TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w97 1/12 dib. 25-28
  • Mafutu a mushinga mukole bua mudimu wa tshijila

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mafutu a mushinga mukole bua mudimu wa tshijila
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Ngakalonga bulelela bua mu Bible
  • Mabenesha a mu nyuma
  • Bishimikidi bua didiunda
  • Mpuilu munene mu tshikondo tshia mvita
  • Tshisangilu tshia pa buatshi tshia ku tshidimu mu Leicester
  • “Njila wa muoyo wa Nzambi” Mpungilu ya Distrike ne ya bukua-matunga bua 1998
    Mudimu wetu wa Bukalenge—1998
  • “Basamunyi bena disanka”—Mpuilu wa distrike bua 1995
    Mudimu wetu wa Bukalenge—1995
  • Matuku asatu a mabenesha a kudi Yehowa
    Mudimu wetu wa Bukalenge—2011
  • Mpungilu ya distrike mmushindu muimpe wa kumanyisha bulelela
    Mudimu wetu wa Bukalenge—2012
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
w97 1/12 dib. 25-28

Mafutu a mushinga mukole bua mudimu wa tshijila

Bu mudibi bilonda kudi Harry Bloor

Kukadi bidimu bu lukama, kaku mulume uvua mulondi wa lulamatu wa Ekleziya wa (bena Mishonyi) ba-Méthodiste. Uvua kabidi muyishi munemekibue, kadi muikale layike. Ne kalolo konso uvua ufila dikuatshisha bua nzubu mivule ya ntendelelu mu Stoke-on-Trent, tshimenga tshia ditanda dia difumba mabungu mu Angleterre. Pashishe wakapeta ntatu mikole ya mfranga. Bua kuambuluisha Kaku, tatu wakalongolola bua yeye kutumika mu magazen mu ka-musoko kampanda. Magazen au avua ne dianyisha dia kusumbisha maluvu, ne pakumvua ba-Méthodiste bualu ebu, kakuyi njingakanyi bakipata Kaku mu ekleziya.

TATU uvua ne tshiji ne kuditshipaye ne: kavua mua kubuelakana kabidi mu bitendelelu nansha kakese​—ne wakalamata ku dîyi diende. Uvua muikale mpulushi, kadi pashishe wakalua muena tshipanyishilu tshia maluvu makole. Nenku bakankolesha munkatshi mua mupuya ne muishi wa makanya a muaba au. Tshitendelelu katshivua ne mushinga mu nsombelu wanyi, kadi ngakalonga mua kunaya bimpe menemene manaya a mvita! Kadi bua buenzeji bua Kaku bua ku ntuadijilu, ngakashala ne kanemu ka bungi bua Bible, nansha mumvua mumanyamu bintu bikese.

Ngakalonga bulelela bua mu Bible

Mu 1923, pamvua ne bidimu 24, ngakumbuka ku Est mutangile ku Nottingham, ne kubanga kusesela Mary bua dibaka. Uvua musombele mutantshi wa kilometre 40 mu musoko wa Whetstone, ku Sud-est kua Leicester. Tatuende, Arthur Rest, uvua muikale muimbi wa orgue ku nzubu wa tshitendelelu mu musoko amu, kadi musangu eu uvua Mulongi wa Bible wa tshisumi, bu muvua Bantemu ba Yehowa bamanyike tshikondo atshi. Misangu yonso Arthur uvua ungambila bua ditabuja diende dipiadipia divuaye mupete​—kadi meme tshiyi nabi bualu. Kadi dijinga dianyi dia kumanya bivule diakajuka patuakaya nende ku nzubu wa tshitendelelu wa (bena Mishonyi) ba-Baptiste mu muaba au, mu Dia lumingu ku dilolo, dia 13 Kabalashipu 1924, bua kuteleja muyuki muenza kudi tshipuita-munua-mfuanka uvua muikale Baptiste muende lumu. Tshiena-bualu tshiende tshia se: “Malongesha a Mpasata Russell makonkonona ku diambuluisha dia Mifundu,” tshiakajula ntema yanyi. Ntshidi ne imue note imvua muangate musangu au.

Ba-Baptiste bakabenga dilomba dia Balongi ba Bible bua kufila diandamuna ku mayobo menza pa mitabuja abu. Muanda eu wakampesha tshiji tshikole ne ngakapangadija bua kupeta muaba mukuabu wa kuenzela tshisangilu tshia mushindu’eu. Nzubu munene wa diyeba uvua pabuipi apu wakamueneka muikale muimpe. Tuakakombamu, kumbusha buntande, kupusa kumpenga tshiamu tshia dituoya natshi ntete, ne pashishe tuetu bonso tuakadilongolola. Tuakasangisha nkuasa 70, ne kuvudija tubeji tua dibikila pa kutua tshitampi.

Pakafika Frank Freer ufuma ku Leicester bua kuenza muyuki, nkuasa yonso ikavua mijike, ne bakuabu bantu 70 bavua bimane kuulu! Dielangana meji ditokesha dia Frank ku diambuluisha dia Mifundu diakansankisha, anu bu muakasankishadi bakuabu ba bungi bavuapu. Kubangila anu ku tshikondo atshi, tshisumbu tshikese tshia Balongi ba Bible tshivua mu tshimenga tshia Blaby pabuipi ne Leicester tshiakadiunda ne lukasa. Muanda au uvua kabidi bualu bunene mu nsombelu wanyi ne wa Mary. Mu 1925 tuetu bonso tuakadilambula kudi Yehowa, kutambula, ne kuselangana.

Mabenesha a mu nyuma

Tshidimu tshivua tshilonda, bakanteka bu mulombodi wa mudimu mu Tshisumbu tshia Blaby. Meme ne mukajanyi tuvua basue kulonda mu makasa a ba-kolportere ne kulua bamuangalaji ba evanjeliyo ba ku dîba ne ku dîba, kadi kumuenekabi katupa kîpi ne: makanda a mubidi a Mary kaavua mua kumuanyishila bua kutungunuka ne programe mukole wa nunku. Nansha muvuaye ne masama too ne ku lufu luende mu 1987, uvua mulunda muimpe ne ministre mulenga, mupepele mu bumanyishi bua mu mpukapuka ne mu dituadija malonga a Bible. Mêba mavule a ku dilolo tuvua mu bisangilu peshi tuyisha bantu netu malelela a mu Bible.

Mvua enjenyere, muikale ngenza mudimu mu kumpanyi kampanda uvua wenza biamu bia kukuna nabi ntete. Mudimu wanyi uvua ulomba ditambakana bikole mu Grande-Bretagne, pamue ne mu France, ne pa tshibidilu tuvua tuya ne Mary. Ngendu eyi yakatupesha mishindu ya kufila bumanyishi bua bungi.

Bishimikidi bua didiunda

Mu 1925 tuakibaka nzubu mulenga bua bisangilu bietu mu Blaby, ne kubangila kuine aku tuvua tulongolola programe muimpe wa bumanyishi. Dia lumingu dionso mu dinda, tuvua tufutshila bise uvua utufikisha ku misoko mitangalake ne bimenga bikese. Bavua benda bashiya bamanyishi mu njila mu diya bua kuyisha, ne pashishe bise uvua ubambula mu dipingana. Mu ngondo ya luya ya été, tuvua tuenza dilonga dia Bible mu Dia lumingu ku dilolo menemene, tutumika ne nimero mupiamupia wa Tshibumba tshia Nsentedi. Pashishe, pa dîba 8, tuvua tutuilangana mu muaba wa tshisalu mu Leicester bua kuteleja muyuki wa patoke muenzela pambelu. Butuku bukuabu bantu 200 bakateleja. Mudimu eu wakasa bishimikidi bua bisumbu bivule bidiku mpindieu munda ne kumpenga kua Leicester.

Mu 1926 mpuilu wa tshikuma wakenzeka dîba dimue mu London’s Alexandra Palace ne mu Royal Albert Hall. Musangu au Joseph F. Rutherford, eu uvua mulombodi wa Société Watch Tower tshikondo atshi, wakapatula mukanda wa Deliverance (Bupikudi). Dipangadika dia se: “Bumanyishi kudi balombodi ba mu bulongolodi ebu” ne muyuki wa patoke wa tshivuma wa Muanetu Rutherford uvua wamba ne: “Bua tshinyi makalenge a mu bulongolodi ebu adi atenkakana​—Tshia kuenza” bakabikuma bionso ku biamu mu tshikandakanda kampanda tshiende lumu dituku dimue panyima pa bamane kubienza. Bantu bapite pa 10 000 bakateleja muyuki wa patoke au, ne pashishe bakabanya pa buloba bujima kopi 50 000 000 ya dipangadika edi. Mpuilu au wakambuluisha bua kuvudija mudimu wa diyisha mu Grande-Bretagne.

Mpuilu munene mu tshikondo tshia mvita

Mvita mibidi ya buloba bujima yakabudika mu Kabitende 1939, ne pabuipi ne mu 1941 mvita ivua munkatshi mua difuima. Ndeke miedi ya bombe ya bena Allemagne ivua ibuela mu ditunga butuku ne munya, ne misangu ya bungi kuvua mîdima mu ditunga dijima bua kupangisha diela dia bombe. Biakudia bivua bikese, ne ebi bivua bimueneka bavua babiabanya ne dîsu dikole. Diambula bantu divua dikepele menemene, nansha ku mazuwa. Nansha muvuaku bipumbishi ebi bivua bimueneka bu bivua kabiyi kutshimuna, tuakenza mpuilu wa ditunga dijima wa matuku atanu, mu dia 3 too ne mu dia 7 Kabitende 1941.

Bavua basungule Nzubu wa Leicester’s De Montfort bu muaba wa mpuilu bualu Leicester udi munkatshi mua Angleterre. Bu mumvua mu bungenda bua mabaya, ngakapeta mushindu wa kuambuluisha bua kuasa bimanyinu bia mamanyisha. Ngakalongolola kabidi diambula dia babuedi ba mu mpuilu. Mu didianjila kusumba tike ne mu difuta mushinga mupite wa pa tshibidilu, tuakafikisha mazuwa mavule a mu Leicester ku dienza ngendu too ne mu Dia lumingu.

Bu muvuaku mikandu bua kuenza ngendu, ditekemena dietu divua se: pamu’apa Bantemu 3 000 bavua mua kulua. Ela meji mutuakakema pakamba batumibue bapite pa 10 000 ne: bavua ne bua kuikalamu! Kadi bavua mua kusombela penyi? Bena mu tshimenga tshia Leicester ne bulenga buonso bakabikila bavule bua kusomba nabu ku mabu. Kabidi, bakuabu bu tshinunu bavua babalongoluele ntenta miasa mu mpata kampanda mutantshi wa kilometre isatu kumbukila ku muaba wa mpuilu. Kamponya ka Gideona, mutuakakabikila, kakajula tshimvundu mu tshinsanga.

Tuakafutshila ntenta minene mitoke bua kutumika nayi bua kuasa bibambalu bia mpuilu ne bua kuambuluisha misumba mivule mikuabu ya bantu. Patuakajingulula ne: padi ngondo ukenka, ntenta ivua mua kuambuluisha bua kukoka bedi ba bombe bena Nazi, tuakayisokoka ne lukasa luonso. Mvita, ne nangananga dibenga kubuelamu dia Bantemu, ivua bualu buvua butangila bantu bonso. Tshikondo atshi Bantemu nkama mivule bavua mu buloko bua mmuenenu wabu wa mu Bible pa bidi bitangila ndubidilu.​—Yeshaya 2:4; Yone 17:16.

Tshikandakanda tshia Sunday Pictorial, tshia mu dia 7 Kabitende 1941, tshiakamba ne: “Mbualu budi bukemesha bua kusangana bantu 10 000, bavule bikale bansonga, benza lumingu lujima bakula malu a Nzambi kabayi batela mvita, pa kumbusha ku mpukapuka.

“Ngakebeja bikala Bantemu bavua ne bantu babu mu Allemagne. Bakangambila ne: Eyowa, ne pabuipi ne buonso buabu, bantu bu 6 000 bavua mu tumponya tua disubishangana.”

Kamona-kamba au wakasakidila ne: “Ang, mmuomu, bena Nazi mbaluishi bushuwa, kadi Bantemu kabena ne tshidibu batamba kubenzela, pa kumbusha disumbisha dia trakte ne kuteleja miyuki.”

Mumvuija a bikandakanda avua atutangila avua onso mabi, ne baluishi bakanyemena mene ku tshimvundu pa kuteta bua kunyanga mpuilu wetu, e kupangilabu. Kadi, tshikandakanda tshia mu Londres tshia Daily Mail tshiakaleja, bienze bu ku tshimfula-muoyo ne: “Dilongolola divua dilenga tshishiki, kadiyi dia tshimvundu, ne diakanyine.”

Bakatufunda bua dikala bakebeshi ba dikepela dia makanya mu tshimenga. Kadi tshikandakanda tshia The Daily Mail tshiakumvuija ne: “Nansha tshimenga tshia Leicester peshi Mukontolodi wa Makanya kabena mua kudiabakena bua se: Bantemu badi bajikija makanya onso a mu Leicester. Kabatu banua makanya.” Kabidi, bakumbusha midiabakenu ya se: Bantemu bavua bapangisha bena mu tshimenga atshi biakudia pakumvuijabu ne: bavua balue ne biakudia biabu nkayabu bipite bungi. Bushuwa, ku ndekelu kua mpuilu, bakapesha Nzubu wa babedi wa Leicester Royal mampa 150, dimue ne kilo 1,8​—difila dinene mu bikondo abi bia nzala.

Mpuilu eu wakapesha Bantemu bena mu Grande-Bretagne batue ku 11 000 dikuatshisha dinene dia mu nyuma. Bakakema bikole bua muvua bantu batue ku 12 000 babuelamu! Ne disanka dionso batumibue bakaditua mu bumanyishi bua mu misesu bua katshia ne katshia mu Leicester, ne bakakumbula misoko ya kumpenga benda baleja bantu fono.

Miyuki minene ya mpuilu au ivua tusete tumana kukuata ngondo umue kumpala, tua miyuki mienza mu mpuilu wa Bantemu ba Yehowa wa matuku atanu mu Saint Louis, Missouri, ku États-Unis. Muyuki mukuata wa Muanetu Rutherford wa se: “Bana ba Mukalenge” uvua muanda munene wa mpuilu au. Bu muvuaku kakuyi mushindu wa kubueja mu ditunga kopi ya mukanda wa Children (Bana), uvuabu bapatule mu Saint Louis, bakapatula pashishe mukanda eu muikale ne tshizubu tshipepele mu Grande-Bretagne. Bakatumina bana bonso bavua babuele mu mpuilu au kopi wa mukanda eu.

Tshisangilu tshia pa buatshi tshia ku tshidimu mu Leicester

Kunyima kua mvita, divula dia bamanyishi ba Bukalenge mu Grande-Bretagne divua dia dikema! Pabuipi ne ntuadijilu wa bidimu bia 1980, bungi bua bisumbu bia mu Leicester buvua buvule misangu dikumi. Pashishe bakatumanyisha ne: Kasumbu Kaludiki ka Bantemu ba Yehowa kavua kapangadije bua kuenzela tshisangilu tshia ku tshidimu tshia Watch Tower Bible and Tract Society mu Leicester mu 1983. Bu mumvua mutangidi wa tshimenga tshia Leicester, katupa kîpi ngakaditua mu dilongolola malu, pamue ne difutshila tshiakabidi dia De Montfort Hall.

Bena mu Kasumbu Kaludiki 13 bakalua bua tshibilu etshi bafumina ku bilombuelu bia Société ku Brooklyn. Batumibue bonso 3 671​—musangu eu bavua bafumine miaba yonso ya pa buloba, ne nangananga Bantemu ba matuku a bungi—​bakuula tente mu nzubu au. Bakuabu 1 500 bakalondela programe ku Nzubu wa Mpuilu uvua pabuipi apu.

Albert D. Schroeder, uvua mutangidi wa biro bia filiale wa Société Watch Tower mu Londres mu tshikondo tshia mvita tshituvua ne mpuilu wetu mu Leicester, wakalombola tshisangilu etshi tshia ku tshidimu. Muikale uvuluka mpuilu wa mu 1941, Muanetu Schroeder wakebeja ne: “Mbantu bungi munyi ba munkatshi muenu badi netu lelu’eu bavuapu musangu au?” Bantu bapite pa tshia-bibidi tshia bavuamu bakela bianza biabu muulu. Wakakema ne: “Eeng! Ndisangila kayipu buenu nuenu bonso bena lulamatu!” Bushuwa, buvua bualu kabuyi kupua muoyo.

Nkadi ne bidimu 98, ne ntshidi ngambuluisha bu sekretere mu tshisumbu tshietu ne ndi ntungunuka ne kuenza miyuki ya patoke, nansha mundi mpindieu nyenza musombela panshi. Kunyima kua lufu lua Mary mu 1987, ngakasela Bettina, mukaji mukamba utuvua bamanye meme ne Mary kukavua bidimu bia bungi. Ndi ne dianyisha bua mudibu bantabalela bimpe menemene, ku mubidi ne mu nyuma. Nansha muvuaku ntatu ya masama a Mary ne mpindieu ya bukulakaje buanyi meme muine, ndi mumone se: kuikala ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa tshijila kutu misangu yonso kufuta bikole.​—1 Kolinto 15:58.

[Tshimfuanyi mu dibeji 26]

Mulongolola bua kuenza mudimu mu bidimu bia 1920

[Tshimfuanyi mu dibeji 26]

Maleja a mu mpuilu wa mu Leicester

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu