malu adi menzeke mu bikondo bietu ebi mu tshisamba tshia Nzambi didi diandamuna lukonko alu.

Dikuatshisha bua Izalele wa Nzambi

10. Mbanganyi badi badisange ne bela manyi mu mudimu wa Yehowa mu matuku aa a ku nshikidilu, ne mmunyi muvua bualu ebu budianjila kumanyisha?

10 Kale mu 1884, pabuipi ne bonso ba mu aba bavua badisangishe ne Izalele wa Nzambi bavua bena nkristo bela manyi. Kadi, ku kakese ku kakese, tshisumbu tshikuabu tshiakabanga kumueneka, ne mu 1935 bakasunguluja tshisumbu etshi bu “musumba munene” wa mu Buakabuluibua nshapita wa 7. Bikale ne ditekemena dia muoyo pa buloba, buobu aba badi tshimfuanyi tshia “bintu bidi pa buloba” bidi Yehowa ulongolola bua kusangisha pamue mu Kristo. (Efeso 1:10, NW) Badi tshimfuanyi tshia “mikoko mikuabo” ya mu mufuanu wa Yezu wa bisumbu bia mikoko. (Yone 10:16) Kubangila mu 1935, mikoko mikuabu mmikukile mu bulongolodi bua Yehowa. Mmilue ‘lukasa bu ditutu, bu nyunyu ya nkutshi idi ibuela pa masoso a nzubu wayi.’ (Yeshaya 60:8) Bua didiunda didi mu musumba munene ne dipueka didi mu kasumbu ka bela manyi, bu mudi bavule bajikija lubilu luabu lua pa buloba mu lufu, mikoko mikuabu mikumbane mmifike ku dilua ne mushinga wa bungi mu dikumbaja dia midimu ya Buena-nkristo. Mu mishindu kayi?

11. Mmasanka kayi a mudimu, avua mashikile diambedi pa bena nkristo bela manyi, adi mapeshibue mikoko mikuabu?

11 Dimanyisha miaba mivule ngikadilu milenga ya Yehowa ditu dikale misangu yonso dienzejibua dia pa buadi dia “ditunga dinsantu” dia Nzambi. Paulo wakakula bua dimanyisha adi bu mulambu wa mu ntempelo, ne kudi aba bavua mua kuikala “buakuidi bua bukalenge,” Yezu wakabapesha mudimu wa kuyisha ne kulongesha. (Ekesode 19:5, 6; 1 Petelo 2:4, 9, NW; Matayo 24:14; 28:19, 20; Ebelu 13:15, 16) Nansha nanku, nimero wa Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Tshimungu 1932 (Angl.), wakakankamija nangananga aba bavua baleja mu tshimfuanyi kudi Yonadaba bua kuenzabu mudimu eu. Bushuwa, bavule ba ku mikoko mikuabu eyi bavua benza nanku. Lelu’eu, pabuipi ne mudimu wonso wa diyisha udi wenjibua kudi mikoko mikuabu bu tshitupa tshiabu tshia mushinga tshia ‘dienzela [Nzambi] mudimu wa tshijila munya ne butuku mu ntempelo wende.’ (Buakabuluibua 7:15, NW) Mu mushindu wa muomumue, ku ntuadijilu wa muyuki wa bikondo bietu ebi wa tshisamba tshia Yehowa, bakulu ba mu bisumbu bavua bena nkristo bela manyi, bu “mitoto” mu tshianza tshia balume tshia Yezu Kristo. (Buakabuluibua 1:16, 20) Kadi nimero wa Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Lumungulu 1937 (Angl.) wakamanyisha ne: mikoko mikuabu mikumbane ivua mua kuikala basadidi ba bisumbu (batangidi baludiki). Nansha bu balume bela manyi bikaleku, bavua mua kutumika ne mikoko mikuabu bu bikala balume bela manyi aba kabayi mua kuambula bujitu ebu. Lelu’eu, pabuipi ne bakulu bonso ba mu bisumbu mba munkatshi mua mikoko mikuabu.

12. Mmalu kayi a mu Mifundu madianjila kuenzeka adi aleja ne: mikoko mikuabu mikumbane idi mua kupeta majitu manene a mu bulongolodi?

12 Mbibi bua kupesha mikoko mikuabu majitu manene a mushindu’eu anyi? Tòo, bidi bilonda malu akadianjila kuenzeka. Bamue bena kuitabuja benyi (benyi basombi) bavua pa miaba mibandile mu Izalele wa kale. (2 Samuele 23:37, 39; Yelemiya 38:7-9) Panyima pa dipatuka mu bupika bua bena Babilone, bakapesha ba-Netinime bakumbane (basadidi ba mu ntempelo bavua kabayi bena Izalele) masanka a mudimu wa mu ntempelo avua diambedi mikale anu bua bena Lewi. (Ezela 8:15-20; Nehemiya 7:60) Kabidi, Mozese, wakamonabu pamue ne Yezu mu tshikena-kumona tshia dikudimuka mpala, wakitaba mubelu mulenga mufila kudi Yitro muena Midiyana. Pashishe, wakalomba Hobabe, muana wa Yitro, bua kubalombola mu tshipela.​—Ekesode 18:5, 17-24; Nomba 10:29.

13. Mu dipesha mikoko mikuabu majitu ne budipuekeshi bonso, ntshilejilu kayi tshimpe tshidi bela manyi bikale bidikija?

13 Batangile ku ndekelu kua bidimu 40 mu tshipela, Mozese, umanya ne: kavua mua kubuela mu Buloba Bulaya, wakasambila bua Yehowa kupetesha mumupinganyi mukuabu. (Nomba 27:15-17) Yehowa wakamuambila bua kupesha Yoshua bukenji abu kumpala kua bantu bonso, ne ke tshiakenza Mozese, nansha mutshivuaye ne bukole bua mubidi ne kakalekela diakamue kusadila Izalele. (Dutelonome 3:28; 34:5-7, 9) Ne lungenyi lua budipuekeshi lua muomumue, bela manyi mbamane kuikala benda balabaja masanka manene a mudimu kudi balume bakumbane ba munkatshi mua mikoko mikuabu.

14. Mmilayi kayi idi ileja divula dia mudimu wa mikoko mikuabu mu bulongolodi?

14 Divula dia mudimu wa mikoko mikuabu mu bulongolodi didi kabidi tshitupa tshia mulayi. Zekâya wakadianjila kuamba ne: muena Peleshete uvua kayi muena Izalele uvua mua kuikala “bu sheik mu Yuda.” (Zekâya 9:6, 7, NW) Ba-sheik bavua bamfumu ba bisa, nenku Zekâya uvua wamba ne: muluishi wa kale wa Izalele uvua mua kuitaba ntendelelu mulelela ne kulua bu mfumu wa tshisa mu Buloba Bulaya. Pashishe, pavuaye umanyisha Izalele wa Nzambi, Yehowa wakamba ne: ‘Bantu ba mu bisamba bia bende nebimaneku, nebadishe bisumbu bia bimuna bienu, ba ku maloba a ba bende nebikale bendeshi benu ba lukasu ludibu badima nalu ne balengeji ba mionji yenu ya tumuma tua mvinyo. Kadi nuenu nenubikidibue ne: Bakuidi ba Yehowa.’ (Yeshaya 61:5, 6) “Bantu ba mu bisamba bia bende” ne “ba ku maloba a ba bende” mmikoko mikuabu. Buobu aba mbapeshibue majitu bua kumona mua kukumbaja mudimu muvule mutambe, bu mudi bashadile bela manyi bakulakaje bajikija lubilu luabu lua pa buloba ne baya bua kusadila mu ngumvuilu wa tshishiki bu “bakuidi ba Yehowa” ba mu diulu, banyunguluke nkuasa wa bumfumu wa bunême wa Yehowa bu “bakuatshi ba mudimu wa Nzambi wetu.”​—1 Kolinto 15:50-57; Buakabuluibua 4:4, 9-11; 5:9, 10.

‘Ba mu tshikondo badi balonda ku nyima’

15. Mu tshikondo etshi tshia ku nshikidilu, ntshisumbu kayi tshia bena nkristo tshidi tshifike ku “bununu,” ne ntshisumbu kayi tshidi tshimfuanyi tshia ‘ba mu tshikondo badi balonda ku nyima’?

15 Bashadile bela manyi batu bikale ne dijinga dikole dia kulongesha mikoko mikuabu bua kuambula majitu manene. Musambu 71:18 udi wamba ne: ‘Nzambi, kundekedi nansha, too ne ku bununu buanyi ne pangikala ne mvi; kundekedi too ne pangambila ba mu tshikondo tshialua bua tshianza tshiebe tshikole; ne pangambila badi bandonda ku nyima bua bukole buebe.’ Mu diela nseka pa mvese eu, Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Tshisua-munene 1948 (Angl.) tshiakaleja ne: tshisumbu tshia bena nkristo bela manyi tshikavua tshifike bushuwa ku bukulakaje. Tshiakatungunuka ne kuamba ne: diakalenga bela manyi “badi bindila mu butoke bua milayi ya Bible ne badi bamona tshipungu tshipiatshipia.” Nimero eu udi wakula nangananga bua nganyi? Tshibumba tshia Nsentedi tshiakamba ne: “Yezu wakakula bua bualu buabu bu ‘mikoko [yende] mikuabu.’” ‘Ba mu tshikondo badi balonda ku nyima’ mbantu bikala ne muoyo muinshi mua bulombodi bua buloba bupiabupia buludika kudi Bukalenge bua mu diulu.

16. Mmabenesha kayi adi aba ‘ba mu tshikondo badi balonda ku nyima’ bindile ne muoyo kuulukuulu?

16 Bible kêna wamba patoke dîba dikala bena nkristo bonso bela manyi mua kushiya bana babu aba ‘ba mu tshikondo etshi badi balonda ku nyima’ ne kuya bua kutumbishibua pamue ne Yezu Kristo. Kadi bela manyi aba mbashindike ne: tshikondo tshia muanda eu tshidi tshienda tshisemena pabuipi. Malu madianjila kuamba mu mulayi munene wa Yezu udi utangila ‘tshikondo tshia ku nshikidilu’ mmatuadije kumueneka katshia mu 1914, aleja ne: kabutu ka bulongolodi ebu kakadi pabuipi. (Danyele 12:4; Matayo 24:3-14; Mâko 13:4-20; Luka 21:7-24) Mu katupa kîpi emu, Yehowa neabanjije bulongolodi bupiabupia muikala ‘ba mu tshikondo badi balonda ku nyima’ mua ‘kupiana bukalenge [pa buloba] buakabalongoluelabu ku tshibangidilu tshia buloba.’ (Matayo 25:34) Badi ne disanka dia kuindila diasulula dia Mparadizu ne dipatuka dia miliyo ya bafue mu Hades. (Buakabuluibua 20:13) Bela manyi nebikalaku bua kuakidila bantu aba babiishibua anyi? Tutangila ku nyima mu 1925, Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Lumungulu (Angl.) tshiakamba ne: “Katuena mua kuamba bilondeshile majinga etu tshikala Nzambi mua kuenza anyi kayi mua kuenza. . . . [Kadi] tudi batangija ku nkomenu wa se: bena Ekleziya [bena nkristo bela manyi] nebatumbishibue kumpala kua dibiishibua dia bantu ba bunême ba kale [bantemu ba lulamatu ba kumpala kua Buena-nkristo].” Bia muomumue, dikokangana bua kumanya bikala bela manyi pabuipi bua kuakidila babiishibue, Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 1 Kabitende 1989 (Mfual.) tshiakamba ne: “Ebi kabiakuikala ne mushinga nansha.”d

17. Mmasanka kayi a mudimu a dikema ikala bela manyi, bu tshisumbu, mua kupeta pamue ne Mukalenge mujadika, Yezu Kristo?

17 Bulelela, katuena bamanye tshienzekela muena nkristo yonso muela manyi. Kadi dikala dia Mozese ne Eliya pamue ne Yezu mu tshikena-kumona tshia dikudimuka mpala didi dileja ne: tudi batekemene bua bena nkristo bela manyi kuikalabu ne Yezu paluaye mu butumbi bua “kufuta muntu yonso bu muakenzenzeye,” padiye ufila ne ukumbaja dilumbuluisha diende. Kabidi, tudi tuvuluka dilaya dia Yezu dia se: bena nkristo bela manyi badi ‘batshimuna’ nebikale nende mu ‘dikokesha matunga ne dikombo dia tshiamu’ ku Armagedone. Palua Yezu mu butumbi, nebashikame nende ‘balumbuluisha bisamba dikumi ne bibidi bia Izalele.’ Pamue ne Yezu, ‘nebadiate Satana muinshi mua makasa abu.’​—Matayo 16:27–17:9; 19:28; Buakabuluibua 2:26, 27; 16:14, 16; Lomo 16:20; Genese 3:15; Musambu 2:9; 2 Tesalonike 1:9, 10.

18. (a) Nsombelu udi mushindu kayi pa bidi bitangila ‘disangisha dia bintu bidi mu diulu pamue mu Kristo’? (b) Ntshinyi tshitudi mua kuamba bua ‘disangisha dia bintu bidi pa buloba pamue mu Kristo’?

18 Mu diumvuangana ne bulombodi buende bua malu, Yehowa udi wenda uya ku kakese ku kakese ‘ku disangisha tshiakabidi bintu bionso pamue mu Kristo.’ Bua bidi bitangila “bintu bidi mu diulu,” dilongolola diende nditangile ku dikumbana. Disangisha Yezu pamue ne bantu bonso 144 000 mu diulu bua “dibaka dia muana wa Mukoko” dikadi pabuipi. Bua nanku, bena nkristo bapie ba matuku a bungi ne ba munkatshi mua mikoko mikuabu, badi tshimfuanyi tshia “bintu bidi pa buloba,” mbapeshibue majitu manene bua kuambuluisha bana babu bela manyi. Mbikondo kayipu bidi bijula mioyo kuulu bitudi ebi! Ndisankapu kayi dia kumona dilongolola dia Yehowa dienda diya ditangile ku dikumbana diadi! (Efeso 1:9, 10, NW; 3:10-12; Buakabuluibua 14:1; 19:7, 9) Ne mmunyipu mudi mikoko mikuabu isanka bua kukuatshisha bana babu bela manyi eku bisumbu ebi bionso bibidi bikale bisadila pamue bu “tshisumbu tshimue” muinshi mua “mulami umue” mu dikokela Mukalenge, Yezu Kristo, ne ku butumbi bua Yehowa Nzambi, Mfumu Mukulu wa bionso!​—Yone 10:16; Filipoi 2:9-11.

[Mêyi adi kuinshi]

a Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 1 Kasuabanga 1981, mabeji 16-20, 21-26 (Mfual.).

b Tshilejilu, kubangila mu 1914, “Foto-Drama wa Bufuki”​—dileja dia bitupa binayi bia bindidimbi bikuata ne mêyi—​wakalejibua kudi babandidi mu nzubu ya manaya ya ku Mputu ne ku Amerike miûle tente.

c Bua tubingila tukuabu tudi tuleja bua tshinyi bamue bena nkristo bena Yuda bavua ne lukunukunu lua Mikenji, tangila mukanda wa Étude perspicace des Écritures, Volime 2, mabeji 1165-1166, mupatula kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.

d Tangila Tshibumba tshia Nsentedi, 15 Tshimungu 1990, mabeji 30-31; 15 Tshisua-munene 1990, dibeji dia 30 (Mfual.).

Udi mua kumvuija anyi?

◻ Mmunyi muvua bulongolodi bua Yehowa bulubuluke mu siekele wa kumpala?

◻ Mmunyi mudi Kasumbu Kaludiki kalubuluke mu muyuki wa Bantemu ba Yehowa wa mu bikondo bietu ebi?

◻ Mmifundu kayi idi yanyisha difila bukokeshi kudi mikoko mikuabu mu bulongolodi bua Yehowa?

◻ Mmunyi mudi “bintu bidi mu diulu” ne “bintu bidi pa buloba” bisangishibue pamue mu Kristo?

[Tshimfuanyi mu dibeji 16]

Nansha pavua benamu ba kumpala kabatshiyi kabidi mu Yeruzaleme, kasumbu kaludiki kakatungunuka ne kutumikamu

[Bimfuanyi mu dibeji 18]

Bena nkristo bela manyi bapie badi bikale dibenesha bua tshisamba tshia Yehowa

C. T. Russell: 1884-1916

J. F. Rutherford: 1917-42

N. H. Knorr: 1942-77

F. W. Franz: 1977-92

M. G. Henschel: 1992-

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu