Muoyo wetu—Mbua mpindieu anyi mbua matuku atshilualua a tshiendelele?
“Tuakasungidibua mu ditekemena.”—LOMO 8:24.
1. Ntshinyi tshivua bena Épicure balongesha, ne mmunyi muvua nkindi ya mushindu eu ne buenzeji kudi bamue bena nkristo?
MUPOSTOLO Paulo wakafundila bena nkristo bavua basombele mu Kolinto ne: “Munyi mudi bamue ba munkatshi muenu bamba ne, Kakuena dibika dia bafue?” (1 Kolinto 15:12) Mbimueneke se: nkindi mituadi ya lufu ya muena meji wa bena Greke Épicure ikavua mimane kubuela munkatshi mua bena nkristo ba mu siekele wa kumpala. Ke Paulo kukoka ntema ku dilongesha edi dia bena Épicure: “Tudie bietu, tunue bietu, bualu bua makelela tufuafua.” (1 Kolinto 15:32) Bapetula ditekemena dionso dia muoyo kunyima kua lufu, balondi ba muena nkindi eu bavua bitabuja ne: dikuatshisha dimuepele anyi dinene dia mu nsombelu divua anu masanka a ku mubidi. (Bienzedi 17:18, 32) Nkindi ya bena Épicure ivua ya budinangi, mibiamibi, ne ndekelu wa bionso minyangi.
2. (a) Bua tshinyi bivua bia njiwu ya bungi bua kuvila dibiishibua? (b) Mmunyi muakakolesha Paulo ditabuja dia bena nkristo ba mu Kolinto?
2 Kuvila dibiishibua eku kuvua ne makuabu malu mondoke. Paulo wakelangana meji ne: ‘Bikalaku kakuyi dibika dia bafue, Kristo kêna muanji kubishibua kabidi; ne bikala Kristo kayi muanji kubishibua ku bafue, nunku kuamba kuetu kua dîyi dia Nzambi kudi patupu, ne ditabuja dietu didi patupu kabidi. . . . Bituikala batekemene Kristo anu mu muoyo eu nkayawu, tudi tutamba bantu bonso kukengela luse.’ (1 Kolinto 15:13-19) Eyowa, bu kakuyi ditekemena dia matuku atshilualua a tshiendelele, Buena-nkristo buvua kuikala ‘patupu.’ Buvua kuikala kabuyi ne tshipatshila. Nenku, kabiena bikemesha muvuabi se: ku buenzeji bua ngelelu wa meji eu wa bampangano, tshisumbu tshia mu Kolinto tshikavua tshilue buloba bua bufuke bua bilumbu. (1 Kolinto 1:11; 5:1; 6:1; 11:20-22) Pa nanku, Paulo wakajinga bua kukolesha ditabuja diabu mu dibiishibua. Mu ditumika ne meji makole, mvese ya mu Mifundu ne bimfuanyi, kakuyi dishiya mpata nansha mikese, wakajadika ne: ditekemena dia dibiishibua kadivua bualu bufuikakaja kadi mbualu bulelela budi ne bua kukumbana. Mushindamenapu, wakabela bena kuitabuja nende se: “Vuayi bashindame, kanuyi kutenkakaja, pa kuikala misangu yonso ne bivule bia kuenza mu mudimu wa Mukalenge, bamanye se: mudimu wenu mukole kawena patupu bua bidi bitangila Mukalenge.”—1 Kolinto 15:20-58, NW.
“Ikalayi batabale”
3, 4. (a) Bilondeshile Petelo, mmuenenu kayi wa njiwu uvua mua kutshimuna bamue mu matuku a ku nshikidilu? (b) Ntshinyi tshitudi ne bua kuikala tudivuluija?
3 Lelu’eu, bavule badi ne mmuenenu wa dibipisha malu, wa dikala ne muoyo anu bua mpindieu. (Efeso 2:2) Bidi anu bu muakadianjila kuamba mupostolo Petelo. Wakakula bua “baseki ne tuseku tuabu . . . bamba ne: ‘Dikalaku diende edi dilaya didi kuepi? Bualu, katshia ku dituku diakalala bankambua betu mu lufu, malu onso adi atungunuka anu bu ku tshibangidilu tshia bufuki.’” (2 Petelo 3:3, 4, NW) Bu batendeledi balelela bamate mu mmuenenu wa nunku, bavua mua kulua ‘batuke ne kabayi mamuma.’ (2 Petelo 1:8) Diakalenga, kabiena nanku bua tshi-bungi tshia bantu ba Nzambi lelu’eu.
4 Ki mbibi bua kujinga kumanya dilua dia nshikidilu wa ndongoluelu eu mubi. Vuluka dijinga kumanya diakaleja bapostolo bine ba Yezu: ‘Mukalenge, wewe neupingajile Izalele bukalenge katataka anyi?’ Yezu wakandamuna ne: ‘Kumanya kua bikondo ne bidimu biakasungula Tatu mu bukokeshi buende ki mbualu buenu.’ (Bienzedi 1:6, 7) Mêyi au avua ne mukenji wa nshindamenu ukavuaye mufile pa Mukuna wa Olive: ‘Kanuena bamanye dituku dialua Mukalenge wenu. . . . Muana wa muntu nealue pa dîba dinudi kanuyi belangane meji.’ (Matayo 24:42, 44) Tudi ne bua kuikala tudivuluija mubelu au! Bamue badi mua kutetshibua ne mmuenenu wa se: ‘Ndiku anu mua kuanji kutekesha ne kutangila malu ne mêsu.’ Nditupakana kayipu! Tangila Yakobo ne Yone, “Bana ba mukungulu wa [m]vula.”—Mâko 3:17.
5, 6. Mmalongesha kayi atudi mua kupatuila ku bilejilu bia Yakobo ne Yone?
5 Tudi bamanye se: Yakobo uvua mupostolo wa lukunukunu lupite. (Luka 9:51-55) Diakamue pakajadikabu tshisumbu tshia Buena-nkristo, uvua ne bua kuikalamu ne mudimu munene. Kadi pavua Yakobo mutshikale nsonga, Herode Agrippa I wakamushipa. (Bienzedi 12:1-3) Tudiku tuela meji ne: pa kumona muoyo wende utua ku ndekelu mu tshintuluntulu, Yakobo wakabungama bua muvuaye mutambe kuikala ne lukunukunu, mudifile mu mudimu wende anyi? Nansha kakese! Bushuwa uvua ne disanka bua muvuaye mupitshishe bidimu bitambe buimpe bia matuku a muoyo wende mîpi mu mudimu wa Yehowa. Mpindieu, nansha umue wa kutudi ki mmumanye bikala muoyo wetu mua kutua ku ndekelu mu tshintuluntulu. (Muambi 9:11; fuanyikija ne Luka 12:20, 21.) Nenku mbimueneke patoke bia meji bua kulama lukunukunu luetu lukole ne kushala bazanzamuke mu disadila Yehowa. Mushindu’au, netulame dîna dietu dimpe kudiye ne kutungunuka ne kuikala ne muoyo bavuluke matuku etu atshilualua a tshiendelele.—Muambi 7:1.
6 Kudi dilongesha disuikakaja ku bualu budi butangila mupostolo Yone, uvuapu pakabela Yezu bikole ne: “Ikalayi batabale.” (Matewuse 25:13, MMM; Mâko 13:37; Luka 21:34-36) Yone wakalama bualu abu, usadila ne musangelu wonso munkatshi mua makumi a bidimu. Bushuwa, mbimueneke se: wakashala ne muoyo matuku a bungi kupita bapostolo bakuabu bonso. Pakavua Yone mukulakaje bikole, muikale ne mushindu wa kutapa dîsu pa nyima ku makumi a bidimu bia mudimu wa lulamatu, wakaumonaku bu ditupakana, bu nsombelu mupambuke ne kayi mutshintshija anyi? Tòo, ki mmuomu to! Ne muoyo mujima, utshivua anu mutangile ku matuku atshivua alua. Pakamba Yezu mubiishibue ne: “Eyowa, ndi ndua ne lukasa luonso,” diakamue Yone wakandamuna ne: “Amen! Vuaku, Mukalenge Yezu.” (Buakabuluibua 22:20, NW) Bushuwa Yone kavua ne muoyo anu bua mpindieu, muikale ujinga bikole ‘nsombelu muimpe’ mupuekele ne wa bupole. Uvua mupangadije bua kutungunuka ne disadila ne muoyo wende wonso ne bukole buende, dîba kayi dionso divua Mukalenge ne bua kulua. Bidi munyi buetu tuetu?
Bishimikidi bua kuitabuja muoyo wa kashidi
7. (a) Mmunyi muvua ditekemena dia muoyo wa tshiendelele ‘dilaya diambedi bikondo bia tshiendelele kabiyi bianji kuikalaku’? (b) Mmunyi muvua Yezu mukenkeshe butoke pa ditekemena dia muoyo wa tshiendelele?
7 Ikala mujadike ne: ditekemena dia muoyo wa kashidi ki ntshilota anyi bualu bufuikakaja kudi muntu nansha. Bu mudi Tito 1:2 wamba, bulamate buetu kudi Nzambi mbuashila pa ‘ditekemena dia muoyo wa tshiendelele, udi Nzambi, udi kayi mua kudinga, mulaye diambedi bikondo bia tshiendelele kabiyi bianji kuikalaku.’ Dilongolola dia Nzambi dia ku ntuadijilu divua se: bantu bonso bena butumike bikale ne muoyo wa kashidi. (Genese 1:28) Bualu nansha bumue, nansha mene buntomboji bua Adama ne Eva, kabuena mua kupumbisha dilongolola edi. Bu mudibi bifunda mu Genese 3:15 (NW), musangu umue Nzambi wakalaya “dimiinu” divua ne bua kujikija bubi buonso budi bukuate bukua-bantu. Pakafika “dimiinu” peshi Masiya, Yezu, wakavuija ditekemena dia muoyo wa tshiendelele dimue dia ku malongesha ende a nshindamenu. (Yone 3:16; 6:47, 51; 10:28; 17:3) Pa kufila muoyo wende mupuangane bu tshia-bupikudi, Kristo wakapeta bunême buakanyine bua kupesha bukua-bantu muoyo wa kashidi. (Matayo 20:28) Bamue ba ku bayidi bende, buonso buabu bantu 144 000, nebikale ne muoyo wa kashidi mu diulu. (Buakabuluibua 14:1-4) Nenku bamue bantu bavua bena lufu kale, “nebavuale muoyo ukena kufua”!—1 Kolinto 15:53, NW.
8. (a) “Muoyo ukena kufua” ntshinyi, ne bua tshinyi Yehowa udi uupesha bantu 144 000? (b) Nditekemena kayi divua Yezu mufile bua “mikoko mikuabo”?
8 “Muoyo ukena kufua” udi umvuija bivule kupita amu dibenga kufua patupu. Udi umvuija “bukole bua muoyo udi kaw[uy]i ujimina.” (Ebelu 7:16; fuanyikija ne Buakabuluibua 20:6.) Kadi, ntshinyi tshidi Nzambi ukumbaja mu difila dipa dia pa buadi dia nunku? Vuluka dibanda dia Satana dia se: nansha tshimue tshia ku bifukibua bia Nzambi katshiena mua kuikala tshia kueyemena. (Yobo 1:9-11; 2:4, 5) Mu dipesha bantu 144 000 muoyo ukena kufua, Nzambi udi uleja dieyemena diende dijima mu tshisumbu etshi tshidi tshiandamune mu mushindu wa pa buawu ku dibanda dia Satana. Kadi bidi munyi bua bantu bakuabu bonso badi bashala? Yezu wakambila bantu ba kumpala ba mu “kasumbu kakese” aka ka bapianyi ba Bukalenge ne: bavua ne bua ‘kushikama mu nkuasa ya butumbi, balumbuluisha bisamba dikumi ne bibidi bia Izalele.’ (Lukase 12:32, MMM; 22:30) Ebi bidi biumvuija ne: bakuabu nebapete muoyo wa kashidi pa buloba, bu bakokedi ba Bukalenge buende. Nansha mudibu kabayi bapesha “mikoko mikuabo” eyi muoyo ukena kufua, idi ipeta “muoyo wa tshiendelele.” (Yone 10:16; Matayo 25:46) Nenku, muoyo wa tshiendelele nditekemena dia bena nkristo bonso. Ki mbualu bufuikakaja, kadi ntshintu tshilaya mu bunême buonso kudi “Nzambi, udi ka[y]i mua kudinga,” ne tshifutshila mashi a mushinga mukole a Yezu.—Tito 1:2.
Mmu matuku atshilualua atshidi kule anyi?
9, 10. Mmalu kayi adi aleja patoke ne: tukadi pabuipi ne nshikidilu?
9 Mupostolo Paulo wakadianjila kuamba ne: “matuku makole” avua ne bua kuleja kakuyi mpata ne: tukavua bafike mu “matuku a nshikidilu.” Bu mudi nsangilu wa bantu udi mutunyunguluke udina mu nsombelu wa dipanga dinanga, lukuka, didisankisha, ne dipanga dinemeka Nzambi, katuenaku tujingulula ne: dituku dia Yehowa bua kukumbaja malumbuluisha ende pa ndongoluelu eu mubi wa buloba bujima didi dienda disemena lukasa anyi? Bu mudi tshinyangu ne lukinu bivula, katuenaku tumona muaba wonso utudi dikumbana dia mêyi makuabu aa a Paulo: “Benji ba bibi ne bena didinga, nebatungunuke ne dienza dia bibi bipite,” anyi? (2 Timoteyi 3:1-5, 13, MMM) Ne mmuenenu wa dilengeja malu, bamue badi mua kuela lubila ne: “Tudi ne ditalala, katu[y]i ne bualu,” kadi matekemena onso a ditalala neajimine, bualu ‘dibutuka dia tshintuluntulu dilualua kudibu, bu mudi kanyinganyinga kalua kudi mukaji udi ne difu; ne buobu kabena bapanduka nansha kakese.’ Ki mbatushiye mu mîdima pa bidi bitangila diumvuija dia bikondo bietu ebi. Nenku, ‘tutabale, tuikale ne meji mapole.’—1 Tesalonike 5:1-6.
10 Kabidi, Bible udi uleja ne: matuku a ku nshikidilu adi “lupolo luîpi lua tshikondo.” (Buakabuluibua 12:12, NW; fuanyikija ne 17:10.) Mbimueneke se: tshitupa tshinene tshia “lupolo luîpi” alu tshikadi tshipite. Tshilejilu, ne bujalame buonso, mulayi wa Danyele udi umvuija dikokangana pankatshi pa ‘mukalenge wa ku Nord’ ne ‘mukalenge wa ku Sud’ didi ditungunuke too ne mu siekele eu. (Danyele 11:5, 6) Tshionso tshidi tshishale bua kukumbaja ndibunda dia ndekelu dia ‘mukalenge wa ku Nord,’ diumvuija mu Danyele 11:44, 45.—Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Kashipu 1987 (Mfual.), ne tshia dia 1 Kasuabanga 1993, bua dikonkonona dia mulayi eu.
11. (a) Mmu bualabale kayi mudi Matayo 24:14 mukumbane? (b) Ntshinyi tshidi mêyi a Yezu mafunda mu Matayo 10:23 aleja?
11 Kudi kabidi mêyi akadianjila Yezu kuamba a se: “lumu luimpe elu lua bukalenge neluyishibue pa buloba buonso buasa bu bumanyishi kudi matunga onso; ne pashishe nshikidilu nealue.” (Matayo 24:14, NW) Lelu’eu, Bantemu ba Yehowa badi bakumbaja mudimu wabu mu matunga 233, mu bisumbu bia bidiila, ne mu teritware mivule. Bushuwa, teritware kayiyi mianji kulenga itshidiku, ne pamu’apa mu tshikondo tshijadika kudi Yehowa, nemunzuluke tshiibi tshia mudimu. (1 Kolinto 16:9) Nansha nanku, mêyi a Yezu mafunda mu Matayo 10:23 (MMM) adi elesha meji: “Muana wa muntu neafike kanuyi banji kupitshila mu bimenga bia Israele bionso, babijikije.” Bushuwa, nansha mutuikala ne bua kumanyisha lumu luimpe pa buloba bujima, katuakulenga bitupa bia buloba bionso nkong ne mukenji wa Bukalenge kumpala kua Yezu ‘kufikaye’ bu Mukumbaji wa malumbuluisha.
12. (a) ‘Ndituibua tshitampi’ kayi didibu bakuila mu Buakabuluibua 7:3? (b) Dikepela dia bungi bua bela manyi pa buloba didi ne diumvuija kayi?
12 Tangila mêyi adi mu Buakabuluibua 7:1, 3 (NW), adi amba ne: “mpepele inayi” ya kabutu mmikuate bikole “too ne patuikala batue bapika ba Nzambi wetu tshitampi pa mpala yabu.” Ebi kabiena bitangila dituibua tshitampi dia kumpala, didi dienzeka padi aba ba ku bantu 144 000 bapeta dibikila dia mu diulu. (Efeso 1:13) Bidi bitangila dituibua tshitampi dia ndekelu, padibu babasunguluja bua kashidi bu “bapika ba Nzambi wetu” batetshibue ne bena lulamatu. Bungi bua bana balelela bela manyi ba Nzambi batshidi ne muoyo pa buloba mbukepele bikole. Kabidi, Bible udi wamba patoke ne: tshitupa tshia kumpala tshia dikenga dinene ‘netshipidijibue’ “anu bua basungula.” (Matayo 24:21, 22, NW) Bavule ba ku aba badi bamba mudibu ba ku bela manyi bakadi bakulakaje bikole. Nenku kabidi, ebi kabienaku bileja ne: nshikidilu udi pabuipi menemene anyi?
Mutentekedi wa lulamatu
13, 14. Mbujitu kayi budi nabu kasumbu ka mutentekedi?
13 Mu dindila, bidi bimpe bua tuetu kulonda buludiki bufila kudi ‘mupika wa lulamatu.’ (Matayo 24:45, NW) Munkatshi mua bidimu bipite pa lukama, “mupika” wa mu tshikondo tshietu etshi mmuambuluishe ne lulamatu luonso bu “mutentekedi.” (Yehezekele 3:17-21, NW) Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1 Tshisanga 1984 (Mfual.), tshiakumvuija ne: “Mutentekedi eu udi utangila mudi malu enzeka pa buloba mu dikumbaja dia milayi ya mu Bible, ufila didimuija bua ‘dikenga dinene ditu kadiyi dianji kuenzeka katshia ku ntuadijilu wa bukua-bantu’ dikadi pabuipi, ne umanyisha ‘ngumu mimpe ya tshintu tshitambe bulenga.’”—Matayo 24:21, NW; Yeshaya 52:7, NW.
14 Vuluka ne: Mudimu wa mutentekedi ng’wa kuamba “malu adiye umona.” (Yeshaya 21:6-8) Mu bikondo bifundilebu Bible, mutentekedi uvua wela dîyi bua kudimuija nansha pavua njiwu ivua mua kulua mitshikale kule menemene kayiyi kusunguluja patoke. (2 Bakelenge 9:17, 18) Tshikondo atshi, bushuwa madimuija a patupu avua enzeka. Kadi mutentekedi muimpe kavua udikanda bua kuakula bua buôwa anyi bua bundu. Bikala nzubu webe mukuate kapia, mmunyi muudi mua kudiumvua bikala bajimi ba tupia bapange kulua bualu bavua bele meji ne: bivua mua kuikala didimuija dia patupu? Tòo, tudi bindile bua bantu ba nunku kuandamunabu ne lukasa luonso ku tshimanyinu tshionso tshia njiwu! Bia muomumue, kasumbu ka mutentekedi nkele lubila pakamueneka nsombelu mikumbanyine kuenza nanku.
15, 16. (a) Bua tshinyi kudi makajilula mu ngumvuilu wetu wa milayi? (b) Ntshinyi tshitudi mua kulongela ku basadidi ba lulamatu ba Nzambi bavua ne ngumvuilu wa ntupakanyi wa imue milayi?
15 Kadi, bu mudi malu enda enzeka, ngumvuilu wetu wa milayi mmulue kutoka bikole. Malu a kale adi aleja ne: mu mpukapuka, anyi kabitu bianji kuenzeka bua bantu kujingululabu tshishiki milayi ya Nzambi kumpala kua dikumbana diayi. Ne dijadika dionso, Nzambi wakambila Abrama bule bua tshikondo tshivua dimiinu diende ne bua kuikala bu “bendakanyi mu buloba budi kabuyi buabo,” mbuena kuamba ne: bidimu 400. (Genese 15:13) Kadi, dîba kadiyi dianji kuakana, Mozese wakadifila nkayende bu musungidi.—Bienzedi 7:23-30.
16 Tangila kabidi milayi idi yakula bua Masiya. Mu ditangila tshianyima, mbimueneke patoke menemene se: bakavua badianjile kuamba bua lufu lua Masiya ne dibiishibua diende. (Yeshaya 53:8-10) Pabi, bayidi bine ba Yezu bakapanga kujingulula bualu ebu. (Matayo 16:21-23) Kabakumvua ne: Danyele 7:13, 14 uvua ne bua kukumbana mu tshikondo tshia pa·rou·siʹa, peshi “dikalaku” dia Kristo ditshivua dilua. (Matayo 24:3, NW) Nenku bavua ne ditupakana dia bidimu bitue ku 2 000 mu mbadilu wabu pakakonkabu Yezu ne: ‘Mukalenge, wewe neupingajile Izalele bukalenge katataka anyi?’ (Bienzedi 1:6) Nansha panyima pa tshisumbu tshia Buena-nkristo tshimane kujalama bimpe, ngenyi ya ntupakanyi ne matekemena a patupu biakatungunuka ne kumueneka. (2 Tesalonike 2:1, 2) Nansha muvua ku misangu bamue bikale ne mmuenenu ya ntupakanyi, kakuyi mpata Yehowa wakabenesha mudimu wa bena kuitabuja abu ba mu siekele wa kumpala!
17. Mmuenenu kayi utudi ne bua kuikala nende bua makajilula a ngumvuilu wetu wa Mifundu?
17 Kasumbu ka mutentekedi wa lelu kavua paku bia muomumue ne bua kutokesha mmuenenu yaku ku musangu ne ku musangu. Nansha nanku, kudiku muntu udi mua kuela mpata ne: Yehowa ki mmubeneshe ‘mupika wa lulamatu’ anyi? Kabidi, pa kutangila mudi malu, mavule a ku makajilula adi menzeke kaenaku amueneka makese anyi? Ngumvuilu wetu wa nshindamenu wa Bible ki mmushintuluke. Dishindika dietu dia se: tudi mu matuku a ku nshikidilu ndikole kupita katshia kuonso eku!
Tuikalayi ne muoyo bua matuku atshilualua a tshiendelele
18. Bua tshinyi tudi ne bua kuepuka dikala ne muoyo anu bua mpindieu?
18 Bena bulongolodi ebu badi mua kuamba ne: “Tudie bietu, tunue bietu, bualu bua makelela tufuafua,” kadi eu kêna ne bua kuikala mmuenenu wetu nansha. Bua tshinyi kuditatshisha patupu bua masanka audi mua kupeta mu muoyo wa mpindieu, pebe ne mushindu wa kutumika bua matuku atshilualua a tshiendelele? Ditekemena adi, nansha bikaladi dia muoyo ukena ufua mu diulu anyi dia muoyo wa kashidi pa buloba, ki ntshilota, peshi bualu bufuikakaja nansha. Mbualu bulelela bulaya kudi Nzambi “udi ka[y]i mua kudinga.” (Tito 1:2) Tshijadiki tshinene tshidiku ntshia se: dikumbana dia ditekemena dietu dikadi pabuipi! “Diba didi dienda dipidila.”—1 Bena Korente 7:29, Mukenji Mulenga.
19, 20. (a) Mmunyi mudi Yehowa wangata amue malu atudi badibudishe bua Bukalenge? (b) Bua tshinyi tudi ne bua kuikala ne muoyo balame mu lungenyi matuku a tshiendelele?
19 Bushuwa, ndongoluelu eu mmumane kunenga mutantshi mule kupita muvua bantu bavule bele meji. Bamue badi mpindieu mua kumvua se: bu buobu bamanye bualu ebu kumpala, kabavua mua kuikala badibudishe amue malu. Kadi muntu nansha umue kêna ne bua kunyingalala bua mudiye muenze nunku. Ndekelu wa bionso, didibudisha amue malu didi tshitupa tshia nshindamenu tshia dikala muena nkristo. Bena nkristo ‘badi badibenga.’ (Matewuse 16:24, MMM) Katuenaku ne bua kumvua ne: madikolela etu bua kusankisha Nzambi ng’a patupu. Yezu wakalaya ne: ‘Muntu yonso wakashiya nzubu wende, anyi bana babu balume, anyi bana babu bakaji, anyi mamuende, anyi tatuende, anyi bana bende, anyi madimi ende, bua bualu buanyi ne bua lumu luimpe, katataka yeye neapete bintu misangu lukama . . . palua tshikondo tshikuabu, neapete muoyo wa tshiendelele.’ (Mâko 10:29, 30) Kutuadija ku mpindieu, mmushinga kayi wikala nawu mudimu webe, nzubu webe, anyi konte webe ku banke kunyima kua bidimu tshinunu? Pabi, malu audi mudibudishe bua Yehowa neikale ne mushinga wa bungi bidimu muliyo mujima kutuadija ku mpindieu—muliyare mujima wa bidimu kutuadija ku mpindieu! ‘Bualu bua Nzambi kêna upanga buakane bua kupueye muoyo wa mudimu wenu.’—Ebelu 6:10.
20 Pa nanku, tuikalayi ne muoyo balame mu lungenyi matuku a tshiendelele, batangile ki nku ‘bintu bidi bimueneka ku mêsu, kadi batangile ku bintu bidi kabiyi bimueneka ku mêsu; bualu bua bintu bidi bimueneka ku mêsu bidi bia tshitupa tshîpi, kadi bintu bidi kabiyi bimueneka ku mêsu bidi bia tshiendelele.’ (2 Kolinto 4:18) Muprofete Habakuka wakafunda ne: ‘Tshikena-kumona etshi ntshia tshikondo tshiakapangadijabu bua kumuenekatshi, tshidi tshienda lukasa ku tshikondo tshiatshi, katshiena tshidinga, biajangulukatshi, utshindile; bualu bua netshimueneke bulelela, katshiena tshipanga kulua.’ (Habakuka 2:3) Mmunyi mudi ‘dindila’ dia nshikidilu dikale ne buenzeji pa mushindu utudi tukumbaja majitu etu nkayetu ne a mu dîku? Tshiena-bualu tshietu tshidi tshilonda netshiakuile pa malu aa.
Malu a kuambulula
◻ Mmunyi mudi bamue balengibue lelu’eu kudi tshidi tshimueneka bu dijanguluka dia nshikidilu wa ndongoluelu eu wa malu?
◻ Ntshinyi tshidi nshindamenu wa ditekemena dietu dia muoyo wa kashidi?
◻ Mmunyi mutudi ne bua kuangata amue malu atudi badibudishe bua bipatshila bia Bukalenge?
[Tshimfuanyi mu dibeji 15]
Mudimu wa diyisha wa buloba bujima udi ne bua kujika kumpala kua nshikidilu kuluaye