Buobumue bua buloba bujima—Nebulue munyi?
BIFUANANGANE ne nzubu musasuluke munyangakaja bibi kudi bafutshidi bena tshinyangu, ndongoluelu wa mpindieu wa malu mmuakanyine anu tshintu tshimuepele—dimupula ne dipingaja mukuabu. Eu ki mmuenenu patupu wa bantu badi basue kumanyisha kabutu. Bilondeshile Bible, ke mmuenenu umuepele wa bushuwa. Bua tshinyi?
Bishimikidi bia bulongame bua bulongolodi bua mpindieu mbipange bukubi. Nzubu mujima mmudia mutubulula masoso kudi musuasua. Makunji a biamu mmakuata dimoma. Bimanu bidi bilama nzubu mbitekete. Musaka wende udi ubasama. Milonda ya mâyi mmitubuke. Nshinga ya nzembu mmitapike pambidi ne mmilue ya njiwu. Badi mu nzubu badi baluangana mvita idi kayiyi ikoseka ne banyanga nzubu mujima bua muoyo mubi. Nzubu mujima ne nyunguluilu yende mmupile tuishi ne udi ne njiwu ya lufu peshi mifuane kutatshishangana.
“Badi bajila maja ku mibangubangu ya lukita”
Bua bimvundu bia munanunanu bia malu a tshididi, lukuka, dibundangana, ne nkuna miele miji ya tshisa ne tshisamba, “bukua-bantu buonso budi,” anu bu muakabiamba Gwynne Dyer, “bujila maja ku mibangubangu ya lukita.” Pa buloba bujima, tusumbu tukese tua bantu bakange muoyo—tusumbu tudi ne buenzeji kudi mbulamatadi, bakebi ba budikadidi, bivi babundi ba bibawu, batshingishanganyi bena tshikisu ba mu bukua-matunga, ne bakuabu—badi bakeba kukumbaja mapangadika abu mabi ne mbamueneke bikale ne bukokeshi bua kujimija njila yonso idiku ya ditalala pa buloba bilondeshile disua diabu. Biamuomumue ne bafutshidi bena tshimvundu, badi mua kukebela muntu mukuabu yonso nsombelu wa dikenga.
Kadi, bilondeshile bedi ba nseka bavule, tusumbu tua bantu badi babenga mmuenenu ya bakuabu peshi bantu badi kabayi basue dibalombola katuena nkayatu mu dipumbisha buobumue bua buloba bujima nansha. Mbulamatadi muine wa ditunga ke tshipumbishi tshitambe bunene. S. B. Payne, Junior, mufundi wa malu a mvita udi wamba ne: matunga madikadile adi mu “nsombelu wa tshimvundu pa buloba bujima.” Adi enza tshionso tshidi ne dikuatshisha ku bipatshila biawu bia mushinga bia munda mua ditunga, mikale ne ditabalela dikese anyi kaayi nadi bua makuabu. Bu tshipeta, mu bule bua malu a kale “muntu udi ukokesha muntu anu bua kumukengesha.”—Muambi 8:9, NW.
Bushuwa, imue mbulamatadi ya matunga mmifike mu bualabale kampanda ku diluisha kansungasunga ne dikengeshangana munda mua teritware yayi ne mu matunga makuabu kabidi. Yakajadika mu binga bikondo ndambu wa buobumue bua buloba bujima. Kadi nansha padi amue matunga adisangisha bua kuluisha ditunga didi dibundangane, misangu mivule meji atuku a se: matunga mmenze malu bua kulubuluja bipatshila biawu pamutu pa kushindamena pa dinanga dia bushuwa dia makuabu. Bulelela budi ne: makalenge a bantu kaena mua kujikija bua mutantshi mule ne mu mushindu mualabale dipanga buobumue bua buloba bujima nansha. Gwynne Dyer udi uleja ne: “Lungenyi lua se: matunga onso a pa buloba bujima neadisangishe bua kukandika peshi kunyoka dibundangana dienza kudi ditunga kampanda didi ne budikadidi bua lungenyi nduimpe mu nshindamenu walu, kadi nnganyi udibu bangata bu mubundianganyi, ne nnganyi udi ufuta mfranga ne ufila bantu badibu mua kuikala bakengedibua bua kukandika ditunga dibundianganyi?”
Bushuwa, dibundangana dia matunga didi mua kuenzeka anu padi bena muabu ba mine matunga au kabayi baluisha dine dibundangana adi. Malu a kale adi aleja misangu ne misangu se: ki ng’anu mu amue “matunga adi ne budikadidi bua lungenyi” mudi bena muabu batue balombodi babu balenga peshi babi nyama ku mikolo. Bushuwa, tshitupa tshinene tshia bena pa buloba ntshienze bualu ebu. Anu bu muakabileja tshikandakanda tshia Time, mbalonde “mashimi, dilabidilangana ne kampanye” ka balombodi ba malu a tshididi ne a Nzambi bu bantu basuika tshilamba kuisu.
Buena ditunga mbujudishe majinga a bantu bavua mua kuikala bena butshintshikidi ne bena luse ne mbubafikishe ku dienzela balume, bakaji ne bana ba mu ditunga dikuabu malu mabi a tshinyangu. Tshilejilu, padiye utela Mvita ya Kumpala ya Buloba bujima, J. M. Roberts, mushikuluji wa malu a kale udi wamba ne: “Umue wa ku mmuenenu idi ibengangane ya 1914 ng’wa se: mu ditunga dionso bantu bapite bungi, ba mu bisumbu bionso, mitabuja ne ndelanganyi yonso, badi bamueneka mu mushindu udi ukemesha bua se: bakaya mu mvita ku budisuile ne disanka dionso.” Bantu mbapete dilongesha diabu katshia pine apu anyi? Tòo! Nyama eu wa “buena ditunga bufofomijanganyi bua mêsu,” bu muakamubikila kamona-kamba Rod Usher, udi utungunuka ne kunyangakaja mpunga yonso udiku bua buobumue bua buloba bujima.
Makole a pa mpenga adi enza mudimu
Kadi, kudi tshipumbishi tshinene ku buobumue bua buloba bujima. Bible udi usokolola ne: makole a pa mpenga adi enza mudimu. Makole aa mmamanyike bu Satana Diabolo ne bena diende, ba-demon. Bilondeshile Bible, Satana ke ‘nzambi wa tshikondo etshi udi mufofomije mêsu a meji a badi kabayi bitabuja,’ bua se: ‘dinkenka dia lumu luimpe lua butumbi bua Kristo’ kadikadi ne buenzeji kudibu.—2 Kolinto 4:4; Buakabuluibua 12:9.
Bushuwa, ebi kabiena biumbusha bantu bujitu bua bienzedi biabu buobu bine. Kadi bidi biumvuija bua tshinyi makalenge a bantu kaena mua kujadika buobumue bulelela bua buloba bujima. Bu mutshidi Satana utungunuka ne kuikalaku, neasake balume ne bakaji bua kudimabu tshidi Bible ubikila ne: ‘malu a mubidi,’ pa kusakidila ne ‘nkuna, kutandangana, matapuluka ne mpata.’—Galatia 5:19-21.
Mbulamatadi wa buloba bujima
Nenku, ntshinyi tshidi dijandula dia bualu ebu? Bidimu bu nkama muanda-mutekete bimane kupita, Dante, mufundi wa tusala ne muena nkindi wa mu Italie wakaleja diandamuna. Wakamba ne: anu mbulamatadi wa buloba bujima ke uvua mua kufila ditalala ne buobumue bua buloba bujima. Bua bantu bavule, ditekemena dia mbulamatadi wa buloba bujima wa mushindu kayi wonso didi anu tshingenyingenyi patupu, ki mbualu bua kuleja dieyemena dilelela nansha. Mufundi Payne mumane kutela kuulu eku udi ukomesha ne: “Mbulamatadi wa buloba bujima kêna mua kuenzeka mu tshitupa etshi tshia mianda ya bantu.” Bua tshinyi? Bualu mbulamatadi wonso wa buloba bujima udi ujinga kupatula bipeta bimpe neikale ne bua kufila tshieya tshia malu abidi adi amueneka mapite makokeshi a muntu menemene, bua se: “mbulamatadi wa buloba bujima neajikije mvita ne se: mbulamatadi eu kakuikala bukokeshi bua makoyi.”
Mbilelela bua se: mbulamatadi wa bantu nansha umue kadiakufika apa. Kadi, Bukalenge bua Nzambi budi mu bianza bia Yezu Kristo budi mua kuenza nanku ne nebujikije mvita. (Musambu 46:9, 10; Matayo 6:10) Eyowa, nebumbushe bakebeshi bonso ba mvita. Muprofete Danyele udi uleja ne: ku nshikidilu wa tshikondo tshijadika kudi Nzambi bua dikokesha dia buloba kudi bantu, bukokeshi bua bantu ‘nebuikale butapuluke’ bu “tshiamu tshifike tshisangisha ne dima.” (Danyele 2:41-43) Ebi nebilele dipanduluka mu malu a tshididi ne bimvundu bidi kabiyi kuepela. Kadi, Danyele udi wamba ne: Bukalenge bua Nzambi ‘nebutshibule makalenge aa onso [a buena ditunga ne matukakane] bitupa bitupa,’ peshi mbulamatadi, upingajapu Bukalenge buende butambe kuindila budi mu bianza bia Yezu Kristo.—Danyele 2:44.
Kabiakuikala ne mushinga bua kuenzela bantu nyunguluilu mulenga bikala buloba butshikale ne bantu badi bakisa binabu ne batungunuka ne kutatshisha bakuabu mu nsombelu. Kadi, “benji ba malu mabi nebabutudibue.” (Musambu 37:1, 2, 9, 38; Nsumuinu 2:22) Nenku, Kristo neumbushe aba bonso badi babenga mêyi-makulu a Nzambi ne budisuile buonso peshi aba badi batua bamfumu ba pa buloba bajudiji ba tshimvundu nyama ku mikolo. Neabutule aba bonso badi banyanga dibulunge edi. Nzambi udi ulaya bua “kubutula badi babutula buloba.”—Buakabuluibua 11:18.
Ebi kabiakuikala mushindu kampanda wa bukokeshi bua makoyi bua buloba bujima. Yezu Kristo neenze malu “bua kuluila bulelela ne budipuekeshi ne buakane” patapululaye bantu bimpe ne babi. (Musambu 45:3, 4, NW; Matayo 25:31-33) Tshienzedi etshi ki ntshibi patupu ne tshibutudi ne ki nditumika dibi ne bukokeshi anyi? Tòo! Ki mbienze bu bikala babumbula nzubu mulengele wa kale kudi musumbishi wa mpangu kampanda muena lukuka. Nebikale bienze menemene bu dibumbula dia nzubu musasuluke bua kushiya muaba kampanda mukezuke ne usankisha.
Kadi netuambe tshinyi bua makole a pa mpenga akajudija diabulukangana dia mushindu’eu mu matuku a kale? Nebaalekele bua kubuelawu mu ndongoluelu’eu mupiamupia bua se: benamu batuadijilule kabidi ngenzelu wa kabutu, baluangana ne binabu ne batatshisha muntu yonso mu nsombelu anyi? Kabiena nanku to bushuwa. Dipata ne diakajilula edi ndia ndekelu ne ndia tshishiki. “Dikenga kadiakujuka musangu muibidi.”—Nahuma 1:9, NW.
Bible udi ufuanyikija kabutu ka ndekelu ka Satana ne diosha dia diala. Udi wamba ne: ‘Diabolo uvua udinga [bena pa buloba] wakedibua mu dijiba dia kapia ne soufre.’ (Buakabuluibua 20:10) Ntshimfuanyi kayipu tshikole! Elabi meji, kabutu kafuanyikija ki ng’anu ne tshioshedi tshikese mudibu bela bintu bikese, kadi nkafuanyikija ne dijiba dijima dia kapia, dibutula ne dijimija tshintu tshionso tshidi tshibi ne tshinyanguke. Kabakulekela muntu nansha umue anyi demon, bua kutungunukaye ne kuenza malu adi ateka bulongame bua buloba bujima mu njiwu, adi asambuka mêyi-makulu a Nzambi a tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, peshi malu adi akebela bakuabu bantu dikenga. Banyangi bonso ba buobumue kabakuikalaku!—Musambu 21:9-11; Sefanya 1:18; 3:8.
Bantu bena buobumue ba mu matunga onso
Bapanduki ku disukula edi dinene nebenze “musumba munene . . . wa mu matunga onso ne bisa bionso ne bisamba bionso ne miakulu yonso.” (Buakabuluibua 7:9, NW) Dishilangana dia ditunga ne tshisamba kadiakubatapulula. Nebikale bamanye mua kusomba pamue mu diumvuangana ne ditalala. (Yeshaya 2:2-4) Tshidi mene tshitamba bulenga ntshia ne: buobu aba nebapetangane ne aba bavua basombe kale pa dibulunge edi bikalabu mua kujula bua kusomba pa buloba bukezula ku butuangaji bua dipangadika dia mpatshi dia dibiishibua ku lufu.—Yone 5:28, 29.
Udiku musue bua kusomba mu bulongolodi bu ebu anyi? Anu aba badi balamate ku malu malomba a Nzambi ke basombamu, ne malu malomba ende mmaleja patoke mu Bible. (Yone 17:3; Bienzedi 2:38-42) Bantemu ba Yehowa nebikale ne disanka bua kukuambuluisha bua wewe kumanya tshidi Nzambi ulomba bua se: utekemene bua kupeta muoyo wa kashidi mu bulongolodi budi mu buobumue bulelela.
[Tshimfuanyi mu dibeji 7]
Mbulamatadi udi mu bianza bia Yezu Kristo neafile tshieya tshia buobumue bua buloba bujima