TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w98 1/8 dib. 4-6
  • Ndekelu wa bionso—Buakane bua bonso

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ndekelu wa bionso—Buakane bua bonso
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Dilaya ditudi mua kueyemena
  • Tudi mua kutshimuna kansungasunga
  • Tukune ntete ya buakane
  • Buakane nebuikalaku pa buloba dimue dituku anyi?
    Biena-bualu bikuabu
  • Yehowa—Mpokolo wa buakane ne wa bujalame
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • “Njila yende yonso mmiakane”
    Semena pabuipi ne Yehowa
  • Nuidikije Yehowa—Nuleje buakane ne bujalame
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
w98 1/8 dib. 4-6

Ndekelu wa bionso​—Buakane bua bonso

“Netudikoleshe bua kuteleja mu mishindu mipiamipia . . . mêyi a badibu bakengesha, mêyi a badi ne kanyinganyinga, mêyi a badi bajimije ditekemena dia se: badi mua kubateleja. . . . Tshidi tshishale ntshia kutumikila malu mafunda mu mikenji: bua kushindika ndekelu wa bionso ne: anu bu mudi bonso baledibue bikale ne bunême bua muomumue ku mêsu kua Nzambi, bonso mbaledibue bikale ne bunême bua muomumue ku mêsu kua bantu.”​—Mfumu wa États-Unis, Richard Milhous Nixon, muyuki wa disomba nawu mu nkuasa, mu dia 20 Tshiongo 1969.

PADI bakalenge, bamfumu ne ba-kavula-mbedi basomba mu nkuasa, batu basue kuakula bua buakane. Richard Nixon, mfumu wa kale wa États-Unis kavua nkayende nansha. Kadi mêyi ende aa a bukole adi ajimija mushinga wawu patudi tutangila malu akalua kuenzeka pashishe. Nansha muvuaye mulaye ‘bua kutumikila malu mafunda mu mikenji,’ bakasangana panyima ne: Nixon uvua mupile bua dishipa mikenji ne bakamuenzeja bua kumbuka mu nkuasa. Bidimu bu makumi asatu panyima, ‘mêyi a badibu bakengesha, badi ne kanyinganyinga ne badi bajimije ditekemena’ adi atungunuka ne kuela mbila bua baateleje.

Kuteleja mêyi a bantu aba ne kujikija tunyinganyinga tuabu ki mbualu bupepele to, anu bu mudi balombodi bavule ba meji mimpe basokolole. ‘Kujadika buakane bua bonso’ nkumueneke kuikale tshipatshila tshidi tshibafuka mu bianza. Nansha nanku, kukadi siekele mivule, bavua bafile dilaya kampanda didi diakanyine ntema yetu​—dilaya dia pa buadi didi ditangila buakane.

Ku butuangaji bua muprofete wende Yeshaya, Nzambi wakajadikila bantu Bende ne: uvua ne bua kubatumina “musadidi” wende uvuaye ne bua kudisunguila nkayende. Yehowa wakabambila ne: “Ndi muele spiritu wanyi munda muende. Neatuadile bisamba buakane.” (Yeshaya 42:1-3, NW) Kakuena mukokeshi nansha umue udi mua kuteta bua kuenza dimanyisha dialabale dia nunku, dimanyisha didi mua kumvuija buakane bua kashidi bua ditunga dionso. Tudi mua kueyemena dilaya edi anyi? Bualu bua dikema bua mushindu’eu budi mua kukumbana anyi?

Dilaya ditudi mua kueyemena

Dilaya ditu dia kueyemena anu padi udi udienza muikale wa kueyemena. Mu muanda eu, Nzambi Wa-Bukole-Buonso ke udi umanyisha ne: “musadidi” wende neajadike buakane pa buloba bujima. Mushilangane ne bena tshididi, Yehowa katu wenza malaya mu lupepele. Bible udi utujadikila ne: ‘Nzambi katu mumanye mua kushima.’ (Ebelu 6:18) Nzambi udi umanyisha ne dishindika dionso ne: “Tshindi mupangadike netshienzeke.”​—Yeshaya 14:24, MMM.

Dieyemena dietu mu dilaya adi ndikolesha kabidi kudi muyuki wa Yezu Kristo, “musadidi” udi Nzambi musungule. Eu udi ne bua kujadika buakane udi ne bua kunanga buakane ne kuikala ne nsombelu mumvuangane nabu. Yezu wakashiya muyuki kauyi katoba bu muntu ‘wakananga buakane, kubenga bubi.’ (Bena Hebreyi 1:9, MMM) Malu akambaye, nsombelu wende ne nansha mushindu wakafuaye, bionso ebi biakajadika ne: uvua bushuwa muntu muakane. Pakafua Yezu, munene kampanda wa basalayi muena Roma uvua pamu’apa mumone pakalumbuluishabu Yezu ne pakamushipabu, uvua musakibue bua kuamba ne: “Bulelela, eu wakadi muntu muakane.”​—Luka 23:47.

Pa kumbusha dikala ne nsombelu wa buakane, Yezu wakakandamena kansungasunga kavua katangalake mu matuku ende. Wakenza nenku, ki mpa kutombokela bukokeshi anyi kukeba dishintuluka mu malu a mbulamatadi, kadi pa kulongesha buakane kudi muntu yonso uvua musue kuteleja. Muyuki wende wa pa Mukuna ndiumvuija dia bukole dia mushindu utudi ne bua kuleja buakane ne bujalame.​—Matayo nshapita 5-7.

Yezu uvua utumikila malu avuaye ulongesha. Kavua upetula bena nsudi bakengi, bantu “kabayi kulenga” ba mu nsangilu wa bena Yuda. Pamutu pa nanku, uvua wakula nabu, ubalenga, ne ubuondapa mene. (Mâko 1:40-42) Bantu bonso bavuaye upetangana nabu, pamue ne bapele ne aba bavuabu bakengesha, bavua ne mushinga kudiye. (Matayo 9:36) Wakabambila ne: “Luayi kundi, nuenu bonso badi bakenga ne bazengele ne majitu, ne nennukankamije.”​—Matayo 11:28, NW.

Pa mutu pa bionso, Yezu kakalekela kansungasunga kavua katangalake kamunyanga anyi kamupesha meji mabi. Kavua upingaja bubi ku bubi to. (1 Petelo 2:22, 23) Nansha pavuaye mu bisama bikole, wakalombela basalayi bine bakamupopela ku mutshi kudi Tatuende wa mu diulu. Wakamutendakena ne: ‘Tatu, ubabuikidile bubi buabu, kabena bamanye bualu budibu benza.’ (Luka 23:34) Bushuwa, Yezu ‘wakamanyisha buakane mu bukua bisamba.’ (Matewuse 12:18, MMM) Ntshijadiki kayi tshitambe bunene tshitudi natshi tshia dijinga dia Nzambi dia kujadika bulongolodi buakane kupita tshilejilu tshilenga tshia Muanende?

Tudi mua kutshimuna kansungasunga

Tshijadiki tshilenga tshia se: tudi mua kutshimuna kansungasunga tshidi kabidi mu bulongolodi ebu bua lelu. Muntu pa nkayende, nansha bulongolodi bujima, Bantemu ba Yehowa badi badienzeja bua kutshimuna ngenyi mibi, kansungasunga, disunguluja dia makoba ne tshinyangu. Tangila tshilejilu tshidi tshilonda etshi.

Pedroa uvua wela meji ne: ditombokela bukokeshi divua mushindu umuepele wa kujadika buakane mu Pays Basque, rejon wa mu Espagne muvuaye musombele. Bua kufikilaku wakalua muena mu tshisumbu tshia bena tshinyangu ne bakamulongesha malu a busalayi mu France. Pakajikijaye dilonga diende, bakamuambila bua kuenza kasumbu ka bena tshinyangu ne kupula nzubu misombela kudi bampulushi. Bena mu kasumbu kende bakavua balongolola tubulubulu tua ditayisha pakamukuatabu kudi bampulushi. Wakenza ngondo 18 mu buloko, kadi nansha muvuaye mu lukanu wakatungunuka ne malu ende a tshididi, ubenga kudia ne imue misangu uditapa mputa pa ntulanganyi.

Pedro uvua wela meji ne: uvua uluangena buakane. Pashishe wakafika ku dimanya Yehowa ne malongolola ende. Pavua Pedro mu buloko, mukajende wakatuadija kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa. Pakamupatulabu mu buloko, mukajende wakamubikila bua kubuela mu tshimue tshia ku bisangilu biabu. Wakanyisha muanda eu bikole mu mushindu wa se: wakalomba dilonga dia Bible, dilonga diakamufikisha ku dienza mashintuluka manene mu mmuenenu ne mu nsombelu wende. Ndekelu wa bionso mu 1989, bonso babidi Pedro ne mukajende bakatambula.

Pedro udi wamba ne: “Ndi nsakidila Yehowa bua mundi tshiyi mushipe muntu nansha umue munkatshi mua bidimu bimvua muena tshinyangu. Mpindieu ndi ntumika ne Bible, muele wa spiritu wa Nzambi, bua kupesha bantu mukenji wa ditalala dilelela ne buakane​—lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi.” Ki nkuanji kupite matuku a bungi to, Pedro, udi mpindieu wambuluisha bu mukulu mu tshisumbu tshia Bantemu ba Yehowa, wakakumbula nzubu mine ivuaye usua kupula ayi. Musangu eu wakaya ne tshipatshila tshia kuyisha mukenji wa ditalala kudi mêku adi masombelemu.

Bantemu ba Yehowa badi benza mashintuluka aa bualu badi bajinga bulongolodi buakane. (2 Petelo 3:13) Nansha mudibu beyemena bikole dilaya dia Nzambi dia kukumbaja bualu ebu, badi bajingulula ne: mbenzejibue pabu bua kuikala ne nsombelu mumvuangane ne buakane. Bible kêna utushiya mu dielakana bua se: Nzambi mmutekemene bua tuetu kuenza tshietu tshitupa.

Tukune ntete ya buakane

Bushuwa, patudi tupeta malu adi aleja kansungasunga, tudi mua kumvua muoyo utusaka bua kuela lubila ne: “Nzambi utu walumbulula bilumbu ne kulumbulula kuakane udi kudi kunyi?” Atshi ke tshivua tshikemu tshia bena Yuda ba mu matuku a Malaki. (Malaki 2:17) Nzambi wakangata didiabakena diabu ne mushinga anyi? Pamutu pa nanku, diakamufikisha ku diumvua ne: ‘bavua bamutondeshe’ bualu, munkatshi mua malu akenzabu, buobu bine bavua balekela bakaji babu bakavua bakulakaje, bashipa mabaka bua tubingila tua patupu. Yehowa wakaleja diditatshisha diende bua ‘bakaji ba ku bunsongalume buabu bavuabu balekele, [nansha] muvuabu bapunge nabu tshipungidi.’​—Malaki 2:14.

Tudi mua kudiabakena ne kabingila bua kansungasunga bituikala tuetu bine tuenza malu ne kansungasunga anyi? Ku lukuabu luseke, patudi tukeba kuidikija Yezu mu diumbusha mu mitshima yetu ngenyi mibi ne disunguluja dia makoba, mu dikala katuyi ne kansungasunga ne mu dileja bantu bonso dinanga, ne mu dibenga kupingaja bubi ku bubi, tudi tuleja ne: bushuwa tudi banange buakane.

Bituasua kunowa buakane, Bible udi utubela bua ‘tukune [“lutete mu,” NW] buakane.’ (Hoshea 10:12) Nansha diodi mua kumueneka bu dikese, ditshimuna kansungasunga dia muntu yonso pa buende didi ne mushinga. Anu bu muakafunda Martin Luther King, Jr., mu mukanda wende kampanda, “kansungasunga muaba kayi wonso kadi njiwu bua buakane miaba yonso.” (Letter From Birmingham Jail) Aba badi ‘bakeba buakane’ mbantu badi Nzambi usungula bua kupiana bulongolodi buende buakane ne bupiabupia budi ne bua kulua mu katupa kîpi emu.​—Sefanya 2:3.

Katuena mua kutekemena buakane bashindamene pa malaya a bantu adi atenkakana, kadi tudi mua kueyemena dîyi dia Mufuki wetu muena dinanga. Ke bua tshinyi Yezu wakambila balondi bende bua kutungunuka ne kusambila bua Bukalenge bua Nzambi bulue. (Matayo 6:9, 10) Yezu, Mukalenge mujadika wa Bukalenge abu, ‘neapandishe mukengedi wa bintu padileye kudiye, neapandishe muntu mupele udi kayi ne mukuatshishi. Neafuile udi mutekete ne udi ukengela dikuatshisha luse, neasungile mioyo ya bakengi.’​—Musambu 72:12, 13.

Bushuwa, kansungasunga ki nka kashidi nansha. Bukokeshi bua Kristo pa buloba bujima nebutshimune kansungasunga bua tshiendelele, anu bu mudi Nzambi utujadikila ku butuangaji bua muprofete wende Yelemiya ne: “Dîba didi dilua dingakumbaja dilaya dingakenza . . . Dîba adi nensungule kankanunuina ka Davidi bu mukalenge. Mukalenge au neenze tshidi tshiakane ne tshilulame mu ditunga dijima.”​—Yelemiya 33:14, 15, Today’s English Version.

[Mêyi adi kuinshi]

a Dîna dipingaja.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu